Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.19 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Ukraina 0 2655 7234837 7231279 2026-09-16T02:46:40Z ~2026-49967-46 237656 /* */ 7234837 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretskõi]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = 24. august 1991 | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Štše ne vmerla Ukrajina]]"<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (467 764 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias). Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=University of California Press|journal=Communist and Post-Communist Studies|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва "Україна": історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika]]st. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ist – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets]]i, mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on 1980. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretskõi]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina ''[[hromada]]''{{'}}d 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ja Hersoni oblastist (ja väikseid piirkond teistes oblastites).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks{{millal}} on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi 3 miljonit inimest. Mainitud kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas.{{lisa viide}} ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi väheneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=Ukraina börs}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel 1471–1654 kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus]]es, kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia]]s, esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm]]i üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov]]i reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina 24. augustil 1991 iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[turumajandus]]t, kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid 2014. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimmi]], algas Krimmi kriis. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400 000 – 1 000 000 inimest.<ref name="T4ESD" /> [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] * [[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''{{'}}de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] 42zbvbfpkx6aj5yjd9qrq6887psa80h 7235002 7234837 2026-09-16T11:19:10Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7234837|7234837]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49967-46|~2026-49967-46]] ([[User talk:~2026-49967-46|arutelu]]) 7235002 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretskõi]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = 24. august 1991 | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Štše ne vmerla Ukrajina]]"<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias). Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=University of California Press|journal=Communist and Post-Communist Studies|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва "Україна": історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika]]st. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ist – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets]]i, mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on 1980. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretskõi]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina ''[[hromada]]''{{'}}d 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ja Hersoni oblastist (ja väikseid piirkond teistes oblastites).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks{{millal}} on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi 3 miljonit inimest. Mainitud kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas.{{lisa viide}} ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi väheneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=Ukraina börs}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel 1471–1654 kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus]]es, kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia]]s, esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm]]i üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov]]i reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina 24. augustil 1991 iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[turumajandus]]t, kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid 2014. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimmi]], algas Krimmi kriis. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400 000 – 1 000 000 inimest.<ref name="T4ESD" /> [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] * [[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''{{'}}de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] fvcgunrx5lw6bbobw43e8qalq2cz9zm Eritrea 0 2809 7234904 6814636 2026-09-16T08:42:40Z Sendrasendra 225202 7234904 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Eritrea Riik | omastav = Eritrea | nimi1_keel = tigrinja | nimi1 = ሃገረ ኤርትራ | nimi1_latin = Hagärä Ērtra | nimi2_keel = araabia | nimi2 = دولة اريتريا | nimi2_latin = Dawlat Irītrīyā | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Emblem of Eritrea (or argent azur).svg | asendikaart = Eritrea in its region.svg | deviis = | riigikeel = ei ole | ametlik_keel = ei ole (töökeeled on [[Tigrinja keel|tigrinja]], [[Araabia keel|araabia]] ja [[Inglise keel|inglise]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.shabait.com/about-eritrea/eritrea-at-a-glance/49-eritrea-at-a-glance |pealkiri=Eritrea at a Glance|vaadatud=2018-11-30 |arhiivimisaeg=2012-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120303132512/http://www.shabait.com/about-eritrea/eritrea-at-a-glance/49-eritrea-at-a-glance |url-olek=ei tööta }}</ref>) | pealinn = [[Asmara]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Isaias Afewerki]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 24. mai 1993 | valuuta = [[Eritrea nakfa|nakfa]] (ERN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3 | hümn = [[Ērtra, Ērtra, Ērtra]] | usund = | üladomeen = [[.er]] | telefonikood = 291 | riigikord = | SKT = 4,471 miljardit [[USA dollar|$]] (2005) | SKT_elaniku_kohta = 1000 $ | rok-i_kood = ERI | märkused = }} [[Pilt:Eritrea kaart.png|pisi|Kaart]] [[Pilt:Eritrea Train Mountain Tunnel.jpg|pisi|Raudteetunnel maa keskosa kõrgplatool]] '''Eritrea''' (ametlik nimi '''Eritrea Riik''') on riik Kirde-[[Aafrika]]s [[Aafrika Sarv]]el. See piirneb loodes [[Sudaan]]i, lõunas [[Etioopia]] ja kagus [[Djibouti]]ga. Idas ja kirdes külgneb Eritrea [[Punane meri|Punase merega]], millest otse üle asuvad [[Saudi Araabia]] ja [[Jeemen]]. Eritreale kuuluvad ka [[Dahlaki saared]] ja mitu [[Ḩanīshi saared|Ḩanīshi saartest]]. Riigi pealinn on [[Asmara]]. Eritrea pindala on ligikaudu 117 600 km² ja hinnanguline rahvaarv 5 miljonit. Domineerivad keeled on [[tigrinja keel|tigrinja]] ja [[Araabia keel|araabia]]. Peamised usulahud on [[Sunniidid|sunni islam]] ja [[Eritrea õigeusu kirik]]. Riigis on üheksa suuremat rahvusrühma. Eritrea iseseisvus [[Etioopia]]st 1993. aastal ning on üks nooremaid iseseisvaid riike maailmas. 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini toimus piirivaidluse ajendil [[Eritrea-Etioopia sõda]], milles hukkus umbes 100 000 inimest. Eritrea nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ''erythros'' ('punane'). Nime "Punane meri" kasutati juba hellenismiajal, nagu näitab 1. sajandist pärineva geograafiateose nimi "Periplus Maris Erythraei". Tänapäeva Eritrea sai muistse nime 19. sajandil, mil [[Itaalia]] moodustas esimest korda praeguse Eritrea kui poliitilise üksuse; nime soovitas Itaalia poliitikule [[Francesco Crispi]]le kirjanik ja diplomaat [[Carlo Dossi]]. == Riik == Eritrea on [[üheparteiriik]], mida valitseb [[Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest]]. Ehkki 1997. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eritrea [[presidentaalne vabariik]] ühekojalise [[Parlament|parlamendiga]], ei ole seda süsteemi veel rakendatud. Valimisi on regulaarselt välja kuulutatud ning tühistatud; põhiseadus lubab luua parteisid, kuid poliitilist organiseerumist takistatakse. 150-kohalises parlamendis kuulub Rahvarindele 75 kohta. 2001. aasta septembris sulges valitsus kogu erameedia. Valitsuse kritiseerijaid on vahistatud ja kinni peetud ilma kohtuta. 2004. aastal arvas [[USA Riigidepartemang]] Eritrea erilist tähelepanu pälvivate riikide sekka sealse [[usuline tagakiusamine|usulise tagakiusamise]] pärast. 2010. aastal paigutas organisatsioon [[Piirideta Reporterid]] Eritrea [[pressivabaduse indeks]]is 178. ehk viimasele kohale (177. kohale jäi [[Põhja-Korea]]). Riigipea on 1993. aastal parlamendis valitud president [[Isaias Afewerki]]. == Ajalugu == Vanaajal oli Eritrea tõenäoliselt osa alast, mida [[Vana-Egiptus|egiptlased]] nimetasid [[Punt]]iks. Hiljem oli see oma maavarade ning strateegilise asukoha tõttu mereteedel korduvalt võõrvallutajate võimu all, kelle seas olid tänapäeva Jeemenist pärinevad lõunaaraablased, [[Osmani impeerium]], [[Goa osariik|Goa]] [[Portugali kuningriik|portugallased]], egiptlased, [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|britid]] ning 19. sajandil, pärast Suessi kanali rajamist Egiptuses, [[Itaalia|itaallased]]. 1. jaanuaril 1890 sai Eritreast ametlikult [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Francesco Crispi ja Itaalia kolonialismi tõus|Itaalia koloonia]] ning 1936. aastal [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Itaalia Ida-Aafrika|Ida-Aafrika]] provints koos [[Etioopia]] ja [[Itaalia Somaalimaa|Somaalimaaga]]. 1941. aastal oli Eritreas 760 000 elanikku, neist 70 000 itaallast. 1941 tõrjusid [[Etioopia]] ja Briti väed Itaalia armee Eritreast välja. Britid valitsesid maad [[ÜRO]] mandaadi alusel 1951. aastani, mil Eritrea liideti Etioopiaga ÜRO resolutsiooni alusel, mille algatas USA. [[Etioopia]] annekteeris Eritrea oma [[Eritrea provints|14. provintsina]] 1952. aastal. Aastal 1959 kehtestati kõigis kohalikes koolides kohustuslik amharikeelne õpetus. Etiopiseerimise mõjul tekkis Eritreas 1960. aastatel iseseisvusliikumine. Sellest sai alguse 30-aastane [[Eritrea iseseisvussõda]], mis lõppes alles 1991. ÜRO järelevalve all korraldatud referendumil hääletasid eritrealased ülekaalukalt iseseisvuse poolt. [[Eritrea Riik]] kuulutas välja iseseisvuse ning saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1993. == Haldusjaotus == Eritrea on jaotatud kuueks provintsiks ja 58 ringkonnaks. [[File:Eritrea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Eritrea provintsid]] {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right" |- ! Provints ! data-sort-type="number"| Pindala<br />(km²) ! Keskus |- | [[Ma’keli provints|Ma’kel]] | 1300 | [[Asmara]] |- | [[‘Anseba provints|‘Anseba]] | 23 200 | [[Keren]] |- | [[Gash-Barka provints|Gash-Barka]] | 33 200 | [[Barentu]] |- | [[Debubi provints|Debub]] | 8000 | [[Mendefera]] |- | [[Semienawi K’eyyĭḥ Baḥri provints|Semienawi K’eyyĭḥ Baḥri]] | 27 800 | [[Massawa]] |- | [[Debubawi K’eyyĭḥ Baḥri provints|Debubawi K’eyyĭḥ Baḥri]] | 27 600 | [[Assab]] |} == Vaata ka == * [[Eritrea riigipeade loend]] * [[Eritrea 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Eritrea 2018. aasta taliolümpiamängudel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} {{Aafrikariigid}} {{koord |NS=15.48 |EW=38.25 |type=country |region=ER}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Eritrea| ]] 1jjqg5g07i4jy2y90uevvab5nf5e3ir Tšehhi 0 4049 7234586 7153396 2026-09-15T17:39:15Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7234586 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Tšehhi (piirkond)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Riik | riiginimi = Tšehhi Vabariik | omastav = Tšehhi | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Česká republika | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of the Czech Republic.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart =Czech_Republic_in_European_Union.svg | deviis = | riigikeel = [[tšehhi keel|tšehhi]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Praha]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Petr Pavel]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Andrej Babiš]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[Tšehhoslovakkia]] jagunemisel<br /> [[1. jaanuar]]il [[1993]] | valuuta = [[Tšehhi kroon]] (CZK) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Kde domov můj]]" | usk = | üladomeen = [[.cz]] | telefonikood = 420 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CZE | märkused = }} [[Pilt:Tšehhi kaart.png|pisi|Tšehhi kaart]] '''Tšehhi''' ehk '''Tšehhimaa''' ([[tšehhi keel]]es ''Česko''; enamasti kasutatakse nimekuju ''Česká republika'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Riik piirneb lõunas [[Austria]]ga, läänes [[Saksamaa]]ga, kirdeosas [[Poola]]ga ja kagus [[Slovakkia]]ga.<ref name="Foreign" /> Tšehhi Vabariik on mägise maastikuga ning katab 78 871 ruutkilomeetrit. Kliima on peamiselt parasvöötmeline mandri- ja ookeanilise kliima elementidega. Pealinn ja suurim linn on [[Praha]]; teised suuremad linnad on [[Brno]], [[Ostrava]], [[Plzeň]] ja [[Liberec]]. [[Böömimaa hertsogiriik]] asutati [[9. sajand]]i lõpus [[Suur-Määri riik|Suur-Määri]] koosseisu. Aastal 1002 tunnustati seda ametlikult [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] läänina ja 1198. aastal sai sellest kuningriik. Pärast [[Mohácsi lahing]]ut 1526. aastal liideti kogu Böömimaa kroonimaade ala järk-järgult [[Habsburgide monarhia]] valitsemise alla. Peaaegu sajand hiljem viis protestantlik ülestõus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] alguseni. Pärast [[Valgemäe lahing]]ut kindlustasid Habsburgid oma võimu. Pärast Saksa-Rooma riigi lagunemist, liideti Tšehhi alad 1806. aastal [[Austria keisririik|Austria keisririigiga]]. [[19. sajand]]il toimus Tšehhi aladel ulatuslik industrialiseerimine. Pärast [[Austria-Ungari]] kokkuvarisemist pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], sai enamik regioonist 1918. aastal osaks [[Esimene Tšehhoslovakkia Vabariik|Esimesest Tšehhoslovakkia Vabariigist]]. Tšehhoslovakkia oli ainus riik Kesk- ja [[Ida-Euroopa]]s, mis säilitas parlamentaarse demokraatia kogu sõdadevahelisel perioodil. Pärast [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkulepet]] 1938. aastal haaras [[Natsi-Saksamaa]] järk-järgult kontrolli Tšehhi alade üle. Tšehhoslovakkia taastati 1945. aastal ja kolm aastat hiljem sai sellest pärast riigipööret 1948. aastal kommunistlik [[Idablokk|Idabloki]] riik. Katsed valitsust ja majandust liberaliseerida suruti 1968. aastal [[Praha kevad]]e ajal maha.<ref name="Spring" /> [[Sametrevolutsioon]] novembris 1989 lõpetas kommunistliku võimu ja taastas demokraatia. Praegune riik tekkis [[Tšehhoslovakkia lagunemine|Tšehhoslovakkia rahumeelsel lagunemisel]] Tšehhi Vabariigiks ja [[Slovakkia|Slovaki Vabariigiks]].<ref name="Thirty" /> Tšehhi Vabariik on [[Unitaarriik|unitaarne]] [[parlamentaarne vabariik]] ja [[arenenud riik]] koos kõrge sissetulekuga sotsiaalse turumajandusega. Tegemist on [[Heaoluriik|heaoluriigiga]], millel on kõigile kättesaadav tervishoid ja tasuta kõrgharidus. [[Inimarengu indeks]]is paikneb Tšehhi 32. kohal. Riik on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[OECD]], [[OSCE]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[Visegrádi grupp|Visegrádi grupi]] liige. == Nimi == {{vaata|Tšehhi Vabariigi nimi}} Tšehhi keeles on nimi ''Čechy'' tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis ühtib enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigiga. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks ''Česko'', kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju ''Česká republika''. == Riik == === Haldusjaotus === {{vaata|Tšehhi haldusjaotus}} [[Fail:Czech Republic, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Tšehhi maakonnad]] Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): {| |-valign="top" | *[[Hradec Králové maakond]] *[[Karlovy Vary maakond]] *[[Kesk-Tšehhi maakond]] *[[Libereci maakond]] *[[Lõuna-Morava maakond]] *[[Lõuna-Tšehhi maakond]] *[[Morava-Sileesia maakond]] | *[[Olomouci maakond]] *[[Pardubice maakond]] *[[Plzeňi maakond]] *[[Praha]] *[[Zlíni maakond]] *[[Ústí maakond]] *[[Vysočina maakond]] |} === Poliitika === ==== Valitsused ==== {{Vaata ka|Tšehhi Vabariigi peaministrite loend}} *Iseseisvuseelsed **[[Petr Pitharti valitsus]] **[[Václav Klausi esimene valitsus]] *Iseseisvusaegsed **[[Václav Klausi esimene valitsus]] **[[Václav Klausi teine valitsus]] **[[Josef Tošovský valitsus]] **[[Miloš Zemani valitsus]] **[[Vladimír Špidla valitsus]] **[[Stanislav Grossi valitsus]] **[[Jiří Paroubeki valitsus]] **[[Mirek Topoláneki esimene valitsus]] **[[Mirek Topoláneki teine valitsus]] **[[Jan Fischeri valitsus]] **[[Petr Nečasi valitsus]] **[[Jiří Rusnoki valitsus]] **[[Bohuslav Sobotka valitsus]] **[[Andrej Babiši esimene valitsus]] **[[Petr Fiala valitsus]] **[[Andrej Babiši teine valitsus]] ==== Parteid ==== * [[Čechy ja Morava Kommunistlik Partei]] * [[Kodanike Demokraatlik Partei]] *[[Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei]] * [[Roheline Partei (Tšehhi)|Roheline Partei]] * [[TOP 09]] *[[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit]] == Rahvastik == === Religioon === Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% rahvastikust ei kuulu kirikusse. Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad rändasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu{{millal}} on Tšehhis umbes 6000 juuti. == Vaata ka == *[[Moraavia karst]] *[[Tšehhi riigipeade loend]] *[[Tšehhi köök]] *[[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Tšehhi lennufirmade loend]] *[[Tšehhi meedia]] *[[Tšehhi jalgpallikoondis]] *[[Tšehhi veinid]] *[[UNESCO maailmapärand Tšehhis]] *[[Tšehhi gooti arhitektuur]] *[[SPOLU]] *[[ANO 2011]] *[[Pravda vítězí]] *[[Tšehhi parlament]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Foreign">{{netiviide |pealkiri=Information about the Czech Republic |väljaanne=Czech Foreign Ministry |url=https://mzv.gov.cz/chicago/en/other_useful_information/information_about_the_czech_republic/index.html |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="Spring">{{netiviide |pealkiri=The Prague Spring |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.co.uk/bitesize/guides/zsfwhv4/revision/5 |vaadatud=2025-09-19}}</ref> <ref name="Thirty">{{netiviide |pealkiri=Thirty Years of Czech Independence: A Journey of Sovereignty, Democracy and Unity |väljaanne=Czech Centre for Human Rights and Democracy |url=https://www.humanrightscentre.org/blog/thirty-years-czech-independence-journey-sovereignty-democracy-and-unity |vaadatud=2025-09-19}}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20764791&l=fplead Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks] Delfi, 1. jaanuar 2009 * [[Kaivo Kopli]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453897 Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president] EPL, 3. jaanuar 2009 * [[Urmas Paet]]. [http://www.postimees.ee/?id=73758 Tšehhid lõhuvad eelarvamusi] Postimees, 26. jaanuar 2009 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=CZ}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Tšehhi| ]] 92ftg301aw41u7ck7dhnskh4vsut0oc Harilik türnpuu 0 4725 7234844 7233864 2026-09-16T03:44:34Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7233864|7233864]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49654-18|~2026-49654-18]] ([[User talk:~2026-49654-18|arutelu]]) 7234844 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik türnpuu | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rhamnus_catharticus_leaves_and_fruit.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Türnpuulised]] ''Rhamnaceae'' | perekond = [[Türnpuu (perekond)|Türnpuu]] ''Rhamnus'' | liik = '''Harilik türnpuu''' | binaarne = ''Rhamnus cathartica'' | binaarse_autor = [[Karl von Linné|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[File:Rhamnus cathartica MHNT.BOT.2009.13.59.jpg|thumb|Viljad]] '''Harilik türnpuu''' (''Rhamnus cathartica'') on [[türnpuulised|türnpuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[türnpuu (perekond)|türnpuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. Teaduslikult kirjeldas türnpuud esimesena [[Carl von Linné|Linné]], kes pani talle nimeks ''R. catharticus'', aga hiljem selle õigekirja muudeti, sest ''Rhamnus'' on [[ladina keel]]es [[naissugu|naissoost]] sõna. == Levila == Türnpuu kasvab [[Euraasia]]s [[Briti saared|Briti saartelt]] kuni [[Kirgiisia]]ni, samuti [[Loode-Aafrika]]s. Türnpuu on [[Eesti loodus]]es tavaline, kuid mitte nii sage kui [[harilik paakspuu]]. [[19. sajand]]i alguses, aga võib-olla varemgi viidi türnpuu [[Põhja-Ameerika]]sse, kus ta muutus [[invasiivne liik|invasiivseks liigiks]]. Talle annab konkurentsieelise see, et ta lehtib kohalikest liikidest varem ja varjab sellega nende eest ära päikesevalguse, mistõttu viimased känguvad. Põhja-Ameerika [[Kesk-Lääs|Kesk-Läänes]] seostatakse türnpuud ka invasiivsete Euroopast pärit [[vihmauss]]idega: kui mingilt alalt kõik türnpuud hävitati, siis vähenes Euroopast pärit vihmausside [[biomass]] poole võrra. == Kirjeldus == Türnpuu kasvab harilikult kõrge [[põõsas|põõsana]], harva madala puuna. Ta on tavaliselt kuni 8, harva kuni 10 m kõrge. [[Tüvi]] võib vahel olla üpris jäme, hallikaspruuni [[puukoor]]ega. [[Oks]]ad lõpevad enamasti [[astel (botaanika)|astlaga]]. Türnpuu kasvab hajusalt [[mets]]ades, [[võsa]]des ja [[loopealne|lood]]udel, enamasti väheviljakatel ja kuivadel [[muld]]adel. [[Leht|Lehed]] paiknevad vastastikku paarikaupa ja on nahkjad, [[leheserv|servadel]] väikeste sakkidega. Lehed on [[ellips|elliptilised]] või [[ovaal]]sed, 25–90 mm pikad ja 12–35 mm laiad. Lehed on [[roheline|rohelised]], aga sügisel muutuvad [[kollane|kollaseks]]. [[Õitsemine|Õitseb]] [[mai]]s-[[juuni]]s. [[Õis|Õied]] on väikesed ja kollakasrohelised, 4 [[kroonleht|kroonlehega]] ja kahekojalised. Õisi [[tolmlemine|tolmeldavad]] [[putukad]]. Türnpuul on [[luuvili]]. See on [[must]], [[mari|marja]]taoline, läbimõõduga 6–10 mm, 2–4 [[seeme|seemnega]], kibeda ja tülgastava maitsega, suurtes kogustes süües kergelt [[mürgisus|mürgine]], tekitades kõhus [[kramp]]e ja mõjudes [[lahtisti]]na. Kuid [[lind|linnud]] söövad türnpuu vilju meeleldi. Seemned ei seedu ja oma [[väljaheide]]tega linnud levitavad türnpuid. == Kasutamine == Türnpuu [[puit]] on kõva, aga seda kasutatakse vähe. Selle [[tihedus]] on 720 kg/m³<ref>"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 150</ref>. Türnpuud on lihtne kasvatada. Ta on vastupidav, talub varju ja võib kasvada ka linnas. [[Pinnas]], millel kasvab palju türnpuid, sisaldab keskmisest rohkem [[lämmastik]]ku ja [[vesi|vett]] ning on kõrgema [[pH]]-ga kui sarnased alad, kus türnpuid ei kasva. See võib olla seotud asjaoluga, et türnpuu lehed on lämmastikurikkad ja kõdunevad kergesti. Minevikus kasutati türnpuud lahtistina, aga ohtlike kõrvaltoimete tõttu seda tänapäeval ei tehta. Türnpuu marjadest ja koorest saadud kollast [[värvaine]]t on kasutatud [[tekstiil]]ide värvimiseks<ref>{{Cite web |url=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tyrn.htm |title=arhiivikoopia |access-date=7. detsember 2019 |archive-date=30. aprill 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430142648/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tyrn.htm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991 |url=https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf |vaadatud=2019-12-07 |arhiivimisaeg=2018-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181214164357/https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ning sellest tehtud värvi kasutatud keskajal [[Käsikiri|käsikirjad]]e [[Illumineerimine|illumineerimiseks]], hiljem ka [[tahvelmaal]]is (''[[stil de grain]]'')<ref>{{Cite web |url=https://www.royaltalens.com/inspiration/origin-of-pigments/stil-de-grain/ |title=arhiivikoopia |access-date=7. detsember 2019 |archive-date=7. detsember 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191207165112/https://www.royaltalens.com/inspiration/origin-of-pigments/stil-de-grain/ |url-status=dead }}</ref>. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Türnpuulised]] [[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]] mtg4ewxrgc76mycv294qa7hjfvghq0z Aquino Thomas 0 4764 7234604 7098304 2026-09-15T18:08:09Z W.A. von Schlippenbach 163078 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 7234604 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Aquino Thomas''' ehk '''Thomas Aquinost''' (itaaliapäraselt '''''Tommaso d'Aquino'''''; arvatavasti [[1225]] [[Roccasecca]] – [[7. märts]] [[1274]] [[Fossanova]]) oli Itaalia päritolu [[Dominiiklased|dominikaani]] munk, [[katoliiklus|katoliku]] vaimulik ja [[pühak]] ning [[kirikudoktor]]. Ta oli väga mõjukas [[skolastika|skolastiline]] [[filosoof]], [[teoloog]] ja [[jurist]]. Skolastilises traditsioonis tuntakse teda ka kui '''''Doctor Angelicus''''' ja '''''Doctor Communis'''''. Ta oli esimene klassikalistest [[loomulik teoloogia|loomuliku teoloogia]] pooldajatest ja pani aluse [[tomism]]ile. Tema mõju [[lääne filosoofia]]le on olnud suur ja [[uusaja filosoofia]]s leidsid tema ideed palju kajastust, eriti [[eetika]]s, [[loomuõigus]]es, [[metafüüsika]]s ja [[poliitikafilosoofia]]s. Erinevalt paljudest kaasaegsetest katoliku kirikus võttis Thomas omaks paljud [[Aristoteles]]e – Thomas nimetas teda oma teostes Filosoofiks – ideed, üritades [[aristotelism]]i ühitada kristluse printsiipidega. Thomase tuntumad teosed on "[[Teoloogia summa]]" (''Summa Theologiae'') ja "[[Summa paganate vastu]]" (''Summa contra Gentiles''), lisaks on ta kirjutanud kommentaare Aristotelese teostele ja pühakirja tekstidele [[hümn]]e ja muud.<ref name="Britannica">[[Marie-Dominique Chenu]]. [https://www.britannica.com/biography/Saint-Thomas-Aquinas St. Thomas Aquinas]], [[Encyclopædia Britannica]], kasutatud 20.2.2018.</ref> Teda peetakse üheks katoliku kiriku ajaloo suurimaks teoloogiks ja filosoofiks.<ref name="Britannica" /> Inglise filosoof [[Anthony Kenny]] on Thomast nimetanud "üheks tosinast läänemaailma suurimast filosoofist".<ref>Thomas Aquinas. ''Selected Philosophical Writings''. Oxford University Press 1993, ISBN 0192835858, lk xi.</ref> ==Elukäik== Thomas sündis tõenäoliselt [[1225]]. aasta alguses (ajavahemikus 1224–1226)<ref name="iep">[[Christopher M. Brown]]. [https://iep.utm.edu/aquinas/ Thomas Aquinas (1224/6—1274)], ''[[Filosoofia internetientsüklopeedia]]''.</ref>) jõukas<ref name="iep" /><ref>Thomase sünniaeg on arvutatud lähtudes tema surmaajast ning varajaste biograafiate andmetest tema vanuse kohta tema surmahetkel. Enamik uurijaid nõustub dateeringuga 1224 või 1225, kuid võimalik on ka 1226 või isegi 1227. (Torrell 2005)</ref> [[Itaalia]] [[kõrgaadel|kõrgaadli]] perekonnas, [[Napoli]] territooriumil linna lähedal<ref name="iep" /> oma isa krahv Landolfo lossis [[Roccasecca]]s<ref>Thomase sünnikohaks on peetud ka [[Napoli|Napolit]] ja [[Aquino|Aquinot]], kuid nüüdseks on veenvalt näidatud, et see on [[Roccasecca loss]]. (Torrell 2005)</ref>. Loss oli olnud perekonna valduses üle saja aasta<ref name="iep" />. Loss asus [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigis]] [[Aquino krahvkond|Aquino krahvkonnas]] [[Lazio]] ja [[Campania]] piiril pea aegu poolel teel Rooma ja Napoli vahel võrdsel kaugusel [[Frosinone]]st ja [[Cassino]]st, pisut idas Rooma ja Napoli vahelisest teest (kunagine [[Via Latina]])<ref name="torr">Torrell 2005.</ref> [[Aquino]] linna lähedal (Copleston 1955:9). Asukoht paavsti ja keisri piiril sundis Thomase perekonda laveerida paavsti ja keisri vahel, kes koos teistega pretendeerisid võimule [[Monte Cassino]] kloostri üle<ref name="torr" />. [[File:The castle of the Counts of Aquino in Roccasecca.jpg|thumb|Aquino perekonnale kuulunud kindlus Roccaseccas, kus Thomas sündis]] Suguvõsa oli pärit algselt [[Lombardia]]st. Andmed nende kohta ulatuvad 887. aastasse. [[Roccasecca loss]] kuulus neile alates 10. sajandi lõpust. [[Aquino krahvkond]] oli 1137. aastani suguvõsa vanema haru käes. Aquino perekonnanimi pärineb sellest harust, mitte [[Aquino]] linnast. Teine haru päris hiljem [[Acerra krahvkond|Acerra krahvkonna]], mille krahv oli 1221. aastal esimene Tommaso d'Aquino ([[Tommaso I d'Aquino]]), kes valitses asekuningana [[Apenniini poolsaar]]e lõunaosa. Hilisem Thomase isa Landolfo ei kuulunud sellesse suguvõsa kõige vägevamasse harusse, tema tiitel oli lihtsalt ''[[miles]]''. Ta oli alates 1210. aastast keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] pooldaja. Keiser määras ta 1220 [[Terra di Lavoro]] "kohtunikuks", ja sellena oli ta Acerra krahvi jurisdiktsiooni all.<ref name="torr" /> Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli Thomas suguluses [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] [[dünastia]]ga. Vanematel oli üheksa last, Thomas oli poegadest noorim<ref name="iep" />. Landulfi vend Sinibald oli lähedal asuva<ref name="iep" /> [[benediktlased|benediktlaste]] algse [[klooster|kloostri]] [[abt]] [[Monte Cassino]]s. Perekond soovis tõenäoliselt, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt: see oleks perekonnale võimu juurde toonud<ref name="iep" />. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Ta jäi sinna elama, teenima ja õppima umbes kümneks aastaks<ref name="iep" />. Sügisel 1239 asus Thomas [[Napoli ülikool]]is [[teoloogia]]t õppima. Selleks tuli kõigepealt õppida [[vabad kunstid|vabasid kunste]] ja [[filosoofia]]t. Ta luges tõlkes hiljuti avastatud [[Aristoteles]]e kirjutisi, mida talle võis tutvustada [[Petrus Iirimaalt]].<ref name="iep" /> Napoli ülikoolis õppimise keskel, aprillis 1244, astus Thomas [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[ordu]]sse<ref name="iep" />. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis saatis ema tema vennad teda kinni võtma ning koju tooma<ref name="iep" />. Vennad tegid seda 1244. aasta lõpus või 1245. aasta alguses teel [[Rooma]]{{lisa viide}}<ref name="iep" />. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni [[San Giovanni loss]]is, et sundida teda oma sihtidest taganema. Thomas jäi kindlaks oma otsusele olla dominiiklane<ref name="iep" />. Ta pandi koduaresti<ref name="iep" />. Varajaste elulugude järgi{{lisa viide}} toodi ahvatluseks kohale isegi [[prostituut]]<ref name="iep" />, kelle Thomas aga ära ajas. Nähtavasti arvasid vanemad, et noormees rahuldab oma lihahimud ja hakkab mõistma oma perekondlikke kohustusi<ref name="iep" />. Thomas olevat ajanud prostituudi kuuma ahjuroobiga toast välja, ja kui uks tema järel kinni lõi, teinud sellega uksele musta risti<ref name="iep" />. Lõpuks andis ema järele<ref name="iep" />. Hoolimata nendest tülidest jäi Thomas oma perekonnale truuks; mõnikord peatus ta reiside ajal perekonna lossides, ja elu lõpus oli ta oma õemehe testamenditäitja<ref name="iep" />. Sügisel 1245 pöördus Thomas dominiiklaste juurde tagasi<ref name="iep" />. Dominiiklased, kes tunnustasid Thomase annet, saatsid ta õppima [[Kölni ülikool]]i{{lisa viide}} [[Albert Suur]]e juurde. Koos Albertiga läks ta [[Pariisi ülikool]]i{{lisa viide}}. Seal õppis ta 1245–1248. Kui Albert viidi uuesti üle [[Kölni ülikool]]i, võttis ta Thomase oma abina kaasa. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades{{lisa viide}}. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka [[Aristoteles]]e õpetuse veendunud pooldaja{{lisa viide}}.<ref name="iep" /> Aastal [[1252]] läks Thomas [[Pariis]]i [[magister|magistri]]kraadi omandama. Aastatel 1252–1256 õpetas Thomas Pariisi ülikoolis bakalaureusena<ref name="iep" />. Kuni 1254. aastani pidas ta, nagu tavaks oli, loenguid Pühakirja kohta ning seejärel 1256. aastani [[Petrus Lombardus]]e "Sententside" ("[[Libri quattuor sententiarum]]") kohta (Copleston 1955:9). Peale õpetamise pidi Thomas koostama "Sententside" kommentaari, mis vastab umbes tänapäeva doktoritööle teoloogias<ref name="iep" />. Lõpuks sai ta [[1256]] 32-aastaselt siiski magistrikraadi kätte ja õpetas Pariisi ülikoolis teoloogiamagistrina (tänapäeva mõttes korralise teoloogiaprofessorina (Copleston 1955:10)) kolm aastat<ref name="iep" />. Tema õppetool oli üks kahest dominiiklastele ette nähtud õppetoolist Pariisis; tema määramist tunnistas ülikool mittemunkadest vaimulike ja kerjusmungaordude vaidluse tõttu täielikult alles 1257. aastal (Copleston 1955:10). Pariisis kirjutas Thomas mitu oma teost ja alustas tööd mitme teise kallal{{lisa viide}}. Aastal [[1259]] viibis ta ühel oma ordu tähtsal [[kapiitel|kapiitlil]] [[Valenciennes]]'is{{lisa viide}}. Dominiiklased viisid Thomase tagasi Itaaliasse, kus ta õpetas [[Anagni]]s (Copleston 1955:10), Napolis (1259–1261), [[Orvieto]]s (1261–1265) ja [[Rooma]]s (1265–1268)<ref name="iep" /> ja [[Vierbo]]s (Copleston 1955:10). [[Paavst]] [[Urbanus IV]] kutsus ta [[Rooma]] (seetõttu ei saa tema Rooma minemise aeg olla varasem [[1261]]. aasta teisest poolest){{lisa viide}}. Itaalias viibimise ajal, võib-olla Roomas, alustas Thomas tööd "[[Teoloogia summa]]" kallal<ref name="iep" />. Aastatel [[1268]]–[[1272]] õpetas ta jälle Pariisis, kuhu ta naasis ülemuste käsul, võib-olla selleks, et kaitsta dominiiklaste kerjuslikku elulaadi ja nende kohalolekut Pariisi ülikoolis. Seal disputeeris ta ka filosoofidega, kes Aristotelesele toetudes väitsid, et kõigil inimestel on ühine [[aktiivne intellekt]]. Thomase väitel on see seisukoht ühitamatu isikliku surematuse ja moraalse vastutusega ning vastuolus meie kogemusega.<ref name="iep" /> [[File:Fossanova-monastery.jpg|thumb|Fossanova tsistertslaste klooster, kus Thomas 1274. aasta 7. märtsil suri]] Aastal [[1272]] volitas [[Firenze]] provintsikapiitel teda asutama uue ''[[studium generale]]'' vabalt valitud kohta, ja ta valis [[Napoli]]{{lisa viide}}. Thomas õpetas Napolis ühe aasta. Detsembri paiku 1273, kui Thomas koostas "Teoloogia summa" jaoks traktaati [[sakrament]]idest, oli tal missa pidamise ajal (Copleston 1955:10) eriti võimas religioosne müstiline (Copleston 1955:10) elamus. Pärast seda keeldus Thomas kirjutamisest, kuigi tema pihiisa ja abi [[Reginaldo Pipernost]] käis talle pidevalt peale. Ta ütles, et on oma kirjutamistega lõpule jõudnud ning kõik, mis ta on kirjutanud, näib talle selle kõrval, mida ta nägi ja mis talle on ilmutatud, õlehunnikuna (Copleston 1955:10).<ref name="iep" /> Paavst{{lisa viide}} kutsus ta 1274. aasta alguses{{lisa viide}} [[Teine Lyoni kirikukogu|Teisele Lyoni kirikukogule]] teoloogiliseks konsultandiks. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi{{lisa viide}}. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal raskelt haigeks{{lisa viide}}. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta [[tsistertslased|tsistertslaste]] kloostrisse{{lisa viide}}. Ta suri [[Fossanova]] kloostris [[Sonnino]] lähedal{{lisa viide}} 7. märtsil 1274.<ref name="iep" /> [[18. juuli]]l [[1323]] kuulutas [[katoliku kirik]] ta [[pühak]]uks (Copleston 1955:10). ==Isikuomadused== Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke (Copleston 1955:10) ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse (Copleston 1955:10). Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Hoolimata pühendumisest uurimistööle leidis ta aega regulaarseks jutlustamiseks (Copleston 1955:10). [[Preester|Preestri]] ja mungana oli ta igati eeskujulik (Copleston 1955:10). ==Filosoofiliste teoste ülevaade== Thomase tuntumad teosed on süstemaatilised traktaadid "[[Summa paganate vastu]]" (''Summa contra Gentiles'') ja "[[Teoloogia summa]]" (''Summa theologica'' ehk ''Summa theologiae''). Esimene neist on varasem. Kommentaar Petrus Lombarduse "Sententsidele" oli varajane töö, mis keskendus teksti selgitamisele.<ref name="copleston">Copleston 1955:10–11.</ref> Mõned Thomase eriteemadele pühendatud teosed on tema filosoofia uurimisel hindamatud. Mõned neist, nagu "[[De veritate]] ("Tõest"), "[[De potentia]]" ("Väest") ja "[[De malo]]" ("[[Kurjusest]]") on ''[[quaestiones disputatae]]'' 'disputeeritud küsimused', magistri sõnastatud kokkuvõtted aasta läbi toimunud regulaarsetest [[dispuut]]idest. Peale selle on Thomasel ''[[quaestiones quodlibetales]]'' 'küsimused mis tahes teemal', kokkuvõtted dispuutidest, mis toimusid jõulude ja ülestõusmispühade ajal. On ka väikesed teosed, millest mõned, nagu "[[Olevast ja olemusest]]" ("[[De ente et essentia]]") on suure filosoofilise tähtsusega. Nende seas on ka "[[De regimine principum]]" ("Vürstide valitsemisest"), mille ehtsad osad on kirjutatud Itaalias, ja "[[De unitate intellectus]]" ("Aru ühtsusest"), mis valmis Thomase teisel Pariisi-perioodil.<ref name="copleston" /> ==Filosoofia== ===Usk ja mõistus=== Thomase vaated [[usk|usu]] ja mõistuse vahekorrale erinesid paljude kaasaegsete omadest.<ref name="iep" /> [[Evidentsialism|Evidentsialistide]] järgi peab [[uskumus]]e tugevus olema proportsioonis selle kasuks rääkivate [[tõendid|tõendite]] hulgaga. Tõendid uskumuse kasuks on kas uskumuse vastavus [[enesestmõistetavus|enesestmõistetava]], kaheldamatu või meeltekogemusest vahetult ilmse [[propositsioon]]iga või see, et uskumust toetab hea [[argument]], nimelt argument, mis algab enesestmõistetavatest, kaheldamatutest või [[meeltekogemus]]est vahetult ilmsetest [[eeldus]]test. Evidentsialism ei ole ühitatav traditsioonilise religioosse vaatega, mis Thomasel on jumaliku usu kohta: see, kellel on [[jumalik usk]], et ''p'', usub, et ''p'', Jumala annina, ja usub mõistlikult, et ''p'', tugeva [[veendumus]]ega, mitte isikliku arusaamise alusel, miks ''p'' on tõene, vaid mõistliku uskumise alusel, et Jumal on jumalikult ilmutanud, et ''p'' on [[tõesus|tõene]]. Jumalik usk on Thomase järgi teatud laadi teadmine tunnistuse põhjal.<ref name="iep" /> Thomase vaade erineb ka [[fideism]]ist, mille järgi tõdesid Jumala kohta on võimalik saada ainult usu kaudu, mõistus ei saa neid filosoofiliselt tõestada.<ref name="iep" /> Separatismi järgi on filosoofia ja loodusteadus ilmutatud teoloogiaga ühismõõdutud tegevused või harjumused. Jutt usu ja teaduse konfliktist tuleb sellest, et usu ja filosoofia või teaduse loomus aetakse segi.<ref name="iep" /> Erinevalt evidentsialismist omistab Thomas parimat laadi elus olulise tähtsuse nii usule kui ka mõistusele. Erinevalt fideismist arvab ta, et mõistus eraldi saab leida tõdesid Jumala kohta. Erinevalt separatismist tunnistab ta, et ilmutatud teoloogia ja filosoofia tegelevad sama teemaga. Siiski ei ole Thomase järgi võimalik, et jumaliku usu ja teoloogia leitud tõdede ning mõistuse ja filosoofia leitud tõdede vahel oleks reaalne ja oluline vastuolu. Teoloogil tuleb muu hulgas selgitada, miks vastuolud usu ja mõistuse vahel on näilised. Thomas püüabki oma teoloogilistes töödes näidata usu ja mõistuse ühitatavust. Seda on peetud üheks tema olulisemaks panuseks teoloogiasse.<ref name="iep" /> Usu ja mõistuse vahekorda arutab Thomas muu hulgas "[[Summa paganate vastu|Summas paganate vastu]]" I raamatu 3.–9. peatükis. Jumala kohta on kahesuguseid tõdesid – need, mida saab taibata mõistusega sõltumatult ilmutusest, nimelt et Jumal on olemas ja et on olemas üks Jumal ("[[Teoloogia summa]]s" nimetab Thomas selliseid tõdesid usu preambuliteks), ja need, mille taipamine nõuab Jumala armu andi, näiteks Kolmainu-õpetus (Thomas nimetab neid usuartikliteks). Kuigi usuartiklite tõesust saab taibata ilma usuta, leiab Thomas, et inimestelt pole mõistlik seda nõuda. Asi on selles, et esiteks vähesed jõuaksid tõdedeni Jumala kohta, sest kõigil inimestel ei jätku filosoofilistest arutlustest arusaamiseks aru või siis ei jätku aega, sest nad tegelevad teiste tähtsate ülesannetega, või neil pole filosoofiaga tegelemiseks vajalikku kirge; teiseks, need, kes jõuavad usu preambuliteni filosoofia abil, teevad seda piisava kindlusega suhteliselt vanas eas (sest Jumala olemasolu tõestus eeldab paljude muude asjade eelnevat õppimist), kuigi neid tõdesid on tarvis taibata võimalikult varases lapsepõlves; kolmandaks, filosoofia ei võimaldagi täielikku kindlust Jumala olemasolus, mida [[hea elu]] eeldab. Et Jumal soovib, et tema olemasolu taipaksid võimalikult paljud inimesed võimalikult varakult ja täie kindlusega, siis on tal sobiv usu preambulid inimestele ilmutada.<ref name="iep" /> Kas on mõtet uskuda Jumala kohta asju, mis ületavad inimmõistuse loomuliku võime? Jah. Esiteks, Jumalal on mõistlik paluda neid uskuda, sest see aitab inimestel mõista, et Jumalast ei saagi loomulike inimvõimetega täielikult aru saada. Meil ei ole võimalik Jumalat niimoodi teada nagu teiste teaduste objekte. See tuleneb juba sõna "Jumal" tähendusest. Jutt Jumalast nõuab Thomase järgi oma piiratuse tunnistamist. Teiseks, kui usutakse Jumala kohta midagi puhtalt usuga, siis see on asendamatu viis [[hing]]e täiustamiseks. Aristoteles ütleb, et vähimgi teadmine kõige kõrgematest ja kaunimatest asjadest täiustab hinge rohkem kui maiste asjade täielik teadmine. Aga miks võtta omaks just katoliiklik usk? Mõned mittekatoliiklikud usundid eeldavad, et me usuksime asju, mis on vastuolus sellega, mida me loomulikule mõistusele tuginedes võime teada. Katoliiklik usk seda ei tee. (Arm ei hävita loodut ega jäta seda kõrvale, vaid alati täiustab loodust.) Katoliikliku usu kasuks räägivad ka Vana ja [[Uus testament|Uue Testamendi]] teated [[ime]]dest, mida Thomas peab usaldusväärseteks: kui inimesed teevad Jumala armust imesid, siis see kinnitab nende õpetuse tõele vastamist. Eriline ime on see, et lihtsad kalamehed muutusid üleöö tarkadeks ja kõneosavateks apostliteks. Kõige suurem ime on see, et katoliiklik usk levis üle maailma hoolimata suurest tagakiusamisest. Seda ei võetud algul vastu majandusliku kasu pärast, seda ei levitatud mõõgaga. Inimloomuse vastane ime on see, et nii harimatud kui ka õpetatud inimesed võtsid selle vastu hoolimata sellest, et see õpetab asju, mis ületavad aru loomuliku võime, ning nõuab lihalike himude ohjeldamist.<ref name="iep" /> ===Analoogia=== Tänapäeva filosoofias ja teaduses nõutakse enamasti, et termineid kasutataks ühemõtteliselt, mitte [[ekvivooksus|ekvivookselt]]. Thomas on üldiselt nõus, kuid eristab kontrollimatut ehk täielikku ekvivooksust ja kontrollitud ekvivooksust ehk [[analoogia|analoogilist]] [[preditseerimine|preditseerimist]]. Viimane on filosoofias aktsepteeritav. Kui sõna kasutatakse [[univooksus|univookselt]], siis preditseeritakse kahele asja kohta üks ja seesama nimi täpselt samas tähenduses. Kui sõna kasutatakse ekvivookselt, siis kahe asja kohta preditseeritakse antakse üks ja seesama nimi, kuid kummagi asja puhul eri tähenduses. Kontrollitud ekvivooksuse ehk analoogilise predikatsiooni puhul preditseeritakse kahe asja kohta üks ja seesama nimi kummagi asja puhul eri tähenduses, kuid need tähendused on oma vahel seotud, nii et ühest tähendusest tuleneb teine. Aristotelese näite järgi tulenevad sõna "terve" põhitähendusest tuletatud tähendused 'tervisest tunnistust andev' ja 'tervislik'. ===Teadmine ja teadus=== Üks [[teadmine|teadmise]] vorm on [[teaduslik teadmine]] ehk [[teadus]] (''scientia''). Teaduslik teadmine sõltub mitteteaduslikust teadmisest, näiteks meelelisest teadmisest ja enesestmõistetavast teadmisest. Thomas vastandab sageli [[usk]]u kui teadmise vormi teaduslikule teadmisele (nt [[Teoloogia summa IIa-IIae q. 1]], artiklid 4–5, [[Teoloogia summa IIa-IIae q. 2]], artikkel 1). Mõlemad on subjektiivselt kindlad, kuid kindluse [[põhjend]] on erinev. Teadusliku teadmise puhul on mul sundivad põhjendid, ja ma saan ka aru, miks need on sundivad. Usu puhul põhineb kindlus mõistuspärasel uskumusel, et kellelgi teisel on selle kohta kas teaduslik teadmine või [[intellektuaalne kaemus]]. Usu puhul põhineb kindlus kellegi teise tunnistusel, näiteks Jumala tunnistusel. Usku saab Thomase järgi põhjendada, ja need, kel on aega ja annet, peaksid seda tegema. Aga see, kes usub midagi puhta usuga, ei saa aru, miks see, mida ta usub, on tõsi. "Teaduslik teadmine" on termin, mida on õigustatud kasutada analoogiliselt. Kui jutt on teadusest, siis võidakse rääkida uurimisest, millega tehakse juba teada olevatest asjadest uusi järeldusi. Alustatakse algprintsiipidest, mida teatakse meeltekogemuse üle järelemõtlemise tulemusena, ning tehakse loogilisi järeldusi. Teaduslik uurimine erineb spekulatiivsest tegevusest, mida Thomas nimetab [[kontemplatsioon]]iks. Mõlemad on spekulatiivse aru aktid, st aru tarvitatakse nii, et tõde on selle vahetu ese. (Kui aru tarvitatakse praktiliselt, siis aru aktide eesmärk on saavutada midagi muud kui see, millest mõeldakse, nt kui mõeldakse selleks, et teha õiget asja õigel viisil õigel ajal, või selleks, et sünniks kunstiteos.) Teadusliku uurimise eesmärk on avastada seni teadmata tõde, kontemplatsiooni eesmärk on nautida juba teada olevat tõde. Teadus esineb ka [[teaduslik tõestus|teaduslik tõestusena]], mis on eriti tugev argument mingi [[propositsioon]]i [[tõesus]]e kasuks. Kui kellelgi on propositsiooni teaduslik tõestus, siis ta saab aru [[kehtiv arutlus|loogiliselt kehtivast argumendist]], mille [[eeldus]]te tõesust ta teab kindlalt ja mille [[järeldus]] on see propositsioon. Teaduslikuks teadmiseks nimetab Thomas Aristotelese eeskujul ka intellektuaalset harjumust ehk dispositsiooni ehk voorust, mis on teadusliku uurimise vili ning nõuab teaduslike tõestuste olemasolu. Teadus kui harjumus tähendab lisaks, et inimesel on mingi ainevalla kohta korrastatud teadmiste korpus ja tõestavad argumendid seetõttu, et ta teab sellesse kuuluvate asjade iseloomulikke omadusi ja võimeid, nende omaduste printsiipe, põhjusi ehk seletusi ning omaduste ja seletuste vahelisi loogilisi seoseid. Teaduslik teadmine kui harjumus on [[intellektuaalne voorus]], kogemuse, töö ja distsipliiniga ning tavaliselt õpetaja või õpetajate abiga omandatud harjumus selles ainevallas teada. Inimene, kellel on mingist ainevallast teaduslik teadmine, teab selle algprintsiipe ehk tõestamatuid tõdesid ning oskab nendest õigeid järeldusi teha. Tema teadmine on süstemaatiline ja kogemusega kontrollitud, nii et ta saab selle ainevallast sidusalt, selgelt ja sügavalt rääkida. Teaduse algprintsiibid on teadlasele mõnikord loomupäraselt teada, nagu aritmeetika ja geomeetria puhul (Teoloogia summa Ia. q. 1]], artikkel 2). [[Püha õpetus]] (püha teoloogia) ei ole Thomase järgi niisugune, sest selle algprintsiibid on usuartiklid, mis ei ole teada mitte mõistuse loomulikus valguses, vaid Jumala armu läbi ilmutuse kaudu. Ent sõna "teadus" saab siin tarvitada analoogiliselt. On näiteks selliseid teadusi, mille algprintsiibid on küll mõnele inimesele mõistuse loomulikus valguses teada, kuid nendega tegelevad teadlased sõltuva mõne algprintsiibi puhul teiste teadustega tegelevate teadlaste tunnistusest. Näiteks optika kasutab geomeetrias käsitletavaid printsiipe ja muusika aritmeetikas käsitletavaid printsiipe. Kui näiteks muusikud peaksid olema matemaatikuid, siis enamik ei jõuakski muusikani. Ka püha õpetus tugineb printsiipidele, mida teavad need, kellel on kõrgem teadus, antud juhul Jumal ja õndsad (nt [[Teoloogia summa Ia. q. 1]], artikkel 2, ''respondeo''). Püha õpetuse algprintsiipe mõistuse loomulikus valguses ei teata, kuid see on teadus, sest selle omaja saab usuartiklitest loogilisi järeldusi teha, väita usuartiklite omavahelist loogilist kooskõla ning vastata vastuväidetele usuartiklite kohta, teha seda süstemaatiliselt ja toetuda teistele teadustele, sealhulgas filosoofiale ([[Teoloogia summa Ia. q. 1]], artikkel 8).<ref name="iep" /> Erinevalt tänapäevasest arusaamast peab Thomase järgi teaduslik teadmine olema kindel (Thomas järgib Aristotelest).<ref name="iep" /> ===Neli põhjust=== [[Aristoteles]]e eeskujul lähtub Thomas sellest, et füüsilise eseme või sündmuse kõige täielikum teaduslik seletus peab mainima selle nelja [[põhjus]]t: [[toimivpõhjus]]t (mis selle tekitab või seda säilitab), [[materiaalne põhjus|materiaalset põhjust]] (millest see on tehtud), [[vormpõhjus]]t (mis see on) ja [[eesmärkpõhjus]]t ehk lõpp-põhjust (mis on selle eesmärk või otstarve). Kõigil asjadel, millest saab olla teadus, ei pruugi igat liiki põhjust olla. Näiteks mittemateriaalsetel substantsidel ei ole materiaalset põhjust. Materiaalse eseme teaduslik teadmine nõuab selle (või selle liigi) kõigi nelja põhjuse teadmist.<ref name="iep" /> Asja [[toimivpõhjus]] on [[olev]], mis selle asja tekitab, säilitab selle olemasolu, täiustab selle olemist või tekitab muul moel mõne joone selles. On erinevat liiki toimivpõhjusi, millel kõigil võib ühe ja sellesama eseme või sündmuse juures oma osa olla. Näiteks on [[Jumal]] Thomase järgi iga [[loodu]] esmane toimivpõhjus igal hetkel, mil see loodu on olemas. Muidu seda loodut ei oleks olemas. Sellegipoolest võib samal ajal olla looduid, mis on selle loodu teisesed toimivpõhjused. Jumal ja loodud on toimivpõhjused analoogilisel moel. Jumal on ajatu looja eimillestki, kes säilitab iga loodud toimivpõhjuse olemasolu igal hetkel, mil see on olemas, loodud aga on teisesed toimivpõhjused, need mõjutavad eeleksisteerivat [[mateeria]]t nii, et mateeria, mis on kõigest võimalikkuses see-ja-see, saab tegelikkuses selleks-ja-selleks. Ent ka selle asja tekkimise juures on Jumal esmane toimivpõhjus, sest ta on loodud toimivpõhjuse ja tekkimiseks vajaliku keskkonna kõigi aspektide loov ja säilitav põhjus ja tekkinud asja loov ja säilitav põhjus, kuni see asi olemas on.<ref name="iep" /> "[[Materiaalne põhjus]]" või "[[mateeria]]" on väljend, millel on hulk omavahel seotud tähendusi. Kõige ilmsemas tähenduses on mateeria või materiaalne põhjus see, millest ese või selle osad tehtud on. Peale selle, materiaalne põhjus või mateeria seletab, miks asi võib muutuda millekski muuks: see on muutumise subjekt, mis jääb muutumatuks, kui üks asi muutub teiseks või omandab uue omaduse. Näiteks [[sattumuslik muutus|sattumusliku muutuse]] materiaalne põhjus on mingi [[substants]]. [[Substantsiaalne muutus|substantsiaalse muutuse]] materiaalne põhjus on [[algmateeria]]. Algmateeria on asja seesmine põhjus, mis seletab, miks asi saab substantsiaalselt muutuda. [[Substants]]id on Thomase järgi kõige kõrgemat järku ühtsed objektid, mis erinevad kuhjadest ja kogumitest. Kui substantsiaalse muutuse viimsed subjektid oleks tegelikud substantsid, millest substants koosneb, siis oleks mõistlik kahelda selles, et see, mis nendest koosneb, on substants. Kui näiteks Sokrates koosneks Demokritose aatomitest, mis on ise substantsid, siis ta ei oleks substants, vaid paremal juhul sattumuslik suhe substantside vahel. Thomase jaoks on Sokrates paradigmaatiline substants. Ta leiab, et substantsiaalse muutuse mateeria ei saa olla iseenesest tegelikkuses substants, vaid ainult mingi substantsi viimne materiaalne põhjus. Seda nimetab ta algmateeriaks. Thomase järgi ei ole algmateeria mitte kunagi ilma vormita. Mateerial on alati kolm mõõdet, sellepärast on mingil konkreetsel algmateerial [[kvantiteet|kvantiteedi]] aktsidentaalne vorm, konkreetsemalt kolmemõõtmelisuse vorm (nt kommentaar Boethiuse teosele ''De trinitate'' q. 4, a. 2, ''respondeo''). Algmateeria ei ole ka kunagi ilma mingi [[substantsiaalne vorm|substantsiaalse vormita]], kuigi ta ei ole tingimata alati ühe konkreetse substantsiaalse vormiga. Algmateeria on materiaalpõhjuslik seletus sellele, et materiaalse substantsi [[tekkimine]] ja [[hävimine]] on reaalsed muutused ([[Parmenides]]e vastu), substantsiaalsed muutused ([[Demokritos]]e vastu), loomulikud muutused ja arusaadavad muutused ([[Herakleitos]]e ja [[Platon]]i vastu).<ref name="iep" /> Ka sõnal "[[vormpõhjus]]" on mitu tähendust. Esiteks võib see olla 'asja loomus või definitsioon'. [[Esmane substants|Esmase substantsi]] vormpõhjus selles mõttes on see, mis sorti substants see kõige fundamentaalsemalt on, see määrab seda sorti asja definitsiooni. Näiteks Sokratese puhul oleks see inimene või inimsus, definitsiooni järgi mõistusega elukas. Sokrates on küll ka näiteks elukas, elusolend, mõistusega substants ja substants, aga need ei ole [[liik (loogika)|liigid]], vaid kõigest [[sugu (loogika)|sood]], millesse Sokrates kuulub. Sokratest võib küll ka liigitada näiteks filosoofiks või Ateena vanglast mitte põgeneda otsustanuks, aga need liigitused ei ole substantsiaalsed, vaid sattumuslikud. Teiseks võib millegi vormpõhjus olla see, mis on selle sees ja seletab, miks miski on tegelikkuses nii- ja niisugune. See võib olla esiteks [[aktsidentaalne vorm]] ehk [[aktsidents]]. Aktsidents on substantsis ja seletab, miks see substants on tegelikkuses nii- ja niisugune, miks tal on joon, mida ta saab omandada või kaotada, lakkamata olemas olemast. Teiseks võib see olla [[substantsiaalne vorm]], selle substantsi olemise formaalne põhjus ja selle formaalne põhjus, et see substants kuulub just sellesse liiki. Kolmandaks võib vormpõhjus olla asja muster või definitsioon selle tegija vaimus. Thomas nimetab seda eksemplaarseks vormpõhjuseks. Thomas peab [[Augustinus]]e eeskujul mõnesid Jumala ideid eksemplaarseteks vormpõhjusteks, näiteks Jumala idee universumist üldiselt ja Jumala idee inimsusest on loodud substantside plaanid või arhetüübid Looja vaimus.<ref name="iep" /> Eseme [[eesmärkpõhjus]] on selle [[eesmärk]], [[otstarve]] või funktsioon. Artefaktide ja elundite eesmärkpõhjus on otstarve. Thomas omistab kõikidele substantsidele eesmärkpõhjused, kuid mõistab neid laiemalt kui otstarvet. Kõige laiemas mõttes on eseme eesmärkpõhjus kalduvus või tendents toimida teatud moel, kusjuures see toimimisviis kaldub esile kutsuma teatud laadi tagajärgi. Thomase silmis on eesmärkpõhjus "kõikide põhjuste põhjus" (''Looduse printsiipidest'', ptk 4) ning kõik neli põhjust käivad "käsikäes". Kui esemel on tendents toimida teatud moel, nagu näiteks konnal hüpata ja ujuda, siis see nõuab, et ta oleks teatud vormpõhjus. Ta peab ka koosnema teatud laadi ainetest ja elunditest. Lõpuks, kui konn hüppab, siis toimib ta toimivpõhjusena, sest ta on hüppava kalduv asi. Kui seevastu konn on teadvuseta ja teda tõugatakse, nii et ta kukub mäest alla, siis ta ei toimi toimivpõhjusena. Mõned eesmärkpõhjused on seesmised, mõned välised. Iga substants kaldub toimima teatud viisil, vastavalt sellele, mis sorti asi ta on. See substantsi suunatus eesmärgile on tema seesmine eesmärkpõhjuslikkus. Aga mõnikord toimib ese mingi tagajärje toimivpõhjusena (osalt) mingi välise eseme lõpp-põhjuslikkuse tõttu. See on väline eesmärkpõhjuslikkus. Näiteks Jürile meeldib Mari ning Jüri otsustab Mariga rääkima minna. Jüri soov saada tänu Marile õnnelikuks on seesmine eesmärkpõhjus, Mari ilu on väline eesmärkpõhjus.<ref name="iep" /> ===Tunnetus=== See, kes midagi teaduslikult teab, saab aru mingist loogiliselt kehtivat argumendist selle kasuks, mida ta teab, ning teab selle argumendi eeldusi kindlalt. Nii et üks teadusliku teadmise allikaid on [[järeldamine]] (''ratiocinatio''; näiteks [[Teoloogia summa Ia q. 79]], artikkel 8), mida tomistid nimetavad aru kolmandaks aktiks.<ref name="iep" /> Kuidas tekib tõestuse eelduste kindel teadmine? Thomase järgi on propositsiooni teadmiseks tarvis erinevaid võimeid ja toiminguid, mida kõiki peetakse õigusega teadusliku teadmise allikaks. Thomas nõustub Aristotelesega selles, et intellektuaalsetel võimetel ja meelelistel võimetel ([[meeled]] ja [[kujutlusvõime]]) on liigierinevus. Ometi algab igasugune inimlik teadmine selles elus [[aisting]]ust. Isegi teadmine Jumalast algab sellest, mida me teame materiaalse maailma kohta. Et Jumal on mittemateriaalne, siis väide, et teadmine algab aistingust (''Vaidlusküsimused tõest'', q. 1, a. 11, ''respondeo''), ei tähenda, nagu millegi teadmine nõuaks, et meil on sellest, mida me teame, adekvaatne kujutis, vaid tähendab, et iga ese eeldab mingit meelte (võib-olla eelnevat) tegevust. Thomase järgi on aisting inimesel teadmisega nii tihedas seoses, et kui me millestki mõtleme, siis me kindlasti kujutleme midagi. Tõsi küll, sellel, mida me Jumalast mõeldes kujutleme, on reaalsusega vähe pistmist, sest Jumal ei ole meeltega tajutav.<ref name="iep" /> Thomase väitel peab inimtunnetuse teooria lisaks viiele välismeelele ([[Teoloogia summa Ia q. 78]], artikkel 3) päris intellektuaalse tegevuse preambulitena mainima sisemeeli ([[Teoloogia summa Ia q. 78]], artikkel 4). Sest selleks, et täiuslikud elukad (need, kes ise panevad end liikuma; näiteks kommentaar Aristotelese teosele "Hingest", 255) saaksid seda, mida nad välismeeltega tunnetavad, praktiliselt kasutada, peab neil olema võime aistida, kas välismeeled parajasti aistivad, sest välismeeltel endil seda pole. Välismeeled ei võimalda ka eri meelte aistingute vahel vahet teha, sellepärast peab elukal olema ka meel nende äratundmiseks ja eristamiseks. Võidakse arvata, et eri meelte aistinguid koordineerib mingi aruvõime, aga kõigil elukatel ei ole mõistust. Sellepärast peab elukatel olema sisemeel, millega nad aistivad, et nad aistivad, ja mis ühendab eri meelte aistingud. Thomas nimetab seda meelt [[Avicenna]] eeskujul [[ühismeel]]eks.<ref name="iep" /> Elukatel on tarvis ka [[kujutlusvõime]]t. Mõnikord liiguvad täiuslikud elukad toiduallika poole, mis parajasti ei ole tajutav. Sellepärast peavad nad suutma kujutada ette asju, mis parajasti pole tajutav, aga mida nad on varem tunnetanud. Et vastuvõtmine ja säilitamine taanduvad eri printsiipidele, peab kujutlusvõime Thomase järgi välismeeltest ja ühismeelest erinema. Inimeste kujutlusvõimel on see eripära, et nad saavad kujutleda asju, mida nad pole kunagi välismeeltega tunnetanud, ja asju, mida polegi olemas.<ref name="iep" /> Thomase järgi ei saa täiuslike elukate käitumist seletada ainult nende naudingute ja kannatuste kaudu, mida nad on kogenud. Tarvis on [[hindamisvõime]]t, millega elukas tajub teatud tunnetusi vaistlikult, näiteks lammas tunnetab, et hunt on vaenlane, ja lind tunnetab, et õlekõrt saab kasutada pesa ehitamiseks, ja [[mälu]], mis säilitab hindamisvõime tunnetused. Et hindamisvõime erineb ühismeelest ja ühismeel erineb kujutlusvõimest, aga hindamisvõimet võib võrrelda ühismeelega ja mälu kujutlusvõimega, siis hindamisvõime erineb mälust. Aru modifitseerib nii kujutlusvõime kui ka hindamisvõime ja mälu toimimist. Sellepärast nimetavadki Thomase järgi filosoofid inimese hindamisvõimet [[mõtlemisvõime]]ks ja inimese mälu [[meenutusvõime]]ks. See võimaldab teha üksiku asja, sündmuse või nähtuse üksikuna mõtlemise esemeks (üldist asja ei tunneta meelelise, vaid arulise võimega). Meenutusvõime võimaldab säilitada arulisi tunnetusi üksikute objektide kohta.<ref name="iep" /> Thomase järgi on arul kaks võimet, [[aktiivne intellekt]] ja [[passiivne intellekt]]. Arul on passiivne võime, sest inimesed hakkavad teadma asju, mida nad enne ei teadnud. (nt [[Teoloogia summa Ia. q. 79]], artikkel 2). Selle poolest erinevad nad [[ingel|inglitest]], kes teavad tegelikkuses kõike, mida neil on võimalik loomupäraselt teada. (Õnnistatud inglid hakkavad õndsas nägemuses üleloomulikult teadma Jumala olemust.) Aristotelese eeskujul usub Jumal, et inimese aru on tema olemasolu alguses ''[[tabula rasa]]''. Passiivne intellekt võtab vastu seda, mida inimene hakkab teadma. Passiivse intellekti abil inimene ka säilitab vastuvõetu aruliselt, nii et passiivne intellekt on ka asjade loomuse teadmise mälu (nt [[Teoloogia summa Ia q. 79, artikkel 7). Passiivne intellekt võtab vastu ja säilitab [[intelligiibel vorm|intelligiibli vormi]].<ref name="iep" /> Aktiivne intellekt on Thomase järgi teadja sees olev [[toimivpõhjus]], mis teeb võimalikkuses teatava tegelikkuses teatava. Millestki saab aru saada ainult selle vormi kaudu. Materiaalsete asjade vormid on küll võimalikkuses arusaadavad, kuid mitte tegelikkuses arusaadavad. Et midagi saab võimalikkusest tegelikkuse tuua ainult see, mis on kohaselt tegelik, meil ei ole asjadest [[kaasasündinud teadmine|kaasasündinud teadmist]] ja me kogeme, et mõnikord me saame tegelikkuses asjadest aru, siis peab meil olema võime, mis teeb materiaalsete asjade vormid tegelikkuses arusaadavad. See ongi aktiivne intellekt.<ref name="iep" /> Aruvõimetel on kolm tegevust. Aru esimene akt on lihtne taipamine, millega hakatakse mingi asja olemusest aru saama (nt kommentaar Aristotelese teosele "De interpretatione", ''Prooemium'', 1). See ei eelda veel aru [[otsustus]]t mingi [[propositsioon]]i [[tõesus]]e või [[väärus]]e kohta. Sellega jõuab lõpule protsess, milles peale aru osalevad ka välis- ja sisemeeled. Arusaamine algab aistingust. Kui me hakkame aru saama mingi materiaalse eseme olemusest, siis eseme vorm võetakse kõigepealt vastu materiaalses elundis spirituaalselt, st see võetakse vastu vormina, kuid seda vormi ei eksisteeri meeleelundis kui vaimuvälises elundis. [[Eleonore Stump]] (2003:253) ütleb, et see vorm eksisteerib otsekui kodeeritud infona. Thomas nimetab seda eseme mittemateriaalset vastuvõtmist meeleelundis tunnetava eseme [[meeleline speetsies|meeleliseks sppetsieseks]]. Selleks et elukas oleks teadlikkus sellest, mida ta aistib, peab meelelise speetsiesega tegelema kujutlusvõime. Inimesel on esemest, näiteks linnust, kujutlus: ta teadvustab vähemalt väheldast sinist tiibadega eset. Sellest kujutlusest ning kujutlusvõimes või meenutusvõimes tallel olevatest sarnastest kujutlustest [[abstraheerimine|abstraheerib]] aktiivne intellekt meelelise speetsiese, st jätab kõrvale eseme need jooned, mille tunnetaja tunnistab esemele [[missus]]ele, [[loomus]]ele ehk [[olemus]]ele, mille võtab vastu passiivne intellekt. Lõpuks muudetakse intelligiibel speetsies "sisemiseks sõnaks" ehk "mõisteks", st teadvustatakse tunnetatava eseme missust ja tunnistatakse see sõnale vastavaks.<ref name="iep" /> Aru teine tegevus on [[otsustus]], Thomas räägib selles seoses tavaliselt kokkuseadmisest ja jagamisest (nt kommentaar Aristotelese teosele "De interpretatione", 1; [[Teoloogia summa Ia q. 85]], artikkel. 5). Aru võrdleb missusi ja otsustab selle üle, kas üks või teine omadus või aktsidents tuleks sellele missusele omistada. Seda tegevust on tarvis, et kujundada teaduse tõesed eeldused. See eeldab omakorda lihtsat taipamist, mis on samuti teadusliku teadmise allikas. Ja aru kolmas akt on järeldamine, mis samuti on teadusliku teadmise allikas.<ref name="iep" /> Igasuguse teadmise allikas on Thomase järgi Jumal. Arusaamine hõlmab üleminekuid mitteteadmiselt teadmisele, ja igasuguse muutuse piisavaks seletamiseks on tarvis viidata ühe absoluutselt muutumatu olendi tegevusele (nt [[Teoloogia summa Ia q. 2]], artikkel 3, ''respondeo'', esimene viis). Thomasel on usk, et Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal ongi see üks muutumatu olend. Jumal on inimese iga arusaamisakti põhjustamata algpõhjus. Iga inimese aru on tema teadmisaktide reaalne aktiivne teisene põhjus. Erinevalt mõnest eelkäijast ütleb Thomas, et igal inimese on oma aktiivne intellekt. ([[Augustinus]]e, [[Avicenna]] ja [[Averroes]]e järgi on aktiivne intellekt Jumal või mõni muu intellekt väljaspool inimest.)<ref name="iep" /> ===Metafüüsika=== Thomas lähtub Aristotelest järgides sellest, et igal [[teadus]]el on oma ainevald ning iga selle valla teadlane teab selle valla kohta põhitõdesid, mis on sellest vallast mõtlemise lähtekohad, selle valla põhjused ja [[omane aktsidents|omased aktsidentsid]]. Aristotelest järgides peab Thomas [[metafüüsika]]t selles mõttes teaduseks. Metafüüsika ainevald on [[olev]] kui olev ehk olev üldiselt, olev niivõrd, kui midagi võib öelda olevaks. (Näiteks filosooflise füüsika ainevald on füüsiline olev, niivõrd kui seda saab filosoofiliselt uurida, ja [[loomulik teoloogia|loomuliku teoloogia]] ainevald on mittemateriaalne olev, niivõrd kui seda saab puhta loomuliku mõistusega uurida.) Metafüüsika ainevalla mõistuspärane arutamine nõuab Thomase järgi tunnistamist, et olevat saab öelda mitmeti, olevast räägitakse analoogiliselt, st "oleval" on hulk erinevaid, kuid mittesuvaliselt seotud tähendusi, näiteks [[substants]], [[kvantiteet]], [[Kvaliteet (filosoofia)|kvaliteet]], [[kvantiteet]], [[suhe (filosoofia)|suhe]], [[tegelikkuses olev]], [[võimalikkuses olev]]. Metafüüsik oskab vähemalt arukalt rääkida nende tähenduste vahekordadest. Oleva kui oleva printsiioide seas on need printsiibid, mida alati kasutatakse ja mis teiste teaduste alla ei kuulu, nagu identsuse printsiip ja vastuolutuse printsiip. Oleva kui oleva põhjused on selle [[toimivpõhjus]], [[vormpõhjus]] ja [[lõpppõhjus]], nimelt Jumal. Oleva kui oleva omased aktsidentsid on üks, hea, ilus, sama, tervik, osa jne. Ka nende printsiipide, põhjuste ja omaste aktsidentside üle tuleb metafüüsikas mõistuspäraselt arutleda.<ref name="iep" /> Thomase järgi ei kuulu metafüüsika alla kõik küsimused viimse reaalsuse kohta. Näiteks oleva kui liikuva viimseid põhjusi uurib filosoofiline füüsika ehk [[loodusfilosoofia]], inimese viimseid printsiipe [[filosoofiline antropoloogia]].<ref name="iep" /> Ühes kohas eristab Thomas oleva nelja tähendust ("Vaidlusküsimused tõest" q. 21, artikkel 4, ad4). Olev esmases mõttes on substantsiaalne olev, näiteks Sokrates, konkreetne puu. On ka olev substantside printsiipide, st [[vorm]]i ja [[mateeria]] mõttes, olev substantsi dispositsioonide või aktsidentside mõttes ja olev substantsi dispositsioonist [[ilmaolek]]u mõttes, näiteks inimese pimesus.<ref name="iep" /> Võimalikkuses olev ei ole praegu tegelikkuses, kuid võib millalgi tulevikus seda olla; tegelikkuses olev on praegu (nt Looduse printsiipidest, ptk 1). See eristus võimaldab lahendada [[Parmenides]]e mõistatuse, kuidas miski saab muutuda. Kui olevaks saab öelda ainult seda, mis on tegelikkuses, siis muutust ei saa olla. Kui aga olevaks saab öelda ka seda, mis tegelikkuses ei ole, kuid võib saada selleks, mis ta ei ole, siis muutus on arusaadav (nt kommentaar Aristotelese füüsikale, loeng 6, 39). Kivil ei ole nägemisvõimet tegelikkuses ega võimalikkusses; väga noorel inimesel ei ole seda tegelikkuses, kuid on võimalikkuses. Kui mingi olev oleks täiesti tegelikkuses, siis ta ei saaks muutuda. Kui mingi olev oleks täiesti võimalikkuses, siis teda ei oleks tegelikkuses olemas. Muutumisvõimelised olevad, mis on tegelikkuses olemas, on kokku seatud tegelikkusest ja võimalikkusest. Tegelikkus seletab, miks olev on tegelikult olemas ja tal on tegelikult teatud omadused, võimalikkus seletab, miks olev ei pruugi olemas olla (olemasolu ei ole tema loomuses) ja miks ta saab substantsiaalselt muutuda, nii et tema mateeria läheb üle teisele substantsile.<ref name="iep" /> Thomas eristab Aristotelest järgides esimest ja teist tegelikkust ning aktiivset ja passiivset võimalikkust. Substants on mingi võime suhtes esimese tegelikkuses, kui tal see tegelikkuses on, ja teises tegelikkuses, kui ta seda ka parajasti kasutab. Kui substants teeb midagi võimalikkuses, siis tal on aktiivne võimalikkus, kui ta talub midagi võimalikkuses, siis tal on passiivne võimalikkus.<ref name="iep" /> Thomas eristab ka looduses olevaid ja intentsionaalseid olevaid ehk mõistusolevaid (nt kommentaar Aristotelese "Metafüüsika" IV raamatule, loeng 4, 574). Loodusolevad on näiteks elutud asjad, elusolendid, värvused ja voorused. Mõned olevad, millest me mõtleme, ilmuvad välja, kui me mõtleme loodusolendite üle järele. Niisugused on näiteks [[sugu (loogika)|sugu]], [[liik (loogika)|liik]] ja [[liigierisus]]. Ka väljamõeldud olevad on mõistusolevad.<ref name="iep" /> Thomas eristab ka asja olemust (''essentia'') ehk loomust ehk vormi (''quod est'' 'mis on') ja asja [[olemine|olemist]] (''esse'') ehk olemisakti (''quo est'' 'mille läbi on' (nt [[Summa paganate vastu]] II, ptk 54). Olev on kokku seatud olemusest ja olemisest, tema olemine on piiratud lõpliku olemusega, tema olemine on osasaav, ta saab olemise teiselt olevalt. Oleva puhul, mille olemine ja olemus ei erine, ei ole olemus lõpliku olemusega piiratud, olemine ei ole osasaaev, loodud ega . saadud. Niisugune on ainult Jumal. Kõik loodud substantsid on kokku seatud olemusest ja olemisest. Inglite puhul ei saa tegelikkusest ja võimalikkusest rääkida vormi ja mateeria kaudu, sest mateeria kui võimalikkuse printsiip on alati seotud kolmemõõtmelise üksiku asjaga. [[Bonaventura]] väitis, et inglid koosnevad vormist ja [[spirituaalne mateeria|spirituaalsest mateeriast]], aga Thomas pidas seda mõistet vastuoluliseks, sest materiaalne on kolmemõõtmeline, inglid aga seda ei ole, vaid on olemuslikult mittemateriaalsed. (Ingel võib küll Jumala väe läbi mõnikord keha kasutada, kuid see keha ei ole tema osa.) Ent kuna ingel ei ole puhas tegelikkus ehk puhas akt (seda on ainult algne põhjustamata toimivpõhjus), siis tuleb seletada, kuidas ta koosneb tegelikkusest ja võimalikkusest. Thomas ütleb, et ingel on kokku seatud olemusest ja olemisest, sest ingli olemusest ei järeldu tema olemine. Asi, mille olemust ja olemist saab eristada, on loodu, ta on alati seetõttu, et Jumal loob ja säilitab tema olemist. Muidugi on ka vormist ja mateeriast koosnevad substantsid loodud ning koosnevad samuti olemusest ja olemisest. Olemusest ja olemisest koosnemine on Thomase seletus sellele, et loodud substantsid ei ole paratamatult, vaid nende olemine sõltub igal nende olemise hetke Jumala algsest põhjustamisest.<ref name="iep" /> ====Eriteaduste ja filosoofia eristamise idu==== Thomase jaoks ei olnud eriteaduste ja filosoofia vahekorra probleemi, sest kõik teoreetilised teadused olid filosoofia osa. Siiski leidub tal viiteid kindlate filosoofiliste propositsioonide ja tõenäoliste empiiriliste hüpoteeside erinevusele. Ta märgib näiteks, et [[Ptolemaios]]te [[epitsükkel|epitsüklite]] teooria küll "päästab nähtumused", kuid see ei tõesta piisavalt, et see teooria on tõene, sest "nähtumusi võib ehk päästa ka mõni teine hüpotees" ([[Teoloogia summa Ia q. 32]], artikkel 1, ad 2). Astronoom võib küll eeldada väga üldisi printsiipe liikumise kohta, mis kuuluvad [[loodusfilosoofia]]sse ehk füüsikasse, aga sellest ei järeldu, nagu hüpoteese, mida ta tegelike nähtuste seletamiseks pakub, saaks neist üldistest ja kindlatest printsiipidest tuletada. Mõnede autorite arvates pidas Thomas Aristotelese astronoomilisi hüpoteese filosoofiliselt tõesteks. Nad tõlgendavad Thomase sõnu epitsüklite teooria kohta nii, et ta lootis, et leitakse hüpotees, mis seletab nähtusi ega ole Aristotelesega vastuolus. Ent ka kommentaaris Aristotelese teosele "De caelo et mundo" (2, c. 12, loeng 17) märgib ta, et kuigi hüpotees planeetide liikumise seletuseks paistab tõsiasju seletavat, ei pruugi see tõene olla, sest võib-olla saab tõsiasju seletada teisel viisil, mida inimesed ei tea. Jutt on Aristotelese homotsentriliste sfääride teooriast. Nii Aristotelese kui ka Ptolemaiose teooria on hüpoteesid, mida võidakse revideerida. Nii et Thomas ei pidanud kaasaegset teadust mittereformitavaks ega kindlalt tõeseks. Näiteks ei saa ühestki [[liikumine|liikumise]] üldisest definitsioonist tuletada konkreetsete liikumiste füüsikalisi seletusi; pakutavad seletused on hüpoteetilised. Filosoofiliste propositsioonide ja empiiriliste hüpoteeside erinevuses on filosoofia ja loodusteaduse eristamise idu. Tänapäeval Aristoteles tunnistaks filosoofia ja [[eriteadused|eriteaduste]] erinevust. Sellepärast ei tohi võtta liiga tõsiselt näiteid, mida ta mõnikord võtab kaasaegsest teadusest. Tema metafüüsika ei rajanenud lihtsalt kaasaegsel loodusteadusel.<ref>Copleston 1955:75–77.</ref> Kas Thomas eeldas, et filosoof peab olema õppinud loodusteadust? Õppimise järjekord on Thomase järgi: loogika, matemaatika, füüsika, metafüüsika. Matemaatikat on tarvis näiteks astronoomias. Taevakehi ei saa uurida ilma astronoomiata, mille eeltingimus on kogu matemaatika (kommentaar Boethiuse teosele "De trinitate", c, i, ad 9). Ja matemaatikat on selle formaalsuse tõttu parem õppida enne füüsikat, mis nõuab empiirilist teadmist ja suuremat küpsust otsustuste tegemisel. Lõpuks tuleb metafüüsika, transfüüsika, mida nimetatakse sellepärast nii, et seda tuleb õppida pärast füüsikat. See ei tähenda, nagu "füüsika" (sealhulgas psühholoogia) järeldusi saaks tuletada matemaatilistest eeldustest või nagu metafüüsika sõltuks konkreetsetest astronoomilistest hüpoteesidest. Asi on lihtsalt selles, et mõtlemise materjal peab tulema meeltelt. Loomulik on alustada sellest, mis on meile tunnetuse seisukohast lähem, et siis jõuda oleva kui olevani ning lõpuks Jumalani. Metafüüsikal on oma rakendusala, mis on laiem kui füüsika printsiipidel, aga loomulik on jõuda üldisemate ja abstraktsemate asjade teadmiseni vähem üldiste ja abstraktsete asjade teadmise kaudu. Sellepärast võiks arvata, et Thomas eeldas filosoofilt oma aja loodusteaduse tundmist. Aga ta ei eeldanud, et filosoofia õppija tunneks kõiki teadusi, näiteks arstiteadust (mis on ka pooleldi praktiline). Ja füüsika puhul pidas ta silmas eelkõige loodusfilosoofia põhiprintsiipe ja -mõisteid. Loodusfilosoofilt eeldas ta asjakohaste empiiriliste andmetega tutvumist. Näiteks ei saaks psühholoog arukalt arutada hinge ja keha vahekorda, kui ta mingil määral ei tunneks empiirilisi andmeid. Aga oleks ennatlik teha järeldus, et Thomas ütleks tänapäeval, et metafüüsik peab olema mõne konkreetse eriteaduse spetsialist. Selleks saamine on ju elutöö, rääkimata kõigi eriteadmiste tundmist. Hinge ja keha üle arutlemiseks on tarvis vastavaid empiirilisi andmeid hästi tunda, aga Thomas tahaks kindlasti kaitsta metafüüsika sõltumatust teaduse empiirilistest hüpoteesidest. Teaduse edusammud ei muuda tõsiasju, millel põhinevad jumalatõestused, seda, et on muutuvaid asju ning tekkivaid ja hävivaid asju.<ref>Copleston 1955:77–79.</ref> Kas kõik see, mida Thomas nimetas füüsikaks, on kaetud sellega, mida tänapäeval nimetatakse teaduseks. Kas jääb ruumi loodusfilosoofiale? Arutlustes liikumise, aja ja ruumi üle, mis leiduvad peamiselt Aristotelese kommentaarides, võttis Thomas omaks Aristotelese definitsioonid. Oluline on see, et ta ei pidanud neid subsisteerivateks asjadeks. Näiteks ruum ei ole asi. Sellepärast on mõistlik öelda, et ta analüüsis või selgitas aja, ruumi ja liikumise mõistet või nende sõnade tähendust. Igatahes ei ole teadus tänapäeva mõttes kogu Thomase füüsikat endasse neelanud.<ref>Copleston 1955:79–80.</ref> ===Loomulik teoloogia=== Thomase järgi on Jumala kohta kahesuguseid tõdesid – need, mida saab filosoofiliselt tõestada, ja need, mida inimestel on võimalik teada ainult Jumala armu läbi ilmutuse kaudu. Esimest laadi tõed kuuluvad loomulikku teoloogiasse. Thomase järgi on vähemalt kolm üksteist kinnitavat viisi Jumala kohta käivate tõdede filosoofiliseks kindlakstegemiseks – põhjuslikkuse tee, eituse tee ja täiuse tee ehk transtsendentsi tee. Thomas kasutab kõiki neid viise näiteks Jumala kohta käivate tõdede filosoofiliseks kindlakstegemiseks "Teoloogia summas".<ref name="iep" /> ====Põhjuslikkuse tee: jumalatõestused==== Thomas esitab (enda arvates) [[jumalatõestus]]i ([[Jumala olemasolu]] [[tõestus]]i) mitmes kohas. Kõige täielikum argument on "[[Summa paganate vastu]]" I raamatu 13. peatükis. On ka argument, mida [[Brian Davies]] (1992:31) nimetab olemasoluargumendiks (nt [[Teoloogia summa Ia q. 65]], artikkel 1, ''respondeo''). Thomase kõige kuulsamad argumendid Jumala olemasolu kasuks on "[[viis teed]]" ([[Teoloogia summa Ia q. 2]], artikkel 3). Viimastes pole esitus täielik, seal on implitsiitseid eeldusi. Esimene viis on seal esitatud ühes lõigus, "Summas paganate vastu" 32 lõigus. Thomase argumendid ei püüa näidata, et Jumal on esmane liikumapanija, esmane toimivpõhjus jne ajaliselt, vaid ontoloogiliselt: teised asjad sõltuvad viimselt Jumalast, kes põhjustab nende olemasolu igal hetkel, mil nad olemas on. Jumal ei ole ajaliselt esimene, sest Jumal on väljaspool [[aeg]]<nowiki/>a. Nagu Thomas "Summas paganate vastu" ütleb, ei eelda tema argumendid, et oli ajaliselt esimene hetk. Seda ei püüa viis teed ka tõestada. Kuigi ta seda usub, ei pea ta selle filosoofilist tõestamist võimalikuks (nt [[Teoloogia summa Ia q. 46]], artikkel 2). Jumala olemasolu saab filosoofiliselt tõestada ka eeldusel, et esimest hetke ei ole olnud. Viiest teest Jumala olemasolu tõestused alles algavad. Näiteks "Teoloogia summas" püüab Thomas ka tõestada, et esmane liikumapanija, esmane toimivpõhjus, esmane paratamatu olev, esmane olev ja esmane intellekt on ka ontoloogiliselt lihtne ([[Teoloogia summa Ia q. 3]]), täiuslik ([[Teoloogia summa Ia q. 4]]), hea ([[Teoloogia summa Ia q. 5]] ja [[Teoloogia summa Ia q. 6]]), lõpmatu ([[Teoloogia summa Ia q. 7]]), lõplikust olemisest ontoloogiliselt lahus ([[Teoloogia summa Ia q. 8]]), muutumatu ([[Teoloogia summa Ia q. 9]]), igavene ([[Teoloogia summa Ia q. 10]]), üks ([[Teoloogia summa Ia q. 11]]), meile mingil määral tunnetatav ([[Teoloogia summa Ia q. 12]]), meile nimetatav ([[Teoloogia summa Ia q. 13]]), tark ([[Teoloogia summa Ia q. 14]]), tema vaimus on ideed ([[Teoloogia summa Ia q. 15]]), talle on kohane omistada elu ([[Teoloogia summa Ia q. 18]]), talle on kohane omistada tahet ([[Teoloogia summa Ia q. 19]]) ja talle on kohane omistada armastust ([[Teoloogia summa Ia q. 19]]). Viiest teest iga tee lõpus ütleb Thomas, et see on see, mida kõik nimetavad Jumalaks.<ref name="iep" /> Teine tee on järgmine: "Teine tee lähtub toimivpõhjusest (1). Me ju leiame, et nendes meeltega tajutavates asjades on toimivpõhjuste järjestus (3), ometi ei leia ega ole võimalik, et miski oleks iseenda toimivpõhjus; sest nõnda oleks ta iseendale eelnev, mis on võimatu. (12) Ei ole aga võimalik, et toimivpõhjuste puhul mindaks lõpmatusse. Sest (6) kõikide järjestatud toimivpõhjuste seas on esimene vahepealse põhjus, ja vahepealne on viimase põhjus, olgu siis vahepealseid palju või ainult üks, aga (7) kui eemaldatakse põhjus, eemaldatakse ka tagajärg, järelikult (8) kui toimivpõhjuste seas ei oleks esimest, siis poleks viimast ega vahepealset. Ent (9) kui toimivpõhjuste puhul mindaks lõpmatusse, siis ei oleks esimest toimivpõhjust, (10) ja nõnda ei oleks ei viimast tagajärge ega vahepealseid põhjusi, (11) mis on ilmselt väär. Järelikult (13) tuleb postuleerida esimest toimivpõhjust, (14) mida kõik nimetavad Jumalaks."<ref name="iep" /> Selle argumendi võib sõnastada nii: (1) Tajutavas maailmas on toimivpõhjuste järjestus, näiteks on miski E, mis on ajal ''t'' ühe või mitme toimivpõhjuse tagajärg, ja mõned nendest E toimivpõhjused on ajal ''t'' ise teiste toimivpõhjuste tagajärjed, jne (eeldus). (2) Kui on olemas toimivpõhjuste järjestus, näiteks on mõni niisugune tagajärg E, et ''x'' on ajal ''t'' E toimivpõhjus ja ''y'' on ajal ''t'' ''x''-i toimivpõhjus ja ''z'' on ajal ''t'' ''y''-i toimivpõhjus jne, siis kas a) ajal ''t'' on olemas E toimivpõhjuste järjestus, mis on lõpmatu, b) on olemas miski (E või mõni tema põhjus), mis on ajal ''t'' iseenda toimivpõhjus, või c) ajal ''t'' on olemas E olemasolu absoluutselt esimene toimivpõhjus, st ajal ''t'' on E olemasolul toimivpõhjus, millel endal ei ole toimivpõhjust (eeldus). (3) Miski ei saa olla iseenda toimivpõhjus, muidu ta eelneks metafüüsiliselt iseendale, mis on võimatu (eeldus). (4) Sellepärast, kui on olemas toimivpõhjuste järjestus, näiteks on olemas mõni tagajärg E, mille olemasolul on ajal ''t'' toimivpõhjus ''x'' ning ''x''-il endal on ajal ''t'' toimivpõhjus ''y'' jne, siis kas a) on olemas E toimivpõhjuste järjestus ajal ''t'', mis on lõpmatu, või b) on olemas E olemasolu absoluutselt esimene toimivpõhjus hetkel ''t'' (eeldustest (2) ja (3)). (5) Kas a) on olemas E toimivpõhjuste järjestus ajal ''t'', mis on lõpmatu, või c) on olemas E olemasolu absoluutselt esimene toimivpõhjus ajal ''t'' (eeldusest (1) ja punktist 4, ''[[modus ponens]]''). (6) Toimivpõhjuste järjestuses, kus ''a'' on ''b'' toimivpõhjus ja ''b'' on tagajärje ''c'' toimivpõhjus, on ''a'' ''b'' ja ''c'' esimene põhjus ning ''b'' on tagajärje ''c'' vahepealne põhjus (eeldus). (7) Kui eemaldatakse põhjus, eemaldatakse ka tagajärg. (8) Sellepärast, kui ajal ''t'' ei ole tagajärje E olemasolu absoluutselt esimest toimivpõhjust, siis ei ole ajal ''t'' vahepealseid põhjusi ega järelikult ka tagajärge E (eeldustest (6) ja (7)). (9) Kui ajal ''t'' on olemas toimivpõhjuste järjestus, mis on lõpmatu, siis ei ole ajal ''t'' E olemasolu absoluutselt esimest toimivpõhjust (eeldus). (10) Sellepärast, kui ajal ''t'' on olemas E vahepealsete põhjuste järjestus, mis on lõpmatu, siis ei ole vahepealseid põhjusi ega tagajärge E (punktist (8) ja eeldusest (9)). (11) Ei ole tõsi, et ei ole vahepealseid põhjusi ega tagajärge E (eeldusest (1)). (12) Seetõttu pole tõsi, et ajal ''t'' on E toimivpõhjuste järjestus, mis on lõpmatu (punktidest (10) ja (11), ''[[modus tollens]]''). (13) Seetõttu on ajal ''t'' olemas E olemasolu absoluutselt esimene toimivpõhjus (punktidest (5) ja (12)). (14) E olemasolu absoluutselt esimene toimivpõhjus ajal ''t'' on see, mida kõik nimetavad Jumalaks (eeldus). (15) Sellepärast on olemas Jumal (punktist (13) ja eeldusest (14)).<ref name="iep" /> Eeldus (2). Thomas eeldab [[terve mõistus|tervemõistuslikku]] ja ka tänapäeva [[teadus]]es kasutatavat [[põhjuslikkuse printsiip]]i, mille järgi igal [[tagajärg|tagajärjel]] on [[põhjus]]. Tõsi, inimene ei pruugi seda põhjust leida, nagu ka Thomas möönab. Eeldus (2) põhineb põhjuslikkuse printsiibi rakendamisel tagajärje olemasolule. Selle printsiibi eitamine metafüüsikas tunduks ''ad hoc'' ([[Edward Feser]] 2009:51–53).<ref name="iep" /> Eeldus (3). See on metafüüsiline printsiip. Miski saab küll olla iseenda toimivpõhjus mingis suhtes, näiteks organism on iseenda jätkuva olemasolu toimivpõhjus, niivõrd kui ta toidab end, aga ta ei saa olla iseenda toimivpõhjus igas suhtes. Miski ei saa iseennast tekitada. Selleks et miski saaks millalgi iseennast tekitada, peab ta sel ajal juba olemas olema. Aga siis ta ei tekita iseennast, sest ta on juba olemas. Kui oletada, et igavene ajatu olev on ajatult iseenda toimivpõhjus, siis tekib selle olemasolu toimivpõhjusliku seletuse ring, aga ringseletus ei ole Thomase järgi hea seletus.<ref name="iep" /> Eeldus (7). See eeldus näitab, et jutt ei ole [[toimivpõhjuste aktsidentaalne jada|toimivpõhjuste aktsidentaalsest jadast]], ajas (võib-olla lõputult) tagasiulatuvate põhjuste jadast, nagu näiteks põlvnemise puhul. Selle korral see eeldus ilmselt ei kehti. Tavaliselt tõlgendatakse seda eeldust nii, et jutt on samaaegsetest toimivpõhjustest ja tagajärgedest.<ref name="iep" /> Punkt (8). Kui tagajärje E toimivpõhjuste järjestuses ei oleks absoluutselt esimest põhjust, siis ei oleks midagi, mis E-d viimselt ülal hoiaks, sest ükski E arvatavatest vahepealsetest põhjustest ei eksisteeriks ilma toimivpõhjuseta, mis ei ole ise mõne toimivpõhjuse tagajärg.<ref name="iep" /> Eeldus (14). See on intuitsioon, et põhjustamata põhjus on Jumal. Selle argumendiga ei ole tõestatud kristluse Kolmainu Jumala olemasolu, mida Thomase järgi ei saagi tõestada, vaid Thomasel on usk, et absoluutselt esimene toimivpõhjus on kristluse Kolmainus Jumal. Selle eeldusega saavad nõustuda nii judaistid, moslemid, kristlased kui ka paganad. Thomas tõestab absoluutselt esimese toimivpõhjuse kohta veelgi asju, mis teevad veel usutavamaks, et seda nimetataksegi Jumalaks.<ref name="iep" /> ====Eituse tee: mis Jumal ei ole==== Thomase järgi hakkavad inimesed teadma, mis mingi materiaalne ese on, selle eseme [[intelligiibel speetsies|intelligiibli speetsiese]] kaudu. Intelligiibli speetsiese abstraheerib inimese [[aktiivne intellekt]] [[kujutlus]]est, mille tekitab [[meeleline speetsies]], mille inimesed saavad taju eset tunnetavate meelte abil. Thomase järgi on mul võimalik teada, mis mingi asi on, sellepärast, et selle vorm ja minu inteliigiibel speetsies sellest on sama [[liik (loogika)|liik]]i (nt [[Summa paganate vastu]] III, ptk 49, 5). Aga Thomase järgi meil ei saa selles elus olla ideed Jumalast, millel oleks sama vorm nagu Jumalal. Igasugune Jumala-sarnasus, mis meil selles elus vaimus on, tuleneb sellest, mida me teame materiaalsete esemete kohta, ega ole sama liiki nagu Jumal. Sellepärast meil ei ole võimalik loomulikul viisil teada, mis Jumal on. (See on võimalik ainult õndsatel taevas, kelle intellektile on antud eriline arm, hiilguse valgus (nt [[Teoloogia summa Ia q. 12]], artikkel 11, ''respondeo'').) Thomase järgi on siiski võimalik loomuliku mõistuse abil tunnetada, mis Jumal ei ole.<ref name="iep" /> Jumal ei koosne osadest, ta on metafüüsiliselt lihtne (nt [[Teoloogia summa Ia q. 3]]), sest sellel, millel on osad, on olemasolu põhjus: miski on selle osadest kokku pannud ja niiviisi tekitanud. Miski ei saa täiesti ise end tekitada, seetõttu on osadest koosneva olemasolu millegi muu tekitatud. Aga Jumala, esimese põhjustamata põhjuse olemasolu ei ole millegi muu tekitatud. Järelikult Jumal ei koosne osadest. Jumala lihtsus näitab, kui erinev Jumal on asjadest, mida ta loob, sest kõik meile tuttavamad asjad koosnevad osadest. Millestki koosneda võib paljudel viisidel, millest kõige ilmsem on koosnemine kvantitatiivsetest osadest. Jumal ei koosne kvantitatiivetest osadest. Materiaalsed esemed koosnevad igal konkreetsel ajal substantsist ja aktsidentaalsetest vormidest. Substants seletab, miks ese jääb aja jooksul ja muutuste vältel arvuliselt samaks. Aktsidentaalsed vormid ehk aktsidentsid on vormid, mida substants saab omandada ja kaotada, jäädes arvuliselt samaks. Jumal ei koosne substantsist ja aktsidentaalsetest vormidest.<ref name="iep" /> Jumal ei ole muutuv. See, et Jumal ei koosne substantsist ja aktsidentaalsetest vormidest, näitab, et Jumal ei muutu, sest kui olev muutub, siis tal on mingil ajal joon, mida tal muul ajal ei ole. Niisugune joon on aga aktsidentaalne vorm, nii et muutuvad asjad koosnevad substantsist ja aktsidentaalsetest vormidest. Aga Jumal ei koosne substantsist ja aktsidentsidest, sellepärast Jumal ei muutu (näiteks [[Teoloogia summa Ia q. 9]]). Jumal on ka muutumatu (ei saa muutuda), sest kui ta saaks muutuda, oleks tal jooned, mida ta saab omandada ja kaotada, lakkamata olemast. Aga sellised jooned on aktsidentaalsed vormid. Järelikult Jumal ei saa muutuda.<ref name="iep" /> Jumal ei ole ajas (nt [[Teoloogia summa]] Ia q. 10). [[Aeg]] on Thomase järgi [[muutumine|muutumise]] mõõt. (Aeg ei ole Thomase järgi täiesti vaimust sõltumatu reaalsus, sellepärast ta on mõõt, ega ka puhtsubjektiivne reaalsus: ta on olemas ainult juhul, kui on olemas muutlikud substantsid.) Järelikult kui miski ei muutu, siis seda ei mõõdeta ajaga, st ta ei ole ajas. Jumal ei muutu, järelikult Jumal ei ole ajas.<ref name="iep" /> ====Täiuse tee: Jumala nimetamine==== Et me teame, et Jumal on loodute esimene toimivpõhjus, [[eksemplaarne vormpõhjus]] ja lõpppõhjus, siis on Thomase järgi mõistuspärane ja tähenduslik preditseerida tema kohta teatud positiivseid [[täius]]i, nagu olemine, headus, väelisus, teadmine, elu, tahe ja armastus. Ent kuigi me teame, et on õige ja tähenduslik öelda, et Jumal on hea, ei tea me Jumala olemust ning seetõttu ei tea selgelt, mida tähendab, et Jumal on hea.<ref name="iep" /> Thomase järgi on sõnad mõistete märgid ja mõisted on asjade sarnasused. (Thomasel ei ole [[mõiste]]d tavaliselt arusaamise objektid, vaid mõistete abil me saame asjadest aru (nt [[Teoloogia summa Ia q. 85]], artikkel 2), nii nagu aken on see, mille abil me näeme majast välja.) Sellepärast on sõnad asjadega seotud aru mõistete vahendusel. Sellepärast me saame asja tähenduslikult nimetada, niivõrd kui me asja aruliselt mõistame. Kuigi me Jumala olemust selles elus ei tea, on meil võimalik teada, et Jumal on loodute absoluutselt esimene toimivpõhjus, meil on võimalik teada, mis Jumal ei ole, ja nii on meil võimalik teada Jumalat täiuse teel. See viimane Jumala teadmise viis võimaldab Thomase järgi Jumala kohta tähenduslikult preditseerida positiivseid täiusi.<ref name="iep" /> {{pooleli}} ==Keha ja hinge vahekorrast== Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Aquino Thomas lähtub inimese mõistest, püüdes leida inimese olemisprintsiipe tema olemasolu analüüsides. Inimene on Jumala loodud. Thomas rõhutab, et inimene on Jumala poolt loodud kehalis-vaimsena. Inimese kehaline loomus ei ole järelikult loomise puudujääk, vaid Jumala kavatsuslik, inimese olemusmääratluse aspekt. Hing ei ole loodud kehast varem ja sõltumatult. Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena. Thomas kummutab uusplatoonilise käsitluse ehk dualismi idee. Hing ja keha pole kaks iseseisvat entiteeti, nagu väitis Platon, vaid ühtse isiku mitteiseseisvad aspektid. Platoni kohaselt taanduvat inimese olemushingele, mis on aktsidentaalselt ühendatud kehaga, seetõttu võib ühest kehast teise rännata. Thomase arvates ei ole näha ratsionaalset põhjust, miks Jumal hinge kehaga ühendas. See ühendus paistis hingele olevat loomuvastane. Inimese kui keha ja hinge ühendus oleks midagi ebaloomulikku. Selle vahekorra õige käsitluse võtmeks on Thomase järgi hülemorfismi printsiip – hing ja keha on teineteisega vormi ja mateeria suhtes. Mõistuslik hing kujutab endast inimese ainsat substantsionaalset vormi. Kõike, mida inimene on – kehaline olend, elusolend jne – on ta kui olemusvormi kaudu. Hinge loomus on olla intellekt ja keha vorm. Hing vajab oma loomuse teostamiseks keha. Keha ei ole pelk kest, vaid hinge [[eneserealisatsioon]]i meedium. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Loomadest ja vaimolenditest eristab meid ratsionaalne element. Intellekt, mis tegeleb vaimsete asjadega, on surematu ja seega, vastupidi Aristotelesele, väidab Thomas, et füüsiline surm pole veel meie lõpp. Et saaksime nautida igavest elu, peab hing, mis loomuomaselt kuulub kokku kehaga, sellega viimsel kohtupäeval taas ühinema. ==Mõju== Thomas kanoniseeriti [[1323]], [[Pius V]] kuulutas ta [[1567]] [[kiriku doktor]]iks. Aastal [[1879]] avaldas [[Leo XIII]] [[entsüklika]] "[[Aeterni Patris]]", milles ta muu hulgas peab Thomast kristliku filosoofi ülimaks eeskujuks. Oma rohkete ideederikaste argumenteeritud kirjutistega leiab Thomas tänini õpilasi, sealhulgas protestantide ja mittekristlaste seast.<ref name="iep" /> == Süstemaatilised teosed == *Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254–1256. *"Summa contra gentiles" ("[[Summa paganate vastu]]"), 1264. *"Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("[[Teoloogia summa]]"), aastatel 1266–1273 (v 1265–1274). *Compendium theologiae ad Fratrem Reginaldum, 1896. == Muid teoseid == [[Pilt:Tommaso - Super Physicam Aristotelis, 1595 - 4733624.tif|pisi|''Super Physicam Aristotelis'', 1595]] *"Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" 1256–1259. *"[[De ente et essentia]]" ("Olevast ja olemisest") ([[1252]]–[[1256]]); *De emptione et venditione ad tempus ([[1262]]); *Quaestio disputata De anima ([[1265]]/[[1266]]) * De unitate intellectus contra Averroistas (circa [[1270]]) * Summa de homine * Summa de bono et virtutibus * [[Quaestiones disputatae de veritate]] * De regno (1267) == Vaata ka == *''[[Adoro te devote]]'' *''[[Homo unius libri]]'' *''[[Lauda Sion]]'' *[[Kristlik müstika]] *[[Kõrgkeskaeg]] *[[Salamanca koolkond]] *[[Tomism]] === Tomistid === *[[Alasdair MacIntyre]] *[[G. E. M. Anscombe]] *[[Jacques Maritain]] *[[Josef Pieper]] *[[Reginald Garrigou-Lagrange]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Gilbert Chesterton|G. K. Chesterton]]. ''The Dumb Ox'', [[1933]]. *[[Frederick Copleston|F. C. Copleston]]. ''Aquinas'', London: Penguin Books [[1955]]. *[[Brian Davies]]. ''The Thought of Thomas Aquinas'', Oxford: Clarendon Press [[1992]]. * [[Toomas Paul]]. "Aquino Thomas – pühak ja süsteemne õpetlane". Teoses ''Lehed ja tähed 5 : vaim ja aeg''. MTÜ Loodusajakiri, 2009. ISBN 978-9985-9151-5-8 *[[Norris Clarke|W. Norris Clarke]]. ''The One and the Many: A Contemporary Thomistic Metaphysics'', Notre Dame: University of Notre Dame Press [[2001]]. *[[Jean-Pierre Torrell]]. ''Saint Thomas Aquinas: The Person and His Work'', tlk [[Robert Royal]], ümbertöötatud trükk, Washington, DC: The Catholic University of America Press [[2005]]. *[[Edward Feser]]. ''Aquinas: A Beginner's Guide'', Oxford: Oneworld [[2009]]. *[[Brian Davies]], [[Eleonore Stump]] (toim). ''The Oxford Handbook of Aquinas'', Oxford: Oxford University Press [[2012]]. *[[Jason Eberl]]. ''The Routledge Guidebook to Aquinas' Summa Theologiae'', London: Routledge [[2015]]. == Välislingid == * [https://www.britannica.com/biography/Saint-Thomas-Aquinas Aquino Thomas] [[Encyclopædia Britannica]]s (inglise keeles) * [https://plato.stanford.edu/entries/aquinas/ Aquino Thomas] [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]]s (inglise keeles) *[[Christopher M. Brown]]. [https://iep.utm.edu/aquinas/ Thomas Aquinas (1224/6—1274)], ''[[Filosoofia internetientsüklopeedia]]''. * [http://www.katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/epyhadjapyhakud/613-28-jaanuar-aquino-p%C3%BCha-thomas-preester-ja-kiriku-doktor 28. jaanuar, Aquino püha Thomas, preester ja Kiriku doktor]. [[Eesti Apostellik Administratuur]] {{JÄRJESTA:Thomas, Aquino}} [[Kategooria:Aquino Thomas| ]] [[Kategooria:Skolastikud]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Kiriku doktorid]] [[Kategooria:Dominiiklased]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Metafüüsikud]] [[Kategooria:Eetikud]] [[Kategooria:Epistemoloogid]] [[Kategooria:Religioonifilosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1225]] [[Kategooria:Surnud 1274]] d2xhomcbbh38oyysy0iemrw0emlh9ym 15. september 0 4973 7234762 6719018 2026-09-15T21:11:52Z ~2026-36614-23 232252 /* Pühad ja tähtpäevad */ 7234762 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}{{keeletoimeta}} {{Septembrikalender}} '''15. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 258. ([[liigaasta]]l 259.) päev, [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 2. september (1901–2099). == Pühad ja tähtpäevad == * [[Mater dolorosa|Kurva Neitsi Maarja]] liturgilist mälestuspäeva * [[Rahvusvaheline demokraatiapäev]] *[[Costa Rica]], [[El Salvador]]i, [[Guatemala]], [[Honduras]]e ja [[Nicaragua]] [[iseseisvuspäev]] ([[1821]]) == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1565]] – [[Liivi sõda]]: [[Ivan IV]] käsul [[küüditamine|küüditati]] [[Tartu]] kodanikud [[Venemaa]]le, kust neil aastail 1569–1570 lubati tagasi tulla. *[[1569]] – Liivi sõda: [[Taani]] laevad ilmusid [[Tallinn]]a reidile ja pommitasid linna. *[[1575]] – Liivi sõda: venelased vallutasid poolakatelt [[Pärnu]]. Järgnesid ulatuslikud rüüstamised Lääne-Eestis ja elanike küüditamine. *[[1927]] – [[budism|buda]] munk [[Karl Tõnisson]] (Vend Vahindra) pidas [[Kopli]] vanas rahvamajas kõne teemal "Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale".<ref>[[Robert Nerman]]. Kopli : miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn, 2002, lk. 31</ref> * [[1928]] – tegevust alustas [[Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> *[[1932]] – [[Rakvere|Rakverre]] ümberpaigutatud [[1. Diviis|1. diviis]]i staap lahkus soomusrongil [[Kapten Irv]] [[Narva]]st. * [[1934]] – avati [[Tallinna Kunstihoone]]. * [[1941]] – Saksa okupatsioonivõimud kinnitasid ametisse [[Eesti Omavalitsus|Eesti Omavalitsuse]] eesotsas [[Hjalmar Mäe]]ga. *[[1982]] – toimusid 19. septembrini kestnud [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a pidustusüritused.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1989]] – [[Interliikumine]] korraldas Eestis "[[solidaarsusmarss]]e", osavõtt nendest jäi aga väheseks.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk 107</ref> *[[2018]] – Sindis avati [[Mihkel Mathieseni mälestussammas]]. ===Maailmas=== *{{tühik}}[[608]] – [[Bonifatius IV]] sai [[paavst]]iks. * [[1697]] – [[Saksimaa kuurvürst]] Friedrich August I krooniti [[August II]]-na [[Poola kuningas|Poola kuningaks]]. *[[1776]] – britid maabusid Kipi sadamas, et sõdida [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] ja vallutada [[New York]]. *[[1821]] – [[Costa Rica]], [[Guatemala]], [[Honduras]], [[Nicaragua]] ja [[El Salvador]] kuulutasid end iseseisvaks. *[[1830]] – avati raudteeliin [[Liverpool]]i ja [[Manchester]]i vahel. *[[1831]] – [[New Jersey]]s tegi esimese sõidu vedur [[John Bull (vedur)|John Bull]]. *[[1862]] – [[Ameerika kodusõda]]: Konföderatsiooni väed vallutasid Harper's Ferry linna Virginia osariigis. *[[1883]] – [[Bombay]]s asutati [[Bombay Looduse Ajaloo Selts]]. *[[1905]] – 100 000 inimest avaldas [[Budapest]]is meelt [[üleüldine valimisõigus|üleüldise valimisõiguse]] kehtestamise poolt. [[Ungari]]s oli 20 miljonist kodanikust valimisõigus üksnes ühel miljonil. * 1905 – hakkas tööle [[Slettnesi tuletorn]] – maailma kõige põhjapoolsem mandril asuv majakas. *[[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]] vahel algas [[esimene Aisne'i lahing]]. *[[1916]] – Esimene maailmasõda: [[Somme'i lahing]]us kasutati lahingutegevuses esimest korda [[tank]]e. *[[1928]] – [[Alexander Fleming]] leiutas [[penitsilliin]]i. *[[1935]] – [[Nürnbergi seadus]] võttis Saksamaa juutidelt kodakondsuse. *[[1947]] – [[Itaalia]] ja [[Jugoslaavia]] vahele loodi [[ÜRO]] kaitse all olev [[Trieste Vaba Territoorium]]. *[[1948]] – [[Argentina]] sai [[UNESCO]] liikmeks. *[[1949]] – [[Konrad Adenauer]] sai [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] esimeseks [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsleriks]]. *[[1950]] – [[USA]] väed maabusid [[Korea]]s [[Inchon]]is. *[[1952]] – USA andis [[Eritrea]] [[Etioopia]] kontrolli alla. *[[1959]] – [[Nikita Hruštšov]] saabus esimese [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhina visiidile USA-sse. *[[1973]] – [[Carl XVI Gustaf]] sai [[Rootsi]] kuningaks. *[[2000]] – [[Sydney]]s avati [[2000. aasta suveolümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/2000-sydney |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=26. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140426100956/http://corporate.olympics.com.au/games/2000-sydney |url-status=dead }}</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 15. septembril}} * {{tühik}}{{tühik}}[[53]] – [[Traianus]], [[Vana-Rooma keiser]] *[[1254]] – [[Marco Polo]], itaalia maadeavastaja * [[1613]] – [[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik * [[1789]] – [[James Fenimore Cooper]], [[USA]] kirjanik * [[1828]] – [[Aleksandr Butlerov]], vene keemik * [[1857]] – [[William Howard Taft]], [[USA]] [[USA president|president]] ja [[USA Ülemkohus|Ülemkohtu]] kohtunik * [[1876]] – [[Bruno Walter]], helilooja ja dirigent * [[1877]] – [[Shefqet Verlaci]], Albaania poliitik, peaminister * [[1890]] – [[Agatha Christie]], inglise kirjanik * [[1894]] – [[Jean Renoir]], prantsuse filmirežissöör * [[1901]] – [[Aleksander Bergmann]], eesti kunstnik * [[1902]] – [[Fritz Riemann]], saksa psühhoanalüütik * [[1904]] – [[Umberto II]], [[Itaalia kuningas]] * [[1907]] – [[Gunnar Ekelöf]], rootsi luuletaja * [[1917]] – [[Boris Kabur]], eesti kirjanik ja tõlkija * [[1924]] – [[György Lázár]], Ungari luuletaja * 1924 – [[Lucebert]], hollandi maalikunstnik ja luuletaja * [[1926]] – [[Jean-Pierre Serre]], prantsuse matemaatik * [[1929]] – [[Murray Gell-Mann]], USA füüsik * [[1930]] – [[Endel Lippmaa]], eesti akadeemik * [[1937]] – [[Fernando de la Rúa]], [[Argentina]] poliitik * [[1941]] – [[Juri Norštein]], Venemaa animafilmilavastaja * [[1942]] – [[Mare Vint]], eesti graafik * [[1945]] – [[Carmen Maura]], hispaania näitleja * [[1945]] – [[Jessye Norman]], USA ooperilaulja (sopran) * [[1946]] – [[Oliver Stone]], USA filmirežissöör * [[1947]] – [[Viggo Jensen]], taani jalgpallur ja treener * [[1951]] – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur * [[1955]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane * 1955 – [[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt * [[1956]] – [[Rao Heidmets]], eesti animafilmilavastaja * 1956 – [[Maggie Reilly]], šoti laulja * [[1961]] – [[Mihhail Stalnuhhin]], Eesti poliitik * [[1963]] – [[Mart Johanson]], eesti muusik * [[1964]] – [[Robert Fico]], Slovakkia poliitik * [[1967]] – [[Simone Greiner-Petter-Memm]], saksa laskesuusataja * [[1972]] – [[Letizia]], Hispaania kuninganna * [[1982]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * [[1984]] – [[Henry Mountbatten-Windsor|Harry]], Walesi prints *[[1985]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 15. septembril}} * [[1700]] – [[André Le Nôtre]], prantsuse aednik * [[1858]] – [[Johann Karl Simon Morgenstern]], Eesti klassikaline filoloog * [[1891]] – [[Ivan Gontšarov]], vene kirjanik * [[1921]] – [[Roman von Ungern-Sternberg]], Venemaa sõjaväelane * [[1938]] – [[Thomas Wolfe]], USA kirjanik * [[1945]] – [[Anton Webern]], [[Austria]] helilooja * [[1952]] – [[Hugo Raudsepp]], eesti kirjanik * [[1971]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik * [[1973]] – [[Gustav VI Adolf]], [[Rootsi kuningas]] * [[1975]] – [[Pavel Suhhoi]], lennukikonstruktor * [[1978]] – [[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor * [[1993]] – [[Julian Semjonov]], vene kirjanik * [[1994]] – [[Kaja Kõlar]], eesti laulja * [[2007]] – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja * [[2008]] – [[Richard Wright]], inglise klahvpillimängija *[[2013]] – [[Virve Aruoja]], eesti filmilavastaja *[[2015]] – [[Olaf Utt]], eesti ajakirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik == Ilmarekordid == *... ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 15]] qjl6ndk36oiwxbko91uc62123coupii Kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 5509 7234496 7129564 2026-09-15T12:30:34Z Sjur 66496 /* Maailmameistrivõistluste toimumisajad ja -kohad */ 7234496 wikitext text/x-wiki '''Kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' on [[maailmameistrivõistlused]] [[kergejõustik]]us. [[IAAF]]-i asutamisel [[1913]]. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] kergejõustikuvõistlusi. [[1970. aastad|1970. aastatel]] oli IAAF muutuste lainel ja nii otsustati IAAF-i kongressil [[Puerto Rico]]s [[1978]] korraldada [[1983]]. aastal esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus. Võistlusi soovisid korraldada kaks linna, [[Helsingi]] ja [[Stuttgart]]. [[1980]]. aasta märtsis valiti [[Pariis]]is korraldajaks Helsingi. Esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Helsingis [[1983]]. aasta [[7. august|7.]]–[[14. august]]il. Praegu peetakse neid iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel. == Maailmameistrivõistluste toimumisajad ja -kohad == {| class=wikitable ! Jrk.nr ! Aasta ! Toimumisaeg ! Koht ! Staadion |- |align="center"|'''1.''' |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] |[[7. august|7.]]–[[14. august]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]] |[[Helsingi olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''2.''' |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] |[[28. august]] – [[6. september]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |[[Stadio Olimpico]] |- |align="center"|'''3.''' |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] |[[23. august]] – [[1. september]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]] |[[Tokyo olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''4.''' |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] |[[13. august|13.]]–[[22. august]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]] |[[Mercedes-Benz Arena|Gottlieb-Daimler-Stadion]] |- |align="center"|'''5.''' |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] |[[5. august|5.]]–[[13. august]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]] |[[Ullevi staadion]] |- |align="center"|'''6.''' |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] |[[1. august|1.]]–[[10. august]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]] |[[Ateena Olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''7.''' |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] |[[20. august|20.]]–[[29. august]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla]] |[[Estadio Olímpico de la Cartuja]] |- |align="center"|'''8.''' |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] |[[3. august|3.]]–[[12. august]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]] |[[Commonwealth Stadium]] |- |align="center"|'''9.''' |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] |[[23. august|23.]]–[[31. august]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |[[Stade de France]] |- |align="center"|'''10.''' |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] |[[ 6. august|6.]]–[[14. august]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]] |[[Helsingi olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''11.''' |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] |[[24. august|24.]]–[[2. september]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]] |[[Nagai staadion]] |- |align="center"|'''12.''' |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] |[[15. august|15.]]–[[23. august]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |[[Berliini Olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''13.''' |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] |[[27. august]] – [[4. september]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Daegu]] |[[Daegu staadion]] |- |align="center"|'''14.''' |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] |[[10. august|10.]]–[[18. august]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |[[Lužniki staadion]] |- |align="center"|'''15.''' |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] |[[22. august|22.]]–[[30. august]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |[[Pekingi Rahvusstaadion]] |- |align="center"|'''16.''' |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] |[[5. august|5.]]–[[13. august]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |[[Londoni olümpiastaadion]] |- |align="center"|'''17.''' |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] |[[28. september]] – [[6. oktoober]] |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |[[Khalīfah' staadion]] |- |align="center"|'''18.''' |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] |[[6. august|6.]]–[[15. august]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |[[Hayward Field]] |- |align="center"|'''19.''' |[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |[[26. august]]–[[3. september]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |[[National Athletics Centre]] |- |align="center"|'''20.''' |[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] |[[13. september]]–[[21. september]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |[[New National Stadium (Tokyo)|Uus rahvusstaadion]] |- |align="center"|'''21.''' |[[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|''2027'']] |[[11. september]]–[[19. september]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |[[Pekingi Rahvusstaadion]] |- |align="center"|'''22.''' |[[2029. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|''2029'']] | |{{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]] |[[Kasarani staadion]] |- |align="center"|'''23.''' |[[2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|''2031'']] | |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]] |[[Müncheni olümpiastaadion]] |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{hõbe}} || [[Erki Nool]] || [[kümnevõistlus]] || '''8815''' || [[2001]] || [[Edmonton]] |- | {{hõbe}} || [[Andrus Värnik]] || [[odavise]] || '''85.17''' || [[2003]] || [[Pariis]] |- | {{kuld}} || [[Andrus Värnik]] || [[odavise]] || '''87.17''' || [[2005]] || [[Helsingi]] |- | {{hõbe}} || [[Gerd Kanter]] || [[kettaheide]] || '''68.57''' || [[2005]] || [[Helsingi]] |- | {{kuld}} || [[Gerd Kanter]] || [[kettaheide]] || '''68.94''' || [[2007]] || [[Osaka]] |- | {{pronks}} || [[Gerd Kanter]] || [[kettaheide]] || '''66.88''' || [[2009]] || [[Berliin]] |- | {{hõbe}} || [[Gerd Kanter]] || [[kettaheide]] || '''66.95''' || [[2011]] || [[Daegu]] |- | {{pronks}} || [[Gerd Kanter]] || [[kettaheide]] || '''65.19''' || [[2013]] || [[Moskva]] |- | {{hõbe}} || [[Magnus Kirt]] || [[odavise]] || '''86.21''' || [[2019]] || [[Doha]] |- | {{hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || [[kümnevõistlus]] || '''8604''' || [[2019]] || [[Doha]] |} == Kõigi aegade medalite edetabel 1983–2009 == {{ajakohasta}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 0 0; text-align: center;" |- ! Koht !! Riik !! style="background-color: gold;" | Kuld !! style="background-color: silver;" | Hõbe !! style="background-color: #cc9966;" | Pronks !! Kokku !! style="background-color: gold;" | Kuld !! style="background-color: silver;" | Hõbe !! style="background-color: #cc9966;" | Pronks !! Kokku !! style="background-color: gold;" | Kuld !! style="background-color: silver;" | Hõbe !! style="background-color: #cc9966;" | Pronks !! Kokku |- ! colspan="2" | &nbsp; !! colspan="4" | Mehed !! colspan="4" | Naised !! colspan="4" | Kokku |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|USA}} ||bgcolor="#AFEEEE"| 81 || bgcolor="#AFEEEE"|38 || bgcolor="#AFEEEE"|45 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 164 '''|| 39 || 28 || 19 || ''' 86 '''|| 120 || 66 || 64 || ''' 250 ''' |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 9 || 16 || 14 || ''' 39 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|28 || bgcolor="#FBCEB1"|38 ||bgcolor="#FBCEB1"| 29 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 95 '''|| 37 || 54 || 43 || ''' 134 ''' |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Keenia}} || bgcolor="#AFEEEE"|25 || bgcolor="#AFEEEE"|23 || bgcolor="#AFEEEE"|16 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 64''' || 6 || 4 || 9 || ''' 19''' || 31 || 27 || 25 || ''' 83 ''' |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12 || 9 || 22 || ''' 43''' || bgcolor="#FBCEB1"|17 || bgcolor="#FBCEB1"|20 || bgcolor="#FBCEB1"|17 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 54 '''|| 29 || 29 || 39 || ''' 97 ''' |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[NSV Liit]]|| bgcolor="#AFEEEE"|10 || bgcolor="#AFEEEE"|12 || bgcolor="#AFEEEE"|13 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 35 '''|| 13 || 15 || 15 || ''' 43''' || 23 || 27 || 28 || ''' 78 |- | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] [[Saksa DV]] || 6 || 5 || 4 || ''' 15 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|15 || bgcolor="#FBCEB1"|14 || bgcolor="#FBCEB1"|12 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 41 '''|| 21 || 19 || 16 || ''' 56 ''' |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} || bgcolor="#AFEEEE"|7 || bgcolor="#AFEEEE"|11 || bgcolor="#AFEEEE"|4 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 22 '''|| 11 || 9 || 3 || ''' 23 '''|| 17 || 20 || 7 || ''' 45 ''' |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Etioopia}} || 10 || 10 || 6 || ''' 26 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|8 || bgcolor="#FBCEB1"|6 || bgcolor="#FBCEB1"|9 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 23 '''|| 18 || 16 || 15 || ''' 49 ''' |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || bgcolor="#AFEEEE"|10 ||bgcolor="#AFEEEE"|15 || bgcolor="#AFEEEE"|20 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 45 '''|| 6 || 10 || 8 || ''' 24 '''|| 16 || 25 || 28 || ''' 69 ''' |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Jamaica}} || 4 || 14 || 9 || ''' 27''' || bgcolor="#FBCEB1"|10 || bgcolor="#FBCEB1"|22 || bgcolor="#FBCEB1"|21 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 53''' || 14 || 36 || 30 || ''' 80 ''' |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || bgcolor="#AFEEEE"|8 || bgcolor="#AFEEEE"|9 || bgcolor="#AFEEEE"|8 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 25 '''|| 3 || 5 || 4 || ''' 12''' || 11 || 14 || 12 || ''' 37 ''' |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 4 || 6 || 5 || ''' 15''' || bgcolor="#FBCEB1"|6 || bgcolor="#FBCEB1"|7 || bgcolor="#FBCEB1"|6 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 19 '''|| 10 || 13 || 11 || ''' 34 ''' |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Maroko}} || bgcolor="#AFEEEE"|8 || bgcolor="#AFEEEE"|7 || bgcolor="#AFEEEE"|5 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 20 || ''' 2 || 4 || 1 || ''' 7 '''|| 10 || 11 || 6 || ''' 27 ''' |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 6 || 10 || ''' 23''' || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 8 '''|| 10|| 8 || 13 || ''' 31 ''' |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || bgcolor="#AFEEEE"|7 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 10''' || 3 || 2 || 2 || ''' 7 '''|| 10 || 4|| 3 || ''' 17 ''' |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4 || 9 || 5 || ''' 18''' || bgcolor="#FBCEB1"|5 || bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|8 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 17 '''|| 9 || 13 || 13 || ''' 35 ''' |- | 17. ||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 5''' || 8 || 6 || 8 || ''' 22 '''|| 9 || 8 || 10 || ''' 27 ''' |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} || 4 || 2 ||6 || ''' 12 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|5 || bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 13 '''|| 9 || 6 || 10 || ''' 25 ''' |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || bgcolor="#AFEEEE"|4 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|6 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 11''' || 4 || 8 || 5 || ''' 17''' || 8 || 9 || 11 || ''' 28 ''' |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 5 || 13 || 8 || ''' 26 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|5 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 9 '''|| 7 || 15 || 13 || ''' 35 ''' |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || bgcolor="#AFEEEE"|5 || bgcolor="#AFEEEE"|7 || bgcolor="#AFEEEE"|4 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 16 || ''' 2 || 0 || 2 || ''' 4 || ''' 7 || 7 || 6 || ''' 20 ''' |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Bahama}} || 4 || 3 || 2 || ''' 9''' || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 9'''|| 7 || 5 || 6 || ''' 18 ''' |- | 23. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 5 || ''' 5 || 2 || 4 || ''' 11 || ''' 7 || 4 || 5 || ''' 16 ''' |- | 24. ||align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 4 || 4 || 2 || ''' 10 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 3 '''|| 7 || 4 || 2 || ''' 13 ''' |- | 25. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|4 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 6''' || 5 || 0 || 2 || ''' 7''' || 6 || 4 || 3 || ''' 13 ''' |- | 26. ||align=left| {{PisiLipp|Alžeeria}} || 4 || 0 || 2 || ''' 6 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 3 '''|| 6 || 0 || 3 || ''' 9 ''' |- | 27. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1 '''|| 5 || 8 || 8 || ''' 21''' || 5 || 8 || 9 || ''' 22 ''' |- | 28. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 1 || 2 || 2 || ''' 5 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|4 || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 11''' || 5 || 6 || 5 || ''' 16 ''' |- | 29. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||bgcolor="#AFEEEE"| 1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 3 '''|| 4 || 2 || 6 || ''' 12 '''|| 5 || 3 || 7 || ''' 15 ''' |- | 30.||align=left| {{PisiLipp|Bahrein}} || 3 || 1 || 1 || ''' 5'''|| bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2 '''|| 5 || 1 || 1 || ''' 7 ''' |- | 31. ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || bgcolor="#AFEEEE"|3 || bgcolor="#AFEEEE"|6 || bgcolor="#AFEEEE"|5 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 14''' || 1 || 2 || 0 || ''' 3''' || 4 || 8 || 5 || ''' 17 ''' |- | 32. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 1 || 3 || ''' 5''' || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|5 || bgcolor="#FBCEB1"|6 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 14''' || 4 || 6 || 9 || ''' 19 ''' |- | 33. ||align=left| [[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|20px]] [[Tšehhoslovakkia]] || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|3 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 6 || ''' 3 || 2 || 0 || ''' 5''' || 4 || 4 || 3 || ''' 11 ''' |- | 34. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 4 || 0 || 2 || ''' 6 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 ||bgcolor="#FBCEB1"| 0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1 '''|| 4 || 0 || 3 || ''' 7 ''' |- | 35. ||align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|7 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 9''' || 2 || 5 || 4 || ''' 11 '''|| 3 || 6 || 11 || ''' 20 ''' |- | 36. ||align=left| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2 || 2 || 5 || ''' 9''' || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 3''' || 3 || 2 || 7|| ''' 12 ''' |- | 37. ||align=left| {{PisiLipp|Mosambiik}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0''' || 3 || 1 || 1 || ''' 5''' || 3 || 1 || 1 || ''' 5 ''' |- | 38. ||align=left| {{PisiLipp|Ecuador}} || 3 || 1 || 0 || ''' 4''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 3 || 1 || 0 || ''' 4 ''' |- | 39. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || bgcolor="#AFEEEE"|3 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 3 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1''' || 3 || 0 || 1 || ''' 4 ''' |- | ||align=left| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 4 '''|| 3 || 0 || 1 || ''' 4 ''' |-bgcolor="#87CEFF" | bgcolor="#87CEFF"|41. || align=left| '''{{PisiLipp|Eesti}}''' || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|3 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 6 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || bgcolor="#87CEFF"|2 || bgcolor="#87CEFF"|3 || bgcolor="#87CEFF"|1 || bgcolor="#87CEFF"|''' 6 ''' |- | 42. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1 || 0 || 0 || ''' 1''' || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|3 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 4 '''|| 2 || 3 || 0 || ''' 5 ''' |- | 43. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 4''' || 0 || 0 || 1 || ''' 1 '''|| 2 || 2 || 1 || ''' 5''' |- | 44. ||align=left| {{PisiLipp|Katar}} || 2 || 1 || 1 || ''' 4 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 2 || 1 || 1 || ''' 4 ''' |- | 45. ||align=left| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 3 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || 2 || 1 || 0 || ''' 3 ''' |- | 46. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|2 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|'''2 '''|| 2 || 0 || 0 || ''' 2 ''' |- | &nbsp;||align=left| {{PisiLipp|Tadžikistan}} || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2''' || 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || 2 || 0 || 0 || ''' 2 ''' |- | 48. ||align=left| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 1 || 4 || 3 || ''' 8''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1''' || 1 || 4 || 4 || ''' 9 ''' |- | 49. ||align=left| {{PisiLipp|Namiibia}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|4 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 5 || ''' 0 || 0 || 0 || ''' 0 || ''' 1 || 4 || 0 || ''' 5 ''' |- | 50. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 3 || ''' 7 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 1 || 3 || 3 || ''' 7 ''' |- | 51. ||align=left| {{PisiLipp|Sambia}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 3 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || 1 || 2 || 0 || ''' 3 ''' |- | 52. ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 1 || 1 || ''' 3 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0''' || 1 || 1 || 1 || ''' 3 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Uganda}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2 '''|| 1 || 0 || 0 || ''' 1 '''|| 1 || 1 || 1 || ''' 3 ''' |- | 54 ||align=left| {{PisiLipp|Panama}} || 1 || 1 || 0 || ''' 2''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 ||bgcolor="#FBCEB1"| 0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 1 || 1 || 0 || ''' 2 ''' |- | 55. ||align=left| {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 3 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 1 || 0 || 2 || ''' 3 ''' |- | 56. ||align=left| {{PisiLipp|Senegal}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| bgcolor="#FBCEB1"| 1 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2''' || 1 || 0 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Somaalia}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 1 || 0 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Süüria}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2 '''|| 1 || 0 || 1 || ''' 2 ''' |- | 59. ||align=left| {{PisiLipp|Barbados}} || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1''' || 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 1 || 0 || 0 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 ||bgcolor="#FBCEB1"|''' 1 '''|| 1 || 0 || 0 || ''' 1 ''' |- | 61. ||align=left| {{PisiLipp|Brasiilia}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|5 || bgcolor="#AFEEEE"|5 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 10 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || 0 || 5 || 5 || ''' 10 ''' |- | 62. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 4 || 4 || ''' 8''' || bgcolor="#FBCEB1"| 0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1 '''|| 0 || 4 || 5 || ''' 9 ''' |- | 63. ||align=left| {{PisiLipp|Nigeeria}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|3 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 5'''|| 0 || 1 || 0 || ''' 1 '''|| 0 || 3 || 3 || ''' 6 ''' |- | 64. ||align=left| {{PisiLipp|Kasahstan}} || 0 || 1 || 2 || ''' 3''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2 '''|| 0 || 2 || 3 || ''' 5 ''' |- | 65. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0 '''|| 0 || 2 || 1 || ''' 3 '''|| 0 || 2 || 1 || ''' 3 ''' |- | 66. ||align=left|{{PisiLipp|Djibouti}} || 0 || 2 || 0 || ''' 2 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0''' || 0 || 2 || 0 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Kamerun}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0''' || 0 || 2 || 0 || ''' 2''' || 0 || 2 || 0 || ''' 2 ''' |- | 68. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2 '''|| 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Burundi}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0''' || 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Ghana}} || 0 || 1 || 0 || ''' 1 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1''' || 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2''' || 0 || 0 || 0 || ''' 0 || ''' 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 0 || 1 || 1 || ''' 2 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0''' || 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Suriname}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0 '''|| 0 || 1 || 1 || ''' 2 '''|| 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 2 '''|| 0 || 1 || 1 || ''' 2 ''' |- | 75. ||align=left| [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|20px]] [[Bermuda]] || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 0 || 1 || 0 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Eritrea}} || 0 || 1 || 0 || ''' 1 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0''' || 0 || 1 || 0 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1''' || 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 0 || 1 || 0 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Tansaania}} || 0 || 1 || 0 || ''' 1''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 0 || 1 || 0 || ''' 1 ''' |- | 79. ||align=left|{{PisiLipp|Belgia}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|2 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 2 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 '''|| 0 || 0 || 3 || ''' 3 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 0 || 2 || ''' 2 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1 '''|| 0 || 0 || 3 || ''' 3 ''' |- | 81. ||align=left| {{Pisilipp|Ameerika Samoa}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1''' || 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Dominica}} || 0 || 0 || 1 || ''' 1''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 0 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Haiti}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|India}}|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|1 || bgcolor="#FBCEB1"|''' 1''' || 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{Pisilipp|Kaimanisaared}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 0 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 0 || 0 || 1 || ''' 1''' || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|0 || bgcolor="#FBCEB1"|'''0''' || 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- | &nbsp; ||align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|0 || bgcolor="#AFEEEE"|1 || bgcolor="#AFEEEE"|''' 1 '''|| 0 || 0 || 0 || ''' 0 '''|| 0 || 0 || 1 || ''' 1 ''' |- ! '''87''' || Kokku !! 289 !! 292 !! 289 !! 870 !! 252 !! 255 !! 249 !! 756 !! 541 !! 547 !! 538 !! 1626 |} ==Vaata ka== *[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid]] *[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] == Välislingid == * [https://www.worldathletics.org/Competitions/world-athletics-championships Ametlik veebileht Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu kodulehel] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused| ]] n6qtcxl4nk4tkl453mhw4hp48cvdjmk Korvpall 0 6501 7234971 6991519 2026-09-16T10:04:12Z Sendrasendra 225202 /* Rahvusvahelised võistlused */ 7234971 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Estudiantes vs Unicaja Málaga - Germán Gabriel, Andy Panko, Luka Žorić - 01.jpg|pisi|]] '''Korvpall''' ([[kõnekeel]]es '''korv''', '''koss''') on võistkondlik [[pallimäng]], mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall reeglitele vastavalt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. == Korvpalliorganisatsioonid == Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates [[1932]]. aastast Rahvusvaheline Korvpalliliit [[FIBA]] ([[prantsuse keel]]es ''Fédération Internationale de Basketball Amateur''), millel oli 2021. aasta lõpu seisuga 213 liikmesmaad. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt [[Eesti Korvpalliliit]]) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USA-s juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (''National Basketball Association'' ehk ''[[NBA]]''). == Ajalugu == [[Pilt:Firstbasketball.jpg|pisi|Esimene korvpalliväljak [[Springfield (Massachusetts)|Springfieldi]] kolledžis]] Korvpalli leiutas [[1891]]. aastal [[Springfield (Massachusetts)|Springfieldis]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja [[James Naismith]]. [[1892]]. aastal peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0. Ainsa korvi viskas William R. Chase. USA-st levis korvpall sportmänguna [[Aasia]]sse, hiljem [[Euroopa]]sse, [[Lõuna-Ameerika]]sse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. === Ajalugu Eestis === [[Venemaa Keisririik]]i jõudis korvpall 20. sajandi algul. Peterburi klubi Majak noormehed käisid mängu demonstreerimas ka pealinna lähilinnades ja külastasid 1913 ühtlasi [[Narva]]t. Tallinna jõudis mäng aga Peterburis õppinud võimlemisõpetajate vahendusel. Nii hakkas 1916. aastal [[Nikolai Gümnaasium]]is seda õpetama [[August Soodla]], kellele lisandus peagi [[Voldemar Resev-Resel]] [[Tallinna Reaalkool]]is. 6. ja 7. juunil 1920 peeti Tallinnas [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]] spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused, mille kavas oli ka korvpall, ning seda peetakse laiemalt korvpalli sünniks Eestis.<ref>[https://sport.postimees.ee/6991375/kuidas-pandi-100-aastat-tagasi-eestis-alus-korvpallile "Kuidas pandi 100 aastat tagasi Eestis alus korvpallile?"] Postimees Sport, 8. juuni 2020.</ref> Korvpalli algus USA-s oli lähedalt seotud [[Noorte Meeste Kristlik Ühing|Noorte Meeste Kristliku Ühinguga]] ning kui 1919. aastal asutati Eestis ühingu Eesti osakond, siis jõudis selle kaudu Eestisse ka rohkem teavet korvpallist.<ref name="spordijutud" /> Ameerikast tulnud instruktorite käe all toimus mitmeid kursuseid. Suuremat edu saavutas ühingu Tartu osakonna sekretär George F. Robinson. 1922 ilmusid esimest korda eestikeelsed võistlusreeglid ning samal aastal peeti esimene rahvusvaheline kohtumine, kui 10. aprillil võtsid omavahel mõõtu Tallinna ja Riia Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskonnad.<ref name="spordijutud" /> 1924 loodi [[Eesti Käsipalli Liit]], mis koondas enda alla ka korvpalli.<ref name="spordijutud" /> 1925 toimusid ala esimesed Eesti meistrivõistlused, mille võitis [[Tallinna VS Sport|Tallinna "Sport"]].<ref name="spordijutud" /> Esimene Eesti ja Läti vaheline kohtumine toimus 29. aprillil 1924 Riias, kus [[Läti korvpallikoondis]] võitis 20:16. 1926. aastal suundusid [[Herbert Niiler]] ja [[Richard Mast]] õppima spordi- ja treeneritööd Springfieldi kolledžisse USA-s. Iseäranis Herbert Niilerist kujunes ala oluline edendaja Eestis tunnustatud nimi ka maailmas laiemalt.<ref name="spordijutud" /> Esimene kohtumine ameerika korvpalluritega jäi 1927. aastasse, kui [[Kopenhaagen]]is toimunud ülemaailmsetel Noorte Meeste Kristliku Ühingu mängudel kohtuti [[Detroit|Detroiti]] meeskonnaga. Vastu tuli võtta 16:70 kaotus.<ref name="spordijutud"> [https://www.spordijutud.com/korvpall/eesti-korvpalli-sada-aastat-i-osa-sunnist-kuni-teise-maailmasojani/ "Eesti korvpalli sada aastat, I osa – Sünnist kuni Teise maailmasõjani"] spordijutud.com</ref> Kui 1933. aasta septembris peeti [[Torino]]s viiendad üliõpilaste maailmamängud, siis olid esimest korda kohal ka Eesti korvpallurid. Esikoha võitis Itaalia, teise koha Läti ja kolmanda koha Eesti meeskond. Järgmisel aastal liitus Eesti ülemaailmse korvpalliliidu [[FIBA]]-ga ja 1935. aastal toimusid [[1935. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|esimesed Euroopa meistrivõistlused korvpallis]], kuhu aga [[Eesti korvpallikoondis]] rahapuudusel siiski ei jõudnud (võitis Läti meeskond).<ref name="spordijutud" /> Küll jõuti aga olümpiale. [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is oli korvpall esimest korda mängude kavas ning Eesti ja [[Prantsusmaa korvpallikoondis|Prantsusmaa koondiste]] vaheline mäng oli olümpiaajaloo esimene. Palli viskas lahti ala leiutaja James Naismith. Eesti võitis kohtumise 34:29, kuid kaotas järgmised mängud USA-le (52:28) ning Filipiinidele (22:39).<ref name="spordijutud" /> [[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1937. aasta Euroopa meistrivõistlused]] peeti Lätis. Seal kaotas Eesti Leedule ja Itaaliale ning võitis Egiptuse meeskonna, kuid sellest ei piisanud alagrupist edasipääsuks (Leedu ja Itaalia kohtusid hiljem ka finaalis). [[1939. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1939. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] oli taas kohal 8 võistkonda, kuid sel korral mängisid kõik kõigiga. Sinna jäi ka tulemus, kus Eesti võitis [[Soome korvpallikoondis|Soome koondist]] 91:1. Turniiri kokkuvõtteks jäädi aga viiendale kohale.<ref name="spordijutud" /> == Mänguväljak ja varustus== [[Pilt:Marriott Center 1.JPG|pisi|vasakul|Korvpalliväljak]] Korvpalli mängitakse tasasel 28 × 15&nbsp;m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 × 14<ref>{{Netiviide |url=http://www.basket.ee/uploads_new/documents_2008_09/Meeste_I_liiga_2008_2009.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-06-13 |arhiivimisaeg=2011-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718143036/http://www.basket.ee/uploads_new/documents_2008_09/Meeste_I_liiga_2008_2009.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5&nbsp;cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90&nbsp;m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 × 1,8&nbsp;m. Laua küljes on 45&nbsp;cm läbimõõduga [[korvirõngas|korv]], mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on [[korvivõrk]], mis ei tohi olla lühem kui 40&nbsp;cm ja pikem kui 45&nbsp;cm. Korvirõngas asub maast 3,05&nbsp;m kõrgusel. [[Pilt:korvpallivaljak.png|pisi|150px|Korvpalliväljaku mõõtmed]] [[Pilt:Basketball_backboard_and_basket.svg|pisi|100px|Korvpallirõngas, võrk ja tagalaud]] Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud [[kummi]]st ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ja pall peab kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8&nbsp;m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Palli disain otseselt reguleeritud ei ole.[[Pilt:FIBA_Basketballs_2004-2005.JPG|pisi|vasakul|100px|Korvpallid]] Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt [[ketsid]]. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all [[T-särk]]i<ref>http://www.basket.ee/index.php?mid=246</ref>. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4–15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20–25, 30–35, 40–45 ja 50–55. Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. [[Ortoos]]i kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks. == Mängu eesmärk ja korraldus == [[Pilt:PZK 20140730 Toruń 9560.jpg|pisi|Korvi langenud pall]] Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolmemängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele [[sööt (sport)|sööta]] ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. == Mängureeglid == Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Üks olulisemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas ''elus'' või ''surnud''. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. [[Pilt:Gergati.jpg|pisi|Mängija on alas, kus vise on väärt 3 punkti, tema mõlemad jalad on joone taga]] Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul, loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise reeglitele vastavalt väljakul, ei ole see reeglite rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti (sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni, mis on väljaku kohal ja selle kõrval) väljaspool väljakut, loetakse pall audis olevaks. Audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja, et mängija seisaks audis ja saaks seal palli. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Vallates palli on olukord teine. Saanud palli seistes, võib ta palliga pöörata, s.o ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine (ja ühes ka liikumine palliga) lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. === Ajareeglid ja aja kasutamine mängus === Korvpalli reeglistik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele [[mäng]]u jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnimetust "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu [[normaalaeg]] koosneb neljast kümneminutilisest [[Veerandaeg|veerandajast]]. Neist kahe esimese [[vaheaeg]] on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks [[Poolaeg|poolajaks]] ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 [[minut]]it. Täiendava ajana kasutatakse [[lisaaeg]]a, kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on viis minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine reeglite rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. [[Aeg]] käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. '''20 ja 10 minuti piirang''' puudutab [[võistlus]]e administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja [[Number|numbrid]] vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks [[rahatrahv]]. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt [[turniir]]ist osavõtjate kokkulepet. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. '''10 minuti piirang''' on seotud 20 minuti piiranguga. [[Andmed]] tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu [[protokoll]]i. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. '''15 minuti piirang.''' Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 [[minut]]i jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. ;24 sekundi reegel:Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata, on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme [[operaator]]. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. ;8 sekundi reegel: Saades oma väljakupoolel ehk tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele ehk eesalasse 8 sekundiga. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. [[Pilt:Spordi- ja muusikapäev Kadrinas 08.jpg|pisi|Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang]] '''5 sekundi piirang.''' Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 [[sekund]]i jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Audist tuleb sissevise sooritada viie sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama viie sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui viis sekundit, rikub mängija reegleid ja pall antakse vastasele. ;3 sekundi reegel:Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta reeglite rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. === Vead === Korvpallis esineb mitmeid reegliterikkumisi, mida nimetatakse vigadeks. Vigadeks ei nimetata kõiki reegliterikkumisi, vaid ainult neid, mida mängu reeglites vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise (pealeviske) takistamisel. '''Isiklikuks veaks''' loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. [http://www.fiba.com/images/web/game/rules/Referee_signs/_400/diagramm13.gif Seletust illustreerib joonis]. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast (ehk tungib vastase mõttelisse silindrisse) loetakse kehakontakti põhjustajaks. Juhul kui vastasmängijate kontakt on kohtuniku hinnangul mängureegleid rikkuv, mäng peatatakse ja kehakontakti põhjustajale määratakse karistus.<br> Palliga ründaja ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Kehakontakti põhjustaja olukorras kaitse vs palliga ründaja määratakse järgnevalt. Palliga ründaja loetakse põhjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja näoga vastase poole, hoides käsi oma "silindri" sees. Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. [[Pilt:Villa-daemd-urslit2004.jpg|pisi|Kohtunik näitab isiklikku viga parema rusikas käe ülestõstmisega, vasaku käega osutab vea sooritanule]] '''Kahepoolne viga''' ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja neid tehakse kõige sagedamini korvialuses võitluses lauapõrkest langeva palli (lauapalli) pärast. '''Ebasportlik viga''' on vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel. See tähendab, et eesmärgi saavutamine tõukamise, löömise, kinnihoidmise või muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast. '''Tehniline viga''' määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja on teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Kui ebasportlik viga määratakse füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine, ebaviisakas käitumine ja solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. '''Diskvalifitseeriv viga''' on korvpalli reeglites nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. == Mänguolukorrad == Korvpallimängus võivad väljakul mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik (tavaliselt iseloomuliku heliga) vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Mängijaid võib vahetada ka mitme kaupa. Reeglite rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta üheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta üheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad pärast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks. Minutiline vaheaeg antakse pärast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule. '''Aut'''. Pall on audis, kui: * see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. * see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti * pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, * kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas ning * kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, : siis jätkatakse mängu hüppepalliga. [[Pilt:Keila, korvpall 01.JPG|pisi|Hüppepall keskringis. Mängijad püüavad palli suunata oma võistkonna kaaslastele]] Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. '''Pooleks palli''' võib välja kuulutada, *kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ja ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, *kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt. '''Visatud korv ja selle väärtus'''. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25&nbsp;m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest. == Mängu tehniline läbiviimine == [[Pilt:New Generation Mini Cup, Kadrina 05.jpg|pisi|vasakul|Korvpallikohtunik]] '''Kohtunikud'''. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: * palli mängupanek, * mängu peatamine, kui pall on "surnud", * minutilise vaheaja korralduste andmine, * viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, * vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks ja * reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada reeglite rikkumisest. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: * varustuse kontroll ja heakskiit, * palli lahtiviskamine väljaku keskelt, * lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, * ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, * ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, * protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus ja * reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. '''Lauakohtunike''' varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (1–5) veaviita ja kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad: * üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ja mängijate vahetuses, * pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest, * üles märkima kõik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga, * teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida, * üles märkima minutilised vaheajad ja hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja ja * andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. '''Protokoll''' koosneb kolmest lehest: * valgel paberil originaal on mängu korraldajatele; * kollasel paberil koopia võitjavõistkonnale; * roosal paberil koopia kaotajatele. == Mängijate positsioonid == '''Tagamängija''' tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ja kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ja vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ja söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. '''Ääremängija''' mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. '''Keskmängija''' kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ja ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: * ta peab olema osav lähivisete sooritaja; * ta peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ja olema korvi läheduses ning * ta peab resultatiivselt lauapalle võtma. == Rahvusvahelised võistlused == {{Vaata ka|Korvpall olümpiamängudel}} [[Pilt:Canberra Capitals vs Logan Thunder 7 - Australian Institute of Sport Training Hall.jpg|pisi|Naiste korvpall]] [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängudel]] oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]. ja naiste korvpall [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904]]. aastal [[Saint Louis]]is. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates [[1950]]. aastast [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|meestele]] ja [[1953]]. aastast [[Naiste korvpalli maailmameistrivõistlused|naistele]]. [[Korvpalli Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]] peetakse alates [[1935]]. aastast meestele ja [[1938]]. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed [[1958]], naised [[1959]]) ja karikavõitjatele (mehed [[1967]], naised [[1972]]). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates [[1975]]. aastast). == Vaata ka== [[Pilt:Euroleague L.E. Roma vs Toulouse I.C. - Jump ball.jpg|pisi|Lahtihüpe [[ratastoolikorvpall]]is]] * [[3x3]] * [[Aasta korvpallur]] * [[Baltic Basketball League]] * [[Eesti korvpalliklubide loend]] * [[Eesti korvpallikoondis]] * [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] * [[Eesti tegevkorvpallurid välisliigades]] * [[Kaksikduubel]] * [[Kolmikduubel]] * [[Korvpalli Meistriliiga]] * [[Korvpallurite loend]] * [[New Generation Mini Cup]] * [[NBA]] * [[Ründav kaitsja]] * [[Tänavakorvpall]] * [[Viis miinust]] * [[Filipiinide korvpallikoondis]] * [[Hispaania korvpallikoondis]] * [[Leedu korvpallikoondis]] * [[Serbiakorvpallikoondis]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Vello Lään]], "Korvpall". Eesti Korvpalliliit 2002; ISBN 9985788303 *[[Chris Mullin]], "Korvpall. Proff annab nõu". Inglise keelest tõlkinud [[Kadri Haljamaa]]. [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2002; ISBN 9985012100 *[[Märt Ibrus]] ja [[Vello Lään]], "Eesti korvpall. Portreed". Eesti Korvpalliliit 2006 == Välislingid == {{Commonskat|Basketball}} {{Vikitsitaadid}} *[https://www.fiba.basketball/ FIBA koduleht] *[http://www.basket.ee/ Eesti Korvpalliliit] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Korvpall| ]] nn5jsjx3v13lq230tx6gwtkq2mpu2w1 7234973 7234971 2026-09-16T10:06:27Z Sendrasendra 225202 /* Rahvusvahelised võistlused */ 7234973 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Estudiantes vs Unicaja Málaga - Germán Gabriel, Andy Panko, Luka Žorić - 01.jpg|pisi|]] '''Korvpall''' ([[kõnekeel]]es '''korv''', '''koss''') on võistkondlik [[pallimäng]], mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall reeglitele vastavalt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. == Korvpalliorganisatsioonid == Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates [[1932]]. aastast Rahvusvaheline Korvpalliliit [[FIBA]] ([[prantsuse keel]]es ''Fédération Internationale de Basketball Amateur''), millel oli 2021. aasta lõpu seisuga 213 liikmesmaad. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt [[Eesti Korvpalliliit]]) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USA-s juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (''National Basketball Association'' ehk ''[[NBA]]''). == Ajalugu == [[Pilt:Firstbasketball.jpg|pisi|Esimene korvpalliväljak [[Springfield (Massachusetts)|Springfieldi]] kolledžis]] Korvpalli leiutas [[1891]]. aastal [[Springfield (Massachusetts)|Springfieldis]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja [[James Naismith]]. [[1892]]. aastal peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0. Ainsa korvi viskas William R. Chase. USA-st levis korvpall sportmänguna [[Aasia]]sse, hiljem [[Euroopa]]sse, [[Lõuna-Ameerika]]sse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. === Ajalugu Eestis === [[Venemaa Keisririik]]i jõudis korvpall 20. sajandi algul. Peterburi klubi Majak noormehed käisid mängu demonstreerimas ka pealinna lähilinnades ja külastasid 1913 ühtlasi [[Narva]]t. Tallinna jõudis mäng aga Peterburis õppinud võimlemisõpetajate vahendusel. Nii hakkas 1916. aastal [[Nikolai Gümnaasium]]is seda õpetama [[August Soodla]], kellele lisandus peagi [[Voldemar Resev-Resel]] [[Tallinna Reaalkool]]is. 6. ja 7. juunil 1920 peeti Tallinnas [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti Spordiseltsi Kalev]] spordiväljakul esimesed ülemaalised õppiva noorsoo spordivõistlused, mille kavas oli ka korvpall, ning seda peetakse laiemalt korvpalli sünniks Eestis.<ref>[https://sport.postimees.ee/6991375/kuidas-pandi-100-aastat-tagasi-eestis-alus-korvpallile "Kuidas pandi 100 aastat tagasi Eestis alus korvpallile?"] Postimees Sport, 8. juuni 2020.</ref> Korvpalli algus USA-s oli lähedalt seotud [[Noorte Meeste Kristlik Ühing|Noorte Meeste Kristliku Ühinguga]] ning kui 1919. aastal asutati Eestis ühingu Eesti osakond, siis jõudis selle kaudu Eestisse ka rohkem teavet korvpallist.<ref name="spordijutud" /> Ameerikast tulnud instruktorite käe all toimus mitmeid kursuseid. Suuremat edu saavutas ühingu Tartu osakonna sekretär George F. Robinson. 1922 ilmusid esimest korda eestikeelsed võistlusreeglid ning samal aastal peeti esimene rahvusvaheline kohtumine, kui 10. aprillil võtsid omavahel mõõtu Tallinna ja Riia Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskonnad.<ref name="spordijutud" /> 1924 loodi [[Eesti Käsipalli Liit]], mis koondas enda alla ka korvpalli.<ref name="spordijutud" /> 1925 toimusid ala esimesed Eesti meistrivõistlused, mille võitis [[Tallinna VS Sport|Tallinna "Sport"]].<ref name="spordijutud" /> Esimene Eesti ja Läti vaheline kohtumine toimus 29. aprillil 1924 Riias, kus [[Läti korvpallikoondis]] võitis 20:16. 1926. aastal suundusid [[Herbert Niiler]] ja [[Richard Mast]] õppima spordi- ja treeneritööd Springfieldi kolledžisse USA-s. Iseäranis Herbert Niilerist kujunes ala oluline edendaja Eestis tunnustatud nimi ka maailmas laiemalt.<ref name="spordijutud" /> Esimene kohtumine ameerika korvpalluritega jäi 1927. aastasse, kui [[Kopenhaagen]]is toimunud ülemaailmsetel Noorte Meeste Kristliku Ühingu mängudel kohtuti [[Detroit|Detroiti]] meeskonnaga. Vastu tuli võtta 16:70 kaotus.<ref name="spordijutud"> [https://www.spordijutud.com/korvpall/eesti-korvpalli-sada-aastat-i-osa-sunnist-kuni-teise-maailmasojani/ "Eesti korvpalli sada aastat, I osa – Sünnist kuni Teise maailmasõjani"] spordijutud.com</ref> Kui 1933. aasta septembris peeti [[Torino]]s viiendad üliõpilaste maailmamängud, siis olid esimest korda kohal ka Eesti korvpallurid. Esikoha võitis Itaalia, teise koha Läti ja kolmanda koha Eesti meeskond. Järgmisel aastal liitus Eesti ülemaailmse korvpalliliidu [[FIBA]]-ga ja 1935. aastal toimusid [[1935. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|esimesed Euroopa meistrivõistlused korvpallis]], kuhu aga [[Eesti korvpallikoondis]] rahapuudusel siiski ei jõudnud (võitis Läti meeskond).<ref name="spordijutud" /> Küll jõuti aga olümpiale. [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is oli korvpall esimest korda mängude kavas ning Eesti ja [[Prantsusmaa korvpallikoondis|Prantsusmaa koondiste]] vaheline mäng oli olümpiaajaloo esimene. Palli viskas lahti ala leiutaja James Naismith. Eesti võitis kohtumise 34:29, kuid kaotas järgmised mängud USA-le (52:28) ning Filipiinidele (22:39).<ref name="spordijutud" /> [[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1937. aasta Euroopa meistrivõistlused]] peeti Lätis. Seal kaotas Eesti Leedule ja Itaaliale ning võitis Egiptuse meeskonna, kuid sellest ei piisanud alagrupist edasipääsuks (Leedu ja Itaalia kohtusid hiljem ka finaalis). [[1939. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|1939. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] oli taas kohal 8 võistkonda, kuid sel korral mängisid kõik kõigiga. Sinna jäi ka tulemus, kus Eesti võitis [[Soome korvpallikoondis|Soome koondist]] 91:1. Turniiri kokkuvõtteks jäädi aga viiendale kohale.<ref name="spordijutud" /> == Mänguväljak ja varustus== [[Pilt:Marriott Center 1.JPG|pisi|vasakul|Korvpalliväljak]] Korvpalli mängitakse tasasel 28 × 15&nbsp;m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 × 14<ref>{{Netiviide |url=http://www.basket.ee/uploads_new/documents_2008_09/Meeste_I_liiga_2008_2009.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-06-13 |arhiivimisaeg=2011-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718143036/http://www.basket.ee/uploads_new/documents_2008_09/Meeste_I_liiga_2008_2009.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5&nbsp;cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90&nbsp;m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 × 1,8&nbsp;m. Laua küljes on 45&nbsp;cm läbimõõduga [[korvirõngas|korv]], mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on [[korvivõrk]], mis ei tohi olla lühem kui 40&nbsp;cm ja pikem kui 45&nbsp;cm. Korvirõngas asub maast 3,05&nbsp;m kõrgusel. [[Pilt:korvpallivaljak.png|pisi|150px|Korvpalliväljaku mõõtmed]] [[Pilt:Basketball_backboard_and_basket.svg|pisi|100px|Korvpallirõngas, võrk ja tagalaud]] Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud [[kummi]]st ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ja pall peab kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8&nbsp;m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Palli disain otseselt reguleeritud ei ole.[[Pilt:FIBA_Basketballs_2004-2005.JPG|pisi|vasakul|100px|Korvpallid]] Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt [[ketsid]]. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all [[T-särk]]i<ref>http://www.basket.ee/index.php?mid=246</ref>. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4–15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20–25, 30–35, 40–45 ja 50–55. Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. [[Ortoos]]i kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks. == Mängu eesmärk ja korraldus == [[Pilt:PZK 20140730 Toruń 9560.jpg|pisi|Korvi langenud pall]] Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolmemängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele [[sööt (sport)|sööta]] ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. == Mängureeglid == Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Üks olulisemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas ''elus'' või ''surnud''. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. [[Pilt:Gergati.jpg|pisi|Mängija on alas, kus vise on väärt 3 punkti, tema mõlemad jalad on joone taga]] Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul, loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise reeglitele vastavalt väljakul, ei ole see reeglite rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti (sh korvilauda hoidvat konstruktsiooni, mis on väljaku kohal ja selle kõrval) väljaspool väljakut, loetakse pall audis olevaks. Audi registreerimiseks ei ole tingimata vaja, et mängija seisaks audis ja saaks seal palli. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Vallates palli on olukord teine. Saanud palli seistes, võib ta palliga pöörata, s.o ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Eelistatakse põrgatamist kui paindlikumat liikumisviisi. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Põrgatamine (ja ühes ka liikumine palliga) lõpeb, kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat mängija kätt vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse, kui mängija ebaõnnestub ja nii-öelda pudistab palli. Pudistamine on oskamatu palli põrgatamine, mis toimub kogemata. Õigus uuesti palli põrgatada tekib pärast kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset, kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. === Ajareeglid ja aja kasutamine mängus === Korvpalli reeglistik sisaldab mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele [[mäng]]u jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnimetust "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu [[normaalaeg]] koosneb neljast kümneminutilisest [[Veerandaeg|veerandajast]]. Neist kahe esimese [[vaheaeg]] on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks [[Poolaeg|poolajaks]] ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 [[minut]]it. Täiendava ajana kasutatakse [[lisaaeg]]a, kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on viis minutit. Igale lisaajale eelneb kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegu kasutatakse, kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine reeglite rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. [[Aeg]] käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. '''20 ja 10 minuti piirang''' puudutab [[võistlus]]e administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja [[Number|numbrid]] vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks [[rahatrahv]]. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt [[turniir]]ist osavõtjate kokkulepet. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. '''10 minuti piirang''' on seotud 20 minuti piiranguga. [[Andmed]] tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu [[protokoll]]i. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. '''15 minuti piirang.''' Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 [[minut]]i jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. ;24 sekundi reegel:Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata, on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme [[operaator]]. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. ;8 sekundi reegel: Saades oma väljakupoolel ehk tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele ehk eesalasse 8 sekundiga. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. [[Pilt:Spordi- ja muusikapäev Kadrinas 08.jpg|pisi|Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang]] '''5 sekundi piirang.''' Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 [[sekund]]i jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Audist tuleb sissevise sooritada viie sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui viis sekundit, rikub reegleid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama viie sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui viis sekundit, rikub mängija reegleid ja pall antakse vastasele. ;3 sekundi reegel:Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta reeglite rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. === Vead === Korvpallis esineb mitmeid reegliterikkumisi, mida nimetatakse vigadeks. Vigadeks ei nimetata kõiki reegliterikkumisi, vaid ainult neid, mida mängu reeglites vigadeks nimetatakse. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise (pealeviske) takistamisel. '''Isiklikuks veaks''' loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. [http://www.fiba.com/images/web/game/rules/Referee_signs/_400/diagramm13.gif Seletust illustreerib joonis]. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast (ehk tungib vastase mõttelisse silindrisse) loetakse kehakontakti põhjustajaks. Juhul kui vastasmängijate kontakt on kohtuniku hinnangul mängureegleid rikkuv, mäng peatatakse ja kehakontakti põhjustajale määratakse karistus.<br> Palliga ründaja ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Kehakontakti põhjustaja olukorras kaitse vs palliga ründaja määratakse järgnevalt. Palliga ründaja loetakse põhjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja näoga vastase poole, hoides käsi oma "silindri" sees. Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. [[Pilt:Villa-daemd-urslit2004.jpg|pisi|Kohtunik näitab isiklikku viga parema rusikas käe ülestõstmisega, vasaku käega osutab vea sooritanule]] '''Kahepoolne viga''' ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja neid tehakse kõige sagedamini korvialuses võitluses lauapõrkest langeva palli (lauapalli) pärast. '''Ebasportlik viga''' on vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel. See tähendab, et eesmärgi saavutamine tõukamise, löömise, kinnihoidmise või muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast. '''Tehniline viga''' määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja on teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Kui ebasportlik viga määratakse füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine, ebaviisakas käitumine ja solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. '''Diskvalifitseeriv viga''' on korvpalli reeglites nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. == Mänguolukorrad == Korvpallimängus võivad väljakul mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaalib lauakohtunik (tavaliselt iseloomuliku heliga) vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Mängijaid võib vahetada ka mitme kaupa. Reeglite rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond, kelle liikmed ei rikkunud reegleid. Kumbki võistkond võib võtta üheminutilise vaheaja igal veerandajal ja kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta üheminutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad pärast vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks. Minutiline vaheaeg antakse pärast treeneri vastavat palvet lauakohtunikule. '''Aut'''. Pall on audis, kui: * see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. * see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti * pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, * kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas ning * kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, : siis jätkatakse mängu hüppepalliga. [[Pilt:Keila, korvpall 01.JPG|pisi|Hüppepall keskringis. Mängijad püüavad palli suunata oma võistkonna kaaslastele]] Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. '''Pooleks palli''' võib välja kuulutada, *kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ja ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, *kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt. '''Visatud korv ja selle väärtus'''. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25&nbsp;m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest. == Mängu tehniline läbiviimine == [[Pilt:New Generation Mini Cup, Kadrina 05.jpg|pisi|vasakul|Korvpallikohtunik]] '''Kohtunikud'''. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: * palli mängupanek, * mängu peatamine, kui pall on "surnud", * minutilise vaheaja korralduste andmine, * viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, * vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks ja * reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada reeglite rikkumisest. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: * varustuse kontroll ja heakskiit, * palli lahtiviskamine väljaku keskelt, * lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, * ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, * ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, * protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus ja * reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. '''Lauakohtunike''' varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (1–5) veaviita ja kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad: * üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ja mängijate vahetuses, * pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest, * üles märkima kõik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga, * teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida, * üles märkima minutilised vaheajad ja hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja ja * andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. '''Protokoll''' koosneb kolmest lehest: * valgel paberil originaal on mängu korraldajatele; * kollasel paberil koopia võitjavõistkonnale; * roosal paberil koopia kaotajatele. == Mängijate positsioonid == '''Tagamängija''' tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ja kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ja vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ja söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. '''Ääremängija''' mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. '''Keskmängija''' kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ja ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: * ta peab olema osav lähivisete sooritaja; * ta peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ja olema korvi läheduses ning * ta peab resultatiivselt lauapalle võtma. == Rahvusvahelised võistlused == {{Vaata ka|Korvpall olümpiamängudel}} [[Pilt:Canberra Capitals vs Logan Thunder 7 - Australian Institute of Sport Training Hall.jpg|pisi|Naiste korvpall]] [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängudel]] oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]. ja naiste korvpall [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904]]. aastal [[Saint Louis]]is. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates [[1950]]. aastast [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|meestele]] ja [[1953]]. aastast [[Naiste korvpalli maailmameistrivõistlused|naistele]]. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates [[1935]]. aastast [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|meestele]] ja [[1938]]. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed [[1958]], naised [[1959]]) ja karikavõitjatele (mehed [[1967]], naised [[1972]]). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates [[1975]]. aastast). == Vaata ka== [[Pilt:Euroleague L.E. Roma vs Toulouse I.C. - Jump ball.jpg|pisi|Lahtihüpe [[ratastoolikorvpall]]is]] * [[3x3]] * [[Aasta korvpallur]] * [[Baltic Basketball League]] * [[Eesti korvpalliklubide loend]] * [[Eesti korvpallikoondis]] * [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] * [[Eesti tegevkorvpallurid välisliigades]] * [[Kaksikduubel]] * [[Kolmikduubel]] * [[Korvpalli Meistriliiga]] * [[Korvpallurite loend]] * [[New Generation Mini Cup]] * [[NBA]] * [[Ründav kaitsja]] * [[Tänavakorvpall]] * [[Viis miinust]] * [[Filipiinide korvpallikoondis]] * [[Hispaania korvpallikoondis]] * [[Leedu korvpallikoondis]] * [[Serbiakorvpallikoondis]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Vello Lään]], "Korvpall". Eesti Korvpalliliit 2002; ISBN 9985788303 *[[Chris Mullin]], "Korvpall. Proff annab nõu". Inglise keelest tõlkinud [[Kadri Haljamaa]]. [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2002; ISBN 9985012100 *[[Märt Ibrus]] ja [[Vello Lään]], "Eesti korvpall. Portreed". Eesti Korvpalliliit 2006 == Välislingid == {{Commonskat|Basketball}} {{Vikitsitaadid}} *[https://www.fiba.basketball/ FIBA koduleht] *[http://www.basket.ee/ Eesti Korvpalliliit] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Korvpall| ]] p1imn2ielprj3ygr7pmwo4kusrgmkm0 Tööriistade loend 0 7260 7234953 7109733 2026-09-16T09:35:57Z Sendrasendra 225202 /* L */ 7234953 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[tööriist]]u. [[Mõõteriist]]ad on [[mõõteriistade loend]]is.'' {{tähed}} ==A== [[Aaderduskamm]] - [[Aaderduspintsel]] - [[Aadriraud]] - [[Abar]] - [[Abivasar]] - [[Absindilusikas]] - [[Ader]] - [[Aerograaf]] - [[Aganalasn]] - [[Ahing]] - [[Ahjuhark]] - [[Ahjuluud]] - [[Ahjupann]] - [[Ahjuroop]] - [[Ahtehark]] - [[Aiahark]] - [[Aiakäärid]] - [[Akutrell]] - [[Arvelaud]] - [[Arvutihiir]] - ''[[Azebiki]]'' - [[Auguraud]] - [[Avardi]] ==B== [[Batomeeter]] - [[Betoonilihvija]] ==D== ''[[Dozuki]]'' - [[Dušisõel]] ==E== [[Ekker]] - [[Elektritrell]] - [[Entomoloogiline võrk]] ==F== [[Faasimõõtja]] - [[Frees]] - [[Föön (tehnika)|Föön]] ==G== [[Geoloogivasar]] - [[Giljotiin]] ==H== [[Haamer]] - [[Habemenuga]] - [[Habemetrimmer]] - [[Hang]] - [[Hari]] - [[Hark]] - [[Haspel]] - [[Hauskar]] - [[Heegelnõel]] - [[Heinakäru]] - [[Hekikäärid]] - [[Hekitrimmer]] - [[Kammertoon|Helihark]] - [[Hitsmeader]] - [[Hõõrits]] - [[Höövel]] - [[Hülgeoda]] - [[Hülgepüss]] ==J== [[Jaapani saed]] - [[Joonlaud]] - [[Jootejaam]] - [[Jootekolb]] - [[Juu1ksetrimmer]] - [[Juustunuga]] - [[Jääkaabits]] - [[Jääpuur]] ==K== [[Kaabits]] - [[Kaablikoorija]] - [[Kaablilõikur]] - [[Kaablinuga]] - [[Kaablitangid]] - [[Kaapleht]] - [[Kaevamishark]] - [[Kaevekepp]] - [[Kaha]] - [[Kahemehesaag]] - [[Kahvel]] - [[Kalavõrk]] - [[Kamm]] - [[Kammertoon]] - [[Kang]] - [[Kangareha]] - [[Kastekann]] - [[Kastmekann]] - [[Kapsanui]] - [[Kapsaraud]] - [[Kartulihang]] - [[Kartulihark]] - ''[[Kataba]]'' - [[Katlakook]] - [[Katuselasn]] - [[Kauss]] - [[Kedervars]] - [[Keevitusagregaat]] - [[Kellu]] - [[Kerves]] - [[Ketaslõikur]] - [[Ketassaag]] - [[Kiil (tööriist)|Kiil]] - [[Kiin (tööriist)|Kiin]] - [[Kiipkaardiluger]] - [[Kiks]] - [[Kirjaraud]] - [[Kirka]] - [[Kirves]] - [[Klambrilööja]] - [[Klambripüstol]] - [[Klammerdi]] - [[Klaverihäälestusvõti]] - [[Klopper]] - [[Kobesti]] - [[Kompressor]] - [[Kalapüügivahendid|Kongits]] - [[Konks]] - [[Konserviavaja]] - [[Koogivorm]] - [[Koorimisnuga]] - [[Koorimisraud]] - [[Koorits]] - [[Koot]] - [[Korgitser]] - [[Korphöövel]] - [[Korstnahari]] - [[Kraas]] - [[Kruustangid]] - [[Kruvik]] - [[Kruvikeeraja]] - [[Kudumisvarras]] - ''[[Kugihiki]]'' - [[Kullinokad]] - [[Kulp]] - [[Kululuud]] - [[Kummihaamer]] - [[Kupumasin]] - [[Kupuraud]] - [[Kuumapuhur]] - [[Kuuskantvõti]] - [[Kõblas]] - [[Kõõvits]] - [[Käi]] - [[Käks]] - [[Kärbsepiits]] - [[Kärn]] - [[Käru (tööriist)|Käru]] - [[Käsisaag]] - [[Käsiõng]] - [[Käämer]] - [[Käärid]] - [[Kühvel]] - [[Külvikonks]] - [[Küüneviil]] ==L== [[Laagritõmmits]] - [[Labidas]] - [[Lambarauad]] - [[Lamp]] - [[Lasipuu (tööriist)|Lasipuu]] - [[Lauasaag]] - [[Leeklamp]] - [[Lehepuhur]] - [[Lehter]] - [[Lehtsilmusvõti]] - [[Leivalabidas]] - [[Lihvija]] - [[Liimipüstol]] - [[Liivapaber]] - [[Liivaprits]] - [[Ling]] - [[Liud]] - [[Lood (ehitus)|Lood]] - [[Lood (ehitus)|Loodlaud]] - [[Luisk]] - [[Lukustustangid]] - [[Lumelabidas]] - [[Lusikas]] - [[Lutt (tööriist)|Lutt]] - [[Luud]] - [[Luup]] - [[Lõiketangid]] - [[Lööktrell]] ==M== [[Mahlapress]] - [[Makettplaat]] - [[Mall (joonestusvahend)|Mall]] - [[Marjareha]] - [[Matšeete]] - [[Matuaar]] - ''[[Mawashibiki]]'' - [[Meisel]] - [[Metsaäke]] - [[Mikromeeter (mõõteriist)|Mikromeeter]] - [[Mikser]] - [[Mootorsaag]] - [[Multifunktsionaalne tööriist]] - [[Murutrimmer]] - [[Mutrivõti]] - [[Muukraud]] - [[Mõrd]] - [[Mõõdulint]] - [[Mänd (etnograafia)|Mänd]] - [[Märkenöör]] - [[Märknõel]] - [[Määrdeprits]] ==N== [[Naaskel]] - [[Naelatangid]] - [[Naelapüstol]] - [[Nihik]] - [[Nuga]] - [[Nui]] - [[Nurgasaag]] - [[Nurgik]] - [[Nõel]] - [[Näpitsad]] ==O== [[Oherdi]] - [[Oksalõikur]] ==P== [[Pahtlilabidas]] - [[Pang]] - [[Pann]] - [[Panninäpits]] - [[Patentvõti]] - [[Peitel]] - [[Perforaator]] - [[Pesulaud]] - [[Pihukirves]] - [[Pintsel]] - [[Pintsetid]] - [[Pipett]] - [[Pitskruvi]] - [[Planktonivõrk]] - [[Plekikäärid]] - [[Pliiats]] - [[Pootshaak]] - [[Potikeder]] - [[Pott]] - [[Press (tehnika)|Press]] - [[Printer]] - [[Prits]] - [[Pudeliavaja]] - [[Pudrunui]] - [[Puhur]] - [[Pulverisaator]] - [[Pump]] - [[Punnivinn]] - [[Puur]] - [[Põletusora]] - [[Põllurull]] - [[Põrunui]] - [[Põõnasaag]] - [[Pääsuhöövel]] ==R== [[Raakel]] - [[Raamsaag]] - [[Raats]] - [[Randaal]] - [[Raspel]] - [[Rauts]] - [[Reha]] - [[Redel]] - [[Riiv (köögiriist)|Riiv]] - [[Rismus]] - [[Ahjuroop|Roop]] - [[Rull]] - [[Räsamistangid]] - [[Rööbits]] - ''[[Ryōba]]'' ==S== [[Saag]] - [[Sahk]] - [[Sari (sõel)|Sari]] - [[Segumasin]] - [[Sepavasar]] - [[Siluhöövel]] - [[Sirkel]] - [[Sirp]] - [[Skalpell]] - [[Soome puss]] - [[Sooveldi]] - [[Spaatel]] - [[Suhkrutangid]] - [[Suitsulõõts]] - [[Sukanõel]] - [[Supitirin]] - [[Supler]] - [[Suruõhuvasar]] - [[Survepesur]] - [[Sõel]] - [[Sõnnikuhark]] - [[Sõnnikukonks]] - [[Sõrgkang]] - [[Süstal]] ==Š== [[Šabloon]] - [[Švakiraud]] ==T== [[Tainarull]] - [[Taldrik]] - [[Tali (tööriist)|Tali]] - [[Tangid]] - [[Tapisaag]] - [[Taskunuga]] - [[Tass]] - [[Taster]] – [[Teerull]] - [[Tellingud]] - [[Tellitav võti]] - [[Tester]] - [[Tikkimismasin]] - [[Tikksaag]] - [[Tollipulk]] - [[Tolmuimeja]] - [[Tops]] - [[Tordilusikas]] - [[Torn (tööriist)|Torn]] - [[Torutangid]] - [[Traal]] - [[Treipeitel]] - [[Treipink]] - [[Trellpuur]] - [[Triikpuu]] - [[Triikraud]] - [[Trimmer (tööriist)|Trimmer]] – [[Tuletangid]] - [[Tungraud]] - [[Tuur (tööriist)|Tuur]] - [[Tõmmits]] - [[Tähtvõti]] ==U== [[Uhmer]] - [[Uhmrinui]] - [[Ui]] - [[Ulu]] - [[Und]] - [[Uurdenuga]] - [[Uurdesaag]] ==V== [[Vaalikurikas]] - [[Vanutusrull]] - [[Vara (tööriist)|Vara]] - [[Vart (etnograafia)|Vart]] - [[Vasar]] - [[Venekirves]] - [[Vesilood]] - [[Vesilõikur]] - [[Viil (tööriist)|Viil]] - [[Viilork]] - [[Viinamarjapress]] - [[Viipsik]]- [[Viisuluda]] - [[Vikat]] - [[Vindilõikaja]] - [[Vineerisaag]] - [[Vinn]] - [[Vinnal]] - [[Vints]] - [[Viskel]] - [[Vitsahammas]] - [[Vokk]] - [[Voolik]] - [[Voolmed (tööriist)|Voolmed]] - [[Vukssaag]] - [[Vurrpuur]] - [[Võsalõikur]] - [[Värkraud]] - [[Värvipüstol]] ==Õ== [[Õhkpihusti]] - [[Õmblusmasin]] - [[Õng]] ==Ä== [[Äke]] - [[Ämber]] ==Ü== [[Ülafrees]] [[Kategooria:Tööriistad| Tööriistade loend]] [[Kategooria:Tehnika loendid]] 6q6gk3vxo40kpzbbyc6vwaoqsg8cyc7 Eesti ajalehtede loend 0 7287 7234664 7231680 2026-09-15T19:22:19Z ~2026-49828-66 237620 7234664 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}} ''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]]. {{tähed}} === # === * [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–) * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) * 4FUN (Tallinn, 2007) * 4 Seina (Tallinn, 2005–2006) === A === * [[Aadressleht]] (1929) * Aastaajad * [[Abieluleht]] (1931–1933) * [[Aed & Interjöör]] (2009–) * [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906) * Aeg (Rõngu, 1932–1934) * Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–) * [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017) * [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –) * [[Ahja Valla Teabeleht]] * Aitab Alati (Paide, 1994–2011) * Ajakaja (Tartu, 1995–2009) * Aja Kaja (Saksamaa, 1944) * Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles) * Ajakiri Naisele * [[Ajakohane Naljaleht]] (1906) * Ajalehitseja (Tallinn, 1995) * [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914) * [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999) * Aja Leht (2012–2017) * [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004) * Ajaratas (Salzburg, 1945) * Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991) * [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940) * [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934) * [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933) * Aken (Tallinn, 2004–2013) * Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k) * Aktuaalne (Pärnu, 2005) * [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017) * Alatskivi (1995–) * [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953) * [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017) * Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005) * Aleksandrist (Põltsamaa, 1894) * [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922) * Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007) * [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990) * [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934) * Alutaguse valla leht (2017–) * AM (Tallinn, 1989–1994) * AM! (Tallinn, 1988) * [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017) * Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990) * Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911) * [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917) * [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911) * Ameerika Eestlane (N.Y., 1925) * Anka (Lüganuse, 2019) * [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k) * Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k) * [[Antsla Valla Leht]] (1994–) * Apteek 5+/ Farmacia * APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995) * [[Are Valla Leht]] (2002–2017) * [[Areen (ajaleht)|Areen]] * Arensburger Anzeiger (1933–1934) * [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k) * Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k) * [[Armu Hääl]] (1934–1940) * [[Arstide Liidu Teataja]]<!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--> * [[Aru Pähe!]] (2016–) * [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–) * [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017) * Askele (Jõhvi, 1994) * Aspekt (Tallinn, 1989–1991) * As-saljam (Tallinn, 2009–) * Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006) * [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006) * Audentese Teataja (venekeelne) * Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014) * Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933) * Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955) * Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles) * Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970) * Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995) * Autobuss (Tallinn, 1987–1995) * [[Autoleht]] (1999–) * Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009) * Avaja (Tallinn, 2003–2004) * Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989) * A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927) * [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–) * Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005) * [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008) * Aviser (Pärnu, 1700) * [[Awwinorm]] (2009–2017) * A4/Fastleader === B === * [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003) * [[Baltische Wochenschrift]] * Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–) * Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k) * [[Balti Raudteelane]] (1953–1956) * Baltic Club (Saku, 1989) * The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne) * The Baltic Observer (1991–1996, inglise k) * [[Baltische Rundschau]] (1994–) * [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915) * Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k) * The Baltic States (New York, apr. 1945) * The Baltic Times (Helsingi, 1921–) * The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940) * [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021) * Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014) * Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–) * Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k) * Balt-Press (Stockholm, 1946) * Baltpress (Stockholm, 1956–2002) * Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k) * Berliini Kaja (1922) * Beta (Tallinn, 1991, vene k) * Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000) * Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k) * Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne) * [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953) * Bolševistlik Sõna * [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953) * [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952) * [[The Baltic Guide]] (inglise k) * [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–) * [[The Baltics Worldwide]] (inglise k) * Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k) * * Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952) * Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.) * * Brisbane'i Teataja (1954–1956) * Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917) * Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918) * Budni (Tallinn, 1989, vene k) * Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k) * Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k) * Bumerang (Tallinn, 2004–2010) * Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k) * Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007) === C === * Caissa (Kuusalu, 1988–1993) * Caissa (Rakvere, august 1988–1990) * Caliga (Kanepi, 2004–2006) * Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007) * Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994) * [[The College Enquirer]] (1996–) * Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012) * Coolix (Põlva, 1999–2015) * Crüket (Rakvere, 2006–2007) * Curare (Tartu, 1998–) === D === * Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k) * Daidžest (Jõhvi, 2001–) * Datšnik (Narva, 2017–) * Daižest (Jõhvi, 2001–) * Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k) * [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k) * [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k) * Demokraat (Tartu, 2001–2004) * [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k) * Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k) * Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) * Deutsche Zeitung im Ostland * DHL News (Tallinn, 1998–2002) * Diskusleht (Tallinn, 1928) * Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926) * Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012) * Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–) * Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–) * Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –) * Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?) * Domovoi (Tallinn, 1989–1991) * [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k) * Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k) * Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k) * [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k) * Doverije (Tartu, 1990, vene k) * Draiv (Tallinn, 2016–) * Drug naroda (Petseri, 1932, vene k) * [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k) === E === * EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011) * EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004) * [[EBS Tudengileht]] * Edasi (Põltsamaa, 1892–1894) * [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905) * [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937) * [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919) * Edasi (Tartu, 1999) * [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962) * Edu (Berliin, 1905) * [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906) * [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932) * E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965) * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981) * EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–) * EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998) * EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973) * EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963) * EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017) * EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974) * [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918) * [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924) * Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952) * [[Eesti Aeg]] (1991–1995) * Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991) * [[Eesti Demokraat]] * Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009) * [[Eesti Ekspress]] * Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991) * Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995) * Eesti Elu (Toronto, 2002–) * [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]] * Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–) * [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?) * Eesti Heal (Berliin, 1918) * [[Eesti Hääl]] (London, 1947–) * Eesti Invaliid (Lübeck, 1951) * [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934) * Eesti Kaevur * Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005) * Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993) * Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003) * Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–) * [[Eesti Kirik]] * Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946) * [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911) * Eesti Kodu (Tallinn, 1934) * Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936) * Eesti Koonderakond (1993–1999) * Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002) * Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943) * Eesti Kvaliteediühingu Infoleht (1991–2006) * [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg) * Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945) * Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004) * Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht (Tallinn, 2004–2005) * [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–) * [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918) * Eesti Leht (Tampere, 1997–2003) * Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982) * Eesti Leidur (Tallinn, 1934) * Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016) * Eesti Linn (Tartu, 1937–1939) * Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927) * Eesti Lipp (Tallinn, 1935) * Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007) * [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996) * Eesti Maailm (1987–1989) * Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990) * Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006) * [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014) * Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936) * Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945) * Eesti Nädal (Tallinn, 1934) * Eesti Nädal (Tartu, 1937) * Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Pank ( * [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953) * [[Eesti Postimees]] * Eesti Postimehe Õhtused Kõned * Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944) * Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009) * Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999) * Eesti Põllumees * [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] * [[Eesti Päevaleht]] * [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918) * [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971) * [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...) * Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948) * Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024) * Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950) * [[Eesti Raudteelane]] * Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941) * Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005) * Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019) * Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995) * [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri) * Eestin Spordileht (Sydney, 1957) * Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005) * Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008) * [[Eesti Sõjamees]] * Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945) * [[Eesti Sõna]] * [[Eesti Sõnumid]] * Eesti Talu (Saku, 2004–2015) * Eesti Teataja (Stockholm, 1944) * [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953) * Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969) * [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918) * Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946) * Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918) * Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–) * Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand) * Eesti Töö (Tartu, 1933–1934) * [[Eesti Töö Jõulu Turg|"Eesti Töö" Jõulu Turg]] ("Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht") (Tartu, 1932) * [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919) * Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952) * Eesti Õhtu (Võru, 1941) * Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?) * Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990) * Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002) * Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–) * [[Eesti Üliõpilasleht]] * [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917) * [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) * [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906) * Eestlane (Pärnumaa, 1945) * Eestlane (Tallinn, 1997–1998) * EFiL (Tallinn, 1990–1995) * Eha (Petseri, 1927–1929) * Ehitus * Ehitustoode * Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997) * EKaL (Tallinn, 1990–1993) * EKALi Infoleht (Tallinn, 2009) * EKAS Extra (Tallinn, 2000) * EKE Projekt * EKE Teatis (Tallinn) * Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–) * Eksport toob sisse (Tallinn, 2008) * Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne) * Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995) * Ekstrennõi bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii (Tallinn, 1920) * Elektrileht (eesti- ja venekeelne) * Elesinine Elevant (Tallinn, 2002) * [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997) * Elisa (eesti ja vene keeles) * Elkur (Elva, 2007–2019) * [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917) * [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908) * [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908) * [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.) * [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996) * [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006) * [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906) * [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]] * Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931) * Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001) * Elutõde (Tallinn, 1936–1940) * Elva (1991–1992) * [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937) * Elva Elu (1992–1994) * Elva Elu (1995) * Elva Elu ( 2019) * Elva Filatelist (1992–2001) * Elva Leht (2016–2017) * Elvamaa.ee (2021–2024) * [[Elva Postipoiss]] * [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933) * [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934) * Elva Uudised * Elva Valla Leht (2019– * Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940) * Emajõe Veevärk * Emigrant * EMSL-i Infoleht * EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008) * EMÜ Sõnumid * [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931) * Ennetaja (Tallinn, 2003) * ENT (Stockholm, 1973–1974) * ENUT-i Uudised * Epifanio * Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944) * [[Erilane (ajaleht)|Erilane]] * Eripedagoogika * ERKAS * [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991) * [[ERSP Teataja]] * ERÜ (Tallinn, 1989–1997) * Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–) * ESE Teataja (Tallinn, 1997) * Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004) * Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–) * [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922) * Esmaspäev (Adelaide, 1978) * [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996) * ESNA (Sydney, 1950–1958) * ES-QTC (Kadrina, 1990–2018) * ESSPress (Tallinn, 1994) * Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930) * Estljandskije Gubernskije Vedomosti * Estonia (Buenos Aires, 1957) * Estonia (Tallinn, 1994, eesti k) * Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991) * Estonian Review (London, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016) * [[Estonija]] * Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003) * [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962) * [[Estonski Ekspress]] (Tallinn, * ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979) * ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989) * Ettevõtlik Kodanik (Rapla, 2007–2013) * Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003) * Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934) * The Evergreen (Tartu, 1991) * [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920) * Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?) * E-zdorovja (Tallinn, 2006–) * EXPO (venekeelne) === F === * Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k) * Femina : "Toitumise ABC" (Tallinn, 1989) * Fenno-Ugria Infoleht * [[Filmileht]] (1926–1931) * Finansovõi Menedžment (2006–, vene k) * Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925) * Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k) * Folgileht (Tallinn, 2005) * Fookus (Jõgeva, 1997–2018) * Forum (Tallinn, 1989, vene k) * Forum (Tallinn, 2001, vene k) * Foruse Infoleht * Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k) * Fotoleht (Tallinn, 1944–1946) * Fotoleht (Rapla, 1993–2002) * Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006) * Fööniks (Saku, 2002–) * Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005) === G === Gaidide Infoleht * Galereja (Tallinn, 1991) ** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922) ** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–) ** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–) ** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–) ** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991) ** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–) ** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–) ** Gazeta goroda Loksa * Gazeta Lasnamjae (2002–) * Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–) * Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913) * Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–) * Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–) * Gazeta upravõ Kristiine (2002–) * ´Glaza druga (Tartu, 1999–) * Going UP (Tartu, 2004–2005) * Golos Naroda (Narva, 1917) * Golos naroda (Petseri, 1927–1932) * [[Gorod]] (Narva, 2004–) * Gorod (Jõhvi, 2005–) * Gorodskoi park (Tapa, 1997–) * Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944) * Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944) * [[Grüüne]] (2007–2011) * GWP * G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles) === H === * [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–) * Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–) * Haapsalu (1993) * Haapsalu Teataja (2002–2020) * Haapsalu Teated (1925) * Haapsaluski Vestnik (1989) * Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927) * [[Haaslava Teataja]] (1994–2017) * [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008) * Haljala Kihelkonna Leht (2006–) * Haljala Valla Sõnumid (1992–) * Hambaleht (2008–2016) * Hammasratas (Jüri, 1996–1998) * Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923) * Hanila Valla Infoleht * Hansaleht (Viljandi, 2015) * Hansa Paper * Harju KEK (Keila, 1984–1989) * Harjulane (Tallinn, 1928–1940) * Harjulane (Tallinn, 1989–1990) * Harjulane (1994–1999) * [[Harju Uudised]] (2002) * Harjumaa (Tallinn, 1988) * [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008) * Harjumaa (Tallinn, 1996) * Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993) * Harku Valla Teataja * Harmi Ekspress (Harmi, 2006) * Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k) * Hea Toidu Leht (2010–2012) * [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996) * [[Heimath]] (1882–1885) * Heinakuu (Tallinn, 1988–1991) * [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018) * Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008) * [[Helme Traktorist]] (1951–1953) * Helme-Tõrva Elu (1997–) * Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931) * Herald * Hermes * Hermes * [[Herold]] (1932–1934) * Heureka! * Hiiu Kalur (1985–1995) * Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000) * [[Hiiu Leht]] (1997–) * Hiiu Nädal (2010–2012) * [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36) * Hiiu Valla Teataja * [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]] * Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014) * [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999) * Hiiumaa Teataja * Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990) * Homme Parem (Tallinn, 2010–) * [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914) * [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914) * [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907) * [[Hommikleht]] (1933–1934) * [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932) * [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) * [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917) * Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020) * [[Hooliv Eesti]] (2000–2010) * Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011) * Hummuli Uudised (2006–) * Huvileht (Tamsalu, 1989–1990) * Huvitavad Uudised (Pala, 1907) * Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011) * [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936) * [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934) * Häädemeeste Elu (1933–1934) * [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020) * [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915) * [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907) * Hüüdja Hääl (Imavere, 1989) * Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009) === I === * [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]] * Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008) * Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–) * IDEE * [[IL Teataja]] * Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne) * Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873) * Ilmapuu * [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912) * [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932) * Ilmatar (Antsla, 1998) * Ilmavalgus (Tartu, 2000–) * [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991) * Imavere Sõnumid (1992–2017) * Imeturg (Valga, 1990) * Industry News * Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.) * Infoekstra (Tallinn, 1994) * Infoelektron (Tallinn, 1998–2015) * Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017) * Infogazeta volosti Mjaetaguze *Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–) * [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016) * [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''"9. mai" kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990) * [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''"Lääne Kalur". Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984) * [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005) * [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004) * [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?) * [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008) * [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат "Эстонглавэнерго"'' (Tallinn, 1985) * [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989) * [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000) * [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009) * [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010) * [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997) * [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989) * [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993) * [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?) * [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989) * [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k) * [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003) * [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990) * [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003) * [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999) * [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?) * [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998) * [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018) * [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991) * [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001) * [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988) * [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983) * [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992) * [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009) * [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989) * [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005) * Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn) * [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990) * [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991) * [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993) * [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989) * [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007" väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001) * [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006) * [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013) * [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987) * [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990) * [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988) * [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?) * [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013) * [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003) * [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989) * [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?) * [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001) * [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002) * [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993) * [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000) * [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991) * [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990) * [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa] * [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?) * [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober) * [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992) * [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005) * [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008) * [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006) * [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988) * [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998) * [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996) * [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990) * [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978) * [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–) * Infopress (Tallinn, 1994–1995) * Informatsioonileht * Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956) * (Infosarv (Tallinn, 2013–2014) * * Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010) * Infotilk * Ilmre (Tallinn, 1989–1991) * Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–) * [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k) * Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943) * Insider (Tallinn, 22.03.2001) * Intellektuaalse Omandi Infokiri * Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k) * Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k) * The International * [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu * [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937) * [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909) * Isamaa (Tallinn, 1932) * Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932) * [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006) * Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) * Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005) * ISE (Rapla, 1995–2005) * Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918) * Isiklik Kiri (London, 1947) * Isupile (Kärdla, 2004) * Ivake (Tallinn, 2004) * [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988) * Ivanov den' (Tallinn, 2004–) * Izobretatel (Tallinn, 2003– ) * Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 31.03.1917 – 1.09.1917) * Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta * Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–) * Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 21.juuni – 8.november 1917, vene k) === J === * [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932) * Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991) * Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017) * Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002) * Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930) * Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007) * [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915) * JCI * [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930) * [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934) * Jess (1998) * JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022) * JKK Sõnumid * Jokker (Tallinn, 2002–2003) * Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971) * Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k) * [[Junnumaa Kuukiri]] * Jurjev pen' (Tartu, 1993) * Jurjevskaja Pravda (Tartu, 1917) * Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017) * Juuru Valla Teataja * Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k) * [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940) * Jutuleht (Tallinn, 1990–1992) * Jõelähtme Teataja (1991) * Jõelähtme Teataja (2009) * [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996) * Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990) * Jõgeva EPT (1988–1989) * Jõgeva Linna Leht (1998–2017) * Jõgevamaa (2005–) * Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–) * Jõgevamaa Fookus (1997–2018) * Jõgevamaa Kalandusleht * Jõgevamaa Keskkonnaleht * Jõgevamaa Ärileht (1998–) * Jõgeva Noorus * Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) * [[Jõhvi Teataja]] * [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953) * Jõgeva Valla Teataja (1994–2017) * Jõululeht * JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010) * Järvakandi Kaja * Järva Kirik (Türi, 1988–1989) * Järva Kirik (2018) * [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989) * Järva Uudised (Paide, 1929) * [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950) * [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933) * [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932) * Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986) * Jääsport 2006 (Tallinn, 2005) * Jwa (Paide, 1989–2004) === K === * [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] * Kaanekangutaja (Rapla, 2004–) * Kaarma Elu * [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) * Kadriorg (Tallinn, 1988–1989) * Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960) * [[Kagukaar]] (Võru, 1989) * [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934) * [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]] * Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017) * [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935) * [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911) * Kaja (Kotkajärve, 1966) * Kaja (Tallinn, 1967) * Kaja (Tallinn, 1992–1993) * Kaja (Saku, 1999–2007) * Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991) * Kaja (Vaivara) * Kaja (Valjala, 1994–2017) * [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910) * [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911) * Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909) * Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990) * [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017) * Kalev (Tallinn, 1906) * Kalevlane (Tallinn, 1933–1934) * Kalevlane (Jägala, 1995–1996) * Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016) * Kaljuvalla... (Toronto, 1966) * Kallaste (1998–) * Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–) * [[Kalurileht]] (1999–...) * [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999) * [[Kareda Vallaleht]] * Karitsa Tribüün * Karjäärituul * Karksi Sõna (1996–2017) * Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937) * Karula Kuller * [[Karula Stahhaanovlane]] * Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991) * Kasepää Teataja (1996 2010) * Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014) * Kassarimaa (1997–) * Kasseli Postimees (1945–1946) * [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997) * Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007) * Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995) * Kauge Kodu * Kauge Kodu Päevauudised * Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918) * Kavak (Tartu, 1989–1990) * [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924) * [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004) * Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–) * [[Keila Leht]] * Keila Nädal (1998) * [[Keila Valla Leht]] * Keskkonnaleht * Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999) * [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003) * [[Kesknädal]] * [[Kesknädal (Pärnu)]] * [[KesKus]] * Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984) * Ketu * [[Kihnu Leht]] * [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931) * [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993) * [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994) * [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907) * [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913) * [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917) * [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920) * [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927) * [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930) * [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931) * [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')'' * Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922) * [[Kilk (ajaleht)|Kilk]] * Kindel Tõde (Tallinn, 1924) * Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005) * Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010) * Kino-Film (Tallinn, 1927–28) * [[Kirde Ekspress]] * [[Kirev Karlova]] * Kirik 24 (Põlva, 2007–2009) * Kirikuleht (Ulm, 1944) * Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955) * Kirikuleht (Rapla, 1996–) * Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933) * Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930) * Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991) * Kivilill (Tartu, 2002–2005) * Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–) * Kiviõli (2003–, vene keeles) * [[Kliinikumi Leht]] * Klubi "Wiking-Narva" teatab (Tartu, 1997–2006) * Knut * Kodanik (Tallinn, 1918) * Kodukaja (Albu, 1992– 2017) * Kodukaja (Tallinn, 1990) * Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–) * Kodukant Viljandimaa * Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963) * Koduleht (Kuressaare, 1990–1991) * Kodurada * [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930) * Kodu Uudised (Luunja, 2005–) * [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008) * [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina, 1992–) * [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999) * [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa] * [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa] * Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008) * Kodukolle * Kodukotus (Viljandi) * Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad) * Koduloolane (Pärnu, 2002–2008) * Koduloolane (Rapla, 2011–) * Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991) * [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907) * Kodumaa (Tallinn, 1917) * Kodumaa (Valga, 1925) * Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.) * Kodumaa (Tallinn, 1958–1991) * [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907) * Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951) * Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950) * Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930) * Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958) * [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914) * Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021) * Kodused Hääled (Audru, 2012–) * Kodused Uudised (Vara, 1999–) * Kodutark (Tartu, 1988–1990) * Kodutee (Soome, 1943–1944) * Koduteel (Jõgeva, 1990) * Koduteel (Rapla, 1994) * Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri) * Kodu Uudised (Luunja, 1997–) * [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017) * [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017) * Koduvald (Leisi) * [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017) * Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–) * Koeru Kaja * Koguduse Teated * Koguja (Tallinn, 1989–1991) * Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999) * [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999) * Kohtla-Järve Linna Leht (1996) * Kohtla Valla Teataja (2003–2008) * Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007) * Koigi Vallaleht * Ko Ju La (Tallinn, 1937) * [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017) * [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]] * [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019) * [[Koit (Lihula)]] * Kolga-Jaani (1998–) * [[Kolhoosi Aktivist]] * [[‎Kolhoosi Avarustel]] * [[Kolhoosi Eesrindlane]] * Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika) * [[Kolhoosi Elu]] * [[Kolhoosi Jõud]] * [[Kolhoosi Küla]] * [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959) * [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] * [[Kolhoosi Tõde]] * [[Kolhoosi Võit]] * Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962) * Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935) * [[Kolhoosniku Hääl]] * Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k) * Kollane Vanker (Narva, 1906–1907) * [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]] * [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht * Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.) * [[Kombain (ajaleht)|Kombain]] * Kombainer (Paide, 1956) * Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937<!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja-->) * [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962) * [[Kommunismiehitaja]] * [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] * [[Kommunismi Koit (Lihula)]] * [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] * [[Kommunismi Lipp]] * [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940) * Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja) * [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920) * [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962) * [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988) * Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k) * [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne<sub>,</sub>Tallinn, 1941) * [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935) * [[Kommunistlik Töö]] * [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]] * Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–) * Konguta Valla Teataja * Kontorist välja! (Tallinn, 2015–) * Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–) * Koolieelne Kasvatus * Koolielu (Tihemetsa) * Koolielukas (Tallinn, 2005–) * Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004) * [[Koolileht]] * Koolimelu (Tihemetsa, 2007) * Kooli Pluss (Ardu, 2000–) * Kooliraadio (Tallinn, 1963) * Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963) * Koolivaim (Tõstamaa, 1998–) * Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–) * Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967) * Kool Paberil (Palivere, 2007–) * Koopinform (Tallinn, 1988) * Koopula (Kolga, 1995–) * [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913) * [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]] * [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]] * Korvpallileht * [[Kose Teataja]] * [[Kosjaleht (1923)]] * [[Kostabi]] * * Kotkajärve A'al (1972) * Kotkajärve Koputaja (1977) * Ko:lime:l (Väätsa, 1994–) * Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019) * Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 ) * Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46) * Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–) * Kreenholm (Narva, 1990–1999) * Kreenholm (2001-, vene k) * Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918) * Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–) * Kresku (Tallinn, 1995–) * Krihvel (Varbla, 2003–) * [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014) * [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001) * [[Kristlik Perekonna Leht]] * Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991) * Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005) * Krulli Tööline (Tallinn, 1931) * K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970) * [[Kuldkinga Teataja]] * [[Kuldne Börs]] * Kuldre Leht (1989) * [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017) * Kuller * Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995) * Kultuur ja linn (Tallinn, 2011) * [[Kultuurileht]] * [[Kultuurimaa]] * Kultuuriside (New York, 1967–1996) * Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011) * Kulutaja (1992–1993) * Kulutaja (1993–1996) * Kuma (Paide, 1988–) * Kunda Nordic (2003–) * [[Kunstileht]] * Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940) * Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999) * Kuraaz (Pärnu, 2005) * [[Kuressaare Sõnumid]] * Kuressaare Teataja (1917–1918) * Kurjer (Sillamäe, 2005–2013) * Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–) * Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923) * Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007) * Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928) * Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907) * Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936) * Kustbon (Tallinn 1918–1940) * Kuukiir (Tallinn, 1997–) * [[Kuukiri]] * [[Kuulutaja]] * [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908) * Kuulutaja (Valga, 1989–2020) * Kuulutaja (Võru, 1926–1934) * Kuulutaja (Rakvere, 1997–) * Kuulutaja (U.S.A., 1978) * Kõhutäis (Tallinn, 2005) * Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946) * Kõlakoda (Saue, 2006) * Kõo Vallaleht (2002–) * Kõpu (Viljandimaa, 1998–) * [[Kõrge Agrotehnika]] * [[Kõrge Saak]] * Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013) * Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013) * Käina Kuller (Käina, 1993–2017) * Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006) * Käkk (Tartu, 1993–1995) * Käre Lõke (Rakvere, 2003) * Käre Lõke (Põlvamaa, 2006) * Kärla Teated * Käru Valla Leht (1997–2017) * Käsitööleht (Tartu, 1906–1926) * Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935) * Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992) * Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009) * Külaelu (Rakvere, 2003–2004) * Külajutud (Juminda, 2006–2009) * Külaleht (Võhma, 1930–1935) * Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993) * Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011) * Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–) * Külaline (Ravila, 2004–2007) * Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)<!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--> *Küla Teataja * Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962) * Küllus Kööki (Võru, 1991–1995) * Külmaleht * Külvaja (Tartu, 1925–1940) * [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891) * Kyne (Kihnu, 2005–) * K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–) === L === Laekvere Valla Sõnumid * [[Lasteleht]] (1901–1940) * Laagri Elu (Traunstein, 1946) * Laagri Prillid (Lakewood, 1952) * Lasteleht (Tallinn, 2010) * Laagrileht (Elva, 1934–1939) * Laagrileht (Tallinn, 2002) * Laanekaja (Lakewood, 1960) * Laheda Valla Sõnumid * Lahingleht * Laimjala Sõnumid (2018, 2019, 2026) * Laine (Tallinn, 1907) * Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–) * Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944) * Laser (Pärnu, 1988) * [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht'' * [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht'' * Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008) * Lasteleht (Tallinn, 2009) * Lasva Sõnum * [[Laulu ja Mängude leht]] * [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004) * Laululeht (Tartu, 1989–1990) * Laupäev (1914–1915) * Laupäev (1924–1925) * Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998) * Lavassaare Vallaleht * Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri) * [[Leek (ajaleht)|Leek]] * Lehepapp (Kuusalu, 2000–) * Lehesadu (Tallinn, 2001–2004) * Leht (Rootsi, 1966–1967) * Lehtse * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Leelo (New York, 1951) * Leie Täht (Leie, 1998–) * Lembitu Kiri (Toronto, 1981) * Lembitu leht (Tallinn, 1989) * Lendleht (Tartu, 1898–1902) * Leninlane (Vasalemma, 1951–1953) * Leninlane (K.-Järve, 1989–1991) * Leninlik Lipp (Kohtla–Järve) * [[Leninlik Lipp (Loksa)]] * [[Leninlik Lipp (Vändra)]] * Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990) * Lennuk (Tallinn, 1999–) * [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht'' * Lepalind (Saksamaa, 1945) * Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012) * Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004) * Let's Help Together (Pärnu,1995) * Lihula Teataja * Liberaal (Stockholm, 1954–1963) * Liiklus ja Teed (Narva, 1937) * [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991) * Liit (Tallinn, 1921–22) * [[Liivimaa Kroonika]] * [[Liivimaa Kuller]] * Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905) * [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]]) * [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994) * [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999) * [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005) * Linna Teataja (Tallinn, 1941) * Linna Teataja (Kuressaare, 1997) * Linna Teataja (Pärnu, 2005) * Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877) * Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017) * Loide (Luidja, 1999–) * Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne) * Lokulaud (Argentina, 1953) * Lokulaud (Göteborg, 1952) * Loodusleht (Tallinn, 1989) * Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012) * Loov Mõte (Tartu, 1950–1954) * [[Loov Töö]] * Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007) * Lutš (Narva, 1920) * Lutš (Narva, 1991) * Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne) * Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939) * [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933) * [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?) * [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940) * Lõunaeestlane (Võru, 2014/2019 – ) * Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004) * Lõunakaar (Võru, 1990–1993) * [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002) * [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001) * Lõunalisa (Tallinn, 2002) * Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit) * [[Lõuna-Mulgimaa]] * Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981) * [[Läti Eestlane]] * [[Lääne Elu (1928-1940)]] * [[Lääne Elu]] (alates 1989) * Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne) * Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931) * Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022) * Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987) * Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918) * Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930) * [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]] * Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–) * [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] * Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44) * [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950) * Läänlane (Haapsalu, 1988) * Läänlane (Haapsalu, 2014–2015) * Lühilaine (Saksamaa, 1946) * Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991) * Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014) * Lümanda Teataja (2020–) === M === * [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]] * [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907) * Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940) * Maailm (Viljandi, 1933) * Maailma Otsani * Maailm piltides (Tallinn, 1944) * [[Maa Sõna]] * Maa Tarkvara (Viljandi, 1996) * [[Maaleht]] * Maaliit (1919) * Maamees * Maarduskaja Panorama (2010–) * Maarduskije vedomosti (2005–2009) * Maardu Sõnumid (2005–2009) * Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001) * Maarja Viljandi (al juuni 1989) * [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) * Maatamees (Tallinn, 1917) * [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht'' * Mahtra Kuller (2006–) * Magasin (Tallinn, 1996–2001) * Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940) * Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942) * Majandusteated (1935–1940) * [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910) * [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990) * Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004) * Malevlane (Tartu, 1935–1936) * Malevlane (Helsinki, 1943–1944) * Malevlane (Jõhvi, 2004–2020) * Marienburgi Kuulutuste Leht (1912–1913) * Marginaalid (New York, 1960) * Martna Valla Uudised * Masterskaja (Tallinn, 1988–1992) * [[Matsi poeg Ats]] (1908) * [[Matsi poeg Mats]] (1908) * [[Meditsiiniuudised]] * Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996) * Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006) * Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1989–) * Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958) * Meie Elu (Narva) * Meie Elu (Toronto, 1950–2001) * Meie Hääl (Tallinn, 1922) * [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017) * Meie KG (Kuressaare, 1998–) * Meie Kodu (Jõgeva, 1966) * Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k) * Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017) * [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019) * Meie Kodu Haapsalu (2008–2009) * Meie Kodumaa (Viljandi) * Meie Kodumaa (Pärnu) * Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Leht]] * Meie Maa (Tallinn, 1918) * Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944) * Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022) * Meie Maa (Toronto, 1987–1993) * [[Meie Maa]] * [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]] * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] * [[Meie Matsi vastane]] * [[Meie Meel]] * Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996) * Meie Metsa Heaks * Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959) * [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Post]] * Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969) * 'Meie Reede (Kiviõli) * Meie Siht (Tallinn, 1924) * Meie sport (Valga, 1960) * [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989) * [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973) * [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924) * Meie Sõna (Tartu, 1931–1937) * [[Meie Tallinna Ajaleht]] * Meie Vald (Vastse-Kuuste) * Meie Valga (2008–2013) * Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932) * Meil (Tallinn, 2002–) * Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–) * Memento (1989–2007) * Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959) * Memmingeni Post (1957) * [[Mente & Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht'' * Mercurius (Tallinn, 1988–1990) * Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008) * [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metroo (Tallinn, 2007–2010) * Metropoolia (Tallinn, 2001–) * Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004) * [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–) * Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–) * [[Miilang]] * Militarist (Põlva, 2005) * Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006) * Minu pesa (Tallinn, 2005) * Mir (Tartu, 1920) * [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017) * Mis on uudist (Augsburg, 1945) * [[Missioni-Leht]] (1858–1862) * Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940) * [[Misso Valla Leht]] * Mixer (Tartu, 1997) * Mkapital (Tallinn, 2005–2007) * [[MK-Estonija]] * [[Molodjož Estonii]] * Molot (Tartu, 1917–1919) * Momentum (Tallinn, 1989) * Monumendileht (Tallinn, 2008) * [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993) * Moskva Eesti Leht (1915) * [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004) * [[Muhulane]] * Muinsuskaitse (Tartu, 1991) * [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] * Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003) * [[Mulgi Sõna]] * Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) * Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008) * Muri * [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001) * Mustjala Ex'press * Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007) * Mustvee Teataja (1996, 1998–2007) * Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009) * Muuseum (Tallinn, 1991–1999) * Muusik * Muusikaleht (1924–1940) * Muusikaleht (1990) * Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.) * Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010) * Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933) * Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935) * [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015) * Mõttekriips (Sydney, 1955–1977) * [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–) * Mälestusteleht (Püssi, 1999) * [[Märjamaa Nädalaleht]] * [[Märjamaa Valla Leht]] * [[Müürileht]] === N === * [[Naiste Käsitööleht]] * NAAK (Tartu, 1992) * Naerev Narva (1931) * Naistööline (New York, 1934–1937) * [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]] * [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]] * Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] ) * Narova (Narva, 1922, vene k) * Narva (1995–2018, vene k) * [[Narva (ajaleht)|Narva]] * Narva Bonus (2012–2018 vene k) * [[Narva Elu]] (1914–1915) * Narwa Front (1944) * Narva Gazette (2018, vene, inglise ja eesti keeles) * [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k) * Narva- Iõesuu * Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995) * Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017) * Narva Jõulunumber (1933) * [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913) * [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...) * Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020) * Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010) * Narvan Sanomat * [[Narvski listok]] * [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...) * [[Narva Postimees]] (1927–1929) * Narva Reporter * Narva Teataja (1923) * Narva Teataja (2009) * [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962) * [[Narva Uudised]] * Narva Võidupüha (1937–1939) * Narvskaja Gazeta (1991–2023) * [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'') * Narvskaja žizn´ (1910) * [[Narvskaja Nedelja]] (1997–) * Narvskii gorodskoi listok (1874–1876) * Narvskii Rabotšii (1945–1990) * Narvskii Rabotšii (2016–2019) * Narvskii Reporter * Narvskoje objedinenije (1930) * [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970) * [[Narvski Rabotši (2016)]] * Naš tšass (Tallinn, 1925–1927) * Naš zavod (Tallinn, 2002–2008) * Naša gazeta (Tallinn, 1927–28) * Naša gazeta (Eesti, 1944) * Naša gazeta (K-Järve, 1991) * Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–) * Naša gazeta (Tallinn, 2009) * Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017) * Naša žizn' (Tallinn, 1926) * Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990) * Naš Viljandi (1989) * Naše vremja (Tallinn, 1944) * Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926) * NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k) * Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016) * Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949) * Nedelja TV (Jõhvi, 1998–) * Neemekene (Harjumaa, 2002–2005) * 4jaleht (Tallinn, 2020–) * [[Nelli Teataja]] * Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k) * Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k) * New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k) * Ninatark (Tartu, 2009–) * Noarootsi Valla Infoleht * Nofretete (Tallinn, 1989) * Noh (Tallinn, 1994) * Nool * [[Nooled]] * Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995) * Noore Pere Leht (Tartu, 1993) * Nooresooleht (Tartu, 1909–1910) * Noor Insener (Tallinn, 2000–2015) * Noor Supilinn (2004–2006) * [[Noorte Hääl]] * Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002) * Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008) * Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956) * Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959) * Noorteleht (Austraalia, 1977–1979) * Noorteleht (Stockholm, 1959–1969) * Noorteleht (Stockholm, 1993–2001) * Noorteleht (Rapla, 1997–1998) * Noorteleht (Tallinn, 2004) * Noorteleht (Tõlliste, 2004) * Noorteleht (Keila, 2020–) * Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930) * Nordlivländische Zeitung (Tartu) * Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005) * Novaja epohha (Narva, 1933) * Novaja Rossia (Tallinn, 1919) * Novator semiletki (Tallinn, 1961) * Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944) * Novosti (Loksa, 1998–) * Novosti KKT (K-Järve (2011–) * Novosti nedelji (Tallinn, 1944) * Novosti volosti Lohusuu (2011–) * Novõi mir (Narva, 1919–1920) * Novõi Svet (Tallinn, 1933) * Nuhkur (Viljandi, 1990–2008) * Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894) * Nurmekundlane (Aseri, 1994) * Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011) * Nuti (Viljandi, 1988–1997) * Nõmmelane (1932) * Nõmme Leht (1938–1940) * Nõmme Leht (1989–1992) * Nõmme Leht (2018–2019) * Nõmme Majaomanik (1932–1934) * Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005) * Nõmme Revüü * [[Nõmme Sõnumid]] * [[Nõo Valla Leht]] * [[Nõukogude Agrotehnik]] * Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943) * [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989) * [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]] * Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941) * [[Nõukogude Küla]] * [[Nõukogude Patrioot]] * [[Nõukogude Sõdur]] * [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941) * [[Nõukogude Õpetaja]] * Nõustaja (Tartu, 1996–2007) * [[Nõva Valla Infoleht]] * Nädal (Tartu, 1928) * Nädalaleht (viis erinevat lehte) * Nädalaleht (Kanada, 1949) * Nädalaring (Rapla, 1992) * Nädaline (Rapla, 1992–2012) * Nädaline 2 (Rapla, 1992) * Nädal X (Rapla, 1995–2013) * Näituse Uudised (Tallin, 1930) * Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.) * N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri * N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975) === O === * [[Odamees (August Alle ajaleht)]] * Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–) * Oblaka (Tallinn, 1920) * Oeseltag (1993) * [[Ohtu Leht|Ohtuleht]] (Harjumaa, 2001–) * [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] * OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007) * Okopnaja pravda (1917–1918) * Okraina (Tartu, 1912–1913) * [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] * [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani) * [[Oktoobri Tee]] * [[Okupeeritud Eesti Sõna]] * [[Olevik (ajaleht)|Olevik]] * Olevik (Valga, 1933) * Olevik (Ülenurme, 1997–2021) * Olevik ja Koduvald (Ülenurme) * [[Oleviku Naljalisa]] (1883) * Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960) * Olion (Paide, 1997–2001) * Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002) * Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936) * [[Olümpialeht]] * Olümpialeht (Tallinn, 1989) * Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000) * Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008) * Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990) * Oma Leht (Rapla, 1999) ** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017) ** Oma Leht (Tallinn, 1998) * Oma Maa (Viljandi, 1922–1940) * Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018) * Oma Maa (Stockholm, 1959–1960) * Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–) * Oma Saar (Kuressaare, 1991) * [[Oma Saar]] * Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932) * [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–) * Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993) * Oma Vald (Kernu, 1994–2017) * Oma Vald (Meremäe, 2004–2009) * Oma Vald (Pärsti, 1997–2013) * Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017) * OM Eesti Uudised (Tartu, 1999) * Omnikas (Tallinn, 1994–) * Omnikas (Tallinn, 2014–) * Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938) * Orissaare Teataja * Oru Valla Teabeleht (Linnamäe, 1992 –1997) * Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827) * Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940) * Osula Kooli Vilistlasleht (2015) * Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–) * Otepää Haigla (1985) * Otepää Teataja (1932–1944) * Otepää Teataja (1989–) * Otepää Uudised (1932) * OT Koolileht (Otepää, 2000) * Otklik * Otkliki (Tallinn, 1921) * Otstavka (Tallinn, 1990) * Otu (Otepää, 1993–2005) * Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht) === P === * Paadimees (Tallinn, 1998–2000) * Paberminut (Tallinn, 2005) * Paide Elu (1927–1928) * Paide Linnaleht * Paide Teataja (Paide, 1900–1912) * Paide Teataja (Tallinn, 1924) * Paide Valla Teataja * Paikuse Postipaun (1994–) * Paistu Valla Info * Pajataja (Lakewood, 1955) * Pajataja (Edmonton, 1979) * Pajataja (Ottawa, 2000) * Pala Teataja (1932) * Pala Teataja (1996–2017) * Palamuse Valla Teataja (1994–2017) * Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k) * [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k) * Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974) * [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k) * Panorama (Tartu, 1990, 1991) * Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–) * Paradiis (1924) * [[Paremad Uudised]] * Parlamentskije koridorõ (Narva, 2004–) * Partei Elu (Petrograd, 1920–1921) * Parvepoiss (New York, 1971–1972) * Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964) * Pasta (Tallinn, 2014) * Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994) * [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] * Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951) * Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939) * Pealinna Teataja (Peterburi) * [[Pealkirjata]] * Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899) * Pedagoogiline Kogemus (Antsla) * Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022) * Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017) * [[Peipsirannik]] * [[Peipsiääre Teataja]] * Perekiri (Jõgeva, 1988–1997) * [[Perekonnaleht]] * Peremees (Lihula, 1990–1991) * Pernauer Anzeiger (1928–1931) * Pernausche Zeitung (1869–1918) * [[Perno Postimees]] * Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k) * Perron (Tallinn, 2015–, vene k) * Personalis (Tallinn, 1993) * Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952) * Petania (Tallinn, 1899Перрон"1915) * [[Peterburi Teataja]] (1908–1914) * Peterburi Teataja (1999–2022) * [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910) * Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova) * Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922) * Petseri Uudised (1932–1937) * Petserlane (Tartu, 1920) * [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941) * Petšerjanin (Petseri, 1920) * Petšerskije novosti (1923) * Petšerskii krai (1931–1933) * Petšerskii listok objavlenii (1924) * Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926) * Petšerskii vestnik (1921–1922) * Pihtla Valla Infoleht * PiibeLeht (Aravete, 1993–2013) * Piibeleht (Tartu, 2014–2016) * Piimaturg (Tallinn, 1999–2007) * Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947) * Piirivalveleht (1999–2007) * Pildipost (1947–1949) * Pildiposti Kõverpeegel * Pilistvere Kogudus (2012) * [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992) * [[Pilkeleht]] (1906) * Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966) * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k) * Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005) * Pirita (1993–) * Pistik (Rakvere, 2003–2004) * Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991) * Pjarnu (Pärnu, 2009–) * [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007) * Point (Tallinn, 2006–2007) * Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992) * Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011) * Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012) * [[Poliitiline Anekdoot]] * Politseileht (Tallinn, 1942) * Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997) * [[Poljana]] * Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017) * Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919) * [[Poolpäevaleht]] * Portfolio (Tallinn, 2000 –2008) * Portlandi Sõnumid (1951–) * Poslednije Izvestija * [[Post (ajaleht)|Post]] * Postikaru (Võru, 1998–2014 ) * [[Postimees]] * Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944) * Postimees Juunior (2019–2022) * Postimees: Pärnu Extra 1992 * Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930) * Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023) * Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990) * [[Prangli leht]] * Pravda (Narva, 1933) * [[Pravo i Pravda]] * [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–) * Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939) * Preemia (Tallinn, 2002–2006) * [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945) * Pressemeeste Press (Austria, 1944) * PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007) * Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896) * Priius (Tallinn, 2006–) * Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930) * Prinevskii krai (Narva, 1919–1920), * Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne) * Proletaarlane (Peterburi, 1917) * Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927) * Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922) * PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015) * Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–) * Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838) * Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943) * Puhas Leht (Jõgeva, 2014) * [[Puhja Valla Leht]] * Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004) * [[Pulss (ajaleht)]] * Punalipp (Jõgeva) * [[Punalipp (Orissaare)]] * Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Punane Hommik]] (Riia, 1919) * Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k) * Punane Lipp (Tallinn, 1935 .01.–07.; 4 numbrit) * Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai) * Punane Sõdur (jaanuar 1920) * [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924) * Punane Täht (Tallinn, 1922) * [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988) * Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941) * Punane Viisnurk * [[Punane Virumaa]] (1940–1941) * [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–) * [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht'' * Purila Teataja (1990) * [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]] * Puškin (Narva, 1937.02.12.) * Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960) * Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940) * [[Puurmani Uudised]] * Põdrala Teataja * Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.) * [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940) * [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944) * Põhja Kodu (Narva, 1988–1996) * [[Põhja Nael]] * [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931) * Põhjala (Rootsi, 1963–1964) * Põhjala (Tallinn, 1992–1994) * Põhjala Tähistel * Põhja-Liivi Uudised * Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949) * [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907) * Põhjanael (Tartu, 1929) * [[Põhjarannik (ajaleht)]] * Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018) * Põlevik (Tallinn, 1989–1993) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001) * Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991) * Põllumees (Kose, 1988–1990) * [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932) * [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931) * [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu "Põllumeeste Keskkassa" häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa) * [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931) * Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944) * [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918) * Põllu Vagudel (New York, 1950–1963) * Põltsamaa Majaomanik (1934) * Põltsamaa Teataja (1926–1935) * Põltsamaa Teataja (1990–1991) * Põltsamaa Teataja (2019–2020) * Põlva Linna Teataja * Põlva Teataja * Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–) * Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941) * Päevauudised (Tallinn, 1933) * [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944) * [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953) * Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947) * Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit) * Päevik (Kotkajärve, 1973) * [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995) * Päris Eesti (Stockholm, 1943) * [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009) * [[Pärnu Börs]] * Pärnu Haigla Leht (2003–) * [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)<!--sh venekeelne nr 23.09.1969--> * [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–) * Pärnumaa (1926–1933)<!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--> * Pärnumaa Hääl (1923–1924) * Pärnumaa Keakkonnaleht * Pärnu Maaleht (1931–1932) * * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * Pärnumaa Nädal (1926–1929) * Pärnumaa Teataja (1924–1940) * Pärnumaa Teataja (2019–) * Pärnumaa Terviseleht (2005–2008) * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996) * Pärnu Näitus (1938) * [[Pärnu Postimees]] * [[Pärnu Päevaleht]] * Pärnu Päevaleht (1998–1999) * [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940) * [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993) * Pärnu Teataja (1988–1989) * [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991) * Pärsti Keskkonnaleht * Päästeleht (Tallinn, 1996–2024) * Pääsuke (Tallinn, 1993–2001) * Pääsuke (Tartu, u. 2000) * PÖFF (Tallinn, 2006–2008) * Pöide Valla Infoleht * Pööripäev (Viljandi, 1933–1934) * Pühadeleht (Tallinn, 1931) * Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004) * Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017) * Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004) * Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999) * Püssi Linnaleht (2006–2009) * Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005) === R === * Raadio (1930-38) * RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938) * Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961) * Raadioleht (1927–1940, 1962–1995) * Raadio-Nädal (Tallinn, 1928) * Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht) * [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] * Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998) * Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999) * Rabotšaja pravda (Narva, 1932) * Radar (Pärnu, 1988–1991) * Radiaator (Türi, 1999–2007) * Radikaaldemokraat * [[Rae Sõnumid]] * [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013) * Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008) * Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002) * Rahaleht (Tallinn, 2005) * [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933) * Rahva Hääl (Võru, 1917–1918) * Rahva Hääl (Narva, 1926) * Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935) * [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit) * [[Rahva Hääl]] (1940–1995) * Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944) * Rahva Hääl (1998–2004) * 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934) * Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944) * [[Rahva Leht]] * Rahvaleht (Narva, 1913) * Rahva Lõbuleht (1898–1906) * Rahva Leht (Tartu, 1997–1998) * Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004) * Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995) * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913) * Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927) * [[Rahva Päevaleht]] * [[Rahva Sõna]] * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988) * [[Rahvuslik Koguja]] * Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–) * Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935) * Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933) * Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933) * Raikküla Valla Leht * [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921) * Rajaleidja * Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017) * Rakvere Sõnumid (2004–) * Rakvere Teataja (1914) * Rakvere Teataja (2008–2010) * Rakvere Valla Sõnumid * Randlane (Pärnu, 1914) * [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles) * Randlane (Viimsi, 1989–) * Ranna Teataja (Viinistu, 1932) * Ranna Teataja (Kiiu, 1995) * Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959) * [[Rannu Valla Leht]] * Raplamaa Nädalaleht (1996) * Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990) * [[Rapla Novaator]] * [[Rapla Teataja]] (1933–1934) * Rapla Teataja (1990–) * [[Raplamaa Sõnumid]] * [[Raplamaa Ühistöö]] * [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991) * Rassvet (Tallinn, 1927–28) * Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26) * Ravensburgi Postimees (1944) * Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008) * [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] * Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945) * Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964) * [[Referent]] * Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne) * der Refraktor (Tartu, 1836–1837) * Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles) * Reipalt kooli! (Tallinn, 2005) * Reklaam (Tallinn, 1992) * Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994) * Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) * Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993) * Respublika (Tallinn, 1989, vene k) * Res Publica (Tallinn, 2003) * [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k) * Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k) * Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k) * [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]]) * Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k) * [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k) * [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k) * Revelskaja mõsl * Revelskii gorodskoi listok * Revelskii kurjer (1923, vene k) * Revelskii listok (1878, vene k) * Revelskii listok (1912–1913, vene k) * Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917) * Revelskii russkii invalid (1930) * Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)<!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--> * Revelskije novosti (Tallinn, 1920) * Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k) * Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k) * Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930) * Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k) * Rewideerija (Viljandi, 1908) * Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990) * Rindeleht (Tallinn, 1943–1944) * Ringhäälingujaamade saatekavad * Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941) * Ringvaade (Tartu, 1933) * Risti Ekspress (Risti, Läänemaa) * [[Ristirahva Pühapäevaleht]] * Rock Summer´91 * Rodina (Petseri, 1929) * Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–) * Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989) * Roela sovhoosi infoleht (1987–1991) * Roheline (Kuressaare, 1989) * [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009) * Roheline Keskkond (Tallinn, 2015) * Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008) * Roheline Pealinn * Roheline Post (Tallinn, 1934) * Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990) * Roheline Teataja (Tallinn, 2007–) * [[Roheline Värav]] * Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947) * Ronor (Haapsalu, 1988–1996) * Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005) * Rootsi (Tallinn, 2005) * Rotala (Uuemõisa, Läänemaa) * RS (Tallinn, 1935–1938) * Rukkilill (Kuusalu, 2003 –) * Russkaja gazeta (Tallinn, 1928) * Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997) * Russkii golos * Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926) * Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994) * Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011) * Russkii golos (Narva, 1923–1924) *Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) * Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1990) * Russkii Vestnik (Valga, 1990) * Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935) * Russkii svet (Tallinn, 1929) * Ruupor (Kopenhaagen, 1946) * Ruupor (Viljandi, 1998–1999) * Ruupor (Tallinn, 2001–2005) * Ruupor (Tallinn, 2010) * [[Roosa Lipp]] * [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992) * Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921) * Rõngulane (1998–) * Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933) * Rõuge Teataja (1931) * Rägavere Valla Leht (2004–) * Rändur (Tallinn, 1930–1931) * Räpina Leht (1994–2000) * Räpina Rahvaleht (2004–) * [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990) * Rääk (Tartu, 2004–2014) * Rünnak (Saksamaa, 1944–1945) * [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]]) === S === * Saarde Sõnumid * Saaremaa (1913–1919) * Saaremaa (1919–1929) * Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004) * Saaremaa Teataja (1929–1935) * Saaremaa Teataja (2018–) * Saarepeedi Sõnumid (1998–) * Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993) * [[Saare Muusika]] * [[Saare Nädalaleht]] * Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931; 8 numbrit) * Saare Valla Teataja (1996–2017) * [[Saarepeedi Sõnumid]] * Saarlane (1884–1913) * Saarlane (Kuressaare, 1999) * [[Saarte Hääl (1988–1992)]] * Saarte Kaja (Kuressaare, 1919) * [[Saarte Suvenädal]] * Saatus (Tartu, 2015–2021) * Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015) * Sabasõnumid (Tallinn, 2004) * Sadam (Tallinn, 1935) * Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999) * [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] * Sakala erinumber (16.09.1941) * Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978) * Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929) * Sakala Lisaleht (1878–1923) * Sakala Pühapäev * Saksa valik (Pärnu, 2005) * Saksi Valla Leht (1992–2005) * Sakutaja * Salme Valla Infoleht * [[Sammas (ajaleht)|Sammas]] * Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938) * San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975) * San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973) * Sangaste (1999–) * [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914) * Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa) * [[Saue Sõna]] * Saue Sõnumid (2004–2005) * Saue Valdur (2017–) * Sauga Sõnumid * Scanner (Tallinn, 2000–2005) * Schengen (Tallinn, 2007) * Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939) * Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003) * Seenior (Tallinn, 2005) * Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989) * Selskii vestnik (Tallinn, 2006–) * Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007) * Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne) * 777 (Viljandi, 1993) * Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–) * Servitie (Kuusalu, 2001) * [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] * Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017) * Setumaa (Rõuge,1932) * [[Severnoje Poberežje]] * Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944) * Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–) * Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919) * [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane * [[Siberi Tööline]]<!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--> * Side (Saksamaa, 1945–1946) * Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007) * Signal (Tallinn 1927, vene k) * Signaal (Tallinn 1935) * Signal (Tallinn 1977–1989, vene k) * Signaal (Tallinn, 1977–1989) * Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992) * Siidisellid (Tallinn, 1937) * [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889) * [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–) * [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–) * Silmatera (Tartu, 1989–1994) * [[Sindi Sõnumid]] * [[Sinu Mets]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935.11.–1936.01.; 2 numbrit) * [[Sirp ja Vasar]] * SISINF (Stockholm, 1966–1970) * Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–) * Slovo derevni (Tallinn, 1926) * [[SL Õhtuleht]] * Socium (Tallinn, 1997) * Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008) * [[Solvaja]] (Tallinn, 1989) * Sonda Sõnumid * Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–) * Soome Laht (Tallinn, 1993) * Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917) * Soome tööle (Tallinn, 2005) * [[Soov (ajaleht)|Soov]] * Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990) * [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] * Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907) * Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k) * Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–) * [[Sotsiaalne Demokraatia]] * [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960) * [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959) * [[Sotsialistlik Küla]] * [[Sotsialistlik Räpina]] * Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944) * Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959) * [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]] * [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941) * Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941) * Spartakus (Tallinn, 1922) * Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–) * Spiiker (Avinurme, 2000–) * Spikker (Otepää, 2017) * Spikker (Saue, 2001–) * Spikker (Tallinn, 2009–2011) * [[Spordileht]] * Spordileht (Saksamaa) * Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934) * Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne) * Sport ja auto (Tallinn, 1930) * Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990) * Spravka EKE (Tallinn) * Staadion (Tallinn, 2000–2008) * Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953) * [[Stahhaanovlik Töö]] * [[Stalinlane]] * [[Stalinlik Saak]] * [[Stalinlik Sõprus]] * [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956) * Stalinlikul Teel * [[Stalinlik Võit]] * Stalinskaja Molodjož (1950–1956) * Starter (K-Järve, 1989–1990) *Starõi Narvskii Listok *Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990) *Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963) *Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964) * [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] * [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] * Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–) * Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–) * Straussiana Estonica (Elva, 1992) * Suema (Kohila, 2002–) * [[Supilinna Tirin]] * Surju Sõnumid * Suure-Jaani koguduse leht (2000–) * Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944) * Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958) * Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956) * Suvesirp (Tallinn, 1991), * Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad) * Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970) * Svet i Krest (Tallinn, 1933) * Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921) * Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009) * [[Sõdurileht]] * Sõmerpalu Sõnumid (1997–) * Sõmeru Sõnumid * Sõna (Valga, 1907–1909) * Sõna (Tallinn, 1924) * Sõnasaatja (Põlva, 2013–) * Sõnasild (New York, 1958) * Sõnum (1924) * [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906) * [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]] * Sõnumed (Tapa, 1990–) * [[Sõnumed]] (Tapa, 1997) * Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017) * [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948) * [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958) * Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951) * Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–) * Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972) * [[Sõnumileht]] * Sõnumileht (Tabivere, 1995–2017) * Sõnumitooja (Viljandi, 1920) * Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007) * Sõnumitooja (NY, 1963–1964) * Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991) * Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907) * Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–) * Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966) * Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002) * [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] * Sõprus (Tallinn, 2004–2008) * Sõrve Sõnum (Sydney, 1968) * [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907) * Säde (Tallinn, 1924) * [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929) * [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929) * [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931) * [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990) * [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953) * [[Sädemed]] * Sädemed (Cleveland, 1956–1957) * Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917) * [[Sügise (ajaleht)|Sügise]] * SÜG Press (Kuressaare, 2001–) * Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990) * Šag vperjod (2018–) * Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960) * Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014) ** Šengen (Tallinn, 2007–) * Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–) * Školnõi vestnik Maardu (2014–) * Za Estoniu (Tallinn, 2008–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013) * Želtjabr (Tartu, 1992) * Žizn´ (Tallinn, 1920) * Žizn´ (Tallinn, 1922) === T === * [[Taebla Traktorist]] * Taaralinn (Rootsi, 1962) * Taarupgaardi Post (Taani, 1946) * Taheva Häälekandja (1997–) * [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009) * [[Taarupgaardi Post]] * Taebla Infoleht * [[Taheva Häälekandja]] * TallEPT (Harju m, 1989 –1990) * (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991) * Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad) * [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989) * Tallinna Post (1926–1940) * [[Tallinna Postimees]] (1995–1999) * [[Tallinna Päevaleht]] (1914) * Tallinna Päevaleht (1918) * Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918) * Tallinna Päevalehe jutulisa (1918) * Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016) * Tallinna Skout (1925–1926) * [[Tallinna Sõber]] * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922) * Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931) * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009) * Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010) * Tallinna Turud (2017) * [[Tallinna tööline]] * [[Tallinna Uudised]] (1910–1919) * [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]] * [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989) * Tallinskii Russkii Golos (1932–1934) * Tallinskii vestnik (2006–) * Talunik (Tallinn, 1917) * Talunik (Tallinn, 1991) * [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941) * [[Talurahvaleht]] (1944–1951) * Tamme-Press (Tartu, 1998–1999) * Tamsalu Ajaleht * Taninfo (Tallinn, 2003–2004) * Tank (Tõlliste, 2004) * Tankla (Valga, 2009–2019) * [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935) * [[Tapa Post]] (Tapa, 1933) * Tapaskije Vesti (2007–2022) * Tapaskije Vesti (2000–2017) * [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931) * [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935) * [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930) * [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929) * Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004) * Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009) * Tareva (Tartu, 1972–1981–) * Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009) * [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]] * Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991) * Tartu Börs (2000–2001) * [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882) * Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990) * Tartu KEK (Tartu, 1985–1991) * [[Tartu Kommunist]] * [[Tartu Linnaleht]] * Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917) * Tartu Maaleht * Tartu Maarja Kuulutaja (2001) * Tartu Maarja leht (2001) * Tartu Noorproleet (1928) * Tartu Näituse Teataja (1931–1938) * Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939) * Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–) * Tartu Postimees (Tartu, al 1993) * Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969) * Tartu Postipoiss (1989–1990) * [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...) * [[Tartu Päevaleht]] * Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad) * [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]] * [[Tartu Teataja]] * [[Tartu Teataja (1924–1927)]] * [[Tartu Tudeng]] * Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917) * Tartu Uudised (1928) * Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] * Tartumaa <!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--> * Tartumaa (Tallinn, 1996) * Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008) * [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998) * [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...) * Tartu Õigus (1917) * Tartu Valla Kuukiri * Tarupettäi * Tarvastu Teataja * Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994) * [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998) * Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998) * Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad) * Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) * (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999) * Teabeleht 1 (Viimsi, 1996) * Teabeleht Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015) * [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924) * Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932) * Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934) * Teataja (Võru, 1918) * [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922) * Teataja (Võru, 2000) * Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991) * [[Teataja (Stockholm)]] * [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]] * Teataja, Eesti Gaasi infoleht" (Tallinn, 1936–2021) * Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990) * Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008) * Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988) * Teataja (Haaslava, 1994) * Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942) * Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008) * Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989) * (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994) * Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium * Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989) * [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994) * [[Teataja]] (1901–1905) * Teataja (Eesti, 1947–1949) * [[Teataja Nalja Lisa]] * Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925) * Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002) * Teated (Saksamaa, 1960) * Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944) * Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917) * Teated (Dortmund, 1953–1967) * Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989) * Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923) * Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927) * Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971) * Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962) * Teatriuudised (Tallinn, 1989) * Teave (Tallinn, 1988–1990) * Tee Kommunismile * Teelahe (Pärnu, 2008) * TeeLeht (Lehtse, 1996) * [[Teel Kommunismile]] * [[Tegelikkuse Keskus]] * Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958) * Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008) * Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990) * Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008) * [[Tehnika Võit]] * Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933) * Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005) * Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990) * [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]] * Telegramm (Tallinn, 1932–1939) * Telegramm (Tartu, 1933–1934) * Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919) * Telekraat (Tallinn, 1993) * [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–) * Televidenije * [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995) * [[Televisioonileht]] * Tempo (Tallinn, 1931–1932) * Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne) * [[Teoinimene]] * Teovägi (Tallinn, 1989) * [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940) * Teravilja- ja Õlikultuuride Turg (Tallinn, 1999–2007) * Te-Re : "Teated ja Reklaam" (Tallinn 1991–1993) * Tere, Eesti! (Tallinn, 2013) * Tervise Edendaja (Põlva, 2004) * Tervise Edendaja (Rapla, 2004–) * [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023) * Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017) * Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012) * Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004) * [[Terviseuudised]] ** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947) * TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985– * TG Express (Tapa, 1996–) * TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985) * [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996) * [[The Baltic Observer]] * [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940) * [[The Estonian Independent]] * [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht'' * Tiirutaja (Tartu, alates 2008) * Tikker (Lihula, 2010) * Tindinokk (Taani, 1946) * Tipa Tapake (Tartu, 1995) * Tipa-Tapake (Tallinn, 1996) * [[Toila Valla Leht]] * Tomus (Tallinn, 1988–1989) * [[Tootsi Teataja]] * Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923) * Torgu Valla Leht (1995–2017) * [[Torma Stahhaanovlane]] * Torma Valla Teataja (1996–2017) * Tormozilka (Tartu, 1996) * Torniööbik (Rõuge, 2015–2017) * Totalisaator (Tallinn, 2007) * [[Traktor (ajaleht)|Traktor]] * Traktorist * [[Traktoristi Hääl]] * Traktoristi Sõna * Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004) * Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–) * Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022) * Tribüün (Tallinn, 2001–2005) *[[Trinokkel]] * Trudovoi Putj (Tallinn, 1940) * Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija * Trump (Tartu, 1993) * Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990) * Tsement (Kunda, 1988) * Tsenter (Väimela, 2016–2018) * Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–) * Tsoon (Tallinn, 2007–2017) * Tsooru (1989) * TSS! (Tallinn, 2002) * Tšass (Tallinn, 1925–1926) * Tšilli (Viimsi, 2007–2010) * Tšudskoje poberežje * Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990) * ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930) * Tudengileht (Tallinn,1995–2011) * Tudulinna Hääl (1930–1931) * Tudulinna Leht (1997–2017) * Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi 1986–2008) * Tulehoidja (Kotkajärve, 1958) * [[Tule Tee]] * Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988) * Tulevik (Peterburi, 1907) * Tulevik (Tallinn, 1917) * Tulevik (Tallinn, 1921–1923) * Tulevik (Tartu, 1932–1933) * Tuleviku Nimel (Audru, 1996–) * Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009) * [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001) * Turism (Tallinn, 2006) * [Tartu] Turu Teataja (2019) * [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]] * [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]] * TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne) * TV Leht (Tallinn, 1993–1995) * TV Magasin (Tallinn, 1996–2001) * TV nedelja (Jõhvi, 1998–) * Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003) * Tvoi Dom (Rakvere, 1990) * TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne) * TV7 Uudised (Pärnu, 2010–) * Tõde (Tallinn, 1924) * Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953) * Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933) * Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963) * Tõlliste Teataja * Tõrva Spordileht (1958–1959) * Tõrva Sõnumid (2012–2017) * Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927) * Tõrva Teataja (1995–1996) * Tõrva Teataja (2018–2023) * [[Tõstamaa Tuuled]] * [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905) * Tähtvere Elu * Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989) * Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957) * Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954) * Tänapäev (Tõrva, 1932) * Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991) * Tänapäev (Pärnu, 1989–1992) * Tänapäev (Tallinn, 2002–2004) * [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909) * Tööelu (Tallinn, 2013) * Töö Hääl (Narva, 1914) * Töö Hääl (Tallinn, 1919) * Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005) * Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010) * Töö Kiir (Narva, 1914) * Töökoda (Tallinn, 1988) * Tööliit (Tallinn, 1923–1926) * Tööline (Tallinn, 1917–1918) * Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118]) * Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai) * Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923) * [[Töö Lipp]] * Töö Lipp (Tartu, 1917) * Töö Lipp (Tallinn, 1923) * Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959) * Töö Mees (Tallinn, 1919) * Töö Täht (Tallinn, 1922–1923) * [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953) * Töölised, edasi! (1929) * Tööliste Aeg * Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930) * Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938) * Tööliste Kiir (Tallinn, 1927) * [[Tööliste Leht]] * [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923) * [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923) * Tööliste Võitlus (1932) * Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908) * [[Töörahva Elu]] * Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944) * Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918) * [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952) * [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941) * Töörahva Siht (Tallinn, 1924) * [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja'' * Töörõõm (Tallinn, 2005–2007) * [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959) * [[Töötav Järvalane]] (1941) * [[Töötav Läänlane]] * Töövõimeleht (Tallinn, 2015) * [[Türi Rahvaleht]] * Türi Uudisleht (1932–1935) * Türi Uudisleht (2003–2004) * Türi Valla Külaleht (2004) * [[Türilane]] (1929) * Tüüger (Tallinn, 2005) * Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945) === Z === * [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–) * Za Estoniju (Tallinn, 2008–) * Zdravstvui, Maardu! * Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–) * Za narod! (Narva, 2004–) * Za narod! (Tallinn, 2004–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920) * Za Rodinu (Tallinn, 1944) * Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–) * Zeitung für Stadt und Land * Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–) * Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962) * Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017) * Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–) * Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–) * Ziņotājs (Valga, 1917) * [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922) * Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–) * Zur Lage (Tallinn, 1944) * Zveno (Tallinn, 1932, vene k) * [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918) === U === * Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989) * Ufo-Revju (Tartu, 1990) * Ugala (Valga, 1928–1929) * Ugala (Võru, 1931–1932) * Ugandi (ajaleht) * [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]] * Ugandi (Tartu, 2012) * Uisuleht (Tallinn, 2005–) * Ulak (Viljandi, 1907–1910) * [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–) * Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996) * UndserWort (Tartu, 1931–1937) * Unihea (Kuressaare, 1994) * [[Universitas Tartuensis]] * Upsala Postinaine (Uppsala, 1962) * Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918) * Urvaste Kirik (2000–) * [[Urvaste Valla Leht]] * Ust´-Narva (Narva, 2006) * Utro pravdõ (Tallinn, 1917–1918) * Utšitel (Tallinn, 1990–2017) * Utšitel. Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991) * Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, alates 2001) * [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906) * Uudised (Tartu, 1929–1930) * Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006) * Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946) * Uudised / Viimsi Vesi (2007) * Uudisleht (Tallinn, 1927–1940) * Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968) * Uudne Linn (Tartu, 1932–1937) * Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934) * Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010) * Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969) * [[Uus Aeg]] * Uus Aeg (Tallinn, 1930) * Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935) * Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Uus Eesti]] * [[Uus Eesti (1930)]] * Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] * Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978) * Uus Eesti (Tallinn, 1991) * Uus Eesti (Pärnu, 1999) * [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940) * Uus Elu (Pärnu, 1941–1944) * Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933) * [[Uus Elu (Rakke)]] * [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]] * [[Uus Elu]] * Uus Elu (Tallinn, 1989) * Uus Elu (Sydney, 1968–1975) * [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989) * Uus Ilm (Narva, 1919–1920) * [[Uus Järvalane]] (1944–1945) * Uus Kodu (Sao Paulo, 1926) * [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus) * Uus Lehekülg * Uusleht (Narva, 1912–1918) * Uusleht (Viljandi, 1928) * Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921) * [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926) * [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Nõmme Leht]] * Uus Postimees * Uus Postimees * [[Uus Päevaleht]] * Uus Pärnu Postimees (1917–1918) * Uus Rada (Petseri, 1941–1944) * Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927) * Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907) * [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929) * [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala) * Uus Sõna (Tartu, 1934–1935) * Uus Sõna (USA * [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962) * Uus Tee (Võnnu, 1951–1953) * Uus Tee (Helsingi, 1989) * Uus Töö (Tallinn, 1922) * [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935) * [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907) * [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908) * [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932) * [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918) * [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928) === V === * Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k) * Vaade ((Tallinn, 1907–1908) * [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906) * Vaatleja (Tallinn, 1990–1994) * Vabadus (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vaba Eesti (Peterburi, 1918) * [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934) * Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit) * [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964) * [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949) * Vaba Eestlane (Eesti, 1944) * [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001) * Vaba Elu (Toronto, 1971–1972) * Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990) * [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990) * Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938) * Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938) * Vaba Naine (Pärnu, 1932) * Vabariik (Tallinn, 2004–2006) * [[Vaba Saaremaa]] * Vaba Sõna * Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995) * [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vabadus (Võru, 1918) * [[Vabadussõjalaste Koduleht]] * Vabadusvõitlus (N.Y., 1954) * Vabakaja (ainus nr 3.05.2024) * Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995) * [[Vahipostil]] * [[Väike-Ameerika Hääl]] * [[Vaivara Kaja]] * [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952) * [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) > alates 1941 [[Valga Bolševik]] * [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) > 1963 nimemuutus "Kommunist" * [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017) * Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012) * [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994) * Valga-Valka Linna Leht * [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti) * [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) > alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] > Valgamaalane (1988–2017) * [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number) * [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906) * Valgus (Orava, 1997–) * Valguse Kaja (Tallinn, 1990–) * [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019) * Vallaelu (Laimjala, 1997–2017) * Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa) * Vallakaja (Laeva, Tartumaa) * Valla Teated (Põlva, 2003–2013) * [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] * [[Valla Sõnumid]] * [[Valla Vaatleja]] * [[Vallakaja]] * Valla Teataja (Halinga) * Valla Teataja (Mooste) * Valla Teated (Põlva) * [[Vana Meie Mats]] * Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–) * Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945) * Varia (Valga, 1989) * Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006) * [[Vändra Teataja]] * [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937) * Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit) * Varbla Valla Infoleht * Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856) * Variantõ (Tartu, 1990) * Varstukas (Varstu, 2000–2010) * Varstu Valla Infoleht (2006–) * Vasalemma Vald (1994–2017) * Vasalemma Vald/Volost' Vazalemma (1999–2017) * Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–) * Vastseliina Valla Teated (2004–) * Vedomosti (Narva, 1990–1992) * Veeleht (Tallinn, 2003–2006) * Veeleht (Türi, 2014) * Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–) * Veimevakk (Saksamaa, 1944) * [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht * VEMO Leht (Tartu, 1984–1989) * Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009) *Vernõi putj (Tallinn, 1920) * Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918) * [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005) * Vesikelluke * Vesistaja (Rapla, 2006–2008) * Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991) * Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141) * [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–) * Vesti Estonii (Tallinn, 2008–) * Vesti HK Scan Baltic (Tallinn, 2013) * Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–) * [[Vesti Nedeli]] * Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–) * Vesti Põhja-Tallinna (2001–) * Vestnik (Saaremaa, 1988–1989) * Vestnik (Tallinn, 1996–) * Vestnik (Tallinn, 2001–) * Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–) * Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–) * Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–) * Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007) * Vestnik ISS (Tallinn, 2009–) * Vestnik Jõhvi (1992–) * Vestnik Jõhvi (2008–) * Vestnik Kalamaja (Tallinn) * Vestnik Kohtla-Järve (2006–) * Vestnik Kutsekoda (2012) * Vestnik Maardu (2000–) * [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...) * Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003) * Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–) * Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992) * Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013) * Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932) * Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Tallinna Turud (2015–) * Vestnik Tartu (1992) * [[Vestnik Tartu]] * Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004) * Vestnik Valga (2011–2017) * Vestnik Viimsi (2011) * Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–) * Vetšernii Kurjer (1991–1995) * [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991) * Vetšernii vestnik (1995–1997) * Viadukt (Tallinn, 2002 * Vihula Valla Leht–2013) * [[Vibulane]] * [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * Vigala Sõnumid * Viimasel Minutil (Lakewood, 1967) * Viimsi Pank (1992) * [[Viimsi Teataja]] * Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996) * Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013) * [[Viiteleht]] * Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007) * Viljandi (1990–2001, vene k) * Viljandi (1999–) * [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021) * Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht) * Viljandimaa Kirik (1989–1990) * Viljandi Maakonna Teataja * Viljandi Teataja (1918) * Viljandi Uudised (1927–1929) * Virgats (Reiu, 1936) * Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–) * Virk ja kraps (Tallinn, 2005) * Virmaline (1898) * [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907) * [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898) * [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897) * Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933) * Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956) * [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934) * [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911) * [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889) * Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966) * Viru Maaleht * Virumaa (Narva, 1922–1923) * Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932) * Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007) * Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008) * [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...) * Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–) * [[Virumaa Süda]] * [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...) * [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992) * Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991) * Viru-Nigula Teataja * [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021) * Viruskundra (Võru, 1989–2007) * [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950) * Virvik (Kuressaare, 1989–1992) * [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009) * Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne) * Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.) * Viuu (Tallinn, 1995–2008) * Vkus žizni (Tallinn, 2003–) * Voh 2.0 (Kehra, 1994 –) * Vollekiri (Tallinn, 1988–1990) * Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–) * Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990) * Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991) * Voog (Tallinn, 1935) * Vot nii (Põlva, 1990; Viljandi, 2001–2004) * Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004) * [[Vperjod]] (''Вперед'') * Vremennik Estljandskoi gubernii (1893) * Vshodõ (Narva, 1928) * Vzgljad (Tallinn, 1995–1999) * Võbor (Tallinn, 1993) * [[Võhma Linnaleht]] * Võhma Paremad Uudised * [[Võit (ajaleht)|Võit]] * Võitleja (Pärnu, 1905) * Võitleja (Pärnu, 1918) * Võitleja (Pärnu, 1990) * Võitlev Eestlane (Tartu, 1943) * [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989) * Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001) * Võitlus (Tallinn, 1918–1919) * [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934) * Võitlus (Pärnu, 1933–1934) * Võitlusrinne (Tallinn, 1933) * Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932) * Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad) * Võitluse Lipp (Tallinn, 1933) * Võitluse Teedel (1993–2012) * Võnnu Valla Infoleht * [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] * [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997) * Võru Joru (Adelaide, 1968–1969) * Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010) * [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919) * [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013) * [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–) * [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997) * Võrumaa (1922–1923) * Võrumaa (1989) * Võrumaa Elu (1925–1926) * Võrumaa Praostkonna Leht (1932) * Võrumaa Suvi (2011–2012) * [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016) * Võru Maaleht * [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999) * Võru Teataja * [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996) * [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997) * [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002) * Võrumaa (2017) * [[Võrumaa Teataja]] * Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014) * Väike Eesti Sõna * Väike Kiir (Austraalia, 1956) * Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023) * Välis-Eesti * [[Vändra Kaja]] * Vändra Leht (1939) * Vändra Sõnumed (1932–1935) * Vändra Teataja (1997–) * Vändra Uudised (1935–1939) * Värat (Tartu, 2007–2015) * Värdjas (Salzburg, 1945) * Värska Valla Sõnumid * Väätsa Valla Teataja === W === * Wabadus (Viljandi, 1997 –) * [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) <!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--> * [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k) * Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)<!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--> * Wellesto (Tallinn, 1988) * Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k) * Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959) * Wirulane (Haljala, 1987-89) * Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944) === Õ === * [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007) * Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995) * Õhtu Tuled * [[Õhtuleht (Tallinn)]] * [[Õhtuleht]] * Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008) * Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011) * Õigus (Tallinn, 1907–1910) * Õisu [ST] (Õisu, Viljandimaa, 1989–1990) * Õkva (Tallinn, 2013) * [[Õpetajate Leht]] * Õpilasleht (Tartu, 1932–1939) * Õpilasleht (Tartu, 2007–2008) * Õpimets (Lohusuu, 2004–2005) * Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018) === Ä === * [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003) * Ärataja (Põlva, 1991–1993) * Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996) * [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993) * [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992) * [[Ärileht]] * Ärimees (Tallinn, 1989–1990) * [[Äripäev]] * Äriöö (Rakvere, 1993) * [[Ärka Eesti]] === Ö === * Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?) * Ökula (Tallinn, 2000–) * Ökull (Saksamaa, 1946) * Öökull (Tallinn, 1989) * Öökulli Teataja (Maidla, 2002–) * Öösel (Kuressaare, 2004) === Ü === * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969) * Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970) * Ühendus (Tallinn, 1923–1927) * Ühendus (Tallinn, 1999–2003) * Üheskoos (Viljandi, 2012–2017) * Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940) * Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles) * Ühinemisleht * Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966) * Ühisleht (Põltsamaa, 2004) * Ühisleht (Rakvere, 2009) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003) * Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k) * [[Ühistuleht]] * Ühistöö (Viljandi, 1919) * Ühistöö (Tallinn, 1928) * [[Ühistöö Jõud]] * [[Ühistöö Võit]] * [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)<!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--> * [[Üitsainus Mulgimaa]] * Üle Lahe (Soome, 1943–1944) * [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] * Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008) * [[Üliõpilasleht]] * [[Üliõpilaste Leht]] * ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969) * XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne) ==Vaata ka== *[[Eesti ajakirjade loend]] ==Välislingid== * [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast. [[Kategooria:Eesti ajalehed| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]] cm4q78koe2iq7odj0u3sxot7rirk2d5 Sportlaste loend 0 7827 7234852 7234138 2026-09-16T06:16:19Z Velirand 67997 /* R */ 7234852 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] e84e94ho40a1hjcoakegfyuetsk4mlh Hanno Pevkur 0 8256 7234505 7227807 2026-09-15T12:55:03Z ~2026-49940-51 237614 7234505 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast president | nimi = Hanno Pevkur | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022) | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[16. september]] [[2026]] | eelmine = [[Kalle Laanet]] | järgmine = [[Martin Herem]] | amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017 | ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018 | eelmine10 = | järgmine10 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 23. november 2016 | ametiajalõpp2 = 3. märts 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]] | eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]] | järgmine3 = [[Andres Anvelt]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]] | eelmine4 = [[Kristen Michal]] | järgmine4 = [[Andres Anvelt]] | amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]] | ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]] | eelmine5 = [[Maret Maripuu]] | järgmine5 = [[Taavi Rõivas]] | amet6 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2007 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem | ametiajaalgus7 = 2003 | ametiajalõpp7 = 2005 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees | ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017 | ametiajalõpp8 = 22. märts 2018 | amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 4. märts 2019 | ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022 | eelmine9 = | järgmine9 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}} | sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Helin Pevkur | vanemad = | lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2022–2026 [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] kaitseminister. Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees. Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 on ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. == Lapsepõlv, noorus ja haridus == Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga). == Töökäik == === Varasem töö === Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina. === Poliitiline tegevus === Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga. ==== Riigikogu XI koosseisu liige ==== Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige. ==== Eesti sotsiaalminister ==== Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond). 2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit</ref> ==== Eesti justiitsminister ==== Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]]. ==== Eesti siseminister ==== 26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda. ==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ==== Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. ==== Riigikogu XIV koosseisu liige ==== Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees. === Parteilisus ja poliitilised vaated === Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees. 7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees <ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]</ref> kuni oktoobrini 2017. Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.<ref name="riigikogu">{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.<ref name="riigikogu" /> ==== Võrkpalliliidu president ==== Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024. Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}} === Valimised === ==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ==== *[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält *[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält *[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält *[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält *[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält ==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ==== *[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält *[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält *[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält *[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält *[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält ==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ==== * 2019 – kogus 2646 häält == Tunnustus == * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk == Isiklikku == Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht] * [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus] * [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis] * [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris] * [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018 * [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017 * [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017 * [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017 * [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017 * [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016 * [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016 * [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015 * [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014 * [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009 * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009 === Hanno Pevkuri sõnavõtte === *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018 *[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017 *[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: "Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels"] 20. oktoober 2016 *[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011 *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 *[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017 *[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017 *[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017 *[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017 *[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas] *[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?] *[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust] *[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?] *[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!] *[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada] *[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav] *[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!] *[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata] *[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] __INDEKSIGA__ cwnzniyzwgil3sd83yi5gwuin3ttj1a 7234701 7234505 2026-09-15T20:07:11Z Alelan2010 154607 7234701 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast president | nimi = Hanno Pevkur | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022) | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[16. september]] [[2026]] | eelmine = [[Kalle Laanet]] | järgmine = [[Martin Herem]] | amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017 | ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018 | eelmine10 = | järgmine10 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 23. november 2016 | ametiajalõpp2 = 3. märts 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]] | eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]] | järgmine3 = [[Andres Anvelt]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]] | eelmine4 = [[Kristen Michal]] | järgmine4 = [[Andres Anvelt]] | amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]] | ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]] | eelmine5 = [[Maret Maripuu]] | järgmine5 = [[Taavi Rõivas]] | amet6 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2007 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem | ametiajaalgus7 = 2003 | ametiajalõpp7 = 2005 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees | ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017 | ametiajalõpp8 = 22. märts 2018 | amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 4. märts 2019 | ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022 | eelmine9 = | järgmine9 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}} | sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Helin Pevkur | vanemad = | lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2022–2026 [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] kaitseminister. Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees. Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 kuni 15. septembrini 2026 oli ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. == Lapsepõlv, noorus ja haridus == Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga). == Töökäik == === Varasem töö === Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina. === Poliitiline tegevus === Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga. ==== Riigikogu XI koosseisu liige ==== Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige. ==== Eesti sotsiaalminister ==== Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond). 2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit</ref> ==== Eesti justiitsminister ==== Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]]. ==== Eesti siseminister ==== 26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda. ==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ==== Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. ==== Riigikogu XIV koosseisu liige ==== Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees. === Parteilisus ja poliitilised vaated === Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees. 7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees <ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]</ref> kuni oktoobrini 2017. Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.<ref name="riigikogu">{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.<ref name="riigikogu" /> ==== Võrkpalliliidu president ==== Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024. Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}} === Valimised === ==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ==== *[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält *[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält *[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält *[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält *[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält ==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ==== *[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält *[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält *[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält *[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält *[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält ==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ==== * 2019 – kogus 2646 häält == Tunnustus == * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk == Isiklikku == Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht] * [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus] * [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis] * [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris] * [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018 * [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017 * [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017 * [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017 * [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017 * [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016 * [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016 * [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015 * [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014 * [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009 * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009 === Hanno Pevkuri sõnavõtte === *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018 *[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017 *[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: "Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels"] 20. oktoober 2016 *[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011 *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 *[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017 *[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017 *[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017 *[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017 *[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas] *[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?] *[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust] *[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?] *[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!] *[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada] *[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav] *[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!] *[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata] *[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] __INDEKSIGA__ cuanc9z7mk2dltwbs6cs24maj6x05zf Kopenhaagen 0 10262 7234685 7224716 2026-09-15T19:53:22Z Heakeel 122460 7234685 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[København (laev)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}} {{Infokast asula | nimi = Kopenhaagen | nimi1_keel = taani | nimi1 = København | pilt_üldvaade = Christiansborg fra Nikolaj Kirken.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Copenhagen.svg | vapi_link = [[Kopenhaageni vapp]] | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = Taani | asendikaardi_seletus = }} '''Kopenhaagen''' ([[taani keel]]es: ''København'') on [[Taani]] pealinn ja suurim linn. Linn asub [[Sjælland]]i ja [[Amager]]i saarel [[Sund|Sundi väin]]a ääres. Kopenhaagen on Sundi väinaga eraldatud [[Rootsi]]s asuvast [[Malmö]] linnast. [[Sundi sild]] ühendab linnad raudtee ja maantee kaudu.<ref name="Bron" /> Linna asutas 1167. aastal vaimulik [[Absalon]].<ref name="History" /> [[10. sajand]]il rajatud algsest viikingite kalurikülast (praeguse [[Gammel Strand]]i piirkonnas), sai [[15. sajand]]i alguses Taani pealinn. [[16. sajand]]il oli linn [[Kalmari unioon]]i [[de facto|''de facto'']] pealinn. Renessansi ajal õitses linn kui [[Skandinaavia]] kultuuri- ja majanduskeskus. [[17. sajand]]iks oli Kopenhaagenist saanud piirkondlik võimukeskus ning Taani valitsuse ja sõjaväe keskus. [[18. sajand]]il tabasid linna laastav katkuepideemia ja suured linnapõlengud. Suured arendusprojektid hõlmasid [[Frederiksstaden]]i linnaosa rajamist ning selliste kultuuriasutuste nagu [[Taani Kuninglik Teater]] ja [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia]] asutamist. Samal ajal sai Kopenhaagenist ka [[Taani orjakaubandus]]e keskus. 1807. aastal pommitas [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] käigus linna Briti laevastik.<ref name="Copenhagen" /> Seejärel tõi [[Taani kuldaeg]] Kopenhaageni arhitektuurile [[uusklassitsism|uusklassitsistliku]] ilme. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] suunas nn Finger Plan ('sõrmeplaan') elamute ja ettevõtete arengut viie linnakeskusest lähtuva rongiliini ääres. [[21. sajand]]i algusest on Kopenhaagen kiiresti arenenud. Linn on Taani kultuuri- ja majanduskeskus ning on koos [[Kopenhaageni börs]]iga [[Põhja-Euroopa]] olulisemaid finantskeskusi. Majandus on kiiresti arenenud teeninduses, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning [[farmaatsia]] valdkonnas. Pärast Sundi silla valmimist on Kopenhaagen järjest enam lõimunud Rootsi [[Skåne maakond|Skåne maakonna]] ja selle suurima linna Malmöga, moodustades [[Sundi regioon]]i.<ref name="Region" /> Linna ilmet kujundavad arvukad sillad, pargid ja promenaadid. Tuntumad turismiobjektid on [[Tivoli aiad]], [[Väikese merineitsi kuju]], [[Amalienborgi loss|Amalienborg]]i ja [[Christiansborg]]i palee, [[Rosenborgi loss]], [[Frederiku kirik]], [[Børsen]] (vana börsihoone) ning mitmed muuseumid, restoranid ja ööklubid. == Ajalugu == [[Fail:Vilhelm_Arnesen_-_Udsigt_fra_Børsgraven_mod_Børsen,_Christiansborg_og_byens_tårne_-_1924.png|pisi|Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924)]] [[Fail:2018 - Nyhavn on sunset.jpg|pisi|Kopenhaageni [[Nyhavn]] õhtul]] Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal hakkas linn kiiresti väljapoole laienema. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate [[järv]]ede taha hakati välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,<ref name="vejre" /> mille näiteks on sellised linnaosad nagu [[Østerbro]], [[Nørrebro]], [[Vesterbro]] ja [[Frederiksberg]]. Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ja rohealade puudumise näol.<ref name="vejre" /> 1920. aastate lõpuks oli selge, et tollal ligikaudu 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et [[ühistransport]] ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada.<ref name="gehl" /> Hakati välja töötama projekti, mis eesmärk oli välja arendada Suur-Kopenhaagen (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinna). === Finger Plan === Finger Plan (otsetõlkes 'sõrmeplaan') on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja [[Taani]] arhitektid ja linnaplaneerijad [[Peter Bredsdorff]] ja [[Sten Eiler Rasmussen]] ning seda tutvustati avalikkusele 1947. aastal.<ref name="vejre" /> Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelabasarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad [[kiirteed]] ja [[raudtee]]d. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud [[korruselamu]]test ning viimased omakorda [[eramu]]test. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust [[rekreatsioon]]iks. [[Tööstus]] paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete [[maantee]]de ja [[raudtee]]dega.<ref name="Mn1P1" /> Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist "sõrme", mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad: [[Hillerød]], [[Farum]], [[Frederikssund]], [[Roskilde]] ja [[Køge]].<ref name="vejre" /> Seoses [[Amager]]i saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav "sõrm". Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaani järgi (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga peaaegu kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samas on tekkinud uusi regionaalseid keskusi), on Finger Plan endiselt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.<ref name="gehl" /> == Transport == === Ühistransport === Kopenhaagenis on välja arendatud ulatuslik [[raudtee|raudteevõrk]]võrgustik, mida teenindavad S-tog ([[linnarong]]), [[kaugrong]]id ja [[Kopenhaageni metroo|metroo]]. Suur-Kopenhaagenis katab raudteevõrk umbes 600 km umbes 200 jaamaga, ligikaudu 300 000 inimest kasutab raudteetransporti iga päev. Lisaks on linn kaetud tiheda [[buss]]iliinivõrguga, sh kahe veebussiliiniga. Kogu ühistransporti korraldab avaliku sektori ettevõte, kes sõlmib eri liine teenindavate ettevõtetega all-lepinguid. Välja on töötatud ühtne piletisüsteem.<ref name="gehl" /> === Jalakäijad === [[Fail:2019 - Caritasbrønden om aftenen.jpg|pisi|Caritase purskkaev Kopenhaagenis 2019. aastal]] Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsasil tänavail. Oluline pöördepunkt oli 17. novembril 1962, kui läbi vanalinna kulgev [[Strøget|Strøget'iks]]i kutsutud peatänav muudeti jalakäijate tänavaks.<ref name="gehl" /> [[Strøget]] koosneb tegelikult mitmest tänavast ([[Frederiksberggade]], [[Nygade]], [[Vimmelskaftet]] ja [[Østergade]]) ja väljakust ([[Nytorv]], [[Gammeltorv]] ja [[Amagertorv]])<ref name="stroget" />; 1,1 km pikkusega on see tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.<ref name="stroget" /> 1962. aastast on jalakäijate ala pidevalt laiendatud. Eesmärgiga võita autovaba ruumi on kesklinnas pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatusi on tehtud järk-järgult: igal aastal on umbes 2–3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. Aastail 1995–2005 vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Ent soov kaotada tänavaile jäänud parkimiskohad ning autoomanike arvu kasv on teravdanud parkimismajade ehitamise survet.<ref name="gehl" /> [[Pilt:Kopenhaagen_hojbro_plads.JPG|thumb|[[Højbro plats]] Kopenhaageni kesklinnas]] === Jalgrattaliiklus === 1970. aastaist on astutud suuri samme ratturite liiklusolude parandamiseks. [[Rattatee]]de võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks{{millal}} kõiki peamisi teid. Muude parandustena süttib ratturitele [[foor]]is roheline tuli kuus sekundit varem kui autodele ning nad võivad ühesuunalisil tänavail sõita mõlemas suunas.<ref name="gehl" /> 2005. aastal oli Kopenhaagenis 343 km jalgrattateid ja umbes 60% linnaelanikke kasutas ratast igapäevase sõidukina. Tööleminekuks kasutas ratast umbes 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimaseil aastail on tipptundidel kesklinnas rattaid autodest rohkem. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on tõstnud turvalisust ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parandused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taas parkimiskohtade ja autode sõiduradade vähendamise arvelt.<ref name="gehl" /> ==== Rendirattad ==== 1995. aastast pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rendirattaid (''citybike''). Rendirataste laenutuspunkte leiab kõikjalt linnas ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mille ratta kasutaja saab tagasi, kui ratta kasutamise nõuetekohaselt lõpetab. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Selliste linnarataste arv on nüüdseks{{millal}} kasvanud juba üle 2500. Talveks korjatakse rattad parandamiseks ja hoolduseks kokku ning kevadel pannakse taas välja.<ref name="gehl" /> == Vaata ka == * [[Amalienborgi loss]] * [[Bryggebroen]] * [[Charlottenborg]] * [[Christiania]] * [[Cinemateket]] * [[Fisketorvet]] * [[Gemini Residence]] * [[Kopenhaageni lennujaam]] * [[Rundetårn]] * [[Taani Disainikeskus]] * [[Kopenhaageni Majandusülikool]] * [[Gammel Dok]] * [[Eesti Kodu]] * [[Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool]] * [[Kopenhaageni ooperimaja]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Bron">{{netiviide |pealkiri=Facts about Øresundsbron |väljaanne=Øresundsbron |url=https://www.oresundsbron.com/about-oresundsbron/about-us/facts-about-oresundsbron |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History: Home to kings, queens and vikings |väljaanne=Wonderful Copenhagen |url=https://www.wonderfulcopenhagen.com/wonderful-copenhagen/international-press/history-home-kings-queens-and-vikings |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="Copenhagen">{{netiviide |pealkiri=History of Copenhagen |väljaanne=nbi.dk |url=https://www.nbi.dk/~petersen/Copenhagen/History/history.html |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="Region">{{netiviide |pealkiri=Facts about the Øresund Region |väljaanne=Øresundsbron |url=https://www.oresundsbron.com/about-oresundsbron/the-oresund-region/facts-about-the-oresund-region |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="vejre">Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: [http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}, lk 311-328</ref> <ref name="gehl">Gehl, Jan, Gemzøe, Lars & Kirknæs, Sia (2006): New City Life, lk 8-15, 20-33, The Danish Architectural Press, Copenhagen</ref> <ref name="stroget">{{Netiviide |url=http://www.visitcopenhagen.com/content/tourist/what_to_see_and_do/events/event_calendar/venue_info?VenueID=285 |pealkiri=Strøget |vaadatud=2010-06-04 |arhiivimisaeg=2010-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100511150233/http://www.visitcopenhagen.com/content/tourist/what_to_see_and_do/events/event_calendar/venue_info?VenueID=285 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Mn1P1">Wichmann Matthiessen, Christian (2008): [https://web.archive.org/web/20100507094952/http://www.denmark.dk/en/menu/Business-Lounge/Infrastructure/TheFingerPlan The Finger Plan]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{DEN}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Taani linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Kopenhaagen| ]] ny1om1v10bhrr6phi5962cj0mrny69p 7234705 7234685 2026-09-15T20:20:54Z Heakeel 122460 /* Jalgrattaliiklus */ 7234705 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[København (laev)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}} {{Infokast asula | nimi = Kopenhaagen | nimi1_keel = taani | nimi1 = København | pilt_üldvaade = Christiansborg fra Nikolaj Kirken.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Copenhagen.svg | vapi_link = [[Kopenhaageni vapp]] | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = Taani | asendikaardi_seletus = }} '''Kopenhaagen''' ([[taani keel]]es: ''København'') on [[Taani]] pealinn ja suurim linn. Linn asub [[Sjælland]]i ja [[Amager]]i saarel [[Sund|Sundi väin]]a ääres. Kopenhaagen on Sundi väinaga eraldatud [[Rootsi]]s asuvast [[Malmö]] linnast. [[Sundi sild]] ühendab linnad raudtee ja maantee kaudu.<ref name="Bron" /> Linna asutas 1167. aastal vaimulik [[Absalon]].<ref name="History" /> [[10. sajand]]il rajatud algsest viikingite kalurikülast (praeguse [[Gammel Strand]]i piirkonnas), sai [[15. sajand]]i alguses Taani pealinn. [[16. sajand]]il oli linn [[Kalmari unioon]]i [[de facto|''de facto'']] pealinn. Renessansi ajal õitses linn kui [[Skandinaavia]] kultuuri- ja majanduskeskus. [[17. sajand]]iks oli Kopenhaagenist saanud piirkondlik võimukeskus ning Taani valitsuse ja sõjaväe keskus. [[18. sajand]]il tabasid linna laastav katkuepideemia ja suured linnapõlengud. Suured arendusprojektid hõlmasid [[Frederiksstaden]]i linnaosa rajamist ning selliste kultuuriasutuste nagu [[Taani Kuninglik Teater]] ja [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia]] asutamist. Samal ajal sai Kopenhaagenist ka [[Taani orjakaubandus]]e keskus. 1807. aastal pommitas [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] käigus linna Briti laevastik.<ref name="Copenhagen" /> Seejärel tõi [[Taani kuldaeg]] Kopenhaageni arhitektuurile [[uusklassitsism|uusklassitsistliku]] ilme. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] suunas nn Finger Plan ('sõrmeplaan') elamute ja ettevõtete arengut viie linnakeskusest lähtuva rongiliini ääres. [[21. sajand]]i algusest on Kopenhaagen kiiresti arenenud. Linn on Taani kultuuri- ja majanduskeskus ning on koos [[Kopenhaageni börs]]iga [[Põhja-Euroopa]] olulisemaid finantskeskusi. Majandus on kiiresti arenenud teeninduses, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning [[farmaatsia]] valdkonnas. Pärast Sundi silla valmimist on Kopenhaagen järjest enam lõimunud Rootsi [[Skåne maakond|Skåne maakonna]] ja selle suurima linna Malmöga, moodustades [[Sundi regioon]]i.<ref name="Region" /> Linna ilmet kujundavad arvukad sillad, pargid ja promenaadid. Tuntumad turismiobjektid on [[Tivoli aiad]], [[Väikese merineitsi kuju]], [[Amalienborgi loss|Amalienborg]]i ja [[Christiansborg]]i palee, [[Rosenborgi loss]], [[Frederiku kirik]], [[Børsen]] (vana börsihoone) ning mitmed muuseumid, restoranid ja ööklubid. == Ajalugu == [[Fail:Vilhelm_Arnesen_-_Udsigt_fra_Børsgraven_mod_Børsen,_Christiansborg_og_byens_tårne_-_1924.png|pisi|Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924)]] [[Fail:2018 - Nyhavn on sunset.jpg|pisi|Kopenhaageni [[Nyhavn]] õhtul]] Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal hakkas linn kiiresti väljapoole laienema. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate [[järv]]ede taha hakati välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,<ref name="vejre" /> mille näiteks on sellised linnaosad nagu [[Østerbro]], [[Nørrebro]], [[Vesterbro]] ja [[Frederiksberg]]. Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ja rohealade puudumise näol.<ref name="vejre" /> 1920. aastate lõpuks oli selge, et tollal ligikaudu 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et [[ühistransport]] ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada.<ref name="gehl" /> Hakati välja töötama projekti, mis eesmärk oli välja arendada Suur-Kopenhaagen (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinna). === Finger Plan === Finger Plan (otsetõlkes 'sõrmeplaan') on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja [[Taani]] arhitektid ja linnaplaneerijad [[Peter Bredsdorff]] ja [[Sten Eiler Rasmussen]] ning seda tutvustati avalikkusele 1947. aastal.<ref name="vejre" /> Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelabasarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad [[kiirteed]] ja [[raudtee]]d. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud [[korruselamu]]test ning viimased omakorda [[eramu]]test. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust [[rekreatsioon]]iks. [[Tööstus]] paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete [[maantee]]de ja [[raudtee]]dega.<ref name="Mn1P1" /> Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist "sõrme", mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad: [[Hillerød]], [[Farum]], [[Frederikssund]], [[Roskilde]] ja [[Køge]].<ref name="vejre" /> Seoses [[Amager]]i saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav "sõrm". Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaani järgi (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga peaaegu kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samas on tekkinud uusi regionaalseid keskusi), on Finger Plan endiselt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.<ref name="gehl" /> == Transport == === Ühistransport === Kopenhaagenis on välja arendatud ulatuslik [[raudtee|raudteevõrk]]võrgustik, mida teenindavad S-tog ([[linnarong]]), [[kaugrong]]id ja [[Kopenhaageni metroo|metroo]]. Suur-Kopenhaagenis katab raudteevõrk umbes 600 km umbes 200 jaamaga, ligikaudu 300 000 inimest kasutab raudteetransporti iga päev. Lisaks on linn kaetud tiheda [[buss]]iliinivõrguga, sh kahe veebussiliiniga. Kogu ühistransporti korraldab avaliku sektori ettevõte, kes sõlmib eri liine teenindavate ettevõtetega all-lepinguid. Välja on töötatud ühtne piletisüsteem.<ref name="gehl" /> === Jalakäijad === [[Fail:2019 - Caritasbrønden om aftenen.jpg|pisi|Caritase purskkaev Kopenhaagenis 2019. aastal]] Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsasil tänavail. Oluline pöördepunkt oli 17. novembril 1962, kui läbi vanalinna kulgev [[Strøget|Strøget'iks]]i kutsutud peatänav muudeti jalakäijate tänavaks.<ref name="gehl" /> [[Strøget]] koosneb tegelikult mitmest tänavast ([[Frederiksberggade]], [[Nygade]], [[Vimmelskaftet]] ja [[Østergade]]) ja väljakust ([[Nytorv]], [[Gammeltorv]] ja [[Amagertorv]])<ref name="stroget" />; 1,1 km pikkusega on see tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.<ref name="stroget" /> 1962. aastast on jalakäijate ala pidevalt laiendatud. Eesmärgiga võita autovaba ruumi on kesklinnas pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatusi on tehtud järk-järgult: igal aastal on umbes 2–3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. Aastail 1995–2005 vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Ent soov kaotada tänavaile jäänud parkimiskohad ning autoomanike arvu kasv on teravdanud parkimismajade ehitamise survet.<ref name="gehl" /> [[Pilt:Kopenhaagen_hojbro_plads.JPG|thumb|[[Højbro plats]] Kopenhaageni kesklinnas]] === Jalgrattaliiklus === 1970. aastaist on astutud suuri samme ratturite liiklusolude parandamiseks. [[Rattatee]]de võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks{{millal}} kõiki peamisi teid. Ühe uuendusena süttib ratturite [[foor]]is roheline tuli kuus sekundit varem kui autode fooris. Ratturid võivad ka ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas.<ref name="gehl" /> 2005. aastal oli Kopenhaagenis 343 km jalgrattateid ja umbes 60% linnaelanikke kasutas ratast igapäevase sõidukina. Umbes 36% töötajaist sõitis tööle rattaga ning ainult 27% autoga. Viimaseil aastail on tipptundidel kesklinnas rattaid autodest rohkem. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on tõstnud turvalisust ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parandused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taas parkimiskohtade ja autode sõiduradade vähendamise arvelt.<ref name="gehl" /> ==== Rendirattad ==== 1995. aastast pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rendirattaid (''citybike''). Rendirataste laenutuspunkte leiab kõikjalt linnas ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mille ratta kasutaja saab tagasi, kui ratta kasutamise nõuetekohaselt lõpetab. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Selliste linnarataste arv on nüüdseks{{millal}} kasvanud juba üle 2500. Talveks korjatakse rattad parandamiseks ja hoolduseks kokku ning kevadel pannakse taas välja.<ref name="gehl" /> == Vaata ka == * [[Amalienborgi loss]] * [[Bryggebroen]] * [[Charlottenborg]] * [[Christiania]] * [[Cinemateket]] * [[Fisketorvet]] * [[Gemini Residence]] * [[Kopenhaageni lennujaam]] * [[Rundetårn]] * [[Taani Disainikeskus]] * [[Kopenhaageni Majandusülikool]] * [[Gammel Dok]] * [[Eesti Kodu]] * [[Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool]] * [[Kopenhaageni ooperimaja]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Bron">{{netiviide |pealkiri=Facts about Øresundsbron |väljaanne=Øresundsbron |url=https://www.oresundsbron.com/about-oresundsbron/about-us/facts-about-oresundsbron |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History: Home to kings, queens and vikings |väljaanne=Wonderful Copenhagen |url=https://www.wonderfulcopenhagen.com/wonderful-copenhagen/international-press/history-home-kings-queens-and-vikings |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="Copenhagen">{{netiviide |pealkiri=History of Copenhagen |väljaanne=nbi.dk |url=https://www.nbi.dk/~petersen/Copenhagen/History/history.html |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="Region">{{netiviide |pealkiri=Facts about the Øresund Region |väljaanne=Øresundsbron |url=https://www.oresundsbron.com/about-oresundsbron/the-oresund-region/facts-about-the-oresund-region |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="vejre">Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: [http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}, lk 311-328</ref> <ref name="gehl">Gehl, Jan, Gemzøe, Lars & Kirknæs, Sia (2006): New City Life, lk 8-15, 20-33, The Danish Architectural Press, Copenhagen</ref> <ref name="stroget">{{Netiviide |url=http://www.visitcopenhagen.com/content/tourist/what_to_see_and_do/events/event_calendar/venue_info?VenueID=285 |pealkiri=Strøget |vaadatud=2010-06-04 |arhiivimisaeg=2010-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100511150233/http://www.visitcopenhagen.com/content/tourist/what_to_see_and_do/events/event_calendar/venue_info?VenueID=285 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Mn1P1">Wichmann Matthiessen, Christian (2008): [https://web.archive.org/web/20100507094952/http://www.denmark.dk/en/menu/Business-Lounge/Infrastructure/TheFingerPlan The Finger Plan]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{DEN}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Taani linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Kopenhaagen| ]] 8i9iyedylx7ne1t801g87u5d4ebkst7 Apostellik usutunnistus 0 13815 7234998 7198740 2026-09-16T11:01:21Z W.A. von Schlippenbach 163078 7234998 wikitext text/x-wiki [[File:Somme le Roy f.10v (cropped).png|thumb|upright=1.2|Apostlid saavad Pühalt Vaimult inspiratsiooni ja koostavad usutunnistuse. Miniatuur prantsuse teosest ''Somme le Roy'' (u 1295)]] '''Apostellik usutunnistus''' (ladina keeles ''Symbolum Apostolicum'' või ''Symbolum Apostolorum'') on varajane [[kristlus|kristlik]] [[usutunnistus]], mida kasutatakse laialdaselt läänekristlikes konfessioonides nii liturgilistel eesmärkidel kui ka katehheetilise õpetuse alusena. See on tuntud oma Kolmainsusele keskenduva struktuuri ja kristliku usu põhitõdede kokkuvõtliku esituse poolest. Idakristluses on peamiseks „oikumeeniliseks” liturgiliseks usutunnistuseks aga eeskätt [[Nikaia usutunnistus|Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]]. Hoolimata nimest ei pärine usutunnistus otse [[Jeesus]]e [[apostel|apostlitelt]]. Tegu on 2. sajandil Roomas kasutusel olnud ristimistunnistuse (tuntud kui Vana-Rooma usutunnistus) edasiarendusega, mis sai oma lõpliku, tänapäeval tuntud kuju (''textus receptus'' ehk standardseks kujunenud laiendatud tekstikuju) 8. sajandiks [[Frangi riik|Frangi riigis]].<ref>J. N. D. Kelly, ''Early Christian Creeds'', 3. trükk (London: Longman, 1972), lk 1–6, 368–434.</ref><ref>Justo L. González, ''The Story of Christianity, Vol. 1: The Early Church to the Dawn of the Reformation'', uuendatud trükk (New York: HarperOne, 2010), lk 79–81.</ref> == Ajalugu ja areng == Apostelliku usutunnistuse ajalugu on järkjärguline protsess, mille käigus lisati Vana-Rooma usutunnistuse algsele tekstile mitmeid täpsustusi ja laiendusi. === Nime päritolu ja „apostlite koostatud” legend === Keskaegses ja varauusaegses traditsioonis levis arusaam, et apostlid sõnastasid usutunnistuse ühiselt Püha Vaimu juhatusel. Selle narratiivi mõjukas varane vorm seostub muu hulgas [[Tyrannius Rufinus|Rufinusega]], kuid kriitilises uurimuses peetakse apostlikku autorlust legendiks (selle kasvu seletatakse sageli usutunnistuse autoriteedi tõstmise vajadusega).<ref name="catholic-e">{{Cite web |title=Catholic Encyclopedia: Apostles' Creed |url=https://www.newadvent.org/cathen/01629a.htm |website=New Advent |access-date=26.01.2026}}</ref> === Vana-Rooma usutunnistus === Tänapäevase usutunnistuse otsene eelkäija on Vana-Rooma usutunnistus (''Symbolum Romanum''), mis oli Roomas kasutusel ristimisvalemina hiljemalt 2. sajandi keskpaigaks (ja tõenäoliselt kujunes välja juba 2. sajandi jooksul).<ref name="kelly-earl">Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 101–103.</ref><ref name="catholic-e" /> Varaseimaks selgemaks kirjalikuks tunnistuseks peetakse sageli [[Marcellus Ancyrast|Marcelluse]] (Ancyrast) usutunnistuse esitamist kirjas [[Paavst|Rooma piiskop]] [[Julius I]]-le (4. sajandi keskpaik), mis kajastab Roomas kasutusel olnud kolmikjaotusega ristimistunnistuse kuju.<ref name="adolf-harn">{{Cite web |title=Adolf Harnack: Apostles' Creed (Old Roman Symbol and witnesses) |url=https://ccel.org/ccel/harnack/creed/creed.ii.iii.html |website=CCEL |access-date=26.01.2026}}</ref> See oli lühem kui praegune versioon ja selle tekst on rekonstrueeritav kirikuisade, näiteks Marcelluse Ancyrast (u 341) ja Rufinuse Aquileiast (u 404) kirjutiste põhjal.<ref name="kelly-earl" /><ref>Philip Schaff, ''History of the Christian Church, Vol. II: Ante-Nicene Christianity. A.D. 100-325'' (Grand Rapids, MI: Eerdmans, 1910), lk 528–535.</ref> Vana-Rooma usutunnistuse rekonstrueeritud tekst oli ligikaudu järgmine: :''Ma usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse. :''Ja Kristusesse Jeesusesse, tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, :''kes on sündinud Pühast Vaimust ja neitsi Maarjast, :''Pontius Pilaatuse all risti löödud ja maha maetud, :''kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, :''üles läinud taeva, istub Isa paremal käel, :''sealt ta tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. :''Ja Pühasse Vaimusse, :''pühasse Kirikusse, :''pattude andeksandmist, :''ihu ülestõusmist.''<ref>See rekonstruktsioon põhineb Rufinuse kommentaaril. Vaata: Philip Schaff, ''The Creeds of Christendom'', kd 2 (New York: Harper & Brothers, 1877), lk 45–47.</ref> Nagu näha, puudusid siit mitmed hiljem lisatud fraasid, näiteks "taeva ja maa Looja", "kannatanud", "surnud", "alla läinud surmavalda", "pühade osadus" ja (Rufinuse ladinakuju lõpus) "igavest elu". Samas tuleb märkida, et mõnes varases tunnistuses (eriti kreekakeelses traditsioonis) esineb ka „igavene elu”, mistõttu konkreetse fraasi varasus sõltub käsitletavast tekstiliinist ja tunnistajast.<ref name="adolf-harn" /> === Laienemine ja täiendused (4.–7. sajand) === {| class="wikitable sortable" ! Fraas / element ! Ladina kuju (tüüpiline) ! Tekstiline lisandumine (varaseimad kindlamad tunnistused) ! Standardiseerumine ''textus receptus''-kujus ! Märkus (motiiv/tähendus) |- | „taeva ja maa Looja” | ''creatorem caeli et terrae'' | 4.–5. saj (lääne piirkondlikud vormid; Gallia/Hispaania tekstiliinid) | 6.–8. saj (lääne ühtlustumine; eriti Karolingide perioodil normeerimine) | Pole algses Vana-Rooma vormis; rõhutab, et Isa on ka Looja (anti-gnostiline / anti-markionistlik rõhuasetus).<ref name="ReferenceA">Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 378–379.</ref><ref>McGrath, ''Historical Theology'', lk 35–37.</ref> |- | „kannatanud” | ''passus'' | 4.–5. saj (lääne lisandused; sageli koos surma/matmise rõhutamisega) | 6.–8. saj | Täpsustab Kristuse kannatuste reaalsust (anti-doketiline rõhuasetus).<ref>Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 368–434 (üldkäsitlus lisandustest).</ref> |- | „surnud” | (nt) ''mortuus'' / ''et mortuus'' | 4.–6. saj (lääne tekstides koos „risti löödud” ja „maha maetud” plokiga) | 6.–8. saj | Võimendab ajaloolist konkreetsust (surm ei ole pelgalt näiline); sageli osa [[Passioon|passiooni]]<nowiki/>tsüklist.<ref name="ReferenceB">Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 368–434.</ref> |- | „alla läinud surmavalda” | ''descendit ad inferna'' / ''ad inferos'' | u 400 (Aquileia usutunnistuse tekst; Rufinuse tunnistus) | 6.–8. saj (Gallia standardiseerimine; hiljem laialdane lääne kasutus) | Tekstiliselt lisandub hilja. Rufinus seletab seda algselt sisuliselt kui „maha maetud” (= surma reaalsus), kuid hilisem lääne katehhees ja populaarne eksegees seostasid seda üha enam Kristuse võiduka allilma-laskumise motiiviga (''harrowing of hell'').<ref name="Kelly405">Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 383–385.</ref><ref name="rufinus-co">{{Cite web |title=Rufinus: Commentary on the Apostles' Creed |url=https://www.newadvent.org/fathers/2711.htm |website=New Advent (Church Fathers) |access-date=26.01.2026}}</ref><ref>Barclay, ''The Apostles' Creed'', lk 78–82.</ref> |- | „pühade osadus” | ''sanctorum communionem'' | 5. saj (Gallia tekstiliin) | 6.–8. saj | Genitiiv ''sanctorum'' võimaldab kahetist tõlgendust: (a) pühad inimesed (kõigi kristlaste osadus üle aja) või (b) pühad asjad (sakramentaalne osadus).<ref>Pelikan, ''The Christian Tradition'', kd 1, lk 130.</ref> |- | „igavest elu” | ''vitam aeternam'' | 4.–7. saj (sõltub tekstiliinist; mõnes tunnistuses varem, ladina ''textus receptus'' lõpus kujuneb kindlamalt hiljem) | 6.–8. saj | Annab selge eshatoloogilise lõpu; „varaseim kindel esinemine” sõltub kreeka/ladina tunnistajatest.<ref name="adolf-harn" /><ref>Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 368–434, 431–432.</ref> |} Alates 4. sajandist levis Rooma usutunnistus lääneprovintsidesse, eriti [[Gallia]]sse ja [[Hispaania]]sse. Nendes piirkondades hakati teksti täiendama, et võidelda levinud [[hereesia|hereesiatega]] (näiteks [[arianism]]iga) ja väljendada selgemalt kiriku õpetust. Uurimustes rõhutatakse sageli, et laienemised ei tekkinud „ühe korraga”, vaid lisandusid eri paikades eri aegadel ning osa lisandusi standardiseeriti alles Karolingide perioodil.<ref name="ReferenceB" /><ref>{{Cite web |title=Catholic Encyclopedia: Apostles' Creed (received text and dating debates) |url=https://www.newadvent.org/cathen/01629a.htm |website=New Advent |access-date=26.01.2026}}</ref> '''"taeva ja maa Looja"''' (''creatorem caeli et terrae'') lisati vastusena [[gnostitsism|gnostilistele]] ja [[Markion|markionistlikele]] õpetustele, mis eristasid [[Vana testament|Vana Testamendi]] Loojajumalat Uue Testamendi armulisest Isast.<ref name="ReferenceA" /><ref>Alister E. McGrath, ''Historical Theology: An Introduction to the History of Christian Thought'', 2. trükk (Malden, MA: Wiley-Blackwell, 2013), lk 35–37.</ref> '''"kannatanud"''' (''passus'') lisati, et rõhutada Kristuse kannatuste reaalsust [[doketism|doketismi]] vastu. Doketism väitis, et Kristuse keha ja kannatused olid vaid näilised, tuginedes sageli arusaamale, et jumalik ei saa materiaalses maailmas kannatada. (Sama lisand liitub hiljem sageli koos fraasidega “surnud” ja “maha maetud”, mis ühiselt rõhutavad Kristuse surma tegelikkust ja ajaloolist konkreetsust.)<ref name="ReferenceB" /> '''"[[alla läinud surmavalda]]"''' (''descendit ad inferna'' / ''ad inferos''): see fraas puudus Vana-Rooma usutunnistusest. Üks selle varaseimaid tunnistusi pärineb Rufinuse kodukiriku usutunnistusest Aquileias (u 400 pKr). Rufinus ise selgitas, et tema arusaama kohaselt tähendas see lause sisuliselt sama, mis "maha maetud" (''sepultus''), s.t rõhutas Kristuse surma ja matmise reaalsust.<ref name="Kelly405" /><ref name="rufinus-co" /> Aja jooksul omandas see fraas aga teise, populaarsema teoloogilise tõlgenduse, mis põhines [[Kristuse laskumine surmavalda|Kristuse allilma laskumise]] õpetusel (nn põrgu kündmine), kus Kristus kuulutas võitu surmavalla üle ja vabastas Vana Testamendi õiged.<ref>William Barclay, ''The Apostles' Creed'' (Louisville, KY: Westminster John Knox Press, 1998), lk 78–82.</ref> 7. sajandiks, kui usutunnistus Gallias standardiseeriti, oli see uus tähendus juba domineeriv. Seega toimus fraasi sees teoloogiliselt oluline tähendusnihe – algsest surma reaalsuse rõhutamisest sai hiljem võidu kuulutamine surmavalla üle, mida Rufinuse enda eksegees selles kohas ei rõhuta.<ref name="rufinus-co" /> '''"pühade osadus"''' (''sanctorum communionem'') on samuti Gallia päritolu lisandus 5. sajandist. Selle täpne tähendus on teoloogide seas jätkuvalt arutelu objektiks. Ladina genitiiv ''sanctorum'' võib grammatiliselt viidata nii „pühadele inimestele” (kristlaste osadus üle aja ja ruumi) kui ka „pühadele asjadele” (eriti sakramentaalsele osadusele).<ref>Jaroslav Pelikan, ''The Christian Tradition: A History of the Development of Doctrine, Vol. 1: The Emergence of the Catholic Tradition (100-600)'' (Chicago: University of Chicago Press, 1971), lk 130.</ref><ref>{{Cite web |title=Communion of Saints (double sense: holy persons / holy things) |url=https://www.encyclopedia.com/philosophy-and-religion/christianity/christianity-general/communion-saints |website=Encyclopedia.com |access-date=26.01.2026}}</ref> '''"igavest elu"''' (''vitam aeternam'') lisati teksti lõppu, et anda usutunnistusele selge [[eshatoloogia|eshatoloogiline]] ja lootusrikas lõpp. Selle fraasi varaseim kindel esinemine sõltub sellest, millist tekstiliini (kreeka/ladina) ja milliseid tunnistajaid käsitleda.<ref name="adolf-harn" /> === Lõpliku vormi kujunemine === Tänapäeval tuntud laiendatud tekst (''textus receptus'') kujunes välja Gallias ja Hispaanias 6.–7. sajandil. [[Karl Suur]]e valitsemisajal (8.–9. sajandil) hakati seda versiooni kasutama kogu Frangi riigis, et ühtlustada liturgilist praktikat. Hiljem jõudis Gallia versioon tagasi Rooma ning asendas seal 10. sajandiks varasema ja lühema Vana-Rooma usutunnistuse.<ref>Kelly, ''Early Christian Creeds'', lk 431–432.</ref> Teoloog [[Adolf von Harnack|Adolf von Harnacki]] esindatud [[Protestantism|protestantlikus]] uurimustraditsioonis on rõhutatud, et kuigi usutunnistuse kodifitseeritud tekst pärineb hoopis hilisemast ajast kui esimesest-teisest sajandist (apostlite ning nende otseste õpilaste ajajärk), siis see ei vähenda usutunnistuse autoriteeti ega näita, et tegu oleks hilisema väljamõeldisega, kuna sisaldab endas juba varem ringlenud õpetust ja ristimistunnistuse vormeleid ning pigem ühtlustab neid koos mõnede regionaalsete täpsustustega<ref>{{Cite web |title=Catholic Encyclopedia: Apostles' Creed (received text and earlier Roman form) |url=https://www.newadvent.org/cathen/01629a.htm |website=New Advent |access-date=26.01.2026}}</ref>. == Tekst eesti keeles == Mina usun [[Jumal]]asse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja [[Jeesus]]esse [[Kristus]]esse, Tema ainsasse Pojasse, meie [[Issand]]asse, kes on saadud [[Püha Vaim|Pühast Vaimust]], ilmale tulnud [[Neitsi Maarja]]st, kannatanud [[Pontius Pilatus|Pontius Pilaatuse]] all, risti löödud, surnud ja maha maetud, [[Kristuse laskumine surmavalda|alla läinud surmavalda]], kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub [[Jumal]]a, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun [[Püha Vaim|Pühasse Vaimusse]], üht püha kristlikku [[Kirik (institutsioon)|Kirikut]], pühade osadust, [[patt]]ude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.<ref>{{Cite web |title=Väike Katekismus: Usutunnistus (EELK) |url=https://eelk.ee/katekismus/usutunnistus/ |website=EELK |access-date=26.01.2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Nikaia usutunnistus]] * [[Athanasiuse usutunnistus]] * [[Vana-Rooma usutunnistus]] == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Apostellik usutunnistus}} [[Kategooria:Kristlus]] pv0gbv1fykkxaisyqz91429y2g828i4 Videomängude loend 0 21311 7234887 7188028 2026-09-16T08:27:51Z Sendrasendra 225202 7234887 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud videomänge. Loend ei ole täielik.'' ''Vaata ka: [[Eestikeelsete videomängude loend]] ja [[Eestis arendatud mängude loend]]'' * [[Adventure Park]] * [[Age of Conan: Hyborian Adventures]] * [[Age of Empires]] **[[Age of Empires: The Rise of Rome]] ** [[Age of Empires II]] *** [[Age of Empires II: Age of Kings]] *** [[Age of Empires II HD]] **** [[Age of Empires II HD: The Forgotten]] ** [[Age of Empires III]] * [[Alone in the Dark]] *** [[Alone in the Dark: The New Nightmare]] * [[Americas Army]] *[[Ametiguru]] *[[An Outcry]] *[[Angry Birds]] *[[Animal Crossing]] **[[Animal Crossing: Happy Home Designer]] **[[Animal Crossing: Amiibo Festival]] **[[Animal Crossing: Pocket Camp]] **[[Animal Crossing: New Horizons]] *[[Anno 117]] *[[Anno 1800]] *[[Anno 2070]] *[[Anno 2205]] * [[Anomaly Korea]] * [[Arcanum: Of Steamworks and Magick Obscura]] * [[ARMA: Armed Assault]] ** [[ARMA 2]] ** [[ARMA 2: Operation Arrowhead]] ** [[ARMA: Cold War Assault]] ** [[ARMA 3]] * [[Assassin's Creed]] ** [[Assassin's Creed II]] *** [[Assassin's Creed II: Discovery]] ** [[Assassin's Creed: Brotherhood]] ** [[Assassin's Creed: Revelations]] ** [[Assassin's Creed III]] *** [[Assassin's Creed III: Liberation]] ** [[Assassin's Creed IV: Black Flag]] *** [[Assassin's Creed: Pirates]] *** [[Assassin's Creed: Freedom Cry]] ** [[Assassin's Creed Rogue]] *** [[Assassin's Creed Identity]] ** [[Assassin's Creed Unity]] *** [[Assassin's Creed Chronicles: China]] ** [[Assassin's Creed Syndicate]] *** [[Assassin's Creed Chronicles: India]] *** [[Assassin's Creed Chronicles: Russia]] ** [[Assassin's Creed Origins]] * [[BabyType]] ** [[BabyType 2000]] * [[Battlefield 1942]] *** [[Battlefield 1942: The Road to Rome]] *** [[Battlefield 1942: Secret Weapons of WWII]] ** [[Battlefield Vietnam]] ** [[Battlefield 2]] ** [[Battlefield 2142]] ** [[Battlefield Heroes]] ** [[Battlefield: Bad Company 2]] *** [[Battlefield: Bad Company 2: Vietnam]] ** [[Battlefield Online]] ** [[Battlefield Play4Free]] ** [[Battlefield 3]] ** [[Battlefield 4]] ** [[Battlefield Hardline]] ** [[Battlefield 1]] * [[Beacon Pines]] * [[Beneath Her Starry Sky]] * [[Beyond Two Souls]] * [[Big Rigs: Over the Road Racing]] * [[BioShock]] * [[Blitzkrieg (arvutimäng)|Blitzkrieg]] ** [[Blitzkrieg II]] * [[Blood Knights]] * [[Blood of the Werewolf]] * [[Bokuhime Project]] * [[BOSSGAME: The Final Boss Is My Heart]] * [[Boyfriend Dungeon]] * [[BRINK]] * [[Brothers in Arms]] ** [[Brothers in Arms: Road to Hill 30]] ** [[Brothers in Arms: Earned in Blood]] * [[Bugsnax]] * [[Burnout Paradise: The Ultimate Box]] *[[Cabal Online]] * [[Caesar IV]] * [[Call of Duty]] ** [[Call of Duty 2]] ** [[Call of Duty 3]] ** [[Call of Duty 4]] ** [[Call of Duty: Modern Warfare 2]] ** [[Call of Duty: Black Ops]] ** [[Call of Duty: Modern Warfare 3]] ** [[Call of Duty: Black Ops 2]] ** [[Call of Duty: Black Ops Cold War]] ** [[Call of Duty: Ghosts]] ** [[Call of Duty: Advanced Warfare]] ** [[Call of Duty: Black Ops III]] ** [[Call of Duty: Infinite Warfare]] * [[Candy Crush Saga]] * [[Canis Canem Edit]] * [[Cantr II]] * [[Castle of the Winds]] * [[Cat Cafe Manager]] * [[Cities: Skylines]] * [[City Life]] * [[Civilization]] **[[Civilization II]] **[[Civilization III]] **[[Civilization IV]] ** [[Civilization V]] * [[Clash Royale]] * [[Cloudbuilt]] * [[Codename: Panzers]] * [[Coffe Talk|Coffee Talk]] * [[Colin McRae: DiRT]] * [[Colonisation]] * [[Command & Conquer]] * [[Commandos 2: Men of Courage]] * [[Contagion]] * [[Contrast]] * [[Counter-Strike]] * [[Counter-Strike: Condition Zero]] * [[Counter-Strike: Global Offensive]] * [[Crisis Core: Final Fantasy VII]] * [[Crysis 3]] * [[Cube (mäng)|Cube]] * [[Cyberpunk 2077]] * [[Day of Defeat]] ** [[Day of Defeat: Source]] * [[Deadfall Adventures]] * [[Death and Taxes]] * [[Democracy]] ** [[Democracy 2]] ** [[Democracy 3]] * [[Desta: The Memories Between]] * [[Destiny 2]] * [[Deus Ex]] ** [[Deus Ex: Invisible War]] ** [[Deus Ex: Human Revolution]] ** [[Deus Ex: The Fall]] ** [[Deus Ex: Mankind Divided]] * [[Devil May Cry]] *[[DIABLO I]] *[[DIABLO II]] *[[DIABLO III]] * [[Dirge of Cerberus Lost Episode: Final Fantasy VII]] * [[Disco Elysium]] * [[Doki Doki Literature Club!]] *[[Donkey Kong]] * [[Doom]] *** [[The Ultimate Doom]] ** [[Doom (2016)|Doom]] (2016) ** [[Doom II: Hell on Earth]] ** [[Final Doom]] ** [[Doom III]] ** [[DOOM]] * [[Dota]] ** [[Dota 2]] * [[Dreamfall]] * [[Duke Nukem 3D]] * [[Duke Nukem Forever]] * [[Dungeonland]] * [[Dungeon Dashers]] * [[Elden Ring]] * [[Emps-scape]] * [[English Country Tune]] * [[Enternum]] * [[Erepublik]] * [[Factorio]] * [[Fahrenheit (videomäng)|Fahrenheit]] * [[Fearann Muin]] * [[Fallout 2]] * [[Fallout: New Vegas]] * [[Fields of Mistria]] * [[FIFA (mängude sari)|FIFA]] * [[Final Exam]] * [[Final Fantasy]] ** [[Final Fantasy X]] ** [[Final Fantasy XIII]] ** [[Final Fantasy Versus XIII]] * [[Five Nights at Freddy's]] (sari) * [[Flight of the Amazon Queen]] * [[Flower]] * [[Fortnite]] * [[FORTUNE the FATED]] * [[Frets on Fire]] * [[Frog Fractions]] * [[F1 Challenge '99-'02]] * [[F1 2002]] * [[Garry's Mod]] * [[Gatewars]] * [[Genshin Impact]] * [[God of War Ragnarök]] * [[Gotham Knights]] * [[Granblue Fantasy Versus]] * [[Grand Theft Auto (seeria)|Grand Theft Auto]] ** [[Grand Theft Auto]] *** [[Grand Theft Auto: London, 1969]] *** [[Grand Theft Auto: London, 1961]] ** [[Grand Theft Auto 2]] ** [[Grand Theft Auto III]] ** [[Grand Theft Auto IV]] ** [[Grand Theft Auto V]] ** [[Grand Theft Auto VI]] ** [[Grand Theft Auto: Vice City]] ** [[Grand Theft Auto: San Andreas]] ** [[Grand Theft Auto IV]] ** [[Grand Theft Auto V]] * [[Growtopia]] * [[Guilty Gear]] **[[Guilty Gear X]] **[[Guilty Gear 2X]] **[[Guilty Gear 2: Overture]] **[[Guilty Gear Xrd -SIGN-]] **[[Guilty Gear Strive]] * [[Guns of Icarus Online]] * [[Gwent: The Witcher Card Game]] * [[Habbo Hotel]] * [[Hades (videomäng)|Hades]] * [[Half-Life]] ** [[Half-Life 2]] ** [[Counter-Strike]] *** [[Counter-Strike: Source]] * [[Hard Truck: 18 Wheels of Steel]] * [[Harry Potter and the Philosopher's Stone]] * [[Harvestella]] * [[HATSUNE MIKU: COLORFUL STAGE!]] * [[Haven (videomäng)|Haven]] * [[Hearts of Iron]] ** [[Hearts of Iron II]] *** [[Hearts of Iron II: Doomsday]] *** [[Hearts of Iron II: Armageddon]] ** [[Hearts of Iron III]] ** [[Hearts of Iron IV]] * [[Hearthstone: Heroes of Warcraft]] * [[Heavy Rain]] * [[Heli Heroes]] * [[Helltaker]] * [[Hero of the Kingdom]] * [[Heroes of Might and Magic: Olden Era]] * [[Heroes of Newerth]] * [[Hidden & Dangerous]] * [[Hidden & Dangerous 2]] * [[Hitman: Codename 47]] * [[Hitman 2: Silent Assassin]] * [[Hollow Knight]] ** [[Hollow Knight: Silksong]] * [[Honkai Impact 3rd]] * [[Honkai: Star Rail]] * [[Hovertank]] * [[I Was a Teenage Exocolonist]] * [[Indiana Jones and Fate of Atlantis]] * [[Indiana Jones and the Last Crusade (mäng)|Indiana Jones and the Last Crusade]] * [[Indy looking for Jewels...]] * [[Intake]] * [[Iron Warriors: T-72 Tank Command]] * [[Just Cause 3]] * [[Kerbal Space Program]] * [[Kingdom Hearts]] **[[Kingdom Hearts 2]] * [[Kingdom of Loathing]] * [[Life Is Strange: True Colors]] * [[Lil Gator Game]] * [[Lake (videomäng)|Lake]] * [[League of Legends]] * [[Left 4 Dead]] ** [[Left 4 Dead 2]] * [[Leisure Suit Larry]] * [[Long Live The Queen]] * [[Mafia II]] * [[Mafia III]] * [[Mafia: The City of Lost Heaven]] * [[Mass Effect]] ** [[Mass Effect 2]] ** [[Mass Effect 3]] * [[Master of Magic]] * [[Master Reboot]] * [[Medal of Honor (mängusari)|Medal of Honor]] ** [[Medal of Honor Allied Assault]] *** [[Medal of Honor Allied Assault: Spearhead]] *** [[Medal of Honor Allied Assault: Breakthrough]] ** [[Medal of Honor: Pacific Assault]] ** [[Medal of Honor: Airborne]] * [[Metal Gear Solid 4: Guns of the Patriots]] * [[Mortal Kombat]] * [[Max Payne]] * [[Max Payne 2: The Fall of Max Payne]] * [[Minecraft]] * [[Monkey Island]] * [[My Hot Girlfriend]] * [[MySims]] * [[Need for Speed]] ** [[Need for Speed: Most Wanted (2005. aasta videomäng)]] ** [[Need for Speed: Most Wanted (2012. aasta videomäng)]] ** [[Need for Speed: ProStreet]] * [[NEEDY STREAMER OVERLOAD]] * [[Neighbours from Hell Compilation]] * [[NetHack]] * [[Nether]] *[[NHL (mänguseeria)]] * [[Night In The Woods]] * [[No More Room in Hell]] * [[OMORI]] * [[one night, hot springs]] * [[Osu!]] * [[Our Life: Beginnings & Always]] * [[Outlast]] * [[Overwatch]] * [[Overwatch 2]] * [[Pac-Man]] * [[Papers, please]] * [[Path of Exile]] * [[Pathfinder: Wrath of the Righteous]] * [[PAYDAY: The Heist|PAYDAY The Heist]] ** [[PAYDAY The Heist: Wolfpack DLC]] * [[PAYDAY 2]] * [[PlanetSide]] ** [[PlanetSide 2]] * [[Please Be Happy]] * [[Pong]] * [[Poöf]] * [[Prehistorik]] ** [[Prehistorik 2]] * [[Prime World]] * [[Project CARS]] * [[Purrgatory]] * [[Psychonauts]] **[[Psychonauts 2]] * [[Quake]] ** [[Quake II]] ** [[Quake III Arena]] ** [[Quake IV]] ** [[Enemy Territory: Quake Wars]] ** [[Quake Live]] ** [[Quake Champions]] * [[Queen At Arms]] * [[Ragnarok Online]] * [[Red Dead Redemption]] * [[Redshirt]] * [[Remothered: Broken Porcelain]] * [[Resident Evil]] (sari) * [[Rise of Nations]] * [[Risk of Rain]] * [[Rocksmith 2014]] * [[Runescape]] * [[Saints Row]] ** [[Saints Row 2]] ** [[Saints Row: The Third]] ** [[Saints Row IV]] * [[SAS: Secure Tomorrow]] * [[Sea of Thieves]] * [[Settlers]] * [[Shogun: Total War]] *** [[Shogun: Total War: Mongol Invasion]] ** [[Medieval: Total War]] *** [[Medieval: Total War: Viking Invasion]] ** [[Rome: Total War]] *** [[Rome: Total War: Barbarian Invasion]] *** [[Rome: Total War: Alexander]] ** [[Medieval II: Total War]] *** [[Medieval II: Total War: Kingdoms]] ** [[Empire: Total War]] ** [[Napoleon: Total War]] ** [[Total War: Shogun 2]] *** [[Total War: Shogun 2: Rise of the Samurai]] *** [[Total War: Shogun 2: Fall of the Samurai]] ** [[Total War: Rome II]] ** [[Total War: Attila]] ** [[Total War: Warhammer]] * ''[[SIGNALIS]]'' * [[Silkroad Online]] * [[Simcity]] * [[Skullgirls]] * [[SkyRoads]] * [[Solarion]] * [[Spiritfarer]] * [[Spore]] * [[S.T.A.L.K.E.R. Shadow of Chernobyl|S.T.A.L.K.E.R.: Shadow of Chernobyl]] ** [[S.T.A.L.K.E.R.: Clear Sky]] ** [[S.T.A.L.K.E.R.: Call of Pripyat]] * [[Stardew Valley]] * [[State of Decay]] * [[State of War (videomäng)|State of War]] * [[Stunts]] * [[Subway Surfers]] * [[Super Lesbian Animal RPG]] * [[Super Mario]] ** [[Super Mario Bros.]] ** [[Super Mario Bros. 2: The Lost Levels]] ** [[Super Mario Bros. 2]] ** [[Super Mario 64]] * [[Super Meat Boy]] * [[Survivor Squad]] * [[Zarch]] * "[[Zoo]]" * [[Tactical Intervention]] * [[Team Fortress Classic]] ** [[Team Fortress 2]] * [[Teleglitch]] * [[Tell Me Why]] * [[Temtem]] * [[Terraria]] * [[Tetris]] * [[The Archipelago]] * [[The Elder Scrolls: Arena]] ** [[The Elder Scrolls II: Daggerfall]] ** [[An Elder Scrolls Legend: Battlespire]] ** [[The Elder Scrolls Adventures: Redguard]] ** [[The Elder Scrolls III: Morrowind]] *** [[The Elder Scrolls III: Tribunal]] *** [[The Elder Scrolls III: Bloodmoon]] ** [[The Elder Scrolls IV: Oblivion]] *** [[The Elder Scrolls IV: Knights of the Nine]] *** [[The Elder Scrolls IV: Shivering Isles]] ** [[The Elder Scrolls V: Skyrim]] ** [[The Elder Scrolls Online]] ** [[The Elder Scrolls: Legends]] * [[The Harvest]] * [[The House in Fata Morgana]] * [[The Quarry]] * [[The Ship]] * [[The Sims (videomäng)]] * [[The Sims 2]] ** [[The Sims 2: University]] * [[The Sims 3]] * [[The Sims 4]] * [[The Symbiant]] * [[Nõidur|The Witcher]] ** [[The Witcher]] ** [[The Witcher 2: Assassins of Kings]] ** [[The Witcher 3: Wild Hunt]] * [[The X-Files: Deep State]] * [[Thief]] ** [[Thief Gold]] ** [[Thief II: The Metal Age]] ** [[Thief: Deadly Shadows]] (ehk Thief III) * [[Tom Clancy's Splinter Cell: Blacklist]] * [[Tomb Raider]] ** [[Tomb Raider]] ** [[Tomb Raider Unfinished Business]] ehk Tomb Raider GOLD ** [[Tomb Raider: The dagger of XianII]] ehk Tomb Raider II ** [[Tomb Raider: The Golden Mask]] ehk Tomb Raider II GOLD ** [[Tomb Raider: Adventures of Lara Croft]] ehk Tomb Raider III ** [[Tomb Raider: The Lost Artifact]] ehk Tomb Raider III GOLD ** [[Tomb Raider The Last Revelation]] ** [[Tomb Raider Chronicles]] ** [[Tomb Raider Angel of Darkness]] ** [[Tomb Raider Legend]] ** [[Tomb Raider Anniversary]] * [[Tribal Wars]] * [[Tribes Ascend]] * [[Tycoon]] *[[Uncharted 2: Among Thieves]] * [[Unreal seeria]] ** [[Unreal]] ** [[Unreal II: The Awakening]] ** [[Unreal Tournament]] ** [[Unreal Tournament 2003]] ** [[Unreal Tournament 2004]] ** [[Unreal Tournament 2007]] * [[Vampire Survivors]] * [[Vietcong]] ** [[Vietcong: Fist Alpha]] ** [[Vietcong: Purple Haze]] ** [[Vitecong: Red Dawn]] ** [[Vietcong 2]] * [[Vitamin Connection]] * [[Warcraft]] ** [[Warcraft II: Tides of Darkness]] ** [[Warcraft II: Beyond the Dark Portal]] ** [[Warcraft III: Reign of Chaos]] ** [[Warcraft III: The Frozen Throne]] * [[Warframe]] * [[Warhammer 40,000: Dawn of War: Soulstorm]] *[[War Rock]] *[[Watch Dogs: Legion]] *[[We Are OFK]] *[[We Know the Devil]] *[[Wilderless (videomäng)|Wilderless]] * [[Wolfenstein]] ** [[Wolfenstein 3D]] ** [[Return to Castle Wolfenstein]] ** [[Wolfenstein: Enemy Territory]] ** [[Wolfenstein (2009. aasta mäng)]] *[[World of Warcraft]] * [[Wrack]] * [[Wylde flowers]] ==Vaata ka== * [[Arvutimalede loend]] [[Kategooria:Arvutimängud| Arvutimängude loend]] [[Kategooria:Meelelahutuse loendid]] 77mmbuzzlqud6jynug0zdnavyay92av Vikipeedia arutelu:Saatkond 5 21796 7234507 7234464 2026-09-15T12:58:34Z MediaWiki message delivery 64388 /* Server switch - Your wiki will be read-only for a short time soon */ uus alaosa 7234507 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 7|Arhiiv 7]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 8|Arhiiv 8]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 9|Arhiiv 9]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 10|Arhiiv 10]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 10 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|arutelu]])</bdi> 23. juuni 2026, kell 20:11 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860". --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 25. juuni 2026, kell 16:29 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Sannita (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267". --> == Request for comment (the future of Abstract Wikipedia) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies if this has not yet been translated into your wiki's language. {{int:Please-translate}} You are invited to voice your opinions in a [[:m:Requests for comment/The future of Abstract Wikipedia|request for comment about the future of Abstract Wikipedia]]. {{Int:Feedback-thanks-title}} [[:m:User:Kowal2701|Kowal2701]] ([[:m:User talk:Kowal2701|talk]]) 24. juuli 2026, kell 15:24 (EEST) </bdi> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:DreamRimmer@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860". --> == CEE Technical Village Pump == {{int:please-translate}} [[File:CEE Technical Village Pump.webm|300px|right|thumb|A short introduction to the CEE Technical Village Pump]] The '''[[:m:CEE Technical Village Pump|CEE Technical Village Pump]]''' is a new space for Wikimedia contributors and communities across the CEE region to request technical help, exchange solutions, and get support from experienced contributors. To introduce the project and give a quick overview of how it works, we’ve prepared this short video. The page is currently available in English. We’d like to make it accessible to communities across the region in their local languages, and we’d appreciate your [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special%3ATranslate&group=page-Template%3ACEE+Technical+Village+Pump+header&language=en&action=page&filter=&action_source=translate_page help translating it]. Best regards, [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. august 2026, kell 12:09 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=30401522". --> == <span lang="en" dir="ltr">Server switch - Your wiki will be read-only for a short time soon</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="server-switch"/><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Tech%2FServer+switch&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will switch the traffic between its data centers. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. All traffic will switch on '''{{#time:j xg|2026-09-23|en}}'''. The switch will start at '''[https://zonestamp.toolforge.org/{{#time:U|2026-09-23T14:00|en}} {{#time:H:i e|2026-09-23T14:00}}]'''. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Special:MyLanguage/Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. A banner will be displayed on all wikis 30 minutes before this operation happens. This banner will remain visible until the end of the operation. You can contribute to the [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special%3ATranslate&group=Centralnotice-tgroup-read_only_banner&task=view&language=&filter=&action=translate translation or proofreading] of this banner text. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' * You will not be able to edit for up to an hour on {{#time:l j xg Y|2026-09-23|en}}. * If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': * Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. * We expect the code deployments to happen as any other week. However, some case-by-case code freezes could punctually happen if the operation require them afterwards. * [[mw:Special:MyLanguage/GitLab|GitLab]] will be unavailable for about 90 minutes. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch_Datacenter|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. '''Please share this information with your community.'''</div><section end="server-switch"/> </div> [[m:user:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]] 15. september 2026, kell 15:58 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=30513874". --> b2eq9sseelp3f1310fkaojd9d43c0wj Thorbjörn Fälldin 0 23499 7234919 6846112 2026-09-16T09:03:27Z Taurus404 80079 7234919 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Falldin.JPG|pisi|Thorbjörn Fälldin 1967.]] [[Fail:Falldin signature.svg|pisi]] '''Nils Olof Thorbjörn Fälldin''' ([[24. aprill]] [[1926]] [[Hogsjö]], [[Västernorrlandi lään]] – [[23. juuli]] [[2016]] Hogsjö, Västernorrlandi lään) oli [[Rootsi]] poliitik, [[Rootsi peaminister]] [[1976]]–[[1978]] ja [[1979]]–[[1982]], [[Keskpartei (Rootsi)|Keskpartei]] juht aastatel [[1971]]–[[1985]]. Kui ta sai 1976. aastal Rootsi peaministriks, oli ta esimene parem- ja keskjõudude bloki (tollal) suurimast parteist pärit valitsusjuht. Keskpartei sai sama aasta valimisel üldtulemuselt teise koha, kogudes 24,08% häältest ja 86 kohta 349-st. Thorbjörn Fälldin kasvas üles talupidajate perekonnas [[Ångermanland]]is ja hakkas ise talupidajaks. Poliitikaga hakkas tegelema [[1940. aastad|1940. aastatel]]. Ta valiti [[1958]] parlamendiliikmeks: [[Riksdag]]i koosseisu kuulus ta esmalt [[1964]]. aastani ja siis uuesti aastatel [[1967]]–[[1986]]. Võisteldes Keskpartei juhi koha pärast [[Johannes Antonsson]]iga, sai ta [[1969]] Keskpartei aseesimeheks. [[1971]] tõusis ta erakonna esimeheks, edestades sisevalimistel [[Gunnar Hedlund]]it. Aastal [[1973]] soovitas ta Keskpartei ja [[Liberaalne Rahvapartei|Liberaalse Rahvapartei]] ühinemist suureks poliitiliseks keskjõuks, mis jäi ära Keskpartei liikmete enamiku vastuseisu tõttu. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Olof Palme]] | nimi=[[Rootsi peaminister]] | aeg=[[1976]]–[[1978]] | järgnev=[[Ola Ullsten]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ola Ullsten]] | nimi=[[Rootsi peaminister]] | aeg=[[1979]]–[[1982]] | järgnev=[[Olof Palme]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Fälldin, Thorbjörn}} [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2016]] m400ko89im0q67a7w7fmo25mjqg9pf5 Romaani kunst 0 31610 7234765 6729364 2026-09-15T21:12:51Z Evlper 104506 /* Regionaalsed stiilid arhitektuuris */ 7234765 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dehio 212 Cluny.jpg|pisi|[[Cluny kloostrikirik]]]] [[Fail:Pons 17 Église portail 2014.jpg|pisi|Romaani kiriku raidportaal. [[Pons]], [[Charente-Maritime]]]] [[Pilt:Bazilika.jpg|thumb|Kristliku basiilika üldine ehitus: kitsam [[kooriruum]] idaseinas, külg[[kabel]]id, hoonemahu jaotus kaheks erineva kõrgusega osaks, mille vahel on [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]u aknad]] [[File:Mainzer Dom Ostfassade.jpg|thumb|Vaade [[Mainzi toomkirik]]ule idast: näha on [[kääbusgalerii]]ga ümar [[apsiid]], [[kooriruum]]i otsasein [[petik]]utega ja selle kohal kõrguv [[nelitistorn]], [[transept]]i harud [[transeptitorn]]idega]] [[Pilt:Bóveda de arista.jpg|pisi|Romaani ristvõlv (servjoonvõlv)]] [[File:13 Wartburg Palas-Westfassade.jpg|thumb|Wartburgi keisripalee läänefassaad]] [[File:Gelnhausen, Untermarkt, Romanisches Haus, 001.jpg|thumb|"Romaani maja" Gelnhausenis oli [[Friedrich Barbarossa]] ajal keiserliku foogti ja kohtu asupaik]] '''Romaani kunst''', ka '''romaanika''' või '''romaani stiil''' on [[kunstistiil]], mis oli [[keskaeg|keskaja]]l levinud üle kogu [[Lääne-Euroopa]] ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast [[Vana-Rooma kunst]]i. Ajaliselt järgnes see [[karolingide kunst|karolingide]] ja [[ottode kunst]]ile, mida nimetatakse ka [[eelromaani kunst]]iks (mõni kunstiajalugu paigutab siiski ka ottode kunsti romaanika alla), ja eelnes [[Gooti kunst|gootika]]le, millega arenes umbes pool sajandit paralleelselt. Romaanikat iseloomustavateks joonteks on [[ümarkaar]]e ja [[piilar]]itele toetuvate [[Silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]ide kasutamine, [[skulptuur]][[dekoor]]iga raid[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]id ning ehitiste üldine massiivne proportsioon. Romaanika alguseks loetakse kokkuleppeliselt umbes 11. sajandi keskpaika ja lõpuks 13. sajandi algust; geograafiliselt oli tegemist üleeuroopalise stiiliga, ehkki eksisteerisid regionaalsed omapärad. Romaanika teke on seotud 10.–11. sajandi kloostrireformidega (näiteks [[Cluny klooster]] ja [[Cluny reform|reform]]) ning seetõttu avaldus stiil kõige selgemal kujul [[sakraalarhitektuur]]is.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Romaani kunsti kujunemist toetas tähelepanuväärselt tehnika areng sellel perioodil, ilmusid keerulise planeeringuga ehitised sh erinevad võlvimissüsteemid, [[kivi]][[skulptuur]]id, [[metallehistöö]] ja [[Käsikiri|käsikirjad]]e illumineerimise meisterlikkus saavutas väga kõrge taseme. === Etümoloogia === Eesti keelde on sõna "romaanika" jõudnud [[saksa keel]]e vahendusel (''Romanik'', ''romanische Kunst''). Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaarstiili kohta sõna ''romanesque'' prantsuse õpetlane [[Charles de Gerville]] (1769–1853) 1818. aastal oma kirjas arheoloogist sõbrale<ref>{{Netiviide |url=https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-29 |arhiivimisaeg=2019-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529084547/https://www.gentlemansgazette.com/romanesque-architecture-explained-5th-13th-century/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Juba 1819. aastal kasutas terminit oma raamatus "Inquiry into the Origin and Influence of Gothic Architecture" inglise vaimulik ja kirjamees [[William Gunn]]<ref>[https://www.jstor.org/stable/23924288?seq=1#page_scan_tab_contents Marian Bleeke. Romanesque. – Studies in Iconography, Vol. 33, Special Issue Medieval Art History Today—Critical Terms (2012), pp. 257-267]</ref>. Sõna on tuletatud romaani kunsti sarnasusest [[vanarooma]] arhitektuuripärandiga, millest võeti keskajal kasutusele ümarkaar, piilarid, sambad ja silinder- ning ristvõlvid. Sama loogika alusel nimetatakse Euroopas [[ladina keel]]e baasil kujunenud [[rahvuskeel]]i [[Romaani keeled|romaani keelteks]]. == Romaani arhitektuur == Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli [[antiikkunst|antiik-]], [[Eelromaani kunst|varakeskaja]], [[bütsantsi kunst|Bütsantsi]] ja [[armeenia kunst]]ist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), [[ümarkaar]]ed, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt [[sakraalarhitektuur]], mis domineeris ilmaliku üle. Romaani [[profaanarhitektuur]]i on säilinud vähe. ===Sakraalarhitektuur=== [[Pilt:Pisa_Grado_01.jpg|pisi|left|10. sajandi basiilika San Piero a Grado [[Pisa]] lähedal]] Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide [[basiilika]]. Romaani ehitusmeistrid pikendasid [[pikihoone]]t teisele poole [[transept]]i, nii et transepti ja [[apsiid]]i vahele tekkis [[kooriruum]]. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse [[nelitis]]eks. Koori all oli sageli [[krüpt]]. ====Tornid==== Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui ka kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. ====Võlvid==== Vanemad romaani kirikud olid varakristlike basiilikatega sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli [[silindervõlv]], mille kõrval kasutati ka [[ristvõlv]]i. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka [[roidvõlv]]e. ====Sambad==== Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid [[sammas|sambaid]], mis võisid olla ümarad või harvem hulknurkse ristlõikega. Sambaid võisid asendada neljatahulised või [[ristpiilar|ristikujulise läbilõikega]] [[piilar]]id. Lihtsaim [[kapiteel]] oli [[kuupkapiteel]], tellisehitusega aladel [[trapetskapiteel]], [[hilisromaanika]]s lisandus rohke dekooriga [[kuup-karikkapiteel]]. === Profaanarhitektuur === Võrreldes kirikutega on romaani profaanarhitektuuri säilinud vähe, need on põhiliselt linnused ja elumajad. Tuntuimad näited on kuningalossid [[pfalts]]ides: kõige terviklikumalt on säilinud [[Wartburgi linnus]] [[Eisenach]]is ja [[Goslari keisripalee]], [[Braunschweig]]i [[Dankwarderode loss]] on fantaasiarikkalt uuendatud, [[Cheb]]i ja [[Gelnhausen]]i lossid on varemetes. Säilinud on üksikuid elumaju, näiteks kaks 12. sajandi elumaja [[Tournai katedraal]]i juures, majad [[Cluny]]s, [[Gent]]is, [[Rosheim]]is (''Heidenhaus''), [[Köln]]is (''Overstolzenhaus'') ja [[Trier]]is (''Dreikönigenhaus''). == Regionaalsed stiilid arhitektuuris == === Prantsusmaa === [[Prantsusmaa]] oli romaani stiili sünnimaa. Seal asusid ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik (tänapäeval säilinud tükk transepti ja üks torn): viielööviline kahe transeptiga [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[basiilika]]. Arhitektuuris eristatakse kümmekond koolkonda. Tähtsamad: * [[Normandia romaanika]] – [[Normandia]] piirkonnas oli ehitustegevus eriti aktiivne ning see oli tugevalt mõjutatud [[Inglismaa]]st. Ehitisi: [[Jumièges' klooster|Jumièges' kloostri]] Notre-Dame'i kiriku (varemeis) vanem osa ning [[Caen]]i Stefanose (St. Étienne) ja kolmainu (Ste-Trinité) kirikud. * [[Champagne'i romaanika]] – Prantsusmaa romaani kunsti süda-ala koos [[Île-de-France]]'iga. Ehitisi: [[Reims]]i [[Reimsi Saint-Remi basiilika|Püha Remigiuse (Saint-Remi) kloostrikirik]] ja [[Châlons]]i Notre-Dame-en-Vaux [[stift]]ikiriku vanem osa. * [[Auvergne'i romaanika]] – iseloomulik on basiilika tüüp [[kooriümbriskäik|kooriümbriskäigu]] ja [[kabelitepärg|kabelitepärjaga]], oktogonaalne nelitistorn ja kõrgendatud [[transept]] nelitise piirkonnas (''[[massif barlong]]''). Ehitisi: [[Saint-Austremoine d'Issoire]], Orcivali basiilika, [[Clermont-Ferrand]]i [[Notre-Dame-du-Port]], [[Saint-Nectaire d'Auvergne]]; kabelipärjata on erandlikult [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]]. * [[Poitou romaanika]] – iseloomulik on [[kodakirik]]u tüüp, need romaani kodakirikud on varaseimad omataolised. Ehitisi: [[Saint-Pierre d'Angoulême]], [[Notre-Dame-Saint-Junien de Lusignan]], [[Saint Pierre d'Aulnay de Saintonge]] ja[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande| Notre-Dame-la-Grande]] [[Poitiers]]'s, viimatinimetatu ülirikkalikult skulptuuridega kaunistatud fassaadiga. * [[Toulouse'i romaanika]] – iseloomulikud on [[tellis]]ehitised, näiteks [[Toulouse'i St-Sernini basiilika]]. * [[Burgundia romaanika]] – seda iseloomustas rikkalik [[ehitusplastika]] kasutamine, traveejaotusega eeskojad, silindervõlvid ja hiljem ka ristvõlvid. Kõrged hooned, ruumitüüp oli [[basiilika]]. Mõjutas saksa romaanikat ja oli üksikelementides gootika eelkäijaks ([[teravkaar]]t kasutati ka [[silindervõlv]]is, rühmitatud piilarid ja varajane [[tugikaar]]te kasutamine). Ehitisi: osaliselt säilinud [[Cluny kloostrikirik]] ja [[Citeaux kloostrikirik]], samuti [[Autuni St. Lazare'i kirik]], [[Vézelay St. Madeleine'i kirik]] ja [[Fontenay kloostrikirik]]. * Erilise rühma moodustavad Lõuna-Prantsusmaal asuvad romaani [[kuppel]]kirikud, mille nelitise ja vahel ka löövide kohale ehitati ristvõlvi asemele [[Bütsantsi arhitektuur]]i pärased [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuvad kuplid: [[Périgueux' katedraal]], [[Angoulême'i katedraal]], [[Fontevraud' kloostrikirik]]. === Saksamaa === [[Saksamaa]]l töötati prantsuse ja itaalia romaanika mõjud ümber monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Eriline tunnus, mis on omane ainult Saksamaa romaani kirikutele, on läänepoolse koori olemasolu paljudes suurtes katedraalides lisaks hoone idaotsas paiknevale [[kooriruum]]ile, mõnikord ka kaks [[krüpt]]i, samuti kaks [[transept]]i idas ja läänes. Põhiline tüüp on basiilika, paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged. Iseloomulik tunnus, mis esineb juba ottode arhitektuuris, on ka romaani basiilikatel esinev [[toevaheldus]]. Tellisehitised ilmuvad hilisromaanikas, eriti Lõuna-Saksamaal, arvatavasti [[Lombardia romaanika]] mõjul. Saksamaal on suhteliselt tihti kasutatud ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Oluline allikas selle aja ehituse kohta on [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostri]] jaoks koostatud ehitusplaan detailselt välja joonistatud kogu suure kloostrikompleksiga, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. * [[Reinimaa romaanika]] – tekkis [[Reinimaa]] piiskoppide valdustes, kus püstitati uusi suuri katedraale. Iseloomulik on [[ristvõlv]]idega basiilika tüüp. Ehitisi: [[Mainzi toomkirik]], [[Speyeri toomkirik]] (Kaisersdom), [[Wormsi toomkirik]], [[Limburg an der Lahn|Limburg]]i ja [[Trier]]i katedraalid, kloostrikirikutest [[Maria Laachi kloostrikirik]]. [[Köln]]is püstitatud romaani basiilikatele on iseloomulik [[trikonh]], st [[apsiid]]id ka [[transept]]i mõlemas otsas. * [[Saksimaa romaanika]] – ühe kooriga ja koori all paikneva, kui põranda tasapinnale tõstetud krüptiga basiilika, enamasti võlvimata, ainult puitlaega kaetud. Ehitisi: [[Hildesheimi toomkirik]], Gernrode St. Cyriakuse stiftikirik, [[Goslari toomkirik]]. === Itaalia === [[Pilt:Grubacs Carlo Basilica Di San Marco.jpg|pisi|Vaade [[Veneetsia Püha Markuse kirik]]ule. Autor [[Carlo Grubacs]]. 1849]] Itaalia kirikutele on iseloomulik kellatorni ([[kampaniil]]i) paiknemine eraldi kiriku kõrval. Välis- ja sisedekooris esineb sageli erivärviliste marmorisortide kasutamine kaunistuseks. * [[Lombardia romaanika]] – paljuski mõjutatud ehituskunstist põhja pool Alpe. Iseloomulik on võlvlagede kasutamine rohkem kui lõunapoolsetes regioonides, kääbusgaleriid ja kaarfriisid, palju enam kasutatakse ehitusmaterjalina tellist. Sageli on fassaad kõrgem kui katusehari. Ehitisi: [[Pavia]] [[San Pietro in Ciel d'Oro]], [[Parma toomkirik]]. [[Modena katedraal]] sarnaneb väliselt rohkem [[Toscana]] ehitistega, kuid interjööris on näha rohkesti tellist. *[[Toscana romaanika]] – nii fassaad kui ka külgseinad on sageli rikkalikult kaunistatud või üleni kaetud petikarkaadide ja kääbusgaleriidega. Ehitisi: [[Pisa toomkirik]], [[Lucca toomkirik]], [[Santa Maria della Pieve]] kirik [[Arezzo]]s. * Firenze romaanika – [[Firenze]] ja lõuna poole jääv [[Latium]] erineb muust Toscanast [[antiikarhitektuur]]i eeskujudega sarnanemise poolest. Ehitisi: [[San Miniato al Monte kirik]] ja [[Firenze baptisteerium]] (stiili on nimetatud ka [[protorenessanss|protorenessansiks]]). * Aadria ranniku linnad, Apuulia, Veneetsia ja Horvaatia moodustasid ühe kultuuriruumi, mille romaani ehitistes oli jätkuvalt tugev Bütsantsi mõju. Ehitisi: [[Veneetsia Püha Markuse kirik]], [[Bari]] San Nicola, [[Otranto katedraal]], [[Otranto]] San Pietro kirik. * [[Sitsiilia romaanika]] – selle piirkonna romaani kunstis on segunenud araabia ehituskunsti, Bütsantsi arhitektuuri ja normanni romaanika mõjud. === Hispaania ja Portugal === Hispaania romaanika – [[Pürenee poolsaar]]e põhjaosas on palju väikesi kuningriike, püstitatakse väikesi ehitisi, milles esialgu annavad tunda Lombardia, hiljem Prantsusmaa mõjud, näiteks aamvõlvi eelistamine. Muslimite riikidele kuulunud aladelt tulnud käsitööliste ja ehitajate vahendusel esinevad paljudel Hispaania romaani ehitistel [[mauri kunst]]i jooned, mida nimetatakse ka [[mosaraabia arhitektuur]]iks. === Inglismaa === Inglismaa ja Šotimaa romaani kirikud on proportsioonidelt massiivsed, enamasti väikesed ehitised, iseloomulikud on pikad kooriruumid ja massiivne torn nelitise kohal. Sageli võlviti vaid külglöövid, pealööv on kaetud puitlaega. Väga tüüpiline on rohke geomeetrilise dekoori kasutamine portaalidel, friisidel ja arkaadidel, mõnikord ka sammastel ja piilaritel. Arvatavasti ka anglosakside püstitatud hooned kandsid vararomaani stiili tunnusjooni (normannide-eelne [[Yorki katedraal|Yorki kirik]], [[Edward Usutunnistaja]] püstitatud [[Westminster Abbey]], [[Stow' kloostrikirik]]), kuid pärast Inglismaa vallutamist normannide poolt püstitati hulgaliselt väikesi kirikuid juba kindlasti romaani stiilis (ingliskeelne ''Norman architecture'' tähendab romaani arhitektuuri). Ehitisi: [[Durhami katedraal]] (osaliselt üleminekustiil). === Romaani ehitised Eestis === [[Pilt:Valjala Church-1.JPG|pisi|[[Valjala kirik]]u lääneportaal]] Eestisse jõudis romaanika nn [[üleminekustiil]]i osana (Saksamaal kestsid romaani kunsti mõjud kaua ja valitsesid ehituskunstis gootikaga paralleelselt) 13. sajandi algul, põhjala ristisõdade käigus. Eestis kannab romaani kunsti elemente vaid mõni üksik ehitis. Tuntuim neist on [[Valjala kirik]]u ümarportaal ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali, mis on ehitatud arvatavasti 1230. aastatel. Samuti võib romaanika alla lahterdada Tartumaal asuva [[Võnnu kirik]]u kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. ==Romaani skulptuur== Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [[ehitusplastika]]s, eriti [[lamereljeef]]ina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Tuntuimad skulptorid romaani perioodist ja ühed vähestest, kelle nimed on teada, on [[Gislebertus]], [[meister Mateo]] Santiago De Compostelast ja [[Benedetto Antelami]]. ==Romaani maalikunst== [[File:LeMansSaintEtienne 1.jpg|thumb|Romaani vitraaž [[Le Mans]]i Saint-Etienne'i kirikus aastaist 1140–1155]] Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt [[miniatuur]]maali. Säilinud on ka [[fresko]]sid. Romaani ajastul sai alguse [[vitraaž]]ikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn [[Bayeux' vaip]], millele on tikitud [[William Vallutaja]] Inglismaa-retke lugu. == Uusromaani stiil == Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel [[uusromaani stiil|uus-]] ehk neo- ehk [[pseudoromaani stiil]]ina. Selle parimad näited on [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]] Tallinnas ja [[Rapla kirik]] (1901). Omapärane uusromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980. aastatel püstitatud [[Sakala keskus]]e uus korpus (tollase nimega Poliitharidusmaja). {{commonskat|Romanesque architecture}} ==Vaata ka== * [[Uusromaanika]] * [[Gloucesteri küünlajalg]] == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Romaani kunst| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 5dzwzgfw4hzsxjqwic86oo6zjxy5mv3 Ruhnu tuletorn 0 34678 7234714 7145341 2026-09-15T20:39:58Z Taivo 268 A-klassi artikkel 7234714 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Infokast hoone |nimi = Ruhnu tuletorn |omakeelne nimi = |pilt = Ruhnu tuletorn 2005-08.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = Ruhnu tuletorn 2005. aastal |asukoht = [[Håubjärre]], [[Ruhnu]] |stiil = |ehituse algus = 1876 |ehituse lõpp = 1877 |sissepühitsemine = |avamine = 1877 |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = 2021 |aadress = |kõrgus = 40 m |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = [[teras]] |liigitus = |arhitekt = L. E. Lecointre |sisearhitekt = |omanik = |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = punkt |veel = }} '''Ruhnu tuletorn''' on tuletorn [[Ruhnu]] saarel. Tegemist on Eesti kõige lõunapoolsema [[tuletorn]]iga. 1877. aastal ehitatud ja 2021. aastal täielikult renoveeritud roostepunane tuletorn paikneb [[Håubjärre]] mäel [[Ruhnu]] idaosas, saare kõrgeimas punktis. Laternaruumi ja rõduga tugipiilaritega raudtorni kõrgus jalamist on 40 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 65 meetrit. Tuletorn koos selle ümbruses asuvate ülevaataja elamu, keldri, hobusetalli ja kaevuga on võetud muinsuskaitse alla. == Varasemad tuletornid == [[Pilt:Runö.jpg|pisi|vasakul|Ruhnu tuletorn [[Ludwig August Mellin]]i "[[Liivimaa atlas]]es". Torn on näha kaardi vasakus servas kirja “Feuerbake” juures]] Esimene puidust tuletorn ehitati Ruhnu saarele 1646. aastal varasema [[Rootsi]] kuninga [[Gustav II Adolf]]i korraldusel.{{efn|Mõningatel andmetel olevat saarel algelisi tuletorne olnud juba 1643. aastast.<ref name="VES17108" />}} See tuletorn püstitati saare lääneosas asuvale [[Pärsi neem]]ele. Tegemist oli lihtsa puitkonstruktsiooniga, mille eesmärk oli tõsta metallpuuris põlev [[kivisüsi|kivisöetuli]] umbes 110 [[jalg (pikkusühik)|jala]] (33 m) kõrgusele. Ruhnu esimest tuletorni on kujutatud ka [[Ludwig August Mellin]]i 18. sajandi lõpus koostatud "[[Liivimaa atlas]]es".<ref name="NMA" /><ref name="mälestis,pass" /> Mõningatel andmetel oli "Liivimaa atlases" kujutatud küll juba teist tuletorni, kahekorruselist neljatahulist puidust torni, mis valmis hiljemalt 1760. aastaks. Selle torni jäänusteks peetakse [[2005. aasta jaanuaritorm]]i järel paljastunud varemeid Pärsil, mis 2008. aastal võeti [[arheoloogiamälestis]]ena kaitse alla.<ref name="ents,varemed" /><ref name="mälestis,asulakoht" /> Uus tuletorn Pärsi neemele ehitati 1811. aastal. Tegemist oli kaheksatahulise umbes 24 m kõrguse [[tüvipüramiid]]i<nowiki/>kujulise puidust tuletorniga. Selle tuletorni valgustusseade oli katoptriline ja valgust saadi [[kanepiõli]] kasutanud lambist. Tuletorn oli võimeline valgustama saarest põhjas ja läänes kulgevaid [[laevatee|laevateid]] 14 [[meremiil]]i kaugusele, ent ei suutnud valgustada saarest ida pool kulgenud veeteid.<ref name="NMA" /> Järgmist torni hakati rajama juba Håubjärre mäele saare idaosas. Kuuetahuline kollaseks värvitud laudvooderdisega tüvipüramiidikujuline puidust torn valmis 1860. aastal. Selle torni tipus, merepinnast umbes 61 m kõrgusel asus 16 meremiili kaugusele valgustanud ringlatern.<ref name="NMA" /> 1869. aastal plaaniti torni paigutada uus valgustusseade, ent see osutus puidust torni jaoks liiga raskeks. Nii tekkis vajadus rajada uus tugevama konstruktsiooniga tuletorn.<ref name="ETTS" /> == Praeguse tuletorni ajalugu == === Ehitamine === [[Pilt:2013 08 24 Tahvel Eiffel 1875 Ruhnu tuletornil aastast 1877.jpg|pisi|Tahvel tuletornil]] Tänapäevani säilinud [[teras]]est tuletorn ehitati nagu selle eelkäija Håubjärre mäele. Uue tuletorni ehitamiseks Ruhnu saarele telliti 1875. aastal projekt ja tarindid [[Prantsusmaa]]lt, [[Le Havre]]’i ettevõttest Forges et Chantiers de la Mediterranee. Tuletorni detailid jõudsid kohale 1876. aastaks ja monteeriti kohapeal. Detailide transportimiseks saarele ehitati spetsiaalselt paadisild ja kivitee üle luidete. Algselt halli kehandi ja punase kupliga torn sai valmis ning alustas tööd 1877. aastal. Üleni punaseks värviti torn 1904. aastal. Tuletorni juurde rajati ka mitmed abihooned.<ref name="NMA" /><ref name="mälestis" /><ref name="mälestis,pass" /><ref name="ETTS" /> Kaua oli levinud arvamus, et Ruhnu tuletorni projekteeris [[Gustave Eiffel]]. See arvamus põhines eeldusel, et Eiffel töötas 1875. aastal Le Havre’i ettevõttes, millelt tuletorn telliti.<ref name="VES17108" /> Gustave Eiffel arvatakse olevat ka Ruhnu tuletorni 1871. aastal valminud [[Egiptus]]e analoogi autor.<ref name="SIS,Eg" /> Eesti [[transpordiamet]]i navigatsioonimärkide andmekogu järgi oli Ruhnu tuletorni projekti autor L. E. Lecointre, mistõttu ei saanud see olla Gustave Eiffel,<ref name="NMA" /> ent kohati mööndakse siiski Eiffeli võimalikku autorlust märkides, et selle kohta puuduvad kindlad andmed.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> === Hilisemad arendused ja teenistus === [[Pilt:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b36 840-2 (cropped, Ruhnu).jpg|pisi|Joonistus Ruhnu tuletornist Brockhausi ja Efroni leksikonis 19.-20. sajandi vahetusel]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, 1915. aastal saabusid saarele [[Saksamaa|Saksa]] väed, kes tuletorni teenindus- ja laternaruumi õhkisid. Torni töö taastati ajutise lahendusena 1921. aastal ja paigaldati [[atsetüleen]]gaasilatern.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> Torni teenindus- ja laternaruum taastati 1936.–1937. aastal, mõningatel andmetel muudetud, teistel andmetel "peaaegu vanal kujul". Projekti autor oli insener [[Ants Niilre]]. Taastatud laternaruumi paigaldati pöörlev dioptriline valgustusseade. See paiknes 63 m kõrgusel merepinnast ja oli võimeline valgustama 21 meremiili kaugusele.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> 1920.–1930. aastatel teenisid tuletorni ülematena mereväeohvitserid, kellel oli saarel mitmeid ameteid ja keda rahvasuus kutsuti Ruhnu kuningaks. Lisaks tuletorni ülema kohustele pidi ta täitma meresidepunkti ülema, konstaabli, piirivalve- ja tolliülema, metsaülema, postiagentuuri juhataja ning [[Tartu ülikool]]i ilmajaama ülema rolli. Neis ametites olid sõdadevahelisel perioodil [[Arseni Brakmann]] (aastatel 1922–1928) ja [[Villem Karineem]] (1928–1940).<ref name="ents,tuletorn" /> Tuletorni juures läbisid ajateenistuse ka Ruhnu noormehed.<ref name="ML7711" /><ref name="Aman2017,447" /> Aastatel 1958–1964 ehitati tuletorni juurde uus abihoone [[elektrigeneraator|diiselgeneraatorite]] jaoks. See võimaldas senise pöörleva valgustusseadme välja vahetada elektrilise plinkiva laterna vastu. Uus tuli paiknes 65 m kõrgusel merepinnast ja oli nähtav 20 meremiili kaugusele. 1994. aastal vahetati laternasüsteem uuesti välja ja 1997. aastal viidi tuli [[kaugseire]]sse. Edaspidi uuendati laternasüsteemi veel 2000., 2007. ja 2015. aastal. Viimasel korral võeti kasutusele [[LED-lamp|LED]]-ringlatern, mille valgustugevus on 6350 [[kandela]]t.<ref name="NMA" /> 2016. aastal avati tuletorn külastajatele.<ref name="NMA" /> Tuletorni külastas enne selle 2021. aastal toimunud rekonstrueerimiseks sulgemist 2019. aastal 1579 ja 2020. aastal 1872 inimest.<ref name="Meremees2021,nr1,35" /> <gallery> Ruhnu tuletorn ja ülevaataja elamu, august 2021.jpg|Tuletorni ülema elamu Ruhnu tuletorn 01.JPG|Tuletorni ümbrus koos abihoonetega </gallery> === Rekonstrueerimine === [[Pilt:Ruhnu tuletorn, august 2021.jpg|pisi|Tuletorni rekonstrueerimine 2021. aastal]] Esimest korda pärast tuletorni ehitamist võeti selle täielik rekonstrueerimine ette 2021. aastal.<ref name="NMA" /> Renoveerimistööd võtsid plaanitust rohkem aega seoses elektrikilbi ja seadmete kapi tarneraskustega. Renoveerimise käigus rekonstrueeriti [[vundament]], puhastati, remonditi ja värviti üle metallist sise- ja välispinnad (seinad, laed, keerdtrepp, platvormid, piirded, laternaruum), rekonstrueeriti aknaplokid, laternaruumi kuppel ning elektripaigaldis. Rekonstrueerimistööde käigus paljastus pinnase alt torni ja selle tugipiilareid ümbritsev kivikatend, mis remonditi ja eksponeeriti külastajatele. Tuletorni ülemise osa sein oli kuulitabamustest deformeerunud ja selle ilme säilitati ka rekonstrueerimistööde käigus.<ref name="Meremees2021,nr4,39" /> Renoveerimine maksis ligi 700 000 eurot.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> Rekonstrueeritud tuletorn avati külastajatele uuesti 16. juunil 2022. Üle värvitud seintega torn on [[roostepunane]] ja Ruhnu vallavanema [[Andre Nõu]] hinnangul "maitseka" välimusega, jättes mulje, et torni polegi värvitud.<ref name="Teejuht2022,nr3,24-25" /> Ruhnu tuletorn oli 2022. aastal nomineeritud ka [[Muinsuskaitseameti aastaauhinnad|Muinsuskaitseameti aastaauhinnale]] hästi restaureeritud mälestise kategoorias.<ref name="nominent" /> == Kirjeldus == Ruhnu tuletorn on teleskooptugedega punaseks värvitud [[silinder|silindriline]] katlaplekist terastoru, mille tipus asuvad teenindus- ja laternaruum ning rõdu. Silindri sees on 198 astmega keerdtrepp, mis viib teenindusruumi. Viimane asub trepikäigust mõnevõrra laiema terassilindri sees. Tuletorn koos selle juures asuvate ülevaataja elamu, keldri, hobusetalli ja kaevuga on muinsuskaitse alla võetud.<ref name="NMA" /><ref name="mälestis" /><ref name="mälestis,pass" /> Tuletorn on 40 m kõrgune ja selle tuli paikneb 65 m (täpsemalt 64,7 m) kõrgusel merepinnast. Tule nähtavuskauguseks on hinnatud 11 meremiili, ent transpordiameti navigatsioonimärkide andmekogu järgi on tuli hea ilma korral nähtav ka 30 km kaugusele.<ref name="NMA" /><ref name="ents,tuletorn" /><ref name="ETTS" /> Tänapäeval on tuletorn [[navigatsioonimärk]] numbriga 990. Tuletorni valge 360° ringtuli põleb pimedal ajal aasta läbi tsükliga 4 sekundit (1+3).<ref name="ents,tuletorn" /><ref name="NMA,andmed" /> Ühtlasi on tegemist ainsa omataolise konstruktsiooniga 19. sajandil ehitatud tuletorniga maailmas, mis on jätkuvalt tuletornina kasutusel. Analoogne Ras Gharibi tuletorn Egiptuses [[Punane meri|Punase mere]] ääres on küll säilinud, ent ei täida enam tuletorni funktsiooni.<ref name="NMA" /> <gallery> Ruhnu tuletorn.JPG|Tuletorn vaatega jalamilt tipu poole Ruhnu tuletorn 2005.jpg|Tuletorni teenindus- ja laternaruum väljastpoolt Ruhnu tuletorn 2005 suvi 2.jpg|Tuletorni välissein ja tugipiilarid lähivaates Ruhnu tuletorn 12.jpg|Tuletorni tipp kaugusest </gallery> == Märkused == {{Märkused}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NMA">Navigatsioonimärkide andmekogu, [https://web.archive.org/web/20240314124340/https://nma.vta.ee/aton/2538/info_sheet?lang=ee Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="NMA,andmed">Navigatsioonimärkide andmekogu, [https://nma.vta.ee/aton/2538 Navigatsioonimärgi nr 990, Ruhnu tuletorn, andmed.]</ref> <ref name="mälestis">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21071 21071 Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="mälestis,pass">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6422 Ruhnu tuletorn. Arhitektuurimälestise pass.]</ref> <ref name="ents,varemed">Eesti Entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/asulakoht_tuletorni_varemetega_p%C3%A4rsil2 Asulakoht tuletorni varemetega Pärsil.]</ref> <ref name="mälestis,asulakoht">Kultuurimälestiste register, [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=28333 28333 Asulakoht tuletorni varemetega.]</ref> <ref name="ETTS">Eesti Tuletorni Selts, [https://www.etts.ee/tuletornide-nimekiri/ruhnu-tuletorn/ Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="ents,tuletorn">Eesti Entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_tuletorn Ruhnu tuletorn.]</ref> <ref name="VES17108">SLOleht. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2008/01/17/6 Ruhnu saarel Eiffeli torni eellane?] – Vaba Eesti Sõna, 17. jaanuar 2008, lk 1, 7.</ref> <ref name="Meremees2021,nr1,35">Andry Rütkinen. [https://dea.digar.ee/article/AKmeremees/2021/03/15/13.4.1 Navigatsioonimärgistuse osakond.] – Meremees 2021, nr 1, lk 35.</ref> <ref name="Meremees2021,nr4,39">Rando Sirak, Laura Tammeorg. [https://dea.digar.ee/article/AKmeremees/2021/12/15/12.5.2 Ülevaade 2021. aasta tuletornide ja tulepaakide renoveerimistöödest.] – Meremees 2021, nr 4, lk 39.</ref> <ref name="SIS,Eg">[https://sis.gov.eg/Story/151813/Eiffel%E2%80%99s-lighthouse-in-Ras-Gharib-listed-as-archaeological-building?lang=en-us Eiffel’s lighthouse in Ras Gharib listed as archaeological building]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – State Information Service, 26. august 2020.</ref> <ref name="Teejuht2022,nr3,24-25">Laura Tammeorg. [https://dea.digar.ee/article/AKteejuht/2022/09/0/6.5 Suvel avati külastajatele Ruhnu tuletorn.] – Teejuht 2022, nr 3, lk 24–25.</ref> <ref name="nominent">Muinsuskaitseamet, [https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/tunnustus/muinsuskaitseameti-aastaauhinnad#item-2 Muinsuskaitseameti aastaauhinnad.]</ref> <ref name="ML7711">Küllo Arjakas. [https://dea.digar.ee/page/maaleht/2011/07/07/33 Ruhnlaste kink Eesti riigipeale – 10 värsket kanamuna.] – Maaleht, 7. juuli 2011, lk 34–35.</ref> <ref name="Aman2017,447">Viktor Aman. Raamat Eestimaa rootslastest: Kultuurilooline ülevaade. Tõlkinud Ivar Rüütli. Tallinn: Argo, 2017, lk 447.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Ruhnu lighthouse}} * {{VTAtuletorn|2538}} * {{kultuurimälestis|21071}} [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] [[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Saare maakonna ehitised]] di3oybr56prjs9n09oiqgmrrv57bw1m Juri Gagarin 0 37316 7234966 7191170 2026-09-16T09:57:02Z Kuriuss 38125 7234966 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Persoon | nimi = Juri Gagarin | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Yuri-Gagarin-1961-Helsinki-crop.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Juri Gagarin Helsingis (1961) | sünninimi = Juri Aleksejevitš Gagarin | sünniaeg = 9. märts 1934 | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|3|27|1934|3|9}} | surmakoht = | rahvus = venelane | a1 = Autogramm | a2 = [[Pilt:Gagarin Signature.svg|keskel|175px]] }} [[Pilt:Gagarin in Sweden.jpg|pisi|175px|Gagarin tervitab ajakirjanikke [[Malmö]]s 4. märtsil 1964]] '''Juri Gagarin''' ([[vene keel]]es Юрий Алексеевич Гагарин, ''Juri Aleksejevitš Gagarin''; [[9. märts]] [[1934]] [[Lääne oblast]], Gžatsk (praegu [[Gagarin]]) – [[27. märts]] [[1968]] [[Vladimiri oblast]], [[Kiržatš]]i lähedal) oli [[venelased|vene]] rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[kosmonaut]], kes [[1961]]. aastal sooritas maailma esimese [[kosmoselend|kosmoselennu]]. Juri Gagarin oli [[12. aprill]]il [[1961]] startinud [[Vostok 1]] pardal. Lend kestis 1 tund ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul [[MiG-15]]-ga [[Kiržatš]]i lähedal. Hukkumise asjaolud pole tänini päris selged. Gagarini mälestuseks nimetati ümber paljud NSV Liidu asulate tänavad, väljakud ja asustatud punktid. Nende hulgas nimetati Juri Gagarini sünnilinn ümber [[Gagarin]]iks. ==Päritolu== Gagarini vanemad pärinesid [[talurahvas|talurahva]] seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin (1902–1973) oli kolhoosi [[puusepp]], kes tegi ka [[tisler]]i- ja muid töid, ema Anna Timofejevna Matvejeva (1903–1984) töötas piima-kaubafarmis<ref name="rLCOm" /><ref name="RppdP" />. Isa oli kehviktalupoja poeg. Ta käis ainult kaks aastat kogudusekoolis, kuid oli teadmishimuline ja haris end ise. Ta oli külas tuntud kuldsete kätega mehena.<ref name="jbGrD" /> Vanaisa Timofei Matvejevitš Matvejev elas 19. sajandi lõpus [[Peterburi]]s [[Avtovo]]s Bogomolovskaja tänavas (praegu [[Vozroždenija tänav]])<ref name="dP3Np" />. Ta töötas [[Putilovi tehas]]es puurijana ning oli oskustööline.<ref name="jbGrD" /> Ka emal ei olnud haridust, kuid ta luges ja teadis palju.<ref name="jbGrD" /> ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja kooliaastad=== [[Pilt:Yuri Gagarin parents Home.jpg|pisi|Gagarini vanematekodu Klušinos, praegu muuseum]] Juri Aleksejevitš Gagarin sündis 9. märtsil 1934 dokumentide järgi [[Lääne oblast]]i [[Gžatski rajoon]]i (praegu [[Smolenski oblast]]i [[Gagarini rajoon]]) [[Klušino]] külas<ref name="bre6" /><ref name="gKmVG" />, st kohas, kuhu vanemad olid [[sissekirjutus|sisse kirjutatud]]. Tegelik [[sünnikoht]] oli [[Gžatsk]]i (1968. aastal [[Gagarin]]iks ümber nimetatud) linna [[sünnitusmaja]].<ref name="IjFq8" /> Gagarinil oli vanem vend Valentin (sündis 1924), vanem õde Zoja ja noorem vend Boriss.<ref name="jbGrD" /> [[Pilt:Gagarin town - Gagarin Memorial Museum 03.jpg|pisi|Maja, kus Juri Gagarin koolipõlves õppis]] Juri Gagarini lapsepõlv möödus Klušino külas. 1. septembril 1941 läks poiss kooli, ent 12. oktoobril hõivasid küla sakslased ning õpingud katkesid. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 9. aprillil 1943 vabastas [[Punaarmee]] Klušino ning kool hakkas jälle tööle. 24. mail 1945 asusid Gagarinid elama Gžatskisse. Mais 1949 lõpetas Gagarin Gžatski keskkooli 6. klassi ja 30. septembril astus [[Ljubertsõ]] 10. kutsekooli. Samal aastal astus ta [[õhtukool|õhtusesse]] [[töölisnoorte kool]]i, mille 7. klassi ta lõpetas mais 1951; juunis lõpetas ta kiitusega kutsekooli [[vormija-valaja]] erialal.<ref name="bre6" />. Augustis 1951 astus Gagarin [[Saratovi Tööstustehnikum]]i. 25. oktoobril 1954 läks ta esimest korda [[Saratovi lennuklubi]]sse. 1955. aastal lõpetas Juri Gagarin kiitusega õpingud ning sooritas esimese iseseisva lennu [[lennuk]]iga [[Jak-18]]. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu (kokku 42 tundi ja 23 minutit)<ref name="bre6" />. ===Õpingud sõjakoolis ja teenistus mereväes=== 27. oktoobril 1955 kutsuti Gagarin [[Nõukogude armee]]sse ja suunati Tškalovisse (praegu [[Orenburg]]) Vorošilovi-nimelisse [[Orenburgi Kõrgem Lennuväe Punalipuline Lendurite Kool|1. Lennuväe Lendurite Kool]]i. Ta õppis [[katselendur]] J. Š. Akbulatovi juures.<ref name="bebu" /> Vaatamata mõningatele raskustele õppimise ajal<ref name="xJxgX" />, lõpetas Gagarin 25. oktoobril 1957 sõjakooli kiitusega<ref name="bre6" />. Kaks aastat [[sõjaväeteenistus|teenis]] ta [[Murmansk]]i lähedal [[Põhjamere laevastik]]u [[122. hävituslennukite diviis]]i [[169. hävituslennukite polk|169. hävituslennukite polgus]]<ref name="bre6" />, mis oli relvastatud lennukitega [[Mikojan-Gurevitš MiG-15]]bis. Oktoobriks 1959 oli ta lennanud kokku 265 lennutundi.<ref name="bre6" /><ref name="jojbN" /> === Ettevalmistus kosmoselennuks === Otsus valida [[kosmonaut|kosmonaudid]] ja valmistada nad ette esimeseks lennuks [[kosmoselaev]]al [[Vostok 1]] tehti [[NLKP KK ja NSVL Ministrite Nõukogu määrus]]ega nr 22-10 5. jaanuarist 1959 ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 569–264 22. maist 1959. Tulevaste kosmonautide valiku ja ettevalmistamisega tegelesid [[NSV Liidu õhujõud]]. Kavas oli valida 20 kandidaati. 9. detsembril 1959 kirjutas Gagarin avalduse, et soovib astuda kosmonaudikandidaatide rühma. Nädala pärast kutsuti Gagarin [[Moskva]]sse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele Lennuväe Teadusliku Uurimise Kesksõjaväehospidalis, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm <ref name="79kvu" />. 1960. aasta alguses läbis [[vanemleitnant]] Gagarin veel ühe arstliku erikomisjoni, mis tunnistas ta [[kosmoselend]]udeks kõlblikuks. 11. jaanuaril 1960 organiseeriti õhujõudude [[ülemjuhataja]] [[Konstantin Veršinin]]i [[käskkiri|käskkirjaga]] eriväeosa nr 26266, mille ülesanne oli kosmonautide ettevalmistamine (hiljem reorganiseeriti väeosa õhujõudude kosmonautide ettevalmistuskeskuseks). Gagarin arvati kosmonaudikandidaatide rühma õhujõudude ülemjuhataja K. A. Veršinini käskkirjaga 3. märtsist 1960 ja 11. märtsil sõitis ta koos perekonnaga uude teenistuskohta. 25. märtsil algasid esimesed õppused [[kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programm]]i järgi.<ref name="SA5GQ" /><ref name="YIZBi" />. Augustis 1960 kirjutasid Kesksõjaväehospidali [[psühholoog]]id Gagarini iseloomustuseks: "Armastab aktiivse tegevusega vaatemänge, kus on valdav kangelaslikkus, võidutahe, võistlusvaim. Sportmängudes etendab algataja, juhi, meeskonna kapteni osa. Reeglina mängivad siin rolli tema võidutahe, vastupidavus, sihikindlus, kollektiivitunnetus. Lemmiksõna on "töötada". Koosolekutel teeb asjalikke ettepanekuid. On pidevalt kindel endas, oma jõus. Treeninguid talub kergesti, töötab tulemuslikult. On üsna harmooniliselt arenenud. Puhtsüdamlik. Hingeliselt ja kehaliselt puhas. Viisakas, taktitundeline, punktuaalsuseni täpne. Intellektuaalne areng on Jural kõrge. Suurepärane mälu. Paistab kaaslaste seas silma aktiivse mälu mahuga, leidlikkusega, kiire reaktsiooniga. Püsiv. Ei häbene kaitsta seisukohta, mida peab õigeks."<ref name="U9WQI" /> Peale Gagarini oli esimesele kosmoselennule veel kakskümmend kandidaati ([[NSV Liidu kosmonautide esimene rühm]]), kes ei olnud Nõukogude Liidu parimad piloodid, vaid neid valis [[Sergei Koroljov]] ise. Valikul oli tähtis kasv, kaal ja tervis; vanus ei tohtinud ületada 30 aastat, kaal 72&nbsp;kg ja kasv 170&nbsp;cm<ref name="81Ans" /> (Gagarini kasv oli 165&nbsp;cm <ref name="QlWir" />, mõnikord mainitakse kasvuna 157&nbsp;cm<ref name="1QtHS" />). Ainult niisuguse kasvu ja kaaluga inimene sobis kosmoselaeva [[Vostok (kosmoselaev)|Vostok]], sest laeva mõõtmed ja kaal olid [[kanderakett|kanderaketi]] [[Vostok (kanderakett)|Vostok]] võimsusega tugevasti piiratud. Peale selle oli nõutav, et kosmonaut oleks [[NLKP]] liige{{lisa viide}} (Gagarin astus NLKP-sse suvel [[1960]]).{{lisa viide}} Kosmonaute lendudeks ette valmistanud [[Mark Gallai]] on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit ..."<ref name="HXXnZ" /> Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus. Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et [[20. aprill]]il [[1961]] saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Sellepärast määrati start ajavahemikule 1961. aasta 11. ja 17. aprilli vahele. Kosmosesse lendajad määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks olid Gagarin ja tema [[dublant]] [[German Titov]]. Valmistati ette kolm [[TASS]]-i teadaannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre – "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole", palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua. === Kosmoselend === [[Pilt:Gagarin's capsule in Moscow Cosmonautics museum.jpg|pisi|Gagarini [[laskumisaparaat]] [[Kosmonautika memoriaalmuuseum]]is]] Kosmoselaev [[Vostok-1]] startis [[12. aprill]]il [[1961]] kell 9.07 [[Moskva aeg|Moskva aja]] järgi [[Baikonuri kosmodroom]]ilt. Laev tegi ühe tiiru ümber [[Maa (planeet)|Maa]] ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini [[kutsung]] oli "Kedr". [[Pidurdussüsteem]]i rikke tõttu ei maandunud [[laskumisaparaat]] Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110&nbsp;km kaugusel [[Stalingrad]]ist, vaid [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva [[sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] [[radar]] tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7&nbsp;km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt [[katapulteerumine|katapulteerunud]]. === Vastuvõtt Maal === Esimesed inimesed, kes kosmonauti pärast lendu kohtasid, olid metsniku naine Anna Akimovna Tahtarova ja tema kuueaastane lapselaps Rita. Varsti saabusid sündmuskohale sõjaväelased lähedal asuvast väeosast. Üks grupp sõjaväelasi võttis valve alla laskumisaparaadi, teine viis Gagarini väeosa asukohta. Sealt raporteeris Gagarin telefoni teel õhukaitsediviisi komandörile: "Palun anda õhujõudude ülemjuhatajale ette: ülesande täitsin, maandusin etteantud rajoonis, tunnen end hästi, vigastusi ja murde ei ole. Gagarin." Vahepeal lendas [[Engelsi lennubaas]]ist välja [[helikopter]] [[Mi-4]], mille ülesandeks oli leida Gagarin ja ta peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit selle juures ei olnud. Olukorda selgitasid kohalikud elanikud, kes ütlesid, et Gagarin sõitis [[veoauto]]ga Engelsisse. Helikopter tõusis õhku ja võttis kursi linnale. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Gagarin võeti peale, helikopter võttis kursi Engelsi lennubaasile ning pardalt edastati [[radiogramm]]: "Kosmonaut on pardale võetud, suundun lennuväljale." Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri [[trapp|trapi]] juures oli kogu baasi juhtkond. Talle anti kätte Nõukogude juhtkonna [[õnnitlustelegramm]]. [[Pobeda]]ga viidi Gagarin [[dispetšeripunkt]]i ning seejärel baasi [[staap]]i sideks Moskvaga. Keskpäevaks oli Engelsi lennuväljale Baikonuri kosmodroomilt saabunud kaks [[lennuk]]it: [[Il-18]] ja [[An-10]], millega saabusid õhujõudude komandöri asetäitja [[kindralleitnant]] [[Filipp Agaltsov]] ja rühm ajakirjanikke. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin [[intervjuu]]sid ja laskis end pildistada. Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult [[Leonid Brežnev]]ile ja [[Nikita Hruštšov]]ile lennu sooritamisest ette. Pärast ettekannet istus Gagarin lennukile [[Il-14]] ja lendas [[Samara|Kuibõševi]]. Et mitte tähelepanu äratada, otsustati maanduda linnast kaugemal. Ent kuni mootorit summutati ja trappi monteeriti, kogunes väga palju rahvast, kohale oli tulnud ka kohalik parteijuhtkond. Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi [[Volga]] äärde NLKP Kuibõševi Oblastikomitee suvilasse. Seal ta käis duši all ja einestas korralikult. Kolm tundi pärast Gagarinit saabusid Kuibõševi Koroljov ja veel mõned inimesed riiklikust komisjonist. Kell 21 kaeti peolaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. === Elu pärast lendu === [[Pilt:Gagarin observes air parade Air Base near Cairo Egypt 1962.jpg|pisi|Gagarin [[Egiptus]]es 1962. aastal]] 108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul pärast kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Gagarin külastas kokku 30 välisriiki, nende hulgas olid [[Tšehhoslovakkia]], Saksamaa, Itaalia, [[Bulgaaria]], [[Soome]], [[Suurbritannia]], [[Poola]], [[Kuuba]], [[Brasiilia]], [[Ungari]], [[India]], [[Afganistan]], [[Egiptus]] jm. Samuti soovisid NSV Liidu tähtsamad isikud Gagariniga kohtuda. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9&nbsp;kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa. Õpingute ajaks lennuväe akadeemias Moskvas lõppesid treeninglennud ning esimese lennu [[MiG-17]]-ga sooritas Gagarin 1967. aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel. ==Isiklikku== Juri Gagarin abiellus [[1957]]. aastal [[Valentina Gagarina|Valentina Gorjatšova]]ga (sündinud 1935). Nende tütred on [[Jelena Gagarina|Jelena]] (1959) ja Galina (1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on [[Moskva Kremli muuseum]]i<!--Государственного историко-культурного музея-заповедника «Московский Кремль»--> peadirektor.{{lisa viide}} == Hukkumine == [[Pilt:MIG-15UTI-hatzerim-1.jpg|pisi|Kahekohaline õppe-treeninglennuk MiG-15UTI]] Pärast lennuväeakadeemia lõpetamist pühendus Gagarin treeninglendudele lennukiga Mig-15UTI. 1968. aasta 13.–22. märtsini sooritas ta koos instruktoriga 18 treeninglendu kogukestusega 7 tundi. Iseseisvateks lendudeks oli tal vaja läbida veel kaks treeninglendu. 27. märtsil oli tema lennuinstruktoriks [[Vladimir Serjogin]] ([[polk|polgukomandör]], [[Nõukogude Liidu kangelane]]). Kell 10.18 välja lennanud ekipaaž pidi ülesande täitma vähem kui 20 minutiga. 10.30 teatas Gagarin ülesande täitmisest ja baasi tagasipöördumisest. See jäi tema viimaseks raadiosõnumiks. Kui oli möödunud nii palju aega, et oli selge, et lennu jätkamiseks poleks enam piisanud kütust, alustati otsinguid, mis kestsid üle kolme tunni. Õnnetuskoht asus baasist ligi 65&nbsp;km kaugusel, [[Novosjolovo]] küla lähistel, 18&nbsp;km [[Kiržatš]]i linnast. Õnnetuse uurimiseks moodustati riiklik komisjon, kuid isegi sadade spetsialistide kaasamine ei andnud piisavat selgitust õnnetuse põhjuste kohta. Komisjoni lõppraport salastati ning selle sisu kohta saadi vaid lünklikku teavet komisjoni liikmetelt. Õnnetust uurinud riikliku komisjoni tollane järeldus oli, et MiG-15UTI kaotas juhitavuse manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga (linnu või õhupalliga), ning põrkas vastu maad. 14. juunil 2013 avaldati Venemaa televõrgus [[Russia Today]] uut infot õnnetuse üksikasjade kohta. Intervjuus telekanalile rääkis õnnetuse ajal läheduses viibinud kosmonaut [[Aleksei Leonov]], et õnnetuse põhjustas teine hävitaja [[Suhhoi Su-15|Su-15]], mis poleks vastavalt lennuplaanile tohtinud nii madalal lennata. See oleks pidanud lendama 10 000 meetri kõrgusel, kuid möödus 450–500 meetri kõrgusel lähedalt Gagarini lennukist. Tulemusena tekkinud õhuvool viis MiG-15UTI spiraalsesse langusse kiirusel 750&nbsp;km tunnis, millest see enam välja ei tulnud.<ref>{{cite web|url=http://ria.ru/science/20130611/942806941.html#13709698423243&message=resize&relto=register&action=addClass&value=registration|title=Леонов: Гагарин погиб из-за неосторожного маневра другого самолёта|date=11.06.2013|work=|publisher=[[RIA Novosti]]|accessdate=21.06.2013|lang=ru|archiveurl=https://www.webcitation.org/6HhWRIQ15?url=http://ria.ru/science/20130611/942806941.html#13709698423243&message=resize&relto=register&action=addClass&value=registration|archivedate=28.06.2013|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.colta.ru/articles/specials/2903|title=Алексей Леонов: «Трудно быть первым»|publisher=colta.ru|accessdate=21.04.2014}}</ref> Mainitud asjaolud olid teada juba õnnetust uurinud komisjonile, kuid alles nüüd lubati Leonovil neist avalikult rääkida. Leonov usub, et õnnetuse tegelikke põhjuseid varjati, kuna ei soovitud tunnistada seesuguse vääratuse toimumist Moskvale nii lähedal.<ref name="SrYJ7" /><ref name="8rTAr" /> == Tunnustus == *[[Fail:Jânio da Silva Quadros, presidência da República, condecora o major Iuri Alekseievitch Gagarin, em Brasília.jpg|pisi|Brasiilia president [[Jânio Quadros]] autasustab Gagarinit 1961. aastal]][[NSV Liidu kosmoselendur]] (1961) *[[Nõukogude Liidu kangelane]] *[[Tšehhoslovakkia sotsialistliku töö kangelane]] *[[Bulgaaria sotsialistliku töö kangelane]] *[[Vietnami töökangelane]] *[[Rahvusvaheline Astronautika Akadeemia|Rahvusvahelise Astronautika Akadeemia]] auliige ([[1966]]) *[[Nõukogude–Kuuba sõprusühing]]u president *[[Ühing Soome – Nõukogude Liit|ühingu Soome – Nõukogude Liit]] auliige{{lisa viide}} *[[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] NSV Liidu kaitseminister [[Rodion Malinovski]] ülendas käskkirja nr 77 alusel Gagarini kosmoselennu toimumise päeval (12. aprillil 1961) [[vanemleitnant|vanemleitnandist]] otse [[major]]iks, jättes vahele [[kapten]]i auastme.<ref name="mysteriouscountry"/> [[Lenini orden]] (NSV Liit), [[Georgi Dimitrovi orden]] (Bulgaaria), [[Karl Marxi orden]] ([[Saksa DV]]), [[Grünwaldi rist]] ([[Poola]]), I järgu kuulsuse orden [[briljant]]idega ([[Ungari]]), Aafrika Tähe suur lint ([[Libeeria]]), orden "Lennundusalaste teenete eest" ([[Brasiilia]]), II klassi täht ([[Indoneesia]]). Ordeni "Playa Giron" (Kuuba) esimene kavaler. [[Kuldtähe medal|Kuldtäht]], [[Konstantin Tsiolkovski]] nimeline kuldmedal (mõlemad NSV Liit), de Lavo medal, suur kuldmedal ja diplom (kõik [[Rahvusvaheline Aeronautikaföderatsioon]]), [[Austria]] valitsuse kuldmedal, [[Kolumbus]]e medal ([[Itaalia]]), [[Itaalia kosmonautikaassotsiatsioon]]i kuldmedal ja diplom, [[Suurbritannia]] [[planeet]]idevahelise suhtlemise ühingu kuldmedal. [[Fail:«Kosmonaut Juri Gagarin» Merekosmoselaevastiku lipulaev Tallinna reidil 1971.jpg|pisi|Merekosmoselaevastiku lipulaev [[Kosmonaut Juri Gagarin]] Tallinna reidil 1971. aastal]] Tema auks võeti Venemaal 1960. aastail kasutusele eesnimi Urjurvkos (Ura, Jura v kosmose). == Mälestuse jäädvustamine== 1968. aastal nimetati tema sünnilinn Gžatsk [[Gagarin]]iks. Nõukogude Liidus nimetati alates 1961. aastast Gagarini järgi arvukalt puiesteid, tänavaid ja väljakuid. Eesti NSV-s olid Gagarini puiesteed või tänavad Tallinnas ([[Toompuiestee]]), Tartus, Valgas, Jõgeval, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Tänini on Juri Gagarini tänav Sillamäel. Juri Gagarini nime kannavad [[Kuu]] tagaküljel olev [[kraater]] ja [[asteroid]] '''[[1772 Gagarin]]'''. Tema nimi on antud mereväe [[Kosmonaut Juri Gagarin|teaduslaevale]], mis ehitati 1971 ja oli kasutuses kuni 1991. aastani. Gagarini [[London]]is viibimise 50. aastapäeval [[14. juuli]]l [[2011]] avati Suurbritannia pealinnas [[Trafalgari väljak]]ult [[Buckinghami palee]] juurde viival [[The Mall]]il Gagarini mälestusmärk.<ref name="0skk1" /> <gallery> Yuri Gagarin Kolkata crop.jpg|Mälestusmärk Birla planetaariumi juures Indias The Soviet Union 1964 CPA 3014 stamp (Space Exploration. Gagarin and Vostok 1).jpg|Nõukogude postmark, 1964 Stamp 2011 Gagarin (1).JPG|Ukraina postmark, 2011 RR5220-0010R.png|2011. aastal Venemaal välja antud mälestusmünt Statue of Yuri Gagarin at the Royal Observatory in Greenwich.jpg|Mälestusmärk [[Greenwichi observatoorium]]i juures Inglismaal </gallery> Venemaal antakse välja nii Gagarini medalit (2016. aastast) kui ka Gagarini ordenit (2023. aastast). ==Vaata ka== *[[Nõukogude kosmoseprogramm]] == Märkused == {{viited|allikad= <ref name="rLCOm">"...isa tegi puusepatööd, ja ema oli [[lüpsja]]. Hea töö eest määrati ta kolhoosi piima-kaubafarmi (молочнотоварной фермой) juhatajaks." Гагарин Ю. А. ''Дорога в космос. Записки лётчика-космонавта СССР'', М.: Правда 1961. [https://web.archive.org/web/20130131062114/http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/01.html Peatükk veebis]</ref> <ref name="RppdP">Farmi jooksis kuller... "Jooksen," vastas ema. "Annan põrsastele toidu ette, lähen koju ümber riietuma..." Гагарин В. А. ''Мой брат Юрий'', М.: [[Moskovski Rabotši|Московский рабочий]] 1972</ref> <ref name="jbGrD">Gagarin 1961. [https://web.archive.org/web/20130131062114/http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/01.html Peatükk veebis]</ref> <ref name="dP3Np">[http://www.gov.spb.ru/gov/admin/terr/reg_kirovsk/kirovsk_history/kirovsk_avtovo Автово, Официальный портал Администрации Санкт-Петербурга, Администрация Санкт-Петербурга]</ref> <ref name="bre6">Большая Российская энциклопедия: В 30-ти тт. / Председатель науч.-ред. совета Ю. С. Осипов. Отв. ред С. Л. Кравец. Т. 6. Восьмеричный путь – Германцы. – М.: Большая Российская энциклопедия, 2006. – 767 с.</ref> <ref name="gKmVG">Sünnitunnistuse koopia lk 17.[http://www.webcitation.org/query?id=1313945849487085&url=www.federalspace.ru/download/video/docs/2010_08_22_Press_bull.pdf Пресс-бюллетень № 1: Июль – август 2010, 22. august 2010, Оргкомитет по подготовке и проведению празднования в 2011 году 50-летия полета в космос Ю. А. Гагарина.]</ref> <ref name="IjFq8">[[Nikolai Nikolajev|Николай Николаев]]. [https://web.archive.org/web/20131023062835/http://www.rabochy-put.ru/history/11842-gzhatsk-ili-klushino-.html Тайна рождения Юрия Гагарина], 2. märts 2011, ''[[Rabotši Put|Рабочий путь]]'', [[Smolensk]]</ref> <ref name="bebu">[[Ivan Kopõlov|Копылов Иван Степанович]], [[Aleksandr Lazukin|Лазукин Александр Николаевич]], [[Gerš Raikin|Райкин Герш Львович]]. [http://militera.lib.ru/h/kopylov/37.html ''Первый космонавт''], 1. jaanuar 1976</ref> <ref name="xJxgX">Лесков С. [http://izvestia.ru/news/373279 Главный полёт человека], izvestia.ru, 2011</ref> <ref name="jojbN">[http://www.astronaut.ru/as_rusia/vvs/text/gagarin.htm?reload_coolmenus Юрий Алексеевич Гагарин / Yuri Alekseyevich Gagarin], astronaut.ru]</ref> <ref name="79kvu">{{Netiviide |pealkiri=15.08.2006 ЮРИЙ ГАГАРИН |url=http://schoollibrary.ioso.ru/index.php?news_id=501 |vaadatud=22.06.2013 |arhiivimisaeg=27.09.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130927160406/http://schoollibrary.ioso.ru/index.php?news_id=501 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SA5GQ">[http://www.gctc.ru/main.php?id=245 Хронология событий Центра], ФГБУ "НИИ ЦПК имени Ю.А.Гагарина".</ref> <ref name="YIZBi">[http://www.veteranland.ru/index3_12.html 50 лет назад в СССР создан Центр подготовки космонавтов]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Ветераны отчизны.</ref> <ref name="U9WQI">Põhiliselt arstidest ja psühholoogidest koosneva komisjoni järeldusest atesteerimisel 23. augustil 1960. Tsiteeritud artiklist: Губарев В. Юрий Гагарин: «Я чувствовал себя хорошо…» (Комментарий к Главному полёту ХХ века). – ''[[Nauka i Žizn|Наука и жизнь]]'', 2011, nr 4, lk 6.</ref> <ref name="81Ans">[https://web.archive.org/web/20090317085654/http://www.federalspace.ru/includes/SMI_44_230508.htm Резюме для космонавта], ajakiri Власть, nr 19(772), 19. mai 2008</ref> <ref name="QlWir">[http://gazeta.aif.ru/online/aif/1218/13_01?print Почему Гагарину запретили летать], [[Argumentõ i Faktõ|Аргументы и факты]], nr 9(1218), 3. märts 2004</ref> <ref name="1QtHS">[https://archive.today/20130630104348/http://www.time.com/time/printout/0,8816,1553758,00.html Yuri Gagarin], [[Time]], 2. november 2006</ref> <ref name="HXXnZ">[http://testpilot.ru/review/gallai/ithink/gagarin.htm Марк Галлай. «Я думал: это давно забыто»], testpilot.ru</ref> <ref name="SrYJ7">{{cite web|first=Robert Z.|last=Pearlman|date=17. juuni 2013|title= Details in Death of Yuri Gagarin, 1st Man in Space, Revealed 45 Years Later|url=http://www.space.com/21594-yuri-gagarin-death-cause-revealed.html|publisher=collectSPACE.com|accessdate=22. juunil 2013}}</ref> <ref name="8rTAr">{{cite web|date=14. juuni 2013|title= Death of Yuri Gagarin demystified 40 years on|url=http://rt.com/news/gagarin-death-truth-revealed-674/|publisher=Russia Today|accessdate=22. juunil 2013}}</ref> <ref name="mysteriouscountry">[http://www.mysteriouscountry.ru/wiki/index.php/Чуев_Феликс_Иванович/Солдаты_империи/О_ГагаринеРоссошанский В. И. Чуев Феликс Иванович. "Солдаты империи" – О Гагарине]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.mysteriouscountry.ru</ref> <ref name="0skk1">[https://web.archive.org/web/20120118153913/http://forte.delfi.ee/news/teadus/video-londonis-maandus-tulnukas-avati-malestusmark-esimesele-kosmoseinimesele.d?id=49576491 Londonis maandus tulnukas – avati mälestusmärk esimesele kosmoseinimesele] // DELFI, 14. juuli 2011</ref> }} == Kirjandus == *Гагарин Ю. А. ''Дорога в космос. Записки лётчика-космонавта СССР'', М.: Правда 1961. [http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/index.html Veebiversioon] *Гагарин В. А. ''Мой брат Юрий'', М.: [[Moskovski Rabotši|Московский рабочий]] 1972. *[[Jamie Doran]], [[Piers Bizony]]. ''Gagarin'', [[Olion]]:Tallinn 2001 *[[Lev Danilkin|ДАНИЛКИН, Лев Александрович]]. ''Юрий Гагарин'', Москва: Молодая гвардия 2011. (Жизнь замечательных людей. Серия биографий; kd 1500 (1300). [http://militera.lib.ru/bio/danilkin_la01/index.html V Veebiversioon]. ISBN 978-5-235-03440-2 == Välislingid == * [http://www.rtc.ru/encyk/gagarin/main1.shtml Venekeelne "Энциклопедия космонавтики": Gagarini elulugu, dokumendid, fotod, videoklipp] {{commons|Yuri Gagarin}} {{vikitsitaadid}} {{NSV Liidu kosmoselendurid}} {{JÄRJESTA:Gagarin, Juri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu lendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmonaudid]] [[Kategooria:NSV Liidu kosmoselendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lennuõnnetusel hukkunud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1968]] ezryd7bskiao89qpt209n6rfoowtdi2 Toronto 0 38402 7234827 7166097 2026-09-16T00:48:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234827 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Toronto | hääldus = tor'onto | pilt_üldvaade = Toronto Skyline from Snake Island, February 28 2026 (08).jpg | pildiallkiri = Toronto siluett 2026. aastal | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Toronto.svg | vapi_link = [[Toronto vapp]] | lipp = Flag of Toronto, Canada.svg | lipu_link = [[Toronto lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Kanada/Ontario | asendikaardi_seletus = }} '''Toronto''' on [[Kanada]] suurim [[linn]] ja [[Ontario provints]]i pealinn, mis asub [[Ontario järv]]e kaldal. See piirneb edelas [[Mississauga]]ga. Toronto on rahvaarvult [[Põhja-Ameerika]] neljas linn pärast [[México]] linna, [[New York]]i ja [[Los Angeles]]t. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 2 794 356 inimest. [[Suur-Toronto]] piirkond (''Greater Toronto Area''), kuhu kuuluvad Toronto ja seda ümbritsevad [[Peeli piirkondlik omavalitsus|Peeli]], [[Yorki piirkondlik omavalitsus|Yorki]], [[Durhami piirkondlik omavalitsus|Durhami]] ja [[Haltoni piirkondlik omavalitsus|Haltoni]] omavalitsused, hõlmab 6 712 341 elanikku. Toronto on rahvusvaheline äri-, finants-, kunsti-, spordi- ja kultuurikeskus ning seda peetakse üheks maailma kõige multikultuursemaks ja kosmopoliitsemaks linnaks. Toronto piirkonnas on põlisrahvad elanud üle 10 000 aasta. Ala paikneb laial, jõgede, sügavate orgude ja linnametsadega liigendatud kaldplatool. Pärast vastuolulist [[Toronto ost]]u, mille käigus Mississauga rahvas loovutas piirkonna Briti kroonile, rajasid britid 1793. aastal sinna Yorki asula ning määrasid selle hiljem [[Ülem-Kanada]] pealinnaks. [[1812. aasta sõda|1812. aasta sõja]] ajal toimus seal [[Yorki lahing]], mille tagajärjel linn sai suuri kahjustusi ja oli lühikest aega Ameerika vägede okupatsiooni all.<ref name="York" /> 1834. aastal nimetati York ümber Torontoks ja sellest sai ametlikult linn. 1867. aastal, [[Kanada Konföderatsioon]]i loomise ajal, määrati Toronto Ontario provintsi pealinnaks. Hiljem on linna territoorium laienenud nii naaberalade liitmise kui ka haldusreformide kaudu ning selle pindala ulatub alates 1998. aastast 631 ruutkilomeetrini. Toronto elanikkonna mitmekesisus peegeldab linna ajaloolist ja tänapäevast rolli ühe peamise sisserändajate sihtkohana Kanadas. Ligikaudu pooled elanikest on sündinud väljaspool Kanadat ning linnas on esindatud üle 200 etnilise päritolu. Kuigi enamik torontolasi räägib emakeelena inglise keelt, kasutatakse linnas enam kui 190 keelt.<ref name="How" /> Toronto on Kanada suurim finantskeskus. Seal asub [[Toronto börs]], samuti Kanada viie suurima panga peakontorid ning paljude suurte Kanada ja rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid. Linna majandus on väga mitmekesine ning suurimad majandussektorid on tehnoloogia, finantsteenused, bioteadused, lennundus ja turism. Toronto on oluline muusika-, teatri-, filmi-, televisiooni- ja digimeediakeskus ning seal paiknevad Kanada suurimate üleriigiliste tele- ja meediavõrkude peakontorid. Linna rikkalik kultuurielu hõlmab arvukaid muuseume, galeriisid, festivale, avalikke üritusi, meelelahutuspiirkondi, riiklikke ajaloomälestisi ja spordisündmusi. Igal aastal külastab Torontot üle 26 miljoni inimese.<ref name="End" /><ref name="Impact" /> ==Ajalugu== Toronto asutas [[1793]]. aastal kuberner [[John Graves Simcoe]]. Esialgu oli asula nimi York – Yorki ja Albany hertsogi prints Frederiki järgi. Toona oli see [[Ülem-Kanada provints]]i pealinn. [[1834]]. aastal sai linn praeguse nime. Nimi Toronto tuleb [[mohoogi keel|mohoogi keele]] sõnast ''tkaronto'', mis tähendab kohta, kus puud kasvavad vees.<ref>[https://web.archive.org/web/20111209114921/http://geonames.nrcan.gc.ca/education/toronto_e.php "The real story of how Toronto got its name"] vaadatud 18.02.11</ref> ==Rahvastik== Toronto on Kanada suurim ja [[Põhja-Ameerika]] suuruselt neljas linn,<ref>[https://web.archive.org/web/20110806044257/http://www.toronto.ca/invest-in-toronto/tor_overview.htm Toronto.ca] vaadatud 18.02.11</ref> mille elanike arv oli 2021. aasta rahvaloenduse järgi 2 794 356 (2016. aastal oli elanikke 2 731 571<ref>[https://www12.statcan.gc.ca/census-recensement/2016/dp-pd/prof/details/page.cfm?Lang=E&Geo1=CD&Code1=3520&Geo2=PR&Code2=01&Data=Count&SearchText=toronto&SearchType=Begins&SearchPR=01&B1=All&TABID=1 Kanada Statistikaamet] vaadatud 30.06.2018</ref>). 2006. aasta seisuga oli Torontos kõige rohkem elanikke pärit [[Euroopa|Euroopast]] (52,6%). Suurema osa sellest moodustasid briti, iiri, itaalia ja prantsuse päritoluga inimesed. Teised suuremad grupid olid lõuna-aasialased (12%), hiinlased (11,4%), mustanahalised (8,4%), filipiinlased (4,1%) ja ladinaameeriklased (2,6%).<ref>[https://web.archive.org/web/20090216150234/http://www12.statcan.ca/census-recensement/2006/dp-pd/prof/92-591/details/Page.cfm?Lang=E&Geo1=CSD&Code1=3520005&Geo2=PR&Code2=35&Data=Count&SearchText=toronto&SearchType=Begins&SearchPR=01&B1=All&Custom= Kanada Statistikaamet] vaadatud 18.02.11</ref> ==Majandus== Toronto mängib [[Kanada]] ja [[maailmamajandus]]es olulist rolli. 2008. aastal liigitas [[Forbes]] Toronto kümne majanduslikult mõjuvõimsama linna hulka.<ref>[http://www.forbes.com/2008/07/15/economic-growth-gdp-biz-cx_jz_0715powercities.html Forbes.com] vaadatud 18.02.11</ref> Torontos asub [[Toronto väärtpaberibörs]], mis on üks maailma suurimaid. {{panoraampilt|Toronto panorama.jpg|1500px|360<sup>o</sup> vaade Torontole [[CN Tower]]ist}} {{panoraampilt|122 - Toronto - Septembre 2009.jpg|800px|Öine vaade Toronto kesklinnale}} ==Transport== Ontario valitsus haldab Toronto linnastualal ulatuslikku rongi- ja bussisüsteemi, mille nimi on [[Toronto Transit Commission|Toronto Transit Commission (TTC)]]. 2016. aasta seisuga kasutab seda igal [[nädalapäev|nädalapäeval]] umbes 1 252 000 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20180701030615/http://ttc.ca/About_the_TTC/Operating_Statistics/2016/section_one.jsp TTC Operating Statistics] vaadatud 30.06.2018</ref> ===Õhutransport=== Torontos asub Kanada suurim lennujaam [[Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam]]. ==Ehitised== Torontos asub [[Toronto teletorn]] CN Tower (553,3 m), mis oli aastail 1976–2007 maailma kõrgeim toestamata ehitis. ==Haridus== [[Toronto Ülikool]] on Kanada suurim ülikool. Torontos on ka [[Yorki Ülikool]], [[Ryersoni Ülikool]] ja [[OCAD Ülikool]].<ref>{{Netiviide|autor=Toronto|url=https://www.toronto.ca/business-economy/industry-sector-support/education/|pealkiri=Education|vaadatud=22.2.2019}}</ref> == Kultuur == Igal aastal toimub linnas [[Toronto rahvusvaheline filmifestival]] ja [[Toronto põlisrahvaste filmifestival]]. == Sport == [[Pilt:Hockey Hall of Fame.JPG|pisi|[[Jäähoki Kuulsuste Hall]] Torontos]] Suurimad Torontos tegutsevad spordiklubid on [[NHL]]-is mängiv [[jäähoki]]klubi [[Toronto Maple Leafs]], [[NBA]]-s mängiv [[korvpall]]iklubi [[Toronto Raptors]], [[MLB]]-s mängiv [[pesapall]]iklubi [[Toronto Blue Jays]], [[Canadian Football Club|CFL]]-is mängiv [[Kanada jalgpall]]i klubi [[Toronto Argonauts]] ja [[MLS]]-is mängiv [[jalgpall]]iklubi [[Toronto FC]]. Nii Maple Leafsi kui ka Raptorsi koduväljak asub [[Scotiabank Arena]]l, Argonautsi ja Toronto FC kodustaadion on [[BMO Field]] ning Blue Jaysi kodustaadion [[Rogers Centre]]. Torontos asub 1943. aastal asutatud [[Jäähoki Kuulsuste Hall]] koos selle juurde kuuluva muuseumiga. == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Hồ Chí Minh (linn)|Hồ Chí Minh]], Vietnam (alates 2006. aastast) *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina (1992) *{{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Quito]], Ecuador (2006) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (2015) *{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sagamihara]], Jaapan (1991) *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], Poola (1990) ==Eestlus== *[[Toronto Eesti Täienduskoolid]] *[[Toronto Vana-Andrese kirik]] *[[Toronto Kolmainu kogudus]] *[[Toronto Jakobi kogudus]] *[[Toronto Eesti Selts]] *[[Toronto Eesti Maja]] *[[Tartu College]] *[[Väliseesti muuseum Torontos]] ==Vaata ka== *[[Mount Pleasanti kalmistu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="York">{{netiviide |pealkiri=War of 1812: The Battle of York, 1813 |väljaanne=Toronto Public Library |url=https://tpl.ca/blogs/post/the-battle-of-york-april-1813/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="How">{{netiviide |pealkiri=How Multicultural is the Toronto Region? Let Us Count the Ways… Again |väljaanne=Toronto Global |url=https://torontoglobal.ca/media-center/how-multicultural-is-the-toronto-region-let-us-count-the-ways-again/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="End">{{netiviide |pealkiri=No end in sight for tourists’ love affair with Toronto |väljaanne=The Toronto Star |url=https://www.thestar.com/news/gta/city-hall/no-end-in-sight-for-tourists-love-affair-with-toronto/article_403448fc-e3d0-576c-97ea-1b8061f1b881.html |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="Impact">{{netiviide |pealkiri=Economic Impact of Visitors in Toronto |väljaanne=Destination Toronto |url=https://www.destinationtoronto.com/research/business-intelligence/visitor-economy-study/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> }} ==Kirjandus== * Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008 == Välislingid == {{commons|Toronto, Ontario}} * [http://www.toronto.ca/ Toronto koduleht] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Ontario provintsi linnad]] [[Kategooria:Toronto| ]] 132je7be26xlgour8m2bwyb4e7s6ngk Tennisistide loend 0 41150 7234718 7219518 2026-09-15T20:43:36Z Velirand 67997 /* R */ 7234718 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[tennis]]iste. {{tähed}} ==A== [[Ivana Abramović]]{{*}} [[Monique Adamczak]]{{*}} [[Andre Agassi]]{{*}} [[Carlos Alcaraz]]{{*}} [[Bianca Andreescu]]{{*}} [[Mirra Andrejeva]]{{*}} [[Maret Ani]]{{*}} [[Marcelo Arévalo]]{{*}} [[Lara Arruabarrena]]{{*}} [[Arthur Ashe]]{{*}} [[Viktorija Azarenka]]{{*}} [[Erik Aunapuu]]{{*}} [[Tracy Austin]] ==B== [[Elisabeth Bagh-Malvet]]{{*}} [[Sybille Bammer]]{{*}} [[Marion Bartoli]]{{*}} [[Ashleigh Barty]]{{*}} [[Boris Becker]]{{*}} [[Belinda Bencic]]{{*}} [[Iveta Benešová]]{{*}} [[Alberto Berasategui]]{{*}} [[Tomáš Berdych]]{{*}} [[Mahesh Bhupathi]]{{*}} [[Jonas Björkman]]{{*}} [[Cara Black]]{{*}} [[John Boland]]{{*}} [[Björn Borg]]{{*}} [[Sergi Bruguera]]{{*}} [[Rene Busch]] ==C== [[Jennifer Capriati]]{{*}} [[Pat Cash]]{{*}} [[Michael Chang]]{{*}} [[Dominika Cibulková]]{{*}} [[Kim Clijsters]]{{*}} [[Elisabetta Cocciaretto]]{{*}} [[Maureen Connolly]]{{*}} [[Jimmy Connors]]{{*}} [[Albert Costa]]{{*}} [[Margaret Court]]{{*}} [[Jim Courier]]{{*}} [[Petra Cetkovská]] ==D== [[Eléni Daniilídou]]{{*}} [[Lindsay Davenport]]{{*}} [[Nikolai Davõdenko]]{{*}} [[Nathalie Dechy]]{{*}} [[Casey Dellacqua]]{{*}} [[Jelena Dementjeva]]{{*}} [[Grigor Dimitrov]] - [[Jelena Dokić]]{{*}} [[Novak Đoković]]{{*}} [[Alexandra Dulgheru]] ==E== [[Alexandra Eala]]{{*}} [[Stefan Edberg]]{{*}} [[Roy Emerson]]{{*}} [[Thomas Enqvist]]{{*}} [[Chris Evert]] ==F== [[Roger Federer]]{{*}} [[David Ferrer]]{{*}} [[Ken Flach]]{{*}} [[Kirsten Flipkens]]{{*}} [[Maria Fraser]] ==G== [[Cori Gauff]]{{*}} [[Vitas Gerulaitis]]{{*}} [[Lina Gjortšeska]]{{*}} [[Jérôme Golmard]]{{*}} [[Andres Gomez]]{{*}} [[Pancho Gonzales]]{{*}} [[Valeria Gorlats]]{{*}} [[Steffi Graf]]{{*}} [[Anna-Lena Grönefeld]]{{*}} [[Ernests Gulbis]] ==H== [[Tommy Haas]]{{*}} [[Simona Halep]]{{*}} [[Sylvia Hanika]]{{*}} [[Daniela Hantuchová]]{{*}} [[Doris Hart]]{{*}} [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]{{*}} [[Harri Heliövaara]]{{*}} [[Justine Henin]]{{*}} [[Alejandro Hernández]]{{*}} [[Lleyton Hewitt]]{{*}} [[Martina Hingis]]{{*}} [[Lucie Hradecká]]{{*}} [[Anke Huber]]{{*}} [[Liezel Huber]]{{*}} [[Patricia Hy-Boulais]] ==I== [[Mikk Irdoja]]{{*}} [[Jaak Issak]]{{*}} [[Vladimir Ivanov]]{{*}} [[Jekaterina Ivanova]]{{*}} [[Goran Ivanišević]]{{*}} [[Ana Ivanović]] ==J== [[Ons Jabeur]]{{*}} [[Andrea Jaeger]]{{*}} [[Jelena Janković]]{{*}} [[Mima Jaušovec]]{{*}} [[Mervana Jugić-Salkić]]{{*}} [[Ants Juhvelt]] ==K== [[Jevgeni Kafelnikov]]{{*}} [[Leelo Kalju]]{{*}} [[Kaia Kanepi]]{{*}} [[Darja Kassatkina]]{{*}} [[Eerik Kedars]]{{*}} [[Sofia Kenin]]{{*}} [[Angelique Kerber]]{{*}} [[Billie Jean King]]{{*}} [[Marija Kirilenko]]{{*}} [[Alissa Kleibanova]]{{*}} [[Karin Knapp]]{{*}} [[Anett Kontaveit]]{{*}} [[Petr Korda]]{{*}} [[Evald Kree]]{{*}} [[Barbora Krejčíková]]{{*}} [[Johan Kriek]]{{*}} [[Gustavo Kuerten]]{{*}} [[Maria Kull]]{{*}} [[Anna Kurnikova]]{{*}} [[Svetlana Kuznetsova]]{{*}} [[Petra Kvitová]]{{*}} [[Mait Künnap]]{{*}} [[Nick Kyrgios]] ==L== [[Emma Laine]]{{*}} [[Mark Lajal]]{{*}} [[Laurent Lamothe]]{{*}} [[Helen Laupa]]{{*}} [[Emil Laur]]{{*}} [[Rod Laver]]{{*}} [[Toomas Leius]]{{*}} [[Ivan Lendl]]{{*}} [[Suzanne Lenglen]]{{*}} [[Armand Levandi]]{{*}} [[Li Na]]{{*}} [[Sabine Lisicki]]{{*}} [[Bruno Loit]]{{*}} [[Andrei Luzgin]]{{*}} [[Rein Lüüs]]{{*}} ==M== [[Iva Majoli]]{{*}} [[Jelena Malõgina]]{{*}} [[Hana Mandlíková]]{{*}} [[Todd Martin]]{{*}} [[Conchita Martínez]]{{*}} [[María José Martínez Sánchez]]{{*}} [[Nicolás Massú]]{{*}} [[Julia Matojan]]{{*}} [[Amélie Mauresmo]]{{*}} [[John McEnroe]]{{*}} [[Miloslav Mečíř]]{{*}} [[Anabel Medina Garrigues]]{{*}} [[Daniil Medvedev]]{{*}} [[Jürgen Melzer]]{{*}} [[Sania Mirza]]{{*}} [[Michael Mmoh]]{{*}} [[Alicia Molik]]{{*}} [[Ayumi Morita]]{{*}} [[Angela Mortimer]]{{*}} [[Carlos Moya]]{{*}} [[Garbiñe Muguruza]]{{*}} [[Andy Murray]]{{*}} [[Jamie Murray]]{{*}} [[Thomas Muster]]{{*}} [[Anastassija Mõskina]]{{*}} [[Talvi Märja]]{{*}} [[Markus Mölder]] ==N== [[Rafael Nadal]]{{*}} [[Aiko Nakamura]]{{*}} [[Diego Nargiso]]{{*}} [[Ilse Nastase]]{{*}} [[Martina Navrátilová]]{{*}} [[Ingrid Neel]]{{*}} [[Tiiu Neiland]]{{*}} [[Harri Neppi]]{{*}} [[John Newcombe]]{{*}} [[Monica Niculescu]]{{*}} [[Jarkko Nieminen]]{{*}} [[Yannick Noah]]{{*}} [[Jana Novotná]]{{*}} [[Liidia Nurme]] ==O== [[Oliver Ojakäär]]{{*}} [[Tom Okker]]{{*}} [[Andrei Olhovski]]{{*}} [[Saara Orav]]{{*}} [[Oona Orpana]]{{*}} [[Naomi Ōsaka]] ==P== [[Jasmine Paolini]]{{*}} [[Jaak Parmas]]{{*}} [[Tiiu Parmas]]{{*}} [[Charles Pasarell]]{{*}} [[Anastassija Pavljutšenkova]]{{*}} [[Víctor Pecci]]{{*}} [[Shaẖar Pe'er]]{{*}} [[Flavia Pennetta]]{{*}} [[Nicolas Pereira]]{{*}} [[Mikael Pernfors]]{{*}} [[Shenay Perry]]{{*}} [[Andrea Petkovic]]{{*}} [[Nadja Petrova]]{{*}} [[Mark Philippoussis]]{{*}} [[Mary Pierce]]{{*}} [[Cédric Pioline]]{{*}} [[Andrus Pirn]]{{*}} [[Tsvetana Pironkova]] {{*}} [[Karolína Plíšková]]{{*}} [[Juan Martín del Potro]]{{*}} [[Larissa Preobraženskaja]]{{*}} [[Aita Põldma]]{{*}} [[Jaak Põldma]] ==R== [[Emma Raducanu]]{{*}} [[Agnieszka Radwańska]]{{*}} [[Patrick Rafter]]{{*}} [[Kenneth Raisma]]{{*}} [[Aravane Rezaï]]{{*}} [[Renée Richards]]{{*}} [[Nancy Richey]]{{*}} [[Bobby Riggs]]{{*}} [[Marcelo Ríos]]{{*}} [[Laura Robson]]{{*}} [[Andy Roddick]]{{*}} [[Ken Rosewall]]{{*}} [[Dorothy Round Little]]{{*}} [[Arantxa Rus]]{{*}} [[Greg Rusedski]]{{*}} [[Virginia Ruzici]]{{*}} [[Casper Ruud]]{{*}} [[Jelena Rõbakina]]{{*}} [[Margit Rüütel]] ==S== [[Kadi Liis Saar]]{{*}} [[Arõna Sabalenka]]{{*}} [[Gabriela Sabatini]]{{*}} [[John Sadri]]{{*}} [[Dinara Safina]]{{*}} [[Marat Safin]]{{*}} [[María Sákkari]]{{*}} [[Pete Sampras]]{{*}} [[Julia Sampson Hayward]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]]{{*}} [[Francesca Schiavone]]{{*}} [[Patty Schnyder]]{{*}} [[Anett Schutting]]{{*}} [[Monica Seles]]{{*}} [[Katrin Sepp]]{{*}} [[Laura Siegemund]]{{*}} [[Mattias Siimar]]{{*}} [[Jannik Sinner]]{{*}} [[Melanie South]]{{*}} [[Sara Sorribes Tormo]]{{*}} [[Katarina Srebotnik]]{{*}} [[Ágnes Szávay]]{{*}} [[Michael Stich]]{{*}} [[Samantha Stosur]]{{*}} [[Ai Sugiyama]]{{*}} [[Helena Suková]]{{*}} [[Elina Svitolina]]{{*}} [[Robin Söderling]] ==Š== [[Marija Šarapova]]{{*}} [[Lucie Šafářová]]{{*}} [[Karolina Šprem]]{{*}} [[Iga Świątek]] ==Z== [[Barbora Záhlavová-Strýcová]]{{*}} [[Klára Zakopalová]]{{*}} [[Zheng Jie]]{{*}} [[Jürgen Zopp]]{{*}} [[Alexander Zverev]]{{*}} [[Vera Zvonarjova]]{{*}} [[Natasha Zvereva]] ==Ž== [[Slobodan Živojinović]] ==T== [[Roscoe Tanner]]{{*}} [[Dominic Thiem]]{{*}} [[Merilin Tipp]]{{*}} [[Valdur Topaasia]]{{*}} [[Friedrich Traun]]{{*}} [[Martina Trevisan]]{{*}} [[Ivar Troost]]{{*}} [[Stéfanos Tsitsipás]]{{*}} [[Jo-Wilfried Tsonga]]{{*}} [[Anna Tšakvetadze]]{{*}} [[Jakov Tširkin]]{{*}} [[Lesia Tšurenko]]{{*}} [[Meilen Tu]]{{*}} [[Feliks Tõnuri]]{{*}} [[Harry Tõnuri]] == U == [[Petra Uberalová]] ==V== [[Nicole Vaidišová]]{{*}} [[Alison Van Uytvanck]]{{*}} [[Fernando Verdasco]]{{*}} [[Natalja Vihljantseva]]{{*}} [[Guillermo Vilas]]{{*}} [[Andres Võsand]] ==W== [[Stanislas Wawrinka]] - [[Yanina Wickmayer]]{{*}} [[Mats Wilander]]{{*}} [[Helen Wills Moody]]{{*}} [[Serena Williams]]{{*}} [[Venus Williams]]{{*}} [[Todd Woodbridge]]{{*}} [[Mark Woodforde]]{{*}} [[Caroline Wozniacki]] [[Kategooria:Tennisistid| Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] etozgc2cfnmkliv7qrefilqjpws8irp Eurovisioon 0 42297 7234500 7234245 2026-09-15T12:44:32Z Heakeel 122460 /* Esitatava laulu keel */ 7234500 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{lisaviiteid}} {{suunamine|Eurovisioon}} '''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodia on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' "[[Te Deum|Te Deumist]]". == Fakte ajaloost == *Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja seal osales seitse riiki. *Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jugoslaavia]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. *Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha. *1996. aastal korraldati eelvoor, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.<ref name="laul" /> *1998. aastani lauldi orkestri saatel. Iiri dirigent [[Noel Kelehan]] on dirigeerinud viit võidulaulu (aastail 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996). Ta on üldse dirigeerinud 29 laulu, millest 24 olid iiri laulud. Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] on aga rekordiliselt dirigeerinud seitsme riigi (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi) laule. *2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistlust kohapeal kõigi aegade suurim publik. [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile oli kogunenud ligi 38 000 inimest, et olla tunnistajaks Eesti esimesele võidule.<ref name="laul" /> *2004. aastal korraldati esimest korda poolfinaal. *2007. aastal osales Serbia esimest korda ning saavutas kohe ka võidu. (Varem oli kahel korral osalenud liitriik [[Serbia ja Montenegro]], kuid pärast selle lagunemist hakkas Serbia osalema üksi.) *2008. aastal hakati korraldama kahte poolfinaali, selle tulemusena sai osaleda rekordarv (43) riike.<ref name="laul" /> *Norra on jäänud 12 korda viimaseks (aastail 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalis). Siiski on Norra ka võitnud kolm korda (aastail 1985, 1995 ja 2009). *Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 70 korda, on sellel 73 võitjat. 1969. aastal said esikohal neli riiki võrdse arvu punkte, need olid Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täiendati reegleid, kuidas selgitada esikoht välja võrdse punktisumma korral. *2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatusse]]us, et Eurovisiooni lauluvõistlus on pikima ajalooga iga-aastane televisiooni muusikavõistlus. * Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud "Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])", mis sai 1958. aastal kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal sai [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).<ref name="laul" /> * 2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis. * Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on 22 korda osalenud võistlusel lauluautorina, viimati 2017. aastal. Üks tema laul on võitnud (1982. aastal Saksamaa võidulaul "Ein Bißchen Frieden"). * Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neli korda, viimati 2017. aastal.<ref name="laul" /> ==Laulu esitamise keel== Aastail [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] ei olnud reeglit esitatava laulu keele kohta. Siiski olid laulud siis alati esitajamaa riigikeeles. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et laul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. See oli ajendatud [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelsest]] laulust.<ref>[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] kaotati keelepiirang.<ref>[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul "Waterloo" [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]]. [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati uuesti reegel, et laul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit">[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit"/> Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv">[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laulust oli osa inglise ja osa väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv"/> Pärast keelepiirangu kaotamist olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]. aastani, mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga "Molitva". == Hääletamine == Hääletamine on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriid, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele. Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingud, kusjuures iga riiki esindas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).<ref name="laul">[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts & Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.</ref> 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, laval kuulutati välja vaid võitja. 1957. aastast hakati andma avalikult punkte ning kasutama punktitablood, see oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.<ref>Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.</ref> Aastail 1957–1961, 1967–1970 ja 1974 andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma lemmiklauludele 1–10 punkti. [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastail 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis anda punkte ka kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia žürii [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti. [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti. Aastail 1971–1973 andis iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele hääletussüsteem, mis on püsinud siiani. Iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust, 1997. aastal katsetas viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust. Aastail [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust. [[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]] Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finaalis osalevad riigid. Alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], sest finalistidelt sai Ukraina 175 punkti ning Serbia ja Montenegro 190 punkti. Aastail 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku. === Viik === [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjaiks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal polnud sellega rahul ja protestiks ei osalenud 1970. aasta võistlusel. Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel, et kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulu uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käe tõstmisega, võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid. Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast võidab viigi puhul enamatelt riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on viik, võidab enim 12 punkte saanud riik. Kui seejärel on ikka viik, siis võidab enim kümneid punkte saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub ainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik. Pärast 1969. aastat on ainult [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal jäänud esimene koht viiki, kui Prantsusmaa ja Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt. Ent kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, sest oli saanud kümme punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), Prantsusmaa oli saanud seevastu kümme punkti kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui oleks rakendatud 2003. aastast kehtinud reeglit, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, sest ta sai punkte 18 riigilt; Rootsi oleks saanud teise koha, sest ta sai punkte 17 riigilt. === Null punkti === [[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]] Esimest korda ei saanud ühtki punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on null punkti saanud neli korda Austria (aastail 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastail 1963, 1978, 1981 ja 1997). Kolm korda on saanud null punkti Hispaania (aastail 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastail 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastail 1964, 1965 ja 2015). Aastail 1962–1965 sai igal aastal null punkti neli riiki. Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik ainult siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka. 2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, mis esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja mis kõige vähem. Hääletuse tulemusena polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli seda Austria 1988. aasta esitus.<ref>[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]</ref> 2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti. Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud null punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti. 2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.<ref>https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls</ref> 2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5 punkti. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93 punkti. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajailt ühtegi punkti. ===Enim punkte=== Hääletussüsteemi muutmise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka antavate punktide summa. *Enim punkte (758) on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul "Amar pelos dois". *Kõige suurema osa (80,62%) võimalikest maksimumpunktidest (kui kõik riigid oleksid andnud laulule maksimumpunktid) on saanud 1973. aasta Luksemburgi võidulaul "Tu te reconnaîtras". *Kõige suurema osa (34,03%) kõigist antavatest punktidest on saanud 1964. aasta Itaalia võidulaul "Non ho l'età". ==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel== [[Pilt:Eurovision decade of debut map with gradient.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: {{Legend|#FFEDDE|1950. aastad}}{{Legend|#FDD0A2|1960. aastad}}{{Legend|#FDAE6B|1970. aastad}}{{Legend|#FD8D3C|1980. aastad}}{{Legend|#F16913|1990. aastad}}{{Legend|#D94801|2000. aastad}}{{Legend|#8C2D04|2010. aastad}}{{Legend|#4A1700|2020. aastad}} Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]] Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistluse korraldab igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad punktid, et selgitada välja võidulaul. Osaleda saavad kõik aktiivsed EBU liikmed. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Osalemiseks ei pea riik paiknema Euroopas, kuigi nimes "Eurovisioon" on viide Euroopale. [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on osalenud [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia. Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor") [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidi järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: rahvuslikele žüriidele saadeti kõigi 29 riigi laulude helilindid, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sel aastal automaatselt finaali. Aastail [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele. Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik". Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud. === Korraldamine === [[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}} {{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]] Esimesel kahel aastal ei olnud võistluse korraldaja kohta kindlat reeglit. Plaaniti, et iga osalev riik korraldab kordamööda. Ent võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), mistõttu oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selle reegli rakendamisel on tehtud erandeid kuus korda aastail 1960–1980 ning 2023. aastal: * [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis. * [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aastal võitnud Prantsusmaa rahalistel kaalutlustel võistlust korraldada. Ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama. Seetõttu toimus võistlus jälle Londonis, sest Suurbritannia oli tulnud neljandaks. * [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland. * [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, sest riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti korraldada võistlus vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, sest ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus Edinburghis, mis on siiani Suurbritannias ainus väljaspool Inglismaad toimunud võistluskoht. * [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis. * [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast, pealegi langes võistluse kuupäev (19. aprill) Iisraelis sõdades ja terrorirünnakuis hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is Ukrainas toimuva [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevuse]] tõttu. ===Osalejad=== [[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]] Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. Tabelis on ka riike, mida enam ei ole või mis on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimaseil aastail võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lakkasid olemast vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.</ref> [[Valgevene]] ringhääling BTRC on arvatud [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mistõttu ei saa Valgevene enam osaleda Eurovisiooni võistlusel või mis tahes EBU üritusel.<ref>[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda EBU liikmelisusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmelisus peatati mais 2022, mistõttu ei saa Venemaa osaleda enam mis tahes EBU üritustel.<ref>[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).</ref> {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik<ref name="euro" /> !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud)<ref name="euro">Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].</ref> |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2026}} | {{center|23}} | {{center|12}} | {{center|0}} | [[RTSH]] |-bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2009}} | {{center|6}} | {{center|0}} | {{center|0}} | [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]] |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] | {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|14}} | {{center|0}} | [[ARMTV]],ShantTV |- |[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} | [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] |- | {{Pisilipp|Austraalia}} | {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}} | {{center|2026}} | {{center|12}} | {{center|7}} | {{center|0}} | [[Special Broadcasting Service|SBS]] |- |{{pisiLipp|Austria}} | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|59}} | {{center|50}} | {{center|3}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] |- |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|54}} | {{center|1}} | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)<br/>[[RTBF]] (prantsuse) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2016}} | {{center|19}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[BHRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|16}} | {{center|5}} | {{center|1}} | [[BNT]] |- |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|19}} | {{center|1}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|8}} | {{center|0}} | [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]] |- |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2025}} | {{center|65}} | {{center|64}} | {{center|2}} | [[Televisión Española|TVE]] |- |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2025}} | {{center|67}} | {{center|54}} | {{center|5}} | [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)<br>[[TROS]] (2010–2013)<br>[[AVROTROS]] (2014–) |- |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|20}} | {{center|0}} | [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] | {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}} | {{center|2025}} | {{center|58}} | {{center|46}} | {{center|7}} | [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]] |- |[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]] | {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}} | {{center|2026}} | {{center|49}} | {{center|40}} | {{center|4}} | [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017) |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]] | {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}} | {{center|2025}} | {{center|37}} | {{center|28}} | {{center|0}} | [[RÚV]] |- |[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|53}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[RAI]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|1992}} | {{center|27}} | {{center|27}} | {{center|1}} | [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]] |- |[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] | {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}} | {{center|2026}} | {{center|47}} | {{center|42}} | {{center|1}} | [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]] |- |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] | {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}} | {{center|2026}} | {{center|43}} | {{center|33}} | {{center|0}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- |[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|41}} | {{center|39}} | {{center|5}} | [[RTL Group|CLT/RTL]] |- |[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]] | {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|12}} | {{center|1}} | [[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] | {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}} | {{center|2026}} | {{center|39}} | {{center|27}} | {{center|0}} | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|21}} | {{center|13}} | {{center|0}} | [[TeleRadio-Moldova|TRM]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]] | {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}} | {{center|2006}} | {{center|24}} | {{center|21}} | {{center|1}} | [[Télé Monte Carlo|TMC]] |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|14}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[RTCG]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]] | {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}} | {{center|1980}} | {{center|1}} | {{center|1}} | {{center|0}} | [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]] |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]] | {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}} | {{center|2026}} | {{center|65}} | {{center|60}} | {{center|3}} | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|29}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]] | {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}} | {{center|2026}} | {{center|58}} | {{center|47}} | {{center|1}} | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|70}} | {{center|66}} | {{center|5}} | [[TF1]] (1956–1981)<br/>[[France Télévisions]] (1983–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] | {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}} | {{center|2022}} | {{center|22}} | {{center|9}} | {{center|0}} | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] | {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}} | {{center|2026}} | {{center|66}} | {{center|63}} | {{center|7}} | [[Radiotjänst|SRT]] (1958)<br /> [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)<br />[[Sveriges Television|SVT]] (1980–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|25}} | {{center|19}} | {{center|0}} | [[Televiziunea Română|TVR]] |- |[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|71}} | {{center|67}} | {{center|2}} | [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]]) |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|17}} | {{center|4}} |{{center|0}} | [[San Marino RTV|SMRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] |{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} |[[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2005}} | {{center|2}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[UJRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2012}} | {{center|7}} | {{center|3}} | {{center|0}} | [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)<br>[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012) |- |[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2025}} | {{center|30}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]] |- |[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2026}} | {{center|60}} | {{center|50}} | {{center|1}} | [[YLE]] |- |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|69}} | {{center|5}} | [[BBC]] |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|68}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[SRG SSR]] |- |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|55}} | {{center|45}} | {{center|3}} | [[Danmarks Radio|DR]] |- |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|15}} | {{center|5}} | {{center|0}} | [[Česká televize|ČT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] | {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}} | {{center|2012}} | {{center|34}} | {{center|33}} | {{center|1}} | [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] | {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}} | {{center|2026}} | {{center|22}} | {{center|20}} | {{center|3}} | [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2019}} | {{center|17}} | {{center|10}} | {{center|0}} | [[Magyar Televízió|MTV]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2019}} | {{center|16}} | {{center|6}} | {{center|0}} | [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2021}} | {{center|23}} | {{center|22}} | {{center|1}} | [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]] |} :{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud ===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel=== {{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga "[[Kaelakee hääl]]" ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" ja Eesti tuli neljandaks. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu "[[Everybody]]" ja võitsid. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga "[[Cool Vibes]]". Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga "[[Through my Window]]". Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga "[[Partners in Crime]]". == Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad == [[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]] {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Riik ! Laul ! Esitaja |- | [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || "[[Refrain]]" || [[Lys Assia]] |- | [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || "[[Net Als Toen]]" || [[Corry Brokken]] |- | [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Dors mon amour]]" || [[André Claveau]] |- | [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || "[[Een beetje]]" || [[Teddy Scholten]] |- | [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Tom Pilibi]]" || [[Jacqueline Boyer]] |- | [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || "[[Nous les amoureux]]" || [[Jean-Claude Pascal]] |- | [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Un premier amour]]" || [[Isabelle Aubret]] |- | [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || "[[Dansevise]]" || [[Grethe Ingmann|Grethe]] & [[Jørgen Ingmann]] |- | [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || "[[Non ho l'età (per amarti)]]" || [[Gigliola Cinquetti]] |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || "[[Poupée de cire, poupée de son]]" || [[France Gall]] |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || "[[Merci Chérie]]" || [[Udo Jürgens]] |- | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || "[[Puppet On a String]]" || [[Sandie Shaw]] |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || "[[La, la, la ...]]" || [[Massiel]] |- | rowspan="4" | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || "[[Vivo cantando]]" || [[Salomé]] |- | [[Prantsusmaa]] || "[[Un jour, un enfant]]" || [[Frida Boccara]] |- | [[Holland]] || "[[De troubadour]]" || [[Lennie Kuhr]] |- | [[Suurbritannia]] || "[[Boom Bang a Bang]]" || [[Lulu]] |- | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || "[[All Kinds of Everything]]" || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]] |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || "[[Un banc, un arbre, une rue]]" ("Tänav, pink ja puu")|| [[Séverine]] |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || "[[Après toi]]" || [[Vicky Leandros]] |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || "[[Tu te reconnaîtras]]" || [[Anne-Marie David]] |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || "[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]" || [[ABBA]] |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || "[[Ding-a-dong]]" || [[Teach-In]] |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || "[[Save Your Kisses for Me]]" || [[Brotherhood of Man]] |- | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || "[[L'oiseau et l'enfant]]" || [[Marie Myriam]] |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || "[[A-Ba-Ni-Bi]]" || [[Izhar Cohen]] & [[Alphabeta]] |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || "[[Hallelujah]]" || [[Gali Atari]] & [[Milk and Honey]] |- | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || "[[What's Another Year]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || "[[Making Your Mind Up]]" || [[Bucks Fizz]] |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || "[[Ein bisschen Frieden]]" || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]] |- | [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || "[[Si la vie est cadeau]]" || [[Corinne Hermès]] |- | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || "''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''" || [[Herreys]] |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || "[[La det swinge]]" || [[Bobbysocks]] |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || "[[J'aime la vie]]" || [[Sandra Kim]] |- | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || "[[Hold Me Now]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || "[[Ne partez pas sans moi]]" || [[Céline Dion]] |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || "[[Rock Me]]" || [[Riva]] |- | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || "[[Insieme 1992]]" || [[Toto Cutugno]] |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || "[[Fångad av en stormvind]]" || [[Carola Häggkvist]] |- | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || "[[Why Me]]" || [[Linda Martin]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || "[[In Your Eyes]]" || [[Niamh Kavanagh]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || "[[Rock'n Roll Kids]]" || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || "[[Nocturne]]" || [[Secret Garden]] |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || "[[The Voice]]" || [[Eimear Quinn]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || "[[Love Shine a Light]]" || [[Katrina & The Waves]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || "[[Diva]]" || [[Dana International]] |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || "[[Take Me to Your Heaven]]" || [[Charlotte Nilsson]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || "[[Fly On the Wings of Love]]" || [[Olsen Brothers]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || "[[Everybody]]" || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || "[[I Wanna]]" || [[Marie N]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || "[[Every Way That I Can]]" || [[Sertab Erener]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || "[[Wild Dances]]" || [[Ruslana]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || "[[My Number One]]" || [[Élena Paparízou]] |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || "[[Hard Rock Hallelujah]]" || [[Lordi]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || "[[Molitva]]" || [[Marija Šerifović]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || "[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''" || [[Dima Bilan]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || "[[Fairytale]]" || [[Alexander Rybak]] |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || "[[Satellite]]"|| [[Lena Meyer-Landrut]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || "[[Running Scared]]"|| [[Eldar Qasımov|Ell]] & [[Nigar Camal|Nikki]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]"|| [[Loreen]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]] ||"[[Only Teardrops]]"|| [[Emmelie de Forest]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]] ||"[[Rise Like a Phoenix]]"|| [[Conchita Wurst]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || "[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]" || [[Måns Zelmerlöw]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]] ||"[[1944 (laul)|1944]]"|| [[Džamala]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || "[[Amar pelos dois]]" || [[Salvador Sobral]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] || "[[Toy]]" || [[Netta Barzilai]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] || "[[Arcade]]" || [[Duncan Laurence]] |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] || "[[Zitti e buoni]]" || [[Måneskin]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] || "Stefania" (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]] |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Rootsi]] |"Tattoo" |[[Loreen]] |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] |"The Code" |[[Nemo (laulja)|Nemo]] |- |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] |"Wasted Love" |[[JJ (laulja)|JJ]] |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] |"Bangaranga" |[[Dara]] |} ==Vaata ka== *[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] *[[PrePartyES]] *[[Intervisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eurovision}} *[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]] eynjxwekb1xw029laetat6pn9fylukt 7234558 7234500 2026-09-15T16:30:52Z Heakeel 122460 /* Laulu esitamise keel */ 7234558 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{lisaviiteid}} {{suunamine|Eurovisioon}} '''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodia on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' "[[Te Deum|Te Deumist]]". == Fakte ajaloost == *Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja seal osales seitse riiki. *Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jugoslaavia]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. *Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha. *1996. aastal korraldati eelvoor, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.<ref name="laul" /> *1998. aastani lauldi orkestri saatel. Dirigent [[Noel Kelehan]] on dirigeerinud viit Iiri võidulaulu (aastail 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996). Ta on üldse dirigeerinud 29 laulu, millest 24 olid iiri laulud. Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] on aga rekordiliselt dirigeerinud seitsme riigi (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi) laule. *2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistlust kohapeal kõigi aegade suurim publik. [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile oli kogunenud ligi 38 000 inimest, kes olid ühtlasi tunnistajaks Eesti esimesele võidule.<ref name="laul" /> *2004. aastal korraldati esimest korda poolfinaal. *2007. aastal osales Serbia esimest korda ning saavutas kohe ka võidu. (Varem oli kahel korral osalenud liitriik [[Serbia ja Montenegro]], kuid pärast selle lagunemist hakkas Serbia osalema üksi.) *2008. aastal hakati korraldama kahte poolfinaali, selle tulemusena sai osaleda rekordarv (43) riike.<ref name="laul" /> *Norra on jäänud 12 korda viimaseks (aastail 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalis). Siiski on Norra ka võitnud kolm korda (aastail 1985, 1995 ja 2009). *Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 70 korda, on sellel 73 võitjat. 1969. aastal sai neli riiki võrdse punktisumma, need olid Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täiendati reegleid, kuidas selgitada esikoht välja võrdse punktisumma korral. *2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatusse]]us, et Eurovisiooni lauluvõistlus on pikima ajalooga iga-aastane televisiooni muusikavõistlus. * Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud "Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])", mis sai 1958. aastal kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal sai [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).<ref name="laul" /> * 2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis. * Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on 22 korda osalenud võistlusel lauluautorina, viimati 2017. aastal. Üks tema laul on võitnud (1982. aastal Saksamaa võidulaul "Ein Bißchen Frieden"). * Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neli korda, viimati 2017. aastal.<ref name="laul" /> ==Võistluslaulu keel== Aastail [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] ei olnud reeglit võistluslaulu keele kohta. Siiski olid laulud siis alati esitajamaa riigikeeles. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. See oli ajendatud [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelsest]] laulust.<ref>[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] kaotati keelepiirang.<ref>[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul "Waterloo" [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]]. [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati uuesti reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus võistluslaulu valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit">[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit"/> Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv">[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laulust oli osa inglise ja osa väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv"/> Pärast keelepiirangu kaotamist olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]. aastani, mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga "Molitva". == Hääletamine == Hääletamine on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriid, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele. Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingud, kusjuures iga riik esitas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).<ref name="laul">[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts & Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.</ref> 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, laval kuulutati välja vaid võitja. 1957. aastast hakati andma avalikult punkte ning kasutama punktitablood, see oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.<ref>Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.</ref> Aastail 1957–1961, 1967–1970 ja 1974 andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma lemmiklauludele 1–10 punkti. [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastail 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis anda punkte ka kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia žürii [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti. [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti. Aastail 1971–1973 andis iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele hääletussüsteem, mis on püsinud siiani. Iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust, 1997. aastal katsetas viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust. Aastail [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust. [[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]] Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finaalis osalevad riigid. Alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], sest finalistidelt sai Ukraina 175 punkti ning Serbia ja Montenegro 190 punkti. Aastail 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku. === Viik === [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjaiks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal polnud sellega rahul ja protestiks ei osalenud 1970. aasta võistlusel. Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel, et kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulu uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käe tõstmisega, võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid. Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast võidab viigi puhul enamatelt riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on viik, võidab enim 12 punkte saanud riik. Kui seejärel on ikka viik, siis võidab enim kümneid punkte saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub ainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik. Pärast 1969. aastat on ainult [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal jäänud esimene koht viiki, kui Prantsusmaa ja Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt. Ent kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, sest oli saanud kümme punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), Prantsusmaa oli saanud seevastu kümme punkti kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui oleks rakendatud 2003. aastast kehtinud reeglit, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, sest ta sai punkte 18 riigilt; Rootsi oleks saanud teise koha, sest ta sai punkte 17 riigilt. === Null punkti === [[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]] Esimest korda ei saanud ühtki punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on null punkti saanud neli korda Austria (aastail 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastail 1963, 1978, 1981 ja 1997). Kolm korda on saanud null punkti Hispaania (aastail 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastail 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastail 1964, 1965 ja 2015). Aastail 1962–1965 sai igal aastal null punkti neli riiki. Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik ainult siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka. 2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, mis esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja mis kõige vähem. Hääletuse tulemusena polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli seda Austria 1988. aasta esitus.<ref>[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]</ref> 2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti. Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud null punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti. 2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.<ref>https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls</ref> 2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5 punkti. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93 punkti. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajailt ühtegi punkti. ===Enim punkte=== Hääletussüsteemi muutmise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka antavate punktide summa. *Enim punkte (758) on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul "Amar pelos dois". *Kõige suurema osa (80,62%) võimalikest maksimumpunktidest (kui kõik riigid oleksid andnud laulule maksimumpunktid) on saanud 1973. aasta Luksemburgi võidulaul "Tu te reconnaîtras". *Kõige suurema osa (34,03%) kõigist antavatest punktidest on saanud 1964. aasta Itaalia võidulaul "Non ho l'età". ==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel== [[Pilt:Eurovision decade of debut map with gradient.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: {{Legend|#FFEDDE|1950. aastad}}{{Legend|#FDD0A2|1960. aastad}}{{Legend|#FDAE6B|1970. aastad}}{{Legend|#FD8D3C|1980. aastad}}{{Legend|#F16913|1990. aastad}}{{Legend|#D94801|2000. aastad}}{{Legend|#8C2D04|2010. aastad}}{{Legend|#4A1700|2020. aastad}} Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]] Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistluse korraldab igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad punktid, et selgitada välja võidulaul. Osaleda saavad kõik aktiivsed EBU liikmed. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Osalemiseks ei pea riik paiknema Euroopas, kuigi nimes "Eurovisioon" on viide Euroopale. [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on osalenud [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia. Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor") [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidi järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: rahvuslikele žüriidele saadeti kõigi 29 riigi laulude helilindid, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sel aastal automaatselt finaali. Aastail [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele. Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik". Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud. === Korraldamine === [[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}} {{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]] Esimesel kahel aastal ei olnud võistluse korraldaja kohta kindlat reeglit. Plaaniti, et iga osalev riik korraldab kordamööda. Ent võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), mistõttu oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selle reegli rakendamisel on tehtud erandeid kuus korda aastail 1960–1980 ning 2023. aastal: * [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis. * [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aastal võitnud Prantsusmaa rahalistel kaalutlustel võistlust korraldada. Ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama. Seetõttu toimus võistlus jälle Londonis, sest Suurbritannia oli tulnud neljandaks. * [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland. * [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, sest riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti korraldada võistlus vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, sest ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus Edinburghis, mis on siiani Suurbritannias ainus väljaspool Inglismaad toimunud võistluskoht. * [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis. * [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast, pealegi langes võistluse kuupäev (19. aprill) Iisraelis sõdades ja terrorirünnakuis hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is Ukrainas toimuva [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevuse]] tõttu. ===Osalejad=== [[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]] Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. Tabelis on ka riike, mida enam ei ole või mis on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimaseil aastail võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lakkasid olemast vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.</ref> [[Valgevene]] ringhääling BTRC on arvatud [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mistõttu ei saa Valgevene enam osaleda Eurovisiooni võistlusel või mis tahes EBU üritusel.<ref>[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda EBU liikmelisusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmelisus peatati mais 2022, mistõttu ei saa Venemaa osaleda enam mis tahes EBU üritustel.<ref>[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).</ref> {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik<ref name="euro" /> !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud)<ref name="euro">Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].</ref> |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2026}} | {{center|23}} | {{center|12}} | {{center|0}} | [[RTSH]] |-bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2009}} | {{center|6}} | {{center|0}} | {{center|0}} | [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]] |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] | {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|14}} | {{center|0}} | [[ARMTV]],ShantTV |- |[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} | [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] |- | {{Pisilipp|Austraalia}} | {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}} | {{center|2026}} | {{center|12}} | {{center|7}} | {{center|0}} | [[Special Broadcasting Service|SBS]] |- |{{pisiLipp|Austria}} | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|59}} | {{center|50}} | {{center|3}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] |- |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|54}} | {{center|1}} | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)<br/>[[RTBF]] (prantsuse) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2016}} | {{center|19}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[BHRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|16}} | {{center|5}} | {{center|1}} | [[BNT]] |- |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|19}} | {{center|1}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|8}} | {{center|0}} | [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]] |- |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2025}} | {{center|65}} | {{center|64}} | {{center|2}} | [[Televisión Española|TVE]] |- |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2025}} | {{center|67}} | {{center|54}} | {{center|5}} | [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)<br>[[TROS]] (2010–2013)<br>[[AVROTROS]] (2014–) |- |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|20}} | {{center|0}} | [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] | {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}} | {{center|2025}} | {{center|58}} | {{center|46}} | {{center|7}} | [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]] |- |[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]] | {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}} | {{center|2026}} | {{center|49}} | {{center|40}} | {{center|4}} | [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017) |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]] | {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}} | {{center|2025}} | {{center|37}} | {{center|28}} | {{center|0}} | [[RÚV]] |- |[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|53}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[RAI]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|1992}} | {{center|27}} | {{center|27}} | {{center|1}} | [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]] |- |[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] | {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}} | {{center|2026}} | {{center|47}} | {{center|42}} | {{center|1}} | [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]] |- |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] | {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}} | {{center|2026}} | {{center|43}} | {{center|33}} | {{center|0}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- |[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|41}} | {{center|39}} | {{center|5}} | [[RTL Group|CLT/RTL]] |- |[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]] | {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|12}} | {{center|1}} | [[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] | {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}} | {{center|2026}} | {{center|39}} | {{center|27}} | {{center|0}} | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|21}} | {{center|13}} | {{center|0}} | [[TeleRadio-Moldova|TRM]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]] | {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}} | {{center|2006}} | {{center|24}} | {{center|21}} | {{center|1}} | [[Télé Monte Carlo|TMC]] |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|14}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[RTCG]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]] | {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}} | {{center|1980}} | {{center|1}} | {{center|1}} | {{center|0}} | [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]] |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]] | {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}} | {{center|2026}} | {{center|65}} | {{center|60}} | {{center|3}} | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|29}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]] | {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}} | {{center|2026}} | {{center|58}} | {{center|47}} | {{center|1}} | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|70}} | {{center|66}} | {{center|5}} | [[TF1]] (1956–1981)<br/>[[France Télévisions]] (1983–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] | {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}} | {{center|2022}} | {{center|22}} | {{center|9}} | {{center|0}} | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] | {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}} | {{center|2026}} | {{center|66}} | {{center|63}} | {{center|7}} | [[Radiotjänst|SRT]] (1958)<br /> [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)<br />[[Sveriges Television|SVT]] (1980–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|25}} | {{center|19}} | {{center|0}} | [[Televiziunea Română|TVR]] |- |[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|71}} | {{center|67}} | {{center|2}} | [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]]) |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|17}} | {{center|4}} |{{center|0}} | [[San Marino RTV|SMRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] |{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} |[[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2005}} | {{center|2}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[UJRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2012}} | {{center|7}} | {{center|3}} | {{center|0}} | [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)<br>[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012) |- |[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2025}} | {{center|30}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]] |- |[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2026}} | {{center|60}} | {{center|50}} | {{center|1}} | [[YLE]] |- |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|69}} | {{center|5}} | [[BBC]] |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|68}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[SRG SSR]] |- |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|55}} | {{center|45}} | {{center|3}} | [[Danmarks Radio|DR]] |- |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|15}} | {{center|5}} | {{center|0}} | [[Česká televize|ČT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] | {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}} | {{center|2012}} | {{center|34}} | {{center|33}} | {{center|1}} | [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] | {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}} | {{center|2026}} | {{center|22}} | {{center|20}} | {{center|3}} | [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2019}} | {{center|17}} | {{center|10}} | {{center|0}} | [[Magyar Televízió|MTV]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2019}} | {{center|16}} | {{center|6}} | {{center|0}} | [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2021}} | {{center|23}} | {{center|22}} | {{center|1}} | [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]] |} :{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud ===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel=== {{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga "[[Kaelakee hääl]]" ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" ja Eesti tuli neljandaks. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu "[[Everybody]]" ja võitsid. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga "[[Cool Vibes]]". Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga "[[Through my Window]]". Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga "[[Partners in Crime]]". == Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad == [[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]] {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Riik ! Laul ! Esitaja |- | [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || "[[Refrain]]" || [[Lys Assia]] |- | [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || "[[Net Als Toen]]" || [[Corry Brokken]] |- | [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Dors mon amour]]" || [[André Claveau]] |- | [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || "[[Een beetje]]" || [[Teddy Scholten]] |- | [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Tom Pilibi]]" || [[Jacqueline Boyer]] |- | [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || "[[Nous les amoureux]]" || [[Jean-Claude Pascal]] |- | [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Un premier amour]]" || [[Isabelle Aubret]] |- | [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || "[[Dansevise]]" || [[Grethe Ingmann|Grethe]] & [[Jørgen Ingmann]] |- | [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || "[[Non ho l'età (per amarti)]]" || [[Gigliola Cinquetti]] |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || "[[Poupée de cire, poupée de son]]" || [[France Gall]] |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || "[[Merci Chérie]]" || [[Udo Jürgens]] |- | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || "[[Puppet On a String]]" || [[Sandie Shaw]] |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || "[[La, la, la ...]]" || [[Massiel]] |- | rowspan="4" | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || "[[Vivo cantando]]" || [[Salomé]] |- | [[Prantsusmaa]] || "[[Un jour, un enfant]]" || [[Frida Boccara]] |- | [[Holland]] || "[[De troubadour]]" || [[Lennie Kuhr]] |- | [[Suurbritannia]] || "[[Boom Bang a Bang]]" || [[Lulu]] |- | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || "[[All Kinds of Everything]]" || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]] |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || "[[Un banc, un arbre, une rue]]" ("Tänav, pink ja puu")|| [[Séverine]] |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || "[[Après toi]]" || [[Vicky Leandros]] |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || "[[Tu te reconnaîtras]]" || [[Anne-Marie David]] |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || "[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]" || [[ABBA]] |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || "[[Ding-a-dong]]" || [[Teach-In]] |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || "[[Save Your Kisses for Me]]" || [[Brotherhood of Man]] |- | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || "[[L'oiseau et l'enfant]]" || [[Marie Myriam]] |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || "[[A-Ba-Ni-Bi]]" || [[Izhar Cohen]] & [[Alphabeta]] |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || "[[Hallelujah]]" || [[Gali Atari]] & [[Milk and Honey]] |- | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || "[[What's Another Year]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || "[[Making Your Mind Up]]" || [[Bucks Fizz]] |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || "[[Ein bisschen Frieden]]" || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]] |- | [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || "[[Si la vie est cadeau]]" || [[Corinne Hermès]] |- | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || "''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''" || [[Herreys]] |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || "[[La det swinge]]" || [[Bobbysocks]] |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || "[[J'aime la vie]]" || [[Sandra Kim]] |- | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || "[[Hold Me Now]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || "[[Ne partez pas sans moi]]" || [[Céline Dion]] |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || "[[Rock Me]]" || [[Riva]] |- | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || "[[Insieme 1992]]" || [[Toto Cutugno]] |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || "[[Fångad av en stormvind]]" || [[Carola Häggkvist]] |- | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || "[[Why Me]]" || [[Linda Martin]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || "[[In Your Eyes]]" || [[Niamh Kavanagh]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || "[[Rock'n Roll Kids]]" || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || "[[Nocturne]]" || [[Secret Garden]] |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || "[[The Voice]]" || [[Eimear Quinn]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || "[[Love Shine a Light]]" || [[Katrina & The Waves]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || "[[Diva]]" || [[Dana International]] |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || "[[Take Me to Your Heaven]]" || [[Charlotte Nilsson]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || "[[Fly On the Wings of Love]]" || [[Olsen Brothers]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || "[[Everybody]]" || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || "[[I Wanna]]" || [[Marie N]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || "[[Every Way That I Can]]" || [[Sertab Erener]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || "[[Wild Dances]]" || [[Ruslana]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || "[[My Number One]]" || [[Élena Paparízou]] |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || "[[Hard Rock Hallelujah]]" || [[Lordi]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || "[[Molitva]]" || [[Marija Šerifović]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || "[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''" || [[Dima Bilan]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || "[[Fairytale]]" || [[Alexander Rybak]] |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || "[[Satellite]]"|| [[Lena Meyer-Landrut]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || "[[Running Scared]]"|| [[Eldar Qasımov|Ell]] & [[Nigar Camal|Nikki]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]"|| [[Loreen]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]] ||"[[Only Teardrops]]"|| [[Emmelie de Forest]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]] ||"[[Rise Like a Phoenix]]"|| [[Conchita Wurst]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || "[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]" || [[Måns Zelmerlöw]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]] ||"[[1944 (laul)|1944]]"|| [[Džamala]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || "[[Amar pelos dois]]" || [[Salvador Sobral]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] || "[[Toy]]" || [[Netta Barzilai]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] || "[[Arcade]]" || [[Duncan Laurence]] |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] || "[[Zitti e buoni]]" || [[Måneskin]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] || "Stefania" (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]] |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Rootsi]] |"Tattoo" |[[Loreen]] |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] |"The Code" |[[Nemo (laulja)|Nemo]] |- |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] |"Wasted Love" |[[JJ (laulja)|JJ]] |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] |"Bangaranga" |[[Dara]] |} ==Vaata ka== *[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] *[[PrePartyES]] *[[Intervisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eurovision}} *[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]] 825dstffcss121xgdoywb58lpu6qehl 7234565 7234558 2026-09-15T16:54:08Z Heakeel 122460 /* Hääletamine */ 7234565 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{lisaviiteid}} {{suunamine|Eurovisioon}} '''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodia on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' "[[Te Deum|Te Deumist]]". == Fakte ajaloost == *Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja seal osales seitse riiki. *Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jugoslaavia]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. *Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha. *1996. aastal korraldati eelvoor, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.<ref name="laul" /> *1998. aastani lauldi orkestri saatel. Dirigent [[Noel Kelehan]] on dirigeerinud viit Iiri võidulaulu (aastail 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996). Ta on üldse dirigeerinud 29 laulu, millest 24 olid iiri laulud. Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] on aga rekordiliselt dirigeerinud seitsme riigi (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi) laule. *2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistlust kohapeal kõigi aegade suurim publik. [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile oli kogunenud ligi 38 000 inimest, kes olid ühtlasi tunnistajaks Eesti esimesele võidule.<ref name="laul" /> *2004. aastal korraldati esimest korda poolfinaal. *2007. aastal osales Serbia esimest korda ning saavutas kohe ka võidu. (Varem oli kahel korral osalenud liitriik [[Serbia ja Montenegro]], kuid pärast selle lagunemist hakkas Serbia osalema üksi.) *2008. aastal hakati korraldama kahte poolfinaali, selle tulemusena sai osaleda rekordarv (43) riike.<ref name="laul" /> *Norra on jäänud 12 korda viimaseks (aastail 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalis). Siiski on Norra ka võitnud kolm korda (aastail 1985, 1995 ja 2009). *Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 70 korda, on sellel 73 võitjat. 1969. aastal sai neli riiki võrdse punktisumma, need olid Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täiendati reegleid, kuidas selgitada esikoht välja võrdse punktisumma korral. *2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatusse]]us, et Eurovisiooni lauluvõistlus on pikima ajalooga iga-aastane televisiooni muusikavõistlus. * Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud "Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])", mis sai 1958. aastal kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal sai [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).<ref name="laul" /> * 2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis. * Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on 22 korda osalenud võistlusel lauluautorina, viimati 2017. aastal. Üks tema laul on võitnud (1982. aastal Saksamaa võidulaul "Ein Bißchen Frieden"). * Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neli korda, viimati 2017. aastal.<ref name="laul" /> ==Võistluslaulu keel== Aastail [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] ei olnud reeglit võistluslaulu keele kohta. Siiski olid laulud siis alati esitajamaa riigikeeles. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. See oli ajendatud [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelsest]] laulust.<ref>[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] kaotati keelepiirang.<ref>[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul "Waterloo" [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]]. [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati uuesti reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus võistluslaulu valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit">[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit"/> Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv">[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laulust oli osa inglise ja osa väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv"/> Pärast keelepiirangu kaotamist olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]. aastani, mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga "Molitva". == Hääletamine == Võidulaulu välja selgitamine on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriid, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele. Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingud, kusjuures iga riik esitas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).<ref name="laul">[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts & Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.</ref> 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, laval kuulutati välja vaid võitja. 1957. aastast hakati andma avalikult punkte ning kasutama punktitablood, see oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.<ref>Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.</ref> Aastail 1957–1961, 1967–1970 ja 1974 andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma lemmiklauludele 1–10 punkti. [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastail 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis anda punkte ka kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia žürii [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti. [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti. Aastail 1971–1973 andis iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele hääletussüsteem, mis on püsinud siiani. Iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriid, 1997. aastal katsetas viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriid. Aastail [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust. [[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]] Kuni 2003. aastani said hääletada ainult finaalis osalevad riigid. Alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], sest finalistidelt sai Ukraina 175 punkti ning Serbia ja Montenegro 190 punkti. Aastail 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku. === Viik === [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjaiks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal polnud sellega rahul ja protestiks ei osalenud 1970. aasta võistlusel. Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel, et kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulu uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käe tõstmisega, võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid. Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast võidab viigi puhul enamatelt riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on viik, võidab enim 12 punkte saanud riik. Kui seejärel on ikka viik, siis võidab enim kümneid punkte saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub ainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik. Pärast 1969. aastat on ainult [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal jäänud esimene koht viiki, kui Prantsusmaa ja Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt. Ent kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, sest oli saanud kümme punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), Prantsusmaa oli saanud seevastu kümme punkti kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui oleks rakendatud 2003. aastast kehtinud reeglit, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, sest ta sai punkte 18 riigilt; Rootsi oleks saanud teise koha, sest ta sai punkte 17 riigilt. === Null punkti === [[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]] Esimest korda ei saanud ühtki punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on null punkti saanud neli korda Austria (aastail 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastail 1963, 1978, 1981 ja 1997). Kolm korda on saanud null punkti Hispaania (aastail 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastail 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastail 1964, 1965 ja 2015). Aastail 1962–1965 sai igal aastal null punkti neli riiki. Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik ainult siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka. 2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, mis esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja mis kõige vähem. Hääletuse tulemusena polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli seda Austria 1988. aasta esitus.<ref>[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]</ref> 2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti. Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud null punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti. 2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.<ref>https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls</ref> 2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5 punkti. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93 punkti. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajailt ühtegi punkti. ===Enim punkte=== Hääletussüsteemi muutmise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka antavate punktide summa. *Enim punkte (758) on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul "Amar pelos dois". *Kõige suurema osa (80,62%) võimalikest maksimumpunktidest (kui kõik riigid oleksid andnud laulule maksimumpunktid) on saanud 1973. aasta Luksemburgi võidulaul "Tu te reconnaîtras". *Kõige suurema osa (34,03%) kõigist antavatest punktidest on saanud 1964. aasta Itaalia võidulaul "Non ho l'età". ==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel== [[Pilt:Eurovision decade of debut map with gradient.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: {{Legend|#FFEDDE|1950. aastad}}{{Legend|#FDD0A2|1960. aastad}}{{Legend|#FDAE6B|1970. aastad}}{{Legend|#FD8D3C|1980. aastad}}{{Legend|#F16913|1990. aastad}}{{Legend|#D94801|2000. aastad}}{{Legend|#8C2D04|2010. aastad}}{{Legend|#4A1700|2020. aastad}} Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]] Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistluse korraldab igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad punktid, et selgitada välja võidulaul. Osaleda saavad kõik aktiivsed EBU liikmed. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Osalemiseks ei pea riik paiknema Euroopas, kuigi nimes "Eurovisioon" on viide Euroopale. [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on osalenud [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia. Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor") [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidi järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: rahvuslikele žüriidele saadeti kõigi 29 riigi laulude helilindid, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sel aastal automaatselt finaali. Aastail [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele. Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik". Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud. === Korraldamine === [[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}} {{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]] Esimesel kahel aastal ei olnud võistluse korraldaja kohta kindlat reeglit. Plaaniti, et iga osalev riik korraldab kordamööda. Ent võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), mistõttu oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selle reegli rakendamisel on tehtud erandeid kuus korda aastail 1960–1980 ning 2023. aastal: * [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis. * [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aastal võitnud Prantsusmaa rahalistel kaalutlustel võistlust korraldada. Ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama. Seetõttu toimus võistlus jälle Londonis, sest Suurbritannia oli tulnud neljandaks. * [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland. * [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, sest riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti korraldada võistlus vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, sest ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus Edinburghis, mis on siiani Suurbritannias ainus väljaspool Inglismaad toimunud võistluskoht. * [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis. * [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast, pealegi langes võistluse kuupäev (19. aprill) Iisraelis sõdades ja terrorirünnakuis hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is Ukrainas toimuva [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevuse]] tõttu. ===Osalejad=== [[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]] Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. Tabelis on ka riike, mida enam ei ole või mis on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimaseil aastail võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lakkasid olemast vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.</ref> [[Valgevene]] ringhääling BTRC on arvatud [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mistõttu ei saa Valgevene enam osaleda Eurovisiooni võistlusel või mis tahes EBU üritusel.<ref>[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda EBU liikmelisusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmelisus peatati mais 2022, mistõttu ei saa Venemaa osaleda enam mis tahes EBU üritustel.<ref>[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).</ref> {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik<ref name="euro" /> !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud)<ref name="euro">Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].</ref> |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2026}} | {{center|23}} | {{center|12}} | {{center|0}} | [[RTSH]] |-bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2009}} | {{center|6}} | {{center|0}} | {{center|0}} | [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]] |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] | {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|14}} | {{center|0}} | [[ARMTV]],ShantTV |- |[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} | [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] |- | {{Pisilipp|Austraalia}} | {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}} | {{center|2026}} | {{center|12}} | {{center|7}} | {{center|0}} | [[Special Broadcasting Service|SBS]] |- |{{pisiLipp|Austria}} | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|59}} | {{center|50}} | {{center|3}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] |- |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|54}} | {{center|1}} | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)<br/>[[RTBF]] (prantsuse) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2016}} | {{center|19}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[BHRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|16}} | {{center|5}} | {{center|1}} | [[BNT]] |- |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|19}} | {{center|1}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|8}} | {{center|0}} | [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]] |- |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2025}} | {{center|65}} | {{center|64}} | {{center|2}} | [[Televisión Española|TVE]] |- |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2025}} | {{center|67}} | {{center|54}} | {{center|5}} | [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)<br>[[TROS]] (2010–2013)<br>[[AVROTROS]] (2014–) |- |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|20}} | {{center|0}} | [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] | {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}} | {{center|2025}} | {{center|58}} | {{center|46}} | {{center|7}} | [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]] |- |[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]] | {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}} | {{center|2026}} | {{center|49}} | {{center|40}} | {{center|4}} | [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017) |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]] | {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}} | {{center|2025}} | {{center|37}} | {{center|28}} | {{center|0}} | [[RÚV]] |- |[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|53}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[RAI]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|1992}} | {{center|27}} | {{center|27}} | {{center|1}} | [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]] |- |[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] | {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}} | {{center|2026}} | {{center|47}} | {{center|42}} | {{center|1}} | [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]] |- |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] | {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}} | {{center|2026}} | {{center|43}} | {{center|33}} | {{center|0}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- |[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|41}} | {{center|39}} | {{center|5}} | [[RTL Group|CLT/RTL]] |- |[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]] | {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|12}} | {{center|1}} | [[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] | {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}} | {{center|2026}} | {{center|39}} | {{center|27}} | {{center|0}} | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|21}} | {{center|13}} | {{center|0}} | [[TeleRadio-Moldova|TRM]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]] | {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}} | {{center|2006}} | {{center|24}} | {{center|21}} | {{center|1}} | [[Télé Monte Carlo|TMC]] |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|14}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[RTCG]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]] | {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}} | {{center|1980}} | {{center|1}} | {{center|1}} | {{center|0}} | [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]] |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]] | {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}} | {{center|2026}} | {{center|65}} | {{center|60}} | {{center|3}} | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|29}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]] | {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}} | {{center|2026}} | {{center|58}} | {{center|47}} | {{center|1}} | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|70}} | {{center|66}} | {{center|5}} | [[TF1]] (1956–1981)<br/>[[France Télévisions]] (1983–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] | {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}} | {{center|2022}} | {{center|22}} | {{center|9}} | {{center|0}} | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] | {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}} | {{center|2026}} | {{center|66}} | {{center|63}} | {{center|7}} | [[Radiotjänst|SRT]] (1958)<br /> [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)<br />[[Sveriges Television|SVT]] (1980–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|25}} | {{center|19}} | {{center|0}} | [[Televiziunea Română|TVR]] |- |[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|71}} | {{center|67}} | {{center|2}} | [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]]) |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|17}} | {{center|4}} |{{center|0}} | [[San Marino RTV|SMRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] |{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} |[[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2005}} | {{center|2}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[UJRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2012}} | {{center|7}} | {{center|3}} | {{center|0}} | [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)<br>[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012) |- |[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2025}} | {{center|30}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]] |- |[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2026}} | {{center|60}} | {{center|50}} | {{center|1}} | [[YLE]] |- |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|69}} | {{center|5}} | [[BBC]] |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|68}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[SRG SSR]] |- |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|55}} | {{center|45}} | {{center|3}} | [[Danmarks Radio|DR]] |- |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|15}} | {{center|5}} | {{center|0}} | [[Česká televize|ČT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] | {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}} | {{center|2012}} | {{center|34}} | {{center|33}} | {{center|1}} | [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] | {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}} | {{center|2026}} | {{center|22}} | {{center|20}} | {{center|3}} | [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2019}} | {{center|17}} | {{center|10}} | {{center|0}} | [[Magyar Televízió|MTV]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2019}} | {{center|16}} | {{center|6}} | {{center|0}} | [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2021}} | {{center|23}} | {{center|22}} | {{center|1}} | [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]] |} :{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud ===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel=== {{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga "[[Kaelakee hääl]]" ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" ja Eesti tuli neljandaks. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu "[[Everybody]]" ja võitsid. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas 3. koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga "[[Cool Vibes]]". Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga "[[Through my Window]]". Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga "[[Partners in Crime]]". == Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad == [[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]] {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Riik ! Laul ! Esitaja |- | [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || "[[Refrain]]" || [[Lys Assia]] |- | [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || "[[Net Als Toen]]" || [[Corry Brokken]] |- | [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Dors mon amour]]" || [[André Claveau]] |- | [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || "[[Een beetje]]" || [[Teddy Scholten]] |- | [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Tom Pilibi]]" || [[Jacqueline Boyer]] |- | [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || "[[Nous les amoureux]]" || [[Jean-Claude Pascal]] |- | [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Un premier amour]]" || [[Isabelle Aubret]] |- | [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || "[[Dansevise]]" || [[Grethe Ingmann|Grethe]] & [[Jørgen Ingmann]] |- | [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || "[[Non ho l'età (per amarti)]]" || [[Gigliola Cinquetti]] |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || "[[Poupée de cire, poupée de son]]" || [[France Gall]] |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || "[[Merci Chérie]]" || [[Udo Jürgens]] |- | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || "[[Puppet On a String]]" || [[Sandie Shaw]] |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || "[[La, la, la ...]]" || [[Massiel]] |- | rowspan="4" | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || "[[Vivo cantando]]" || [[Salomé]] |- | [[Prantsusmaa]] || "[[Un jour, un enfant]]" || [[Frida Boccara]] |- | [[Holland]] || "[[De troubadour]]" || [[Lennie Kuhr]] |- | [[Suurbritannia]] || "[[Boom Bang a Bang]]" || [[Lulu]] |- | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || "[[All Kinds of Everything]]" || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]] |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || "[[Un banc, un arbre, une rue]]" ("Tänav, pink ja puu")|| [[Séverine]] |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || "[[Après toi]]" || [[Vicky Leandros]] |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || "[[Tu te reconnaîtras]]" || [[Anne-Marie David]] |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || "[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]" || [[ABBA]] |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || "[[Ding-a-dong]]" || [[Teach-In]] |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || "[[Save Your Kisses for Me]]" || [[Brotherhood of Man]] |- | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || "[[L'oiseau et l'enfant]]" || [[Marie Myriam]] |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || "[[A-Ba-Ni-Bi]]" || [[Izhar Cohen]] & [[Alphabeta]] |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || "[[Hallelujah]]" || [[Gali Atari]] & [[Milk and Honey]] |- | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || "[[What's Another Year]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || "[[Making Your Mind Up]]" || [[Bucks Fizz]] |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || "[[Ein bisschen Frieden]]" || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]] |- | [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || "[[Si la vie est cadeau]]" || [[Corinne Hermès]] |- | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || "''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''" || [[Herreys]] |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || "[[La det swinge]]" || [[Bobbysocks]] |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || "[[J'aime la vie]]" || [[Sandra Kim]] |- | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || "[[Hold Me Now]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || "[[Ne partez pas sans moi]]" || [[Céline Dion]] |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || "[[Rock Me]]" || [[Riva]] |- | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || "[[Insieme 1992]]" || [[Toto Cutugno]] |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || "[[Fångad av en stormvind]]" || [[Carola Häggkvist]] |- | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || "[[Why Me]]" || [[Linda Martin]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || "[[In Your Eyes]]" || [[Niamh Kavanagh]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || "[[Rock'n Roll Kids]]" || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || "[[Nocturne]]" || [[Secret Garden]] |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || "[[The Voice]]" || [[Eimear Quinn]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || "[[Love Shine a Light]]" || [[Katrina & The Waves]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || "[[Diva]]" || [[Dana International]] |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || "[[Take Me to Your Heaven]]" || [[Charlotte Nilsson]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || "[[Fly On the Wings of Love]]" || [[Olsen Brothers]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || "[[Everybody]]" || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || "[[I Wanna]]" || [[Marie N]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || "[[Every Way That I Can]]" || [[Sertab Erener]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || "[[Wild Dances]]" || [[Ruslana]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || "[[My Number One]]" || [[Élena Paparízou]] |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || "[[Hard Rock Hallelujah]]" || [[Lordi]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || "[[Molitva]]" || [[Marija Šerifović]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || "[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''" || [[Dima Bilan]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || "[[Fairytale]]" || [[Alexander Rybak]] |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || "[[Satellite]]"|| [[Lena Meyer-Landrut]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || "[[Running Scared]]"|| [[Eldar Qasımov|Ell]] & [[Nigar Camal|Nikki]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]"|| [[Loreen]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]] ||"[[Only Teardrops]]"|| [[Emmelie de Forest]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]] ||"[[Rise Like a Phoenix]]"|| [[Conchita Wurst]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || "[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]" || [[Måns Zelmerlöw]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]] ||"[[1944 (laul)|1944]]"|| [[Džamala]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || "[[Amar pelos dois]]" || [[Salvador Sobral]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] || "[[Toy]]" || [[Netta Barzilai]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] || "[[Arcade]]" || [[Duncan Laurence]] |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] || "[[Zitti e buoni]]" || [[Måneskin]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] || "Stefania" (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]] |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Rootsi]] |"Tattoo" |[[Loreen]] |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] |"The Code" |[[Nemo (laulja)|Nemo]] |- |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] |"Wasted Love" |[[JJ (laulja)|JJ]] |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] |"Bangaranga" |[[Dara]] |} ==Vaata ka== *[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] *[[PrePartyES]] *[[Intervisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eurovision}} *[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]] mcwxovnp1u686wwphylpzfr52umw198 7234608 7234565 2026-09-15T18:15:12Z Heakeel 122460 /* Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel */ 7234608 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{lisaviiteid}} {{suunamine|Eurovisioon}} '''Eurovisiooni lauluvõistlus''' on rahvusvaheline [[levimuusika]] võistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodia on fraas [[Marc-Antoine Charpentier]]' "[[Te Deum|Te Deumist]]". == Fakte ajaloost == *Esimene lauluvõistlus peeti [[1956]]. aastal [[Šveits]]is [[Lugano]]s ja seal osales seitse riiki. *Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jugoslaavia]] lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki. *Üks edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud [[Poola|Poolale]] teise koha. *1996. aastal korraldati eelvoor, et vähendada osalejate arvu 29-lt 24-ni.<ref name="laul" /> *1998. aastani lauldi orkestri saatel. Dirigent [[Noel Kelehan]] on dirigeerinud viit Iiri võidulaulu (aastail 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996). Ta on üldse dirigeerinud 29 laulu, millest 24 olid iiri laulud. Hollandi dirigent [[Dolf van der Linde]] on aga rekordiliselt dirigeerinud seitsme riigi (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi) laule. *2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistlust kohapeal kõigi aegade suurim publik. [[Kopenhaagen]]i Parkeni staadionile oli kogunenud ligi 38 000 inimest, kes olid ühtlasi tunnistajaks Eesti esimesele võidule.<ref name="laul" /> *2004. aastal korraldati esimest korda poolfinaal. *2007. aastal osales Serbia esimest korda ning saavutas kohe ka võidu. (Varem oli kahel korral osalenud liitriik [[Serbia ja Montenegro]], kuid pärast selle lagunemist hakkas Serbia osalema üksi.) *2008. aastal hakati korraldama kahte poolfinaali, selle tulemusena sai osaleda rekordarv (43) riike.<ref name="laul" /> *Norra on jäänud 12 korda viimaseks (aastail 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalis). Siiski on Norra ka võitnud kolm korda (aastail 1985, 1995 ja 2009). *Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 70 korda, on sellel 73 võitjat. 1969. aastal sai neli riiki võrdse punktisumma, need olid Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täiendati reegleid, kuidas selgitada esikoht välja võrdse punktisumma korral. *2015. aastal märgiti [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatusse]]us, et Eurovisiooni lauluvõistlus on pikima ajalooga iga-aastane televisiooni muusikavõistlus. * Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on [[Domenico Mudugno]] loodud "Volare ([[Nel blu, dipinto di blu]])", mis sai 1958. aastal kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta [[Billboard Hot 100]] edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti [[Billboard]]i aasta singliks (1959. aastal sai [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).<ref name="laul" /> * 2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis. * Saksa laulukirjutaja ja helilooja [[Ralph Siegel]] on 22 korda osalenud võistlusel lauluautorina, viimati 2017. aastal. Üks tema laul on võitnud (1982. aastal Saksamaa võidulaul "Ein Bißchen Frieden"). * Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neli korda, viimati 2017. aastal.<ref name="laul" /> ==Võistluslaulu keel== Aastail [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]–[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] ei olnud reeglit võistluslaulu keele kohta. Siiski olid laulud siis alati esitajamaa riigikeeles. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966. aastal]] kehtestati reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. See oli ajendatud [[Rootsi]] [[Inglise keel|ingliskeelsest]] laulust.<ref>[https://web.archive.org/web/20060526065558/ Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] kaotati keelepiirang.<ref>[http://eurovision.tv/event/luxembourg-1973 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi [[ABBA]] võidulaul "Waterloo" [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974. aastal]]. [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977. aastal]] kehtestati uuesti reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus võistluslaulu valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit">[http://eurovision.tv/event/london-1977 Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Alates [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastast]] on jälle lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed.<ref name="Euroopa Ringhäälingute Liit"/> Belgia [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv">[https://eurovision.tv/story/ishtar-for-belgium-to-belgrade Euroopa Ringhäälingute Liit]</ref> Hollandi [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]. aasta laulust oli osa inglise ja osa väljamõeldud keeles.<ref name="eurovision.tv"/> Pärast keelepiirangu kaotamist olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]. aastani, mil võistluse võitis Serbia [[Serbia keel|serbiakeelse]] lauluga "Molitva". == Hääletamine == Võidulaulu välja selgitamine on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriid, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele. Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingud, kusjuures iga riik esitas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks).<ref name="laul">[https://eurovision.tv/about/facts-and-figures Eurovision Song Contest: Facts & Figures.] Eurovision Song Contest. 12 January 2017.</ref> 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, laval kuulutati välja vaid võitja. 1957. aastast hakati andma avalikult punkte ning kasutama punktitablood, see oli inspireeritud [[BBC]] Briti rahvalaulude formaadist.<ref>Songs for Europe: The United Kingdom at the Eurovision Song Contest. Volume One: The 1950s and 1960s.</ref> Aastail 1957–1961, 1967–1970 ja 1974 andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma lemmiklauludele 1–10 punkti. [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastail 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis anda punkte ka kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia žürii [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti. [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti. Aastail 1971–1973 andis iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]. aastal võeti kasutusele hääletussüsteem, mis on püsinud siiani. Iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriid, 1997. aastal katsetas viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriid. Aastail [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust. [[Pilt:Eurovision semifinal qualification rate map.svg|pisi|Alates 2004. aastast riikide finaali pääsemise protsent.]] Kuni 2003. aastani said hääletada ainult finaalis osalevad riigid. Alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal [[Ukraina]] asemel võitnud [[Serbia ja Montenegro]], sest finalistidelt sai Ukraina 175 punkti ning Serbia ja Montenegro 190 punkti. Aastail 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku. === Viik === [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aasta võistlusel jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia 18 punktiga esikohta. Kuna tollal ei olnud veel viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjaiks. Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal polnud sellega rahul ja protestiks ei osalenud 1970. aasta võistlusel. Juba järgmisel [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]]. aasta võistlusel seati sisse reegel, et kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulu uuesti. Seejärel teevad žüriid (v.a viigis olevate riikide žüriid) valiku käe tõstmisega, võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui sellisel juhul tuleb ikka viik, siis võidavad mõlemad riigid. Alates [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastast võidab viigi puhul enamatelt riikidelt punkte saanud riik. Kui ka siis on viik, võidab enim 12 punkte saanud riik. Kui seejärel on ikka viik, siis võidab enim kümneid punkte saanud riik jne kuni ühe punktini välja, kuni selgub ainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik. Pärast 1969. aastat on ainult [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]]. aastal jäänud esimene koht viiki, kui Prantsusmaa ja Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid saanud 12 punkti neljalt riigilt. Ent kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi, sest oli saanud kümme punkti viielt riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), Prantsusmaa oli saanud seevastu kümme punkti kahelt riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Kui oleks rakendatud 2003. aastast kehtinud reeglit, mille järgi võidab riik, kes on rohkematelt riikidelt punkte saanud, siis oleks võitjaks tulnud Prantsusmaa, sest ta sai punkte 18 riigilt; Rootsi oleks saanud teise koha, sest ta sai punkte 17 riigilt. === Null punkti === [[Pilt:Eurovision nul points map.svg|pisi|right|350px|Riigid, kes on finaalis saanud 0 punkti. Värv näitab, mitu korda see juhtunud on.]] Esimest korda ei saanud ühtki punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]]. aastal. Kõige rohkem on null punkti saanud neli korda Austria (aastail 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastail 1963, 1978, 1981 ja 1997). Kolm korda on saanud null punkti Hispaania (aastail 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastail 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastail 1964, 1965 ja 2015). Aastail 1962–1965 sai igal aastal null punkti neli riiki. Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik ainult siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka. 2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati ''online-''hääletus, kus uuriti, mis esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja mis kõige vähem. Hääletuse tulemusena polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli seda Austria 1988. aasta esitus.<ref>[http://www.sechuk.com/TheBigZeroResult.htm The BIG Zero]</ref> 2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti. Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud null punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti. Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti. 2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.<ref>https://web.archive.org/web/20160515141453/https://www.eurovision.tv/upload/voting/ESC-2016-grand_final-full_results.xls</ref> 2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5 punkti. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93 punkti. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajailt ühtegi punkti. ===Enim punkte=== Hääletussüsteemi muutmise ja osalevate riikide arvu kasvuga on kasvanud ka antavate punktide summa. *Enim punkte (758) on saanud 2017. aasta Portugali võidulaul "Amar pelos dois". *Kõige suurema osa (80,62%) võimalikest maksimumpunktidest (kui kõik riigid oleksid andnud laulule maksimumpunktid) on saanud 1973. aasta Luksemburgi võidulaul "Tu te reconnaîtras". *Kõige suurema osa (34,03%) kõigist antavatest punktidest on saanud 1964. aasta Itaalia võidulaul "Non ho l'età". ==Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel== [[Pilt:Eurovision decade of debut map with gradient.svg|pisi|350px|Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: {{Legend|#FFEDDE|1950. aastad}}{{Legend|#FDD0A2|1960. aastad}}{{Legend|#FDAE6B|1970. aastad}}{{Legend|#FD8D3C|1980. aastad}}{{Legend|#F16913|1990. aastad}}{{Legend|#D94801|2000. aastad}}{{Legend|#8C2D04|2010. aastad}}{{Legend|#4A1700|2020. aastad}} Kosovo osales Jugoslaavia osana 1961–1992, hiljem Serbia ja Montenegro osana 2005. aastani ja Serbia osana 2007. aastal.]] Alates [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistluse korraldab igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit ([[EBU]]) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad punktid, et selgitada välja võidulaul. Osaleda saavad kõik aktiivsed EBU liikmed. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või [[Euroopa Nõukogu]] liige. Osalemiseks ei pea riik paiknema Euroopas, kuigi nimes "Eurovisioon" on viide Euroopale. [[Lähis-Ida]] riik [[Iisrael]] on osalenud [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]. aastast. 2015. aastal liitus [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|ITU]] liige Austraalia. Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor") [[Ljubljana]]s, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidi järgmise aasta vahele jätma. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal tehti uus süsteem: rahvuslikele žüriidele saadeti kõigi 29 riigi laulude helilindid, 20 neist pääses lõppvõistlusele. [[Norra]] kui korraldaja pääses sel aastal automaatselt finaali. Aastail [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]–[[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele. Aastateks [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]–[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik". Mõni riik, näiteks [[Suurbritannia]], on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas [[Maroko]] on osalenud ainult ühel korral. [[Saksamaa]] on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). [[Tuneesia]] ja [[Liibanon]] on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. [[Liechtenstein]] kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud. === Korraldamine === [[Pilt:Eurovision all cities.svg|pisi|400px|Eurovisiooni lauluvõistlust korraldanud riigid ja linnad. {{legend|#4d9221|Ühe korra}} {{legend|#c51b7d|Mitu korda}}]] Esimesel kahel aastal ei olnud võistluse korraldaja kohta kindlat reeglit. Plaaniti, et iga osalev riik korraldab kordamööda. Ent võistlusega liitus üha enam riike ([[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]. aastal Rootsi jne), mistõttu oleks see muutunud ebapraktiliseks. [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selle reegli rakendamisel on tehtud erandeid kuus korda aastail 1960–1980 ning 2023. aastal: * [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia tuli eelneval aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis. * [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]]. aastal ei saanud 1962. aastal võitnud Prantsusmaa rahalistel kaalutlustel võistlust korraldada. Ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama. Seetõttu toimus võistlus jälle Londonis, sest Suurbritannia oli tulnud neljandaks. * [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]]. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland. * [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]]. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, sest riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti korraldada võistlus vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel kaalutlustel. Taas tuli appi BBC, sest ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus Edinburghis, mis on siiani Suurbritannias ainus väljaspool Inglismaad toimunud võistluskoht. * [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis. * [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael rahalistel kaalutlustel võistlust korraldamast, pealegi langes võistluse kuupäev (19. aprill) Iisraelis sõdades ja terrorirünnakuis hukkunute mälestuspäevale (''Yom Hazikaron''). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] toimus võistlus [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] lauluvõistluse võitnud [[Ukraina|Ukraina]] asemel Inglismaal [[Liverpool]]is Ukrainas toimuva [[Venemaa sissetung Ukrainasse|aktiivse sõjategevuse]] tõttu. ===Osalejad=== [[Pilt:Number of participating countries in the Eurovision Song Contest from 1956 to 2020.png|pisi|350px|Osalevate riikide arvu muutumine 1956–2019.]] Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. [[Maroko]] osales vaid 1980. aastal. Tabelis on ka riike, mida enam ei ole või mis on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimaseil aastail võistlusest osavõtu soovi avaldanud. [[Jugoslaavia]] ning [[Serbia ja Montenegro]] lakkasid olemast vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. [[Montenegro]] ja [[Serbia]] on võistelnud eraldi riikidena alates 2007. aastast.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/may/14/balkans.musicnews From pariah state to kitsch victory: how a Balkan ballad showed Europe a new Serbia.] Archived 7 January 2020 at the Wayback Machine.</ref> [[Valgevene]] ringhääling BTRC on arvatud [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidust]] (EBU) välja 2021. aasta juulis, mistõttu ei saa Valgevene enam osaleda Eurovisiooni võistlusel või mis tahes EBU üritusel.<ref>[https://eurovoix.com/2024/04/23/belarus-btrc-indefinitely-suspended-from-ebu/ Belarus: BTRC Indefinitely Suspended From EBU.] Eurovoix. Retrieved 24 April 2024.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja sellele järgnenud [[Venemaa]] väljajätmist 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt teatasid Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One oma kavatsusest loobuda EBU liikmelisusest 2022. aasta veebruaris. Nende liikmelisus peatati mais 2022, mistõttu ei saa Venemaa osaleda enam mis tahes EBU üritustel.<ref>[https://corp.suspilne.media/newsdetails/5047 Європейська мовна спілка призупинила членство російських ЗМІ.] (The European Broadcasting Union has suspended membership of the Russian media). suspilne.media (Press release) (in Ukrainian).</ref> {| class="wikitable sortable" |- style="background:#efefef" ! Riik<ref name="euro" /> !! Debüütaasta !! Viimane osalemine !!Osalemiste arv !! Finaalikoht !!Võitude arv !!class="unsortable"| Ringhääling(ud)<ref name="euro">Eurovision.tv. [http://www.eurovision.tv/page/history/country History by country].</ref> |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaania]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2026}} | {{center|23}} | {{center|12}} | {{center|0}} | [[RTSH]] |-bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2009}} | {{center|6}} | {{center|0}} | {{center|0}} | [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]] |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Armeenia]] | {{center|[[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|14}} | {{center|0}} | [[ARMTV]],ShantTV |- |[[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|border|22px]] [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel|Aserbaidžaan]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} | [[İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti|İTV]] |- | {{Pisilipp|Austraalia}} | {{center|[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]}} | {{center|2026}} | {{center|12}} | {{center|7}} | {{center|0}} | [[Special Broadcasting Service|SBS]] |- |{{pisiLipp|Austria}} | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|59}} | {{center|50}} | {{center|3}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] |- |[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Belgia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|54}} | {{center|1}} | [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]] (flaami)<br/>[[RTBF]] (prantsuse) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2016}} | {{center|19}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[BHRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|16}} | {{center|5}} | {{center|1}} | [[BNT]] |- |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|22px]] [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|19}} | {{center|1}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Gruusia]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|19}} | {{center|8}} | {{center|0}} | [[Gruusia Rahvusringhääling|GRR]] |- |[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2025}} | {{center|65}} | {{center|64}} | {{center|2}} | [[Televisión Española|TVE]] |- |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2025}} | {{center|67}} | {{center|54}} | {{center|5}} | [[Nederlandse Omroep Stichting|NOS]] (1956–2009)<br>[[TROS]] (2010–2013)<br>[[AVROTROS]] (2014–) |- |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|border|22px]] [[Horvaatia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Horvaatia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2026}} | {{center|32}} | {{center|20}} | {{center|0}} | [[Hrvatska radiotelevizija|HRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|22px]] [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] | {{center|[[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]]}} | {{center|2025}} | {{center|58}} | {{center|46}} | {{center|7}} | [[Radio Telefís Éireann|RTÉ]] |- |[[Pilt:Flag of Israel.svg|border|22px]] [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]] | {{center|[[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]]}} | {{center|2026}} | {{center|49}} | {{center|40}} | {{center|4}} | [[Israel Broadcasting Authority|IBA]] (1973–2017) |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]] | {{center|[[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]]}} | {{center|2025}} | {{center|37}} | {{center|28}} | {{center|0}} | [[RÚV]] |- |[[Pilt:Flag of Italy.svg|border|22px]] [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|53}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[RAI]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|border|22px]] [[Jugoslaavia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Jugoslaavia]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|1992}} | {{center|27}} | {{center|27}} | {{center|1}} | [[Jugoslovenska radio-televizija|JRT]] |- |[[Pilt:Flag of Greece.svg|border|22px]] [[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] | {{center|[[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]]}} | {{center|2026}} | {{center|47}} | {{center|42}} | {{center|1}} | [[Elliniki Radiofonia Tileorasi|ERT]], [[NERIT]] |- |[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel|Küpros]] | {{center|[[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]]}} | {{center|2026}} | {{center|43}} | {{center|33}} | {{center|0}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|border|22px]] [[Leedu Eurovisiooni lauluvõistlusel|Leedu]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|18}} | {{center|0}} | [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]] |- |[[Pilt:Flag of Luxembourg.svg|border|22px]] [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|41}} | {{center|39}} | {{center|5}} | [[RTL Group|CLT/RTL]] |- |[[Pilt:Flag of Latvia.svg|border|22px]] [[Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Läti]] | {{center|[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]}} | {{center|2026}} | {{center|27}} | {{center|12}} | {{center|1}} | [[Latvijas Televīzija|LTV]] |- |[[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] | {{center|[[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]]}} | {{center|2026}} | {{center|39}} | {{center|27}} | {{center|0}} | [[Public Broadcasting Services|PBS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] | {{center|[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]}} | {{center|2026}} | {{center|21}} | {{center|13}} | {{center|0}} | [[TeleRadio-Moldova|TRM]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco Eurovisiooni lauluvõistlusel|Monaco]] | {{center|[[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]]}} | {{center|2006}} | {{center|24}} | {{center|21}} | {{center|1}} | [[Télé Monte Carlo|TMC]] |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|14}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[RTCG]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Morocco.svg|border|22px]] [[Maroko Eurovisiooni lauluvõistlusel|Maroko]] | {{center|[[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]}} | {{center|1980}} | {{center|1}} | {{center|1}} | {{center|0}} | [[Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision|SNRT]] |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norra]] | {{center|[[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]]}} | {{center|2026}} | {{center|65}} | {{center|60}} | {{center|3}} | [[Norsk rikskringkasting|NRK]] |- |[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Poola Eurovisiooni lauluvõistlusel|Poola]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|29}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Telewizja Polska|TVP]] |- |[[Pilt:Flag of Portugal.svg|border|22px]] [[Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel|Portugal]] | {{center|[[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]]}} | {{center|2026}} | {{center|58}} | {{center|47}} | {{center|1}} | [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]] |- |[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|70}} | {{center|66}} | {{center|5}} | [[TF1]] (1956–1981)<br/>[[France Télévisions]] (1983–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of the Republic of Macedonia.svg|border|22px]] [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] | {{center|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]}} | {{center|2022}} | {{center|22}} | {{center|9}} | {{center|0}} | [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Sweden.svg|border|22px]] [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] | {{center|[[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]]}} | {{center|2026}} | {{center|66}} | {{center|63}} | {{center|7}} | [[Radiotjänst|SRT]] (1958)<br /> [[Sveriges Radio|SR]] (1959–1979)<br />[[Sveriges Television|SVT]] (1980–) |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2026}} | {{center|25}} | {{center|19}} | {{center|0}} | [[Televiziunea Română|TVR]] |- |[[Pilt:Flag of Germany.svg|border|22px]] [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Saksamaa]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|71}} | {{center|67}} | {{center|2}} | [[Norddeutscher Rundfunk|NDR]] ([[ARD]]) |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] |{{center|[[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]}} | {{center|2026}} |{{center|17}} | {{center|4}} |{{center|0}} | [[San Marino RTV|SMRTV]] |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] |{{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} |{{center|19}} | {{center|13}} |{{center|1}} |[[Radio-televizija Srbije|RTS]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro.svg|border|22px]] [[Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia ja Montenegro]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2005}} | {{center|2}} | {{center|2}} | {{center|0}} | [[UJRT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|border|22px]] [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2012}} | {{center|7}} | {{center|3}} | {{center|0}} | [[Slovenská televízia|STV]] (1994–2010)<br>[[Rozhlas a televízia Slovenska|RTVS]] (2011–2012) |- |[[Pilt:Flag of Slovenia.svg|border|22px]] [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] | {{center|[[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]}} | {{center|2025}} | {{center|30}} | {{center|17}} | {{center|0}} | [[Radiotelevizija Slovenija|RTV SLO]] |- |[[Pilt:Flag of Finland.svg|border|22px]] [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel|Soome]] | {{center|[[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]]}} | {{center|2026}} | {{center|60}} | {{center|50}} | {{center|1}} | [[YLE]] |- |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|border|22px]] [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|69}} | {{center|69}} | {{center|5}} | [[BBC]] |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] | {{center|[[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]]}} | {{center|2026}} | {{center|68}} | {{center|53}} | {{center|3}} | [[SRG SSR]] |- |[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Taani Eurovisiooni lauluvõistlusel|Taani]] | {{center|[[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]]}} | {{center|2026}} | {{center|55}} | {{center|45}} | {{center|3}} | [[Danmarks Radio|DR]] |- |[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|border|22px]] [[Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Tšehhi]] | {{center|[[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]}} | {{center|2026}} | {{center|15}} | {{center|5}} | {{center|0}} | [[Česká televize|ČT]] |- bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Türgi]] | {{center|[[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]]}} | {{center|2012}} | {{center|34}} | {{center|33}} | {{center|1}} | [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu|TRT]] |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] | {{center|[[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]}} | {{center|2026}} | {{center|22}} | {{center|20}} | {{center|3}} | [[Natsionalna Telekompanija Ukrajinõ|NTU]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Hungary.svg|border|22px]] [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2019}} | {{center|17}} | {{center|10}} | {{center|0}} | [[Magyar Televízió|MTV]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Valgevene Eurovisiooni lauluvõistlusel|Valgevene]] | {{center|[[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]}} | {{center|2019}} | {{center|16}} | {{center|6}} | {{center|0}} | [[Belaruskaja Tele-Radio Campanija|BTRC]] |--bgcolor="#DCDCDC" |[[Pilt:Flag of Russia.svg|border|22px]] [[Venemaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Venemaa]] | {{center|[[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]}} | {{center|2021}} | {{center|23}} | {{center|22}} | {{center|1}} | [[Russia-1|RTR]], [[Pervyi kanal|C1R]] |} :{{värviruut|#DCDCDC}} ''Eemaldunud'' – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud ===Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel=== {{vaata|Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]]. aastal [[Ljubljana]]s ja Eestit esindas [[Janika Sillamaa]] lauluga "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimene tõsisem saavutus tuli [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]. aastal [[Oslo]]s peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] lauluga "[[Kaelakee hääl]]" ja saavutati viies koht. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal [[Stockholm]]is peetud võistlusel esindas Eestit [[Eda-Ines Etti]] lauluga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" ja Eesti tuli neljandaks. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aasta oli Eestile kõige edukam. [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]] esitasid laulu "[[Everybody]]" ja võitsid. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas Eestit rootslane [[Sahlene]] ja ta saavutas kolmanda koha. Tähelepanuväärne oli ka [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]. aasta, kui Eestit esindas ansambel [[Suntribe]] ja [[Šveits]]i teine eesti ansambel [[Vanilla Ninja]] lauluga "[[Cool Vibes]]". Aastal [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] esindas Eestit jälle rootslane – [[Sandra Oxenryd]] looga "[[Through my Window]]". Aastal [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] esindas Eestit [[Gerli Padar]] looga "[[Partners in Crime]]". == Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad == [[Pilt:Eurovision winners map.svg|pisi|300px|Värv näitab, mitu korda iga riik Eurovisiooni võitnud on.]] {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Riik ! Laul ! Esitaja |- | [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956]] || [[Šveits]] || "[[Refrain]]" || [[Lys Assia]] |- | [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]] || [[Holland]] || "[[Net Als Toen]]" || [[Corry Brokken]] |- | [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Dors mon amour]]" || [[André Claveau]] |- | [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]] || [[Holland]] || "[[Een beetje]]" || [[Teddy Scholten]] |- | [[1960. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1960]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Tom Pilibi]]" || [[Jacqueline Boyer]] |- | [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1961]] || [[Luksemburg]] || "[[Nous les amoureux]]" || [[Jean-Claude Pascal]] |- | [[1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1962]] || [[Prantsusmaa]] || "[[Un premier amour]]" || [[Isabelle Aubret]] |- | [[1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1963]] || [[Taani]] || "[[Dansevise]]" || [[Grethe Ingmann|Grethe]] & [[Jørgen Ingmann]] |- | [[1964. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1964]] || [[Itaalia]] || "[[Non ho l'età (per amarti)]]" || [[Gigliola Cinquetti]] |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] || [[Luksemburg]] || "[[Poupée de cire, poupée de son]]" || [[France Gall]] |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] || [[Austria]] || "[[Merci Chérie]]" || [[Udo Jürgens]] |- | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] || [[Suurbritannia]] || "[[Puppet On a String]]" || [[Sandie Shaw]] |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] || [[Hispaania]] || "[[La, la, la ...]]" || [[Massiel]] |- | rowspan="4" | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] || [[Hispaania]] || "[[Vivo cantando]]" || [[Salomé]] |- | [[Prantsusmaa]] || "[[Un jour, un enfant]]" || [[Frida Boccara]] |- | [[Holland]] || "[[De troubadour]]" || [[Lennie Kuhr]] |- | [[Suurbritannia]] || "[[Boom Bang a Bang]]" || [[Lulu]] |- | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] || [[Iirimaa]] || "[[All Kinds of Everything]]" || [[Dana (Iirimaa laulja)|Dana]] |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Monaco]] || "[[Un banc, un arbre, une rue]]" ("Tänav, pink ja puu")|| [[Séverine]] |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] || [[Luksemburg]] || "[[Après toi]]" || [[Vicky Leandros]] |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] || [[Luksemburg]] || "[[Tu te reconnaîtras]]" || [[Anne-Marie David]] |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] || [[Rootsi]] || "[[Waterloo (ABBA laul)|Waterloo]]" || [[ABBA]] |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] || [[Holland]] || "[[Ding-a-dong]]" || [[Teach-In]] |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] || [[Suurbritannia]] || "[[Save Your Kisses for Me]]" || [[Brotherhood of Man]] |- | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] || [[Prantsusmaa]] || "[[L'oiseau et l'enfant]]" || [[Marie Myriam]] |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] || [[Iisrael]] || "[[A-Ba-Ni-Bi]]" || [[Izhar Cohen]] & [[Alphabeta]] |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] || [[Iisrael]] || "[[Hallelujah]]" || [[Gali Atari]] & [[Milk and Honey]] |- | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] || [[Iirimaa]] || "[[What's Another Year]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Suurbritannia]] || "[[Making Your Mind Up]]" || [[Bucks Fizz]] |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] || [[Saksamaa]] || "[[Ein bisschen Frieden]]" || [[Nicole (Saksa laulja)|Nicole]] |- | [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983]] || [[Luksemburg]] || "[[Si la vie est cadeau]]" || [[Corinne Hermès]] |- | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] || [[Rootsi]] || "''[[Diggi-loo-diggi-ley]]''" || [[Herreys]] |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] || [[Norra]] || "[[La det swinge]]" || [[Bobbysocks]] |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] || [[Belgia]] || "[[J'aime la vie]]" || [[Sandra Kim]] |- | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] || [[Iirimaa]] || "[[Hold Me Now]]" || [[Johnny Logan]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Šveits]] || "[[Ne partez pas sans moi]]" || [[Céline Dion]] |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] || [[Jugoslaavia]] || "[[Rock Me]]" || [[Riva]] |- | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] || [[Itaalia]] || "[[Insieme 1992]]" || [[Toto Cutugno]] |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] || [[Rootsi]] || "[[Fångad av en stormvind]]" || [[Carola Häggkvist]] |- | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] || [[Iirimaa]] || "[[Why Me]]" || [[Linda Martin]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Iirimaa]] || "[[In Your Eyes]]" || [[Niamh Kavanagh]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Iirimaa]] || "[[Rock'n Roll Kids]]" || [[Paul Harrington]], [[Charlie McGettigan]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Norra]] || "[[Nocturne]]" || [[Secret Garden]] |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || [[Iirimaa]] || "[[The Voice]]" || [[Eimear Quinn]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Suurbritannia]] || "[[Love Shine a Light]]" || [[Katrina & The Waves]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Iisrael]] || "[[Diva]]" || [[Dana International]] |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || [[Rootsi]] || "[[Take Me to Your Heaven]]" || [[Charlotte Nilsson]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Taani]] || "[[Fly On the Wings of Love]]" || [[Olsen Brothers]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || [[Eesti]] || "[[Everybody]]" || [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] || [[Läti]] || "[[I Wanna]]" || [[Marie N]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Türgi]] || "[[Every Way That I Can]]" || [[Sertab Erener]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || [[Ukraina]] || "[[Wild Dances]]" || [[Ruslana]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || [[Kreeka]] || "[[My Number One]]" || [[Élena Paparízou]] |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Soome]] || "[[Hard Rock Hallelujah]]" || [[Lordi]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Serbia]] || "[[Molitva]]" || [[Marija Šerifović]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Venemaa]] || "[[Believe (Dima Bilani laul)|Believe]]''" || [[Dima Bilan]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || [[Norra]] || "[[Fairytale]]" || [[Alexander Rybak]] |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || [[Saksamaa]] || "[[Satellite]]"|| [[Lena Meyer-Landrut]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || [[Aserbaidžaan]] || "[[Running Scared]]"|| [[Eldar Qasımov|Ell]] & [[Nigar Camal|Nikki]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Rootsi]] || "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]"|| [[Loreen]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || [[Taani]] ||"[[Only Teardrops]]"|| [[Emmelie de Forest]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Austria]] ||"[[Rise Like a Phoenix]]"|| [[Conchita Wurst]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Rootsi]] || "[[Heroes (Måns Zelmerlöwi laul)|Heroes]]" || [[Måns Zelmerlöw]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Ukraina]] ||"[[1944 (laul)|1944]]"|| [[Džamala]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Portugal]] || "[[Amar pelos dois]]" || [[Salvador Sobral]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Iisrael]] || "[[Toy]]" || [[Netta Barzilai]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || [[Holland]] || "[[Arcade]]" || [[Duncan Laurence]] |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || [[Itaalia]] || "[[Zitti e buoni]]" || [[Måneskin]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Ukraina]] || "Stefania" (Стефанія) || [[Kalush Orchestra]] |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Rootsi]] |"Tattoo" |[[Loreen]] |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[Šveits Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveits]] |"The Code" |[[Nemo (laulja)|Nemo]] |- |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] |[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] |"Wasted Love" |[[JJ (laulja)|JJ]] |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] |"Bangaranga" |[[Dara]] |} ==Vaata ka== *[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] *[[PrePartyES]] *[[Intervisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eurovision}} *[http://www.eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] (''inglise keeles'') *[http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon| Eurovisiooni lauluvõistlus]] qdu3hbf13t3mfuslza91qqbn4ysn1u9 Jüriöö ülestõus 0 43565 7234736 7126293 2026-09-15T20:56:30Z Kuriuss 38125 7234736 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Jüriöö ülestõus | osa = | pilt = Jüriöö ülestõus.png | pildiallkiri = Ülestõusu kulgu kirjeldav kaart | aeg = [[23. aprill]] [[1343]] – [[1345]] | koht = [[Harjumaa]], [[Läänemaa]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Taani müüs [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] [[Liivi ordu]]le. | tulemus = ülestõus suruti maha | seis = | osaline1 = [[Harjumaa]], [[Läänemaa]] ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] [[eestlased]]/[[talupojad]] <hr> Piiratud toetus: * [[Pihkva vürstiriik]] * {{Pisilipp|Rootsi}} | osaline2 = {{Pisilipp|Taani}} * [[Eestimaa hertsogkond]] {{Lihtloend| * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]] * [[Saare-Lääne piiskopkond]] * [[Tartu piiskopkond]] }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Neli kuningat]] {{KIA}} * [[Vesse]] {{KIA}} <hr> * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Johannes Gotaeson]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Dan Niclisson]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Burchard von Dreileben]] * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Hildebrand von Lenthe]] * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Johan de Witte]] * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Diderich von Rambouw]] * [[Fail:Den tyske ordens skjold.svg|23px]] [[Arnold (Pöide foogt)|Arnold]] {{KIA}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Jüriöö ülestõus}} '''Jüriöö ülestõus''' oli aastatel 1343–1345 [[Harjumaa]]l, [[Läänemaa]]l ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] toimunud eestlaste [[ülestõus]] [[Eestimaa hertsogkond|Taani]] ja [[Liivi ordu]] ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil [[Taani kuningas|Taani kuningale]] kuuluval Harjumaal, kus kuninga [[vasall]]ide poolt rõhutud [[eestlased|eestlastest]] [[talupoeg]]ade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike [[Saksa ordu]] ja [[Rootsi]] – sel ajal endale soovisid. Mässajad tapsid [[aadlik]]ke, põletasid [[mõis]]u ja asusid [[Tallinna linnus]]t piirama. Ülestõusnud valisid endale juhid – "[[neli kuningat]]" – ja saatsid abikutse Rootsi esindajatele Soomes, kellele lubati Tallinn üle anda. Peagi toimusid sarnased sündmused [[Saare-Lääne piiskop]]ile ja Saksa ordule kuuluval Läänemaal, kus piirati sisse [[Haapsalu piiskopilinnus]]. Ordu initsiatiivil toimusid 4. mail [[Paide]]s läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja [[Tallinna piiskop]] [[Olav von Roskilde|Olavi]] vahel. Samal ajal oli esimene ordu väeüksus juba Harjumaale tunginud. Läbirääkimised nurjusid ja lõppesid eestlaste juhtide tapmisega. Nüüd suundusid Harjumaale juba suuremad ordu sõjajõud, kes võitsid ülestõusnuid 11. mail [[Kämbla lahingud|Kämbla]] ja [[Kanavere lahing|Kanavere]] lahingutes ning 14. mail Tallinna lähistel [[Sõjamäe lahing|Sõjamäel]]. Taani esindajad andsid end ordu kaitse alla ja orduvägi suundus Läänemaale, kus samuti mässajate väed hajutati. Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda. Täielikult vastuhakku siiski maha veel ei surutud ja ordu pidi oma jõude saatma [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] vastu, kes – ilmselt harjulaste õhutusel – [[Tartu piiskopkond]]a rüüsteretke korraldas. Hiljemalt juulis algas sõda Saaremaal, mis kuulus Saksa ordule ja Saare-Lääne piiskopkonnale. [[Pöide ordulinnus]] langes mässajate kätte ja selle meeskond tapeti. Harjulased kindlustasid end kahes linnuses (võib-olla [[Varbola linnus|Varbolas]] ja [[Lohu Jaanilinn|Lohul]]). Oktoobri lõpus [[Preisimaa]]lt [[Liivimaa]]le saabunud ordu abivägi vallutas linnused ja rüüstas maakonna. Pärast mere jäätumist, 1344. aasta veebruaris, liikus orduvägi Saaremaale, vallutas ohvriterohke lahinguga sealse ülestõusnute linnuse (ilmselt [[Purtsa maalinn]]a) ja hukkas saarlaste juhi [[Vesse]]. Ilma soojenemise tõttu kiirustati peagi aga mandrile tagasi ja lõplikku võitu ei saavutatud. 1345. aasta alguses tungis ordu koos liitlastega uuesti Saaremaale. [[Karja]] lähikonna ulatusliku rüüstamise järel sõlmiti ülestõusnutega kokkulepe, mille kohaselt pidid nad ordule loovutama oma sõjarelvad, andma [[pantvang]]e ja lõhkuma maha oma tugipunktiks olnud linnuse. Ülestõusu käigus tugevnesid oluliselt Saksa ordu positsioonid, kes sai nüüd Taanile kuuluva [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] reaalseks valitsejaks ja sundis nii Saare-Lääne kui Tartu piiskoppi endale järeleandmisi tegema. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule. Alates 1880. aastal välja antud menukast jüriööainelisest [[Eduard Bornhöhe]] jutustusest "[[Tasuja]]" sai ülestõus olulise koha eestlaste rahvuslikus ajalookäsitluses, seda hakati pidama laiema eestlaste vabadusvõitluse üheks keskseks sündmuseks ja ülestõusu aastapäevi tähistati 1920. ja 1930. aastatel [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] suurelt. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toodi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] jüriöö sakslastevastaseid sündmusi esile innustamaks võitlust [[Natsi-Saksamaa]] vastu. Ülestõusu mälestatakse ka tänapäeva Eestis, ennekõike arvatavasse Sõjamäe lahingukohta rajatud [[Jüriöö park|Jüriöö pargis]]. Jüriöö ülestõusu teemat on palju käsitletud [[ilukirjandus]]es ja muudes kunstivaldkondades. ==Allikad== [[File:Konstantin Höhlbaum.jpg|thumb|Konstantin Höhlbaum, [[Liivimaa noorem riimkroonika|Liivimaa noorema riimkroonika]] esimene uurija]] Enim faktilisi teateid ülestõusu kohta annab [[Bartholomäus Hoeneke]] kirjutatud [[Liivimaa noorem riimkroonika]], mille algtekst (peale mõne oletusliku fragmendi)<ref>[[Anti Selart]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/ Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?] ''Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.''</ref> pole aga säilinud.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7</ref> Teost tuntakse mõnede hilisemate refereeringute, ennekõike [[Johann Renner]]i Liivimaa kroonika vahendusel.<ref>Vahtre 1980, lk 10</ref> Kui kroonika esimene uurija [[Konstantin Höhlbaum]] pidas noorema riimkroonika sisu erakordselt usaldusväärseks ja objektiivseks, siis hiljem seda analüüsinud [[Sulev Vahtre]] hinnangul on tegu tendentsliku ja ordu poliitikat õigustava teosega, mis ei anna ülevaadet mitte ülestõusust, vaid saksa [[feodaal]]ide ja ordu tegutsemisest ülestõusu ajal, kasutades selleks ka moonutusi ja võltsinguid.<ref>Vahtre 1980, lk 9–10</ref> [[Anti Selart]] aga seab kahtluse alla, kuivõrd noorem riimkroonika üldse Renneri kroonikas säilinud on. Arvestades Renneri tava oma allikate teksti tunduvalt lühendada, [[värss|värsivormi]] ümberpanemist [[proosa]]sse ja võimalikku tõlkimist on Selarti arvates kaduma läinud Hoeneke sõnavara, rõhuasetused ja seletused.<ref>Selart 2015, lk 30–32</ref> Vähemal määral on jüriöö ülestõusu sündmustest kirjutatud ka [[Hermann Wartberge]] [[Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]], [[Marburgi Wigand]]i kroonikas, [[Balthasar Russow]]i kroonikas, [[Novgorod]]i ja [[Pihkva]] kroonikates, Detmari Lübecki kroonikas, [[Oliva klooster|Oliva kloostri]] ([[Poola]]s) kroonikas ja veel mõnedes üksikutes [[ürik]]utes. Toimunu fikseerimine kaugemates paikades (Novgorod, Pihkva, Poola, Lübeck) näitab, et see leidis laialdast vastukaja.<ref>Vahtre 1980, lk 12–17</ref> Allikaid omavahel võrreldes ilmnevad ühtelangevuste kõrval ka erinevused ja vasturääkivused, muuhulgas ülestõusu iseloomu osas. Renner-Hoeneke näevad seda Vahtre arvates [[eestlased|eestlaste]] väljaastumisena [[sakslased|sakslaste]] vastu,<ref>Vahtre 1980, lk 11</ref> Selarti arvates aga talupoegade mässuna.<ref>[[Anti Selart]] (koostaja ja toimetaja). ''Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg'', Tartu 2012. Lk 146–147</ref> Vahtre peab mõne koha peal eestlastega võrdses tähenduses kasutatud [[talupoeg|talupoja]] nimetust Renneri lisanduseks originaalile,<ref>Vahtre 1980, lk 11-12</ref> Selart jätab sellise sõnakasutuse põhjuse lahtiseks. Renneri ajal olid need nimetused enam-vähem samatähenduslikud, Hoeneke aja sõnakasutust pole aga teada.<ref>Selart 2015, lk 31</ref> Wartberge kirjeldab sündmusi [[ristimine|vastristitute]] usust äralangemisena,<ref>Vahtre 1980, lk 12</ref> Wigand toob esile eestlaste rõhumist Harju-Viru vasallide poolt,<ref>Vahtre 1980, lk 13</ref> Russow räägib talupoegade mässust ja hindab selle tähtsust suhteliselt väikeseks,<ref>Vahtre 1980, lk 14</ref> vene kroonikad mainivad tšuudide mässu oma [[bojaar]]ide vastu.<ref>Vahtre 1980, lk 15</ref> ==Taust== ===Poliitiline olukord=== Ülestõusu oluliseks taustateguriks on peetud alates 1236. aasta [[Stensby rahu]]st Taanile kuuluva [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] tuleviku pärast peetavat diplomaatilist võitlust. Hertsogkond koosnes [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Virumaa]]st ning seda kutsuti seetõttu ka Harju-Viruks.<ref>Vahtre 1980, lk 32</ref> Nimetatud ala polnud osa [[Taani Kuningriik|Taani riigist]], vaid kuulus isiklikult [[Taani kuningas|Taani kuningale]]. 1241. aasta seisuga oli seal 75% maavaldustest [[lään]]istatud [[vasall]]idele, kellest valdava osa moodustasid [[sakslased]] (4–10% [[eestlased]])<ref>Selart 2012, lk 66</ref><ref>Vahtre 1980, lk 33–34</ref>, 5% oli kiriku käes ja 20% jäi otseselt kuningale.<ref>Vahtre 1980, lk 40</ref> Kuna Eestimaa valitsemine oli Taani kuningale tülikas ja vähetasuv ning riigil nappis raha, siis hakati otsima võimalusi see soodsatel tingimustel võõrandada. Plaani vastu olid kohalikud vasallid, kes kartsid, et uus [[maahärra]] kärbib nende seniseid laialdasi õigusi. Esimene võõrandamiskatse tehti juba 1284. aastal, kuid vasallide survel see luhtus. Kui [[Erik VI Menved]] läänistas 1303. aastal Eestimaa kuueks aastaks oma vennale, siis oma privileegide tuleviku üle muret tundnud vasallid vallutasid kuningale surve avaldamiseks mõned kohalikud kuninga linnused ja otsisid toetust [[Liivimaa]] võimudelt. 1321. aasta üriku kohaselt andsid vasallid tõotuse jääda truuks Taani kuningatele ja 1329. aastal deklareeris kuningas [[Christoph II]], Sulev Vahtre arvates vasallide rahalise hüvituse eest, et Eestimaad ei eraldata kunagi Taani kroonist. Ometi läänistas ta juba samal aastal selle [[Hallandi hertsog]]ile [[Knud Porse]]le, kes aga järgmisel aastal suri ja kelle alaealised pojad Eestimaale ei asunud.<ref>Vahtre 1980, lk 41–42</ref> [[Pilt:Valdemar atterdag dk.jpg|pisi|[[Valdemar IV]], Taani kuningas Jüriöö ülestõusu ajal]] Aastatel 1332–1340 puudus Taanis tunnustatud kuningas. Troonipretendent [[Valdemar IV|Valdemar]] lubas 1333. aastal anda Eestimaa oma õe Margrete mehele, [[Brandenburgi mark|Brandenburgi markkrahvile]] [[Ludwig V (Brandenburgi markkrahv)|Ludwigile]], kelle õukonnas ta sel ajal elas. See oli mõeldud varem Taani kuninga poolt Margretele lubatud, kuid välja maksmata jäänud [[kaasavara]] eest tasumiseks. Ühtlasi ootas Valdemar selle eest Ludwigi abi Taani troonile tõusmiseks. Kui Valdemar kuningaks sai, andis ta korralduse anda Eestimaa Ludwigile üle, kui viimane seda nõuab. Hiljem samal aastal sõlmis ta Ludwigiga lepingu, mille kohaselt müüakse Eestimaa 13 000 marga eest [[Saksa ordu]]le ja summa makstakse kaasavarana otse Ludwigile. Selle tehingu nurjas Anti Selarti andmetel Taani kuninga lähikonna, Sulev Vahtre andmetel Eestimaa vasallide vastuseis.<ref>Vahtre 1980, lk 42–43</ref><ref name=Selart148149>Selart 2012, lk 148–149</ref> Üheks peamiseks pretendendiks Eestimaale oligi kujunenud Saksa ordu ja selle [[Liivi ordu|Liivimaa haru]]. Ordu polnud kunagi leppinud Eestimaa minekuga Taani kuningale. Ordu tugevnedes, eriti pärast edukat sõda [[Riia]] vastu (1328–1330), asuti aktiivselt taotlema piirkonna liidendamist orduriigiga. Taani riigis olnud võimuvaakumi ajal sekkus ordu hertsogkonna 1330. aastate sisetülisse vasallide ja asevalitseja vahel ning haaras ajutiselt enda kätte kroonile kuulunud [[Tallinna linnus|Tallinna]] ja [[Narva linnus]]ed, millest Tallinna asehaldur [[Marquard Breide]] ordu kasuks loobus. Ühtlasi sõlmiti orduga vastastikuse mittekallaletungi leping. Asevalitseja ja vasallide vahel puhkenud riiu lepitas 1334. aastal ordu kõrgmeister. Kuigi teatud küsimustes hoidsid Eestimaa vasallid ordu poole, polnud vähemalt osale neist ordu võimu alla minek siiski meeltmööda.<ref name=Selart148149 /><ref name=Vahtre43>Vahtre 1980, lk 43</ref><ref name=leimus>[[Ivar Leimus]]. [https://web.archive.org/web/20150405053350/http://www.estonica.org/et/Tants_Eestimaa_%C3%BCmber_ehk_kes_v%C3%B5itis_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6/ Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö?]. [[Estonica]].</ref> [[Pilt:Ludovico il Bavaro.jpeg|thumb|Ludwig IV, Saksa-Rooma keiser]] Vasallid kaldusid pigem toetama Taani pikaajalise vastase, [[Rootsi]] võimu alla minekut. Nii loodeti säilitada oma senine suveräänsus – erinevalt rangelt tsentraliseeritud ja naabruses asuvast ordust asus [[Rootsi kuningas]] samuti kaugel ega olnud Taani kuningast tugevam. Kuna Taani kuningalt 1329. aastal Eestimaa lääniks saanud Knud Porse abikaasa oli Rootsi kuninga [[Magnus Eriksson]]i ema, siis hakkas Magnus end Anti Selarti arvates Eestimaa pärijaks pidama. 1336. aastal kohtus Magnus nii Eestimaa vasallide esindajate kui orduvastase leeri juhi, [[Tartu piiskop]]i [[Engelbert von Dolen]]iga. Ülestõusu ajal oli eestlaste poole üle läinud sakslase tunnistuse kohaselt tahtnud rootslased juba ammu Tallinna enese kätte saada.<ref name=Selart148149 /><ref name=Vahtre43 /><ref name=leimus /> Enne jüriöö ülestõusu oli Rootsi nõrgenenud Taanilt juba vallutanud mitmeid alasid [[Skandinaavia poolsaar]]el.<ref name=KalaEstonica>[[Tiina Kala]]. [https://web.archive.org/web/20220111093627/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_sises%C3%BCndmused_14_sajandil_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us/ Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus]. ''[[Estonica]]'', 25. aug 2000 / 27. sept 2012</ref> Pärast ülestõusugi, 1348. aastal, juba ordu võimu all olles, on Eestimaa vasallid taotlenud üleminekut Rootsi või Taani võimu alla.<ref name=Selart148149 /> [[Ivar Leimus]] on esile toonud [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] rolli. Ta oli Brandenburgi Ludwigi isa ja mures oma poja kaasavara saatuse pärast. Leimus on seisukohal, et keiser pelgas Eestimaa libisemist Rootsile ja selle liigset tugevnemist, käskides seetõttu 1339. aastal Saksa ordu kõrgmeistril hõivata Eestimaa, et vältida selle ärakiskumist Taani riigi küljest ja anda Taani kuninga Valdemari kätte. Keisri plaani kohaselt pidavat Valdemar pärast võimuletulekut kaasavarakohustusest vabanemiseks andma Eestimaa Brandenburgi Ludwigile ja maa asemel raha eelistav Ludwig omakorda müüma selle ordule, kes ihkas Liivimaal omale uusi valdusi. Nii kujunes Leimuse meelest kaks vastasleeri: ühel pool keiser Ludwig IV toetatud Taani kuningas Valdemar, ordu ja Brandenburgi Ludwig ning teisel pool Rootsi kuningas Magnus Eriksson, kes otsis poolehoidjaid Eesti vasallide ja ka talupoegade hulgast. Mingil põhjusel muutis Valdemar aga meelt või venitas tehinguga.<ref name=leimus /> ===Eestlastest talupoegade olukord=== Samal ajal muutus Harjumaa eestlastest [[talupoeg]]ade olukord üha rõhuvamaks. Teiste [[Eesti maakonnad|Eesti maakondadega]] võrreldes toimus seal, eriti [[Tallinn]]a lähikonnas, kõige kiirem [[mõis]]ate rajamine koos sellest tuleneva [[koormis]]te kasvu ja teiste negatiivsete tagajärgedega. Vähenesid isiklikud vabadused. 1315. aasta uue [[lääniõigus]]ega laiendati Harju-Viru vasallide [[Kohtuvõim|kohtuõigust]] talupoegade üle, lubades isegi surmanuhtlust kasutada.<ref name=Vahtre3537>Vahtre 1980, lk 35–37</ref> Kirjalikes allikates on mitmeid teateid võimulolijaid kohalike elanike poolt ähvardavast ohust või vastuhakust. 1299. aasta [[ürik]]us ütleb [[paavst]], et Eestimaa [[pagan]]ad on teinud korduvaid mässukatseid kuningas Erik VI (1286–1319) ja tema vasallide vastu, püüdes vasalle maalt välja kihutada. 1301. aasta teate kohaselt kippuvat hiljuti kristlusse pööratud Tallinna linna ja [[Tallinna piiskopkond|piiskopkonna]] elanikud ümberkaudsete rahvaste ([[venelased|venelaste]], [[karjalased|karjalaste]], [[isurid|isurite]], [[vadjalased|vadjalaste]], [[leedulased|leedulaste]]) õhutusel usust taganema. 1315. aasta lääniõiguse tekstis öeldakse, et maad ohustab lisaks välisvaenlastele ka kohaliku rahva "kindlusetus". Sellepärast anti korraldus, et vasallid ei sõidaks kuninga juurde lääni vastu võtma korraga, mis jätaks maa kaitseta, vaid osade kaupa. 1321. aastal lubas uus kuningas Christoph II enda juurde sõita vaid nii paljudel vasallidel kui venelaste või "paganate" kallaletungioht võimaldab. Wartberge kroonika järgi pidas Liivi ordumeister [[Reimar Hane]] (1324–1328) kohaliku rahva "õeluse ja uskmatuse" pärast kõnelusi Liivimaa piiskoppide ja vasallidega, eriti Harju-Viru omadega.<ref name=Vahtre3537 /> Sulev Vahtre tõlgitud Marburgi Wigandi kroonika lühikese ja segasevõitu teate kohaselt läkitasid eestlased saatkonna Taani kuninga juurde küsima, kas ta tahab neid rõhumise vastu kaitsta. Nad olevat valmis pigem surema, kui sellise ikke all elama. Kui sellele lõppu ei tehta, siis tahtvat nad kaevata [[jumal]]ale ja ta [[pühak]]utele. Saatkonna saatmine olevat aga tulnud avalikuks, mistõttu rahvas sai petetud ja sellepärast algaski inimeste tapmine. Kuigi ükski teine allikas midagi sellist ei maini, peab Vahtre saatkonna lähetamist usutavaks ja näeb nende sõnumis peituvat ülestõusuga ähvardamist.<ref>Vahtre 1980, lk 43–44</ref><ref name=Mäesalu1415>Mäesalu 2021, lk 14–15</ref> Mihkel Mäesalu hinnangul oli Vahtre aga allika keskaegset ladina keelt tõlkides vea teinud: tekst ei räägi mitte "avalikuks tulemisest", vaid ilmselt "edasilükkamisest" või "venimisest", ehk siis rahvas pettus sellepärast, et saatkonna läkitamine lükkus edasi või selle naasmine kuninga juurest võttis oodatust kauem aega. Mäesalu peab võimalikuks ka seda, et rahvas pettus saatkonna käigu tulemusetuses.<ref name=Mäesalu1415 /> ==Põhjused== Sulev Vahtre arvates oli ülestõusu taustaks (ehkki mitte otseseks tõukeks) eestlastest talurahva, ennekõike harjulaste, alates [[muistne vabadusvõitlus|muistsest vabadusvõitlusest]] püsinud soov rõhuvast võõrvõimust vabaneda.<ref name=Vahtre37>Vahtre 1980, lk 37</ref> Sellest annab tema meelest tunnistust ka [[Läänemaa]], kus Harju-Virus valitsenud eriolukorda polnud, kiire ühinemine harjulaste mässuga.<ref>Vahtre 1980, lk 62</ref> Vastupanuvõitluse juhtivaks jõuks peab Vahtre endiste eesti [[ülik]]ute järglasi, kes [[feodalism|feodaalhierarhiasse]] enam ei pääsenud, kuid säilitasid kaasarääkimise kohalikus [[haldus]]es ja autoriteedi "suguvendade" juures. Eestlasi oli ka vasallide seas, kuid Vahtre meelest olid nad enamjaolt teistest eestlastest võõrdunud ja kui ka üksikud neist võisid "oma rahva vabadustaotlusi" toetada, polnud nad mässus juhtival kohal.<ref name=Vahtre37 /> Ülestõusule eelnenud ebakindluse ja oodatava võimuvahetuse periood tõi Vahtre arvates kaasa vasallide omavoli ja vägivalla suurenemise, kuna peljati, et uue maahärra all nende iseseisvus väheneb ja "püüti võtta veel, mis võtta andis". Vahtre arvates tegid harjulased sellises situatsioonis katse haarata juhtimise enda kätte, et valida endale oma tingimustel uus maahärra, kellelt oleks edaspidi saadud sõjalist kaitset.<ref>Vahtre 1980, lk 44–45</ref> Olukord tundus tegutsemiseks soodus, kuna Taani oli parasjagu sõjajalal Rootsiga ja Liivimaa feodaalvõimud seotud sõjaga [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] vastu.<ref>Vahtre 1980, lk 48</ref> [[Tõnis Lukas]]e käsitluse järgi harjulased, nähes ette järgnevat sõjalist konflikti mitte ainult Taani, vaid ka Liivi ordu, piiskoppide ja nende vasallidega, soovisid ideaalis kogu Eesti alal võõrvõimu likvideerida. Jõuvahekordi realistlikult hinnates võeti aga eesmärgiks pakkuda Harju-Viru Rootsile, kellele pakuti oma abi võitluses ja kellelt oodati vasallide tõhusamat taltsutamist.<ref>[[Tõnis Lukas]]. Jüriöö võimalused. ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'', 1993, nr. 4, lk. 693–694</ref> Anti Selarti hinnangul on 1343.–1345. aasta sõja põhjused ja tagamaad suurel määral siiski ebaselged.<ref>Selart 2012, lk 146</ref> Ülestõusu õnnestumine oleks tema arvates tõenäoliselt viinud Põhja-Eesti Rootsi kuninga kontrolli alla.<ref name=Selart148>Selart 2012, lk 148</ref> Ta ei pea põhjendatuks sündmuste seletamist paganate ja kristlaste vahelise võitlusena nagu Wartberge kroonika seda teeb – sel ajal oligi kombeks oma vastaseid uskmatuiks, [[apostaat]]ideks ja nende abilisteks kutsuda.<ref name=Selart147>Selart 2012, lk 147</ref> Samuti pole Selarti arvates tegelikult kindel "sakslaste" tapmise ulatus "eestlaste" poolt – on teada vähemalt ühe sakslase osalemine mässajate poolel.<ref name=Selart149>Selart 2012, lk 149</ref> Mitmed [[Eesti NSV]] ajaloolased on [[marksism|marksistlikust]] ajalookäsitlusest lähtudes rääkinud toimunust kui [[klassivõitlus]]est tulenenud [[talurahvasõda|talurahvasõjast]], talupoegade ülestõusust neid rõhuvate feodaalide vastu.<ref>Vahtre 1980, lk 25–26</ref> Selle kinnitusena on nähtud mässu alustamise kuupäevi. [[Jüripäev]] oli olulisemate talurahva tähtpäevade seas, sellega algas uus välistööde ajajärk.<ref>Vahtre 1980, lk 49</ref> [[Artur Vassar]]i järgi tahtsid Põhja-Eesti talupojad vabaneda enne uue [[teoorjus]]e perioodi algust. Oma põldudel töötav Saaremaa talurahvas aga alustas vastuhakku enne rukki[[kümnis]]e maksmise aega [[jaagupipäev]]al.<ref name=Tarvel10>[[Enn Tarvel]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2005/2/Tuna27_sisu.pdf Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ''[[Tuna]]'', 2005, nr 2. Lk 10</ref> Hiljemgi on mõned ajaloolased pidanud mõeldavaks sündmusi seletada talurahva ülestõusuna. [[Tiina Kala]] meelest on üks võimalus näha jüriöö ülestõusu ühe lülina sel sajandil üle Euroopa levinud talurahva vastuhakkudeahelast, millel tihti selged ja loogilised majanduslikud, poliitilised või usulised põhjused puudusid.<ref name=KalaEstonica /> [[Soome]] ajaloolane [[Kari Tarkiainen]] on samuti toimunut nimetanud talurahva ülestõusuks ja välja pakkunud, et jüriöö sündmused võisid olla samalaadsed 1590. aastate [[Nuiasõda|Nuiasõjale]] Soomes, mille tingisid "koormiste suurendamine, veel alistamata rahva vastupanu ja väline ülesärgitamine". Tavalise [[Vana-Liivimaa]] feodaalsõjana see Tarkiainenile ei näi. Sõja puhkemine Taani kuninga alal osutab tema arvates sellele, et ülestõusu üheks eelduseks oli tüli ühiskonna juhtimise üle. Mässu õhutajateks peab Tarkiainen Saksa rüütelkonda ja Rootsit.<ref>[[Kari Tarkiainen]]. [https://www.err.ee/335655/kari-tarkiainen-eesti-keskaeg-uues-valguses Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses]. ERR, 10.06.2013</ref> Sulev Vahtre hinnangul on ülestõusus aga momente, mis muudavad selle vaatlemise esmajoones talurahvasõjana küsitavaks.<ref>Vahtre 1980, lk 26</ref> Ka Anti Selart kahtleb, et tegu oli otseses mõttes talupoegliku mässuga, kuna ülestõus oli varem organiseeritud ning selle juhid suhtlesid ja sõlmisid kokkuleppeid välisriikide võimukandjatega.<ref name=Selart147 /> Ajaloolase [[Mihkel Mäesalu]] arvates võib ürikute teadete põhjal järeldada, et Taani asehaldur kogus ülestõusule eelnenud kolmel aastal Põhja-Eestist erakorralisi makse, mis saigi vastuhaku oluliseks põhjuseks. Kuninga jaoks maksu kogumise pooldajad olid ilmselt mõjukamad vasallid ja kuninga nõunikud, kes sellega lootsid mõjutada teda Põhja-Eestit mitte ära müüma. Erakorraliste maksude vastu olid aga ilmselt need ühiskonnarühmad, kes Eestimaa müümist nii olulise probleemina ei näinud – talupojad, harjulastest ülikud, vasalkonna vaesem või vähemmõjukas osa, vaimulikud. Mäesalu hinnangul tulebki ülestõusuga kaasa minejaid otside nende seast, kes olid juba niigi Taani võimuga rahulolematud ja soovisid nüüd vabaneda erakorralisest maksukohustusest. Ülestõusnute täpsem ühiskondlik kuuluvus jääb Mäesalu arvates siiski ebaselgeks, ehkki teada on, et nad polnud vaid talupojad ja nende seas oli ka vähemalt üks sakslane.<ref>[[Mihkel Mäesalu]]. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. ''[[Tuna]]'', 2021, nr 2, lk 9–24</ref> == Ülestõusu käik == === Ülestõus Harjumaal === Nooremal riimkroonikal põhinevate allikate kohaselt algas ülestõus jüriööl – ööl vastu [[jüripäev]]a ehk [[23. aprill]]i [[1343]] –, mil süüdati märguandeks ühel künkal asunud maja. Sulev Vahtre arvates polnud ajahetke valik juhuslik. Tegemist oli tuntud päevaga, mida tõenäoliselt tähistati uue aasta algusena. Tähtpäeva kommete hulka on kuulunud jüritule põletamine ning Loode-Eestis ka paugutamine ja muu kära tegemine. Asjasse mittepühendatud ei osanud seega puhkenud mässuliikumisele kiirelt vastata, isegi kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimisi, sealhulgas mõisade põlemist. Artur Vassar seostab kuupäeva valikut jüripäeva kui suviste tööde hooaja algusega, mis kõnetas eriliselt talurahvast, kes soovis uut välitööde perioodi alustada vabana feodaalidest ja teotööst mõisas.<ref>Vahtre 1980, lk 49–51</ref> [[File:Saha chapel - panoramio.jpg|thumb|[[Saha kabel]], mis asub võimalikus ülestõusu märgutule süütamise paigas.]] Märgutule asukoht pidi Vahtre meelest olema nii hästi nähtav kui laiemalt tuntud ning ühtlasi ülestõusu organiseeriva keskuse lähedal. Ta ei usu, et seda on enam võimalik piisava kindlusega identifitseerida, kuid esitab kõige tõenäolisema kandidaadina [[Saha kabel]]i asukoha (praegune kabel rajati 15. sajandil). See oli tol ajal ilmselt [[kultus]]liku tähendusega paik ja asus ülestõusu aktiivse toimumise piirkonnas. On avaldatud ka arvamusi, et märgutuli süüdati [[Paka mägi|Paka mäel]] [[Raikküla]]s, kus on oletatud muinasaegset eesti hõimude nõupidamiskohta. Vahtre hinnangul võidi Raikkülas küll mässu ettevalmistamisega tegeleda, kuid see jäi siiski eemale ülestõusu keskusest.<ref>Vahtre 1980, lk 51</ref> Nooremale riimkroonikale tugineva Johann Renneri andmetel tahtsid eestlased "korraga kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega." Ta lisab, et nii see ka sündis, "sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid, aadlikke ja mitteaadlikke, noori ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal surema." Ülestõusnud olevat maha põletanud "kõik aadlikkude [[mõis]]ad, käisid maa risti ja rästi läbi ja tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said. [] ...kes naistest ja lastest meeste käest pääses, need lõid mittesaksa naised surnuks."<ref name="Vahtre 1960:79">Vahtre 1960, lk 79</ref> Anti Selarti meelest pole siiski kindel, et sakslaste tapmine tegelikult nii ulatuslik oli, tuues välja asjaolu, et teadaolevalt vähemalt üks sakslane tegutses mässajate poolel.<ref name=Selart149 /> Hermann Wartberge kroonika rõhutab ülestõusnute metsikusi: nad olevat löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad mõõkadega lõhki ja torganud neist väljalangevad lapsed piikidega läbi. Kokku olevat Wartberge ja Russowi teatel Harjus tapetud 1800 inimest, kuid nende allikaks olevas nooremas riimkroonikas oli info tapetud sakslaste kohta ilmselt segaselt sõnastatud, kuna Renneri ümberjutustuse kohaselt oli 1800 tapetut hoopis Läänemaal. Vahtre hinnangul ei elanud nii palju sakslasi aga kummaski maakonnas ega isegi Harju- ja Läänemaal kokku. Tõepärasemaks peab ta Novgorodi kroonikas ära toodud tapetute arvu – 300 (ühes variandis 308), ehkki sellegi täpsuses ei saa kindel olla.<ref name="vahtre-198">Vahtre 1980, lk 57–58</ref> [[Axel von Gernet]]i arvestuse järgi kadus jüriööle eelnenud veerandsajandil allikais fikseeritud 80-st Eestimaa vasallisuguvõsast ülestõusu tulemusena kas täielikult või vähemalt Eestimaa vasallide ridadest mitte vähem kui 47. [[Astaf von Transehe-Roseneck]] ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõus ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohta vahetada või lääni järgi nime muuta. Aasta 1343 (või arvatavasti 1343) tuleb ürikutes vasallide surma-aastana ette kümmekonnal juhul ja see on teiste aastatega võrreldes märkimisväärselt suur hulk. Sulev Vahtre meelest osutavad need muutused ilmselt ülestõusu mõjule, ehkki iga üksikisiku puhul pole surma põhjust võimalik teada.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', nr 4, 1993, lk 58–59</ref> Näiteks on ''Callevere''-nimeline vasall, Vahtre arvates tõenäoliselt eestlane, tapnud sel aastal aadlik ''Vrowinus de Lemede'' ja põgenenud seejärel Tallinna.<ref name="Vahtre 1960:79" /><ref name=Vahtre199359>Vahtre 1993, lk 59</ref> [[Paul Johansen]] on seda pidanud enesekaitseks ja osaks ülestõusu järelmängust. Vahtre hinnangul võib ülestõusuga siduda ''Rolo de Ylmensalo'' surma, kelle Ilmasalu (Ilmatsoo) mõis koos 4 külaga läks 1346. aastal tagasi kuningale ja järgnevalt Padise kloostri kätte. Tallinna rae märkmeteraamatus leidub hilisem ääremärkus, kus mälestatakse korraga üheksat ''[[dominus]]eks'' tituleeritud ja enamjaolt kuninganõunike hulka kuuluvat rüütlit<ref name=Vahtre199359 /> (''Fredericus de Wrangele, Hermannus de Laydes, Bartolomeus de Velin, Otto de Rosis, Helmoldus de Zaghe, Henricus de Virkes, Bertoldus de Legthes, Henricus de Parembek, Nicolaus Rysbith'').<ref name="Vahtre 1960:79" /> Samas vähemalt ülestõusu algusaega kõigi nende surm langeda ei saa, kuna osa neist nimedest esineb 1343. aasta 11. või 16. mai ürikutes ja korratuna 27. oktoobril.<ref name=Vahtre199359 /> [[Pilt:Padise Klooster.jpg|pisi|Praegune [[Padise klooster]], ehitatud pärast ülestõusu]] Sulev Vahtre on ürikute najal välja selgitanud, et enne jüriöö ülestõusu eksisteeris Harjumaal kindlalt või peaaegu kindlalt 21 mõisa, millest 17 kaovad seejärel allikatest pikaks ajaks või lõplikult. Kuigi iga üksiku mõisa puhul pole sel moel võimalik selle saatust ülestõusuga siduda – põletatud mõis võidi peagi taastada või mässus puutumata jäänud mõis mingil muul põhjusel kaduda –, siis nõnda järsk üldine muutus 14. sajandi keskpaigas osutab selgelt jüriöö sündmuste tagajärgedele. Mõisate paiknemise ja hilisemate lahingukohtade järgi peab Vahtre ülestõusu keskseks piirkonnaks Tallinna ümbrust, [[Jüri kihelkond|Jüri]], [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme]], [[Kose kihelkond|Kose]] ja [[Keila kihelkond|Keila]] kihelkonda. Kroonika teatel põletati maha ka [[Kirik (pühakoda)|kirikud]] ja [[munk]]ade [[erakla]]d. Tol ajal oli Harjumaal 10 kirikut, enamasti puitehitised ja Vahtre peab nende hävitamist usutavaks. Kogu Harjumaal ei pruugitud Vahtre arvates siiski ülestõusuga liituda, näiteks [[Ravila]] külas on mässajad kroonika kirjelduse järgi käinud justkui luure- ja moonaretkel.<ref>Vahtre 1980, lk 53–56</ref> Ülestõusnud tungisid ka [[Padise klooster|Padise kloostrisse]], surmasid seal [[munk]]i ja põletasid [[klooster|kloostri]] maha. Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt 18 munka ja hulk ilmikvendi. Wartberge nimetab tapetutena 28 munka ja lisab, et [[abt]] koos vähestega pääses. Hilisemad autorid on sageli avaldanud imestust kloostri ründamise pärast ja on isegi arvatud, et tegu on krooniku väljamõeldisega, et näidata rahulikke munki ründavate eestlaste verejanulisust. Vahtre hinnangul pidasid eestlased neid samasuguseks vaenlaseks, kuna ka kloostri maavaldustel ekspluateeriti talupoegi, lisaks oli see vihatud ristiusu levitaja ja kandja. Kloostri kui kindlustatud koha (ehkki tänini säilinud võimsad müürid rajati pärast ülestõusu) vallutamist nimetab Vahtre väljapaistvaks sõjaliseks saavutuseks.<ref>Vahtre 1980, lk 53</ref> ===Tallinna piiramine=== {{Vaata ka|Tallinna piiramine (1343)}} Renneri kroonika järgi valisid mässajad pärast tapmisi ja põletamisi "4 eesti talupoega [[kuningas|kuningateks]], need ehtisid end kullatud [[kannused|kannuste]] ja kirjude kuubedega, panid endale pähe [[neitsikroon]]id (mis olid sel ajal moes ja kullatud), mis nad olid röövinud, sidusid kullatud vööd ümber oma keha, see oli nende kuninglik ehe". Kuningate ehtimisest rääkivat tekstiosa on peetud Renneri lisanduseks nooremale riimkroonikale, ta tahtvat sellega eesti juhte pilgata. Vahtre usub, et see oli siiski juba riimkroonikas, kuna selles osas on tuvastatav selge [[riim]]ikatkend ja Renneri lisand on vaid "mis olid sel ajal moes ja kullatud". Ka peab ta võimalikuks, et tõepoolest end ehiti. Valitud juhtide "kuningateks" nimetamine võib tema arvates tulla asjaolust, et [[eesti keel]]es oligi see sõna [[Germaani laenud eesti keeles|germaani laenuna]] kasutusel, ehkki tähenduses "juht", "pealik", "sõjapealik". Miks liidreid oli neli ja mille alusel nad valiti, pole selge. Vahtre juhib tähelepanu kuningate kutsumisele talupoegadeks, mis võib olla Renneri lisandus algallikale, kuid sellisena osutab, et eesti soost vasallid ei osalenud ülestõusus.<ref>Vahtre 1980, lk 56–57</ref> Renneri kroonika kohaselt läksid järgnevalt "kuningad eestlastega edasi ja piirasid Tallinnat kümne tuhande mehega". Russowi teatel oli kogunenud talupoegi ligi 10 000. Arvestades Harju maaelanikkonna tolleaegset üldarvu – u 20 000 – ei pea Vahtre väidet väe suuruse kohta realistlikuks. Ülestõusnud asusid Tallinna all laagrisse (arvatavalt [[Lasnamäe]]l), blokeerisid linna, kuid selle vallutamist ei üritanud.<ref name="vahtre-198" /> Renner teatab, et "seal lõid nad [[rüütel|rüütleid]]", mida on tõlgendatud nii linnast välja tulnud rüütlite salga lüüasaamisena, kui mässajate endi seast meeste [[Rüütlikslöömine|rüütliks löömisena]] ehk rüütliseisusse tõstmisena. Viimane seletus eeldab, et ülestõusnute väes oli rüütleid, sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid. Vahtre arvates räägib rüütliks löömise kasuks see, et Russowi kroonika järgi määrasid ülestõusnud endi seast kuningaid ja vürste – need "vürstid" võivad olla samased noorema riimkroonika "rüütlitega". Renner mainib ka mässajate "valitsust", mis viitab loodud sõjalis-halduslikule korrastusele koos üld- ja alljuhtidega. Vahtre peab võimalikuks, et selle juures matkiti Harju-Virus kujunenud feodaalhierarhiat. Ülestõusnute ametiredelist annavad tunnistust ka hiljem kroonikas mainitud kuningate "sulased", st [[sõjasulane|sõjasulased]], rüütliseisuse alama astme esindajad.<ref>Vahtre 1980, lk 58–59</ref> Vahtre hinnangul oli harjulaste tegevus alates mässu algatamisest kuni liidrite valimise, sõjaväe kogumise ja Tallinna piirama asumiseni hästi ette valmistatud ja plaanipärane. Kogu üritust suudeti ilmselt viimase hetkeni salajas hoida.<ref>Vahtre 1980, lk 56–57, 59</ref> Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsus kauemaks püsima jääda". Läkitati saadikud [[Turu]] [[foogt]]i [[Dan Niclisson]]i juurde, kes oli Rootsi asehaldur Soomes (Russowi teatel aga hoopis [[Turu piiskop]]i juurde). Selline diplomaatiline samm nõudis Vahtre meelest mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, rahvusvahelise suhete ja Rootsi-Soome siseolukorra tundmist jne.<ref>Vahtre 1980, lk 59–60</ref> Anti Selarti arvates pidi Rootsi vägede Tallinna alla saatmine olema mässajatel juba varakult kokku lepitud.<ref name=Selart148 /> Vahtre ei pea pinna sondeerimist võimatuks, kuid leiab, et n-ö ametlik pöördumine ei saanud toimuda enne, kui oldi ise juba midagi saavutatud.<ref name=Vahtre60>Vahtre 1980, lk 60</ref> [[Hannes Walter]] ei usu, et ülestõusnute tegevus oli rahvusvaheliselt koordineeritud ja Rootsi sõjamehed selle algusest teadsid, märkides, et mässajad ei suutnud kaasa tõmmata isegi enamikku Eesti maakondi ja rootslastele oleks selge olnud, et ülestõusnud ei suuda ligi kuu aega välisabita toime tulla, rääkimata sel ajal Tallinna kui ühe [[Vana-Liivimaa]] võimsaima kindluse vallutamisest.<ref name=Walter>[[Hannes Walter]]. [http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel182_155.html Jüriööst teisiti]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 2003, 6</ref> Noorema riimkroonika teatel ütlesid saadikud, et kõik Harjumaa sakslased on surmatud, kuna nad on eestlasi piinanud, ikestanud ja vaevanud ning et nad oma raske töö eest kuiva leibagi ei saa. Vahtre arvates taheti niisuguse õigustusega näidata, et tegemist oli õiglase kättemaksuga, mitte mässajate ja võimuhaarajatega, olles nii ka sobivaks põhjuseks, et Rootsi võiks Põhja-Eesti asjadesse sekkuda. [[Herbert Ligi]] tõlgenduses tähendab viide leivale, et feodaalide juures töötavad talupojad pidid kasutama oma leiba, mis tol ajal olevat ebaseaduslik vanade tavade murdmine. Saadikud küsisid foogtilt nõu ja abi ning lubasid hakata tema alamateks ja Tallinna linna talle üle anda. Foogt omalt poolt lubas varsti suure väega kohale tulla ja saadikud pöördusid "rõõmuga" Tallinna alla tagasi. Vahtre arvates näitab kokkulepe, et Rootsi ei pidanud ülestõusnuid lihtsalt mässavateks talupoegadeks, vaid tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks.<ref name=Vahtre60 /> Hannes Walteri meelest oli selge, et Rootsi vägede eesmärk polnud minna mitte ülestõusnud eestlastele appi, vaid Taani valdusi üle võtma.<ref name=Walter /> ===Ülestõus Läänemaal=== {{Vaata ka|Haapsalu piiramine}} [[Pilt:Hapsals_slott_1889.jpg|thumb|[[Haapsalu piiskopilinnus]]e varemed (1889)]] Nooremale riimkroonikale tuginevad allikad kirjeldavad ülestõusu levikut [[Läänemaa]]le. Renner: "Mõni päev pärast seda lõid ka läänemaalased kõik sakslased surnuks, keda nad eest leidsid, nii nagu Harjus oli sündinud, läksid ja piirasid [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu]] ja tapsid Läänemaal 1800 inimest, noori ja vanu." Russow: "Niisugust mängu alustasid ka Läänemaa talupojad ja piirasid Haapsalus sisse oma [[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|piiskopi]] koos kõigi [[toomhärra]]dega ja paljude aadlikega." Wartberge kroonika kirjelduse kohaselt langesid [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vastristitud usust ära ja piirasid sisse Haapsalu linnuse piiskopi ja teiste usklikega, kuid see olevat sündinud alles 24. juulil, samaaegselt saarlaste mässuga. Sulev Vahtre arvates on Wartberge kuupäevaga eksinud. Renneri kroonika sõnu otseselt võttes algas Läänemaa ülestõus paar päeva pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda mõista ka kui paari päeva pärast jüriööd.<ref>Vahtre 1980, lk 61–62</ref> Läänemaa kiire ja hoogne kaasaminek Harjuga ning sarnasel viisil tegutsemine näitab Vahtre hinnangul, et maakondade vahel pidi Harju initsiatiivil juba varasem side olema ja ülestõusuks ettevalmistusigi tehtud. Vahtre toob välja, et läänemaalased tegutsesid juba Muistse vabadusvõitluse ajal korduvalt koos harjulaste ja [[revala]]stega. Läänemaa liitumisega oli mässuliikumine väljunud Taani kuninga valdustest ning haaras Saare-Lääne piiskopkonna ja Liivi ordu alad. See andvat tunnistust, et ülestõusu üldisemad põhjused polnud mitte Harju-Virus valitsenud situatsioonis, vaid oli suunatud kõigi võõrvõimude vastu.<ref>Vahtre 1980, lk 61–63</ref> Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis aset ka [[Virumaa]]l. Nooremal riimkroonikal põhinevad allikad ei maini Virumaad üldse, kuid Novgorodi kroonika järgi toimus mäss Tallinna maal (ehk Harjus) ja Narva valdkonnas (ehk ilmselt Virumaal). Kuna sealne kroonik ei pruukinud ülestõusu ala täpsemalt teada ja võis Harju-Virut kui poliitiliselt ühtset ala traditsioonist lähtuvalt tervikuna käsitleda, siis Vahtre arvates sellele teatele suurt kaalu anda ei saa. Harjumaa ja Virumaa suhted polnud ka Muistse vabadusvõitluse ajal eriti tihedad. Enne jüriöö sündmusi Virumaal rajatud mõisatest kaks enam edaspidi allikates ei esine, mis võiks osutada nende hävitamisele, kuid kuna Harjumaaga sarnast järsku mõisate kadumist seal ei esine ja ka nimetatud kaks mõisa võisid kaduda muudel asjaoludel, siis ei pea Vahtre sedagi argumenti tugevaks. Teatud vastukajasid mässule võis aga Virumaal tekkida ja mõned kaudsed viited ürikutes näitavad, et sakslastel on olnud põhjust kartust tunda.<ref>Vahtre 1980, lk 63–64</ref> ===Ülestõusu juhtide tapmine=== {{Vaata ka|Neli kuningat}} [[Pilt:Paide estonia.jpg|pisi|[[Paide ordulinnus]]e varemed]] Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduni]], kui tapatalgutest põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes [[Paide]]sse ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud."<ref name="Vahtre 1960:79" /> Sama sisuga kirjad saabusid ka Läänemaalt, kus ülestõusnud Haapsalut piirasid. Paide foogt omakorda saatis kirja [[Liivi ordu maameister|Liivimaa ordu maameister]] [[Burchard von Dreileben]]ile ja teavitas viimast olukorrast.<ref name="Vahtre 1960:81">Vahtre 1960, lk 81</ref> Kujunenud situatsioonis ei saanud Taani asevalitseja Tallinnas kiirele Taani abile loota ja ta läkitas abipalve von Dreilebenile.<ref name=KalaEstonica /> [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] piiridel [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigiga]] sõdiv ordumeister saatis ülestõusnute juurde otsekohe "ühe orduvenna, kes keelt tundis ja keda nad [eestlased] tundsid" (võimalik, et mõne eestlasest orduvenna) ning kutsus viimase suu läbi eestlasi 4. mail Paidesse saadikuid läkitama, kes siis maarahva "äralangemise" põhjuseid selgitaksid. Lisaks lubas ta heastada kõik süü, millega sakslased ülestõusuks põhjust on võinud anda.<ref name="Vahtre 1960:81" /> Sündmuste kulg oli kiire. Ülestõusu alguse (23. aprill) ja Paide kohtumise (4. mai) vahele jäi 12 päeva, mille jooksul pidid teated mässust jõudma Paidesse, sealt foogti kiri ligikaudu 200 km kaugusel Pihkva piiril oleva ordumeistri juurde, siis omakorda ordumeistri saadik Tallinna alla ja lõpuks nii ordu kui ülestõusnute esindajad Paidesse. On kahtlustatud, et see polnud toonastes oludes võimalik ja need teated on ordukrooniku võltsing. Sulev Vahtre peab seda kiire tegutsemise juures siiski realistlikuks ja ka kroonik ise on kiirustamist rõhutanud. Vahtre arvates viitab kohe tegevusse asumine, et ordu nägi ühest küljest eestlaste väljaastumist ohuna kogu sakslastest koosnevale valitsevale klassile, teisalt aga tajuti šanssi sekkuda Põhja-Eesti asjadesse ja see oma kätte haarata. Ordu lähemaks eesmärgiks peab ta ülestõusu leviku peatamist ja läbirääkimiste teel aja võitmist vägede kogumiseks. Ordumeister suundus Paidesse esialgu väiksema salga eesotsas, andes käsu oma ülejäänud väele ja samuti Riia piiskopkonna väele sinna järgneda. Põhja-Eesti olukorrast teadlik ordu võis olla mässu puhkemise võimalusega ka juba arvestanud ja sel puhul astutavad sammud varem paika pannud.<ref>Vahtre 1980, lk 65–66</ref> Kroonika järgi võtsid eestlased ordumeistri ettepaneku läbirääkimisteks kohtuda heameelega vastu. Kuigi ülestõus Harjumaal polnud suunatud otseselt ordu vastu ja puudutas neid tõenäoliselt vaid Läänemaal, siis Vahtre arvates mõistsid mõlemad pooled, et Harju sakslastest vasallid kuulusid orduga ühte leeri – peamine võitlus toimus tema käsitluses eestlaste ja sakslaste vahel. Nii olevatki ülestõusnud kõige enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamine Paides andis võimaluse sõda ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks olnud.<ref>Vahtre 1980, lk 66–67</ref> Esimene kokkupõrge mässajate ja ordu vahel toimus aga juba enne Paide läbirääkimisi. Renneri kroonika järgi oli 500 eestlast Harjumaa Ravila külla läinud, et sealt Tallinna piirajate laagri jaoks toidumoona viia. Sellest kuulnud [[Kursi komtuur]] [[Johan de Witte]] kogus sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid. Koju naasnud sakslased kirjutasid toimunust ordumeistrile, kes selle üle rõõmustas. Vahtre arvates oli see ordu väesalk juba varem Harju piirile saadetud, et ülestõusnute kohta enne läbirääkimisi luuret teha.<ref>Vahtre 1980, lk 67–68</ref> Ülestõusnute esindajatena läksid Paidesse [[neli kuningat]], keda saatis kolm kannupoissi. Taani esindaja oli [[Tallinna piiskop]] [[Olav von Roskilde|Olav]], kes Vahtre meelest sai Paidesse minna vaid mässajate teadmisel ja läbi nende käes oleva ala, võimalik, et üheskoos eestlaste saatkonnaga. Ordu poolt oli lisaks ordumeister Burchard von Dreilebenile Paidesse saabunud [[Viljandi komtuur]] [[Goswin von Herike]], [[Riia komtuur]] [[Dirck von Rambouw]], endine Viljandi komtuur [[Herman von Nesen]], tulevane [[Ventspilsi komtuur]] ja [[Liivi ordumarssal]] [[Andreas von Steinberg]], [[Järva foogt]] [[Wilcken von Ilsede]] ja "palju teisi suuri orduisandaid".<ref>Vahtre 1980, lk 68</ref> [[Pilt:Paide, mälestusmärk neljale kuningale.JPG|pisi|left|Mälestusmärk neljale kuningale ja nende kolmele sulasele Paide Vallimäel]] [[4. mai]]l [[1343]] algasid Paides läbirääkimised, mida Renneri ümberjutustuses on konkreetselt ja detailselt edasi antud, mis osutab, et noorema riimkroonika autor Hoeneke võis seal ise kohal viibida. Kroonika kohaselt nõudis ordumeister alustuseks vastust küsimusele, miks harjulased sakslasi nii armutult tapnud on. Üks kuningatest vastanud, et neid "olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Järgnevale küsimusele Padise munkade tapmise kohta olevat vastatud, et neilgi oli "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Vahtre ei pea usutavaks, et vastuse teine pool tõepoolest sellises vormis otse ordumeistrile näkku öeldi, eriti arvestades, et kohe järgnevalt olevat eestlased pakkunud end ordumeistri alamateks ja lubanud talle sõnakuulelik olla, "muidu ei taha nad endile ühtki junkrut ega isandat". Selle pakkumise toimumist peab Vahtre realistlikuks, kasvõi ainult läbirääkimiste pikendamiseks.<ref>Vahtre 1980, lk 68–69</ref><ref name="Vahtre 1960:81" /> Ordumeister Burchard von Dreileben kuulutas sellise "mõrtsukateo", mille sarnasest maailma algusest saadik polevat kuuldud, karistuse vääriliseks ning teatas, et kuigi ta kuningaid ei puuduta ja nad vabaks jätab, ei luba ta neil ometi enne [[Paide ordulinnus]]est lahkuda, kuni ta eluga eestlastele kätte maksmast tagasi on tulnud.<ref name="Vahtre 1960:81" /> Ülestõusnute juhid said vihaseks ja nõudsid, et neid oma väe juurde tagasi lastaks, kuid tulutult. Kroonika järgi rääkisid eestlased salaja omavahel, et tahavad kõik need isandad surnuks lüüa, et siis ise auga surra. Vahtre sõnul on imelik, kuidas kroonik sai teada salaja lausutud sõnu – see koht muudab küsitavaks kogu läbirääkimiste kirjelduse, eriti kuna vastaspoole tunnistajaid ju alles ei jäänud. Järgnevalt olevat ordumeister lahkunud, käskides Järva foogtil "külaliste" eest hästi hoolt kanda. Üks eestlastest proovinud tappa foogti, kelle kaitseks hüppas ette tema poiss, saades haavata. Kroonika jätkab: "Seepärast haarasid isandad sõjariistad ja raiusid kõik need eestlased, kuningad ja sõjasulased, tükkideks."<ref>Vahtre 1980, lk 69–70</ref><ref>Vahtre 1960: 83, 133.</ref> Eestlaste ja ordu läbirääkimistest annab oma kroonikas segasevõitu ülevaate ka Marburgi Wigand, ehkki aega ja kohta täpsustamata. Tema järgi küsis meister harjulastelt, miks need on niisugust kurja teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast, mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt. Nad tahtvat pigem surra kui niiviisi otsa saada ja tõusid siis kättemaksuks üles, mida poleks juhtunud, kui meister neile vähegi õigust oleks andnud. Tõlk olevat aga harjulasi petnud ja meistrile vastusena hoopis teatanud, et kui nad pole seni nõnda teinud, siis tahavad nad nii teha sellest peale. Seejärel tunginudki meister koos omadega neile kallale. Vahtre arvates võidi tõlkimisel vigu teha ja nii situatsiooni teravdada, kuid ta ei usu, et see edasiste sündmuste juures siiski otsustavat rolli mängis.<ref name="Vahtre70">Vahtre 1980, lk 70</ref> Vahtre arvates oli ülestõusnute esindajate tapmine [[turve|turbeõiguse]] jäme rikkumine, mida mõistis ka ordu.<ref name="Vahtre70" /> On arvatud, et saksameelsete ordukroonikute vastuolulised kirjeldused kujutavad endast kohmakat katset diplomaatilise etiketi vastu rängalt eksinud Liivimaa ordut õigustades viimase mainet kaitsta.<ref>Vahtre 1960: 147.</ref> Tehtut võis pehmendada vaid eestlaste kuulutamine mõrtsukateks ja ülestõusu kujutamine enneolematu kuritööna. Vahtre hinnangul oli juhtide tapmine ülestõusnutele suur löök: sõjavägi jäi ilma valitud ja usaldust omavatest liidritest ning ordu poolt mitte võrdväärse poliitilise jõuna kohtlemine kahjustas moraali.<ref name=Vahtre70 /> ===Kämbla ja Kanavere lahingud=== {{Vaata|Kanavere lahing}} [[File:Kanavere lahingu mälestuskivi.jpg|thumb|Kanavere lahingu mälestuskivi arvatavas lahingukohas]] Kuigi kroonika kohaselt tungis ordumeister sedamaid suure väega (millest [[Ivar Leimus]]e arvates moodustasid suurema osa ordu ja Tartu piiskopkonna alade eestlased)<ref>[[Ivar Leimus]], [[Mati Nuut]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/91116717/ivar-leimus-mati-nuut-muut-700-aastasest-orjapolvest-kuulub-ajaloo-prugikasti? Ivar Leimus, Mati Nuut: müüt 700-aastasest orjapõlvest kuulub ajaloo prügikasti]. [[Eesti Päevaleht]], 23. september 2020</ref> Tallinna peale, siis päris kohe see ei toimunud. Paidest 60 km kaugusele [[Kämbla]] külla jõuti alles 10. mail, kuhu jäädi ööpäevaks peatuma, et vägesid koguda. Vahtre arvates oodati enne seda lisajõudude saabumist ka Paides. Kroonika teatel ründasid eestlased 11. mail Kämblas kahel korral sakslasi, kusjuures teine ründajate salk polevat teadnud esimesest rünnakust, mis võib osutada ülestõusnute salkade vahelisele kehvale sidele. Vahtre pakub välja, et Kämbla piirkonnas tegutsevad mässajate grupid olid saadetud sinna luurele ja orduvägede edasiliikumist takistama.<ref name="Vahtre70" /> Esimeses kokkupõrkes olevat 100 ülestõusnut maha löödud ja 100 põgenema pääsenud. Teises lahingus olevat osalenud sajameheline eestlaste väesalk, kellest 60 lahingus tapeti. Ordu kaotustest kroonikad vaikivad.{{lisa viide}} Peagi pärast kokkupõrkeid toodi ordu laagrisse sõna, et poole [[Penikoorem|penikoorma]] (3,5 km) kaugusel valmistub hulk eestlasi ründama [[Põltsamaa foogt]]i [[Hildebrand von Lenthe]]t. Sinna suundus ordu peavägi eesotsas ordumeistriga, kelle saabumisel taandusid ülestõusnud Kanavere [[raba|rappa]]. Raba olevat olnud nii väike, et orduväed võinuksid sinna igast küljest ligi pääseda, kuid nii pehme, et ordurüütlid pidid hobustelt maha tulema ja jalgsi võitlema. Esimeses kokkupõrkes olevat ordu poolel langenud Herman von Nesen, veel kaks orduvenda, neli aadlikku ja 14 talupoega, eestlastest pääsenud aga vaid vähesed. Pärast eestlaste koondumist rünnanud orduväed neid uuesti, tappes seekord kõik kes kätte saadi. Pärast seda kutsunud Järva foogt tõlgi vahendusel ellujäänud eestlasi rabast välja tulema. 15 eestlast olevatki tulnud ja neile anti luba koos naiste ja lastega Paidesse elama asuda. Kanavere lahingus hukkus kroonika teatel 1600 eestlast, mida Vahtre peab suureks liialduseks.<ref>Vahtre 1980, lk 70–71</ref><ref>Vahtre 1960: 83.</ref> === Sõjamäe lahing === {{vaata|Sõjamäe lahing}} [[File:Jüriöö ülestõusu mälestusmärk 2.jpg|thumb|Mälestusmärk arvatavas lahingukohas Sõjamäel]] Orduväed koondusid uuesti Kämblas ja hakkasid Tallinna poole liikuma. Vahtre arvates valiti marsruudiks vana [[talitee]] [[Tuhala]]–[[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]]–[[Nabala]]–[[Lähtse|Lehtse]]–[[Kurna]]–Tallinn. [[14. mai]]l 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele, jäi linnast [[penikoorem|penikoorma]] (umbes 7,4 km) kaugusel paigale ja kutsus kokku nõupidamise. Vahtre oletab, et see toimus [[Mõigu]] külas või selle ümbruses. Ordumeister olevat kartnud, et suurt väge nähes võivad eestlased taanduda lähedal asuvasse suurde soosse. Vahtre järgi oli tegu [[Sõjamäe raba]]ga ja sellega liituva [[Rae raba]]ga, eestlaste vägi asus aga raba ja [[Ülemiste järv]]e vahel, põhiosas võib-olla [[Sõjamäe]] ehk Tapumäe kõrgendikul,<ref name=Vahtre7172>Vahtre 1980, lk 71–72</ref> mille nime päritolu ongi seostatud toonase lahinguga.<ref>[https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=s%C3%B5jam%C3%A4e&F=M&C06=en Sõjamäe], [[Eesti kohanimeraamat]]</ref> Ordumeistri soovitusel saadeti [[Võnnu foogt|Võnnu]] ja [[Toreida foogt]]id kahe lipkonnaga ette mässajate taganemisteed ära lõikama. Kroonika järgi tegi Võnnu foogt neile ettepaneku alistuda, lubades armu anda, kui tapmise algatajad välja antakse. Ülestõusnud olevat nõustunud. Võnnu foogt viis selle teate lähenevale ordu peaväele ja ordumeister korraldas uue nõupidamise. Seal nõuti, et nende sõpru ja sugulasi tapnud eestlastele tuleb kätte maksta. Uuesti ülestõusnute juurde läinud foogt teatas neile, et nad peavad end kaitsma. Eestlased hakanud kohe soo poole põgenema, kuid see polevat palju aidanud, sest lühikese ajaga tapeti neist 3000, kusjuures sakslaste poolel hukkus vaid üks noor orduisand.<ref name=Vahtre7172 /> Pärast võitlust olevat Tallinnast hulk rahvast surnuid vaatama läinud. Kui üks neist astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud kodanikku tappa. Seda näinud ratsanik kihutanud kohale ja tapnud eestlase lõplikult. Vahtre arvates on see märk eestlaste võitlusvaimust ja vihast ning sellest, et lahing tegelikult vaid põgenemine polnud. Ka polevat olnud tegu täieliku lüüasaamisega, kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõus Harjus hiljem jätkus. Mõneks ajaks oli mässajate vägi siiski segi paisatud ja ülestõusust välja lülitatud.<ref>Vahtre 1980, lk 72.</ref> === Taani valdused ordu kaitse alla === Ordumeister asus lahingu järel Tallinna linnuse lähedal laagrisse. Kõigepealt mõisteti kohust sakslase üle, kes "hirmul oma elu pärast" oli ülestõusnute poole üle läinud ning kelle meister hiljem jalgupidi üles puua laskis. Tema käest sai ordumeister esmakordselt kuulda, et Turu foogt viie päeva pärast suure väega eestlastele appi tuleb, sest Rootsi olevat juba ammu Tallinna enda kätte ihaldanud. Seda kuuldes palusid Tallinnast tulnud Taani kuninga võimukandjad, et Liivimaa ordumeister neid kaitseks ja annaks neile isandaks [[Goswin von Herike]], kellest saaks ka [[Rakvere]] asevalitseja. Meister polevat küll tahtnud end hädaohtu seada ja võõraste maade asjadesse segada, kuid siiski nõustunud eelnenud häda tõttu. Kulude katteks lubati talle tasuda kõik, mis ühe aasta korralisest [[hinnus]]est rohkem ära tarvitatakse. Seejärel nimetatudki Herike Tallinna ja [[Rakvere linnus]]te pealikuks Taani kuninga asendajana. Vahtre arvates on kindel, et kroonikas Taani võimude esitatud tingimused seati tegelikult ordu poolt. Ordu oli saavutanud oma eesmärgi, reaalse võimu Harju-Virus, ja Taani kuninga esindajatel ei jäänud muud üle kui sellega leppida.<ref>Vahtre 1980, lk 72–73</ref> Sõlmitud kokkuleppe kohta on säilinud ka 15 kuninga nõuniku ja 5 vasalli poolt vasalkonna nimel välja antud ürik, mille kohaselt vasalkond valis ordumeistri oma kaitseisandaks, pealikuks ja kaitsjaks ning lubas hüvitada ordu kantud kahjud. Selles 16. maiga dateeritud ürikus on kirjas ka tingimus, mida kroonikas ei mainita: kohe kui esitatakse üksmeelne nõue maa tagastamiseks, peab ordu selle ühe kuu jooksul täitma. Vahtre arvates oli sellist klauslit vaja, et vasalle ei saaks süüdistada Taani kuninga reetmises, kuigi selle praktiline tähtsus on iseasi.<ref>Vahtre 1980, lk 73</ref> Järgnevalt hukati "eestlaste peamehed" ja "tapmise alustajad". Vahtre arvates pidi tegu olema 14. mai lahingus võetud vangidega. Pole teada, mida kroonikas nende väljenditega mõeldakse. Kui tegu on kahe erineva kategooriaga, siis võib see Vahtre meelest osutada justkui eestlaste valitseva kihi hävitamisele. Ka Harju-Viru vasallide seas näib olevat toimunud mingi puhastus. Võrreldes 11. maist pärineva ürikuga on 16. mai ürikus kolmandik juhtivaid vasalle välja vahetunud. Vahtre pakub välja, et tegu oli ordule sobimatute isikutega.<ref name=Selart149 /><ref>Vahtre 1980, lk 73–74</ref> 16. mail tungis ordumeister oma vägedega Läänemaale. Ülestõusu mahasurumine kulges seal kroonika järgi kiirelt ja kergelt, eestlased olevat põgenenud metsadesse ja rabadesse. Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.<ref name=Vahtre74>Vahtre 1980, lk 74</ref> 18. mail jõudis Tallinna [[reid]]ile [[Viiburi foogt]] [[Johannes Gotaeson]] ja 19. mail [[Turu foogt]] [[Dan Niclisson]]. Toimunust kuulda saanud Turu foogt olevat vihastanud ja kurvastanud ning läkitas Tallinna saadiku omale turvet nõudma, mis talle ka võimaldati. Linnuse ees võttis Niclissoni juhitud Rootsi esinduse vastu Goswin von Herike. Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningat süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.<ref name=Vahtre74 /> Nõuti linna Taani kuninga poolt Rootsi kuningale tehtud kahjude eest kompensatsiooniks üle anda, kuid neile öeldi ära.<ref>Vahtre 1960, lk87</ref> Herike polevat lubanud äsja kannatada saanud maad uuesti "kurvastada" ja lubanud tegutseda selle nimel, et vaen kahe kuninga vahel heaga lahendataks. Lõpuks sõlmiti vaherahu, ehkki krooniku sõnul röövisid rootslased enne lahkumist Tallinna kariloomi. Vaherahu sõlmimise kohta on säilinud ka ürik, mis on dateeritud 21. maiga ja mille järgi tehti rahu kuni 1344. aasta 14. märtsini.<ref name=Vahtre74 /> === Pihkvalaste sõjaretk Liivimaale === {{Vaata|Pihkvalaste sõjaretk Liivimaale}} Renneri kroonika kohaselt oli Harjumaalt läinud kaks eestlast [[Pihkva]]sse ja rääkinud, et Harjumaal on kõik sakslased koos meistri ja orduvendadega maha löödud ning eestlased ühe kuninga valinud. Öeldi, et kui venelased tahavad nüüd kuulsust võita, siis võivad nad maa enda kätte saada. Vahtre hinnangul pidid saadikud valetama, kui nad tõesti nõnda kõnelesid, ent ta peab tõenäolisemaks, et kroonik on lisanud väljamõeldisi või annab edasi ebamääraseid kuulujutte, kuna on küsitav, kust ta üldse võis kõneluste sisu kohta usaldusväärseid andmeid saada. Russowi kroonika mainib samuti venelaste poole pöördumist, kuid erinevalt. Kui talupojad maal kuulsid oma sõprade käekäigust Tallinna all, olevat mõned neist kutsunud venelasi sakslaste vastu välja astuma, et siis venelased saaksid ehk kõik talupojad maal enda alla. Moment sõjaretkeks oli soodus, kuna Pihkva oli sakslastega nagunii juba sõjas ja viimaste väed olid liikunud Põhja-Eestisse.<ref>Vahtre 1980, lk 75</ref> Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata aset leida eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna. Renner räägib [[Tartu piiskopkond]]a ja [[Otepää]] alla tunginud 5000-mehelisest väest, kes röövis ja tappis seal nii kuis suutis. Parasjagu [[Kirumpää]]l viibinud [[Riia komtuur]] [[Diderich von Rambouw]] kogunud kokku hulga mehi, sealhulgas Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenteni ning [[Karksi foogt|Karksi]] ja [[Sakala foogt]]id. Riia komtuur liikunud oma väega vaenlasele vastu ja pidanud lahingu, kus üle 1000 venelase hukkunud, ülejäänud aga põgenenud. Sakslaste pool olevat langenud isand Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, veel kaks orduvenda ja 14 sakslast. Vene [[leetopiss]]ide teatel algas [[vürst]] Ivani, vürst Ostafi ja [[possaadnik]] Volodtsa juhitud pihkvalaste ja [[irboska]]laste sõjakäik Saksa maade vastu 26. mail. Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil [[Vastseliina]]st kahe [[verst]]a kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega. Pihkvalased kaotanud 17 meest, kuid jäänud lahinguväljale seisma ja tulnud hiljem võidukalt koju tagasi. Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus [[Ostretšina järv]]e ääres. Vahtre hinnangul ei saavutanud kumbki lahingu pool otsustavat ülekaalu. Tema arvates oli sel sõjakäigul suur mõju sündmustele Eestis, sest sakslased pidid taas viima oma väed venelaste vastu, luues soodsad tingimused ülestõusu jätkamiseks.<ref>Vahtre 1980, lk 75–76</ref> === Ülestõus Saaremaal === {{Vaata ka|Pöide piiramine}} Nooremale riimkroonikale tuginevate Renneri ja Wartberge kroonikate teatel puhkes päev enne [[jaagupipäev]]a, 24. juulil, ülestõus Saaremaal. Samuti riimkroonika järgi on Russowi kroonikas selle algusajaks öeldud "suvel jaagupipäeva aegu".<ref name=Tarvel10 /> Nii ongi kohati seda hakatud Jaagupipäeva ülestõusuks kutsuma.<ref name=Vahtre82>Vahtre 1980, lk 82</ref> Uurijate seas on vastuhaku dateerimine ja selle seotus mandri sündmustega siiski küsimusi tekitanud. [[Enn Tarvel]]i arvates oleks väga kummaline selline asjade käik, kus saarlased ei kooskõlasta oma väljaastumist mandri ülestõusnutega, ootavad kuni Harjumaa ja Läänemaa mässajad on puruks löödud ning leiavad, et pärast seda on neil sobiv hetk tegevusse asuda.<ref>Tarvel 2005, lk 13.</ref> Probleemne on Marburgi Wigandi kroonika kirjeldus, Sulev Vahtre sõnul "mõistatuslik teade", mille kohaselt eestlased, harjulased ja saarlased tahtsid kristlastele kallale tungida nende poolt määratud päeval, kuid see ei teostunud, kuna saarlased kogunesid kaheksa päeva varem ega viinud täide harjulaste kavandatud plaani.<ref name=Vahtre82 /> Tarvel on tähelepanu juhtinud ka sellele, et Wartberge kroonika järgi toimus Saaremaa Pöide linnuse piiramine justkui samal ajal Haapsalu piiramisega Läänemaal: "Samal aastal Saaremaa piiskopkonna vastristitud jaagupilaupäeval, salanud ära usu, piirasid piiskopi koos tema vaimulikkonna ja muude usklikega sisse Haapsalu linnuses. Ka Pöide linnuse Saaremaal piirasid nad samuti sisse...."<ref>Tarvel 2005, lk 11</ref> Sulev Vahtre arvates toimus saarlaste ülestõus ikkagi juulis ja oli seotud uue vastuhakulainega mandril. Nii käiks Wigandi jutt 8 päevast suviste sündmuste kohta. Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega. Saaremaa mässu mõjutatusele mandril toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu- ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale. Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.<ref name=Vahtre82 /><ref name=Vahtre2006>[[Sulev Vahtre]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/jaagupipaeva-asjus/ Jaagupipäeva asjus]. [[Tuna]], 2006, nr 1. Lk 30–32</ref> Enn Tarvel on Vahtre ideed uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada. Ta ise pakub lahendusena paigutada saarlaste ülestõus mitte suvise, vaid kevadise, 1. mail pühitsetud jaagupipäeva (täpsemalt "[[Filippuse ja Jaakobuse päev]]a"<ref name=Vahtre2006 /> ehk "viilepi- ja jaagupipäeva") ette. Kui nüüd eeldada, et Wigand või tema tõlkija on harjulaste ja saarlaste nimed omavahel ära vahetanud, siis toimunukski Harju mäss 23. aprillil ja Saaremaa mäss 8 päeva hiljem, 30. aprillil. See kuupäev võis Tarveli järgi olla valitud seoses oletusliku talurahva maksustamise päevaga 1. mail – vähemalt 16. sajandi Taanis oli see päev majandusaasta alguseks. 30. aprilliks planeeritud ülestõus seletaks ära Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise ning Rootsi abiväe 4–5 päevase hilinemise pealahingusse – 8 päeva hiljem mässuga alustades oleks nad selleks ajaks kohal olnud. Nimelt oli Tarveli arvates rootslaste saabumise päev juba varem kokku lepitud. Harjulaste enneaegse väljaastumise seletamiseks soovitab ta tõsiselt kaaluda hobiajaloolase [[Juhan Luiga]] ideed, mille kohaselt juhtus see Taani ja Lääne-Saare piiskopi valdustesse tungida ihkava Saksa ordu provokatsiooni tagajärjel.<ref name=Tarvel2005>Tarvel 2005</ref> Sulev Vahtre Tarveli käsitlusega ei nõustu, tuues selle nõrga kohana välja, et Filippuse ja Jaakobuse päeva pole üheski allikas kunagi lihtsalt Jaakobuse ehk jaagupipäevaks nimetatud. Eriti väheusutav on tema arvates sellise vea tegemine [[vaimulik]]ust ordukrooniku poolt. Vahtre on Wigandi kroonikat analüüsides jõudnud seisukohale, et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid. Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mässu otsest provotseerimist nende poolt.<ref name=Vahtre2006 /> Mihkel Mäesalu on pidanud Sulev Vahtre argumentatsiooni veenvamaks, leides, et ilmselt oli Harju ülestõusnutel koostöös saarlastega augustisse kavandatud koordineeritud sõjaline operatsioon Saksa ordu vastu. Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.<ref>Mäesalu 2021, lk 23</ref> [[Pilt:Peude022.gif|pisi|[[Pöide ordulinnus]]e ja algkiriku põhiplaan]] Saaremaa kuulus tol ajal kuulus osaliselt Saare-Lääne piiskopile, osaliselt Liivimaa ordule.<ref>Vahtre 1980, lk 79</ref> Anti Selarti hinnangul oli sealne ülestõus suunatud ennekõike ordu vastu.<ref name=Selart147 /> Noorema riimkroonika sõnul "lõid saarlased maha kõik sakslased, noored ja vanad, nii nagu see Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid samal päeval [[Pöide ordulinnus|Pöide linnuse]] alla, mille ees nad olid kaheksa päeva, sest nad teadsid hästi, et linnust piirajaist vabastada ei võidud." [[Pöide foogt]] [[Arnold (Pöide foogt)|Arnold]] sai aru, et linnust ei ole võimalik kaitsta ning loovutas ümberpiiratud kantsi neile lubatud vaba läbipääsu eest ülestõusnutele. Endaga kaasa olevat lubatud võtta isandatel kaks hobust ja niipalju kui reisikotti mahtus, aadlikel üks hobune ja mõõk. Ometi ei pidanud ülestõusnud sõna ning viskasid linnusest väljunud meeskonna – foogti, 5 orduvenda ja palju teenijaid – kividega surnuks. Vahtre arvates võis nende tapmine olla nii ettekavatsetud kui spontaanne tegu. [[Villem Reiman]]i oletusel toimus sakslaste surnukslöömine [[Tumala mõis]]a lähistel asunud [[ohvrikivi]] juures. Vaimulike tapmist on aga peetud ka krooniku väljamõeldiseks, kuigi Vahtre hinnangul suhtuti kindlasti neissegi kui vaenlastesse. Samas pakub ta välja, et preestrid võidi uputamise asemel ka "vana tava kohaselt" paatidega merele saata.<ref>Vahtre 1960, 89</ref><ref>Vahtre 1980, lk 82–83</ref> ===Ülestõusu lämmatamine Mandri-Eestis=== Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meister Dreileben abi [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrilt]] Preisimaal. Noorema riimkroonika teatel jõudiski sealt saadetud abivägi, kuhu kuulus 2 [[komtuur]]i, 27 orduvenda ja 600 hästirelvastatud meest, 31. oktoobril Riiga. Marburgi Wigandi kroonika järgi oli see kõige paremini relvastatud vägi 700 hobusega. Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister on 10 000 meest Liivimaale saatnud. Wigandi kohaselt jättis Dreileben osa orduväest enda käsutusse, osa jäeti [[Riia linnus]]esse, osa läkitati [[Viljandi linnus]]esse, osa eesotsas komtuur [[Johannes Nothafft]]iga Paidesse "ülesande täidesaatmiseks".<ref name="Vahtre 1960:135">Vahtre 1960, lk 135</ref><ref>Vahtre 1980, lk 84</ref> [[Pilt:VarbolaRuins.jpg|pisi|[[Varbola Jaanilinn]]a varemed]] Talve hakul, Wigandi teatel pärast [[mardipäev]]a, andis meister korralduse laastata Harjumaa, tappa seal nii vanad kui noored, "mis ka täide saadeti". Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust, "kus nad oma naisi, lapsi ja varandust tahtsid kaitsta". On arvatud, et tegu oli [[Varbola Jaanilinn|Varbola]] ja [[Lohu Jaanilinn|Loone]] linnustega, mis olid Harjumaa tähtsaimad ja olulises rollis juba muistse vabadusvõitluse ajal. Pärast maa rüüstamist asuski ordumeistri vägi harjulaste tugipunkte ründama. Ägeda võitluse järel, kus langenutena on mainitud kaht nimekamat orduvenda, linnused vallutati. Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retke korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas". Loendamiseks saadetud üks poiss külast külla käima ja saadud arvuks 30 000 inimest. Kuigi Vahtre hindab seda liialdatuks ja umbmääraseks arvuks, eriti kuna Harjumaal ei elanudki sel ajal nii palju rahvast, siis suurtele inimkaotustele viitavat see ikkagi. Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aimu ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.<ref>Vahtre 1980, lk 84–85</ref> ===Ülestõusu mahasurumine Saaremaal=== {{Vaata ka|Kooljamägede lahing}} Edasi Saaremaale sai orduvägi liikuda alles veebruaris, kui meri oli jäätunud. Seal kõigepealt rööviti ja põletati ning siis [[Kooljamägede lahing|asuti piirama saarlaste linnust]]. On arvatud, et see asus [[Karja kihelkond|Karja kihelkonna]] [[Purtsa]] küla juures Pamma metsas [[Kooljamäed|Kooljamägedel]]. Koht ja ümbruskond sobib kroonikate kirjeldustega, ehkki Kooljamägede nime seos lahinguga on küsitav,<ref name=Vahtre85>Vahtre 1980, lk 85</ref> koguteose "Saaremaa" (1934) järgi pärineb see kunagiselt [[kalmistu]]lt.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1025487259 Kooljamäed], [[Eesti Looduse Infosüsteem]], vaadatud 15.11.2018</ref> [[File:Purtsa maalinn 2.jpg|thumb|Arvatav saarlaste linnuse asupaik Kooljamägedel]] Linnuse vallutamine toimus Renneri kroonika kohaselt järgnevalt: ''"See [[linnus]] oli suur ja lai, kuhu palju talupoegi oli kogunenud. Sinna ette tuli ta enne päikese tõusu ja tungis vaenlastele kallale. Linnus oli aga kõvasti kindlustatud palkide ja kaitsrinnatistega. Viimane tõmmati konksudega ühest kohast maha. Sealtkaudu läks vend [[Arnold von Herike]], [[Sigulda]] kumpaan, lipuga plangule ja kuigi ta torgati käest läbi, ei jätnud ta ometi lippu maha, vaid tungis ühes teistega sisse. Seal sai surma 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast."'' Marburgi Wigandi kirjeldus on veel detailsem: ''"Saarlased aga tegid endi ümber sügavas soos suure kaitsetara, millel oli 3 kahepoolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks tugeva kindluse kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võtta ei tule ega nooltega. Pidanud nõu, saatis aga meister käsknikke jne vallutama kaht väravat, hommikust kuni ööni. Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne [[vastlapäev]]a [15. veebruaril] hommikust kuni õhtuni. Nimelt enne seda olid saarlased valinud endale oma soost kuninga, nimega [[Wesse]], kes sealsamas vangi võeti ja kõvasti kinniseotuna küünarnukke pidi üles poodi; ka kristlastest tapeti kaitsetarade ees 500."'' Wartberge kroonika järgi langes 10 000 saarlast ja 500 kristlast. Kuna ordukroonikad toovad harva oma poole langenutena välja nii suure arvu, siis pidid Vahtre hinnangul nende kaotused olema märkimisväärsed.<ref name=Vahtre85 /> Seoses Vessega, kelle nime ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu. Võit ülestõusnute üle polnud lõplik. Marburgi Wigandi kroonika teatel pöördusid orduväed 14. märtsil tagasi ja jõudsid 4. aprillil Preisimaale. Wartberge sõnul pidi meister oma väed sooja ilma tõttu saarelt ära viima, saarlased aga jäid truudusetuks ja usust taganejaiks.<ref name=Vahtre86>Vahtre 1980, lk 86</ref> On arvatud, et pikema viivituse korral oleksid lumesulamisaegsed teed Preisimaale naasvatele abivägedele läbipääsmatuks muutunud<ref>Vahtre 1960: 91, 135, 150.</ref> või kardeti [[jääminek]]ut.<ref name=Selart147 /> Noorema riimkroonika kohaselt läks meister ''Nectise'' külla ja kohtus seal teiste eestlaste läkitatud saadikutega, kes palusid talt armu, lubasid enam ristiusu vastu mitte hakata ja olla edaspidi sõnakuulelikud. Armu antudki, kuid nad polevat oma lubadust kuigi kaua pidanud. ''Nectise''-nimeline küla, praegune [[Nätsi]], on teada Läänemaalt (1528. aastal ''Nectis'') [[Soontagana linnus]]e lähedalt Läänemaalt [[Pärnu]]sse viiva tee ääres. Vahtre hinnangul sobis selle paiknemine orduvägede peatuskohaks. Saaremaalt Nectise küla teada pole, kõlaliselt on sarnane vaid [[Nihatu]] küla Kooljamägedest ida-kirde pool. Ebaselgeks jääb, kes olid sealsed "teiste eestlaste" saadikud. Kuna Renneri järgi rikkusid hiljem oma alistumislubadust vaid saarlased, siis Vahtre oletab, et tegu oli saarlastega neist piirkondadest, kuhu orduvägi ei jõudnud. Ülestõusu jätkumisele osutab ka Novgorodi kroonika teade, et orduväed ei saanud Saaremaal eestlasi kätte, "vaid said ise lüüa ja läksid minema".<ref name=Vahtre86 /> Lõplikult suruti ülestõus maha järgmisel talvel, 1345. aasta alguses. Vahepeal olid leedulased rünnanud [[Preisi ordu]]t ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi [[Ungari]]st, [[Böömi]]st, [[Valloonia]]st ja [[Burgundia]]st. Ordumeister Dreileben läks Saaremaale koos Riia ja Tartu piiskopkonna vägede, Tallinna pealiku [[Stigot Anderson]]i, [[latgalid|lätlaste]], [[liivlased|liivlaste]], mandrieestlaste, [[semgalid|semgalite]] ja [[kurelased|kurelastega]]. Ühendvägi peatus [[Karja]] juures ja rüüstas seal 8 päeva, mille järel saarlased rahu paluma läksid. Meister kutsus [[vanem]]ad enda juurde nõupidamisele ja esitas selle järel rahu tingimused: saarlased peavad kõik oma sõjariistad [[Lihula linnus]]esse viima, andma [[pantvang]]e ja maha lõhkuma oma ''Mapenzari''-nimelise linnuse (arvatavalt hilisema [[Maasilinna ordulinnus]]e kohal, mida eesti keeles kutsuti Maansaareks). Saarlased olevat pakutud tingimustega vastumeelselt nõustunud. Vahtre toob esile, et seegi kord alistusid saarlased kokkuleppel, ehkki rasketel tingimustel. Edaspidi tuli saarlastel ehitada Maasilinna ordulinnus, saksakeelse nimega ''Soneburg'', mis Sulev Vahtre kohaselt tähendab trahvi- ehk karistuslinnust,<ref>Vahtre 1980, lk 86–87</ref><ref>Vahtre 1960, lk 93, 127</ref> Anti Selarti sõnul aga lepitus- või heastamislinnust.<ref name=Selart148 /> Ühtlasi kaotasid saarlased oma senise [[autonoomia|autonoomse]] seisundi ja nende olukorda muutus sarnasemaks mandri omaga.<ref>Vahtre 1980, lk 87</ref> [[Liefländische Historia|Christian Kelchi kroonika]] järgi tapsid jaanuari lõpus ordumeistri juhtimisel saarele tunginud orduväed seal kokku ligi 9000 inimest ja laastasid saart põhjalikult.<ref>[[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]] & [[Ain Kallis]] (2013). ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ISBN 978-9949-32-424-1, lk 46.</ref> ===Viljandi "kotilugu"=== Renneri kroonikas järgneb ordu 1344. aasta retkele ja läbirääkimistele Nectise külas lugu Harju talupoegade katsest Viljandi linnus vallutada. Selleks lasid nad end peita kottidesse rukki sekka, mida iga-aastase andamina linnusesse veeti. Ühe osalise ema andis nad aga üles lubaduse eest oma pojale elu kinkida. Nii võetigi teised kinni ja visati vangikeldrisse, kus nende luud seniajani asuvat. Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast jüriöö ülestõusu ja leedulastega peetud võitlusi. Russowi järgi tahtsid Viljandi talupojad sarnasel viisil Viljandi lossi pääseda, et seal komtuur koos kõigi sakslastega ära tappa. Viljaandami tasumise ajal, [[toomapäev]]a õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega lossi viia. Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poega säästa. Nüüd lasidki sakslased niipalju kotte korraga sisse vedada, kui paljudest arvati jagu saavat, ja pistsid siis talumehed mõõkadega surnuks. Karistuseks ja mälestuseks määrati kõigile Viljandi maakonna talumeestele, ka süütutele, uus maks, mida tuli tasuda iga aasta toomapäeval. Lühemalt on Viljandi kotilugu kirjas ka kahes Rennerist ja Russowist varasemas ordukroonikas, kusjuures ühes neist räägitakse samuti Harju talupoegade kavast Viljandi linnus vallutada.<ref>Vahtre 1980, lk 88–89</ref> [[Paul Johansen]] on pidanud seda lugu Tallinna päritoluga [[suuline traditsioon|suuliseks traditsiooniks]], mis on andnud teistsuguse seletuse Tallinna toomapäeva õhtuse maksumaksmise kohta. Viljandis sellist maksu kehtinud pole. Neid jutustusi on hinnatud Renneri ja Russowi kroonikates võõrkehadeks ning nende tõepärasuses on kaheldud. Samalaadne legend on olnud [[Holstein]]is ja nii ongi seda peetud ka Saksamaalt pärinevaks [[rändmuistend]]iks. Vahtre andmetel on sealse loo taga siiski reaalsed sündmused, kus nõnda tapeti 1144. aastal krahv Rudolf. Sarnaselt on Venemaal [[Moskva suurvürst|suurvürst]] [[Vassili II|Vassili]] vallutanud 1446. aastal [[Troitse-Sergi klooster|Troitse-Sergi kloostri]]. 1568. aastal on Rootsi kuningas teinud ettekirjutuse vallutada sel moel taanlaste linnuseid. Vahtre hinnangul on kroonikate Viljandi lugu aga liiga kirjandusliku iseloomuga ja täiesti erinev teistest teadetest, mis sunnib teda selle ehtsuses kahtlema. Samas näitavat selliste pärimuste sajandeid hiljem toimunud seostamine jüriöö sündmustega vähemalt seda, et ülestõusu kohta käivaid kuuldusi anti nii kirjalikult kui suuliselt edasi, mis omakorda märgib jüriöö ülestõusu tähtsust.<ref>Vahtre 1980, lk 89–90</ref> == Tagajärjed == Ülestõusust võitis kõige enam Saksa ordu. Eestimaa ja sealsed linnused läksid ordu kätte. 1344. aastal kohapeal käinud Taani kuninga volinik [[Stigot Andersen]] veendus, et hertsogkonna võõrandamine on möödapääsmatu. Ühtlasi andis ta linnadele ja kirikule rea privileege, mis võiski olla võimu üleandmisega seotud samm. 1346. aastal müüs kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule, millest 6000 läks [[Brandenburgi mark|Brandenburgi markkrahv]] [[Ludwig V (Brandenburgi markkrahv)|Ludwigile]] kaasavaraks. Situatsiooni arvestades oli see suur summa, milles kokkuleppimisele aitas [[Ivar Leimus]]e arvates kaasa [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] sekkumine. Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti. Ülestõusu ajal osutus ordust sõltuvaks ka Saare-Lääne piiskop [[Hermann von Osenbrügge]]. 1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskoppi loobuma [[obödients]]inõudmisest Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks vajaliku üksmeele loomisega.<ref name=Selart148149 /><ref name=leimus /> Hannes Walteri hinnangul manipuleeris ordu ülestõusu ajal edukalt nii eestlaste, taanlaste kui rootslastega – kõigepealt purustati täielikult eestlaste poliitiliselt naiivne ja sõjaliselt teostuselt abitu vastuhakk, mis ühtlasi likvideeris taolise ohu pikemaks ajaks ja pani eestlasi murdma 13. sajandil sõlmitud kokkuleppeid; ülestõusust hirmutatud Taani vasallid ja linnakodanikud andsid end meeleldi ordu kaitse alla ning Taani kuningale näidati, et ta ei suuda oma valdusi kontrollida; hiljaks jäänud ja juba ordu võimu all oleva Tallinna alla saabunud Rootsi vägedel lasti end "tolaks teha".<ref name=Walter /> Jüriöö ülestõusuga on seotud [[mittesakslane|mittesakslaste]] (sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemist alates 14. sajandi keskpaigast. On arvatud, et lüüasaanud ülestõus viis etniliste vahekordade teravnemiseni, mis omakorda mõjutas sotsiaalseid suhteid.<ref name=Walter /><ref>Selart 2012, lk 182</ref> Tõnis Lukase meelest võib kõigepealt eeldada, et kui ülestõusu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ehk rüütleid, siis andsid ülestõusu mahasurujad sellele seisuslikule grupile tugeva, võib-olla isegi lõpliku löögi.<ref>Lukas 1993, lk 695–696</ref> Sulev Vahtre olemasolevate allikate põhjal eesti vasallide (ulatuslikku) mässus osalemist ei näe. Näiteks üks eestilikumaid suguvõsasid, [[Like]]d, kelle puhul võiks seda oodata, jätkab pärast ülestõusu tegevust, mõned neist seejuures kõrgetel kohtadel.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', nr 4, 1993, lk 58</ref> Lukase arvates ei saa pärast ülestõusu enam juttu olla n-ö relvastatud rahvast, mida olid seni kehastanud eesti soost sõjateenistuskohustustusega vasallid, kuna taoline seis oli muutunud valitsejatele ohtlikuks.<ref name=Lukas696>Lukas 1993, lk 696</ref> Teisalt on aga välja toodud, et 1350. aastal on ordu poolt Põhja-Eestile antud korraldus anda sõjakäikude tarbeks iga 100 [[adramaa]] kohta üks hästirelvastatud sakslane ja kaks kergemini relvastatud meest (ilmselt eestlast). Talupoegade väekohustuse kadumist on seotud alles [[tulirelv]]ade ja [[palgasõdur]]ite kasutuselevõtuga.<ref>Selart 2012, lk 199</ref> Lukas toob veel välja, et seni vabamas seisundis olnud Harju-Viru ja Saare-Lääne kaotasid senise suhtelise eristaatuse ning sealne maarahvas hakkas sarnaselt muule Eesti alale lähenema [[pärisorjus]]likule seisundile. Hakkas kasvama mõisate arv, mille arvel hääbus Harju- ja Virumaal kümnete kaupa põliseid külasid. Talupoegade mõisakoormised hakkasid pidevalt ja takistamatult tõusma.<ref name=Lukas696 /> Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasvu jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid [[epideemia]]tega kaasnenud demograafilised ja majanduslikud vapustused. Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka [[Linnakodanik|kodanikuks]] saamist. Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.<ref>Selart 2012, lk 182–183</ref> ==Jüriöö ülestõusu mälestamine== [[File:TLN-LAS-Jüriöö_park.JPG|pisi|[[Jüriöö park]] Sõjamäel Tallinnas]] [[Marek Tamm]]e hinnangul on jüriöö ülestõus koos [[Madisepäeva lahing]]u, [[Mahtra sõda|Mahtra sõja]] ja [[Võnnu lahing]]uga keskseks osaks eestlaste [[rahvuslus|rahvuslikus]] ajaloo[[narratiiv]]is ("eestlaste suures vabadusvõitluses"), mis on rajatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest ja sakslaste vastu: "muistse vabadusvõitluse lahingud jätkusid jüriöö tulede kumas, elavnesid taas Mahtra rahutustes ning leidsid oma võiduka lahenduse Võnnu lahingus". Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu [[Eduard Bornhöhe]] jutustusele "[[Tasuja]]", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise [[ilukirjandus]]e kõige populaarsemaks teemaks. Rahvuslikust kirjandusest, kus erilisel kohal oli jüriöö ülestõusust rääkiv "Tasuja", sai ühtlasi üks [[Eesti vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] Võnnu lahingu peamisi innustajaid.<ref name=Tamm>[[Marek Tamm]]. [https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus]. ''[[Riigikogu Toimetised]]'', 16, 2007, lk 9−19</ref><ref>[[Marek Tamm]]. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. [https://www.researchgate.net/publication/293335085_Monumentaalne_ajalugu_Esseid_Eesti_ajalookultuurist ''Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist'']. [[Loomingu Raamatukogu]], 2012. Lk 65–67</ref> 1920. aastatel hakati jüriöö ülestõusu aastapäevadel rongkäike ja kõnesid pidama, korraldati aktusi, etendati näidendeid, ajakirjanduses avaldati päevakohaseid kirjutisi. Tekkis idee tähistada seda [[riiklik püha|riikliku pühana]]. 1920. ja 1930. aastate vahetusel puhkes ajakirjanduses debatt jüriöö ülestõusu tähistamise küsimuses. Ühed nägid jüriöös eestlaste kangelaslikku väljaastumist Saksa rõhujate vastu, mis lüüasaamisest hoolimata kandis vilju sadu aastaid hiljem, ning soovitasid seda igati esile tõsta ja tähistada. Teised pidasid mässu kui “suure peksasaamise päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks. Kolmandad rõhutasid, et kuna allikate nappuse ja vastuolulisuse tõttu on ülestõusust endast vähe teada, siis on raske sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha ja spetsiifiliste seisukohtadega siduda. Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks tähtpäevaks kinnitamist ei saavutatud.<ref name=Tamm /><ref>Vahtre 1980, lk 21–24</ref><ref>[[Marge Allandi]]. [http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2014.2-3.02 Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu]. ''[[Ajalooline Ajakiri]]'', 2014. Lk 176–177</ref> 1930. aastatel hakati kavandama Tallinna lähedale Sõjamäele, arvatavasse lahingukohta, [[park|pargi]] ja suurejoonelise mälestuskompleksi rajamist, millest pidi saama jüriöö mälestamise põhikoht. Sinna planeeriti püstitada Eesti kõrgeim ehitis, torn, kus [[rahvuspüha]]de ajal põlev tuli seoks oleviku jüriööga, kompleksi tähtsaim koht pidi olema aga esivanemate kombel süüdatud "[[igavene tuli|igavese tule]]" hoiupaik. Jüriöö tähistamises oli oluline roll [[taarausk|taarausuliste]] liikumisel, kes edendas [[Sõjamäe hiis|Sõjamäele hiie]] loomise ideed, kuna just see olevat parim paik võitluses langenud “vaprate, õilsate rahvapoegade” mälestamiseks. Kavandatud kompleks valmis ei saanud ja selle valminud osad hävisid sõjas.<ref>Allandi 2014, lk 177–179</ref> [[Marge Allandi]] arvates oli jüriöö muutunud rahvusliku ideoloogia osaks ja ta peab selle puhul võimalikuks rääkida “[[leiutatud traditsioon]]ist” ([[Eric Hobsbawm]]i tähenduses) – mingite praktikate hulgast, "millel on reeglid ja mis on [[rituaal]]se iseloomuga, mis proovivad sisendada teatud [[Sotsiaalne norm|norme]] ja [[väärtus]]i läbi kordamise, mis vihjab automaatselt jätkuvusele minevikuga".<ref>Allandi 2014, lk 176</ref> [[File:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] 1940. aastatel püüti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] eestlaste seas ja poolt (eesotsas [[Hans Kruus]]iga) "eestlaste suure vabadusvõitluse" narratiivi veelgi pikendada, sidudes sellega kaasaegsed [[2. maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmused. Jüriöö sobis toonasesse [[ideoloogia]]sse ja nii rõhutati jüriöö ülestõusu edasikestmist “saksa fašistide vastases võitluses”. Seda mõtet väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega. Selle puhul välja antud [[almanahh]]is "Sõjasarv" avaldati [[Nikolai Karotamm]]e, [[Johannes Barbarus]]e, Hans Kruusi jt jüriööteemalisi artikleid, luuletusi, jutte ja pilte. Hans Kruusi sõnul oli jüriöö ülestõus jätnud tänapäevale "käskude käsu": "VÕITLE! Võitle kõikjal, nii [[rinne|rindel]] kui [[Tagala (sõjandus)|tagalas]], oma rahva ajaloolise verivaenlase murdmiseks, [[hitler]]liku riigi ja hitlerliku armee hävitamiseks". Sulev Vahtre hinnangul oli "esivanemate võitluse meenutamisel suur innustav tähtsus võitlusele saksa okupantide vastu".<ref name=Tamm /><ref name="tamm-2012">Tamm 2012, lk 74–76</ref><ref name=Vahtre24>Vahtre 1980, lk 24</ref><ref>Allandi 2014, lk 179–180</ref> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa poolt okupeeritud Eestis]] oli saksavastase võitluse meenutamine ideoloogiliselt sobimatu ja sündmust avalikult ei tähistatud.<ref>Allandi 2014, lk 179</ref> Ülestõusu meenutamisest täielikult mööda ei mindud ja lehes [[Eesti Sõna]] avaldati vastavateemaline juhtkiri. Seal süüdistati [[Moskva]]t mineviku ärakasutamises ja [[keskaeg]]sete vahekordade kaasaega projitseerimises. Väideti, et eestlaste vastuolud olid ennekõike taani vasallidega ja et Põhja-Eesti ordu valdusse minek oli eestlastele kasulik, kuna see hoidis ära tulevased Taani ja ordu vahelised kokkupõrked, kus ka eestlased oleks pidanud osalema.<ref name=Vahtre25>Vahtre 1980, lk 25</ref> [[Pilt:Jüriöö ülestõusu aastapäev Paides.jpg|thumb|150px|Jüriöö ülestõusu 665. aastapäev [[Paide]]s]] [[Eesti pagulaskirjandus]]es ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on esitatud seisukohti, mis kahtlevad jüriöö sündmuste traditsioonilises käsitluses ja toimunu tähtsuses.<ref>Tamm 2012, lk 78–80</ref> Samas jätkatakse jüriöö ülestõusu mälestamist ka tänapäeval. Tallinnas asuvas [[Jüriöö park|Jüriöö pargis]], mille taasrajamist alustati 1960. aastatel ja mis lõplikult valmis 2007. aastal, põleb regulaarselt tuli ja peetakse avalikke üritusi, nt tähistatakse [[võidupüha]] ja süüdatakse [[Eesti Vabariigi aastapäev|24. veebruaril]] vabaduslõke.<ref name=Tamm /><ref>Allandi 2014, lk 180</ref> Marge Allandi meelest on tähelepanuväärne, et ülestõusu mälestustuli süüdatakse [[Tori Püha Jüri kogudus]]e [[Eesti sõjameeste mälestuskirik]]us langenud sõjameeste mälestuseks põlevast [[altar]]iküünlast. [[Jõgevamaa]]l [[Kassinurme linnus|Kassinurmel]] korraldatakse jüriöö ajaloo- ja [[rollimäng]]u, milles osalejad jagunevad linnusesse peitunud sakslasteks ja seda vallutada püüdvaks maarahvaks.<ref name=Allandi181>Allandi 2014, lk 181</ref> Ülestõusu mälestuseks korraldatakse igal aastal muutuva asukohaga [[jüriöö jooks]]u.<ref>[http://www.okilves.ee/voist/jurioo/2015/jyriooajalugu.pdf Jüriöö ajalugu]</ref> Marge Allandi hinnangul on jüriööga seotud ühistegevused – tule süütamine, tõrvikutega rongkäigud, tule laialiviimine üle Eesti, vastavasisuliste kõnede pidamine, langenute mälestamine – rituaalsed praktikad, mille eesmärk on luua ühist ajalooteadvust ja sellele toetuvat rahvuslikku [[identiteet]]i.<ref name=Allandi181 /> Marek Tamm nõustub<ref>Tamm 2012, lk 81</ref> [[Tõnis Lukas]]e arvamusega, et jüriöö ülestõusu „tähendus Eesti ajaloos ei muutuks vist isegi siis, kui keegi jõuaks järeldusele, et ülestõusu sellisel kujul, nagu me ette kujutame, ja sellel ajal, mida me arvame teadvat, ei toimunudki“.<ref>Lukas 1993, lk 691</ref> == Jüriöö ülestõus kirjanduses ja kunstis == [[File:Eduard Bornhöhe 1900.jpg|thumb|Eduard Bornhöhe, "Tasuja" ja "Villu võitluste" autor]] Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete [[kirjandus]]- ja [[kunst]]iteoste ning [[film]]ide ainestik. 1880. aastal avaldati [[Eduard Bornhöhe]] erakordselt populaarseks ja mõjukaks kujunenud [[jutustus]] "[[Tasuja]]". Oma teabe 1343. aastal toimunust ammutas ta peamiselt Balthasar Russowi ja [[Christian Kelch]]i kroonikatest. Kümme aastat hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja. Paar kuud hiljem üllitati [[Andres Saal]]i ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal. Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on". Oma allikana kasutas ta Johann Renneri kroonikat. 1892. aastal avaldati [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järve]] "Karolus. Ajalooline jutustus Eesti minevikust", kus muistsete Eesti kuningate soost pärit, kuid vanematest lahutatud ja kristlikuks rüütliks kasvatatud Karolus otsib eestlaste rasket orjapõlve nähes kättemaksu.<ref>Tamm 2012, lk 65–69</ref> 1892. aastal saatis [[Eestimaa kuberner]] [[vürst]] [[Sergei Šahhovskoi]] kirja [[Venemaa Siseministeerium]]ile ja väljendas muret, et ajalooliste jutustuste populaarsus ässitab eestlasi üles valitseva võimu vastu. Tema ettepanek oli keelata edaspidi kõigi raamatute väljaandmine, mis räägivad eestlaste muistsest võitlusest sakslaste vastu ja ergutavad rahvuslikke tundeid. Šahhovskoi kaebuste tulemusel sattuski ajalooline jutukirjandus range [[tsensuur]]i alla.<ref>Tamm 2012, lk 70</ref> 1907. aastal ilmus A. Raha fantastikasse kalduv ajalooline jutustus "Jüri-öö", kus üheks tegelaseks on taas Tasuja. 1915. aastal tuli välja [[Aleksander Trilljärv]]e [[tragöödia]] "Tasuja", mis on Bornhöhe jutustuse suhteliselt vaba töötlus, kus värsistatud tekst vaheldub [[rahvalaul]]ukatketega. Bornhöhe "Tasujat" on hiljemgi korduvalt [[Dramatiseering|dramatiseeritud]] ja lavale toodud (nt [[Karl Ader]]i poolt).<ref>Tamm 2012, lk 69–70</ref> 1939. aastal ilmus [[Enn Kippel]]i ajalooline [[romaan]] "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju [[Juhan Luiga]] seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päeva varem. Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumist Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult edasi.<ref>Tamm 2012, lk 72</ref> 1943. aastal tuli välja [[Paul Rummo]] ja [[Eugen Kapp|Eugen Kapi]] [[ooper]] "[[Tasuleegid]]" (1943), kus jüriöö ülestõus tekib külarahva rahulolematusest "[[esimese öö õigus]]e" üle. Samal aastal nägi ilmavalgust Johannes Barbaruse poeem "Jüriöö". Kuigi jüriööteemalisi luuletusi oli varemgi kirjutatud ([[Gustav Suits]], [[Jaan Lõo]]), ilmus neid eriti rohkelt just sõja-aastatel ([[Erni Hiir]], [[Aira Kaal]], [[Johannes Semper]], [[Ilmar Sikemäe]] jt). 1946. aastast pärineb [[Mart Raud|Mart Raua]] [[kantaat]] "Jüriöö tuled".<ref name="tamm-2012" /> 1948. aastal nägi trükivalgust [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] "Vesse poeg".{{lisa viide}} 1956. aastal avaldati 1949. aastal valminud [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] esimene ajalooline romaan – [[Aristarch Sinkel]]i jüriööaineline "[[Musta risti ikke all]]", mis osutus rahva seas väga populaarseks. Mässu puhkemise kirjelduses järgib ta Juhan Luiga ja Enn Kippeli liini, mille järgi ülestõusu algus libises selle juhtidel käest ära. Tegelaste kujutamisel on Sinkel [[manihheism|manihheistlik]]: kõiki sakslasi näidatakse groteskses võtmes (suure kõhuga joodikud ja õgardid), eestlastest kangelased on seevastu kas jõust ja vaprusest pakatavad noormehed või tarkusest ja elukogemusest kirgastunud vanurid.<ref>Tamm 2012, lk 76–77</ref> 1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata [[Jaan Kaplinski]] näidendit "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati. 1984. aastal linastus [[Arvo Valton]]i stsenaariumil põhinev [[Olav Neuland|Olev Neulandi]] film "[[Hundiseaduste aegu]]", mille lõpus jõutakse jüriöö ülestõusuni.<ref name=Tamm77 /> [[Eesti pagulaskirjandus]]es jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid [[Karl Ristikivi]] teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja peatükk [[Arvo Mägi]] 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".<ref>Tamm 2012, lk 78</ref> Sarnaselt pagulasautoritega on jüriöö sündmustesse ümberhindavalt ja skeptiliselt suhtunud ka [[Uku Masing]] ja [[Enn Vetemaa]]. Masingu mõte jüriööst romaan ja poeem kirjutada jäi siiski ellu viimata. Enn Vetemaa kaheköiteline romaan "Risti rahvas" (1994, 1998) annab jüriöö sündmuste taustal edasi kirju seltskonna lustakaid tegemisi ja esitab selle tuntud episoodidest (Padise kloostri põletamine, Tallinna piiramine, "kuningate" tapmine Paides jms) pilava või vandenõuliku versiooni. Skeptiline suhtumine traditsioonilisse jüriöökäsitlusse ilmneb ka 2012. aastal ilmunud [[Tamur Kusnets]]i romaanis "Püha Jüri kutsikad",<ref name=Tamm7980>Tamm 2012, lk 79–80</ref> kus keskne tegelane on eesti soost ordu sõjasulane Tasulemb Vaksamees ehk Tancred de Waxamus ning ordumehi kujutatakse moraalsematena ja positiivsemas võtmes võrreldes mässava eestlastest talurahvaga.<ref>[[Madis Maasing]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/juerioeoe-uelestousust-ordumeelselt/ Jüriöö ülestõusust, ordumeelselt]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 08.11.2012</ref> [[Mehis Tulk]] on Saaremaal toimunud ülestõusu ainetel kirjutanud ajalooromaanisarja "Maa ja taeva mõrsja": 1. osa "Foogt" (2017); 2. osa "Kuningas" (2018). Tulgi ilukirjanduslikus nägemuses käivitab jüriöö sakslaste ja eestlaste omavaheline hõõrumine ning [[Peeter Helme]] hinnangul jätkab see nii [[Rahvusromantism|rahvusromantilise]] ajalookirjutuse traditsiooni.<ref>[[Peeter Helme]]. [https://kultuur.err.ee/642384/peeter-helme-raamatukommentaar-mehis-tulgi-mahukas-ajalooromaan Peeter Helme raamatukommentaar: Mehis Tulgi mahukas ajalooromaan]. [[ERR]], 13.11.2017</ref> Sarja 2. osa arvustanud ajaloolase [[Madis Maasing]]u arvates järgib Tulk seal Uku Masingu teesi, mille kohaselt Harjumaa ülestõus oli ordu provotseeritud, eesmärgiga Põhja-Eesti enda kätte saada.<ref>[[Madis Maasing]]. [https://leht.postimees.ee/6778580/omanaoline-nagemus-jurioo-ulestousust Omanäoline nägemus Jüriöö-ülestõusust]. [[Postimees]], 16.09.2019</ref> ==Uurimused ülestõusust== [[File:Juhan Luiga.jpg|thumb|Juhan Luiga, esimese (kuigi teaduslikult nõrga) ülestõusule keskenduva uurimuse autor]] [[Psühhiaater]] [[Juhan Luiga]] avaldas 1924. aastal [[teadus]]liku uurimusena mõeldud raamatu "Eesti vabadusvõitlus 1343–1345". Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päeva varem, kui see oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud. Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste ([[Arno Rafael Cederberg]], [[Harri Moora]], [[Juhan Libe]], [[Hendrik Sepp]], [[Sulev Vahtre]]) hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendust Harju-Viru mässu teadusliku tundmaõpi kohta".<ref>Tamm 2012, lk 70–72</ref><ref>Vahtre 1980, lk 20–21</ref> 1928. aastal kaitses Max Aschkewitz [[Tartu ülikool]]is oma [[väitekiri|väitekirja]], mis käsitles Põhja-Eesti ordule üleminekuga lõppenud poliitilist võitlust. Mässu vaatleb ta maarahva ülestõusuna oma isandate vastu, mille tulemusel tekkisid tingimused, kus ordu tõusis ainupretendendiks Eestimaa omandamisele.<ref>Vahtre 1980, lk 21</ref> 1930. aastatel ilmunud koguteoses "Eesti rahva ajalugu" kirjutas jüriööd puudutava peatüki Juhan Libe, kes loeb ülestõusu peapõhjuseks sotsiaal-majanduslikke olusid. 1937. aasta "Eesti ajaloo" II köites käsitles eraldi peatükis jüriööd Hans Kruus. Ta leidis, et "otsustava tõuke vastuhaku puhkemiseks andis kindlasti talurahva olundi halvenemine", kaugemaks eesmärgiks aga seadis see liikumine "vihatava võõra võimu likvideerimise". Hans Kruusi arvates oli tegu keskaja viimase suurema eestlaste eneseavaldusega.<ref name=Vahtre24 /> Teise maailmasõja järel Nõukogude Eestis toimunud [[marksism|marksistlikust]] ajalookäsitlusest lähtuv ajaloo ümberhindamine tõi 1940. ja 1950. aastate vahetusel kaasa sündmuste kirjeldamise teatavate rahvusliku vabadusvõitluse joontega [[talurahvasõda|talurahvasõjana]]. 1955. aasta "Eesti NSV ajaloo" I köites pealkirjastati vastav osa "Talurahvasõda Eestis aastail 1343–1345".<ref name=Vahtre25 /> [[Teoloog]]i ja [[kirjanik]]u [[Uku Masing]]u tõenäoliselt 1950. aastate esimesel poolel kirjutatud jüriöö uurimustest on trükis avaldatud vaid üks ja alles 2002. aastal. Tema käsituses polnud tegu ülestõusuga, vaid episoodiga suuremast üritusest Saksa ordu Liivimaalt väljalöömiseks. Ettevõtmise eesotsas seisnud eestlastest Taani kuninga vasallid tegutsesid seejuures käsikäes kiriku ja vaimulikega. Reetmise tõttu teostus kogu plaanist vaid Saksa ordu provotseeritud jüriöö ülestõus, mis kiiresti lämmatati. Masingu suhtumine Saksa ordusse on teravalt vaenulik ja ordukroonikaid peab ta väljamõeldisteks.<ref name=Tamm7980 /> Ajaloolane Sulev Vahtre on Masingu ideid kommenteerides öelnud, et "ülestõususündmuste võltsimine Liivi ordu poolt oleks nõudnud tohutut, kaugele üle Liivimaa piiride ulatuvat organisatsiooni, mille olemasolu pole alust uskuda".<ref>[[Sulev Vahtre]]. [https://www.postimees.ee/2536023/sulev-vahtre-valgustab-taas-juriood Sulev Vahtre valgustab taas Jüriööd], ''[[Postimees]]'', 15. veebruar 1998</ref> [[Tõnis Lukas]] ei pea võimalikuks maarahva, vaimulike ja vasallide ühisrinnet, kuna põhiliselt välismaalastest koosnevad seisused olid väikesearvulised ja pärinesid üldiselt samast piirkonnast, mis tähendas, et end nähti kui välismaalaste kogukonda võõral maal. Seda kinnitavat ka mõisate kui eluasemete vähene rajamine ning kindluskirikute ja -kloostrite ehitamine.<ref>Lukas 1993, lk 694</ref> Ajaloolane [[Mihkel Mäesalu]] on hinnanud Masingu nägemust ülestõusust ja Taani juhtkonna rollist selles "täiesti ebausutavaks".<ref>[[Mihkel Mäesalu]]. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. ''[[Tuna]]'', 2021, nr 2, lk 10</ref> 1960. aastal avaldati esimene tõsiteaduslik jüriöö ülestõusu uurimus, Sulev Vahtre [[Kandidaadikraad|kandidaadi]] väitekiri "Liivimaa noorem riimkroonika", millega ühtlasi tehti esmakordselt eesti lugejatele kättesaadavaks ülestõusu kaasaegsed allikad. 1980. aastal avaldati Vahtre "Jüriöö", esimene raamatumahus teaduslik käsitlus, kus ta vaatleb sündmusi muistse vabadusvõitluse jätku ning epiloogina.<ref name=Tamm77>Tamm 2012, lk 77</ref> 1971. aastast pärineb väliseestlasest kirjaniku ja amatöörajaloolase [[Edgar V. Saks]]a varem ajalehes "Võitleja"{{lisa viide}} ilmunud artiklite kogumik "Jüriöö mäss uues valguses", kus ta järeldab, et "Jüriöö mässu näol oli tegemist poliitilise konspiratsiooniga, kus eestlastest vasalkond ise insinueeris rahva ülestõusu ja maleva kogumise, et rootslaste abiga Eestimaad viia Rootsi kuninga alla ja selle sammuga pääseda Saksa keisri või ordu võimusesse sattumisest". Ülestõusu ebaõnnestumist seletab Saks "rahva ürgse vabadusihaga", mis muutis organiseeritud ülestõusu mässuks.<ref>Tamm 2012, lk 78–79</ref> Ajaloolased [[Peep Peter Rebane]]<ref>[[Peep Peter Rebane]]. The Jüriöö mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. — [[Mardi Valgemäe]], [[Arvids Ziedonis]], [[William L. Winter]] (koost.), ''Baltic History''. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of Baltic Studies. 1974. Lk 35—48</ref> ja Sulev Vahtre ei usu Saksa poolt pakutud suurt eestlastest vasallide osakaalu ja nende oma poliitika ajamist. Rebase arvates rajanevad Saksa tõestuskatsed kas küsitaval keelelisel interpretatsioonil või on lihtsalt oletused, mida ei saa ei õigeks lugeda ega ka ümber lükata. Vahtre hinnangul ei näita allikad eesti vasallide ülestõusus osalemist.<ref>Vahtre 1993, lk 55—59</ref> 1993. aastal ilmus [[Tõnis Lukas]]e artikkel, kus ta arutles ülestõusnute eesmärkide ja ülestõusu tagajärgede üle.<ref>Lukas 1993</ref> [[Rahvaluule]]teadlane [[Mikk Sarv]] avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskuju võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud [[Skåne]]s toimunud mäss, mille eesmärk oli Rootsi kuninga kaitse alla saada. Mikk Sarv peab ka võimalikuks, et ordu vastuaktsiooni eesmärk oli omakorda vältida Skåne sündmusi ja selle eest kätte maksta.<ref>[[Mikk Sarv]]. [https://www.postimees.ee/2541143/jurioo-ulestousu-tolgendusi Jüriöö ülestõusu tõlgendusi], ''[[Postimees]]'', 14. aprill 1998</ref> Ajakirjanik [[Karl Kello]] väitis oma 2002. aastal ilmunud artiklis, et ülestõusnute eesmärk oli otse paavstile alluva kirikuriigi loomine.<ref>[[Karl Kello]].[http://kultuur.elu.ee/ke467_eesti_riik.htm "Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?"] ''[[Kultuur ja Elu]]'', 1/2002</ref> 2005.–2006. aastal avaldatud artiklites arutlesid ajaloolased [[Enn Tarvel]] ("Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal") ja Sulev Vahtre ("Jaagupipäeva asjus") Saaremaal toimunud ülestõusu algusaja üle.<ref name=Tarvel2005 /><ref name=Vahtre2006 /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Marge Allandi]]. [http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2014.2-3.02 Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu]. ''[[Ajalooline Ajakiri]]'', 2014. * [[Tõnis Lukas]]. Jüriöö võimalused. ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'', 1993, nr. 4. * [[Uku Masing]]. "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" / Ilmamaa 2002. * [[Mihkel Mäesalu]]. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. ''[[Tuna]]'', 2021, nr 2 * [[Peep Peter Rebane]]. The Jüriöö mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. – [[Mardi Valgemäe]], [[Arvids Ziedonis]], [[William L. Winter]] (koost.), ''Baltic History''. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of Baltic Studies. 1974. Lk 35–48. * [[Edgar V. Saks]]. Eesti soost vasallkond taaniaegsel Virumaal. Jüriöö mäss: Revideerivaid seisukohti ürikute valgusel. Philadelphia, 1971. * [[Anti Selart]] (koostaja ja toimetaja). ''Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg'': peatükid "Jüriöö ülestõus" ja "Vastuolud Eestimaa pärast 1340. aastatel" (lk 146–149), Tartu 2012. * Anti Selart. [http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/ Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?] ''Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2''. * [[Marek Tamm]]. [https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus]. ''[[Riigikogu Toimetised]]'', 16, 2007. * Marek Tamm. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. [https://www.researchgate.net/publication/293335085_Monumentaalne_ajalugu_Esseid_Eesti_ajalookultuurist ''Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist'']. [[Loomingu Raamatukogu]], 2012. * [[Enn Tarvel]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2005/2/Tuna27_sisu.pdf Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal], ''[[Tuna]]'', 2005, nr 2. * [[Sulev Vahtre]] (tõlkija ja kommenteerija). ''(Bartholomäus Hoeneke) Liivimaa noorem riimkroonika: (1315–1348).'' Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960. * Sulev Vahtre. ''Jüriöö [1343. aasta ülestõus]''. Tallinn: Eesti Raamat, [[1980]]. * Sulev Vahtre. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', nr 4, 1993 * Sulev Vahtre. [http://www.ra.ee/ajakiri/jaagupipaeva-asjus/ Jaagupipäeva asjus]. [[Tuna]], 2006, nr 1. * [[Hannes Walter]]. [http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel182_155.html Jüriööst teisiti]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 2003, 6 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Katrin Jüriso]] (toimetaja). [https://www.err.ee/490166/jurioo-ulestous-on-saanud-uue-tolgenduse Jüriöö ülestõus on saanud uue tõlgenduse], ERR, 23. aprill 2009 * [[Karl Kello]], [http://kultuur.elu.ee/ke467_eesti_riik.htm "Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?"] [[Kultuur ja Elu]], 1/2002. * [[Urmas Kiil]], [https://www.saartehaal.ee/2008/07/26/saarlaste-vastuhakust-jurioo-sundmuste-ajal/ "Saarlaste vastuhakust Jüriöö sündmuste ajal"] [[Meie Maa]], 26. juuli 2008 * [[Ivar Leimus]]. [http://www.estonica.org/et/Tants_Eestimaa_%C3%BCmber_ehk_kes_v%C3%B5itis_J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6/ Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö?]. [[Estonica]]. * [[Mikk Sarv]], [https://www.postimees.ee/2541143/jurioo-ulestousu-tolgendusi "Jüriöö ülestõusu tõlgendusi"] [[Postimees]], 14. aprill 1998 * [[Kari Tarkiainen]]. [https://www.err.ee/335655/kari-tarkiainen-eesti-keskaeg-uues-valguses Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses]. ERR, 10. juuni 2013 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1556 "Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a."] – [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäev]] nr. 3 [[1939]] {{Head artiklid}} [[Kategooria:Mässud]] [[Kategooria:1343. aasta Eestis]] [[Kategooria:14. sajand Eestis]] [[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]] rdhnmyp3itkq550v6lvntqc7g255b8v Leena Peisa 0 46444 7234739 7209609 2026-09-15T20:57:49Z Kuriuss 38125 7234739 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Leena Peisa | pilt = Awa of Lordi, in concert (2006).jpg | pildiallkiri = Awa laval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = Leena Maria Peisa | alias = Awa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1979|03|16}} [[Vantaa]], [[Soome]] | surmaaeg = | päritolu = Soome | pill = [[klaver]], [[süntesaator]] | hääleliik = | stiil = ''[[heavy metal]]'', ''[[hard rock]]'' | amet = muusik | tegev = 1994 – tänini | plaadifirma = Sony BMG Finland | seotud_esitajad = [[Dingo (ansambel)|Dingo]], [[Lordi]], [[Dolchamar]], [[Punaiseet Messiaat]] }} '''Leena Peisa''' (esinejanimi '''Awa'''; sündinud [[16. märts]]il [[1979]] [[Vantaa]]s) on soome muusik, ansambli [[Dingo (ansambel)|Dingo]] klahvpillimängija, endine ansambli [[Lordi]] pianist. ==Elulugu== Leena Peisa sündis Vantaas, teismeea veetis [[Porvoo]]s. Kuueaastaselt hakkas ta mängima [[Klaver|klaverit]], teismelisena ka [[Süntesaator|süntesaatorit]]. Tema esimene bänd oli Punaiseet Messiaat, millega ta liitus 1994. aasta sügisel ja kasutas esinejanime Lende Mielihyvä. Pärast seda, kui bänd 1998. aastal laiali läks, keskendus Peisa haridusele ja õppis [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikoolis]] sotsiaalteadusi. 2003. aastal liitus ta uuesti bändiga, mis sestpeale kasutas nime Dolchamar. 2005. aastal kutsus Lordi trummar [[Sampsa Astala|Kita]] teda asendama bändist lahkunud klahvpillimängijat [[Erna Siikavirta|Enary]]t. Bändis Lordi esines ta kõrgest soost vampiiripreilina, kelle nimi Awa tuleneb ingliskeelsest väljendist ''be aware'' – 'ole teadlik'. 25. juulil 2012 teatati Lordi veebilehel, et Awa lahkub bändist pärast 11. augusti kontserti. Leena Peisa elab [[Ancona|Anconas]] [[Itaalia|Itaalias]] koos kohaliku bändi The Dogma kitarristi Cosimo Binettiga, kellega kohtuti 2006. aasta Lordi turneel, kus The Dogma oli soojendusbänd. ==Diskograafia== ===Punaiset Messiaat === ====Albumid==== * "Back In Bu$ine$$" (1995) * "Lemmentykki" ("Cannon of Love") (1996); kõrgeim koht nr 26 Soome Top 40-s * "Älä osta; varasta" ("Don't buy; steal") (1997) ====EP-d==== * "Punainen Iktivisto" (1992) * "Punk on pop" ("Punk is Hip") (1996) * "Tuu mun luo" ("Come To Me") (1996) * "Hornan hovin häät" ("A Wedding at the Abode of Evil Spirits") ====Singlid==== * "Onko tää rakkautta?!" (1996) * "Oma rotta" (1996) ===Dolchamar=== ==== Albumid ==== * "{{lang|eo|"Rebela Sono"}}" ("The Rebel Sound") (2005) ===Lordi=== ==== Albumid ==== * [[The Arockalypse|"The Arockalypse"]] (2006) * [[Deadache|"Deadache"]] (2008) * [[Babez For Breakfast|"Babez For Breakfast"]] (2010) ====Singlid ja EP-d==== * [[Hard Rock Hallelujah|"Hard Rock Hallelujah"]] (2006) FIN nr 1, GER nr 5, UK nr 25, IRL nr 4 * [[Who's Your Daddy? (Lordi song)|"Who"s Your Daddy?"]] (2006) FIN nr 1, GER nr 33 * [[Would You Love A Monsterman?|"Would You Love A Monsterman?"]] (2006) (2006) * [[It Snows In Hell|"It Snows In Hell]] (2006) FIN nr 2 * [["They Only Come Out at Night"]] (2007) FIN nr 6 * [["Beast Loose In Paradise"]] (2008) ==Välislingid== * [http://www.dolchamar.net DOLCHAMAR] ametlik veebileht * [http://www.lordi.fi Lordi – ametlik veebileht] * [http://www.monsterdiscohell.com/ MonsterDiscoHell] {{JÄRJESTA:Piesa, Leena}} [[Kategooria:Soome pianistid]] [[Kategooria:Lordi]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 8sm3vrayshq9n3j4e6qfte0utt18rof 7234786 7234739 2026-09-15T21:41:14Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7234786 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Leena Peisa | pilt = Awa of Lordi, in concert (2006).jpg | pildiallkiri = Awa laval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = Leena Maria Peisa | alias = Awa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1979|03|16}} [[Vantaa]], [[Soome]] | surmaaeg = | päritolu = Soome | pill = [[klaver]], [[süntesaator]] | hääleliik = | stiil = ''[[heavy metal]]'', ''[[hard rock]]'' | amet = muusik | tegev = 1994 – tänini | plaadifirma = Sony BMG Finland | seotud_esitajad = [[Dingo (ansambel)|Dingo]], [[Lordi]], [[Dolchamar]], [[Punaiseet Messiaat]] }} [[File:Lordi-02-Awa.jpg|thumb|Peisa (2010)]] '''Leena Peisa''' (esinejanimi '''Awa'''; sündinud [[16. märts]]il [[1979]] [[Vantaa]]s) on soome muusik, ansambli [[Dingo (ansambel)|Dingo]] klahvpillimängija, endine ansambli [[Lordi]] pianist. ==Elulugu== Leena Peisa sündis Vantaas, teismeea veetis [[Porvoo]]s. Kuueaastaselt hakkas ta mängima [[Klaver|klaverit]], teismelisena ka [[Süntesaator|süntesaatorit]]. Tema esimene bänd oli Punaiseet Messiaat, millega ta liitus 1994. aasta sügisel ja kasutas esinejanime Lende Mielihyvä. Pärast seda, kui bänd 1998. aastal laiali läks, keskendus Peisa haridusele ja õppis [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikoolis]] sotsiaalteadusi. 2003. aastal liitus ta uuesti bändiga, mis sestpeale kasutas nime Dolchamar. 2005. aastal kutsus Lordi trummar [[Sampsa Astala|Kita]] teda asendama bändist lahkunud klahvpillimängijat [[Erna Siikavirta|Enary]]t. Bändis Lordi esines ta kõrgest soost vampiiripreilina, kelle nimi Awa tuleneb ingliskeelsest väljendist ''be aware'' – 'ole teadlik'. 25. juulil 2012 teatati Lordi veebilehel, et Awa lahkub bändist pärast 11. augusti kontserti. Leena Peisa elab [[Ancona|Anconas]] [[Itaalia|Itaalias]] koos kohaliku bändi The Dogma kitarristi Cosimo Binettiga, kellega kohtuti 2006. aasta Lordi turneel, kus The Dogma oli soojendusbänd. ==Diskograafia== ===Punaiset Messiaat === ====Albumid==== * "Back In Bu$ine$$" (1995) * "Lemmentykki" ("Cannon of Love") (1996); kõrgeim koht nr 26 Soome Top 40-s * "Älä osta; varasta" ("Don't buy; steal") (1997) ====EP-d==== * "Punainen Iktivisto" (1992) * "Punk on pop" ("Punk is Hip") (1996) * "Tuu mun luo" ("Come To Me") (1996) * "Hornan hovin häät" ("A Wedding at the Abode of Evil Spirits") ====Singlid==== * "Onko tää rakkautta?!" (1996) * "Oma rotta" (1996) ===Dolchamar=== ==== Albumid ==== * "{{lang|eo|"Rebela Sono"}}" ("The Rebel Sound") (2005) ===Lordi=== ==== Albumid ==== * [[The Arockalypse|"The Arockalypse"]] (2006) * [[Deadache|"Deadache"]] (2008) * [[Babez For Breakfast|"Babez For Breakfast"]] (2010) ====Singlid ja EP-d==== * [[Hard Rock Hallelujah|"Hard Rock Hallelujah"]] (2006) FIN nr 1, GER nr 5, UK nr 25, IRL nr 4 * [[Who's Your Daddy? (Lordi song)|"Who"s Your Daddy?"]] (2006) FIN nr 1, GER nr 33 * [[Would You Love A Monsterman?|"Would You Love A Monsterman?"]] (2006) (2006) * [[It Snows In Hell|"It Snows In Hell]] (2006) FIN nr 2 * [["They Only Come Out at Night"]] (2007) FIN nr 6 * [["Beast Loose In Paradise"]] (2008) ==Välislingid== * [http://www.dolchamar.net DOLCHAMAR] ametlik veebileht * [http://www.lordi.fi Lordi – ametlik veebileht] * [http://www.monsterdiscohell.com/ MonsterDiscoHell] {{JÄRJESTA:Piesa, Leena}} [[Kategooria:Soome pianistid]] [[Kategooria:Lordi]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] q2zx5vazhswuex1f30a7oxq1zu2v5lf Sündinud 1982 0 46683 7234925 7231350 2026-09-16T09:09:44Z Kuriuss 38125 7234925 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada–Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[4. november]] – [[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] koxylgjz72ohkhtykh4nurkkf76ntnc 7234928 7234925 2026-09-16T09:11:51Z Kuriuss 38125 7234928 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada – Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[4. november]] – [[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] 29aeaf9lnck507gvcm6zqn0uuxx6irb Tallinna Kuristiku Gümnaasium 0 49273 7234963 7096406 2026-09-16T09:48:26Z Kuriuss 38125 7234963 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{allikad}} [[File:TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUM.JPG|300px|thumb|Tallinna Kuristiku Gümnaasium]] '''Tallinna Kuristiku Gümnaasium''' on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Kristjan Kärberi tänav]] 9. Tegemist on linnaosa suurima kooliga, kus õpib umbes 1000 õpilast. Õppeasutuses on 41 klassikomplekti suuruses 3–30 õpilast ja üle 75 õpetaja. Koolis antakse välja ajalehte Kresku, mis on kaks aastat järjest tulnud noorte meediaklubi korraldatavas võistluses vabariigi parimaks. == Ajalugu == Õppeasutus avati [[1. september|1. septembril]] [[1984]] Lasnamäe IV mikrorajoonis '''Tallinna 60. Keskkooli''' nime all. Koos Eesti Vabariigi tulekuga nimetati õppeasutus ümber Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiks.{{millal}} Uuele nimele andis aluse kunagi kooli läheduses asunud Kuristiku küla, mis Lasnamäe ehitamise käigus likvideeriti. ==Alg- ja põhikool== Inglise keelt õpivad kõik õpilased alates esimesest klassist: pärast 6. klassi komplekteeritakse paremaid õpitulemusi näidanud õpilastest inglise keele ja matemaatika õppesuunaga klass, kus õpitakse vastavalt inglise keelt ja matemaatikat süvendatult (matemaatikas on üks tund nädalas ka rühmatund). Kui leidub soovijaid, on võimalik A-keelena (esimene võõrkeel) õppida ka saksa keelt. B-võõrkeelena õpivad kõik kooli õpilased alates kuuendast klassist vene keelt või saksa keelt. ==Gümnaasium== Koolis on võimalik õppida humanitaar-, majanduse-ettevõtluse, multimeedia või loodusainete-reaalkallakuga klassis, kus õpitakse mõningaid aineid süvendatult. ==Huvitegevus== Algse nimega Tallinna 60. Keskkool paistis juba algusaastatel silma aktiivse sporditegevusega. Koolis tegutses maadlusring, peeti tütarlaste aeroobikakavade võistlusi. Ka Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis saab tegelda [[jalgpall]]i, [[korvpall]]i, [[käsipall]]i ja [[kergejõustik|kergejõustikuga]]u. Kevaditi peetakse kooli õuel juba üle kümne aasta Kuristiku laulu- ja tantsupidu. ==Välislingid== *[http://www.kuristiku.ee Tallinna Kuristiku Gümnaasium] *[http://kresku.kuristiku.ee Koolileht Kresku] [[Kategooria:Tallinna koolid|Kuristiku Gümnaasium]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 2odr1a3yeeiifl5uyjazptmq0q6ya0t Arhitektuuri mõisteid 0 50235 7235001 7234432 2026-09-16T11:11:15Z Sendrasendra 225202 /* M */ 7235001 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 6u1hu959v4mnavu61qanvts159cafu9 7235009 7235001 2026-09-16T11:45:19Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7235009 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] g0vwlnnput8ncpe32sf7me2x7y91gj9 7235010 7235009 2026-09-16T11:46:48Z Sendrasendra 225202 /* B */ 7235010 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 3k8mpnnszf2b8i4gqro1t8ctcrwhz3t 50 Cent 0 50452 7234742 7150439 2026-09-15T20:58:48Z Kuriuss 38125 7234742 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimetaAeg|aasta=2008|kuu=juuni}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = 50 Cent | pilt = 50-cent.jpg | pildiallkiri = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Curtis James Jackson III | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|7|6}}<br />[[New York City]], [[New York]], [[USA]] | päritolu = [[New York City]] | stiil = [[hiphop]] | seotud_esitajad = [[G-Unit]], [[Eminem]], [[Dr. Dre]], [[Mobb Deep]], [[Sha Money XL]] | amet = [[Räppar]], [[näitleja]], [[eraettevõtja]], [[juhtivprodutsent]] | tegev = 1998 – tänini | plaadifirma = Jam Master Jay, Columbia, Aftermath, G-Unit, Interscope, Shady, Violator | URL = [http://www.50cent.com/ Ametlik koduleht] }} '''Curtis James Jackson III''' (esinejanimega '''50 Cent'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1975]]) on [[USA]] [[räppar]] ja [[muusikaprodutsent]]. Tema läbimurdealbumiks oli koostöös [[Dr. Dre]] ja [[Eminem]]iga ilmunud album "[[Get Rich or Die Trying]]" (2003), mida müüdi 11 miljonit eksemplari. Palju kõmu on tekitanud 50 Centi skandaalirohke eraelu, vaen ja tülid teiste räpparitega ning mitu talle suunatud ebaõnnestunud tapmiskatset. ==Karjäär== Alates [[1990. aastad|1990.]] aastate keskpaigast pühendus ta muusikale, töötades koos [[muusikaprodutsent|produtsendiduo]] [[Trackmasters|Trackmastersiga]]. Juba [[1999]]. aastal sai 50 Cent [[plaadileping]]u [[Columbia (plaadifirma)|Columbiaga]] ning kiiresti valmis tervelt 36 lugu [[debüütalbum]]i "Power of a Dollar" tarbeks. See plaat sisaldas ka singlit "How to Rob". Ometi ei antud seda albumit kunagi välja. Seda kahel põhjusel: esiteks oli tegemist üpris vastuolulise loominguga ja teiseks – [[2000]]. aasta [[24. mai]]l tulistati teda koduõues üheksa korda, misjärel loobus ta Columbia lepingust. Hoolimata raskustest jätkas 50 Cent teed ja hakkas tegema koostööd oma artistist sõbra, [[Sha Money XL]]-ga. Koostöös valmis üle 30 loo, kuid need avaldati ainult nn piraatmaterjalina – neid ei müüdud avalikult, vaid mustal turul. Sama saatus oli osaks saanud ka eelmistele lugudele, näiteks vastuoluline "How To Rob". Ometigi läks nüüd paremini ning debüütalbum "[[Guess Who's Back?]]" tuli välja ka avalikult. Edasi ilmus "[[50 Cent Is the Future]]", millel kasutas materjali näiteks [[Jay-Z]]-lt ja [[Raphael Saadiq]]ilt. 50 Centi suureks läbimurdeks võib pidada liitumist [[Eminem]]iga, kes oli juba varem korduvalt väitnud, et 50 Cent on tema lemmikräppar. Dr. Drega konsulteerimise järel sõlmiski Eminem 50 Centiga lepingu ja 50 Centist sai Eminemile kuuluva Shady/Aftermathi kaubamärgi esindaja. Juba [[Los Angeles]]es oma suurema plaadi kallal töötades jõudis 50 Cent kokku panna ka järgmise ''underground''-albumi "[[No Mercy, No Fear]]", millelt lugu "Wanksta" avaldati Eminemi filmimuusika plaadil "[[8 Mile]]". [[2003]]. aasta veebruaris ilmus album "[[Get Rich or Die Tryin]]". Plaat sööstis müügiedetabelites kiirelt esikohale ja nädalaga müüdi seda üle miljoni eksemplari. Aasta jooksul müüdi seda 6,5 miljonit eksemplari, mis tegi sellest USA-s aasta suurima läbimüügiga plaadi. Albumi superhitiks sai "In Da Club", mis ei puudunud edetabelitest üheski räppmuusikat austavas raadios. Plaadi tuntuimad lood on "Many Men" ja teise singlina ilmunud "21 Questions". [[2004]]. aasta veebruaris nimetati 50 Cent [[Brit Awards]]il parimaks läbilöönud välismaiseks artistiks. Räpparist tehti [[2005]]. aastal eluloofilm "Get Rich Or Die Trying", mis meenutab Eminemi hitt-linateost "[[8 Mile]]". Film jutustab tema elust kriminaalina kuni kuulsaks artistiks saamiseni. Stsenaariumi kirjutas juba telesarjaga "[[Sopranod]]" tuntuks saanud [[Terence Winter]], produtsendid olid plaadifirma [[Interscope]] juht [[Jimmy Iovine]] ja Eminemi [[mänedžer]] [[Paul Rosenberg]], kes mängisid kaasa ka filmis "8 Mile". Album "[[The Massacre]]" ametlik esitlus toimus 3. märtsil 2005 ning plaadi esimesed singlid "Disco Inferno" ja "Candy Shop" said raadiotes väga populaarseks (samal kuupäeval juhtus USA singlimüügi edetabelis ajalooline sündmus, mil esiviisikus oli kolm ühe artisti singlit). Uus album on palju kvaliteetsem ja sisukam, ent samas palju kommertslikum kui 50 Centi eelmine plaat. Produtsendid on Dr. Dre, Eminem ja [[Hi-Tek]] ning külalistena astuvad seekord üles [[Slim Shady]], [[Tony Yayo]], [[Jaimie Foxx]] ja Olivia. 20. mail kuulutati E3-l ([[Electronic Entertainment Expo]]) välja uus videomäng – "50 Cent: Bulletproof". 2005. aasta BET ([[Black Entertainment Television]]) auhindade jagamisel oli 50 Cent esitatud kahes kategoorias – parim meesartist ja parim koostöö. 2005. aasta juuli lõpus ilmus uus singel "Outta Control Remix" koostöös Mobb Deep´iga. Selles variandis võib lugu kuulda ka albumi "The Massacre" 6. septembril 2005 ilmunud täiendatud versioonil. Plaadi lisana on singlite videoid sisaldav osa. 9. augustil ilmus raamat "From Pieces To Weight: Once Upon a Time in Southside Queens", mis räägib 50 Centi elust tänaval. Ta on öelnud, et kirjutas selle raamatu, et selgitada seda maailma, kust ta tuleb ja seda keskkonda, millele paljud inimesed ei lähe rohkem lähemale kui see, mida nad telekast näevad. Ta annab teada, et on üle elanud üheksa kuuli ja ta ei ütle seda mitte selleks, et plaadimüük oleks suurem, vaid seepärast, et see on tõsi. 3. aprillil 2006 esilinastus [[AOL Music]]us Olivia ja 50 Centi video laulule "Best Friend". Samas teatati, et mees on saanud osa filmis "The Dance" ja mängib seal vangi. Staaridest esineb filmis [[Nicolas Cage]]. Veel on mees saanud osa [[Iraagi sõda|Iraagi sõjast]] naasvate sõdurite elust jutustavas filmis "Home Of The Brave" ning mängib selles koos [[Samuel L. Jackson]]iga. Mais 2006 teatas 50 Cent, et asub produtseerima filmi "Live Bet", mis jutustab illegaalsest autode kiirusvõistlusest [[Manhattan]]i tänavail. 50 Centi ametlikule lehele lisati 5. aprillil 2007 uus lugu "Straight To The Bank", mille produtsent on [[Ty Fife]] ja miksija Dr. Dre. Eestis esines räppar 29. juulil 2007 [[Tallinna lauluväljak]]ul koos grupiga [[G-Unit]]. 9. augustil 2007 avastas 50 Cent raevunult, et tema ja [[Robin Thicke]]'i koostöös valminud laul "Follow My Lead" ning selle muusikavideo, mis pidanuks avalikkuse ette jõudma alles nädalate pärast, oli lekitatud internetti kõigile kättesaadavaks. Enne albumit jõudis üle maailma 3. septembril 2007 müügile singel "Ayo Technology" koos [[Justin Timberlake]]'i ja [[Timbaland]]iga. Albumi "Curtis" andis räppar välja 10. septembril 2007. Plaadil on kokku 18 lugu ning kaasa löövad [[Akon]], [[Tony Yayo]], [[Nicole Sherzinger]], [[Young Buck]], [[Robin Thicke]] ja [[Mary J. Blige]]. Singlitena ilmudsid lisaks "Amusement Park" ja 2007 juunis "I Get Money". Plaat tõusis Euroopa albumiedetabelis esikohale ning see andis jõudu kontserditurnee jätkamiseks. === Tulistamine === 50 Centi tulistati aastal 2000 9-mm käsirelvaga tema vanaema endise maja ees [[Lõuna-Jamaica|Lõuna-Jamaical]] (üks [[New York|New Yorgi]] linnaosadest). Kokku tulistati teda 9 korda: kätte, käsivarde, mõlemasse jalga, puusa, rinda ja vasakusse põske. Põske tabanud kuul lõi välja tarkusehamba ja "määris" ta hääle. 50 Cent viidi haiglasse, kus ta veetis 13 päeva. Väidetav tulistaja Darryl "Hommo" Baum tapeti kolm nädalat hiljem. ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} *[http://www.50cent.com Ametlik koduleht] *[http://twitter.com/50cent 50 Centi Twitteris] *[http://lyrics.az/50-cent/ 50 Centi laulude sõnad] *[http://www.facebook.com/50cent 50 Centi Facebookis] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 3vo953s706n3eqsto6ywa5rt45wo4ht 7234788 7234742 2026-09-15T21:45:54Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7234788 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimetaAeg|aasta=2008|kuu=juuni}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = 50 Cent | pilt = 50-cent.jpg | pildiallkiri = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Curtis James Jackson III | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|7|6}}<br />[[New York City]], [[New York]], [[USA]] | päritolu = [[New York City]] | stiil = [[hiphop]] | seotud_esitajad = [[G-Unit]], [[Eminem]], [[Dr. Dre]], [[Mobb Deep]], [[Sha Money XL]] | amet = [[Räppar]], [[näitleja]], [[eraettevõtja]], [[juhtivprodutsent]] | tegev = 1998 – tänini | plaadifirma = Jam Master Jay, Columbia, Aftermath, G-Unit, Interscope, Shady, Violator | URL = [http://www.50cent.com/ Ametlik koduleht] }} [[File:50 cent in concert.jpg|thumb|left|alt=Black-and-white closeup of 50 Cent singing onstage|50 Cent (2007)]] '''Curtis James Jackson III''' (esinejanimega '''50 Cent'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1975]]) on [[USA]] [[räppar]] ja [[muusikaprodutsent]]. Tema läbimurdealbumiks oli koostöös [[Dr. Dre]] ja [[Eminem]]iga ilmunud album "[[Get Rich or Die Trying]]" (2003), mida müüdi 11 miljonit eksemplari. Palju kõmu on tekitanud 50 Centi skandaalirohke eraelu, vaen ja tülid teiste räpparitega ning mitu talle suunatud ebaõnnestunud tapmiskatset. ==Karjäär== Alates [[1990. aastad|1990.]] aastate keskpaigast pühendus ta muusikale, töötades koos [[muusikaprodutsent|produtsendiduo]] [[Trackmasters|Trackmastersiga]]. Juba [[1999]]. aastal sai 50 Cent [[plaadileping]]u [[Columbia (plaadifirma)|Columbiaga]] ning kiiresti valmis tervelt 36 lugu [[debüütalbum]]i "Power of a Dollar" tarbeks. See plaat sisaldas ka singlit "How to Rob". Ometi ei antud seda albumit kunagi välja. Seda kahel põhjusel: esiteks oli tegemist üpris vastuolulise loominguga ja teiseks – [[2000]]. aasta [[24. mai]]l tulistati teda koduõues üheksa korda, misjärel loobus ta Columbia lepingust. Hoolimata raskustest jätkas 50 Cent teed ja hakkas tegema koostööd oma artistist sõbra, [[Sha Money XL]]-ga. Koostöös valmis üle 30 loo, kuid need avaldati ainult nn piraatmaterjalina – neid ei müüdud avalikult, vaid mustal turul. Sama saatus oli osaks saanud ka eelmistele lugudele, näiteks vastuoluline "How To Rob". Ometigi läks nüüd paremini ning debüütalbum "[[Guess Who's Back?]]" tuli välja ka avalikult. Edasi ilmus "[[50 Cent Is the Future]]", millel kasutas materjali näiteks [[Jay-Z]]-lt ja [[Raphael Saadiq]]ilt. 50 Centi suureks läbimurdeks võib pidada liitumist [[Eminem]]iga, kes oli juba varem korduvalt väitnud, et 50 Cent on tema lemmikräppar. Dr. Drega konsulteerimise järel sõlmiski Eminem 50 Centiga lepingu ja 50 Centist sai Eminemile kuuluva Shady/Aftermathi kaubamärgi esindaja. Juba [[Los Angeles]]es oma suurema plaadi kallal töötades jõudis 50 Cent kokku panna ka järgmise ''underground''-albumi "[[No Mercy, No Fear]]", millelt lugu "Wanksta" avaldati Eminemi filmimuusika plaadil "[[8 Mile]]". [[2003]]. aasta veebruaris ilmus album "[[Get Rich or Die Tryin]]". Plaat sööstis müügiedetabelites kiirelt esikohale ja nädalaga müüdi seda üle miljoni eksemplari. Aasta jooksul müüdi seda 6,5 miljonit eksemplari, mis tegi sellest USA-s aasta suurima läbimüügiga plaadi. Albumi superhitiks sai "In Da Club", mis ei puudunud edetabelitest üheski räppmuusikat austavas raadios. Plaadi tuntuimad lood on "Many Men" ja teise singlina ilmunud "21 Questions". [[2004]]. aasta veebruaris nimetati 50 Cent [[Brit Awards]]il parimaks läbilöönud välismaiseks artistiks. Räpparist tehti [[2005]]. aastal eluloofilm "Get Rich Or Die Trying", mis meenutab Eminemi hitt-linateost "[[8 Mile]]". Film jutustab tema elust kriminaalina kuni kuulsaks artistiks saamiseni. Stsenaariumi kirjutas juba telesarjaga "[[Sopranod]]" tuntuks saanud [[Terence Winter]], produtsendid olid plaadifirma [[Interscope]] juht [[Jimmy Iovine]] ja Eminemi [[mänedžer]] [[Paul Rosenberg]], kes mängisid kaasa ka filmis "8 Mile". Album "[[The Massacre]]" ametlik esitlus toimus 3. märtsil 2005 ning plaadi esimesed singlid "Disco Inferno" ja "Candy Shop" said raadiotes väga populaarseks (samal kuupäeval juhtus USA singlimüügi edetabelis ajalooline sündmus, mil esiviisikus oli kolm ühe artisti singlit). Uus album on palju kvaliteetsem ja sisukam, ent samas palju kommertslikum kui 50 Centi eelmine plaat. Produtsendid on Dr. Dre, Eminem ja [[Hi-Tek]] ning külalistena astuvad seekord üles [[Slim Shady]], [[Tony Yayo]], [[Jaimie Foxx]] ja Olivia. 20. mail kuulutati E3-l ([[Electronic Entertainment Expo]]) välja uus videomäng – "50 Cent: Bulletproof". 2005. aasta BET ([[Black Entertainment Television]]) auhindade jagamisel oli 50 Cent esitatud kahes kategoorias – parim meesartist ja parim koostöö. 2005. aasta juuli lõpus ilmus uus singel "Outta Control Remix" koostöös Mobb Deep´iga. Selles variandis võib lugu kuulda ka albumi "The Massacre" 6. septembril 2005 ilmunud täiendatud versioonil. Plaadi lisana on singlite videoid sisaldav osa. 9. augustil ilmus raamat "From Pieces To Weight: Once Upon a Time in Southside Queens", mis räägib 50 Centi elust tänaval. Ta on öelnud, et kirjutas selle raamatu, et selgitada seda maailma, kust ta tuleb ja seda keskkonda, millele paljud inimesed ei lähe rohkem lähemale kui see, mida nad telekast näevad. Ta annab teada, et on üle elanud üheksa kuuli ja ta ei ütle seda mitte selleks, et plaadimüük oleks suurem, vaid seepärast, et see on tõsi. 3. aprillil 2006 esilinastus [[AOL Music]]us Olivia ja 50 Centi video laulule "Best Friend". Samas teatati, et mees on saanud osa filmis "The Dance" ja mängib seal vangi. Staaridest esineb filmis [[Nicolas Cage]]. Veel on mees saanud osa [[Iraagi sõda|Iraagi sõjast]] naasvate sõdurite elust jutustavas filmis "Home Of The Brave" ning mängib selles koos [[Samuel L. Jackson]]iga. Mais 2006 teatas 50 Cent, et asub produtseerima filmi "Live Bet", mis jutustab illegaalsest autode kiirusvõistlusest [[Manhattan]]i tänavail. 50 Centi ametlikule lehele lisati 5. aprillil 2007 uus lugu "Straight To The Bank", mille produtsent on [[Ty Fife]] ja miksija Dr. Dre. Eestis esines räppar 29. juulil 2007 [[Tallinna lauluväljak]]ul koos grupiga [[G-Unit]]. 9. augustil 2007 avastas 50 Cent raevunult, et tema ja [[Robin Thicke]]'i koostöös valminud laul "Follow My Lead" ning selle muusikavideo, mis pidanuks avalikkuse ette jõudma alles nädalate pärast, oli lekitatud internetti kõigile kättesaadavaks. Enne albumit jõudis üle maailma 3. septembril 2007 müügile singel "Ayo Technology" koos [[Justin Timberlake]]'i ja [[Timbaland]]iga. Albumi "Curtis" andis räppar välja 10. septembril 2007. Plaadil on kokku 18 lugu ning kaasa löövad [[Akon]], [[Tony Yayo]], [[Nicole Sherzinger]], [[Young Buck]], [[Robin Thicke]] ja [[Mary J. Blige]]. Singlitena ilmudsid lisaks "Amusement Park" ja 2007 juunis "I Get Money". Plaat tõusis Euroopa albumiedetabelis esikohale ning see andis jõudu kontserditurnee jätkamiseks. === Tulistamine === 50 Centi tulistati aastal 2000 9-mm käsirelvaga tema vanaema endise maja ees [[Lõuna-Jamaica|Lõuna-Jamaical]] (üks [[New York|New Yorgi]] linnaosadest). Kokku tulistati teda 9 korda: kätte, käsivarde, mõlemasse jalga, puusa, rinda ja vasakusse põske. Põske tabanud kuul lõi välja tarkusehamba ja "määris" ta hääle. 50 Cent viidi haiglasse, kus ta veetis 13 päeva. Väidetav tulistaja Darryl "Hommo" Baum tapeti kolm nädalat hiljem. ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} *[http://www.50cent.com Ametlik koduleht] *[http://twitter.com/50cent 50 Centi Twitteris] *[http://lyrics.az/50-cent/ 50 Centi laulude sõnad] *[http://www.facebook.com/50cent 50 Centi Facebookis] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 25azhkg93hb5n93apz9eq9570ixss4m 7234789 7234788 2026-09-15T21:46:15Z Nyt sivistyn 237321 7234789 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimetaAeg|aasta=2008|kuu=juuni}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = 50 Cent | pilt = 50-cent.jpg | pildiallkiri = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Curtis James Jackson III | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|7|6}}<br />[[New York City]], [[New York]], [[USA]] | päritolu = [[New York City]] | stiil = [[hiphop]] | seotud_esitajad = [[G-Unit]], [[Eminem]], [[Dr. Dre]], [[Mobb Deep]], [[Sha Money XL]] | amet = [[Räppar]], [[näitleja]], [[eraettevõtja]], [[juhtivprodutsent]] | tegev = 1998 – tänini | plaadifirma = Jam Master Jay, Columbia, Aftermath, G-Unit, Interscope, Shady, Violator | URL = [http://www.50cent.com/ Ametlik koduleht] }} [[File:50 cent in concert.jpg|thumb|right|alt=Black-and-white closeup of 50 Cent singing onstage|50 Cent (2007)]] '''Curtis James Jackson III''' (esinejanimega '''50 Cent'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1975]]) on [[USA]] [[räppar]] ja [[muusikaprodutsent]]. Tema läbimurdealbumiks oli koostöös [[Dr. Dre]] ja [[Eminem]]iga ilmunud album "[[Get Rich or Die Trying]]" (2003), mida müüdi 11 miljonit eksemplari. Palju kõmu on tekitanud 50 Centi skandaalirohke eraelu, vaen ja tülid teiste räpparitega ning mitu talle suunatud ebaõnnestunud tapmiskatset. ==Karjäär== Alates [[1990. aastad|1990.]] aastate keskpaigast pühendus ta muusikale, töötades koos [[muusikaprodutsent|produtsendiduo]] [[Trackmasters|Trackmastersiga]]. Juba [[1999]]. aastal sai 50 Cent [[plaadileping]]u [[Columbia (plaadifirma)|Columbiaga]] ning kiiresti valmis tervelt 36 lugu [[debüütalbum]]i "Power of a Dollar" tarbeks. See plaat sisaldas ka singlit "How to Rob". Ometi ei antud seda albumit kunagi välja. Seda kahel põhjusel: esiteks oli tegemist üpris vastuolulise loominguga ja teiseks – [[2000]]. aasta [[24. mai]]l tulistati teda koduõues üheksa korda, misjärel loobus ta Columbia lepingust. Hoolimata raskustest jätkas 50 Cent teed ja hakkas tegema koostööd oma artistist sõbra, [[Sha Money XL]]-ga. Koostöös valmis üle 30 loo, kuid need avaldati ainult nn piraatmaterjalina – neid ei müüdud avalikult, vaid mustal turul. Sama saatus oli osaks saanud ka eelmistele lugudele, näiteks vastuoluline "How To Rob". Ometigi läks nüüd paremini ning debüütalbum "[[Guess Who's Back?]]" tuli välja ka avalikult. Edasi ilmus "[[50 Cent Is the Future]]", millel kasutas materjali näiteks [[Jay-Z]]-lt ja [[Raphael Saadiq]]ilt. 50 Centi suureks läbimurdeks võib pidada liitumist [[Eminem]]iga, kes oli juba varem korduvalt väitnud, et 50 Cent on tema lemmikräppar. Dr. Drega konsulteerimise järel sõlmiski Eminem 50 Centiga lepingu ja 50 Centist sai Eminemile kuuluva Shady/Aftermathi kaubamärgi esindaja. Juba [[Los Angeles]]es oma suurema plaadi kallal töötades jõudis 50 Cent kokku panna ka järgmise ''underground''-albumi "[[No Mercy, No Fear]]", millelt lugu "Wanksta" avaldati Eminemi filmimuusika plaadil "[[8 Mile]]". [[2003]]. aasta veebruaris ilmus album "[[Get Rich or Die Tryin]]". Plaat sööstis müügiedetabelites kiirelt esikohale ja nädalaga müüdi seda üle miljoni eksemplari. Aasta jooksul müüdi seda 6,5 miljonit eksemplari, mis tegi sellest USA-s aasta suurima läbimüügiga plaadi. Albumi superhitiks sai "In Da Club", mis ei puudunud edetabelitest üheski räppmuusikat austavas raadios. Plaadi tuntuimad lood on "Many Men" ja teise singlina ilmunud "21 Questions". [[2004]]. aasta veebruaris nimetati 50 Cent [[Brit Awards]]il parimaks läbilöönud välismaiseks artistiks. Räpparist tehti [[2005]]. aastal eluloofilm "Get Rich Or Die Trying", mis meenutab Eminemi hitt-linateost "[[8 Mile]]". Film jutustab tema elust kriminaalina kuni kuulsaks artistiks saamiseni. Stsenaariumi kirjutas juba telesarjaga "[[Sopranod]]" tuntuks saanud [[Terence Winter]], produtsendid olid plaadifirma [[Interscope]] juht [[Jimmy Iovine]] ja Eminemi [[mänedžer]] [[Paul Rosenberg]], kes mängisid kaasa ka filmis "8 Mile". Album "[[The Massacre]]" ametlik esitlus toimus 3. märtsil 2005 ning plaadi esimesed singlid "Disco Inferno" ja "Candy Shop" said raadiotes väga populaarseks (samal kuupäeval juhtus USA singlimüügi edetabelis ajalooline sündmus, mil esiviisikus oli kolm ühe artisti singlit). Uus album on palju kvaliteetsem ja sisukam, ent samas palju kommertslikum kui 50 Centi eelmine plaat. Produtsendid on Dr. Dre, Eminem ja [[Hi-Tek]] ning külalistena astuvad seekord üles [[Slim Shady]], [[Tony Yayo]], [[Jaimie Foxx]] ja Olivia. 20. mail kuulutati E3-l ([[Electronic Entertainment Expo]]) välja uus videomäng – "50 Cent: Bulletproof". 2005. aasta BET ([[Black Entertainment Television]]) auhindade jagamisel oli 50 Cent esitatud kahes kategoorias – parim meesartist ja parim koostöö. 2005. aasta juuli lõpus ilmus uus singel "Outta Control Remix" koostöös Mobb Deep´iga. Selles variandis võib lugu kuulda ka albumi "The Massacre" 6. septembril 2005 ilmunud täiendatud versioonil. Plaadi lisana on singlite videoid sisaldav osa. 9. augustil ilmus raamat "From Pieces To Weight: Once Upon a Time in Southside Queens", mis räägib 50 Centi elust tänaval. Ta on öelnud, et kirjutas selle raamatu, et selgitada seda maailma, kust ta tuleb ja seda keskkonda, millele paljud inimesed ei lähe rohkem lähemale kui see, mida nad telekast näevad. Ta annab teada, et on üle elanud üheksa kuuli ja ta ei ütle seda mitte selleks, et plaadimüük oleks suurem, vaid seepärast, et see on tõsi. 3. aprillil 2006 esilinastus [[AOL Music]]us Olivia ja 50 Centi video laulule "Best Friend". Samas teatati, et mees on saanud osa filmis "The Dance" ja mängib seal vangi. Staaridest esineb filmis [[Nicolas Cage]]. Veel on mees saanud osa [[Iraagi sõda|Iraagi sõjast]] naasvate sõdurite elust jutustavas filmis "Home Of The Brave" ning mängib selles koos [[Samuel L. Jackson]]iga. Mais 2006 teatas 50 Cent, et asub produtseerima filmi "Live Bet", mis jutustab illegaalsest autode kiirusvõistlusest [[Manhattan]]i tänavail. 50 Centi ametlikule lehele lisati 5. aprillil 2007 uus lugu "Straight To The Bank", mille produtsent on [[Ty Fife]] ja miksija Dr. Dre. Eestis esines räppar 29. juulil 2007 [[Tallinna lauluväljak]]ul koos grupiga [[G-Unit]]. 9. augustil 2007 avastas 50 Cent raevunult, et tema ja [[Robin Thicke]]'i koostöös valminud laul "Follow My Lead" ning selle muusikavideo, mis pidanuks avalikkuse ette jõudma alles nädalate pärast, oli lekitatud internetti kõigile kättesaadavaks. Enne albumit jõudis üle maailma 3. septembril 2007 müügile singel "Ayo Technology" koos [[Justin Timberlake]]'i ja [[Timbaland]]iga. Albumi "Curtis" andis räppar välja 10. septembril 2007. Plaadil on kokku 18 lugu ning kaasa löövad [[Akon]], [[Tony Yayo]], [[Nicole Sherzinger]], [[Young Buck]], [[Robin Thicke]] ja [[Mary J. Blige]]. Singlitena ilmudsid lisaks "Amusement Park" ja 2007 juunis "I Get Money". Plaat tõusis Euroopa albumiedetabelis esikohale ning see andis jõudu kontserditurnee jätkamiseks. === Tulistamine === 50 Centi tulistati aastal 2000 9-mm käsirelvaga tema vanaema endise maja ees [[Lõuna-Jamaica|Lõuna-Jamaical]] (üks [[New York|New Yorgi]] linnaosadest). Kokku tulistati teda 9 korda: kätte, käsivarde, mõlemasse jalga, puusa, rinda ja vasakusse põske. Põske tabanud kuul lõi välja tarkusehamba ja "määris" ta hääle. 50 Cent viidi haiglasse, kus ta veetis 13 päeva. Väidetav tulistaja Darryl "Hommo" Baum tapeti kolm nädalat hiljem. ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} *[http://www.50cent.com Ametlik koduleht] *[http://twitter.com/50cent 50 Centi Twitteris] *[http://lyrics.az/50-cent/ 50 Centi laulude sõnad] *[http://www.facebook.com/50cent 50 Centi Facebookis] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 56491znl7in9lhoh6kjnkaqo6ehkvue Esindajatekoda 0 51369 7234808 7095325 2026-09-15T23:15:41Z Sendrasendra 225202 /* Riigi parlamendi alamkoda */ 7234808 wikitext text/x-wiki '''Esindajatekoda''' on mitmes riigis [[seadusandlik võim|seadusandliku esindusorgani]] ([[parlament|parlamendi]]) või selle [[alamkoda|alamkoja]] nimetus. Esindajatekojaks nimetatakse ka mõne [[föderatsiooni subjekt]]i ja [[autonoomia|autonoomse territooriumi]] parlamendi alamkoda. Esindajatekoja toimimispõhimõtted on riigiti erinevad, sõltudes sellest, kas tegemist on [[parlamentarism|parlamentaarse]] või [[presidentaalne vabariik|presidentaalse]] riigiga. Esindajatekoja funktsioonid sõltuvad ka sellest, kas tegemist on ühekojalise parlamendiga või kahekojalise parlamendi alamkojaga. ==Esindajatekodade loend== ===Ühekojaline parlament=== *[[Küprose parlament|Küprose Esindajatekoda]] *[[Malta parlament|Malta Esindajatekoda]] *[[Sierra Leone parlament|Sierra Leone Esindajatekoda]] *[[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa Esindajatekoda]] ===Parlamendi alamkoda=== ====Riigi parlamendi alamkoda==== *[[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] *[[Antigua ja Barbuda Esindajatekoda]] *[[Belize'i Esindajatekoda]] *[[Birma Esindajatekoda]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina Esindajatekoda]] *[[Colombia Esindajatekoda]] *[[Egiptuse Esindajatekoda]] *[[Etioopia Rahvaesindajate Koda]] *[[Filipiinide Esindajatekoda]] *[[Grenada Esindajatekoda]] *[[Hollandi Esindajatekoda]] *[[Dáil Éireann|Iirimaa Esindajatekoda]] *[[Jaapani Esindajatekoda]] *[[Jamaica Esindajatekoda]] *[[Jeemeni Esindajatekoda]] *[[Libeeria Esindajatekoda]] *[[Esindajatekoda (Malaisia)|Esindajatekoda]] ehk [[Dewan Rakyat]] ([[Malaisia]]) *[[Nepali Esindajatekoda]] *[[Nigeeria Esindajatekoda]] *[[Tai Esindajatekoda]] *[[Trinidadi ja Tobago Esindajatekoda]] *[[Esindajatekoda (Tšehhi)|Tšehhi Esindajatekoda]] *[[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Tšehhoslovakkia Esindajatekoda]] *[[Valgevene Esindajatekoda]] ====Muu parlamendi alamkoda==== *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] osariikide parlamentide alamkojad (välja arvatud [[California]], [[Lääne-Virginia]], [[Maryland]], [[Nebraska]], [[Nevada]], [[New Jersey]], [[New Yorgi osariik|New York]], [[Virginia]] ja [[Wisconsin]]) *[[Berliini Esindajatekoda]] ([[Saksamaa]]) *[[Puerto Rico Esindajatekoda]] (Ameerika Ühendriigid) *[[Sansibari Esindajatekoda]] ([[Tansaania]]) *[[Somaalimaa Esindajatekoda]] ([[Somaalia]]) [[Kategooria:Parlamendid| ]] 12nl5mmna5gcx14a4us6xzdiypi0ter Christian Ackermann 0 53236 7234978 6516026 2026-09-16T10:11:53Z ~2026-49960-70 237677 /* */ 7234978 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Christian Ackermann vanemast; Christian Ackermann noorema kohta vaata artiklit [[Christian Ackermann noorem]]}} '''Christian Ackermann''' (sündis [[Königsberg]]is; suri [[1710]] [[Tallinn]]as) oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim [[puunikerdaja]], kes murdis end välja aastasadu püsinud tsunftisüsteemist ning kelle töökojas valmisid aastatel 1680–1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikute sisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium.<ref name="Z04HO" /> Samuti mainis ta sageli oma loomingus Jan Morten Mulda ja Ihor Oletskyt == Elukäik == Christian Ackermann saabus Tallinna 1670. aastate algul ning asus kutsutud kujurisellina tööle tislerite ja puunikerdajate ameti meistri [[Elert Thiele]] nikerdustöökojas.<ref name=":0" /> Pärast Thiele surma [[1674]]. aastal abiellus Ackermann meistri lese Anna Martensiga. Laulatus toimus [[Oleviste kirik]]us [[22. aprill]]il [[1675]]. [[Tallinna kodanik]]uks<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 86</ref> oli Ackermann saanud kaks päeva varem.<ref name="H1A6D" /> Ackermanni peres oli kümme last. Esimene laps, Johan Christoffer, sündis 1675. aasta aprillis loodud peres juba sama aasta septembris. [[1677]] ristiti Oleviste koguduses Ackermanni teine laps – Maria Elisabeth.<ref name="saN7p" /> Ülejäänud kaheksa last ristiti Tallinna Toomkoguduses: [[1680]] ristiti Regina Elisabeth, [[1681]] Christian, [[1684]] Christina, [[1686]] Gustav, [[1689]] Reinhold Johan, [[1691]] Anna Maria ning [[1693]] kaksikud Johan Magnuse ja Judith.<ref name="Y1M0y" /> Et mõni Ackermanni kümnest lapsest oleks surnud, selle kohta andmed puuduvad.<ref name=":1" /> 1670. aastate lõpul lahkus Ackermann ühes perekonnaga varem Elert Thielele kuulunud majast ([[Olevimägi|Olevimägi 4]]) ning asus elama ja töötama Tallinna linna piiridest väljapoole, kuhugi [[Toompea]] kanti,<ref name=":1" /> kus jõudsid temani ka jõuka aadelkonna ja isegi kuninglikud tellimused ([[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkirik]]u altarisein). Ackermann elas Tallinnas sündmusterikkal ajal. Lisaks sellele, et ta elas läbi 1684. aastal [[Toompea tulekahju]], kaotas selles kogu oma varanduse ning osales hoonete taastamistöödes (vähemalt sisustuse osas), märkas ta ilmselt ka linnas toimuvat: kindlasti koges ta Tallinnas [[Püha Kanuti gild|Kanuti]] ja [[Oleviste Gild|Oleviste gildi]] ühendamisest (1675), lahutamisest (1681) ja taasühendamisest (1699) ning Rootsi valitsuse, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja gildide vahelisest võimuvõitlusest tekkinud pingeid;<ref name=":2" /> Aastatel 1696–1697 oli Ackermann tunnistajaks suurele näljahädale ja maalt linna saabuvatele põgenikehulkadele.<ref name=":2" /> Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemist, kui Rootsi riik püüdis organiseerida Tallinna kindlustamist, tuli temalgi ilmselt osaleda linna kindlustustöödel<ref name=":2" /> ja Põhjasõja aastatel anda oma majas ulualust Rootsi sõjaväelastele;<ref name="bfChy" /> [[1704]]. aasta venelaste sõjakäik Tallinna alla ja sellest sündmusest tekkinud ärevus pidi puudutama ka Ackermanni. [[1710]]. aastal puhkenud [[katk]] aga jäi ilmselt meistrile viimaseks katsumuseks. Epideemia tohutu puhang oli põhjuseks, miks ei suudetud enam kirikumeetrikasse üles tähendada kõikide surnute nimesid ning miks Ackermanni täpne surmaaeg pole teada. === Suhted Tallinna tislerite ametiga === Pärast seda, kui Ackermann oli abiellunud Elert Thiele lesega, jätkas ta oma tegevust puunikerduskunsti vabameistrina. Sellest tõusis Tallinna tislerite ja puunikerdajate ameti ning selle meistrite arusaamade järgi Ackermanni kui [[pööningujänes]]e<ref name=":3" /> vahel aastaid kestnud tüli, mida kajastab aastaist 1675–1676 (osaliselt) säilinud kirjavahetus.<ref name=":1" /> Mõlemad osapooled on oma õiguste kaitseks pöördunud Tallinna rae poole, kohtuskäimise algatas Ackermann. Ilmselt ei tunnetanud Tallinna tislerite amet esialgu Ackermanni ohtliku konkurendina. Asi läks tõsisemaks siis, kui tsunftimeistrid märkasid, et Ackermann kasutab abitööjõudu ja tema jõudlus kasvab. Vabameistrina võis ta maksta abilistele palka oma äranägemise järgi ning seetõttu hakkasid [[sell]]id tsunftimeistrite juurest lahkuma. Samuti ei tahtnud tislerid leppida sellega, et ennast puunikerdajaks nimetanud ja oma tööd tisleri tööle vastandanud Ackermann kasutas tislerisellide abi.<ref name=":3" /> Nähes, et nad ei suuda Ackermanni kui konkurenti ohjata, hakkasid tsunftimeistrid teda [[tsunft]]i meelitama.<ref name=":3" /> Ackermann jäi aga endale kindlaks ning arvatavasti selleks, et vabaneda linna tsunftimeistrite vaenust ja leida vabameistrina avaramaid teenimisvõimalusi, läks ta Tallinnast ära elama-töötama Toompeale. === Abilised === Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas/Toompeal enam kui kolm aastakümmet ning tema töökojas on valmistatud suur hulk nikerdustöid, on vähe andmeid vabameistri abiliste kohta. Ackermannil oli abiks olnud tislerisell, hilisem Tallinna tislerite ameti meister E. Helmers,<ref name="vcrFL" /> endine Elert Thile sell ja hilisem tsunftimeister Johann Gieseken.<ref name=":0" /> Kolmas mees, kes ilmselt oli mõnda aega töötanud Ackermanni töökojas, oli Toompeal tegutsenud kujur [[Hinrich Martens]].<ref name=":0" /> Võimalik, et Ackermanni töökojas tegid tisleritööd ka Paul Unsehl, Herman Berens, Sven Lund, Jochann Friederich ja Hinrich Petersohn.<ref name=":0" /> [[Fail:Rootsi-Mihkli kiriku kantsel.jpg|pisi|[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u kantsel]] === Töökoda === Ackermannil oli arvatavasti olnud kolm töökoda. Esimene neist oli endine Elert Thiele oma, mille ta päris meistri lesega abielludes.<ref name=":0" /> Pärast Tallinna linnast lahkumist sisustas Ackermann 1670. aastate lõpul või 1680. aastate algul uue töökoja, mis hävis 1684. aastal aga Toompea tulekahjus. Seetõttu tuli Ackermannil sisustada taas uus, seekord kolmas töökoda. Võimalik, et pärast hulgast tisleritöövahenditest ilmajäämist Ackermann oma töökotta tisleriselle enam ei palganud. Tema kodumaal Ida-Preisimaal oli tavaline, et tislerid ja puunikerdajad töötasid eri töökodades ning tegid vajaduse korral koostööd. [[Fail:Tallinn-Puhavaimu-ydre-ur.jpg|pisi|[[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u kella numbrilaud Pühavaimu kiriku seinas]] Puunikerdajana oli Ackermann erakordselt viljakas. Koos tisleritega on ta teinud töid nii sakraal- kui ka profaanhoonete tarvis, nii aadlike kui ka linnakodanike tellimusel. Tema töökojast pärineb vähemalt seitsme Eesti kiriku [[altarisein]], kuue [[kantsel]], ühe [[ristimiskamber]] ja kellatahvli ornamentaalne-figuraalne dekoor ning kaks nikerdatud [[Krutsifiks|Ristilöödu]] kuju. Samuti võib Ackermanni nimele kirjutada kolme nikerdatud ukse([[Portaal (arhitektuur)|portaali]]) ja ühe vankri tegemise ning suure hulga [[Vappepitaaf|(vapp)epitaafide]] nikerdamise. Võib arvata, et Ackermann on teinud ka töid, mis on kunstiajaloolastele jäänud tundmatuks. Tõenäoliselt on hävinud mitmed profaanse iseloomuga tööd. [[Fail:Таллинский Домский собор 3 beentree.jpg|pisi|Tallinna toomkiriku retaabel]] == Ackermanni loomingu uurimine == 2016. aasta sügisel algas Tallinna toomkirikus mahukas Christian Ackermanni loomingu uurimise projekt. Projekti eesmärgiks on vaadata tänapäevast metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud Eesti kirikute altariseinad, kantslid, baptisteeriumid ja muud kunstiväärtuslikud objektid.<ref name=":4" /> Tallinna toomkiriku altariseina juurest alanud ja avalikkuse silme all modernsetel-kunstipärastel tellingutel toimunud uurimistöö jätkus 2017. aasta kevadel toomkiriku kantsli ja Niguliste muuseumi ekspositsiooni kuuluva [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi Mihkli kiriku]] baptisteeriumi juures. 2017. aasta suvel toimusid [[Karuse kirik]]u altariseina ja kantsli, [[Martna kirik|Martna]] ja [[Türi kirik]]u altariseina uuringud. 2017. aasta suvel sõitis uurimisrühm kolleegide kutsel Lätti, et vaadata üle Ackermannile omistatud Gaiku kiriku altarisein.<ref name=":4" /> 2020. aastani väldanud projekt lõpeb Christian Ackermanni ja tema loomingut tutvustava näitusega Niguliste Muuseumis (6. novembrist 2020 kuni 2. maini 2021), lisaks anti 2016. aastal välja projekti ülevaateraamat "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas!".<ref name=":4" /> == Ackermannile omistatud töid == * [[Lüganuse kirik]]u [[retaabel]] (1672, koostöös Elert Thielega) * Lüganuse kiriku [[kantsel]] (1673, koostöös Elert Thielega) * [[Tallinna Niguliste kirik]]u põhjaportaali uks (1677) * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u [[baptisteerium]] (1670. aastate II pool) * Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsel (1707) * [[Vigala kirik]]u kantsel (1670. aastate lõpp) * Vigala kiriku retaabel (1680. aastate II pool) * [[Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabel]]i uks (1680) * Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 18 asuva maja siseportaal (1681) * [[Simuna kirik]]u retaabel (1684) * [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u kella numbrilaud (1684) * [[Hageri kirik]]u retaabel (1680. aastate keskpaik) * [[Tallinna toomkirik]]u kantsel (1686) * Tallinna toomkiriku retaabel (1694–1696) * [[Märjamaa kirik]]u retaabel (1680. aastate II pool) * [[Järva-Madise kirik]]u retaabel (1680. aastate lõpp – 1690. aastate algus) * [[Türi kirik]]u retaabel (1693) * [[Juuru kirik]]u kantsel (1690. aastate I pool) * [[Karuse kirik]]u kantsel (1697) * Karuse kiriku retaabel * [[Rapla kirik]]u kantsel (1700) * [[Martna kirik]]u retaabel (1700) * [[Lihula Eliisabeti kirik|Lihula kiriku]] kantsel * [[Koeru kirik]]u krutsifiks * Krutsifiks ([[Eesti Kunstimuuseum]]) <gallery> Fail:Simuna kirik-altarimaal.JPG|Simuna kiriku retaabel Fail:Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|Vigala kiriku kantsel Fail:Kantsel,Juuru kirik.jpg|Juuru kiriku kantsel Fail:Martna kirik 2014 (2).JPG|Martna kiriku sisevaade </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Z04HO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://kunstimuuseum.ekm.ee/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/|Pealkiri=Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas|Väljaanne=Eesti Kunstimuuseumi koduleht|Aeg=|Kasutatud=23.05.2017}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karling, Sten|pealkiri=Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland|aasta=1943|koht=Dorpat|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="H1A6D">Nagu näitab ka üks Chr. Ackermanni 1675. aastast pärinev kiri, on mees rändava käsitöösellina oma ala õppinud Danzigis, sealt edasi siirdunult Riiga ja Stockholmi ning lõpuks ka Tallinnasse (TLA.230.1. 35)</ref> <ref name="saN7p">Sünni-, abielu- ja surmaregister. Sündide registreerimine 1652–1690. Abielude registreerimine 1652–1693. Surmajuhtude registreerimine 1652–1681.TLA'''.'''236.1.8</ref> <ref name="Y1M0y">Kirchenbuch: Verzeichnis der Getauften 1666–1706, 1706–1712. Verzeichnis der Copulierten 1679–1699. Verzeichnis der Begrabenen 1689, 1691–1724. TLA.237.1.22</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kreem, Tiina-Mall|pealkiri=Puunikerdaja Christian Ackermann. Puunikerdus- ja tislerikunst Tallinnas aastatel 1674–1710|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Pullat, Raimo|pealkiri=Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni.|aasta=1976|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="bfChy">Annotations-Rolla oder Gewisse Verzeich- u. Besichtigung derer auff den Tönnisberg und auch den Thumb gehörigen, wie auch im Katzen-Schwantz und daherumb auffm Duhmbschen Grund befindlichen Häusere. TLA.230.1.Aa100</ref> <ref name=":3">Prozess des Bürgers und Handelsmannes in Amsterdam Giesebrecht von Gödesberg contra Hans Ohm Beklagten. TLA.230.1.BF_35</ref> <ref name="vcrFL">Bürgerbuch, Nr. 1091. TLA.230.1.BB10</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Maris Veeremäe|URL=http://www.artun.ee/kunstiakadeemia-kunstimuuseum-ja-luterlik-kirik-hakkavad-uurima-ackermanni-loomingut-2/|Pealkiri=Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks|Väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia koduleht|Aeg=11.04.2017|Kasutatud=23.05.2017}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Ackermann, Christian vanem}} [[Kategooria:Eesti puunikerdajad]] [[Kategooria:Sündinud 17. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1710]] a2yhxotqqy7o2wphx3wrzxfgurpofx7 E-post 0 55143 7234728 7198855 2026-09-15T20:53:11Z Kuriuss 38125 7234728 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''E-post''' ([[inglise keel]]es ''e-mail'') ehk '''elektronpost''' ehk '''elektrooniline post''' ([[kõnekeel]]es ka ''meil''), on [[e-kiri|e-kirjade]] [[internet]]i teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse [[SMTP]]-d ja vastuvõtmiseks [[POP3]] ja [[IMAP]]-i. ==Ajalugu== ===Eellugu=== Enne e-posti loomist saadeti sõnumeid [[Kiri (sõnum)|kirjade]] ja [[telegramm]]idena, hiljem ka [[teleks]]ite ja [[faks]]idena. ===Algus=== [[1960. aastad|1960]]. aastate lõpus oli e-post üks esimesi [[ARPANet]]-i rakendusi. E-post ei olnud selles võrgus algselt ette nähtud, kuid hakkas levima kasutajate algatusel. See oli ARPANet-i rajajatele üllatuseks: veel [[1967]]. aastal ütles [[Lawrence Roberts]], et võrgu kasutajate vaheline sõnumite vahetamine ei ole teadusarvutite võrgu rajamisel tähtsaks motiiviks, kuid juba 1971. aastal ületas e-kirja-liikluse kogumaht [[Telnet]]i ja [[failiedastusprotokoll]]i (FTP) kaudu edastatud andmete mahu. E-posti leiutaja on arvutitehnik [[Ray Tomlinson]]. Esimesed katsetused leidsid aset [[1971]]. aastal ja 1971. aasta novembris või detsembris tulid kasutusele tema programmid (SNDMSG/READMAIL). Tomlinson, kes tegeles tollal erauurimisfirma BBN (Bolt, Beranek and Newman) juures [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]]'is [[Massachusetts]]is ARPANet-i ülesehitamisega, ei mäleta enam täpselt, mis oli esimese sõnumi sisu, kuid tõenäoliselt oli see [[USA]] [[arvutiklaviatuur]]i rida "QWERTYUIOP". Oluliseks teetähiseks e-posti ajaloos on [[3. august]] [[1984]], kui tänase [[Karlsuhe tehnoloogiainstituut|Karlsuhe tehnoloogiainstituudi]] professori [[Werner Zorn]]i arvutisse jõudis e-kiri, kus [[CSNET]]-i töötaja Laura Breeden tervitas sakslaste liitumist CSNET-iga. See oli esimene USA-st Saksamaale saadetud e-kiri.<ref>[http://www.internethalloffame.org/blog/2013/07/29/historic-first-email-us-germany-arrives-1984 Historic First Email From U.S. to Germany Arrives in 1984]</ref> ===Paralleelsed süsteemid=== Rööbiti internetiga tekkisid [[1980. aastad|1980]]. aastate alguses enamikus võrkudes süsteemid, mille abil sai sõnumeid edasi anda. Nendes seas olid [[teatetahvlisüsteem]]id (BBS), [[X.25]], [[Novell]] ja [[BTX]]. [[1990. aastad|1990]]. aastate keskel tõrjus interneti levik nad kõrvale. [[1982]]. aastast pärineb [[RFC]] 822, mis esimesena teenindas tekstiteadete formaati ARPANetis. {{pooleli}} == E-posti teel tehtav turundus == === E-maili turunduse olemus, roll ja tähtsus turundusstrateegias === E-maili turundus on üks tõhusamaid ja kuluefektiivsemaid viise, kuidas ettevõtted saavad suhelda oma klientidega, suurendada müüki ja luua püsivat kliendilojaalsust. Saates personaliseeritud ja asjakohast sisu, saavad ettevõtted hoida oma brändi klientide tähelepanu keskpunktis ning pakkuda neile väärtust, mis vastab nende vajadustele ja ootustele. Lisaks võimaldab e-maili turundus jälgida kampaaniate tulemusi, kohandada strateegiaid ja optimeerida klientidega suhtlemist, et saavutada maksimaalne tulemus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ijomah |eesnimi=T |perekonnanimi2=Idemudia |eesnimi2=E. |perekonnanimi3=Eyo-Udo |eesnimi3=E |perekonnanimi4=Anjorin |eesnimi4=B |kuupäev=2024 |pealkiri=Innovative digital marketing strategies for SMEs: Driving competitive advantage and sustainable growth. |ajakiri=International Journal of Management & Entrepreneurship Research}}</ref> ==== E-maili turunduse ajalugu ==== E-maili turunduse teekond algas 1960. aastatel, mil loodi esimesed sõnumivahetussüsteemid, mis panid aluse e-posti arengule. Aastal 1971 saatis Ray Tomlinson esimese e-kirja ja tutvustas "@" sümbolit, mis on tänini e-posti lahutamatu osa. Sellest ajast alates on e-maili turundus arenenud lihtsast suhtlusvahendist üheks olulisemaks digitaalse turunduse kanaliks, pakkudes ettevõtetele võimalust jõuda otse oma sihtrühmani ja hoida neid pidevalt kaasatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meiliturunduse ajalugu |url=https://www.infopank.ee/blog/blogid/2024/09/30/meiliturunduse-ajalugu |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.infopank.ee}}</ref> Tänapäeval on e-maili turundus on digitaalne kommunikatsioonivahend, mis kasutab e-kirju, et jõuda sihtrühmadeni eesmärgiga suurendada bränditeadlikkust, edendada toodete ja teenuste müüki ning kasvatada kliendilojaalsust. See on otsene ja personaliseeritav turunduskanal, mis võimaldab ettevõtetel pakkuda individuaalset kogemust ja tugevdada kliendisuhteid. See on asendamatu tööriist ettevõtetele, kes soovivad kasvatada oma kliendibaasi, suurendada brändilojaalsust ja saavutada pikaajalist edu kiiresti muutuvas digitaalses maailmas. Hästi läbimõeldud kampaaniad, mis keskenduvad personaliseerimisele ja sihtrühma vajadustele, muudavad selle turundusmeetodi heaks abimeheks igale ettevõttele. ===== E-maili turunduse eelised ===== E-maili turundusel on mitmeid olulisi eeliseid, mis teevad sellest tõhusa ja kuluefektiivse vahendi ettevõtetele. Esiteks on e-maili turunduse märgatavalt kõrgem ROI (investeeringu tasuvus), ulatudes keskmiselt 36:1-ni – iga investeeritud euro toob tagasi keskmiselt 36 eurot<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-06 |pealkiri=The ROI of Email Marketing [Infographic] |url=https://www.litmus.com/blog/infographic-the-roi-of-email-marketing |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Litmus |keel=en-US}}</ref>. Teiseks võimaldab e-maili turundus personaliseerida ja segmenteerida sisu vastavalt kliendi huvidele ja vajadustele, mis muudab sõnumid täpsemaks ja asjakohasemaks. E-kirjade otsene mõju seisneb selles, et need jõuavad otse adressaadini, pakkudes suuremat tõenäosust, et sisu loetakse. Lisaks on e-mail universaalselt kättesaadav – e-kirju saab lugeda igal seadmel, kus on internetiühendus. Samuti on e-maili turundus üks soodsamaid turundusvahendeid, pakkudes häid võimalusi statistika kogumiseks ja analüüsimiseks, mis omakorda aitab paremini mõista klientide käitumist ja vajadusi. See on üks kõige tõhusamaid kanaleid, pakkudes kõrget konversioonimäära. Uuringud on näidanud, et keskmine e-kirja avamismäär jääb vahemikku 20-25%, mis ületab sageli sotsiaalmeedia postituste kaasamismäära <ref>{{Netiviide |pealkiri=Turn emails into revenue |url=https://mailchimp.com |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Mailchimp |keel=en}}</ref>. Näiteks kasutas ettevõte X segmenteeritud e-maili kampaaniat, mille tulemusel kasvas nende müügikäive 20% võrreldes sihtimata kampaaniaga. See näitab, kui oluline on õigesti sihtimine ja sõnumite kohandamine, et maksimeerida e-maili turunduse ROI-d ja tõhusust. E-maili turundus täiendab ja toetab tõhusalt teisi digitaalseid kanaleid. Sotsiaalmeedia kaudu saab tuua kõige aktiivsemad fännid e-maili nimekirja, luues sellega otsesema ja privaatsema suhtluskanali. Samuti aitab e-mailide kaudu jagatud blogipostitused ja artiklid suurendada veebilehe liiklust, toetades SEO ja sisuturunduse strateegiaid. Lisaks võivad e-maili kampaaniad tugevdada reklaamide sõnumeid, pakkudes tarbijatele lisainfot toodete või teenuste kohta, mis omakorda tõstab reklaamide mõju ja tõhusust. ====== Sihtrühma määratlemine ja e-maili listi loomine ====== Kuigi tänapäeva tehnoloogia võimaldab meiliturundajatel saata massilisi e-kirju ja jälgida eesmärkide täitumise andmeid, võib mõnikord liiga üldine sihtimine viia ebaolulise e-kirjakampaaniani ja halvemal juhul võib saatja e-post märgistada rämpspostiks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bawm |eesnimi=Z. L |perekonnanimi2=Nath |eesnimi2=D. P. R |kuupäev=2014 |pealkiri=A Conceptual Model for Effective Email Marketing |ajakiri=International Conference on Computer and Information Technology 17 |lehekülg=Lk 250-256}}</ref> E-posti turunduses on oluline määrata selge sihtrühm ja luua strateegia, mis toetab kampaania eesmärkide saavutamist. Hea strateegia algab kontaktibaasi loomisega, mis hõlmab õigete meetodite kasutamist, nagu kvaliteetsete liitumisankeetide loomine ja pakkumiste tegemine, et motiveerida kliente oma e-posti aadresse jagama. Lisaks on oluline kasutada segmentatsiooni ja personaliseerimist, mis aitavad kohandada turunduslikku lähenemist vastavalt adressaatide vajadustele ja ootustele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=How To Do Email Segmentation Right - Ultimate Guide - MailerLite |url=https://www.mailerlite.com/ultimate-guide-to-email-marketing/segmentation |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.mailerlite.com |keel=en}}</ref> Meililisti loomiseks on tarvis klient saama meililistiga liituma. Seda saab ta teha läbi liitumisankeedi. Lisa veebilehele võimalikult palju, aga samas maitsekalt ankeete, kus klient saaks liituda sinu meililistiga. Ankeete võib lisada näiteks järgmiselt: * Pop-up vorm * Blogipostituse / artikli lõpus * Tellimuse kinnitamise lehel * Kontakti lehel * “Meist” lehel * Persoona loomine ja sisu isikupärastamine<ref name="33-email-m">{{Netiviide |pealkiri=33 email marketing best practices for 2024 {{!}} Zapier |url=https://zapier.com/blog/email-marketing-best-practices/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=zapier.com |keel=en}}</ref> Persoonade loomine tähendab ettevõtte tüüpiliste klientide kirjeldamist nende demograafiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike omaduste põhjal. Persoona loomine aitab luua asjakohast ja kõnetavat sisu, mis vastab adressaatide huvidele ja probleemidele. Nii on suurem tõenäosus, et e-maili kampaania täidab oma eesmärki. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Veebimajutus - Domeen, koduleht ja e-post {{!}} Veebimajutus.ee |url=https://www.veebimajutus.ee/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=www.veebimajutus.ee}}</ref> [[Fail:Persoona.jpg|raamita|790x790px]] ====== Eesmärkide seadmine ja tulemuste mõõtmine ====== Eduka e-posti kampaania üks olulisemaid aspekte on selgete ja mõõdetavate eesmärkide seadmine, mis hõlmavad avamismäärade, klikkimismäärade ja konversioonide jälgimist. Näiteks keskendutakse avamismäära parandamiseks atraktiivsete ja asjakohaste teemaridade loomisele, samas kui klikkimismäära tõstmiseks kasutatakse veenvaid üleskutseid tegevusele kutsuvaid linke (CTA). Kampaania edukust hinnatakse kogutud andmete põhjal ning tulemusi optimeeritakse jooksvalt.<ref name="kuidas-moo">{{Netiviide |perekonnanimi=Harbarczyk |eesnimi=Izabela |kuupäev=2022-01-19 |pealkiri=Kuidas mõõta e-posti turunduskampaania edukust |url=https://www.usebouncer.com/et/kuidas-moota-e-posti-turunduskampaania-edukust/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Usebouncer |keel=et}}</ref> ====== Segmentatsioon ja personaliseerimine ====== Segmentatsioon hõlmab sihtrühma jagamist väiksemateks gruppideks, mis põhinevad ühisel omadusel, nagu huvid, käitumine või demograafilised tunnused. Personaliseerimine tähendab kliendile isiklikku lähenemist, kasutades tema nime, sünnipäeva või personaalseid soovitusi. Koos personaliseerimisega võimaldab see strateegia luua sisu, mis suurendab klientide kaasatust ja konversioonimäära. Näiteks saavad e-kirja saajad personaliseeritud soovitusi, mis põhinevad nende varasematel ostudel või saavad unikaalseid pakkumisi, mis vastavad nende vajadustele. Personaliseerimine suurendab tõenäosust, et e-kiri avatakse ja selle sisu motiveerib adressaati soovitud tegevust (nt ostu sooritama) tegema. See aitab tugevdada kliendi ja ettevõtte vahelist suhet, suurendades lojaalsust ja kaasatust. Kuidas kasutada segmentatsiooni ja personaliseerimist emaili turunduses.<ref name="kuidas-moo" /> ====== Praktilised tööriistad, parimad praktikad ja platvormid e-maili turunduses ====== Efektiivse e-kirja koostamisel on oluline nii haarav pealkiri kui ka hästi struktureeritud sisu. Hea pealkiri on lugeja värav kogu kirjale – see peaks olema lühike, tabav ja keskenduma ühele aspektile. Tihti tõmbavad tähelepanu numbrid või statistika, kuid liigsete hüüumärkide ja emotikonide kasutamist tuleks vältida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kirja sisu kirjutamise nipid: pane oma meilide sisu särama! |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2021/02/01/e-kirja-sisu-kirjutamise-nipid-pane-oma-meilide-sisu-sarama |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Best Marketing |keel=et}}</ref> E-kirja sisu peaks olema selge, hästi organiseeritud ja visuaalselt meeldiv, rõhutades klikitavat üleskutset (CTA), mis suunab lugejat tegutsema. Tõhusad CTA-d, nagu "Vaata lähemalt" või "Osta kohe," on lühikesed ja selged. Ühes e-kirjas piisab tavaliselt ühest kuni kahest CTA-st, et säilitada selgus ja vältida segadust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-KIRJADE KUJUNDAMISE PARIMAD TAVAD |url=https://squalio.com/et/uudised/e-kirjade-kujundamise-parimad-tavad |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=squalio |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-11 |pealkiri=Täielik e-posti turunduse juhend: strateegia edu saavutamiseks |url=https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/taielik-e-posti-turunduse-juhend-strateegia-edu-saavutamiseks/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Ecommerce Bridge Eesti |keel=et |arhiivimisaeg=2025-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250115015057/https://www.ecommercebridge.com.ee/hub/taielik-e-posti-turunduse-juhend-strateegia-edu-saavutamiseks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ====== Kampaaniate tüübid ====== E-posti turunduse kampaaniaid on mitmeid, kõige enam leiavad kasutust näiteks uudiskirjad, reklaamkirjad, tervituskirjad, hooajalised kampaaniad, õnnitluskirjad ja tagasisidekampaaniad. Igal kampaanial on oma eesmärk ning aeg, millal seda kasutada. Tervituskirjad – need on mõeldud uutele klientidele või lojaalsusprogrammiga liitujatele. Eesmärk on luua esimene positiivne mulje ning tutvustada ettevõtte väärtusi ja pakkumisi. Uudiskirjad – need on üheks oluliseks tööriistaks e-posti turunduses on uudiskiri, mida saadetakse registreeritud klientidele tavaliselt HTML-formaadis. Uudiskirjad on tänapäeval odav, populaarne ja tõhus turundusvahend.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hudák |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Kianičková |eesnimi2=Eva |perekonnanimi3=Madleňák |eesnimi3=Radovan |kuupäev=2017-01-01 |pealkiri=The Importance of E-mail Marketing in E-commerce |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S187770581732605X |ajakiri=Procedia Engineering |sari=12th international scientific conference of young scientists on sustainable, modern and safe transport |aastakäik=192 |lehekülg=342–347 |doi=10.1016/j.proeng.2017.06.059 |issn=1877-7058}}</ref> Reklaamkirjad – keskenduvad konkreetsete toodete või teenuste tutvustamisele. Eesmärk on köita kliendi tähelepanu ning motiveerida teda tegutsema. CTA abil saab juhtida kliendi sooritama ostu. Lojaalsetele klientidele võib reklaamkirjale lisada sooduskampaania koodi. Hooajalised kampaaniad – ettevõtte uudiseid ning tooteid tutvustav kiri vastavalt hooajale. Seda tüüpi võib rakendada nii erinevatel aastaaegadel, kui ka pühadel (jõulud, Halloween, naistepäev jne.) Kirja eesmärk on teavitada klienti hooajale vastavatest toodetest või teenustest. Kirjale lisatud CTA suunab klienti järgmise sammuna veebilehele tegutsema. Õnnitluskirjad – kiri saadetakse kliendile tema sünnipäeva või tähtpäeva puhul. Kirja eesmärk on luua usaldusväärne ja personaalne suhe kliendi ja ettevõtte vahel ning hoida ennast kliendil meeles. Tihti lisatakse kirjale ka sooduskood, mis motiveerib klienti ostu sooritama. Tagasiside ja arvustus kampaania – kirjadega palutakse kliendil jagada arvustusi või tagasisidet pärast ostu või teenuse kasutamist, aidates parandada usaldusväärsust ja kliendikogemust. Vastuste saamine on efektiivsem, kui kirjale on lisatud sooduskood või kingitus tänamaks klienti, et ta on võtnud aja jagada enda tagasisidet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ellis |eesnimi=Cai |kuupäev=2023-06-30 |pealkiri=Types of Email Marketing: 15 campaigns you could be using today! |url=https://www.emailtooltester.com/en/blog/types-of-email-marketing/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=EmailTooltester.com |keel=en-US}}</ref> ====== Tutvustus peamistest e-posti turunduse platvormidest ====== E-maili turunduse jaoks on loodud mitmeid platvorme. Need lihtsustavad protsesse ja aitavad luua professionaalseid, sihitud kampaaniaid, mis suurendavad kaasatust ja parandavad kampaaniate kvaliteeti. Sellistel platvormidel on ka võimalik luua ja kujundada atraktiivseid ja efektiivseid e-kirju. Paljud platvormid on teinud mallid, mille järgi kasutaja saab lihtsalt ja kiirelt luua endale sobiva e-maili. Peamised platvormid e-maili turunduses on: * '''Mailchimp''' – kasutajasõbralik ja algajatele sobiv * '''Klaviyo''' – spetsialiseerunud e-kaubandusele * '''HubSpot''' – terviklik CRM-lahendus * '''Smaily''' – intuitiivne ja paindlik platvorm * '''MailerLite''' – fookus kasutusmugavusel ja taskukohasusel * '''Campaign Monitor''' – paindlike disainivõimaluste ja põhjaliku analüütikaga * '''Constant Contact''' – suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ====== E-maili turunduse parimad praktikad ====== E-maili turunduse tõhususe tagamiseks on oluline järgida parimaid praktikaid. Soovituslik on automatiseerida e-kirjade saatmine, et vähendada vigade riski ja säästa aega, kasutades selleks sobivaid platvorme. Analüüsil on samuti oluline osa – e-maili kampaania tulemusi tuleks pidevalt jälgida ja analüüsida ning teha nende baasilt vastavalt kohandusi.<ref name="33-email-m" /> Enne saatmist tuleks oma e-kirju testida, et veenduda nende sobivuses erinevates postkastides ja seadmetes. Kirjade sisu peaks hoidma lihtsana ja kergesti sirvitavana, soovitatav on kasutada tabavaid, teemakohaseid pealkirju, vältides rämpsposti tunnuseid, nagu läbivaid suuri tähti, liigseid hüüumärke ja manuseid. Klientide aktiivsemaks muutmiseks oleks kasulik lisada kirjadesse selged üleskutsed (CTA-d), mis suunavad teda soovitud tegevusele (näiteks e-poes ostu sooritama). ====== Olulised mõõdikud e-maili turunduses ====== E-maili turunduse edukust määratlevad mitmed kõrvaldatavad ja jälgitavad mõõdikud. Peamiseks edukuse näidikuks peetakse avamismäära (''open rate''), et hinnata oma turundussõnumite jõudmist inimesteni. See näitab, kui suur protsent saajatest avas saadetud e-kirja. Hea avamismäär on tavaliselt 20-25%, kuid see võib sõltuda valdkonnast ja sihtrühma harjumustest. Teiseks peamiseks mõõdikuks peetakse klikkimismäära (''click rate''), mida peavad kõige kasulikumaks näitajaks enam kui 70% digiturundajatest kampaaniate edukuse hindamisel <ref name="moista-sih">{{Netiviide |perekonnanimi=Markus |eesnimi=Erkki |kuupäev=2021-01-26 |pealkiri=Mõista sihtkliente nende meiliturunduse analüütika taktikate abil |url=https://smaily.com/et/moista-sihtkliente-nende-meiliturunduse-analuutika-taktikate-abil/ |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Smaily email marketing and automation |keel=et}}</ref>. See näitab, mitu protsenti avanutest klikkisid e-kirjas sisalduvatele linkidele. Veel on konversioonimäär, mis näitab, kui palju adressaate teostas soovitud tegevuse (nt ost, registreerimine). Jälgitakse ka loobumisprotsenti (''unsubscribe rate'') – see näitab, mitu saajat otsustas end e-maili nimekirjast eemaldada, seejuures madal loobumisprotsent (<1%) viitab hästi sihitud kampaaniale. Klõpsamiste arv näitab vaid seda, kui mitu inimest on lingil või CTA nupul vajutanud, samas kui avamise määr mõõdab ainult kirja teema lahtri edukust. Parim ülevaade kasutajate huvist ja kaasatusest saadakse, kui võrrelda klõpsamiste arvu avamistega. Kui klõpsamiste ja avamiste suhe on väike, annab see märku, et kirja saajad ei leidnud piisavat põhjust, et linkidele või CTA-nuppudele vajutada.<ref name="moista-sih" /> == Vaata ka == * [[E-kiri]] * [[E-kaart]] * [[FidoNet]] – üks [[BBS]]-e * [[Post]] * [[uucp]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.veebimajutus.ee/blogi/palju-e-postiaadresse-on-ettevottel-vaja Kui palju e-postiaadresse ühel ettevõttel vaja on ja kuidas neid hallata?], veebimajutus.ee, 21. detsember 2016 [[Kategooria:Internet]] cap2b75yk4thdemqxgez28bp5u9emit Korvpalli maailmameistrivõistlused 0 55214 7234968 7197150 2026-09-16T10:00:00Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7234968 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga | nimi = Korvpalli maailmameistrivõistlused | pilt = FIBA Basketball World Cup logo.svg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | asutatud = [[1950]] | lõpetatud = | sport = [[korvpall]] | regioon = rahvusvaheline ([[FIBA]]) | süsteem = | võistkondi = 32 | meister = {{kp|Saksamaa}} | enim meistritiitleid = {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriikide korvpallikoondis|USA]] <br> {{kp|Jugoslaavia}} <br> (5 tiitlit) | tvülekandjad = | moto = | praegune hooaeg = | eelmine hooaeg = | järgmine hooaeg = | kõrgem liigaaste = | madalam liigaaste = | tv = | koduleht = [https://www.fiba.basketball/en fiba.com] }} [[Fail:FIBA World Cup 2023 Trophy Tour - Jakarta - Naismith Trophy.jpg|pisi|322x322px|Naismithi karikas, korvpalli maailmameistrivõistluste võitjakarikas 2023. aastal]] '''Korvpalli maailmameistrivõistlused''' (1950 .aastast 2010. aastani oli nimetus '''FIBA maailmameistrivõistlused'''<ref>[https://www.fiba.basketball/basketballworldcup/2023/world-cup-history World Cup History.] FIBA.basketball. Retrieved 9 August 2023.</ref>) on kord nelja aasta tagant peetav [[korvpall]]iturniir meeste rahvusmeeskondadele. Otsus FIBA korvpalli maailmameistrivõistluste läbiviimiseks tehti FIBA ​​maailmakongressi koosolekul [[1948. aasta suveolümpiamängud]]el Londonis.<ref>[https://web.archive.org/web/20070927204202/http://www.fiba.com/downloads/v3_abouFiba/mp/FIBA_world_championships_history.pdf FIBA World Championship History.] FIBA. 1 January 2007.</ref> == Turniiride formaat == Eri turniiridel on olnud erinev finaalturniiril osalevate võistkondade arv (10–24 meeskonda aastatel 1950–2014 ning 32 meeskonda 2019. ja 2023. aastal) ning võistlussüsteemis on kasutatud erinevaid formaate. 1950. aastal osales 10 võistkonda algul väljalangemismängudes, millele järgnes 6 parema osavõtul ringturniir. Aastatel 1954–1974 alustati alagrupiturniiridega, mille järel alagruppide paremad mängisid meistri selgitamiseks finaalgrupis. Ei peetud väljalangemismänge, võistkonnad mängisid eelringile järgnenud lõppfaasis omavahel vaid ühe korra ning selle põhjal selgus lõppjärjestus. 1978. aastal lisandus kuldmedalimäng finaalgrupi kahe parema ja pronksimäng kolmanda ja neljanda koha meeskondade vahel. 1986. aastal laienes turniir korraks 24 võistkonnani, kellest moodustati 4 kuueliikmelist alagruppi. Sellele järgnesid 2 vahegrupi mängud (igast alagrupist kolm) paremate vahel ning seejärel toimusid väljalangemismängud vahegruppide kahe parema osavõtul. Aastatel 1990–2002 mängisid taas 16 võistkonda kahes alagrupietapis. Medaliomanikud selgitati 4 parima vahel väljalangemissüsteemis. Aastatel 2006–2014 lubati osalema jälle 24 meeskonda, kes jagati 4 alagruppi, igas 6 võistkonda. 16 paremat (4 igast alagrupist) selgitasid meistri seejärel süsteemis "kaotaja langeb välja". 2019. ja 2023. aasta finaalturniiridel osales 32 võistkonda. Moodustati 8 nelja meeskonnaga alagruppi. Selgitati turniirisüsteemis iga alagrupi kaks paremat, kes liitusid teises faasis mõne teise alagrupi kahe paremaga. Nendega mängiti läbi, oma vaheline mäng võeti algfaasist kaasa. Vahegruppide kaks paremat jätkasid mänge meistritiitli saamiseks alates veerandfinaalist esimese kaotuseni (millele järgnesid küll kohamängud). == Maailmameistri karikas == Alates 1967. aastast on igal turniiril maailmameistriks tulnud meeskond saanud korvpalli leiutaja [[James Naismith]]i auks nime saanud [[Naismithi karikas|Naismithi karika]]. Karikas oli kavandatud anda võitjale alates esimesest maailmameistrivõistlusest 1950. aastal, kuid see teostus alles 1967. aastal, kui FIBA ​ lõpuks karika tellis. Algset trofeed kasutati aastatel 1967–1994. 1998. aasta FIBA ​​maailmameistrivõistluste jaoks valmistati uuendatud karikas ning esimene trofee asub praegu Hispaanias Pedro Ferrándizi sihtasutuses.<ref>[http://egyptology.blogspot.com/2006/01/ancient-egypt-in-basketball.html Ancient Egypt in basketball.] egyptology.blogspot.com. 17 January 2006.</ref> Teine karikas on kujundatud Egiptusest inspireerituna lootosekujulisena, millele on nikerdatud mandrite kaardid ja kontinente sümboliseerivad vääriskivid. Dr. Naismithi nimi on graveeritud kõigile neljale küljele ladina, araabia, hiina ja egiptuse tähtede ning [[hieroglüüf]]idega. Trofee on 47 sentimeetrit kõrge ja kaalub üheksa kilogrammi.<ref>[https://web.archive.org/web/20100826065727/http://www.fiba.com/pages/eng/fe/10/fwcm/event-guide/p/trophy.html Naismith Trophy Unites Five Continents.] FIBA.com. Archived from the original on 26 August 2010.</ref> Kõige uuemat Naismithi karikat esitleti 2019. aasta FIBA ​​MM-valikturniiride loosimistseremooniatel, mis toimusid 7. mail 2017. Umbes 60 sentimeetrit kõrge (1998. aasta versioonist 13 cm kõrgem) karikas on peaaegu täielikult valmistatud kullast ja selle põhjas on eelmiste maailmameistrivõistluste meistrite nimed. Karika "rõngale" on graveeritud ka FIBA ​​esialgne nimi (Federation Internationale de Basketball Amateur). == Turniiride medalimängud == {| border=1 style="border-collapse:collapse; font-size:90%;" cellpadding=3 cellspacing=0 width=100% |- bgcolor=#C1D8FF !rowspan=2 width=5%|Aasta !rowspan=2 width=15%|Linn/riik !width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| !colspan=3|Finaal !width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| !colspan=3|Kolmanda koha mäng |- bgcolor=#EFEFEF !width=15%|Meister !width=5%|Tulemus !width=15%|Teine koht !width=15%|Kolmas koht !width=10%|Tulemus !width=15%|Neljas koht |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1950]]<br>''[[1950. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Buenos Aires]], [[Argentina]] |[[Pilt:Flag of Argentina.svg|30px]]<br>'''[[Argentina korvpallikoondis|Argentina]]''' |''' ''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |[[Pilt:Flag of Chile.svg|30px]]<br>[[Tšiili korvpallikoondis|Tšiili]] |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1954]]<br>''[[1954. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|30px]]<br>'''[[USA korvpallikoondis|USA]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |[[Pilt:Flag_of_the_Philippines.svg|30px]]<br>[[Filipiini korvpallikoondis|Filipiinid]] |''' ''' |[[Pilt:Flag of France.svg|30px]]<br>[[Prantsusmaa korvapllikoondis|Prantsusmaa]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1959]]<br>''[[1959. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Santiago]], [[Tšiili]] |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>'''[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |[[Pilt:Flag of Chile.svg|30px]]<br>[[Tšiili korvpallikoondis|Tšiili]] |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_the_Republic_of_China.svg|30px]]<br>[[Hiina Vabariigi korvpallikoondis|Hiina Vabariik]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1963]]<br>''[[1963. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>'''[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]] |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |''' ''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1967]]<br>''[[1967. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Montevideo]], [[Uruguay]] |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>'''[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]] |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |''' ''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1970]]<br>''[[1970. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Ljubljana]], [[Jugoslaavia]] |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>'''[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |''' ''' |[[Pilt:Flag of Italy.svg|30px]]<br>[[Itaalia korvpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1974]]<br>''[[1974. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[San Juan]], [[Puerto Rico]] |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>'''[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]]''' |''' ''' |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |''' ''' |[[Pilt:Flag of Cuba.svg|30px]]<br>[[Kuuba korvpallikoondis|Kuuba]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1978]]<br>''[[1978. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Manila]], [[Filipiinid]] |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>'''[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]''' |'''82:81''' |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |'''86:85''' |[[Pilt:Flag of Italy.svg|30px]]<br>[[Itaalia korvpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1982]]<br>''[[1982. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Cali]], [[Colombia]] |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>'''[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]]''' |'''95:94''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]] |'''119:117''' |[[Pilt:Flag of Spain.svg|30px]]<br>[[Hispaania korvpallikoondis|Hispaania]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1986]]<br>''[[1986. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Madrid]], [[Hispaania]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>'''[[USA korvpallikoondis|USA]]''' |'''87:85''' |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]] |'''117:91''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|30px]]<br>[[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1990]]<br>''[[1990. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Buenos Aires]], [[Argentina]] |[[Pilt:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|30px]]<br>'''[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]''' |'''92:75''' |[[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|30px]]<br>[[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |'''107:105''' |[[Pilt:Flag of Puerto Rico.svg|30px]]<br>[[Puerto Rico korvpallikoondis|Puerto Rico]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[1994]]<br>''[[1994. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>'''[[USA korvpallikoondis|USA]]''' |'''137:91''' |[[Pilt:Flag of Russia.svg|30px]]<br>[[Venemaa korvpallikoondis|Venemaa]] |[[Pilt:Flag of Croatia.svg|30px]]<br>[[Horvaatia korvpallikoondis|Horvaatia]] |'''78:60''' |[[Pilt:Flag of Greece.svg|30px]]<br>[[Kreeka korvpallikoondis|Kreeka]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[1998]]<br>''[[1998. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Ateena]], [[Kreeka]] |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro (2003–2006).svg|30px]]<br>'''[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]''' |'''64:62''' |[[Pilt:Flag of Russia.svg|30px]]<br>[[Venemaa korvpallikoondis|Venemaa]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |'''84:61''' |[[Pilt:Flag of Greece.svg|30px]]<br>[[Kreeka korvpallikoondis|Kreeka]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[2002]]<br>''[[2002. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[[Pilt:Flag of Serbia and Montenegro (2003–2006).svg|30px]]<br>'''[[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]''' |'''84:77''' |[[Pilt:Flag of Argentina.svg|30px]]<br>[[Argentina korvpallikoondis|Argentina]] |[[Pilt:Flag of Germany.svg|30px]]<br>[[Saksamaa korvpallikoondis|Saksamaa]] |'''117:94''' |[[Pilt:Flag_of_New_Zealand.svg|30px]]<br>[[Uus-Meremaa korvpallikoondis|Uus-Meremaa]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[2006]]<br>''[[2006. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Saitama]], [[Jaapan]] |[[Pilt:Flag of Spain.svg|30px]]<br>'''[[Hispaania korvpallikoondis|Hispaania]]''' |'''70:47''' |[[Pilt:Flag of Greece.svg|30px]]<br>[[Kreeka korvpallikoondis|Kreeka]] |[[Pilt:Flag of United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpallikoondis|USA]] |'''96:81''' |[[Pilt:Flag of Argentina.svg|30px]]<br>[[Argentina korvpallikoondis|Argentina]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[2010]]<br>''[[2010. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[İstanbul]], [[Türgi]] |[[Pilt:Flag of United States.svg|30px]]<br>'''[[USA korvpallikoondis|USA]]''' |'''81:64''' |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|30px]]<br>[[Türgi korvpallikoondis|Türgi]] |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|30px]]<br>[[Leedu korvpalllikoonis|Leedu]] |'''99:88''' |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|30px]]<br>[[Serbia korpallikoondis|Serbia]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[2014]]<br>''[[2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Madrid]], [[Hispaania]] | |[[Pilt:Flag of United States.svg|30px]]<br>'''[[USA korvpallikoondis|USA]]''' |'''129:92''' |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|30px]]<br>[[Serbia korvpallikoondis|Serbia]] | |[[Pilt:Flag of France.svg|30px]]<br>[[Prantsusmaa korvpalllikoonis|Prantsusmaa]] |'''95:93''' |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|30px]]<br>[[Leedu korvpalllikoonis|Leedu]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[2019]]<br>''[[2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Hiina]] | |[[Pilt:Flag of Spain.svg|30px]]<br>'''[[Hispaania korvpallikoondis|Hispaania]]''' |'''95:75''' |[[Pilt:Flag of Argentina.svg|30px]]<br>[[Argentina korvpallikoondis|Argentina]] | |[[Pilt:Flag of France.svg|30px]]<br>[[Prantsusmaa korvpalllikoonis|Prantsusmaa]] |'''67:59''' |[[Pilt:Flag of Australia.svg|30px]]<br>[[Austraalia korvpalllikoonis|Austraalia]] |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[2023]]<br>''[[2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]] |[[Filipiinid]], [[Jaapan]], [[Indoneesia]] | |[[Pilt:Flag of Germany.svg|30px]]<br>'''[[Saksamaa korvpallikoondis|Saksamaa]]''' |'''83:77''' |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|30px]]<br>[[Serbia korvpallikoondis|Serbia]] | |[[Pilt:Flag of Canada.svg|30px]]<br>[[Kanada korvpalllikoonis|Kanada]] |'''127:118''' (LA) |[[Pilt:Flag of United States.svg|30px]]<br>[[USA korvpalllikoonis|USA]] |} == Edukamad meeskonnad == {| class="wikitable" |- !Meeskond !Tiitlid !Teine koht !Kolmas koht !Neljas koht |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of the United States.svg|20px]] [[USA korvpallikoondis|USA]] |bgcolor=#FFF68F|5 (1954, 1986, 1994, 2010, 2014) |3 (1950, 1959, 1982) |4 (1974, 1990, 1998, 2010) |3 (1963, 1967, 2023) |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag_of_SFR_Yugoslavia.svg|20px]] [[Jugoslaavia korvpallikoondis|Jugoslaavia]]# |bgcolor=#FFF68F|5 (1970, 1978, 1990, 1998, 2002) |3 (1963, 1967, 1974) |2 (1982, 1986) | |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of the Soviet Union.svg|20px]] [[Nõukogude Liidu korvpallikoondis|Nõukogude Liit]] |bgcolor=#FFF68F|3 (1967, 1974, 1982) |3 (1978, 1986, 1990) |1 (1963) | |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of Brazil.svg|20px]] [[Brasiilia korvpallikoondis|Brasiilia]] |bgcolor=#FFF68F|2 (1959, 1963) |2 (1954, 1970) |1 (1978) |2 (1950, 1986) |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of Spain.svg|20px]] [[Hispaania korvpallikoondis|Hispaania]] |bgcolor=#FFF68F|2 (2006, 2019) | | |1 (1982) |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of Argentina.svg|20px]] [[Argentina korvpallikoondis|Argentina]] |bgcolor=#FFF68F|1 (1950) |2 (2002, 2019) | |1 (2006) |- |bgcolor=#FFF68F|[[Image:Flag of Germany.svg|20px]] [[Saksamaa korvpallikoondis|Saksamaa]] |bgcolor=#FFF68F|1 (2023) | |1 (2002) | |- |[[Image:Flag of Russia.svg|20px]] [[Venemaa korvpallikoondis|Venemaa]] | |2 (1994, 1998) | | |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|20px]] [[Serbia Korpallikoondis|Serbia]] | |2 (2014, 2023) | |1 (2010) |- |[[Image:Flag of Greece.svg|20px]] [[Kreeka korvpallikoondis|Kreeka]] | |1 (2006) | |2 (1994, 1998) |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|20px]] [[Türgi korpallikoondis|Türgi]] | |1 (2010) | | |- |[[Image:Flag of Chile.svg|20px]] [[Tšiili korvpallikoondis|Tšiili]] | | |2 (1950, 1959) | |- |[[Image:Flag of France.svg|20px]] [[Prantsusmaa korvpallikoondis|Prantsusmaa]] | | |2 (2014, 2019) |1 (1954) |- |[[Pilt:Flag of Lithuania.svg|20px]] [[Leedu korpallikoondis|Leedu]] | | |1 (2010) |1 (2014) |- |[[Image:Flag of Croatia.svg|20px]] [[Horvaatia korvpallikoondis|Horvaatia]] | | |1 (1994) | |- |[[Image:Flag of the Philippines.svg|20px]] [[Filipiini korvpallikoondis|Filipiinid]] | | |1 (1954) | |- |[[Image:Flag of Canada.svg|20px]] [[Kanada korvpallikoondis|Kanada]] | | |1 (2023) | |- |[[Image:Flag of Italy.svg|20px]] [[Itaalia korvpallikoondis|Itaalia]] | | | |2 (1970, 1978) |- |[[Image:Flag of Australia.svg|20px]] [[Austraalia korvpallikoondis|Austraalia]] | | | |1 (2019) |- |[[Image:Flag of Cuba.svg|20px]] [[Kuuba korvpallikoondis|Kuuba]] | | | |1 (1974) |- |[[Image:Flag of New Zealand.svg|20px]] [[Uus-Meremaa korvpallikoondis|Uus-Meremaa]] | | | |1 (2002) |- |[[Image:Flag of Puerto Rico.svg|20px]] [[Puerto Rico korvpallikoondis|Puerto Rico]] | | | |1 (1990) |- |[[Image:Flag of the Republic of China.svg|20px]] [[Hiina Vabariigi korvpallikoondis|Hiina Vabariik]] | | | |1 (1959) |} == Edukamad mängijad == Mängijad, kes on kahekordsed maailmameistrivõistluste kuldmedalivõitjad: {| class="wikitable plainrowheaders" width=75% style="text-align:center;" |- style="background-color:#EDEDED;" ! class="hintergrundfarbe5" style="width:1em" | Koht ! class="hintergrundfarbe5" | Mängija ! class="hintergrundfarbe5" | Riik ! class="hintergrundfarbe5" | Alates ! class="hintergrundfarbe5" | Kuni ! style="background: gold; width:8%" | Kuld ! style="background: silver; width:8%" | Hõbe ! style="background: #CC9966; width:8%" | Pronks ! class="hintergrundfarbe5" style="width:8%" |Kokku |- |rowspan="2"| 1 || align="left" | [[Krešimir Ćosić]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] || 1967 || 1978 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 2 || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | align="left" | [[Wlamir Marques]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] || 1954 || 1970 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 2 || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" |rowspan="2"| 3 || align="left" | [[Amaury Pasos]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1954 || 1967 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | align="left" | [[Sergei Belov]] || align="left" | {{Riigi ikoon|NSV Liit}} [[Nõukogude Liit|NSV Liit]] || 1967 || 1978 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | 5 || align="left" | [[Rosa Branca|Carmo de Souza]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1959 || 1970 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 3 |-align="center" |rowspan="4"| 6 || align="left" | [[Vlade Divac]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} Jugoslaavia <BR> {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro]] || 1986 || 2002 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | 3 |-align="center" | align="left" | [[Jatyr Eduardo Schall|Jatyr Schall]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1959 || 1967 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | 3 |-align="center" | align="left" | [[Modestas Paulauskas]] || align="left" | {{Riigi ikoon|NSV Liit}} NSV Liit || 1967 || 1974 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | 3 |-align="center" | align="left" | [[Priit Tomson]] || align="left" | {{Riigi ikoon|NSV Liit}} NSV Liit || 1967 || 1974 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | 3 |-align="center" |rowspan="9"| 10 || align="left" | [[Dejan Bodiroga]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} Serbia ja Montenegro || 1998 || 2002 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | '''[[Stephen Curry]]''' || align="left" | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriigid|USA]] || 2010 || 2014 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | [[Predrag Drobnjak]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} Serbia ja Montenegro || 1998 || 2002 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | '''[[Rudy Fernández (basketball)|Rudy Fernández]]''' || align="left" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] || 2006 || 2019 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | '''[[Marc Gasol]]''' || align="left" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || 2006 || 2019 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | '''[[Rudy Gay]]''' || align="left" | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} USA || 2010 || 2014 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | '''[[Derrick Rose]]''' || align="left" | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} USA || 2010 || 2014 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | [[Dejan Tomašević]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} Serbia ja Montenegro || 1998 || 2002 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |-align="center" | align="left" | [[Waldemar Blatskauskas]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1959 || 1963 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | – || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | 2 |} Mängijad, kes on neljakordsed maailmameistrivõistluste medalivõitjad: {| class="wikitable plainrowheaders" width=75% style="text-align:center;" |- style="background-color:#EDEDED;" ! class="hintergrundfarbe5" style="width:1em" | Koht ! class="hintergrundfarbe5" | Mängija ! class="hintergrundfarbe5" | Riik ! class="hintergrundfarbe5" | Alates ! class="hintergrundfarbe5" | Kuni ! style="background: gold; width:8%" | Kuld ! style="background: silver; width:8%" | Hõbe ! style="background: #CC9966; width:8%" | Pronks ! class="hintergrundfarbe5" style="width:8%" |Kokku |- |rowspan="2"| 1 || align="left" | [[Krešimir Ćosić]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} Jugoslaavia || 1967 || 1978 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 2 || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | align="left" | [[Wlamir Marques]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1954 || 1970 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 2 || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" |rowspan="2"| 3 || align="left" | [[Amaury Pasos]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1954 || 1967 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | align="left" | [[Sergei Belov]] || align="left" | {{Riigi ikoon|NSV Liit}} NSV Liit || 1967 || 1978 || bgcolor="#F7F6A8" | '''2''' || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | 1 || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | 5 || align="left" | [[Alexander Belostenny]] || align="left" | {{Riigi ikoon|NSV Liit}} NSV Liit || 1978 || 1990 || bgcolor="#F7F6A8" | 1 || bgcolor="#DCE5E5" | '''3''' || bgcolor="#FFDAB9" | – || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" |rowspan="2"| 6 || align="left" | [[Ubiratan Pereira Maciel|Ubiratan "Bira" Pereira Maciel]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia || 1963 || 1978 || bgcolor="#F7F6A8" | 1 || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | '''2''' || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |-align="center" | align="left" | [[Dražen Dalipagić]] || align="left" | {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} Jugoslaavia || 1974 || 1986 || bgcolor="#F7F6A8" | 1 || bgcolor="#DCE5E5" | 1 || bgcolor="#FFDAB9" | '''2''' || bgcolor="#E7FAEC" | '''4''' |} Turniiride väärtuslikumad mängijad (MVP), keda nimetatakse alates 1994. aastast: *1994 [[Shaquille O'Neal]], USA *1998 [[Dejan Bodiroga]], Serbia ja Montenegro *2002 [[Dirk Nowitzki]], Saksamaa *2006 [[Pau Gasol]], Hispaania *2010 [[Kevin Durant]], USA *2014 [[Kyrie Irving]], USA *2019 [[Ricky Rubio]], Hispaania *2023 [[Dennis Schröder]], Saksamaa Muu statistika: *Brasiillane [[Oscar Schmidt]] on kõigi aegade resultatiivseim mängija, kogudes aastatel 1978–1990 neljal turniiril kokku 906 punkti. *Kreeklane [[Nikos Galis]] on ühe turniiri lõikes läbi aegade resultatiivseim, visates 1986. aasta ​​maailmameistrivõistluste turniiril keskmiselt 33,7 punkti mängu kohta. *Serblane [[Željko Obradović]] on ainus, kes võitnud tiitli nii treeneri kui ka mängijana. Ta kuulus 1990. aasta ​​maailmameistritiitli võitnud Jugoslaavia koondisse ja juhendas 1998. aastal ​​maailmameistritiitli võitnud Serbia ja Montenegro koondist. *Viiel turniiril on osalenud kolmteist mängijat, neist 7 Brasiiliast. ==Vaata ka== *[[Naiste korvpalli maailmameistrivõistlused]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.fiba.com/spain2014 2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste koduleht.] * [https://www.fiba.basketball/basketballworldcup/2023 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste koduleht.] * [http://www.fiba.com/downloads/event/2006_wcm/eng/pres/hist/flash_back.pdf Korvpalli maailmameistrivõistluste ajalugu.] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Korvpalli maailmameistrivõistlused|*]] t9csu3ev13xa2nsqxqgn76tj0akjvdw Bastion 0 58345 7234981 7059911 2026-09-16T10:15:30Z ~2026-49960-70 237677 /* */ 7234981 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:All-linna kindlustused4.JPG|pisi|[[Väikse Rannavärava bastion]] Tallinnas]] [[File:Kuressaare linnus õhust.jpg|thumb|[[Kuressaare linnus]], selle keskosas ja taastamisel [[Kuressaare kindlus]]e bastionid ja Jan Oletsky Beržins. 2014]] '''Bastion''' on eenduv kolmnurgakujuline [[muldkehand]]iga [[kaitseehitis]], sageli toetatud kivimüüriga ([[eskarpmüür]]). Bastionid võeti kasutusele seoses [[tulirelvad]]e purustusjõu suurenemisega. [[Bastionaalsüsteem]]i kõrgaeg Euroopas ja maailmas oli [[17. sajand]]i teine pool ja [[18. sajand]]i esimene pool. Eesti linnadest olid ümbritsetud bastionaalvööndiga Tallinn, [[Tartu kindlus|Tartu]], [[Narva kindlus|Narva]] ja (Uus-)[[Pärnu kindlus]]tused. ==Vaata ka== *[[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i [[Tallinna bastionid|bastionid]] *[[Tartu kindlus]]e [[Tartu bastionid|bastionid]] *[[Narva kindlus]]e [[Narva bastionid|bastionid]] ==Kirjandus== *[[Ragnar Nurk]], [[Robert Treufeldt]]. "Uusaeg tõi bastionid". [[Horisont]] 5/ 2014. Lk 37–47 [[Kategooria:Militaarehitised]] k2qm8qlvkr2pawgthxiuux0cugajt5z Eesti NSV Ministrite Nõukogu 0 62141 7234850 7175473 2026-09-16T05:43:03Z Estopedist1 278 /* 1947–1951 */ link ministrile 7234850 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br>(1908–1984) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br>(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br>(1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |[[Moissei Asnin]] |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||(1908–1984) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1903–1972) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899–1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–1984) <br>(1909–1976)<br>(1904–1977)<br> |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–1984)<br>(1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908–1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918–1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914–1984) (1924–1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899–1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]] [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906–1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br>(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] pvx7y6yvq1czp3gs29dkhyiybj90lp1 Let L-410 0 66349 7234771 7221443 2026-09-15T21:19:27Z Kuriuss 38125 7234771 wikitext text/x-wiki {{lennuk |lennuki_nimi = Let L-410 Turbolet |pildi_nimi = L-410 ES-PLY.jpg |pildi_link = Endine [[Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk|PPA lennusalga]] L-410 UVP |aasta = 1969 – tänini |riik = Tšehhi |tootja = Let Kunovice |tüüp = lühimaa-reisilennuk |meeskond = |reisijaid = |pikkus = |tiivaulatus = |tiivapindala = |tühimass = |stardimass = |mootor = |kiirus = |reisikiirus = |lennulagi = |lennukaugus = |relvastus = |toodanguarv = 1138 }} '''Let L-410 Turbolet''' on kahe turbopropellermootoriga lühimaa (regionaalne) reisi- ja kauba[[lennuk]], mida toodetakse [[Tšehhi]]s [[Let Kunovice]] lennukitehases. L-410 esmalend toimus 1969. aastal, kõiki lennukivariante on kokku ehitatud üle 1100.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=VIDEO JA GALERII {{!}} Nii saabub Eesti Lennundusmuuseumisse piirivalve käsutuses olnud lennuk L-410 |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/79355046/video-ja-galerii-nii-saabub-eesti-lennundusmuuseumisse-piirivalve-kasutuses-olnud-lennuk-l-410 |vaadatud=2024-03-31 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> 1992. aastal sai Eesti Piirivalveameti lennuosakond Saksamaalt annetusena kaks L-410 lennukit. Üks annetati 2017. aastal [[Eesti Lennundusmuuseum]]ile ja teine müüdi maha 2018. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-12-01 |pealkiri=Gruusia ringreis omal käel – mida põnevat näeb siselennul? |url=https://www.accelerista.com/matkamajareisima/gruusia-ringreis-omal-kael/ |vaadatud=2024-03-31 |väljaanne=Accelerista |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== Let L-410 arendus kasvas välja Nõukogude Liidu vajadusest asendada [[AN-2]] modernsema lennukiga. An-2-le järglase leidmise konkursis võistles Berijevi (Be-30) ja Antonovi ([[Antonov An-28|An-28]]) konstrueerimisbüroo kõrval ka LET Kunovice lennukiehitusettevõte. Projekteerimine algas aastal 1966 ning kolme prototüüpi XL-410 hakati ehitama juba 1. aprillil 1967.<ref name=":0" /> ===Prototüübid=== ====001==== Prototüübi 45-minutiline esmalend, seerianumbriga 001, toimus 16. aprillil 1969 Kunovices pilootide Vladimír Vlk ja František Svinka käe all. Järgnevatel päevadel katsetati XL-410 üldisi lennuomadusi. 29. aprillil esitleti lennukit valitud seltskonnale. Esialgsed katselennud lõppesid 19. maiks 1969 ning 001-le anti lennukõlblikkuse sertifikaat, mis võimaldas L-410-t juuni alguses esitleda [[Pariis]]i lennundusnäitusel. Näituse tarbeks värviti lennuk üle. Uus kujundus põhines nina juurest tõusval ja piki keret sabani mineval joonel, mida tänini kannab valdav osa Turbolette. Pärast näitust jätkus lennuki demonstreerimine potentsiaalsetele ostjatele: septembri alguses esitlus [[Poola]] delegatsioonile, 18. septembril [[Czech Airlines|Czechoslovak Airlines]]ile, 21. oktoobril [[Interflug]]ile, novembris ringreis Nõukogude Liidus. Samuti jätkus lennuomaduste uurimine, seadistamine ja puudujääkide kõrvaldamine. Valdavalt oli probleeme liigse vibratsiooniga: näiteks 14. augusti 1970 lennul, mille eesmärk oli 500 km/h saavutamine, rebenes vibratsiooni tõttu kiilu ülemine pool. Neist probleemidest vabaneti alles prototüübi 003 konstruktsiooni täiustamisega ja uue, 1970. aastal ehitatud neljanda prototüübi moderniseerimisega. Kuna lennuki 001 konstruktsiooni ei täiendatud tagantjärele uuemates lennukites tehtud muudatustega, vananes see 1970. aastate keskpaigaks moraalselt. 001 maandus viimast korda 13. novembril 1974, olles sooritanud 1648 lendu kogukestusega 927 tundi ja 20 minutit. ====002==== Prototüüp 002 ehitati vaid maapealsete koormuskatsete jaoks, mille käigus lennuk lõhuti koormustaluvuse eesmärgil. ====003==== Esmalend toimus 9. novembril 1969. Esitleti 001-ga lennukatsetustel ja -demonstratsioonidel. Uuriti lennuki juhitavust ja omadusi maandumisel ja õhkutõusul, sobivust murukattega lennuradadele, vibratsiooni, müra, elektrisüsteeme, mootorite temperatuure. 003 oli kolmest lendavast prototüübist (001, 003, 004) esimene, millele paigaldati jäätõrjesüsteem ning 1972. aasta jaanuaris ka kodumaised Walter M601A mootorid, mida seni olid ajutiselt asendanud Kanada päritolu [[Pratt & Whitney]] PT6A-27 mootorid. Lennuk kanti maha 1970. aastate esimesel poolel. ====004==== Esmalend toimus 14. aprillil 1970. Konstruktsioonis on arvukalt uuendusi võrreldes 001-ga, muuhulgas uus ja rohkem veerestabiilsust tagav [[telik]] ja parema mootorimüra summutusega salong. Prototüüp 004 oli eriti oluline uue autopiloodi loomise seisukohast: 1974. aasta maist augusti alguseni lendas 004 Bendix M-4C autopiloodi ja lennuparameetrite mõõteseadmetega. Kogutud andmete põhjal konstrueeriti kodumaine AP-410 autopiloot, mis lisati hilisema variandi L-410 FG varustusse. 004 viimane maandumine oli 24. septembril 1978, pärast 1852 õhkutõusu ja maandumist ning õhus veedetud 1117 tundi ja 52 minutit. ==Variandid== [[Pilt:L-410 HA-YFC.jpg|thumb|L-410 FG. <br>L-410 UVP-l põhinev muudetud ninaga kaardistamislennuk. Ebahariliku ninaosa tõttu ei ole esitelik sissetõmmatav]] ;XL-410: Prototüüp. ;L-410 A: Esimene sari, Pratt & Whitney PT6A-27 mootoritega. ;L-410 AB:Nelja labaga Hartzelli propelleritega katselennuk. ;L-410 AF: Ungari lennuväe jaoks ehitatud klaasitud ninaga kaardistamislennuk. ;L-410 AS: Nõukogude Liidu avioonikaga katselennuk. ;L-410 M: Teine sari, Walter M601A mootoritega. ;L-410 MA: Walter M601B mootoritega arendus. Tuntud ka kui '''L-410 MU'''. ;L-410 UVP: Kolmas sari, põhjalikult täiustatud variant suurema tiivaulatusega ja muudetud kiiluga. ;L-410 UVP-S: ülespoole avaneva reisijatesalongi uksega. ;L-410 UVP-E:Walter M601E mootorite, viie labaga propellerite ja tiivaotstes paiknevate lisakütusepaakidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tšehhi lennukitootja toob 2017. aastal turule uue propellerlennuki L-410 NG |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/72065363/tsehhi-lennukitootja-toob-2017-aastal-turule-uue-propellerlennuki-l-410-ng |vaadatud=2024-03-31 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> ;L-410 FG: UVP-l põhinev klaasitud ninaga kaardistamislennuk. ;L-410 T:UVP-l põhinev [[transpordilennuk]], suurema (1,25 × 1,46 m) uksega. ;L-420: Walter M601F mootorite ja muude täiendustega UVP-E arendus. ==Tehnilised andmed (L-410 UVP-E)== [[Pilt:L-410, Eesti Lennundusmuuseum.jpg|pisi|L-410 Eesti lennundusmuuseumis]] ===Lennutehnilised andmed=== *'''Meeskond''': 2 *'''Mahutavus''': 19 reisijat või 1615 kg lasti *'''Pikkus''': 14,42 m *'''Tiivaulatus''': 19,48 m *'''Kõrgus''': 5,83 m *'''Tiivapindala''': 34,86 m² *'''Tühimass''': 3985 kg *'''Maksimaalne stardimass''': 6400 kg *'''Jõuallikad''': kaks Walter M601E turbopropellermootorit, mõlemad 559 kW (750 hj) ===Jõudlus=== *'''Maksimaalne kiirus''': 380 km/h (205 sõlme) 4200 m (13 800 ft) kõrgusel *'''Reisikiirus''': 365 km/h (197 sõlme) *'''Lennuulatus''': 1380 km (744 nm) (maksimaalse kütusevaruga) *'''Lennulagi''': 6320 m (20 725 ft) *'''Tõusukiirus''': 7,4 m/s (1,455 ft/min)<ref>{{Netiviide |pealkiri=L 410 / L 420 Short-Range Aircraft - Aerospace Technology |url=https://www.aerospace-technology.com/projects/l410-l420-short-range-aircraft/ |vaadatud=2024-03-31 |väljaanne=www.aerospace-technology.com}}</ref> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Let L-410}} * [https://www.let.cz/en/index.php Lennukitehase koduleht] [[Kategooria:Transpordilennukid]] [[Kategooria:Reisilennukid]] eh07zrbkhc6efh2lblz9dcezigadkms Rakvere Reaalkool 0 66707 7234525 7230958 2026-09-15T14:26:01Z Fikseerija58 196272 7234525 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Infokast kool | nimi = Rakvere Reaalkool<br>(varem Rakvere Reaalgümnaasium ja ka Rakvere 3. Keskkool) | pilt = Rakvere Reaalkool.jpg | pildiallkiri = Reaalkooli esine | asutatud = 1973 | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = [[Martti Marksoo]] (1996–) | õpilaste arv = 674<br>(2026/27. õa seisuga) | klassikomplekte = 39<br>(2026/27. õa seisuga) | õpetajate arv = 66<br>(2026/27. õa seisuga) | asukoht = [[Rakvere]], [[Lääne-Virumaa]] | aadress = Võidu tn 67 | koduleht = https://rakvererk.ee/et | koolipersonal = 28<br>(2026/27. õa seisuga) }} '''Rakvere Reaalkool''' (varem ''Rakvere Reaalgümnaasium'' ja ka ''Rakvere 3. Keskkool'') on põhikool [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere]]s. Kool avati ja alustas tööd 1. septembril 1973. Kooli aadress on [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänav]] 67. == Kooli ajalugu == Koolimaja ehitati Pagusoo äärde endise katoliku kiriku kohale ja selle loomise aluseks oli ENSV MN otsus 24.07.1972. Hoone ehitamine venis, ehitajaks oli Rakvere MEK. Kool avati 1. septembril 1973 Rakvere I ja II 8-klassilise kooli baasil. Sel päeval tulid Tartu ja Barbaruse tänava koolimaja juurest õpilaste kolonnid uue koolimaja juurde. Tseremoonia avas haridusosakonna juhataja Lembit Kõrgessaar. Sümboolse võtme võttis vastu direktor Matti Piirimaa. Ehitus oli tehtud tüüpprojekti järgi 1392 õpilasele (32 klassikomplekti). === Rakvere 3. Keskkool === Kool avati 1. septembril 1973 Rakvere I ja II 8-klassilise kooli baasil. Sel päeval tulid [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu]] ja [[Tööstuse tänav (Rakvere)|Johannes Vares-Barbaruse tänava]] koolimaja juurest õpilaste kolonnid uue koolimaja juurde. Tseremoonia avas haridusosakonna juhataja Lembit Kõrgessaar, sümboolse võtme võttis vastu direktor [[Matti Piirimaa]]. Kooli esimesel tegevusaastal õppis koolis 1159 õpilast kokku 33 klassikomplektis. 2002/2003. õppeaastal oli neid aga vastavalt 1163 ja 36. 2007/2008. õppeaastal aga omakorda vastavalt 945 ja 34. Kõige rohkem õpilasi oli koolis 1984/85. õppeaastal – 1401 õpilast. Kõige rohkem klassikomplekte oli aga 1987/88. õppeaastal – 43 komplekti. Esimesel õppeaastal oli koolis 57 õpetajat. Süvendatult õpetati keemiat, saksa keelt, vene keelt, oli ka raadiotehnika kallakuga klass. Esimene lend lõpetas 1975. aasta kevadel. === Rakvere Reaalgümnaasium === Rakvere 3. Keskkool nimetati 22. veebruaril 1995 Rakvere Reaalgümnaasiumiks. === Rakvere Reaalkool === Rakvere Reaalgümnaasium nimetati 29. augustil 2022 Rakvere Reaalkooliks. Koolis kaotati gümnaasiumiaste ning alles jäi ainult põhikooli aste. Nimemuutus toimus seetõttu, et Rakveresse rajati Riigigümnaasium. == Direktorid == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>Direktorid</big> |- ! colspan="2" |Direktor !Ametis oldud aastad !Muu info |- ! rowspan="3" | |[[Matti Piirimaa]] |1973–1987 |Varem töötas ta [[Rakvere Internaatkool]]is õppealajuhatajana ning 1987. aastal asus tööle Rakvere haridusosakonna juhatajana. |- |[[Aare Treial]] |1987–1996 |Varem töötas ta [[Elva õhtukeskkool]]i direktorina ning 1996. aastal sai [[Luunja Keskkool]]i direktoriks. |- |[[Martti Marksoo]] |1996– |Varem töötas ta samas koolis geograafia ja majandusõpetuse õpetajana. |} == Tähtpäevad == * 2003. aasta 21.–26. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 30. aastapäeva. * 2008. aasta 14.–20. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 35. aastapäeva. * 2013. aasta 22.–27. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 40. aastapäeva. * 2018. aasta 16.–20. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 45. aastapäeva. * 2023. aasta 17.–21. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 50. aastapäeva. * 2024. aasta 5.–7. juunil korraldas Rakvere Reaalkool oma esimesed olümpiamängud, kus osalesid Reaalkooli õpilased. Nagu traditsioonilised olümpiamängud, toimuvad ka Rakvere Reaalkooli olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Järgmised kooli olümpiamängud peaksid toimuma 2028.aastal, kui kool tähistab oma 55.aastapäeva. == Välislingid == * [https://rakvererk.ee/et Kooli koduleht] [[Kategooria:Rakvere koolid]] aic81uav5x3acr1r7p9bziy0d2r2x1c Ann Marksoo 0 71583 7234722 7124974 2026-09-15T20:46:18Z ~2026-40402-33 233726 /* Viited */ 7234722 wikitext text/x-wiki '''Ann Marksoo''' ([[20. september]] [[1930]] [[Tartu]] – [[5. aprill]] [[2023]]) oli eesti [[geograaf]], TÜ geograafia instituudi emeriitprofessor. Aastal [[1954]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Aastast 1954 oli ta samas õppejõud, hiljem [[dotsent]] ja [[1984]]–[[1992]] majandusgeograafia kateedri juhataja. Ta on peamiselt uurinud Eesti asustuse süsteemset arengut ja [[linnastumine|linnastumist]]. Aastail [[1985]]–[[1990]] oli ta [[Eesti Geograafia Selts]]i asepresident. Ta oli [[Õpetatud Eesti Selts]]i (ÕES) liige. ==Tunnustus== *1996 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> *2005 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2008 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Pere== Ann Marksoo on [[Aliise Moora]] ja [[Harri Moora]] tütar. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Marksoo, Ann}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2023]] myctvl06edziinhyxxjsq71owdxdx5x Riho Ühtegi 0 74009 7234873 7190142 2026-09-16T07:37:49Z Tonisee 1211 /* Poliitiline tegevus */ Presidendiks kandideerimisese loobumise avalduse artikli viite lisamine 7234873 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = KLÜ tänuüritus Saaremaal Võidupüha paraadi koostööpartneritele (52666241567) (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Riho Ühtegi (2023) | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991–2023 | Auaste = [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli alates 19. juulist [[2019]] kuni 15. detsembrini 2023 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]. ==Hariduskäik== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Elva Keskkool]]i. Pärast ajateenistust Nõukogude sõjaväes töötas ta aastatel 1984–1990 [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis]] elektromehaanikuna. [[2007]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]is avatud ülikooli raames õigusteaduse magistrantuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH30.HTM | pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna lõpetajad 2007|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Teenistuskäik == Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-11 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706022202/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kaitseliidu ülemana === [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Riho Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref>[[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas]. ERR uudised, 15. august 2019</ref> Ühtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023. ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- | align="center"| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||19. juuni 1998 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||23. juuni 2023 |} == Poliitiline tegevus == [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti 2026. aasta presidendivalimiste]] eel pakkusid helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], ettevõtja ja filmimees [[Kris Taska]], näitleja ja lavastaja [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]] ning analüütik [[Raivo Vare]] ühe võimaliku kandidaadina välja Ühtegi, kes andis kandideerimiseks ka nõusoleku.<ref>Urmet Kook, [https://www.err.ee/1610069140/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendikandidaadiks-riho-uhtegit "Ühiskonnategelased pakuvad presidendikandidaadiks Riho Ühtegit"]. ERR, 3. juuli 2026 (vaadatud 03.06.2026)</ref> Hiljem loobus ta kandideerimisest tervislikel põhjustel. <ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8521555/riho-uhtegi-loobun-presidendiks-kandideerimast-sain-kinnituse-tosisest-tervisekahjustusest |pealkiri=Riho Ühtegi: Loobun presidendiks kandideerimast. Sain kinnituse tõsisest tervisekahjustusest |autor=Riho Ühtegi |aeg=5. august 2026|väljaandja=[[Postimees]] |kasutatud=16. september 2026}}</ref> Ta on enda maailmavaadet iseloomustanud konservatiivsena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610069410/riho-uhtegi-maailmavaateliselt-olen-ma-konservatiiv |pealkiri=Riho Ühtegi: maailmavaateliselt olen ma konservatiiv |autor=Indrek Kiisler |aeg=3. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]] |kasutatud=3. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * 2024 [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"]] * [[Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist]] * [[Maaväe ohvitseri kuldrist ]] * [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass * [[Kaitseliidu teenetemedal]]i I klass * Kaitseliidu teenetemedali eriklass * Kaitseliidu teenetemärk II klass * Erna Seltsi I klassi teenetemärk * Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]] * Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu Eesti kaitseväe kodulehel] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"]. [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"]. Kaitseliit, 13. juuni 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli]] [[2019]] – [[15. detsember]] [[2023]] | järgnev=[[Ilmar Tamm]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 58rten5u43yixywxqyy14hhzp5866rp 7234874 7234873 2026-09-16T07:38:45Z Tonisee 1211 /* Poliitiline tegevus */ 7234874 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = KLÜ tänuüritus Saaremaal Võidupüha paraadi koostööpartneritele (52666241567) (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Riho Ühtegi (2023) | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991–2023 | Auaste = [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli alates 19. juulist [[2019]] kuni 15. detsembrini 2023 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]. ==Hariduskäik== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Elva Keskkool]]i. Pärast ajateenistust Nõukogude sõjaväes töötas ta aastatel 1984–1990 [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis]] elektromehaanikuna. [[2007]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]is avatud ülikooli raames õigusteaduse magistrantuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH30.HTM | pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna lõpetajad 2007|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Teenistuskäik == Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-11 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706022202/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kaitseliidu ülemana === [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Riho Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref>[[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas]. ERR uudised, 15. august 2019</ref> Ühtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023. ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- | align="center"| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||19. juuni 1998 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||23. juuni 2023 |} == Poliitiline tegevus == [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti 2026. aasta presidendivalimiste]] eel pakkusid helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], ettevõtja ja filmimees [[Kris Taska]], näitleja ja lavastaja [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]] ning analüütik [[Raivo Vare]] ühe võimaliku kandidaadina välja Ühtegi, kes andis kandideerimiseks ka nõusoleku.<ref>Urmet Kook, [https://www.err.ee/1610069140/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendikandidaadiks-riho-uhtegit "Ühiskonnategelased pakuvad presidendikandidaadiks Riho Ühtegit"]. ERR, 3. juuli 2026 (vaadatud 03.06.2026)</ref>Hiljem loobus ta kandideerimisest tervislikel põhjustel. <ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8521555/riho-uhtegi-loobun-presidendiks-kandideerimast-sain-kinnituse-tosisest-tervisekahjustusest |pealkiri=Riho Ühtegi: Loobun presidendiks kandideerimast. Sain kinnituse tõsisest tervisekahjustusest |autor=Riho Ühtegi |aeg=5. august 2026|väljaandja=[[Postimees]] |kasutatud=16. september 2026}}</ref> Ta on enda maailmavaadet iseloomustanud konservatiivsena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610069410/riho-uhtegi-maailmavaateliselt-olen-ma-konservatiiv |pealkiri=Riho Ühtegi: maailmavaateliselt olen ma konservatiiv |autor=Indrek Kiisler |aeg=3. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]] |kasutatud=3. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * 2024 [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"]] * [[Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist]] * [[Maaväe ohvitseri kuldrist ]] * [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass * [[Kaitseliidu teenetemedal]]i I klass * Kaitseliidu teenetemedali eriklass * Kaitseliidu teenetemärk II klass * Erna Seltsi I klassi teenetemärk * Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]] * Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu Eesti kaitseväe kodulehel] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"]. [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"]. Kaitseliit, 13. juuni 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli]] [[2019]] – [[15. detsember]] [[2023]] | järgnev=[[Ilmar Tamm]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] f1299vonp5t1zapygtje1681ok8moai 7234875 7234874 2026-09-16T07:39:16Z Tonisee 1211 /* Poliitiline tegevus */ 7234875 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = KLÜ tänuüritus Saaremaal Võidupüha paraadi koostööpartneritele (52666241567) (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Riho Ühtegi (2023) | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991–2023 | Auaste = [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindralmajor]], kes oli alates 19. juulist [[2019]] kuni 15. detsembrini 2023 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu ülem|ülem]]. ==Hariduskäik== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Elva Keskkool]]i. Pärast ajateenistust Nõukogude sõjaväes töötas ta aastatel 1984–1990 [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis]] elektromehaanikuna. [[2007]]. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]is avatud ülikooli raames õigusteaduse magistrantuuri.<ref>{{Netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH30.HTM | pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna lõpetajad 2007|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Teenistuskäik == Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-11 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706022202/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kaitseliidu ülemana === [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Riho Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref>[[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas]. ERR uudised, 15. august 2019</ref> Ühtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023. ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- | align="center"| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||19. juuni 1998 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |- | align="center"| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||23. juuni 2023 |} == Poliitiline tegevus == [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti 2026. aasta presidendivalimiste]] eel pakkusid helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], ettevõtja ja filmimees [[Kris Taska]], näitleja ja lavastaja [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]] ning analüütik [[Raivo Vare]] ühe võimaliku kandidaadina välja Ühtegi, kes andis kandideerimiseks ka nõusoleku.<ref>Urmet Kook, [https://www.err.ee/1610069140/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendikandidaadiks-riho-uhtegit "Ühiskonnategelased pakuvad presidendikandidaadiks Riho Ühtegit"]. ERR, 3. juuli 2026 (vaadatud 03.06.2026)</ref> Hiljem loobus ta kandideerimisest tervislikel põhjustel. <ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8521555/riho-uhtegi-loobun-presidendiks-kandideerimast-sain-kinnituse-tosisest-tervisekahjustusest |pealkiri=Riho Ühtegi: Loobun presidendiks kandideerimast. Sain kinnituse tõsisest tervisekahjustusest |autor=Riho Ühtegi |aeg=5. august 2026|väljaandja=[[Postimees]] |kasutatud=16. september 2026}}</ref> Ta on enda maailmavaadet iseloomustanud konservatiivsena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610069410/riho-uhtegi-maailmavaateliselt-olen-ma-konservatiiv |pealkiri=Riho Ühtegi: maailmavaateliselt olen ma konservatiiv |autor=Indrek Kiisler |aeg=3. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]] |kasutatud=3. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * 2024 [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"]] * [[Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist]] * [[Maaväe ohvitseri kuldrist ]] * [[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass * [[Kaitseliidu teenetemedal]]i I klass * Kaitseliidu teenetemedali eriklass * Kaitseliidu teenetemärk II klass * Erna Seltsi I klassi teenetemärk * Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]] * Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu Eesti kaitseväe kodulehel] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"]. [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"]. Kaitseliit, 13. juuni 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli]] [[2019]] – [[15. detsember]] [[2023]] | järgnev=[[Ilmar Tamm]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 58rten5u43yixywxqyy14hhzp5866rp Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda 0 75299 7234773 5897763 2026-09-15T21:20:27Z ~2026-40402-33 233726 7234773 wikitext text/x-wiki '''Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda''' oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja kulud kaeti Põllutööministeeriumi toetusest, liikmemaksu ei olnud<ref>Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>. Koja esimees oli [[Helmut Maandi]], alates 21. veebruarist 1940 [[Juhan Post]]. [[20. september|20. septembril 1936]] valiti koja liikmeteks: *1.[[Jüri Buksmann]] *2.[[Taavet Karp]] *3.[[Jakob Aamer]] *4.[[Alfred Tammar]] *5.[[Jaan Tamberg]] *6.[[Georg Taalmann]] *7.[[Voldemar Härmaküla]] *8.[[Jüri Lehtmets]] *9.[[Juhan Viik]] *10.[[Kustav Seppel]] *11.[[Heinrich Rist]] *12.[[Andrei Sepp]] *14.[[Kirill Prooses]] *15.[[Aleksander Remm]] *16.[[Anton Kodasma]] *17.[[Johann Post]] *18.[[Johannes Simmo]] *19.[[Rein Marrandi]] *20.[[August Põder]] *21.[[Mart Kase]] *22.[[Martin Tapopere]] *23.[[Jaan Kongas]] *24.[[Karl Ploom]] *25.[[Johannes Arst]] *26.[[Elmar Kohal]] *27.[[August Ude]] *28.[[Johannes Konsa]] *29.[[Ants Leib]] *30.[[August Rosenberg]] *31.[[Elmar Vassil]] *32.[[Rudolf Allas]] *33.[[Gustav Lode]] *34.[[Paul Järv]] *35.[[Ivan Jürisaar]] *36.[[Feodor Pahomov]] 12. novembril, 3. detsembril ja 27. detsembril 1939 valiti koja uue koosseis järgmiste valimisringkondade osas, mis kinnitati Põllutööministri poolt 3. veebruaril 1940:<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379218/325978/page/2 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimiste üleriikliku komitee teadaanne (RTL 1940, 12)</ref> *1. [[Voldemar Orgulas]] *2. [[Oskar Krunks]] *3. [[Johannes Pello]] *4. [[Robert Nurme]] *5. [[August Vilu]] *6. [[Rudolf Klammer]] *7. [[Richard Tamm]] *8. [[Rein Rohtla]] *9. [[Otto Jaanus]] *11. [[Friedrich Pensa]] *15. [[Gustav Seppel]] *16. [[Andrei Sepp]] *17. [[Kirill Prožes]] *18. [[Laas Rist]] *19. [[Johann Post]] *20. [[Johann Nuut]] *21. [[Aleksander Tamm]] *22. [[Johan Jaska]] *23. [[Johan Kansi]] *24. [[Jaan Habicht]] *25. [[Mihkel Kivisaar]] *26. [[Jüri Sukk]] *27. [[Andres Paljak]] *28. [[Tarmo Talvi]] *29. [[August Kaine]] *30. [[Jaan Kõllo]] *31. [[Eduard Saal]] *32. [[Rudolf-Richard Allas]] *33. [[Evald Pärna]] *34. [[Paul Järv]] *35. [[Ivan Luiv]] *36. [[Fedor Pahomov]] Koja peasekretär oli kuni 1940 [[Oskar Hendrikson]], seejärel [[Vello Saul]]. ==Vaata ka== * [[Eesti Põllumajandusliit]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Maatöölised ja väikemaapidajad saavad oma koja. [[Uus Eesti]], 18. aprill 1936, nr. 104, lk. 2. * Maatöölised valisid koda. Uus Eesti, 7. september 1936, nr. 242, lk. 1. * Maatööliste ja väikemaapidajate koda valiti. Uus Eesti, 21. september 1936, nr. 256, lk. 3. * Maatööliste koja koosseis. Uus Eesti, 22. september 1936, nr. 257, lk. 3. * Maatööliste koja esimeheks H. Maandi. Uus Eesti, 10. november 1936, nr. 305, lk. 3. * Maatööliste ja väikemaapidajate kojal suuri ülesandeid. Uus Eesti, 7. detsember 1936, nr. 332, lk. 9. * Selgusid maatööliste ja väikemaapidajate koja määratavad liikmed. Uus Eesti, 8. veebruar 1940, nr. 37, lk. 2. * Tasakaal maa- ja linnatööliste vahele. Uus Eesti, 22. veebruar 1940, nr. 51, lk. 4. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700227696&img=era0031_004_0000714_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=a0b96ff4a9a086b45b85c0b8878ae21d Maatööliste ja väikemaapidajate koja 1939/40. aasta eelarve] *[[s:Maatööliste koja esimeheks H. Maandi]] [[Kategooria:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda| ]] [[Kategooria:Eesti kutsealased omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[en:Chamber of Agricultural Workmen and Small Landowners]] 7yuirfcpmpdaor5hhgr6roz0p236uuo 7234776 7234773 2026-09-15T21:23:45Z ~2026-40402-33 233726 /* Välislingid */ 7234776 wikitext text/x-wiki '''Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda''' oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja kulud kaeti Põllutööministeeriumi toetusest, liikmemaksu ei olnud<ref>Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>. Koja esimees oli [[Helmut Maandi]], alates 21. veebruarist 1940 [[Juhan Post]]. [[20. september|20. septembril 1936]] valiti koja liikmeteks: *1.[[Jüri Buksmann]] *2.[[Taavet Karp]] *3.[[Jakob Aamer]] *4.[[Alfred Tammar]] *5.[[Jaan Tamberg]] *6.[[Georg Taalmann]] *7.[[Voldemar Härmaküla]] *8.[[Jüri Lehtmets]] *9.[[Juhan Viik]] *10.[[Kustav Seppel]] *11.[[Heinrich Rist]] *12.[[Andrei Sepp]] *14.[[Kirill Prooses]] *15.[[Aleksander Remm]] *16.[[Anton Kodasma]] *17.[[Johann Post]] *18.[[Johannes Simmo]] *19.[[Rein Marrandi]] *20.[[August Põder]] *21.[[Mart Kase]] *22.[[Martin Tapopere]] *23.[[Jaan Kongas]] *24.[[Karl Ploom]] *25.[[Johannes Arst]] *26.[[Elmar Kohal]] *27.[[August Ude]] *28.[[Johannes Konsa]] *29.[[Ants Leib]] *30.[[August Rosenberg]] *31.[[Elmar Vassil]] *32.[[Rudolf Allas]] *33.[[Gustav Lode]] *34.[[Paul Järv]] *35.[[Ivan Jürisaar]] *36.[[Feodor Pahomov]] 12. novembril, 3. detsembril ja 27. detsembril 1939 valiti koja uue koosseis järgmiste valimisringkondade osas, mis kinnitati Põllutööministri poolt 3. veebruaril 1940:<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379218/325978/page/2 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimiste üleriikliku komitee teadaanne (RTL 1940, 12)</ref> *1. [[Voldemar Orgulas]] *2. [[Oskar Krunks]] *3. [[Johannes Pello]] *4. [[Robert Nurme]] *5. [[August Vilu]] *6. [[Rudolf Klammer]] *7. [[Richard Tamm]] *8. [[Rein Rohtla]] *9. [[Otto Jaanus]] *11. [[Friedrich Pensa]] *15. [[Gustav Seppel]] *16. [[Andrei Sepp]] *17. [[Kirill Prožes]] *18. [[Laas Rist]] *19. [[Johann Post]] *20. [[Johann Nuut]] *21. [[Aleksander Tamm]] *22. [[Johan Jaska]] *23. [[Johan Kansi]] *24. [[Jaan Habicht]] *25. [[Mihkel Kivisaar]] *26. [[Jüri Sukk]] *27. [[Andres Paljak]] *28. [[Tarmo Talvi]] *29. [[August Kaine]] *30. [[Jaan Kõllo]] *31. [[Eduard Saal]] *32. [[Rudolf-Richard Allas]] *33. [[Evald Pärna]] *34. [[Paul Järv]] *35. [[Ivan Luiv]] *36. [[Fedor Pahomov]] Koja peasekretär oli kuni 1940 [[Oskar Hendrikson]], seejärel [[Vello Saul]]. ==Vaata ka== * [[Eesti Põllumajandusliit]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Maatöölised ja väikemaapidajad saavad oma koja. [[Uus Eesti]], 18. aprill 1936, nr. 104, lk. 2. * Maatöölised valisid koda. Uus Eesti, 7. september 1936, nr. 242, lk. 1. * Maatööliste ja väikemaapidajate koda valiti. Uus Eesti, 21. september 1936, nr. 256, lk. 3. * Maatööliste koja koosseis. Uus Eesti, 22. september 1936, nr. 257, lk. 3. * Maatööliste koja esimeheks H. Maandi. Uus Eesti, 10. november 1936, nr. 305, lk. 3. * Maatööliste ja väikemaapidajate kojal suuri ülesandeid. Uus Eesti, 7. detsember 1936, nr. 332, lk. 9. * Selgusid maatööliste ja väikemaapidajate koja määratavad liikmed. Uus Eesti, 8. veebruar 1940, nr. 37, lk. 2. * Tasakaal maa- ja linnatööliste vahele. Uus Eesti, 22. veebruar 1940, nr. 51, lk. 4. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700227696&img=era0031_004_0000714_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=a0b96ff4a9a086b45b85c0b8878ae21d Maatööliste ja väikemaapidajate koja 1939/40. aasta eelarve] *[[s:Maatööliste koja esimeheks H. Maandi]] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/314 Eesti Aadress-raamat 1938-1939] [[Kategooria:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda| ]] [[Kategooria:Eesti kutsealased omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[en:Chamber of Agricultural Workmen and Small Landowners]] jl5o9em2g2jfw5windby4vpo75zkrla 7234784 7234776 2026-09-15T21:28:22Z ~2026-40402-33 233726 /* Välislingid */ 7234784 wikitext text/x-wiki '''Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda''' oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja kulud kaeti Põllutööministeeriumi toetusest, liikmemaksu ei olnud<ref>Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>. Koja esimees oli [[Helmut Maandi]], alates 21. veebruarist 1940 [[Juhan Post]]. [[20. september|20. septembril 1936]] valiti koja liikmeteks: *1.[[Jüri Buksmann]] *2.[[Taavet Karp]] *3.[[Jakob Aamer]] *4.[[Alfred Tammar]] *5.[[Jaan Tamberg]] *6.[[Georg Taalmann]] *7.[[Voldemar Härmaküla]] *8.[[Jüri Lehtmets]] *9.[[Juhan Viik]] *10.[[Kustav Seppel]] *11.[[Heinrich Rist]] *12.[[Andrei Sepp]] *14.[[Kirill Prooses]] *15.[[Aleksander Remm]] *16.[[Anton Kodasma]] *17.[[Johann Post]] *18.[[Johannes Simmo]] *19.[[Rein Marrandi]] *20.[[August Põder]] *21.[[Mart Kase]] *22.[[Martin Tapopere]] *23.[[Jaan Kongas]] *24.[[Karl Ploom]] *25.[[Johannes Arst]] *26.[[Elmar Kohal]] *27.[[August Ude]] *28.[[Johannes Konsa]] *29.[[Ants Leib]] *30.[[August Rosenberg]] *31.[[Elmar Vassil]] *32.[[Rudolf Allas]] *33.[[Gustav Lode]] *34.[[Paul Järv]] *35.[[Ivan Jürisaar]] *36.[[Feodor Pahomov]] 12. novembril, 3. detsembril ja 27. detsembril 1939 valiti koja uue koosseis järgmiste valimisringkondade osas, mis kinnitati Põllutööministri poolt 3. veebruaril 1940:<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379218/325978/page/2 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimiste üleriikliku komitee teadaanne (RTL 1940, 12)</ref> *1. [[Voldemar Orgulas]] *2. [[Oskar Krunks]] *3. [[Johannes Pello]] *4. [[Robert Nurme]] *5. [[August Vilu]] *6. [[Rudolf Klammer]] *7. [[Richard Tamm]] *8. [[Rein Rohtla]] *9. [[Otto Jaanus]] *11. [[Friedrich Pensa]] *15. [[Gustav Seppel]] *16. [[Andrei Sepp]] *17. [[Kirill Prožes]] *18. [[Laas Rist]] *19. [[Johann Post]] *20. [[Johann Nuut]] *21. [[Aleksander Tamm]] *22. [[Johan Jaska]] *23. [[Johan Kansi]] *24. [[Jaan Habicht]] *25. [[Mihkel Kivisaar]] *26. [[Jüri Sukk]] *27. [[Andres Paljak]] *28. [[Tarmo Talvi]] *29. [[August Kaine]] *30. [[Jaan Kõllo]] *31. [[Eduard Saal]] *32. [[Rudolf-Richard Allas]] *33. [[Evald Pärna]] *34. [[Paul Järv]] *35. [[Ivan Luiv]] *36. [[Fedor Pahomov]] Koja peasekretär oli kuni 1940 [[Oskar Hendrikson]], seejärel [[Vello Saul]]. ==Vaata ka== * [[Eesti Põllumajandusliit]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Maatöölised ja väikemaapidajad saavad oma koja. [[Uus Eesti]], 18. aprill 1936, nr. 104, lk. 2. * Maatöölised valisid koda. Uus Eesti, 7. september 1936, nr. 242, lk. 1. * Maatööliste ja väikemaapidajate koda valiti. Uus Eesti, 21. september 1936, nr. 256, lk. 3. * Maatööliste koja koosseis. Uus Eesti, 22. september 1936, nr. 257, lk. 3. * Maatööliste koja esimeheks H. Maandi. Uus Eesti, 10. november 1936, nr. 305, lk. 3. * Maatööliste ja väikemaapidajate kojal suuri ülesandeid. Uus Eesti, 7. detsember 1936, nr. 332, lk. 9. * Selgusid maatööliste ja väikemaapidajate koja määratavad liikmed. Uus Eesti, 8. veebruar 1940, nr. 37, lk. 2. * Tasakaal maa- ja linnatööliste vahele. Uus Eesti, 22. veebruar 1940, nr. 51, lk. 4. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700227696&img=era0031_004_0000714_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=a0b96ff4a9a086b45b85c0b8878ae21d Maatööliste ja väikemaapidajate koja 1939/40. aasta eelarve] *[[s:Maatööliste koja esimeheks H. Maandi]] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=5784 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja Teataja] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/314 Eesti Aadress-raamat 1938-1939] [[Kategooria:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda| ]] [[Kategooria:Eesti kutsealased omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[en:Chamber of Agricultural Workmen and Small Landowners]] 00gk9f1dzswnp0q9jg4kiss0hh5fhan 7234797 7234784 2026-09-15T22:18:37Z ~2026-40402-33 233726 7234797 wikitext text/x-wiki '''Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda''' oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja kulud kaeti Põllutööministeeriumi toetusest, liikmemaksu ei olnud<ref>Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>. Kojal oli 36 valitavat ja 4 Põllutööministri poolt määratavat liiget. Valimisringkonnad olid: *1. (Jõhvi ja Narva põllumeeste konvent) *2. (Iisaku ja Vasknarva põllumeeste konvent) *3. (Lüganuse ja Rakvere põllumeeste konvent) *4. (Kadrina ja Haljala põllumeeste konvent) *5. (Viru-Jakobi ja Väike-Maarja põllumeeste konvent) *6. (Kuusalu ja Raasiku põllumeeste konvent) *7. (Kose ja Rapla põllumeeste konvent) *8. (Tallinna ja Keila põllumeeste konvent) *9. (Kloostri ja Kohila põllumeeste konvent) *10. (Noarootsi ja Haapsalu põllumeeste konvent) *11. (Kullamaa ja Märjamaa-Vigala põllumeeste konvent) *12. (Kärdla ja Keina põllumeeste konvent) *13. (Lihula põllumeeste konvent) *14. (Pöide ja Pärsamaa põllumeeste konvent) *15. (Kuressaare, Kihelkonna ja Sõrve põllumeeste konvent) *16. (Audru ja Pärnu-Jakobi põllumeeste konvent) *17. (Pärnu ja Saarde põllumeeste konvent) *18. (Vändra ja Türi põllumeeste konvent) *19. (Koeru ja Paide põllumeeste konvent) *20. (Järva-Jaani ja Ambla põllumeeste konvent) *21. (Abja ja Kõpu-Paistu põllumeeste konvent) *22. (Viljandi-Kolga ja Suure-Jaani põllumeeste konvent) *23. (Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste konvent) *24. (Tartu ja Elva põllumeeste konvent) *25. (Jõgeva ja Voldi põllumeeste konvent) *26. (Simuna ja Torma põllumeeste konvent) *27. (Alatskivi ja Raadi põllumeeste konvent) *28. (Võnnu ja Kambja põllumeeste konvent) *29. (Elva, Otepää ja Kanepi põllumeeste konvent) *30. (Tarvastu ja Helme põllumeeste konvent) *31. (Sangaste ja Valga põllumeeste konvent) *32. (Võru ja Antsla põllumeeste konvent) *33. (Põlva ja Räpina põllumeeste konvent) *34. (Rõuge ja Vastseliina põllumeeste konvent) *35. (Petseri ja Värska põllumeeste konvent) *36. (Irboska ja Laura põllumeeste konvent) Koja esimees oli [[Helmut Maandi]], alates 21. veebruarist 1940 [[Juhan Post]]. [[20. september|20. septembril 1936]] valiti koja liikmeteks: *1.[[Jüri Buksmann]] *2.[[Taavet Karp]] *3.[[Jakob Aamer]] *4.[[Alfred Tammar]] *5.[[Jaan Tamberg]] *6.[[Georg Taalmann]] *7.[[Voldemar Härmaküla]] *8.[[Jüri Lehtmets]] *9.[[Juhan Viik]] *10.[[Kustav Seppel]] *11.[[Heinrich Rist]] *12.[[Andrei Sepp]] *14.[[Kirill Prooses]] *15.[[Aleksander Remm]] *16.[[Anton Kodasma]] *17.[[Johann Post]] *18.[[Johannes Simmo]] *19.[[Rein Marrandi]] *20.[[August Põder]] *21.[[Mart Kase]] *22.[[Martin Tapopere]] *23.[[Jaan Kongas]] *24.[[Karl Ploom]] *25.[[Johannes Arst]] *26.[[Elmar Kohal]] *27.[[August Ude]] *28.[[Johannes Konsa]] *29.[[Ants Leib]] *30.[[August Rosenberg]] *31.[[Elmar Vassil]] *32.[[Rudolf Allas]] *33.[[Gustav Lode]] *34.[[Paul Järv]] *35.[[Ivan Jürisaar]] *36.[[Feodor Pahomov]] 12. novembril, 3. detsembril ja 27. detsembril 1939 valiti koja uue koosseis järgmiste valimisringkondade osas, mis kinnitati Põllutööministri poolt 3. veebruaril 1940:<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379218/325978/page/2 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimiste üleriikliku komitee teadaanne (RTL 1940, 12)</ref> *1. [[Voldemar Orgulas]] *2. [[Oskar Krunks]] *3. [[Johannes Pello]] *4. [[Robert Nurme]] *5. [[August Vilu]] *6. [[Rudolf Klammer]] *7. [[Richard Tamm]] *8. [[Rein Rohtla]] *9. [[Otto Jaanus]] *11. [[Friedrich Pensa]] *15. [[Gustav Seppel]] *16. [[Andrei Sepp]] *17. [[Kirill Prožes]] *18. [[Laas Rist]] *19. [[Johann Post]] *20. [[Johann Nuut]] *21. [[Aleksander Tamm]] *22. [[Johan Jaska]] *23. [[Johan Kansi]] *24. [[Jaan Habicht]] *25. [[Mihkel Kivisaar]] *26. [[Jüri Sukk]] *27. [[Andres Paljak]] *28. [[Tarmo Talvi]] *29. [[August Kaine]] *30. [[Jaan Kõllo]] *31. [[Eduard Saal]] *32. [[Rudolf-Richard Allas]] *33. [[Evald Pärna]] *34. [[Paul Järv]] *35. [[Ivan Luiv]] *36. [[Fedor Pahomov]] Koja peasekretär oli kuni 1940 [[Oskar Hendrikson]], seejärel [[Vello Saul]]. ==Vaata ka== * [[Eesti Põllumajandusliit]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Maatöölised ja väikemaapidajad saavad oma koja. [[Uus Eesti]], 18. aprill 1936, nr. 104, lk. 2. * Maatöölised valisid koda. Uus Eesti, 7. september 1936, nr. 242, lk. 1. * Maatööliste ja väikemaapidajate koda valiti. Uus Eesti, 21. september 1936, nr. 256, lk. 3. * Maatööliste koja koosseis. Uus Eesti, 22. september 1936, nr. 257, lk. 3. * Maatööliste koja esimeheks H. Maandi. Uus Eesti, 10. november 1936, nr. 305, lk. 3. * Maatööliste ja väikemaapidajate kojal suuri ülesandeid. Uus Eesti, 7. detsember 1936, nr. 332, lk. 9. * Selgusid maatööliste ja väikemaapidajate koja määratavad liikmed. Uus Eesti, 8. veebruar 1940, nr. 37, lk. 2. * Tasakaal maa- ja linnatööliste vahele. Uus Eesti, 22. veebruar 1940, nr. 51, lk. 4. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700227696&img=era0031_004_0000714_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=a0b96ff4a9a086b45b85c0b8878ae21d Maatööliste ja väikemaapidajate koja 1939/40. aasta eelarve] *[[s:Maatööliste koja esimeheks H. Maandi]] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=5784 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja Teataja] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/314 Eesti Aadress-raamat 1938-1939] [[Kategooria:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda| ]] [[Kategooria:Eesti kutsealased omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[en:Chamber of Agricultural Workmen and Small Landowners]] gzqjpaaroo61evfpm3m7hyftzcwryos 7234799 7234797 2026-09-15T22:39:21Z ~2026-40402-33 233726 7234799 wikitext text/x-wiki '''Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda''' oli Eesti maatööliste ja põllumajapidamisest või põllutööst ülalpidamist saavate väikemaapidajate kutseesindus. Koja valimistel oli hääleõigus 82 204 palgalisel põllutöölisel ja 70 000 väikemaapidajal, koja kulud kaeti Põllutööministeeriumi toetusest, liikmemaksu ei olnud<ref>Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>. Kojal oli 36 valitavat ja 4 Põllutööministri poolt määratavat liiget. Valimisringkonnad olid: *1. (Jõhvi ja Narva põllumeeste konvent) *2. (Iisaku ja Vasknarva põllumeeste konvent) *3. (Lüganuse ja Rakvere põllumeeste konvent) *4. (Kadrina ja Haljala põllumeeste konvent) *5. (Viru-Jakobi ja Väike-Maarja põllumeeste konvent) *6. (Kuusalu ja Raasiku põllumeeste konvent) *7. (Kose ja Rapla põllumeeste konvent) *8. (Tallinna ja Keila põllumeeste konvent) *9. (Kloostri ja Kohila põllumeeste konvent) *10. (Noarootsi ja Haapsalu põllumeeste konvent) *11. (Kullamaa ja Märjamaa-Vigala põllumeeste konvent) *12. (Kärdla ja Keina põllumeeste konvent) *13. ([[Lihula põllumeeste konvent|Lihula]] põllumeeste konvent) *14. (Pöide ja Pärsamaa põllumeeste konvent) *15. (Kuressaare, Kihelkonna ja Sõrve põllumeeste konvent) *16. (Audru ja Pärnu-Jakobi põllumeeste konvent) *17. (Pärnu ja Saarde põllumeeste konvent) *18. (Vändra ja Türi põllumeeste konvent) *19. (Koeru ja Paide põllumeeste konvent) *20. (Järva-Jaani ja Ambla põllumeeste konvent) *21. (Abja ja Kõpu-Paistu põllumeeste konvent) *22. (Viljandi-Kolga ja Suure-Jaani põllumeeste konvent) *23. (Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste konvent) *24. (Tartu ja Elva põllumeeste konvent) *25. (Jõgeva ja Voldi põllumeeste konvent) *26. (Simuna ja Torma põllumeeste konvent) *27. (Alatskivi ja Raadi põllumeeste konvent) *28. (Võnnu ja Kambja põllumeeste konvent) *29. (Elva, Otepää ja Kanepi põllumeeste konvent) *30. (Tarvastu ja Helme põllumeeste konvent) *31. (Sangaste ja Valga põllumeeste konvent) *32. (Võru ja Antsla põllumeeste konvent) *33. (Põlva ja Räpina põllumeeste konvent) *34. (Rõuge ja Vastseliina põllumeeste konvent) *35. (Petseri ja Värska põllumeeste konvent) *36. (Irboska ja Laura põllumeeste konvent) Koja esimees oli [[Helmut Maandi]], alates 21. veebruarist 1940 [[Juhan Post]]. [[20. september|20. septembril 1936]] valiti koja liikmeteks: *1.[[Jüri Buksmann]] *2.[[Taavet Karp]] *3.[[Jakob Aamer]] *4.[[Alfred Tammar]] *5.[[Jaan Tamberg]] *6.[[Georg Taalmann]] *7.[[Voldemar Härmaküla]] *8.[[Jüri Lehtmets]] *9.[[Juhan Viik]] *10.[[Kustav Seppel]] *11.[[Heinrich Rist]] *12.[[Andrei Sepp]] *14.[[Kirill Prooses]] *15.[[Aleksander Remm]] *16.[[Anton Kodasma]] *17.[[Johann Post]] *18.[[Johannes Simmo]] *19.[[Rein Marrandi]] *20.[[August Põder]] *21.[[Mart Kase]] *22.[[Martin Tapopere]] *23.[[Jaan Kongas]] *24.[[Karl Ploom]] *25.[[Johannes Arst]] *26.[[Elmar Kohal]] *27.[[August Ude]] *28.[[Johannes Konsa]] *29.[[Ants Leib]] *30.[[August Rosenberg]] *31.[[Elmar Vassil]] *32.[[Rudolf Allas]] *33.[[Gustav Lode]] *34.[[Paul Järv]] *35.[[Ivan Jürisaar]] *36.[[Feodor Pahomov]] 12. novembril, 3. detsembril ja 27. detsembril 1939 valiti koja uue koosseis järgmiste valimisringkondade osas, mis kinnitati Põllutööministri poolt 3. veebruaril 1940:<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379218/325978/page/2 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimiste üleriikliku komitee teadaanne (RTL 1940, 12)</ref> *1. [[Voldemar Orgulas]] *2. [[Oskar Krunks]] *3. [[Johannes Pello]] *4. [[Robert Nurme]] *5. [[August Vilu]] *6. [[Rudolf Klammer]] *7. [[Richard Tamm]] *8. [[Rein Rohtla]] *9. [[Otto Jaanus]] *11. [[Friedrich Pensa]] *15. [[Gustav Seppel]] *16. [[Andrei Sepp]] *17. [[Kirill Prožes]] *18. [[Laas Rist]] *19. [[Johann Post]] *20. [[Johann Nuut]] *21. [[Aleksander Tamm]] *22. [[Johan Jaska]] *23. [[Johan Kansi]] *24. [[Jaan Habicht]] *25. [[Mihkel Kivisaar]] *26. [[Jüri Sukk]] *27. [[Andres Paljak]] *28. [[Tarmo Talvi]] *29. [[August Kaine]] *30. [[Jaan Kõllo]] *31. [[Eduard Saal]] *32. [[Rudolf-Richard Allas]] *33. [[Evald Pärna]] *34. [[Paul Järv]] *35. [[Ivan Luiv]] *36. [[Fedor Pahomov]] Koja peasekretär oli kuni 1940 [[Oskar Hendrikson]], seejärel [[Vello Saul]]. ==Vaata ka== * [[Eesti Põllumajandusliit]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Maatöölised ja väikemaapidajad saavad oma koja. [[Uus Eesti]], 18. aprill 1936, nr. 104, lk. 2. * Maatöölised valisid koda. Uus Eesti, 7. september 1936, nr. 242, lk. 1. * Maatööliste ja väikemaapidajate koda valiti. Uus Eesti, 21. september 1936, nr. 256, lk. 3. * Maatööliste koja koosseis. Uus Eesti, 22. september 1936, nr. 257, lk. 3. * Maatööliste koja esimeheks H. Maandi. Uus Eesti, 10. november 1936, nr. 305, lk. 3. * Maatööliste ja väikemaapidajate kojal suuri ülesandeid. Uus Eesti, 7. detsember 1936, nr. 332, lk. 9. * Selgusid maatööliste ja väikemaapidajate koja määratavad liikmed. Uus Eesti, 8. veebruar 1940, nr. 37, lk. 2. * Tasakaal maa- ja linnatööliste vahele. Uus Eesti, 22. veebruar 1940, nr. 51, lk. 4. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700227696&img=era0031_004_0000714_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=a0b96ff4a9a086b45b85c0b8878ae21d Maatööliste ja väikemaapidajate koja 1939/40. aasta eelarve] *[[s:Maatööliste koja esimeheks H. Maandi]] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=5784 Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja Teataja] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/314 Eesti Aadress-raamat 1938-1939] [[Kategooria:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda| ]] [[Kategooria:Eesti kutsealased omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[en:Chamber of Agricultural Workmen and Small Landowners]] pkgz2byuh9bb1ual7e0cf3z5s19sn9z Sündinud 1983 0 75818 7234935 7231092 2026-09-16T09:18:21Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7234935 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1983]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1983}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Daniel Jarque]], Hispaania jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik *[[5. jaanuar]] – [[Ivan Seledkov]], Venemaa jalgrattasportlane *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Belkin]], vene lumelaudur *[[8. jaanuar]] – [[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane *[[9. jaanuar]] – [[Marek Doronin]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Li Nina]], Hiina vigursuusataja * 10. jaanuar – [[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur *[[11. jaanuar]] – [[Adrian Sutil]], saksa vormelisõitja * 11. jaanuar – [[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja * 11. jaanuar – [[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja *[[17. jaanuar]] – [[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja * 17. jaanuar – [[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist * 19. jaanuar – [[Hikaru Utada]], Jaapani poplaulja *[[20. jaanuar]] – [[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja * 20. jaanuar – [[Helen Rekkor]], eesti näitleja ja lavastaja *[[21. jaanuar]] – [[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja *[[23. jaanuar]] – [[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane *[[24. jaanuar]] – [[Scott Speed]], USA vormelisõitja *[[25. jaanuar]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik *[[28. jaanuar]] – [[Chris Wondolowski]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja == Veebruar == *[[2. veebruar]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane, seitsmevõistleja * 2. veebruar – [[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) *[[7. veebruar]] – [[Christian Klien]], austria võidusõitja ([[Vormel 1]]) *10. veebruar – Jürgen Veber, Eesti illusionist ja mustkunstnik *[[11. veebruar]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur * 11. veebruar – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja * 14. veebruar – [[Bacary Sagna]], prantslasest jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Martin Bergmann]], modell ja televisiooniesineja *[[16. veebruar]] – [[Keiti Vilms]], eesti kalambuuritseja *[[21. veebruar]] – [[Nero Urke]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Emily Blunt]], Suurbritannia filminäitleja * 23. veebruar – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja * 23. veebruar – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik *[[24. veebruar]] – [[Ingemar Teever]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur * 26. veebruar – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[27. veebruar]] – [[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja *[[28. veebruar]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja == Märts == *[[2. märts]] – [[Jevgeni Kristafovitš]] *[[4. märts]] – [[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja *[[6. märts]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja *[[8. märts]] – [[Maris Padjus]], Eesti poliitik *[[9. märts]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik * 9. märts – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik *[[10. märts]] – [[Jelena Bovina]], vene tennisist * 10. märts – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidritest *[[12. märts]] – [[Mikko Koivu]], Soome jäähokimängija * 12. märts – [[Ron Funches]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja *[[13. märts]] – [[Ksenija Borodina]], vene telesaatejuht *[[14. märts]] – [[Baqtïyar Artayev]], kasahstani poksija *14. märts – [[Johnny Flynn]], Briti näitleja ja muusik *[[15. märts]] – [[Heiko Niidas]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Vitali Gussev]], eesti jalgpallur *[[18. märts]] – [[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur * 25. märts – [[Erkki Alak]], eesti maadleja *[[26. märts]] – [[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Ladji Doucouré]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. märts – [[Anni Arro]], eesti kokk ja saatejuht * 28. märts – [[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik *[[29. märts]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab Bahreini *[[30. märts]] – [[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane *[[31. märts]] – [[Ashleigh Ball]], Kanada laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane * 2. aprill – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator *[[3. aprill]] – [[Chalice]], eesti laulja * 3. aprill – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene jäähokimängija * 4. aprill – [[Ben Gordon]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur *[[6. aprill]] – [[Aleksei Agarkov]], vene veepallur *[[7. aprill]] – [[Janar Talts]], eesti korvpallur * 7. aprill – [[Liis Jürgens]], eesti helilooja, harfimängija, interpreet *[[9. aprill]] – [[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja *[[11. aprill]] – [[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja *[[12. aprill]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist *[[13. aprill]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Kairi Look]], eesti kirjanik *[[20. aprill]] – [[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent *[[21. aprill]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik * 21. aprill – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Külli Tammur]], Eesti riigiametnik ja poliitik *[[23. aprill]] – [[Daniela Hantuchová]], slovaki tennisist * 23. aprill – [[Juss Laansoo]], eesti motosportlane *[[25. aprill]] – [[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija *[[26. aprill]] – [[José María López]], Argentina vormelisõitja *[[27. aprill]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur *[[30. aprill]] – [[Helena Virt]], eesti laulja == Mai == *[[1. mai]] – [[Jennifer Ellison]], briti näitleja, laulja, saatejuht * 1. mai – [[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör *[[2. mai]] – [[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja *[[4. mai]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja * 4. mai – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja *[[5. mai]] – [[Edvin Aedma]], eesti kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija *[[6. mai]] – [[Dani Alves]], brasiilia jalgpallur *[[7. mai]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator *[[8. mai]] – [[Bershawn Jackson]], USA kergejõustiklane *[[10. mai]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik *[[11. mai]] – [[Holly Valance]] (Holly Rachel Vukadinovic), austraalia laulja *[[12. mai]] – [[Alina Kabajeva]], vene võimleja *[[14. mai]] – [[Anahí]], Mehhiko näitleja ja muusik *[[16. mai]] – [[Nancy Ajram]], Liibanoni laulja * 16. mai – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik *[[19. mai]] – [[H. Olliver Twisted]], soome laulja *[[23. mai]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja *[[24. mai]] – [[Kati Liibak]], eesti jalgpallur * 24. mai – [[Joonas Plaan]], eesti keskkonnaantropoloog *[[26. mai]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Meelis Kanep]], eesti maletaja, suurmeister *[[28. mai]] – [[Daugirdas Šemiotas]], leedu poksija *[[29. mai]] – [[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik * 29. mai – [[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik *[[31. mai]] – [[Kim Aabech]], taani jalgpallur == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja * 1. juuni – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja *[[3. juuni]] – [[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja *[[4. juuni]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * 4. juuni – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane *[[6. juuni]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja *6. juuni – [[Michael Krohn-Dehli]], Taani jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Piotr Małachowski]], poola kettaheitja *[[8. juuni]] – [[Kim Clijsters]], belgia tennisist *[[9. juuni]] – [[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)]] *[[11. juuni]] – [[Juri Anikejev]], ukraina kabetaja *[[12. juuni]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. juuni]] – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja *[[19. juuni]] – [[Tatjana Mihhailova]], eesti laulja * 19. juuni – [[Gregor Arbet]], eesti korvpallur * 19. juuni – [[Aidan Turner]], iiri näitleja *[[21. juuni]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja *[[22. juuni]] – [[Allar Raja]], eesti sõudja *[[26. juuni]] – [[Johan Linde]], eesti päritolu Austraalia poksija *[[27. juuni]] – [[Alsou]], Venemaa laulja * 27. juuni – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja, kirjandus- ja filmikriitik *[[28. juuni]] – [[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja *[[29. juuni]] – [[Ilja Jašin]], Venemaa poliitik, omavalitsustegelane *[[30. juuni]] – [[Sten Kivistik]], eesti basskitarrist == Juuli == *[[2. juuli]] – [[Michelle Branch]], ameerika laulja *[[5. juuli]] – [[Aleksandr Legkov]], Venemaa murdmaasuusataja * 5. juuli – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja *[[10. juuli]] – [[Gabriel Fernández]], hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Mohamed Abdelwahab]], egiptuse jalgpallur * 13. juuli – [[Liu Xiang]], hiina kergejõustiklane * 13. juuli – [[Brigitta Davidjants]] *[[14. juuli]] – [[Igor Andrejev]], vene tennisist *[[18. juuli]] – [[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik * 18. juuli – [[Mikk Pahapill]], eesti kümnevõistleja *[[19. juuli]] – [[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane *[[20. juuli]] – [[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane *[[23. juuli]] – [[Kaili Sirge]], eesti murdmaasuusataja *[[24. juuli]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur *24. juuli – [[Carlos Espí]], Hispaania jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Kauri Kõiv]], eesti laskesuusataja * 25. juuli – [[Nenad Krstić]], serbia korvpallur * 25. juuli – [[Nirmal Purja]], Nepali magari alpinist *[[28. juuli]] – [[Heiko Rannula]], eesti korvpallur * 28. juuli – [[Maris Sander]], eesti ajakirjanik == August == *[[1. august]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja * 1. august – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor *[[2. august]] – [[Elina Partõka]], eesti ujuja * 2. august – [[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane *[[3. august]] – [[Christophe Willem]], prantsuse laulja *[[6. august]] – [[Robin van Persie]], hollandi jalgpallur * 6. august – [[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist *[[11. august]] – [[Juri Krimarenko]], Ukraina kergejõustiklane *[[14. august]] – [[Elena Baltacha]], tennisist * 14. august – [[Mila Kunis]], ukraina päritolu ameerika näitleja *[[16. august]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar *[[17. august]] – [[Margit Margusson]], eesti laulja *[[20. august]] – [[Juri Žirkov]], vene jalgpallur * 20. august – [[Andrew Garfield]], USA filminäitleja *[[24. august]] – [[Eerik Kändler]], eesti muusik, kunstnik ja ettevõtja * 24. august – [[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[26. august]] – [[Magnus Moan]], norra kahevõistleja * 26. august – [[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti moelooja *[[28. august]] – [[Marvi Vallaste]], eesti poplaulja * 28. august – [[Henrik Sova]], eesti filosoof *[[30. august]] – [[Jonne Aaron]], Soome laulja == September == *[[3. september]] – [[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik * 3. september – [[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane *[[4. september]] – [[Margit Rüütel]], eesti tennisist *[[5. september]] – [[Imre Kaas]], eesti teleajakirjanik * 5. september – [[Ilja Remeslo]], Venemaa jurist, publitsist, ühiskonnaaktivist, blogija *[[13. september]] – [[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[14. september]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja * 14. september – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik *[[15. september]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik *[[19. september]] – [[Indrek Sell]], eesti mükoloog ja loodusfotograaf *[[21. september]] – [[Anna Favella]], itaalia näitleja *[[23. september]] – [[Märt Israel]], eesti kettaheitja *[[26. september]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja * 26. september – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Martin Mill]], eesti näitleja *[[4. oktoober]] – [[Andrei Boldõkov]], vene lumelaudur *[[5. oktoober]] – [[Nicky Hilton]], ameerika modell * 5. oktoober – [[Jesse Eisenberg]], Ameerika näitleja, näitekirjanik ja filmitegija *[[8. oktoober]] – [[Travis Pastrana]], USA mootorisportlane * 8. oktoober – [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja * 8. oktoober – [[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter *[[9. oktoober]] – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane *[[11. oktoober]] – [[Ruslan Ponomarjov]], ukraina maletaja *[[14. oktoober]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist * 14. oktoober – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja *[[15. oktoober]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja *[[16. oktoober]] – [[Philipp Kohlschreiber]], Saksamaa tennisist * 16. oktoober – [[Ramaz Nozadze]], gruusia maadleja * 16. oktoober – [[Loreen]], Rootsi poplaulja *[[17. oktoober]] – [[Ivan Sajenko]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 17. oktoober – [[Vitali Teleš]], Eesti jalgpallur * 17. oktoober – [[Maigi Magnus]], eesti skulptor *[[20. oktoober]] – [[Luis Fernando Saritama Padilla]], Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja * 20. oktoober – [[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja *[[25. oktoober]] – [[Mirjam Liimask]], eesti kergejõustiklane *[[26. oktoober]] – [[Houston (laulja)|Houston]], USA R&B laulja ja räppar * 26. oktoober – [[Martti Kass]], eesti ajakirjanik *[[28. oktoober]] – [[Andres Oja]], eesti näitleja *[[31. oktoober]] – [[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja *31. oktoober – [[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur == November == *[[1. november]] – [[Yūko Ogura]], jaapani modell * 1. november – [[Priit Toobal]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Nicole Hosp]], Austria mäesuusataja *[[8. november]] – [[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur *[[9. november]] – [[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja *[[11. november]] – [[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur *[[13. november]] – [[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur *[[15. november]] – [[John Heitinga]], hollandi jalgpallur *[[16. november]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja * 16. november – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja *[[17. november]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik *[[18. november]] – [[Jon Johansen]] ("DVD Jon"), norra häkker * 18. november – [[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur *[[19. november]] – [[Chandra Crawford]], Kanada murdmaasuusataja * 19. november – [[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane * 19. november – [[Daria Werbowy]], Ukraina-Kanada modell *[[22. november]] – [[Jeremy Roff]], Austraalia jooksja *[[23. november]] – [[Moonika Batrakova]] *[[27. november]] – [[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik *[[29. november]] – [[Tanner Glass]], Kanada jäähokimängija * 29. november – [[Jennifer Oeser]], saksa seitsmevõistleja *[[30. november]] – [[Andrew Newell]], USA murdmaasuusataja * 30. november – [[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik * 30. november – [[Adrian Cristea]], Rumeenia jalgpallur * 30. november – [[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur == Detsember == *[[2. detsember]] – [[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija * 2. detsember – [[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja *[[3. detsember]] – [[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur *[[4. detsember]] – [[Evelyn Danilov]], Eesti munitsipaalpoliitik * 4. detsember – [[Risto Kübar]], eesti näitleja *[[8. detsember]] – [[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja *[[10. detsember]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) *[[12. detsember]] – [[Mihkel Ulk]], eesti režissöör *[[13. detsember]] – [[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja *[[14. detsember]] – [[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter *[[15. detsember]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik * 15. detsember – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist *[[17. detsember]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja *[[19. detsember]] – [[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja *[[20. detsember]] – [[Gia Allemand]], USA näitleja ja modell * 20. detsember – [[Jonah Hill]], USA filminäitleja *[[21. detsember]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja * 21. detsember – [[Alar Nääme]], Eesti poliitik *[[27. detsember]] – [[Mikk Pikkmets]], Eesti poliitik * 27. detsember – [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]], USA kõrgushüppaja *[[28. detsember]] – [[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik *[[30. detsember]] – [[Piret Ilves]], eesti moekunstnik ja stilist ==Teadmata kuupäev== *[[Šahri Amirhanova]], Venemaa ärijuht *[[J-five]], USA räppar [[Kategooria:Sündinud 1983|*]] [[Kategooria:1983]] 9o6tpg1zawwg8jsut5a54d9u07hnvny Kalina 0 77068 7234952 6291039 2026-09-16T09:34:13Z Sendrasendra 225202 7234952 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kalina | pilt = Kalina karstiala.jpg | pildiallkiri = [[Kalina karstiala]] | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Kalina''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Mäetaguse vald]]a. Külas asuvad [[Kalina karstiala]] ja [[Kalina ohvritamm]] ning [[Viru radarijaam]]. ==Viited== {{viited}} {{Alutaguse vald}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] 93gynny9u6vzz1fffziaukoi88zd8k7 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 0 77310 7234972 6799827 2026-09-16T10:05:05Z Raivostern 49658 Täaiendasin direktorite loendit. 7234972 wikitext text/x-wiki '''Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut''' ([[lühend]] '''KBFI'''; [[inglise keel]]es ''National Institute of Chemical Physics and Biophysics'', lühendatult ''NICPB'') on Eesti avalik-õiguslik [[juriidiline isik]], mis teeb [[alusuuring]]uid ja [[rakendusuuring]]uid. Instituut asub [[Tallinn]]as aadressil [[Akadeemia tee]] 23. ==Ajalugu== KBFI loodi [[11. november|11. novembril]] [[1979]], kui ühise rühma lõid [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] molekulaarbioloogia rühm ja [[Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut|ENSV TA Küberneetika Instituudi]] füüsika ja biokeemia sektor. Reaalselt asus KBFI tööle [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia instituudina]] 1980. aastal. Rahvasuus nimetati seda Lippmaa instituudiks<ref>Margus Maidla. [http://kes-kus.ee/akadeemiline-keskus-nii-monigi-peab-endel-lippmaad-eesti-rahva-auks-moistuseks-ja-sudametunnistuseks-margus-maidla-kais-lugupeetavaga-kohtumas/ Akadeemiline Keskus. Nii mõnigi peab Endel Lippmaad Eesti rahva auks, mõistuseks ja südametunnistuseks. Margus Maidla käis lugupeetavaga kohtumas]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kes-kus.ee, 05.12.2008.</ref>, sest selle rajaja ja esimene direktor (1982–2001) oli [[Endel Lippmaa]]. Aastatel 2001–2006 oli instituudi direktor [[Ago Samoson]], aastatel 2006–2016 [[Raivo Stern]] ja aastatel 2016–2026 [[Urmas Nagel (füüsik)|Urmas Nagel]]. 2026. aasta aprillist on KBFI direktor Martti Raidal. Kui [[Eesti Teaduste Akadeemia]] instituudid liideti enamasti 1990. aastatel ülikoolidega, siis pea ainsana jäi KBFI riiklikuks avalik-õiguslikuks uurimisinstituudiks, millise staatuse tagas aastal 1998 Riigikogus vastu võetud [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus]]. ==Tegevus== KBFI teadusliku tegevuse põhirõhk on suunatud moodsate füüsikaliste meetodite rakendamisele [[füüsika]]s, [[keemia]]s ja [[biokeemia]]s: # [[madalatemperatuurne füüsika]] # [[keemiline füüsika]] # [[kõrge energia füüsika]] # [[molekulaarne neurobioloogia]] # vähibioloogia molekulaarsed mehhanismid # [[molekulaardiagnostika]] # taimede geenitehnoloogia # taimede viroloogia # raku energeetiline metabolism ja regulatsioon # [[immunoloogia]] # [[biomolekulid|biomakromolekulide]] struktuuri analüüs KBFI tegeleb geeni- ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja informaatika uusimate teadussuundade alal. KBFI laboratooriumid: *[[Keemilise füüsika laboratoorium]] *[[Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium]] *[[Kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratoorium]] *[[Bioenergeetika laboratoorium|Keemilise bioloogia laboratoorium (endine bioenergeetika laboratoorium)]] Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis asus (2001–2007): *[[Analüütilise spektromeetria tippkeskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kbfi.ee/ Asutuse koduleht.] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/KBFIS Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus.] Riigi Teataja (RT I 1998, 101, 1664). Vastu võetud 29.10.1998 [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] j1yxa2doris47ifwudl7tpjnhytp8e5 7234975 7234972 2026-09-16T10:07:44Z Raivostern 49658 7234975 wikitext text/x-wiki '''Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut''' ([[lühend]] '''KBFI'''; [[inglise keel]]es ''National Institute of Chemical Physics and Biophysics'', lühendatult ''NICPB'') on Eesti avalik-õiguslik [[juriidiline isik]], mis teeb [[alusuuring]]uid ja [[rakendusuuring]]uid. Instituut asub [[Tallinn]]as aadressidel [[Akadeemia tee]] 23 ja Teatri väljak 3. ==Ajalugu== KBFI loodi [[11. november|11. novembril]] [[1979]], kui ühise rühma lõid [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] molekulaarbioloogia rühm ja [[Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut|ENSV TA Küberneetika Instituudi]] füüsika ja biokeemia sektor. Reaalselt asus KBFI tööle [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia instituudina]] 1980. aastal. Rahvasuus nimetati seda Lippmaa instituudiks<ref>Margus Maidla. [http://kes-kus.ee/akadeemiline-keskus-nii-monigi-peab-endel-lippmaad-eesti-rahva-auks-moistuseks-ja-sudametunnistuseks-margus-maidla-kais-lugupeetavaga-kohtumas/ Akadeemiline Keskus. Nii mõnigi peab Endel Lippmaad Eesti rahva auks, mõistuseks ja südametunnistuseks. Margus Maidla käis lugupeetavaga kohtumas]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kes-kus.ee, 05.12.2008.</ref>, sest selle rajaja ja esimene direktor (1982–2001) oli [[Endel Lippmaa]]. Aastatel 2001–2006 oli instituudi direktor [[Ago Samoson]], aastatel 2006–2016 [[Raivo Stern]] ja aastatel 2016–2026 [[Urmas Nagel (füüsik)|Urmas Nagel]]. 2026. aasta aprillist on KBFI direktor [[Martti Raidal]]. Kui [[Eesti Teaduste Akadeemia]] instituudid liideti enamasti 1990. aastatel ülikoolidega, siis pea ainsana jäi KBFI riiklikuks avalik-õiguslikuks uurimisinstituudiks, millise staatuse tagas aastal 1998 Riigikogus vastu võetud [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus]]. ==Tegevus== KBFI teadusliku tegevuse põhirõhk on suunatud moodsate füüsikaliste meetodite rakendamisele [[füüsika]]s, [[keemia]]s ja [[biokeemia]]s: # [[madalatemperatuurne füüsika]] # [[keemiline füüsika]] # [[kõrge energia füüsika]] # [[molekulaarne neurobioloogia]] # vähibioloogia molekulaarsed mehhanismid # [[molekulaardiagnostika]] # taimede geenitehnoloogia # taimede viroloogia # raku energeetiline metabolism ja regulatsioon # [[immunoloogia]] # [[biomolekulid|biomakromolekulide]] struktuuri analüüs KBFI tegeleb geeni- ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja informaatika uusimate teadussuundade alal. KBFI laboratooriumid: *[[Keemilise füüsika laboratoorium]] *[[Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium]] *[[Kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratoorium]] *[[Bioenergeetika laboratoorium|Keemilise bioloogia laboratoorium (endine bioenergeetika laboratoorium)]] Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis asus (2001–2007): *[[Analüütilise spektromeetria tippkeskus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kbfi.ee/ Asutuse koduleht.] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/KBFIS Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus.] Riigi Teataja (RT I 1998, 101, 1664). Vastu võetud 29.10.1998 [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] jlxymutumgcjcgyes1k1cjd99aj42t9 Arutelu:Kose ujula 1 79921 7234548 560336 2026-09-15T16:03:11Z Funktsionalism-modernism 231916 /* Kose ujula tuleks liita Kose spordimaja artikliga */ uus alaosa 7234548 wikitext text/x-wiki "Sovetiaeg" ei ole sobiv väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. märts 2007, kell 05:31 (UTC) == Kose ujula tuleks liita Kose spordimaja artikliga == Kose ujula asub [[Kose Spordimaja|Kose spordimajas]] ning ma ei näe põhjust miks sellel peaks eraldi artikkel olema. Tuleks liita Kose spordimaja artikliga. [[Kasutaja:Funktsionalism-modernism|Funktsionalism-modernism]] ([[Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism|arutelu]]) 15. september 2026, kell 19:03 (EEST) ou4om1015qorzstqb8a37sdlhil2x3x Eesti kaitseminister 0 81822 7234686 7228040 2026-09-15T19:53:33Z ~2026-50117-37 237643 heremi tulek 7234686 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}} {{Ametikoht | nimetus = Kaitseminister | ametis = [[Martin Herem]] | pilt = Martin Herem.png | ametisalates = 15. septembrist 2026 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Andres Larka]] (sõjaminister) <br> [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister) | üksus = [[Kaitseministeerium]] | moodustatud = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) <br> 1. aprill 1929 (kaitseminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}</ref> Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0" /> Alates 15. septembrist 2026 on Eesti kaitseminister [[Martin Herem]]. == Ajalugu == Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''. ==Eesti sõjaministrid 1918–1929== '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]] |[[Andres Larka|'''Andres Larka''']] <small>(1879–1943)</small> |[[24. veebruar]] [[1918]] |[[27. november]] [[1918]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[27. november]] [[1918]] |[[8. mai]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}} |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''3''' |[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' | |[[August Hanko|'''August Hanko''']] <small>(1879–1952)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''5''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}} |parteitu |[[Ado Birki valitsus]] [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''6''' |[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[25. jaanuar]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''7''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[25. jaanuar]] [[1921]] |[[2. august]] [[1923]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] [[Juhan Kuke valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''8''' |[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]] |[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']] <small>(1894–1941)</small> |[[2. august]] [[1923]] |[[19. veebruar]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFA500;" |'''9''' | |[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']] <small>(1894–1941)</small> |[[25. veebruar]] [[1924]] |[[17. oktoober]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}} |[[Kristlik Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] [[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']] <small>(1894–1941)</small> |[[11. november]] [[1924]] |[[26. november]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}} |parteitu |[[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[16. detsember]] [[1924]] |[[4. märts]] [[1927]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jüri Jaaksoni valitsus]] [[Jaan Teemanti esimene valitsus]] <br> [[Jaan Teemanti teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[4. märts]] [[1927]] |[[13. november]] [[1928]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}} |parteitu |[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''13''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[4. detsember]] [[1928]] |[[31. märts]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |} ==Eesti kaitseministrid 1929–1937== '''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1929]] |[[9. juuli]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]] |'''[[Oskar Köster]]''' <small>(1890–1941)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunike Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''3''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] [[Jaan Teemanti neljas valitsus]]<br> [[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''5''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''6''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[31. märts]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |} ==Eesti sõjaministrid 1937–1940== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''14''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1937]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''15''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}} |parteitu |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |} ==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] <small>(1911–2004)</small> |[[8. mai]] [[1971]] |[[3. aprill]] [[1973]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Avdy Andresson]]''' <small>(1899–1990)</small> |[[3. aprill]] [[1973]] |[[20. juuni]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]] |'''[[Jüri Toomepuu]]''' <small>(s. 1930)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}} |parteitu |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']] <small>(1930–1997)</small> |[[18. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''8''' | |'''[[Hain Rebas]]''' <small>(s. 1943)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. august]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''9''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[23. august]] [[1993]] |[[7. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''10''' | |[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']] <small>(s. 1965)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[23. mai]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]] |'''[[Enn Tupp]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[29. juuni]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''12''' |[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]] |[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']] <small>(s. 1957)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]<br> [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''15''' |[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Hanson]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[22. november]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''16''' |[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]] |'''[[Jaak Jõerüüt]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[22. november]] [[2004]] |[[7. oktoober]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' |[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]] |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] <small>(s. 1959)</small> |[[10. oktoober]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''18''' |[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]] |[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']] <small>(s. 1954)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''19''' |[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[11. mai]] [[2012]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''20''' |[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']] <small>(s. 1975)</small> |[[14. mai]] [[2012]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''21''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[14. september]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] [[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''22''' |[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]] |'''[[Hannes Hanso]]''' <small>(s. 1971)</small> |[[14. september]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''23''' |[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Tsahkna]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''24''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Isamaa Erakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] [[Jüri Ratase teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''25''' |[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]] |'''[[Kalle Laanet]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''26''' |[[Fail:Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Hanno Pevkur]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[1. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|päev2=1|kuu2=9|aasta2=2026}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] [[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> ==Välislingid== * [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel] {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]] [[Kategooria:Kaitseministeerium]] [[Kategooria:Eesti sõjandus]] c0adcnost387gdfnpj42ak1dfse8d6k Harri Moora 0 85356 7234730 7183911 2026-09-15T20:54:01Z ~2026-40402-33 233726 7234730 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on arheoloogi kohta; samanimelise keskkonnateadlase kohta vaata artiklit [[Harri Moora (1969)]]}} [[Pilt:Harri Moora 1930.jpg|pisi|Harri Moora (1930)]] '''Harri Moora''' (sündinud '''Harry Mora''', [[2. märts]] [[1900]] [[Ehavere]] küla, [[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa vald]] – [[2. mai]] [[1968]] [[Tallinn]]) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor ([[1938]]) ja [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik (1957. aastast). == Elulugu == Aastatel 1908–1916 õppis ta [[Tartu Reaalkool]]is. 1917. aastal astus [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonda, 1918. aastal läks üle [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonda]]. Avaldas 1918. aastal M. Amjärve varjunime all teose "Rahvusküsimusest".<ref>Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 70, 18 juuni 1934 </ref> [[1921]]. aastast töötas ta abijõuna ja konservaatori kohatäitjana arheoloogia kabineti juures. Lõpetas ülikooli [[1925]]. aastal ''mag. phil'' astmega muinasteaduste alal. Jäi pärast õpingute lõpetamist ülikooli juurde tööle. Töötas kaks aastat teadusliku stipendiaadina [[Helsingi]]s kuni [[1927]] määrati arheoloogiaõppejõuks. [[1929]] sai muinasteaduse professori kohatäitjaks ja hiljem professoriks<ref>Dekaanide valimised Tartu Ülikoolis - [[Uus Eesti]], nr. 303, 6.11.1939</ref>. Aastatel [[1930]]–[[1942]] oli ta muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja. Filosoofiateaduskonna dekaan. 1938. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja "Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. 2. Teil: Analyse".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19380426&type=staticpdf Prof. H. Moora - uus filosoofia doktor. Postimees, 26. aprill 1938]</ref> [[1942]]. aasta algupoolel eemaldasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimud ta Tartu ülikoolist ja saatsid tööle Tallinna. [[1944]]. aastal ta vahistati. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes jätkas ta tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis, oli [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] arheoloogia kateedri juhataja 1944–1950. Alates [[1947]]. aastast kuni elu lõpuni töötas [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudis]] arheoloogia (hiljem arheoloogia ja etnograafia) osakonna juhatajana. [[1950]]. aastal heideti talle ette [[Kodanlik natsionalism|kodanlikku natsionalism]]i – ülikoolis kaotati arheoloogiakateeder. Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1957. aastal arheoloogia alal 1926. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige, aastail 1936–1950 [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. Ta oli ka [[Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit|Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu]], üliõpilasseltsi [[Veljesto]], [[Akadeemiline Hõimuklubi|Akadeemilise Hõimuklubi]] ja [[Eesti Kristlik Üliõpilasühing|Eesti Kristliku Üliõpilasühingu]] asutajaid. [[1958]]. aastast oli ta Rahvusvahelise Esi- ja Varase Ajaloo Teaduste Liidu alatise nõukogu liige. Harri Moora oli KGB agent varjunimega "Istorik" ja [[VEKSA]] asutajaliige.<ref>Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. 2014, lk. 94, 127, 173, 193.</ref>[[Enn Tarvel]] on viidanud, et Harri Moora oli [[KGB]] agent.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-11 |pealkiri=KGB ei fabritseerinud agente |url=https://www.sirp.ee/kgb-ei-fabritseerinud-agente/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> == Teadustöö == Harri Moora oli eesti muinasteaduse silmapaistvaim arendaja, uurinud Baltimaade rauaaega, eesti ja naaberrahvaste etnilist ajalugu ja ühiskondlik-majandusliku korra arenemist. == Teoseid ja pubikatsioone == * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=374 Eestlaste vabadusvõitlusest 700-ja aasta eest.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1/1922 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-1-1953-60-69%2020230327165157.pdf Arheoloogilised väliuurimised Eesti NSV-s 1952. aastal]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] kd 2 (1953) nr 1 *[https://www.etera.ee/zoom/30013/view?page=3&p=separate&tool=info&view=0,0,2189,3638 Tallinna tekkimisest ja vanusest]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised kd 2 (1953) nr 2 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-2-1953-194-215_20230327170224.pdf Eesti ja vene elemendid Eesti NSV kirdeosa elanikkonna materiaalses kultuuris]. Eesti NSV TA Toimetised kd 2 (1953) nr 2 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=437 Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1924 * Meie rahvuskultuuri küsimusi. Ilmamaa, 2003 (Eesti mõttelugu; 47) ISBN 9985770501 == Tunnustus == *[[1920]] – [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk (loobus) *[[1957]] – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] == Isiklikku == Harri Moora oli abielus etnoloog [[Aliise Moora]]ga, neil oli kuus last. Nende pojad olid arheoloog [[Tanel Moora]], [[soomepoisid|soomepoiss]] [[Rein Moora]] ja tütar geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema lapselapsed on poliitik [[Jürgen Ligi]], arheoloog [[Priit Ligi]], luuletaja [[Katre Ligi]], kaitseväelane [[Martin Herem]], keskkonnateadlane [[Harri Moora (1969)|Harri Moora]] ja kolonelleitnant [[Kristjan Moora]]<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2011-01-08 |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |vaadatud=2026-06-30 |keel=et}}</ref>. Harri Moora õde Ellen oli abielus arhitekt [[Ott Puuraid|Ott Puuraidiga]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2043}} {{JÄRJESTA:Moora, Harri}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 7xojwq4x7i1rgy08r8pcyt4fhhcds2o 7234751 7234730 2026-09-15T21:03:12Z ~2026-40402-33 233726 7234751 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on arheoloogi kohta; samanimelise keskkonnateadlase kohta vaata artiklit [[Harri Moora (1969)]]}} [[Pilt:Harri Moora 1930.jpg|pisi|Harri Moora (1930)]] '''Harri Moora''' (sündinud '''Harry Mora''', [[2. märts]] [[1900]] [[Ehavere]] küla, [[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa vald]] – [[2. mai]] [[1968]] [[Tallinn]]) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor ([[1938]]) ja [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik (1957. aastast). == Elulugu == Aastatel 1908–1916 õppis ta [[Tartu Reaalkool]]is. 1917. aastal astus [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonda, 1918. aastal läks üle [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonda]]. Avaldas 1918. aastal M. Amjärve varjunime all teose "Rahvusküsimusest".<ref>Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 70, 18 juuni 1934 </ref> [[1921]]. aastast töötas ta abijõuna ja konservaatori kohatäitjana arheoloogia kabineti juures. Lõpetas ülikooli [[1925]]. aastal ''mag. phil'' astmega muinasteaduste alal. Jäi pärast õpingute lõpetamist ülikooli juurde tööle. Töötas kaks aastat teadusliku stipendiaadina [[Helsingi]]s kuni [[1927]] määrati arheoloogiaõppejõuks. [[1929]] sai muinasteaduse professori kohatäitjaks ja hiljem professoriks<ref>Dekaanide valimised Tartu Ülikoolis - [[Uus Eesti]], nr. 303, 6.11.1939</ref>. Aastatel [[1930]]–[[1942]] oli ta muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja. Filosoofiateaduskonna dekaan. 1938. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja "Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. 2. Teil: Analyse".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19380426&type=staticpdf Prof. H. Moora - uus filosoofia doktor. Postimees, 26. aprill 1938]</ref> [[1942]]. aasta algupoolel eemaldasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimud ta Tartu ülikoolist ja saatsid tööle Tallinna. [[1944]]. aastal ta vahistati. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes jätkas ta tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis, oli [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] arheoloogia kateedri juhataja 1944–1950. Alates [[1947]]. aastast kuni elu lõpuni töötas [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudis]] arheoloogia (hiljem arheoloogia ja etnograafia) osakonna juhatajana. [[1950]]. aastal heideti talle ette [[Kodanlik natsionalism|kodanlikku natsionalism]]i – ülikoolis kaotati arheoloogiakateeder. Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 1957. aastal arheoloogia alal 1926. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige, aastail 1936–1950 [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees. Ta oli ka [[Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit|Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu]], üliõpilasseltsi [[Veljesto]], [[Akadeemiline Hõimuklubi|Akadeemilise Hõimuklubi]] ja [[Eesti Kristlik Üliõpilasühing|Eesti Kristliku Üliõpilasühingu]] asutajaid. [[1958]]. aastast oli ta Rahvusvahelise Esi- ja Varase Ajaloo Teaduste Liidu alatise nõukogu liige. Harri Moora oli KGB agent varjunimega "Istorik" ja [[VEKSA]] asutajaliige.<ref>Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. 2014, lk. 94, 127, 173, 193.</ref> [[Enn Tarvel]] on viidanud, et Harri Moora oli [[KGB]] agent.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-11 |pealkiri=KGB ei fabritseerinud agente |url=https://www.sirp.ee/kgb-ei-fabritseerinud-agente/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> == Teadustöö == Harri Moora oli eesti muinasteaduse silmapaistvaim arendaja, uurinud Baltimaade rauaaega, eesti ja naaberrahvaste etnilist ajalugu ja ühiskondlik-majandusliku korra arenemist. == Teoseid ja pubikatsioone == * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=374 Eestlaste vabadusvõitlusest 700-ja aasta eest.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1/1922 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-1-1953-60-69%2020230327165157.pdf Arheoloogilised väliuurimised Eesti NSV-s 1952. aastal]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] kd 2 (1953) nr 1 *[https://www.etera.ee/zoom/30013/view?page=3&p=separate&tool=info&view=0,0,2189,3638 Tallinna tekkimisest ja vanusest]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised kd 2 (1953) nr 2 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-2-1953-194-215_20230327170224.pdf Eesti ja vene elemendid Eesti NSV kirdeosa elanikkonna materiaalses kultuuris]. Eesti NSV TA Toimetised kd 2 (1953) nr 2 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=437 Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1924 * Meie rahvuskultuuri küsimusi. Ilmamaa, 2003 (Eesti mõttelugu; 47) ISBN 9985770501 == Tunnustus == *[[1920]] – [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk (loobus) *[[1957]] – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] == Isiklikku == Harri Moora oli abielus etnoloog [[Aliise Moora]]ga, neil oli kuus last. Nende pojad olid arheoloog [[Tanel Moora]], [[soomepoisid|soomepoiss]] [[Rein Moora]] ja tütar geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema lapselapsed on poliitik [[Jürgen Ligi]], arheoloog [[Priit Ligi]], luuletaja [[Katre Ligi]], kaitseväelane [[Martin Herem]], keskkonnateadlane [[Harri Moora (1969)|Harri Moora]] ja kolonelleitnant [[Kristjan Moora]]<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2011-01-08 |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |vaadatud=2026-06-30 |keel=et}}</ref>. Harri Moora õde Ellen oli abielus arhitekt [[Ott Puuraid|Ott Puuraidiga]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2043}} {{JÄRJESTA:Moora, Harri}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1968]] b7wyu8vm4qw6f8bo6zwav4nlyiie40k Amy Acker 0 85768 7234726 6555242 2026-09-15T20:51:08Z Kuriuss 38125 7234726 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Amy Acker | pilt = Amy Acker 2012.jpg | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Amy Acker | sünninimi = Amy Louise Acker | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|12|5}} | sünnikoht = [[Dallas]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = | aktiivne = 1998. aastast | abikaasa = [[James Carpinello]] (2003 – tänini) | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = }} '''Amy Louise Acker '''(sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1976]] [[Dallas]]es [[Texas]]e osariigis) on [[USA]] filminäitleja. Ta on kaasa teinud teleseriaalides "[[Angel (seriaal)|Angel]]" ([[2001]]–[[2004]]) ja "[[Alias (seriaal)|Alias]]" ([[2005]]–[[2006]]) ning filmis "[[Püüa kinni, kui suudad (2002)|Püüa kinni, kui suudad]]" ([[2002]]). Ta on kehastanud dr. Claire Saundersit stsenarist [[Joss Whedon]]i loodud teleseriaalis "[[Dollhouse]]" (2009). Tema kaalukamaid telesarju on olnud "[[Mõrvaennetajad]]" ([[2012]]–[[2016]]), kus ta mängis alates kolmandast hooajast üht peategelast, Samantha Grovesi. ==Välislingid== *[http://www.amyackeronline.com Koduleht] *{{imdb nimi|id=0009918|nimi=Amy Acker}} {{commons|Amy Acker}} {{JÄRJESTA:Acker, Amy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 7o011h0ai4pvr9l0syv089ywhir8g9r Toomas Tohver 0 86757 7234826 5389534 2026-09-16T00:30:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234826 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Toomas Tohver | pilt = | täisnimi = Toomas Tohver | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|04|24}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm | positsioon = [[väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1992–2001| mänge1 = 85| väravaid1 = 0| klubi1 = [[FC Flora]] | aastad2 = 1997| mänge2 = 22| väravaid2 = 0| klubi2 = → [[Visby IF Gute]] (laenul) | aastad3 = 2001–2004| mänge3 = 5| väravaid3 = 0| klubi3 = [[Hønefoss BK]] | aastad4 = 2005| mänge4 = ?| väravaid4 = ?| klubi4 = [[Trøgstad/Båstad]] | aastad5 = 2007–2008| mänge5 = 31| väravaid5 = 0| klubi5 = [[Viljandi Tulevik]] | aastad6 = 2008| mänge6 = 11| väravaid6 = 0| klubi6 = [[FC Flora Rakvere]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 1994–2000| koondisemänge1 = 24| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] <ref name="ejl" /> | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Toomas Tohver''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1973]] [[Pärnu]]s) on endine [[Eesti]] [[jalgpall]]ur (väravavaht). Aastail 1994–2000 esindas [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit koondises]] 24 korral. == Saavutused == === Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Soccernet.ee]] lugejate poolt parimaks vanameistriks hääletatud [[Meistriliiga 2007|2007]] == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{commonscat}} {{Viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. november 2012|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Toomas_Tohver}} {{JÄRJESTA:Tohver, Toomas}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] sp4ghok8dnjigyfnu0brkn4ygn10eyn Eestimaa rüütelkonna hoone 0 87581 7234732 7111583 2026-09-15T20:55:10Z Kuriuss 38125 7234732 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| kirjeldab endist Eestimaa rüütelkonna hoonet Tallinnas; vaata ka artikleid [[Saaremaa rüütelkonna hoone]]st Kuressaares ning [[Liivimaa rüütelkonna hoone]]st Riias.}} {{Hoone |nimi = Rüütelkonna hoone |pilt = House of the Knighthood, Tallinn.jpg |asukoht = [[Toompea]] |stiil = uusrenessanss |ehituse algus = 1845 |ehituse lõpp = 1848 |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = [[Kiriku plats]] 1, Tallinn |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = 2 |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Georg Winterhalter]] |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = 59.436944 |pikkuskoord = 24.740278 |veel = }} '''Rüütelkonna hoone''' on hoone Tallinnas [[Toompea]]l. Hoone kuulus [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]]. Alates 2024. aastast on see kasutusel Eesti riigi esindushoonena. Seal korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi: presidendi, riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.<ref>[https://www.riigikantselei.ee/eesti-esindushoone Eesti esindushoone], Riigikantselei</ref> Hoone on läbi aegade olnud nii [[Üxküll]]ide linnamaja, rüütlimaja kui rüütelkonna hoone. Hiljem on seda kasutanud [[välisministeerium]] (1920–1940), [[Eesti Rahvusraamatukogu|riiklik raamatukogu]] ja kunstimuuseum (1948–1992), [[Eesti Kunstimuuseum]] (1993–2005) ning [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskond (2009–2014). Hoone on muinsuskaitse all [[arhitektuurimälestis]]ena.<ref>{{kultuurimälestis|8490|8490 Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848. a.}}</ref> Rüütelkonna hoone taastamine ja uuendamine võttis aega kaksteist aastat.<ref name="2025_01_24_SIRP_EE_RÜÜTELKONNA_HOONE">24.01.2025, Karen Jagodin, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/otse-ule-magede/ Otse üle mägede], sirp.ee, Pille Lausmäe-Lõoke: "Rüütelkonna hoone räägib Eesti ajaloost: meil on oma ajalugu, oma kultuur – ja see kõik ei alanud 1918. aastal koos omariiklusega."</ref> == Hoone ajalugu == [[Fail:Eestimaa rüütelkonna hoone välisuks.jpg|pisi|püsti|Rüütelkonna hoone välisuks]] [[Fail:Eestimaa rüütelkonna hoone rõdu.jpg|pisi|Rüütelkonna hoone rõdu]] Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) 1684. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Algselt asus Rüütelkonna hoone peafassaad Kohtu tänava poole. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Peterburi arhitekti [[Georg Winterhalter]]i<ref>[[Karin Hallas-Murula|Karin Hallas]], [https://dea.digar.ee/page/sirp/1992/07/17/7 GEORG WINTERHALTER - UUS NIMI EESTI ARHITEKTUURIAJALOOS], Sirp, nr. 28, 17 juuli 1992, lk 7</ref> projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline [[uusrenessanss]]-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas. Winterhalter kujundas lisaks hoone Itaalia ''palazzo'' tüüpi fassaadile ka hoone [[interjöör]]i: saalide peegelvõlvide ja karniisidega kassettlaed, keeruka kujundusega tahveluksed jm detailid. Kõige uhkemalt kaunistati põhjatiiva saal, mille seintele paigutati Eestimaa rüütelkonna aadliperekondade vapid. Ehitusaegne [[historitsism|historitsistlik]] sisekujundus on suures osas säilinud. Hoone on L-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänava]] poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged [[võlv]]laed. Hoone taga aadressil [[Toom-Rüütli tänav|Toom-Rüütli]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna [[Eestimaa Maapäev]]a järgi ka ''Landstube''{{'}}ks. Aastatel 1920–1940 asus hoones [[Eesti välisministeerium]] ja 1948–1992 Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ja [[Eesti Rahvusraamatukogu]].<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida]. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005.</ref> 1. aprillil 1993 avati rüütelkonna hoones [[Eesti Kunstimuuseum]]i ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud [[Kadrioru loss]] oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. Kunstimuuseum koliti hoonest välja 2005. aastal valminud [[Kumu]] hoonesse. Aastatel 2009–2016 tegutses rüütelkonna hoones [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskond.<ref>[http://www.delfi.ee/d?id=74349895 Vaata, millises seisus on värvika ajalooga Rüütelkonna hoone, millest saab riigi esindusmaja]. Delfi, 26. aprill 2016.</ref> Pärast seda seisis hoone tühjana<ref name="remont-saab-alata" /> ja kasutamata. 2014. aastal tegi valitsus otsuse hoone renoveerida. Remondiks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot. Renoveerimine pidi esialgse plaani kohaselt algama 2020. aasta lõpus ja hoone pidi korda saama 2022. aasta lõpuks või 2023. aasta alguseks. Tööde algus lükkus aga 2022. aastasse. 2024. aasta alguses<ref>Uwe Gnadenteich, [https://www.postimees.ee/7951546/malestustahvlid-joudsid-kirikust-tagasi-eestimaa-ruutelkonna-hoonesse Mälestustahvlid jõudsid kirikust tagasi Eestimaa rüütelkonna hoonesse], Postimees, 2. veebruar 2024</ref> viidi sada aastat [[Tallinna toomkirik]]u kabelis hoiul olnud marmorist mälestustahvlid<ref name="KRR_2273">{{kultuurimälestis|2273|Epitaaf Borodino lahingus (1812- 1814) langenute nimedega, 19.saj (marmor)}} (vaadatud 12.09.2023)</ref> [[Borodino lahing]]us langenute nimedega oma ajaloolisse asukohta Eestimaa rüütelkonna hoones. Remont lõpetati hilissügisel 2024. aastal.<ref name="remont-saab-alata">[https://www.err.ee/1143234/ruutelkonna-hoone-remont-saab-alata-lahiajal "Rüütelkonna hoone remont saab alata lähiajal"] ERR, 5. oktoober 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1609540105/galerii-tallinna-ruutelkonna-hoone-remont-sai-valmis Tallinna rüütelkonna hoone remont sai valmis], err.ee, 03.12.2024</ref> <gallery caption="Rüütelkonna hoone interjöör"> Eestimaa ryytelkonna hoone, detaile 002.jpg Eestimaa ryytelkonna hoone, detaile 015.jpg Eestimaa ryytelkonna hoone, detaile 026.jpg Eestimaa ryytelkonna hoone, detaile 031.jpg </gallery> == Vaata ka == * [[Liivimaa rüütelkonna hoone]] * [[Saaremaa rüütelkonna hoone]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|House of the Knighthood (Tallinn)}} * {{kultuurimälestis|8490}} * [https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/collection-diary/eestimaa-ruutelkonna-hoone/ Eestimaa rüütelkonna hoone. Georg Winterhalter, 1848. EAM 2.3.5], [[Eesti Arhitektuurimuuseum]] * [https://www.err.ee/1608823246/riigi-uus-esindushoone-toompeal-jutustab-eesti-omariikluse-ajalugu "Riigi uus esindushoone Toompeal jutustab Eesti omariikluse ajalugu"] ERR, 17. detsember 2022 [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Toompea]] 5k6cixm79i04tjij7l6cfe8wdddnu6p Rudolf Buchheim 0 87853 7234778 7003050 2026-09-15T21:24:30Z Kuriuss 38125 7234778 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rudolf Buchheim.JPG|pisi|Rudolf Buchheim]] '''Rudolf Richard Buchheim''' ([[1. märts]] [[1820]] [[Bautzen]] – [[25. detsember]] [[1879]] [[Gießen]]) oli saksa arst ja [[Farmakoloogia|farmakoloog]]. [[1845]]. aastal sai ta doktorikraadi [[Leipzigi Ülikool]]is, peatselt pärast seda võttis ta aga vastu professorikoha [[Tartu Ülikool]]is. Juba esimesel Tartu-aastal asutas ta maailma esimese eksperimentaalfarmakoloogialabori ja 1860. aastal Eksperimentaalfarmakoloogia Instituudi. Oma laboris rajas ta aluse täpsete teaduslike uurimuste meetoditele ja võttis kasutusele keemiliselt puhtad aktiivsed ained. Ta võttis farmakoloogias kasutusele biotestid ja lõi meetodeid keemiliste ainete koostisosade ja meditsiiniliste mõjude määramiseks. Ta võttis kasutusele tänini kasutatava ravimainete klassifikatsiooni keemilise toime järgi. [[1867]]. aastal lahkus ta Tartust ning sai farmakoloogia- ja toksikoloogiaprofessoriks Gießeni Ülikoolis. Õppides Leipzigis, tõlkis Buchheim [[Jonathan Pereira]] (1804–1853) farmakoloogia käsiraamatu inglise keelest saksa keelde. Ta ka toimetas selle ise, jättis välja vananenud ja väheefektiivsed ravimid ja meetodid ning uuendas informatsiooni ja lisas terve peatüki – "Art der Wirkung" ("Farmakoloogiline mõju"). Üks tema tuntumaid õpilasi oli [[Oswald Schmiedeberg]] (1838–1921), keda peetakse moodsa farmakoloogia loojaks. Tänapäevalgi on [[Gießeni ülikool]]is Rudolf Buchheimi nimeline farmakoloogiainstituut. == Kirjandust == *Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". – Tartu, 2002, lk 121–127. (Sisaldab ka bibliograafiat.) == Välislingid == *[http://www.meduni-graz.at/pharma/f-10.htm Biografische Notiz auf den Seiten der Uni Graz] *[http://www.med.uni-giessen.de/rbi/Geschichte.htm Biografische Würdigung der Uni Gießen] {{DEFAULTSORT:Buchheim, Rudolf}} [[Kategooria:Farmakoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa arstid]] [[Kategooria:Leipzigi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Sündinud 1820]] [[Kategooria:Surnud 1879]] iv7wwf0kgkwihotglbny6leckjucu8m Külli Teetamm 0 87895 7234719 7188425 2026-09-15T20:44:55Z Velirand 67997 /* Filmirolle */ 7234719 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Teetamm, Külli.20180908 132904.jpg|thumb|Külli Teetamm esinemas kirjandustänaval. <small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018</small>]] '''Külli Teetamm''' (sündinud [[22. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (18. lennus). Töötab samast aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitlejana. Teetamm on ka EMTA lavakunstikooli õppejõud: koos [[Jaak Prints]]iga oli 31. lennu (2020–2024) juhendaja<ref>[https://www.elab.ee/lennud/ Lennud] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 22.09.2024.</ref> ja on näitlejatöö vanemlektor. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} ===Teatrirolle=== * Ibseni "Naine merelt" (1998) – Hilde * Dostojevski ja Nüganeni "Kuritöö ja karistus" (1999) – Sonja * Shakespeare’i "Hamlet" (1999) – Ophelia * T. Manni ja Kõivu "Võlumägi" (2001) – Marusja * Turgenevi "Isad ja pojad" (2002) – Fenetška * Becketti "Oodates Godot’d" (2003) – Pozzo * Waugh' ja Sinissaare "Sebastian" (2004) – Cordelia Flyte * Kitzbergi "Libahunt" (2004, Randlases) – Mari * Pirandello "Nii see on (kui teile nii näib)" (2006) – Dina * Jellicoe "Nõks" (2007) – Nancy * Sinissaare "Pärija" (2008, Pärimusteatris Loomine) – Nette * Tammsaare ja Nüganeni "Ma armastasin sakslast" (2009) – Erika * Lagarce’i "Meie, kangelased" (2009) – Eduardowa * Lambi "Keskööpäike" (2010) – osaleja * Lagarce’i "Üsna maailma lõpus" (2010) – Catherine * Priestley "Aeg ja perekond Conway" (2011) – Kay Conway * Tšehhonte "Maailmale nähtamatud pisarad" (2012) – Nadežda, Wilca * Carri "Kassirabal" (2013) – Kassnaine * Gailiti ja Õnnepalu "Ingeland" (2015 Saueaugu Teatritalus) – Eneken Üüve, Kadi, Pille Riin, Dunja Ääreküla, Elda Indu, Lassi * Kõivu "Tagasitulek isa juurde" (2015) – Hermiine * Kelly "Armastus ja raha" (2014) – Val * Lagarce'i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama" (2016) – Esmasündinu * E. Raua "Sipsik ja vana aja asjad" (2016 Estonias) – Anu ===Filmirolle=== * 2000 "Lunastus" ([[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Mare Raidma]]) – Anni * 2001 "Karu süda" (mängufilm, režissöör [[Arvo Iho]]) – Laima * 2020 "Jõulud džunglis" (mängufilm, režissöör [[Jaak Kilmi]]) – bossi naine (hääl) * 2021 "Kingitus orbiidilt" (mängufilm, režissöör [[Leeni Linna]]) – varjupaigatöötaja * 2023 "[[Taevatrepp]]" (mängufilm, režissöör [[Mart Kivastik]]) – noor ema * 2026 "[[Morten]]" (noortefilm, režissöör [[Ivan Pavljutškov]]) – Ulvi, Morteni ema ===Telesarjad=== * 1997–2011 "[[Õnne 13]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]]) * 2010–2011 "[[Kodu keset linna]]" (TV3) * 2014 "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]]) * 2015–2016 "[[Pilvede all]]" ([[Kanal 2]]) * 2011–2017 [[ERR Lasteekraan]]i "Lastetuba" (ETV)<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4604/filmograafia Külli Teetamm. Filmograafia]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 20.09.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teetamm&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Külli Teetamme looming videoarhiivis] ERR Arhiiv. Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm1899823/?ref_=fn_al_nm_1 Külli Teetamme rollid andmebaasis IMDb] Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref name="kulli-teet">[https://linnateater.ee/person/kulli-teetamm/ Külli Teetamm] Tallinna Linnateatri kodulehel. Vaadatud 24.09.2023.</ref> ===Rollid ETV Teleteatri lavastustes=== * 1998 – "Lihtne lugu, lõpuga" ([[stsenarist]] ja režissöör [[Ain Prosa]]) – Diana * 1998 – "Sa oled koor minu kohvis" (režissöör-lavastaja [[Vilja Palm]]) – noor Jean ===Rollid Eesti Raadio saatesarjades ja kuuldemängudes=== * 1999 "Taevakivi" (kuuldemäng, [[Einar Kraut|Einar Kraudi]] postdokumentaalne kollaaž [[Jaan Kross]]i romaani põhjal) – Anita * 2000 "Linnusita" (kuuldemäng, [[Jüri Tuulik]], Raadioteater) – Meeli * 2001 "Noored hinged" (kuuldemäng, [[A. H. Tammsaare]], Raadioteater) – neiu Aino Võsand * 2002 "Ekke Moor" (10-osaline järjekuuldemäng [[August Gailit]]i romaani põhjal, Raadioteater) – näitlejatar, Eetsa * 2004–2007 "Mina lood" (lastesaatesari, autor [[Eva Koff]]) – Mina<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/mina-lood "Mina lood"] [[Eesti Raadio]] lastesaatesari ERR Arhiivis. Vaadatud 24.09.2023.</ref> * 2008 "Oliüks" (kuuldemäng, autor [[Henno Käo]]) – Kallerdis * 2014 "Kuningapuu" (kuuldemäng, autor [[Rein Põder]], Raadioteater) – Marie Kõpp == Tunnustus<ref name="kulli-teet" />== * 2008 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2010 – Espaki näitlejapreemia * 2010 – [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] (Eesti teatri põlvkondi ühendav rändauhind)<ref>[https://www.teatriliit.ee/uudised/uue-randauhinna-velda-otsuse-hobepeekri-sai-laine-magi Uue rändauhinna – Velda Otsuse hõbepeekri sai Laine Mägi] Eesti Teatriliidu koduleht. Vaadatud 21.09.2023.</ref> * 2011 – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] preemia * 2016 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Leida Rammo Linnateatri fondi stipendium]] * 2016 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2024 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] (Zelma lavastuses "Poiss, kes nägi pimeduses" ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses "Nõusolek" (mõlemad Tallinna Linnateater)) ===Teatrisisesed auhinnad=== * 1999 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2000 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2008 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Nancy roll lavastuses "Nõks") * 2010 – Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Erica roll lavastuses "Ma armastasin sakslast") * 2011 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2011 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naispeaosa eest (Catherine'i roll lavastuses "Üsna maailma lõpus") * 2012 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2013 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale ===Stipendiumid=== * 1999 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali algatatud ühekordne loomestipendium == Isiklikku == Tal on paarikümneaastasest kooselust näitleja [[Andero Ermel]]iga pojad Artur ja Rasmus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Tiiu Laks. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51129927/kulli-teetamm-32-ilus-oppija Külli Teetamm – ilus õppija], Eesti Päevaleht / Laupäevaleht, 17. mai 2008 * Tiiu Suvi, Krõõt Tarkmeel. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120230140/suur-lugu-naitleja-kulli-teetamm-palju-otsuseid-mitte-alati-viljakaid-olen-teinud-kohusetundest Suur lugu | Näitleja Külli Teetamm: palju otsuseid, mitte alati viljakaid, olen teinud kohusetundest] Anne & Stiil, 12. september 2023 * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teetamm_k%C3%BClli1 Külli Teetamme elulugu ning teatri- ja filmirollide mittetäielik loetelu] Eesti Teatriliidu kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sa-oled-koor-minu-kohvis ETV telelavastus "Sa oled koor minu kohvis"] 1. jaanuar 1999. ERR Arhiiv {{DEFAULTSORT:Teetamm, Külli}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 3ytpnasv49b5weqzezwftgqiuci9ftz 7234720 7234719 2026-09-15T20:45:20Z Velirand 67997 /* Filmirolle */ 7234720 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Teetamm, Külli.20180908 132904.jpg|thumb|Külli Teetamm esinemas kirjandustänaval. <small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018</small>]] '''Külli Teetamm''' (sündinud [[22. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (18. lennus). Töötab samast aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitlejana. Teetamm on ka EMTA lavakunstikooli õppejõud: koos [[Jaak Prints]]iga oli 31. lennu (2020–2024) juhendaja<ref>[https://www.elab.ee/lennud/ Lennud] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 22.09.2024.</ref> ja on näitlejatöö vanemlektor. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} ===Teatrirolle=== * Ibseni "Naine merelt" (1998) – Hilde * Dostojevski ja Nüganeni "Kuritöö ja karistus" (1999) – Sonja * Shakespeare’i "Hamlet" (1999) – Ophelia * T. Manni ja Kõivu "Võlumägi" (2001) – Marusja * Turgenevi "Isad ja pojad" (2002) – Fenetška * Becketti "Oodates Godot’d" (2003) – Pozzo * Waugh' ja Sinissaare "Sebastian" (2004) – Cordelia Flyte * Kitzbergi "Libahunt" (2004, Randlases) – Mari * Pirandello "Nii see on (kui teile nii näib)" (2006) – Dina * Jellicoe "Nõks" (2007) – Nancy * Sinissaare "Pärija" (2008, Pärimusteatris Loomine) – Nette * Tammsaare ja Nüganeni "Ma armastasin sakslast" (2009) – Erika * Lagarce’i "Meie, kangelased" (2009) – Eduardowa * Lambi "Keskööpäike" (2010) – osaleja * Lagarce’i "Üsna maailma lõpus" (2010) – Catherine * Priestley "Aeg ja perekond Conway" (2011) – Kay Conway * Tšehhonte "Maailmale nähtamatud pisarad" (2012) – Nadežda, Wilca * Carri "Kassirabal" (2013) – Kassnaine * Gailiti ja Õnnepalu "Ingeland" (2015 Saueaugu Teatritalus) – Eneken Üüve, Kadi, Pille Riin, Dunja Ääreküla, Elda Indu, Lassi * Kõivu "Tagasitulek isa juurde" (2015) – Hermiine * Kelly "Armastus ja raha" (2014) – Val * Lagarce'i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama" (2016) – Esmasündinu * E. Raua "Sipsik ja vana aja asjad" (2016 Estonias) – Anu ===Filmirolle=== * 2000 "Lunastus" ([[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Mare Raidma]]) – Anni * 2001 "Karu süda" (mängufilm, režissöör [[Arvo Iho]]) – Laima * 2020 "Jõulud džunglis" (mängufilm, režissöör [[Jaak Kilmi]]) – bossi naine (hääl) * 2021 "Kingitus orbiidilt" (mängufilm, režissöör [[Leeni Linna]]) – varjupaigatöötaja * 2023 "[[Taevatrepp]]" (mängufilm, režissöör [[Mart Kivastik]]) – noor ema * 2026 "[[Morten]]" (mängufilm, režissöör [[Ivan Pavljutškov]]) – Ulvi, Morteni ema ===Telesarjad=== * 1997–2011 "[[Õnne 13]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]]) * 2010–2011 "[[Kodu keset linna]]" (TV3) * 2014 "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]]) * 2015–2016 "[[Pilvede all]]" ([[Kanal 2]]) * 2011–2017 [[ERR Lasteekraan]]i "Lastetuba" (ETV)<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4604/filmograafia Külli Teetamm. Filmograafia]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 20.09.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teetamm&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Külli Teetamme looming videoarhiivis] ERR Arhiiv. Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm1899823/?ref_=fn_al_nm_1 Külli Teetamme rollid andmebaasis IMDb] Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref name="kulli-teet">[https://linnateater.ee/person/kulli-teetamm/ Külli Teetamm] Tallinna Linnateatri kodulehel. Vaadatud 24.09.2023.</ref> ===Rollid ETV Teleteatri lavastustes=== * 1998 – "Lihtne lugu, lõpuga" ([[stsenarist]] ja režissöör [[Ain Prosa]]) – Diana * 1998 – "Sa oled koor minu kohvis" (režissöör-lavastaja [[Vilja Palm]]) – noor Jean ===Rollid Eesti Raadio saatesarjades ja kuuldemängudes=== * 1999 "Taevakivi" (kuuldemäng, [[Einar Kraut|Einar Kraudi]] postdokumentaalne kollaaž [[Jaan Kross]]i romaani põhjal) – Anita * 2000 "Linnusita" (kuuldemäng, [[Jüri Tuulik]], Raadioteater) – Meeli * 2001 "Noored hinged" (kuuldemäng, [[A. H. Tammsaare]], Raadioteater) – neiu Aino Võsand * 2002 "Ekke Moor" (10-osaline järjekuuldemäng [[August Gailit]]i romaani põhjal, Raadioteater) – näitlejatar, Eetsa * 2004–2007 "Mina lood" (lastesaatesari, autor [[Eva Koff]]) – Mina<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/mina-lood "Mina lood"] [[Eesti Raadio]] lastesaatesari ERR Arhiivis. Vaadatud 24.09.2023.</ref> * 2008 "Oliüks" (kuuldemäng, autor [[Henno Käo]]) – Kallerdis * 2014 "Kuningapuu" (kuuldemäng, autor [[Rein Põder]], Raadioteater) – Marie Kõpp == Tunnustus<ref name="kulli-teet" />== * 2008 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2010 – Espaki näitlejapreemia * 2010 – [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] (Eesti teatri põlvkondi ühendav rändauhind)<ref>[https://www.teatriliit.ee/uudised/uue-randauhinna-velda-otsuse-hobepeekri-sai-laine-magi Uue rändauhinna – Velda Otsuse hõbepeekri sai Laine Mägi] Eesti Teatriliidu koduleht. Vaadatud 21.09.2023.</ref> * 2011 – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] preemia * 2016 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Leida Rammo Linnateatri fondi stipendium]] * 2016 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2024 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] (Zelma lavastuses "Poiss, kes nägi pimeduses" ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses "Nõusolek" (mõlemad Tallinna Linnateater)) ===Teatrisisesed auhinnad=== * 1999 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2000 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2008 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Nancy roll lavastuses "Nõks") * 2010 – Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Erica roll lavastuses "Ma armastasin sakslast") * 2011 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2011 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naispeaosa eest (Catherine'i roll lavastuses "Üsna maailma lõpus") * 2012 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2013 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale ===Stipendiumid=== * 1999 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali algatatud ühekordne loomestipendium == Isiklikku == Tal on paarikümneaastasest kooselust näitleja [[Andero Ermel]]iga pojad Artur ja Rasmus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Tiiu Laks. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51129927/kulli-teetamm-32-ilus-oppija Külli Teetamm – ilus õppija], Eesti Päevaleht / Laupäevaleht, 17. mai 2008 * Tiiu Suvi, Krõõt Tarkmeel. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120230140/suur-lugu-naitleja-kulli-teetamm-palju-otsuseid-mitte-alati-viljakaid-olen-teinud-kohusetundest Suur lugu | Näitleja Külli Teetamm: palju otsuseid, mitte alati viljakaid, olen teinud kohusetundest] Anne & Stiil, 12. september 2023 * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teetamm_k%C3%BClli1 Külli Teetamme elulugu ning teatri- ja filmirollide mittetäielik loetelu] Eesti Teatriliidu kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sa-oled-koor-minu-kohvis ETV telelavastus "Sa oled koor minu kohvis"] 1. jaanuar 1999. ERR Arhiiv {{DEFAULTSORT:Teetamm, Külli}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] oulvm7v4iu4o2xo0uhhvzybhbbpwaql 7234721 7234720 2026-09-15T20:46:05Z Velirand 67997 /* Filmirolle */ 7234721 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Teetamm, Külli.20180908 132904.jpg|thumb|Külli Teetamm esinemas kirjandustänaval. <small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018</small>]] '''Külli Teetamm''' (sündinud [[22. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (18. lennus). Töötab samast aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitlejana. Teetamm on ka EMTA lavakunstikooli õppejõud: koos [[Jaak Prints]]iga oli 31. lennu (2020–2024) juhendaja<ref>[https://www.elab.ee/lennud/ Lennud] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 22.09.2024.</ref> ja on näitlejatöö vanemlektor. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} ===Teatrirolle=== * Ibseni "Naine merelt" (1998) – Hilde * Dostojevski ja Nüganeni "Kuritöö ja karistus" (1999) – Sonja * Shakespeare’i "Hamlet" (1999) – Ophelia * T. Manni ja Kõivu "Võlumägi" (2001) – Marusja * Turgenevi "Isad ja pojad" (2002) – Fenetška * Becketti "Oodates Godot’d" (2003) – Pozzo * Waugh' ja Sinissaare "Sebastian" (2004) – Cordelia Flyte * Kitzbergi "Libahunt" (2004, Randlases) – Mari * Pirandello "Nii see on (kui teile nii näib)" (2006) – Dina * Jellicoe "Nõks" (2007) – Nancy * Sinissaare "Pärija" (2008, Pärimusteatris Loomine) – Nette * Tammsaare ja Nüganeni "Ma armastasin sakslast" (2009) – Erika * Lagarce’i "Meie, kangelased" (2009) – Eduardowa * Lambi "Keskööpäike" (2010) – osaleja * Lagarce’i "Üsna maailma lõpus" (2010) – Catherine * Priestley "Aeg ja perekond Conway" (2011) – Kay Conway * Tšehhonte "Maailmale nähtamatud pisarad" (2012) – Nadežda, Wilca * Carri "Kassirabal" (2013) – Kassnaine * Gailiti ja Õnnepalu "Ingeland" (2015 Saueaugu Teatritalus) – Eneken Üüve, Kadi, Pille Riin, Dunja Ääreküla, Elda Indu, Lassi * Kõivu "Tagasitulek isa juurde" (2015) – Hermiine * Kelly "Armastus ja raha" (2014) – Val * Lagarce'i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama" (2016) – Esmasündinu * E. Raua "Sipsik ja vana aja asjad" (2016 Estonias) – Anu ===Filmirolle=== * 2000 "Lunastus" ([[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Mare Raidma]]) – Anni * 2001 "[[Karu süda]]" (mängufilm, režissöör [[Arvo Iho]]) – Laima * 2020 "Jõulud džunglis" (mängufilm, režissöör [[Jaak Kilmi]]) – bossi naine (hääl) * 2021 "Kingitus orbiidilt" (mängufilm, režissöör [[Leeni Linna]]) – varjupaigatöötaja * 2023 "[[Taevatrepp]]" (mängufilm, režissöör [[Mart Kivastik]]) – noor ema * 2026 "[[Morten]]" (mängufilm, režissöör [[Ivan Pavljutškov]]) – Ulvi, Morteni ema ===Telesarjad=== * 1997–2011 "[[Õnne 13]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]]) * 2010–2011 "[[Kodu keset linna]]" (TV3) * 2014 "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]]) * 2015–2016 "[[Pilvede all]]" ([[Kanal 2]]) * 2011–2017 [[ERR Lasteekraan]]i "Lastetuba" (ETV)<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4604/filmograafia Külli Teetamm. Filmograafia]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 20.09.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teetamm&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Külli Teetamme looming videoarhiivis] ERR Arhiiv. Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm1899823/?ref_=fn_al_nm_1 Külli Teetamme rollid andmebaasis IMDb] Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref name="kulli-teet">[https://linnateater.ee/person/kulli-teetamm/ Külli Teetamm] Tallinna Linnateatri kodulehel. Vaadatud 24.09.2023.</ref> ===Rollid ETV Teleteatri lavastustes=== * 1998 – "Lihtne lugu, lõpuga" ([[stsenarist]] ja režissöör [[Ain Prosa]]) – Diana * 1998 – "Sa oled koor minu kohvis" (režissöör-lavastaja [[Vilja Palm]]) – noor Jean ===Rollid Eesti Raadio saatesarjades ja kuuldemängudes=== * 1999 "Taevakivi" (kuuldemäng, [[Einar Kraut|Einar Kraudi]] postdokumentaalne kollaaž [[Jaan Kross]]i romaani põhjal) – Anita * 2000 "Linnusita" (kuuldemäng, [[Jüri Tuulik]], Raadioteater) – Meeli * 2001 "Noored hinged" (kuuldemäng, [[A. H. Tammsaare]], Raadioteater) – neiu Aino Võsand * 2002 "Ekke Moor" (10-osaline järjekuuldemäng [[August Gailit]]i romaani põhjal, Raadioteater) – näitlejatar, Eetsa * 2004–2007 "Mina lood" (lastesaatesari, autor [[Eva Koff]]) – Mina<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/mina-lood "Mina lood"] [[Eesti Raadio]] lastesaatesari ERR Arhiivis. Vaadatud 24.09.2023.</ref> * 2008 "Oliüks" (kuuldemäng, autor [[Henno Käo]]) – Kallerdis * 2014 "Kuningapuu" (kuuldemäng, autor [[Rein Põder]], Raadioteater) – Marie Kõpp == Tunnustus<ref name="kulli-teet" />== * 2008 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2010 – Espaki näitlejapreemia * 2010 – [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] (Eesti teatri põlvkondi ühendav rändauhind)<ref>[https://www.teatriliit.ee/uudised/uue-randauhinna-velda-otsuse-hobepeekri-sai-laine-magi Uue rändauhinna – Velda Otsuse hõbepeekri sai Laine Mägi] Eesti Teatriliidu koduleht. Vaadatud 21.09.2023.</ref> * 2011 – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] preemia * 2016 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Leida Rammo Linnateatri fondi stipendium]] * 2016 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2024 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] (Zelma lavastuses "Poiss, kes nägi pimeduses" ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses "Nõusolek" (mõlemad Tallinna Linnateater)) ===Teatrisisesed auhinnad=== * 1999 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2000 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2008 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Nancy roll lavastuses "Nõks") * 2010 – Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Erica roll lavastuses "Ma armastasin sakslast") * 2011 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2011 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naispeaosa eest (Catherine'i roll lavastuses "Üsna maailma lõpus") * 2012 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2013 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale ===Stipendiumid=== * 1999 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali algatatud ühekordne loomestipendium == Isiklikku == Tal on paarikümneaastasest kooselust näitleja [[Andero Ermel]]iga pojad Artur ja Rasmus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Tiiu Laks. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51129927/kulli-teetamm-32-ilus-oppija Külli Teetamm – ilus õppija], Eesti Päevaleht / Laupäevaleht, 17. mai 2008 * Tiiu Suvi, Krõõt Tarkmeel. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120230140/suur-lugu-naitleja-kulli-teetamm-palju-otsuseid-mitte-alati-viljakaid-olen-teinud-kohusetundest Suur lugu | Näitleja Külli Teetamm: palju otsuseid, mitte alati viljakaid, olen teinud kohusetundest] Anne & Stiil, 12. september 2023 * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teetamm_k%C3%BClli1 Külli Teetamme elulugu ning teatri- ja filmirollide mittetäielik loetelu] Eesti Teatriliidu kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sa-oled-koor-minu-kohvis ETV telelavastus "Sa oled koor minu kohvis"] 1. jaanuar 1999. ERR Arhiiv {{DEFAULTSORT:Teetamm, Külli}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] pv2fpkg0zezpr1tnkfxnpf22dxdmj3p 7234723 7234721 2026-09-15T20:46:53Z Velirand 67997 /* Filmirolle */ 7234723 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Teetamm, Külli.20180908 132904.jpg|thumb|Külli Teetamm esinemas kirjandustänaval. <small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018</small>]] '''Külli Teetamm''' (sündinud [[22. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (18. lennus). Töötab samast aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitlejana. Teetamm on ka EMTA lavakunstikooli õppejõud: koos [[Jaak Prints]]iga oli 31. lennu (2020–2024) juhendaja<ref>[https://www.elab.ee/lennud/ Lennud] Eesti Lavastuste Andmebaas. Vaadatud 22.09.2024.</ref> ja on näitlejatöö vanemlektor. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}} ===Teatrirolle=== * Ibseni "Naine merelt" (1998) – Hilde * Dostojevski ja Nüganeni "Kuritöö ja karistus" (1999) – Sonja * Shakespeare’i "Hamlet" (1999) – Ophelia * T. Manni ja Kõivu "Võlumägi" (2001) – Marusja * Turgenevi "Isad ja pojad" (2002) – Fenetška * Becketti "Oodates Godot’d" (2003) – Pozzo * Waugh' ja Sinissaare "Sebastian" (2004) – Cordelia Flyte * Kitzbergi "Libahunt" (2004, Randlases) – Mari * Pirandello "Nii see on (kui teile nii näib)" (2006) – Dina * Jellicoe "Nõks" (2007) – Nancy * Sinissaare "Pärija" (2008, Pärimusteatris Loomine) – Nette * Tammsaare ja Nüganeni "Ma armastasin sakslast" (2009) – Erika * Lagarce’i "Meie, kangelased" (2009) – Eduardowa * Lambi "Keskööpäike" (2010) – osaleja * Lagarce’i "Üsna maailma lõpus" (2010) – Catherine * Priestley "Aeg ja perekond Conway" (2011) – Kay Conway * Tšehhonte "Maailmale nähtamatud pisarad" (2012) – Nadežda, Wilca * Carri "Kassirabal" (2013) – Kassnaine * Gailiti ja Õnnepalu "Ingeland" (2015 Saueaugu Teatritalus) – Eneken Üüve, Kadi, Pille Riin, Dunja Ääreküla, Elda Indu, Lassi * Kõivu "Tagasitulek isa juurde" (2015) – Hermiine * Kelly "Armastus ja raha" (2014) – Val * Lagarce'i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama" (2016) – Esmasündinu * E. Raua "Sipsik ja vana aja asjad" (2016 Estonias) – Anu ===Filmirolle=== * 2000 "Lunastus" ([[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Mare Raidma]]) – Anni * 2001 "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mängufilm, režissöör [[Arvo Iho]]) – Laima * 2020 "Jõulud džunglis" (mängufilm, režissöör [[Jaak Kilmi]]) – bossi naine (hääl) * 2021 "Kingitus orbiidilt" (mängufilm, režissöör [[Leeni Linna]]) – varjupaigatöötaja * 2023 "[[Taevatrepp]]" (mängufilm, režissöör [[Mart Kivastik]]) – noor ema * 2026 "[[Morten]]" (mängufilm, režissöör [[Ivan Pavljutškov]]) – Ulvi, Morteni ema ===Telesarjad=== * 1997–2011 "[[Õnne 13]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]]) * 2010–2011 "[[Kodu keset linna]]" (TV3) * 2014 "[[Kättemaksukontor]]" ([[TV3]]) * 2015–2016 "[[Pilvede all]]" ([[Kanal 2]]) * 2011–2017 [[ERR Lasteekraan]]i "Lastetuba" (ETV)<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4604/filmograafia Külli Teetamm. Filmograafia]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 20.09.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teetamm&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Külli Teetamme looming videoarhiivis] ERR Arhiiv. Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref>[https://www.imdb.com/name/nm1899823/?ref_=fn_al_nm_1 Külli Teetamme rollid andmebaasis IMDb] Vaadatud 24.09.2023.</ref><ref name="kulli-teet">[https://linnateater.ee/person/kulli-teetamm/ Külli Teetamm] Tallinna Linnateatri kodulehel. Vaadatud 24.09.2023.</ref> ===Rollid ETV Teleteatri lavastustes=== * 1998 – "Lihtne lugu, lõpuga" ([[stsenarist]] ja režissöör [[Ain Prosa]]) – Diana * 1998 – "Sa oled koor minu kohvis" (režissöör-lavastaja [[Vilja Palm]]) – noor Jean ===Rollid Eesti Raadio saatesarjades ja kuuldemängudes=== * 1999 "Taevakivi" (kuuldemäng, [[Einar Kraut|Einar Kraudi]] postdokumentaalne kollaaž [[Jaan Kross]]i romaani põhjal) – Anita * 2000 "Linnusita" (kuuldemäng, [[Jüri Tuulik]], Raadioteater) – Meeli * 2001 "Noored hinged" (kuuldemäng, [[A. H. Tammsaare]], Raadioteater) – neiu Aino Võsand * 2002 "Ekke Moor" (10-osaline järjekuuldemäng [[August Gailit]]i romaani põhjal, Raadioteater) – näitlejatar, Eetsa * 2004–2007 "Mina lood" (lastesaatesari, autor [[Eva Koff]]) – Mina<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/mina-lood "Mina lood"] [[Eesti Raadio]] lastesaatesari ERR Arhiivis. Vaadatud 24.09.2023.</ref> * 2008 "Oliüks" (kuuldemäng, autor [[Henno Käo]]) – Kallerdis * 2014 "Kuningapuu" (kuuldemäng, autor [[Rein Põder]], Raadioteater) – Marie Kõpp == Tunnustus<ref name="kulli-teet" />== * 2008 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2010 – Espaki näitlejapreemia * 2010 – [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] (Eesti teatri põlvkondi ühendav rändauhind)<ref>[https://www.teatriliit.ee/uudised/uue-randauhinna-velda-otsuse-hobepeekri-sai-laine-magi Uue rändauhinna – Velda Otsuse hõbepeekri sai Laine Mägi] Eesti Teatriliidu koduleht. Vaadatud 21.09.2023.</ref> * 2011 – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] preemia * 2016 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Leida Rammo Linnateatri fondi stipendium]] * 2016 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2024 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] (Zelma lavastuses "Poiss, kes nägi pimeduses" ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses "Nõusolek" (mõlemad Tallinna Linnateater)) ===Teatrisisesed auhinnad=== * 1999 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2000 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2008 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Nancy roll lavastuses "Nõks") * 2010 – Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Erica roll lavastuses "Ma armastasin sakslast") * 2011 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2011 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naispeaosa eest (Catherine'i roll lavastuses "Üsna maailma lõpus") * 2012 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2013 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale ===Stipendiumid=== * 1999 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali algatatud ühekordne loomestipendium == Isiklikku == Tal on paarikümneaastasest kooselust näitleja [[Andero Ermel]]iga pojad Artur ja Rasmus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Tiiu Laks. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51129927/kulli-teetamm-32-ilus-oppija Külli Teetamm – ilus õppija], Eesti Päevaleht / Laupäevaleht, 17. mai 2008 * Tiiu Suvi, Krõõt Tarkmeel. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120230140/suur-lugu-naitleja-kulli-teetamm-palju-otsuseid-mitte-alati-viljakaid-olen-teinud-kohusetundest Suur lugu | Näitleja Külli Teetamm: palju otsuseid, mitte alati viljakaid, olen teinud kohusetundest] Anne & Stiil, 12. september 2023 * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teetamm_k%C3%BClli1 Külli Teetamme elulugu ning teatri- ja filmirollide mittetäielik loetelu] Eesti Teatriliidu kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sa-oled-koor-minu-kohvis ETV telelavastus "Sa oled koor minu kohvis"] 1. jaanuar 1999. ERR Arhiiv {{DEFAULTSORT:Teetamm, Külli}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] carrnrlqou4j6w5oxbwklyfrgzmh7pw Välismaa saarte loend 0 100522 7234885 7149464 2026-09-16T08:24:58Z Sendrasendra 225202 /* B */ 7234885 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud välismaa [[saar]]i ja [[saarestik]]ke. Eesti saared on loetletud [[Eesti saarte loend]]is.'' __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Aadama Sild]] – [[Aasiaati saarestik]] – [[Abaco saared]] – [[Abaiang]] – [[Abariringa]] – [[‘Abd al-Kūrī]] – [[Abeløya]] – [[Abemama]] – [[Actéoni atollid]] – [[Adaki saar]] – [[Adelsö]] – [[Admiraliteedisaared]] – [[Admiralty saar]] – [[Adsız]] – [[Æbelø]] – [[Ærø]] – [[Afognak]] – [[Agalega|Agalega saared]] – [[Agathonísi]] – [[Ágios Efstrátios]] – [[Ágios Geórgios]] – [[Agkístri]] – [[Agrihan]] – [[Ahe saar]] – [[Ahunui]] – [[Ahvenamaa|Ahvenamaa saared]] – [[Ahvenanmanner]] – [[Aígina saar]] – [[Ailinginae]] – [[Ailinglapalap]] – [[Ailuk]] – [[Ainovõ saared]] – [[Aion]] – [[Aitutaki]] – [[Aki Aki]] – [[Âknér]] – [[Akpatok]] – [[Alamagan]] – [[Alborán]] – [[Aldabra atoll]] – [[Aldabra saared]] – [[Alden]] – [[Alderney]] – [[Alejandro Selkirki saar]] – [[Aleksandri saarestik]] – [[Aleuudid]] – [[Alguada]] – [[Alicudi]] – [[Alimiá]] – [[Alnön]] – [[Alofi saar]] – [[Alónnisos]] – [[Alor]] – [[Alori saarestik]] – [[Als]] – [[Altesula]] – [[Amager]] – [[Amanu]] – [[Ambatoharana saar]] – [[Ambatomifanga saar]] – [[Ambelau]] – [[Amboni saar]] – [[Ambrym]] – [[Ameland]] – [[Amindiivid]] – [[Amirandid]] – [[Amorgós]] – [[Amrum]] – [[Amund Ringnesi saar]] – [[Anaa]] – [[Anáfi]] – [[Anatahan]] – [[Anatom]] – [[Anauktawyet' saared]] – [[Andamani saared|Andamanid]] – [[Andamani saar (Pulau Pinang)]] – [[Andørja]] – [[Andøya]] – [[Andros]] – [[Ándrose saar|Ándros]] – [[Ang Thong]] – [[Angatau]] – [[Angaur]] – [[Anglesey]] – [[Anguilla saar|Anguilla]] – [[Anguillita]] – [[Anholt]] – [[Anjou saared]] – [[Annobón]] – [[Antsiferovi saar]] – [[Anzer]] – [[Anticosti]] – [[Antigua]] – [[Antikýthira]] – [[Antillid]] – [[Antímilos]] – [[Antíparos]] – [[Antípaxoi]] – [[Antipoodid (saared)|Antipoodid]] – [[Anuda]] – [[Aoba]] – [[Aoshima]] (Miyazaki) – [[Aoshima (Ehime)]] – [[Apataki]] – [[Aptekarski saar]] – [[Árainn Mhór]] – [[Arani saared]] – [[Aranuka]] – [[Aratika]] – [[Arginuusid]] – [[Aride]] – [[Arktika saarestik]] – [[Arkoí]] – [[Arno atoll]] – [[Arnøya]] – [[Arorae]] – [[Årøya (Alta)]] – [[Årøya (Larvik)]] – [[Årøya (Lyngen)]] – [[Arran]] – [[Årsteinen]] – [[Arz]] – [[Aru saared]] – [[Aruba]] – [[Arutua]] – [[Arwād]] – [[Ascension]] – [[Ashmore ja Cartier]] – [[Asinara]] – [[Assoorid]] – [[Assuani saar]] – [[Astypálaia saar|Astypálaia]] – [[Asuncion]] – [[Ata]] – [[Atafu]] – [[Atauro]] – [[Atitlán]] – [[Atiu]] – [[Atlassovi saar]] – [[Atløy]] – [[Aucklandi saared]] – [[Aur]] – [[Austvågøy]] – [[Avoni saared]] – [[Awaji saar|Awaji]] – [[Axel Heibergi saar]] – [[Ayeya saar]] ==B== [[Babari saared]] – [[Babelthuap]] – [[Baeri saar]] – [[Baffini saar]] – [[Bahama saared]] – [[Bahia Honda]] – [[Bahía saared]] – [[Bahrein]] – [[Bahreini saar]] – [[Bakeri saar|Baker]] – [[Baleaarid]] – [[Bali]] – [[Ballast Key]] – [[Baltra]] – [[Bampton]] – [[Banaba saar|Banaba]] – [[Bananal]] – [[Banc du Geyser]] – [[Banda Besar]] – [[Banggi saar]] – [[Bangka]] – [[Banksi saar]] – [[Banksi saared]] – [[Baranofi saar]] – [[Barat Daya saared]] – [[Barbadose saar]] – [[Barbuda]] – [[Bardsey Island]] – [[Barentsi saar]] – [[Barīm]] - [[Barônga saar]] – [[Barônga saared]] – [[Barøya]] – [[Barsakelmes]] – [[Bassas da India]] – [[Batani saared]] – [[Bathursti saar]] – [[Batz]] – [[Behentona saar]] – [[Beik' saared]] – [[Belau saared]] – [[Belepi saared]] – [[Belitung]] – [[Belkovski saar]] – [[Belle-Île]] – [[Bellingshauseni saar]] – [[Bellona]] – [[Bellona-Sud]] – [[Belmont Island]] – [[Belõi saar]] – [[Bennetti saar]] – [[Beringi saar]] – [[Bermuda|Bermuda saared]] – [[Berneray]] – [[Beru]] – [[Beveridge]] – [[Big Coppitt Key]] – [[Big Pine Key]] – [[Bijagósi saared]] – [[Bikar]] – [[Bikari atoll]] – [[Bikini]] – [[Bilu saar]] – [[Birdi saar]] – [[Birka]] – [[Birnie]] – [[Bismarcki saarestik]] – [[Blå Jungfrun]] – [[Blasketi saared]] – [[Boa Vista saar|Boa Vista]] – [[Bohol]] – [[Bolševiku saar]] – [[Bolšoi Berjozovõi saar]] – [[Bonaventure'i saar]] – [[Bora Bora]] – [[Borkum]] – [[Bornholm]] – [[Boroli saar]] – [[Borromeo saared]] – [[Bozcaada]] – [[Bougainville]] – [[Bounty saared]] – [[Bouvet' saar]] – [[Brač]] – [[Brava]] – [[Bréhat]] – [[Brijuni]] – [[Briti saared]] – [[Brändö saar|Brändö]] – [[Būbiyāni saar|Būbiyān]] – [[Budelli]] – [[Bugarura saar]] – [[Bugoya]] – [[Buka saar|Buka]] – [[Bunge maa]] – [[Burano]] – [[Buru saar|Buru]] – [[Butaritari]] – [[Bute]] – [[Byloti saar]] – [[Böyük Zirə]] ==C== [[Cabrera saar]] – [[Caldey Island]] – [[Campbell]] – [[Canna]] - [[Canvey saar|Canvey]] – [[Cape Breton]] – [[Capraia]] – [[Caprera]] – [[Capri]] – [[Car Nicobar]] – [[Cargados Carajos]] – [[Cát Bà saar]] - [[Cát Bà saarestik]] - [[Cebu]] – [[Cedrose saar]] - [[Chacachacare]] – [[Chagose saared]] – [[Chálki]] – [[Chandeleuri saared]] – [[Chang]] – [[Channel Islands]] – [[Charlesi saar]] – [[Chathami saar]] – [[Chathami saared]] – [[Chausey saared]] – [[Cheju saar|Cheju (Jeju)]] – [[Chesterfieldi saared]] – [[Chetlat]] – [[Chichagofi saar]] – [[Chimei]] – [[Chinmen]] – [[Chíose saar|Chíos (Kios)]] – [[Chipei]] – [[Choiseuli saar]] – [[Chongming]] – [[Christiansø]] – [[Chukuangi saared]] – [[Chuuki saared]] – [[Çigil]] – [[Çilov]] – [[Cité]] – [[Clipperton]] – [[Coco saared]] – [[Cocos Island]] – [[Codfish]] – [[Columbretese saared]] – [[Comacina saar]] – [[Cominotto]] - [[Côn Sơni saared]] – [[Conway]] – [[Cooki saared]] – [[Cornwallise saar]] – [[Coronado saared]] - [[Corvo]] – [[Cresi saar]] – [[Csepel]] – [[Culebra]] – [[Cumbrae saared]] – [[Curaçao]] – [[Curieuse]] – [[Curtis]] ==D== [[Dahlak]] – [[Dalmaatsia saared]] – [[Danskøya]] – [[Daş Zirə]] – [[Daşlı]] – [[De Longi saared]] – [[Dekabristide saar]] – [[Delos]] – [[Denis' saar]] – [[D'Entrecasteaux' rahud]] – [[D'Entrecasteaux' saared]] – [[Désappointementi saared]] – [[Desecheo]] – [[Desventurados]] – [[Devoni saar]] – [[Día]] – [[Dicksoni saar]] – [[Diego Garcia]] – [[Diego Ramíreze saared]] – [[Diomidi saared]] – [[Djurgården]] – [[Dodekaneesid]] – [[Dole]] – [[Dolgi]] – [[Dominica]] – [[Dôni saar]] – [[Donoúsa ]] – [[Doonau saar]] - [[Dry Tortugas]] – [[Džarõlgatš]] – [[Ducie atoll]] – [[Duffi saared]] – [[Dugi Otok]] – [[D'Urville'i saar]] ==E== [[Eauripik]] – [[Ebeye]] – [[Eboni atoll]] – [[Edgeøya]] – [[Efate]] – [[Egadi saared]] – [[Egeuse saared]] – [[Eiao]] – [[Eivissa]] – [[Ekarma saar]] – [[Elafonísi]] – [[Elafónisos]] – [[Elba]] – [[Ellef Ringnesi saar]] – [[Ellesmere]] – [[Elliott Key]] – [[Emäsalo]] – [[Enderbury]] – [[Enewetak]] – [[Epi]] – [[Erikub]] – [[Ernest Legouvé]] – [[Erromango]] – [[Es Vedrà]] – [[Espalmador]] – [[Española]] – [[Espiritu Santo]] – [[Estados]] – [[Estlotan]] – [[Etolini saar]] – [[‘Eua]] – [[Euboia]] – [[Europa saar]] ==F== [[Faddejevi saar]] – [[Faial]] – [[Fakaofo]] – [[Falster]] – [[Farallon de Medinilla]] – [[Farquhari saared]] – [[Favignana]] – [[Fårö]] – [[Fehmarni saar|Fehmarn]] – [[Félicité]] – [[Fernandina]] – [[Filfla]] - [[Filfoletta]] - [[Filicudi]] – [[Filipiinid]] – [[Flat Holm]] – [[Floreana]] – [[Flores (Assoorid)]] – [[Flores]] – [[Florida Keys]] – [[Fogi saar|Fogi]] – [[Fogo]] – [[Fonna]] – [[Formentera]] – [[Formosa (Guinea-Bissau)]] – [[Franz Josephi maa]] – [[Fraseri saar]] – [[Frauenchiemsee]] – [[Frégate]] – [[Friisi saared]] – [[Frösön]] – [[Fuerteventura]] – [[Furö]] – [[Föglö]] – [[Föglö saar]] – [[Föhr]] – [[Fööniksisaared]] – [[Fyn]] ==G== [[Galápagose saared]] – [[Galvestoni saar]] – [[Gaspar Grande]] – [[Gávdos]] – [[Genovesa]] – [[Għawdex]] – [[Giglio saar|Giglio]] – [[Gilberti saared]] – [[Gimsøya]] – [[Giudecca]] – [[Glénani saared]] – [[Golgofa]] – [[Gomera]] – [[Gotska Sandön]] – [[Governors Island]] – [[Graciosa]] (Assoorid) – [[Graciosa (Kanaari saared)]] – [[Gran Canaria]] – [[Grand Island]] – [[Graniidisaared]] – [[Grenadiinid]] – [[Grímsey]] – [[Gripholmen]] – [[Gripi saarestik]] – [[Gräsö]] – [[Gröönimaa saar]] – [[Guadalcanal]] – [[Guernsey saar]] – [[Guguan]] ==H== [[Haapasaari (Kotka)|Haapasaari]] – [[Habomai saared]] – [[Hailuoto]] – [[Hainan]] – [[Halmahera saar]] – [[Haiti saar]] – [[Hanö]] – [[Harimkotan]] – [[Hashima saar]] – [[Hawaii saar]] – [[Hawaii saared]] – [[Hebriidid]] – [[Heimaey]] – [[Helgoland]] – [[Hendersoni saar]] – [[Herrenchiemsee]] – [[Hertsön]] – [[Hierro]] – [[Hinnøya]] – [[Hisingen]] – [[Hiva Oa]] – [[Hochelaga saarestik]] – [[Hokkaidō]] – [[Hollandi saar]] – [[Holmebåen]] – [[Honshū]] – [[Hopen]] – [[Hopto-Terer]] – [[Hornøya]] – [[Hornøya (Tusenøyane)]] – [[Hoste]] – [[Howland]] – [[Huevos]] – [[Hulhulé]] – [[Hvar]] – [[Hästholmen]] ==I== [[Ida-Falkland]] – [[Idjwi saar]] – [[Iirimaa saar]] – [[Ikaría]] – [[Iki saar]] – [[Il Vitello]] – [[Illa des Bosc]] – [[Ilha de Moçambique]] - [[Ilimananngip Nunaa]] – [[Îlot du Nord (Madagaskar)]] - [[Îlot Long]] – [[Inisheer]] – [[Inishmaan]] - [[Inishmore]] - [[Iona]] – [[Isabela]] – [[Ischia]] – [[Isla del Sol]] – [[Islandi saar]] – [[Islay]] – [[Isola dei Cipressi]] – [[Isola dei Ratti]] – [[Isola dei Topi]] – [[Isola del Corno]] – [[Isola delle Palme]] – [[Isola Piana (Sulcis)]] – [[Iž]] – [[Ithaka]] – [[Iturup]] – [[Iwawa]] – [[Iwo Jima]] ==J== [[Jaapani saarestik]] – [[Jaava]] – [[Jamaica]] – [[Jan Mayen]] – [[Jarbah]] – [[Jarvise saar]] – [[Jelagini saar]] – [[Jerejak]] – [[Jersey]] – [[Jinmen]] – [[Joonia saared]] – [[Juan Fernándeze saarestik]] – [[Jumayrah' palmisaar]] – [[Jura saar]] – [[Jurmo saar (Ahvenamaa)]] – [[Jurmo saar (Lääne-Soome)]] – [[Juventud]] – [[Jõulusaar]] – [[Jänesesaar]] ==K== [[Kahoolawe]] – [[Kai saared]] – [[Kaimanisaared]] – [[Kakskerta saar]] – [[Kalimantan]] – [[Kanaari saared]] – [[Kanalisaared]] – [[Kangaroo]] - [[Kapas]] – [[Kapiti]] – [[Karmøy]] – [[Karoliinid (saared)|Karoliinid]] – [[Kárpathose saar|Kárpathos]] – [[Karusaar]] – [[Kauai]] – [[Kaunissaari]] – [[Kefalloniá]] (Kephallenia) – [[Kemiö]] – [[Kerguelen]] – [[Key Largo]] – [[Key West]] - [[Khārgi saar]] - [[Kildin]] – [[Kimitoön]] (Kemiönsaari) – [[Kingmani riff]] – [[Kirdemaa]] – [[Kiriwina saared]] – [[Kīsh]] – [[Kiži]] – [[Kitsesaar]] – [[Ko Lanta Yai]] – [[Kodiaki saar]] – [[Koiluoto]] – [[Kolgujev]] (Holnggov) – [[Kolpino saar]] – [[Koltur]] – [[Komandorisaared]] – [[Komodo]] – [[Komsomoletsi saar]] – [[Kongsøya]] – [[Konpantzia]] – [[Kookossaar]] – [[Korallisaared]] – [[Korčula saar]] - [[Korfu]] – [[Korori saar]] – [[Korsika saar]] – [[Kosi saar|Kos]] – [[Kosrae]] – [[Kotelnõi saar]] – [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] – [[Kotlin]] – [[Kreeta]] – [[Krki saar]] – [[Ksamili saared]] – [[Kuiu saar]] – [[Kulosaari]] – [[Kumlinge saar]] – [[Kumlinge saared]] – [[Kunašir]] – [[Kuningas Karli maa]] – [[Kuningas Williami saar]] – [[Kungsholmen]] – [[Kupreanofi saar]] – [[Kuradisaar]] – [[Kuria]] – [[Kuriilid]] – [[Kuuba saar]] – [[Kvaløya]] (Troms) – [[Kvaløya (Finnmark)]] – [[Kvitøya]] – [[Kökar]] – [[Küklaadid]] – [[Küprose saar]] – [[Kýthira saar]] (Kythera) – [[Kýthnos]] – [[Kyūshū]] ==L== [[La Digue'i saar|La Digue]] – [[La Maddalena saar]] – [[Lågøya]] – [[Lakadiivid]] – [[Lampedusa]] – [[Lampione]] – [[Lanai]] – [[Langeland]] – [[Langeoog]] – [[Langotango]] – [[Langøya]] – [[Lanzarote]] – [[La Palma]] – [[Læsø]] – [[Lauttasaari]] – [[Lavassaar]] (Moštšnõi) – [[Lavongai]] – [[Lefkáda saar]] (Leukas) – [[Les Sept-Îles]] – [[Lesbos]] – [[Levanzo]] – [[Lewise saar]] – [[Leyte]] – [[Lihavõttesaar]] – [[Lilla Karlsö]] – [[Lindau saar]] – [[Lindisfarne]] – [[Line'i saared]] – [[Linosa]] – [[Lipari]] - [[Lipari saared]] – [[Little Diomede]] – [[Livø]] – [[Ljahhovi saared]] – [[Ljusterö]] – [[Lofoodid]] – [[Lolland]] – [[Lombok]] – [[Long Island]] – [[Lundy]] – [[Luzon]] – [[Lõuna-Georgia]] – [[Lõuna-Keelingi saared]] – [[Lõuna-Orkney saared]] – [[Lõunasaar]] – [[Lõunasaar (Novaja Zemlja)]] – [[Lõuna-Sandwichi saared]] – [[Lõuna-Sporaadid]] – [[Lõuna-Viiri]] - [[Lääne-India]] – [[Lääne-Teravmäed]] ==M== [[Macquarie saar]] – [[Madagaskari saar]] – [[Maddalena saared]] – [[Madeira]] – [[Madeira saar]] – [[Madura]] – [[Mafia]] – [[Magerøya]] – [[Mahé]] – [[Maiana]] – [[Mainau]] – [[Mainland (Orkney)]] – [[Mainland (Shetland)]] – [[Maio]] – [[Majuro atoll]] – [[Makanruši saar]] – [[Makatea]] – [[Makin]] – [[Makira]] – [[Malai saarestik]] – [[Malaita]] – [[Mallorca]] – [[Malta]] – [[Malta saar]] – [[Maluku saared]] – [[Man (saar)]] – [[Mangaia]] – [[Mangareva]] – [[Manitoulin]] – [[Marajó]] – [[Makin]] – [[Marakei]] – [[Marakeu]] – [[Marchena]] – [[Marettimo]] – [[Mariaanid]] – [[Marmara saar]] – [[Marquesas Keys]] – [[Marshalli saared]] – [[Mārtiņsala]] (uppunud) – [[Masbate]] – [[Maskareenid]] – [[Matsu saared]] – [[Maui]] – [[Maupiti]] – [[Mauritiuse saar]] – [[Mayotte]] – [[Mednõi saar]] – [[Melaka saar]] – [[Mellum]] – [[Melville'i saar]] – [[Menorca]] – [[Mentawai saared]] – [[Midway saared]] – [[Mill Rock]] – [[Millenniumi atoll]] – [[Minamitori]] – [[Mindanao]] – [[Mindoro]] – [[Minicoy]] – [[Misima]] – [[Moffen]] – [[Molara saar]] [[Molarotto]] – [[Molokai]] – [[Mona saar]] – [[Møn]] – [[Monchique saar]] - [[Moneroni saar]] - [[Monito saar|Monito]] – [[Monos]] – [[Montagu saar|Montagu]] – [[Montecristo saar (Itaalia)|Montecristo (Itaalia)]] – [[Monte Isola]] – [[Montréali saar]] – [[Mont-Saint-Michel]] – [[Montserrat]] – [[Moorea]] – [[Morotai]] – [[Mors]] – [[Moržovets]] – [[Moster]] – [[Mosterøy]] – [[Mudjug]] – [[Mujerese saar]] - [[Mulli saar]] – [[Murano]] – [[Mushungwe]] – [[Märketi saar]] – [[Mýkonos]] ==N== [[Naissaar]] – [[Nansei saared]] – [[Nanumea]] – [[Nauru]] – [[Navarino]] – [[Navassa]] – [[Náxos]] – [[Negros]] – [[Neitsisaared]] – [[Nepeani saar]] – [[Newfoundland]] – [[Nevis]] – [[Nias]] – [[Nicobari saared]] – [[Niihau]] – [[Nikunau]] – [[Nonouti]] – [[Norderney]] – [[Norfolki saar]] – [[Nøtterøy]] – [[Nottinghami saar]] – [[Nouvelle-Amsterdam]] – [[Novaja Zemlja]] – [[Nuku Hiva]] – [[Nukunonu]] – [[Nunivak]] – [[Nusa Penida]] ==O== [[O'ahu]] – [[Observatorio]] – [[Ogasawara saared]] – [[Ojamaa|Ojamaa (Gotland)]] – [[Oktoobrirevolutsiooni saar]] – [[Ōkunoshima]] – [[Oléron]] – [[Olhon]] – [[Olkiluoto]] – [[Ometepe]] – [[Onekotan]] – [[Onotoa]] – [[Orkney saared]] – [[Orust]] – [[Osmussaar]] – [[Othonoí]] – [[Ouessant]] – [[Owariki]] ==P== [[Pagalu]] – [[Pagan (saar)|Pagan]] – [[Palawan]] – [[Palmyra atoll]] – [[Pāmbani saar]] – [[Panarea]] – [[Panay]] – [[Pangkori saar|Pangkor]] -[[Pantar]] – [[Pantelleria]] – [[Paramušir]] – [[Páros]] – [[Paxoí]] – [[Peeter I saar]] – [[Pelagie saared]] – [[Pemba]] – [[Penghu saarestik]] – [[Penisaari]] (Malõi) – [[Penrhyn]] – [[Perejil]] – [[Phippsøya]] – [[Phú Quốc]] – [[Pianosa]] – [[Pico]] – [[Pictoni saar]] – [[Pinangi saar]] – [[Pinzón]] – [[Pinta]] – [[Pioneeri saar]] – [[Pitiuusid]] – [[Pitti saar]] – [[Poel]] – [[Pohnpei]] – [[Ponziane saared]] – [[Prangli]] – [[Praslin]] – [[Príncipe]] – [[Prints Charlesi saar]] – [[Prints Karli maa]] – [[Prints Patricki saar]] – [[Psará]] – [[Puerto Rico]] – [[Puerto Rico saar]] – [[Pukapuka]] – [[Pulau Ubin]] – [[Põhja-Keeling]] – [[Põhjasaar]] – [[Põhjasaar (Novaja Zemlja)]] – [[Põhja-Sentinel]] – [[Põhja-Sporaadid]] – [[Põhja-Viiri]] - [[Pysen]] ==Q== [[Qeqertarsuaqi saar]] – [[Qeqertarsuatsiaq]] – [[Qeshmi saar]] ==R== [[Raiatea]] – [[Raliki saared]] – [[Randalls and Wards Islands]] – [[Raouli saar]] – [[Raroia]] – [[Rataki saared]] – [[Rathlin]] – [[Ratmanovi saar]] – [[Rawaki]] – [[Ré]] – [[Recherche'i saarestik]] – [[Redonda]] – [[Reichenau saar]] – [[Réunion]] – [[Revillagigedo saar]] – [[Revillagigedo saared]] – [[Rhodose saar]] – [[Richel]] – [[Ringvassøy]] – [[Robinson Crusoe saar]] – [[Rodriguese saar]] - [[Roheneemesaared]] – [[Rolas]] – [[Roosevelt Island]] – [[Rossel]] – [[Rossi saar]] – [[Rossøya]] – [[Rota saar]] – [[Rudolfi saar]] – [[Runde saar]] – [[Russki saar]] – [[Ruuskari]] – [[Rügen]] ==S== [[Saalomoni saared]] – [[Sahhalin]] – [[Saint-Barthélemy]] – [[Saint-Barthélemy saar]] – [[Sainte-Marie saar]] – [[Saint Gilesi saar|Saint Giles]] – [[Saint Helena]] – [[Saint-Martini saar]] – [[Saipan]] – [[Sali saar|Sal]] – [[Salamína saar|Salamína]] (Salamis) – [[Salina]] – [[Salisbury saar]] – [[Salisbury saar (Kanada)]] – [[Samar]] – [[Samoa saared]] – [[Samoilovitši saar]] – [[Sámose saar|Sámos]] – [[Samothráki]] – [[Samsø]] – [[Samui]] – [[San Clemente saar (Hispaania)]] – [[San Clemente saar (Itaalia)]] – [[San Clemente saar (California)|San Clemente (California)]] – [[San Cristóbal (Galápagose saared)]] – [[San Lazzaro degli Armeni]] – [[San Migueli saar]] – [[San Migueli saar (California)|San Miguel (California)]] – [[San Nicolase saar|San Nicolas]] – [[San Pietro saar]] – [[San Salvadori saar (Galápagose saared)]] – [[San Salvadori saar (Bahama)]] – [[Sanna]] – [[Sannikovi maa]] (fantoomsaar) – [[Sansibari saar|Sansibar]] – [[Santa Catalina saar (California)|Santa Catalina (California)]] – [[Santa Catalina saar (Colombia)]] – [[Santa Catalina saar (Hispaania)]] – [[Santa Cruzi saar (California)]] – [[Santa Cruzi saar (Galápagose saared)]] – [[Santa Fe saar|Santa Fe]] – [[Santa Isabeli saar]] - [[Santa Luzia saar|Santa Luzia]] – [[Santa Maria (Assoorid)]] – [[Santa Maria saar (Sardiinia)]] – [[Santa Rosa saar (California)]] – [[Santa Rosa saar (Florida)]] – [[Sant'Antioco saar]] – [[Sant'Erasmo]] – [[Santo Antão]] – [[Santiago saar|Santiago]] – [[São Jorge]] – [[São Miguel]] – [[São Nicolau]] – [[São Tomé saar|São Tomé]] – [[São Vicente]] – [[Sardiinia saar]] – [[Sarigan]] – [[Sarki saar|Sark]] – [[Saroni saared]] – [[Satsunani saared]] – [[S'Espalmador]] - [[Skellig Michael]] – [[Schiermonnikoog]] – [[Scilly saared]] – [[Sedovi saared]] – [[Sein (saar)|Sein]] – [[Seiskari]] (Seskar) – [[Selaön]] – [[Seltsisaared]] – [[Semjonovski saar]] – [[Senja]] – [[Sentosa]] – [[Sept Îles]] – [[Seram]] – [[Sérifos]] – [[Severnaja Zemlja]] – [[Shetlandi saared]] – [[Siau saar]] – [[Sibu saar]] –[[Shikoku]] – [[Siberut]] – [[Silhouette]] – [[Siliconi saar]] – [[Singapuri saar|Singapur]] – [[Sífnos]] – [[Sipura]] – [[Sireenide kalju]] – [[Sise-Hebriidid]] – [[Sitkalidak]] – [[Sitsiilia saar|Sitsiilia]] – [[Sjælland]] – [[Sjuøyane]] – [[Skåtøy]] – [[Skíathose saar]] – [[Skye]] – [[Skýrose saar|Skýros]] – [[Soisalo]] – [[Sokotra]] – [[Solor]] – [[Solovets]] – [[Solovetsi saared]] – [[Sombrero]] – [[Somerseti saar]] - [[Sommersi saar]] – [[Sørøya]] – [[Sottunga vald|Sottunga]] – [[Sottunga saar]] – [[Southamptoni saar]] – [[Spargi]] – [[Spiekeroog]] – [[Spinalonga]] – [[Sporaadid]] – [[Sri Lanka saar|Sri Lanka]] – [[Ssese saared]] – [[Staffa]] – [[Starokadomski saar]] – [[Steep Holm]] – [[St Michael's Mount]] – [[Stolbovoi saar]] – [[Stora Karlsö]] – [[Storøya]] – [[Streymoy]] – [[Sulawesi]] – [[Sulcise saared]] – [[Sulu saared]] – [[Sumatra]] – [[Sumba]] – [[Sumbawa]] – [[Sunda saared]] – [[Suur Tütarsaar]] – [[Suur-Begitševi saar]] – [[Suur-Kuriilid]] – [[Suurbritannia saar|Suurbritannia]] – [[Suured Antillid]] – [[Suured Sunda saared]] – [[Suursaar]] (Gogland) – [[Suvorovi atoll]] – [[Svartsjölandet]] – [[Svenska Högarna]] – [[Svenskøya]] – [[Svjatovski Mohh]] – [[Sääminginsalo]] – [[Süderoog]] – [[Sylt]] – [[Sýros]] ==Š== [[Šantari saared]] – [[Šiaškotan]] – [[Šikotan]] – [[Šmidti saar]] – [[Šokalski saar]] – [[Šumšu]] ==Z== [[Zaķusala]] – [[Zákynthose saar|Zákynthos]] – [[Zapatera]] – [[Zarja saar]] – [[Zmiinõi]] – [[Zuqar]] ==Ž== ==T== [[Tabiteuea]] – [[Tahaa]] – [[Tahiti]] – [[Taimõri saar]] – [[Taiwani saar]] – [[Tamana]] – [[Tammisalo]] – [[Tanimbari saared]] – [[Tanna saar]] – [[Tarawa]] – [[Tartupaluk]] – [[Tåsinge]] – [[Tasmaania saar]] – [[Tenerife]] – [[Teravmäed]] – [[Terceira]] – [[Terschelling]] – [[Texel]] – [[Thásos]] (Thasos) – [[Thíra]] (Thera) – [[Thíra saared]] – [[Toraigh]] – [[Tiberi saar]] – [[Tiburóni saar]] – [[Tidore]] – [[Tikopia]] – [[Timor]] – [[Tínose saar]] – [[Tiritiri Matangi]] - [[Tjörn]] – [[Tobago]] – [[Torcello]] – [[Toro saar]] – [[Torsö]] – [[Trinidad]] – [[Tristan da Cunha saar]] – [[Tromelin]] – [[Tromsøya]] – [[Trossö]] – [[Tširinkotan]] – [[Tsushima]] – [[Tuamotu saared]] – [[Tulemaa]] – [[Turks ja Caicos]] – [[Turu saarestik]] – [[Tuzla saar]] - [[Tuulealused saared (Aafrika)]] – [[Tuulealused saared (Lõuna-Ameerika)]] – [[Tuulealused saared (Okeaania)]] – [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)]] – [[Tuulepealsed saared (Aafrika)]] – [[Tuulepealsed saared (Okeaania)]] ==U== [[Ukerewe]] – [[Upolu]] – [[Ureparapara]] – [[Urupi saar]] – [[Usedom]] – [[Ustica]] – [[Utian]] – [[Utsira saar|Utsira]] – [[Utvær]] – [[Utö]] – [[Utøya]] – [[Uus-Britannia saar|Uus-Britannia]] – [[Uus-Guinea]] – [[Uus-Hebriidid]] – [[Uus-Iirimaa saar|Uus-Iirimaa]] – [[Uus-Kaledoonia saar]] – [[Uus-Meremaa saared]] – [[Uus-Siberi saared]] ==V== [[Vacca saar]] – [[Vaigatš]] – [[Valamo]] – [[Vallisaari]] – [[Vanatinai]] – [[Vancouveri saar]] – [[Vanua Levu]] – [[Vårdö saar]] – [[Vassili saar]] – [[Vega saarestik]] – [[Ven]] – [[Vendsyssel-Thy]] – [[Vesteråleni saared]] – [[Vestmannaeyar]] – [[Victoria saar]] – [[Vieques]] – [[Viiri saared]] - [[Vilkitski saar (Ida-Siberi meri)]] – [[Vilkitski saar (Kara meri)]] – [[Vilkitski saared (Kara meri)]] – [[Vilkitski saared (Laptevite meri)]] – [[Vilsandi]] – [[Visayani saared]] – [[Visingsö]] – [[Viti Levu]] – [[Vitu saared]] – [[Vlieland]] – [[Vormsi]] – [[Vozroždenije saar (Araali meri)]] (praegu poolsaar) – [[Väike Skellig]] – [[Väike Tütarsaar]] – [[Väike-Begitševi saar]] – [[Väike-Kuriilid]] – [[Väike-Ljahhovi saar]] – [[Väike-Taimõr]] – [[Väike-Tobago]] – [[Väikesed Antillid]] – [[Väikesed Sunda saared]] – [[Välis-Hebriidid]] – [[Värmdö]] ==W== [[Waiheke saar]] – [[Wake]] – [[Wake'i saar]] – [[Walesi Printsi saar]] (Kanada) – [[Walesi Printsi saar (Alaska)]] – [[Walesi Printsi saar (Austraalia)]] – [[Walfisch]] – [[Wallise saared]] – [[Wallis ja Futuna]] – [[Walpole]] – [[Wang-an]] – [[Weno saared]] – [[Wetar]] – [[Wight]] – [[Wilhelmøya]] – [[Wizardi saar]] – [[Wolini saar]] – [[Wotho]] – [[Wotje]] – [[Wrangeli saar]] – [[Wrangelli saar]] – [[Wuchiu]] ==Õ== ==Ä== [[Äijihsuálui]] ==Ö== [[Öja]] - [[Öland]] ==Ü== ==X== ==Y== [[Yakushima]] – [[Yamdena]] – [[Yap]] – [[Ye Cuchí]] – [[Yeonpyeong]] – [[Yerba Buena]] – [[Yeu]] – [[Yos Sudarso saar]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[Kategooria:Saared]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] hhnu00m2ppneq46itg6aoswrd2upj6x Sirelased 0 101921 7234801 6931653 2026-09-15T22:55:25Z Kruusamägi 1530 duplikaatpilt välja 7234801 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = putukad | nimi = Sirelased | pilt = Episyrphus balteatus on flower (2).jpg | pildi_seletus = ''[[Episyrphus balteatus]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kahetiivalised]] ''Diptera'' | alamselts = [[Kärbselised]] ''Brachycera'' | sugukond = '''Sirelased''' ''Syrphidae'' }} '''Sirelased''' (''Syrphidae'') kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Soomes elab umbes 400 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb [[mimikri]]. Sirelased sarnanevad tavaliselt [[astlalised|astlalistega]] ([[mesilased]], [[herilased]], [[kimalased]]). Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] moodi olles on sirelased kaitstud putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on suhteliselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on ''[[Syrphus ribesii]]''. Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnase eluviisiga – lendavad päeval ja toituvad [[nektar]]ist. Lendajatena on sirelased osavad trikitajad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata. Erinevalt valmikutest on sirelaste vastsed mitmekesisema eluviisiga. [[Mudasirelased|Mudasirelase]] vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes. Üks omapärasemaid putukaid on [[harilik mudasirelane]] (''Eristalis tenax''), keda kutsutakse "rotisabavastseks". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas. Kõige suurem osa sirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik ''[[Syrphus balteatus]]''. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 [[lehetäid]]. [[Kägusirelased|Kägusirelaste]] (''Volucella'') vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, sealhulgas surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest. ==Galerii== <gallery> Image:Hoverfly on leave.jpg|''Sphaerophoria scripta'' Image:Hoverfly on flower.jpg|''Sphaerophoria scripta'', ''Hieracium'' sp. Image:Hoverfly on flower.JPG|''Eristalis'' Image:Syrphid_fly_Temnostoma.jpg|''Temnostoma'' sp. Image:Volucella_inanis_fg1.jpg|''Volucella inanis'' Image:Syrphid_fly_Mallota_1.jpg|''Mallota'' sp. Image:Hoverfly06.jpg Image:Flower fly Victoria, Australia Oct 2003.jpg Image:Episyrphus_balteatus_hoverfly_on_yellow_flower.jpg Image:Helophilus pendulus (female).jpg|''Helophilus pendulus'' Image:Syrphid_Wynaad.jpg Image:Hoverflies mating midair.jpg Pilt:Episyrphus balteatus male - side (aka).jpg|''Episyrphus balteatus'' (isane) Pilt:Episyrphus balteatus male - flying (aka).jpg|''Episyrphus balteatus'' (isane) Pilt:Helophilus pendulus fg01.jpg|''Helophilus pendulus'' munemas Pilt:Helophilus pendulus fg02.jpg|''Helophilus pendulus'' munad Pilt:Helophilus pendulus fg04.jpg|''Helophilus pendulus'' vastne </gallery> [[Kategooria:Kahetiivalised]] fi7s5bd8qni7eof516p53b0dbjr8lt1 Christina Milian 0 102456 7234725 6639029 2026-09-15T20:50:38Z Kuriuss 38125 7234725 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Christina Milian | pilt = CUN2008 Oscar party Christina Milian.jpg | pildiallkiri = Christina Milian (2008) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Christina Marie Flores | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|9|26}}<br />[[New Jersey]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[hiphop]], [[popmuusika|pop]], [[R&B]] | amet = | tegev = 1998–tänini | plaadifirma = Def Soul (2001–2002)<br />Island (2003–2006) | seotud_esitajad = }} '''Christina Milian''' (kodanikunimega '''Christina Marie Flores'''; sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1981]]) on [[Kuuba]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja, produtsent, näitleja ja endine [[MTV]] saatejuht. Tal kui lauljal on ilmunud kolm [[stuudioalbum]]it ja üks [[kogumikalbum|kogumik]]. ==Isiklikku== Aastatel 2009–2011 oli ta abielus [[The-Dream]]iga<ref name="Vz1QC" /><ref name="y53fI" />, neil on 2010. aastal sündinud tütar Violet.<ref name="violetmili" /><ref name="Z2wcO" /> 2020. aastast on ta abielus M. Pokoraga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="violetmili">{{cite web |url=http://www.people.com/people/article/0,,20346499,00.html |title=Christina Milian Welcomes a Daughter |author=Michaud, Sarah |date=1.03.2010 |work=[[People]] |accessdate=5.03.2010}}</ref> <ref name="Vz1QC">{{cite web |title=Christina Milian & The-Dream Celebrate Engagement |url=http://www.rap-up.com/2009/06/20/christina-milian-the-dream-celebrate-engagement/ |date=20.06.2009 |work=[[Rap-Up]] |accessdate=26.06.2009}}</ref> <ref name="Z2wcO">{{cite web|url=http://www.usmagazine.com/celebrity-news/news/christina-milian-gives-birth-to-baby-girl-201013|title=Christina Milian Gives Birth to Baby Girl!|work=[[Us Weekly]]|date=1.03.2010|accessdate=7.12.2016}}</ref> <ref name="y53fI">{{cite web|url=http://globalgrind.com/entertainment/christina-milian-and-dream-divorce-finalized-photos|title=Christina Milian And The Dream Divorce Finalized! (PHOTOS)|work=Global Grind|quote=Free at last! ... Now that she’s single, do you ...?}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.christinamilian.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Milian, Christina}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 1vkgt5wq4enwf3rwpggv34ofsbe0yib Pietro Mascagni 0 102999 7234735 6465364 2026-09-15T20:55:55Z Kuriuss 38125 7234735 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} [[Pilt:Pietro Mascagni 2.jpg|thumb|Pietro Mascagni 1903. aastal]] [[Pilt:Opera Composer Pietro Mascagni at age 25.png|pisi|Mascagni 25-aastaselt]] '''Pietro Antonio Stefano Mascagni''' ([[7. detsember]] [[1863]] [[Livorno]] – [[2. august]] [[1945]] [[Rooma]]) oli [[itaalia]] helilooja ja dirigent. Ta kuulub ooperiajaloos koos [[Ruggero Leoncavallo]], [[Francesco Cilea]], [[Giacomo Puccini]], [[Alberto Franchetti]] ja [[Umberto Giordano]]ga itaalia heliloojate sellesse koolkonda, kelle liikmeid on nimetatud ooperižanri [[verism]]i koolkonna rajajateks. Pietro Mascagni komponeeris 15 [[ooper]]it, ühe [[operett|opereti]], orkestri- ja vokaalmuusikat, laule ja klaveripalu. Kuid oli väljaspool Itaaliat tuntud kui „ühe ooperi mees”, sest peale "Cavalleria rusticana" ("[[Talupoja au]]") jäid teised ooperid praktiliselt ilma laiema tähelepanuta. == Õpingud == Oli Domenico ja Emilia Mascagni teine poeg. Isal oli pagaritöökoda. 13-aastaselt alustas Livorno muusikakoolis (Instituto Musicale di Livorno) helilooja ja muusikakriitiku [[Alfredo Soffredini]] juures muusikaõpinguid. Hakkas juba 16-aastaselt komponeerima. 1880. aastaks oli kirjutanud "Sinfonia in do minore", "Prima sinfonia in fa maggiore", "Elegia", "Kyrie", "Gloria" ja "Ave Maria". 1882–1885 jätkas õpinguid Milano konservatooriumis helilooja [[Amilcare Ponchielli]] ja [[Michele Saladino]] juures.{{lisa viide}} Vaatamata talendi varasele avaldumisele jättis Pietro Mascagni laiskuse tõttu õpingud pooleli ning asus tööle [[Vittorio Forli]] ja vendade Scognamigliode rändoperetitrupi dirigendina. Juhatas ka [[Genova]]s [[Luigi Arnaldo Vassallo]] ooperitrupi etendusi. 1881. aastal võitis kantaadiga "In Filanda" ("Ketrusveskis") Milano muusikavõistlusel esimese auhinna. 1884 asus tööle Milano [[Teatro dal Verme]] orkestrisse. 1885 juhatas operetihooaega [[Parma]]s. Samal aastal esietendus [[Cremona]]s tema operett "Il re a Napoli in Cremona" ("Napoli kuningas Cremonas"), mida ta ise dirigeeris. 1886 sai vastloodud Cerignola konservatooriumis klaveri- ja lauluõpetaja koha.{{lisa viide}} == Isiklikku == 1889. aastal abiellus Pietro Mascagni [[Argenide Marcellina (Lina) Carbognani]]ga, kellest sai tema loominguline innustaja ja mänedžer. Neil sündis kaks poega ja üks tütar. [[Milano]] konservatooriumis õppides sõbrunes Pucciniga. Nende suhted jahenesid mõneks ajaks märgatavalt, kui Puccini väljendas oma antipaatiat Lina suhtes. Hiljem juhatas Puccini oopereid ning mängis sageli koos Puccini ja Leoncavalloga kaarte. 1932. aastal astus Itaalia fašistlikku parteisse ([[Partito Nazionale Fascista]], PNF), nagu tollal tegid paljud muusikud ja heliloojad, nende seas ka tema lähedane sõber helilooja Umberto Giordano. Kirjutas fašistlike pidulike sündmuste jaoks hulgaliselt orkestri- ja koorimuusikat. Komponeeris 1935. aastal Milano [[La Scala]]le heroilise ooperi "[[Nerone]]", pidades nimikangelases silmas [[Benito Mussolini]]t. {{lisa viide}} [[Fail:Signor Mascagni Conducting his Operas.jpg|pisi|Carlo de Fornaro karikatuur Mascagnist dirigendina]] == Ooperihelilooja == Pietro Mascagni esimene ooperialane katsetus oli ühe varasema kantaadi "Pinotta" mugandus, mille tulemust küll häbenes, kuid soostus siiski selle ettekandmise 1932. aastal [[San Remo]]s. Järgmine katse oli romantiline tragöödia "Guglielmo Ratcliff", mis jäi esialgu täielikult lõpetamata, kuna ei leidunud lavastamissooviga teatrit. Esitati La Scalas alles 1895. aastal. Täistabamus oli aga 1890. aastal valminud ooper "Cavalleria rusticana" ("Talupoja au"), millega võitis esimese auhinna muusikakirjastaja [[Edoardo Sonzogno]] korraldatud ühevaatuseliste ooperite konkursil. Teose lähetas ta konkursile üksnes Lina tungival pealekäimisel. Esietendusel Roomas [[17. mai]]l [[1890]] sai see Sitsiilia armastuse ja viha probleeme käsitlev teos triumfaalse vastuvõtu osaliseks. Helilooja kutsuti pärast etendust kuuskümmend korda kummardama. Teos levis kümne kuu jooksul praktiliselt üle kogu ooperilembese Euroopa ning tegi praktiliselt tundmatu helilooja üleöö kuulsaks nii Itaalias kui ka teisel pool Atlandi ookeani. Ooper kindlustas Mascagni majanduslikult ning võimaldas pühenduda pea täielikult heliloomingule. "Talupoja au" kujundas Mascagni maine kogu eluks ning saadab tema nime tänini. "Cavalleria rusticana" ja Leoncavallo "[[I pagliacci]]" ("[[Pajatsid]]", 1892) panidki aluse ''verismo''-ajastule. Edasine karjäär kuni elu lõpuni oli üksainus katse "Cavalleria rusticana" taset ja edu ületada, kuid see eesmärk jäigi saavutamata. Kirjutas veel 14 ooperit ja kaks operetti, kuid enamik neist kukkus esietendusel läbi ning on tänaseks praktiliselt unustatud või neid esitatakse haruharva. Mõningast tähelepanu on tänapäeval pälvinud vaid "[[L'amico Fritz]]" ("Sõber Fritz") ja "[[Iris]]".{{lisa viide}} == Muusikaalane tegevus == Aastatel 1895–1903 juhtis Pietro Mascagni Liceo Rossini teatrit [[Pesaros]]. 1900. aastal käis ta ringreisil [[Moskva]]s ja [[Peterburi]]s ning 1902–1903 USAs. 1903–1911 oli Pietro Mascagni Rooma Scuola Musicale ja 1909–1911 ka Rooma [[Teatro Costanzi]] muusikajuht. 1911 ja 1922 käis seitsmekuulisel ringreisil Lõuna-Ameerikas. 1914. aastal võitles ta koos Pucciniga Itaalia osalemise vastu Esimeses maailmasõjas. 1927. aastal asus Pietro Mascagni alaliselt elama Rooma ning alustas tihedat koostööd Opera di Romaga, mis kestis praktiliselt elu lõpuni. Iseõppinud dirigendina juhatas lisaks oma teostele ka Puccini, Leoncavallo, Ponchielli, Boito, Giordano jt teoseid. Tema kaasaegsed nimekad dirigendid, eriti Toscanini, ei pidanud teda kunagi omasuguseks.1932. aastal ühinemine Itaalia fašistliku parteiga tõi kaasa, et ta kaotas rahva ning kolleegide silmis komponisti hea maine. Üritas olla Itaalia fašistlike valitsejate muusikaliseks suuvoodriks. Selle tulemusena pöörasid teised heliloojad ja dirigendid talle lõplikult selja ning tema teoseid boikoteeriti. Elu viimased aastad elas põlualuse ja vaesena Rooma hotellis Grand Hotel Plaza. Tänapäeval on tema maine veristliku ooperikoolkonna loojana taastunud ning suhted fašistidega andestatud.{{lisa viide}} Eestis on tema teostest esitatud vaid "Talupoja au" ("Cavalleria rusticana"): [[Estonias]] 1919, 1936, 1942, 1978, 2004 (kontsertettekanne), 2006; [[Vanemuise suur maja|Vanemuises]] 1935, 1944, 1963.{{lisa viide}} == Ooperid == * Pinotta (komp 1881, San Remo, 1932), * Il re a Napoli in Cremona (operett, Cremona, 1885), * Cavalleria rusticana (Rooma, 1890), * L’amico Fritz (Rooma, 1891), * I Rantzau (Firenze, 1892), * Guglielmo Ratcliff (Milano, 1895), * Silvano (Milano, 1895), * Zanetto (Pesaro, 1896), * Iris (Rooma, 1898), * Le maschere (Rooma, 1901), * Amica (Monte Carlo, 1905), * Isabeau (Buenos Aires, 1911), * Parisina (Milano, 1913), * Lodoletta (Rooma, 1917), * Sí (operett, Rooma, 1919), * Il piccolo Marat (Rooma, 1921), * Nerone (Milano, 1935). {{JÄRJESTA:Mascagni, Pietro}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 1drm64budqht91illgw7jlj3zu7mrm3 Zuqar 0 104240 7234906 3523203 2026-09-16T08:44:47Z Sendrasendra 225202 7234906 wikitext text/x-wiki '''Zuqar''' ehk '''Zukur''' on [[Jeemen]]ile kuuluv [[saar]] [[Punane meri|Punases meres]] [[Ḩanīshi saared|Ḩanīshi saartest]] põhjas. Ta asub nii Jeemeni kui ka [[Eritrea]] lähedal, suhteliselt lähedal [[Bab el Mandeb]]ile, mistõttu tal on [[strateegiline tähtsus]]. [[Geograafilised koordinaadid]] on 14°01' N, 42°44' E. Saar asetseb Aasia [[mandrilava]]l. Eritrea ja Jeemeni vahel oli Zuqari ning Ḩanīshi saarte pärast konflikt ([[Ḩanīshi saarte kriis]], [[1995]]). Aastal [[1996]] lahendas [[Alaline Vahekohus]] vaidluse, mõistes vaidlusalused saared Jeemenile. {{Coordinate |NS=14.01277779 |EW=42.74194445 |type=isle |region=}} [[Kategooria:Jeemeni saared]] rf3byxcv630d9ruwmkb2kxhhmmlv481 Hans Remm 0 111043 7234519 6823245 2026-09-15T14:13:04Z ~2026-49625-04 237532 /* Välislingid */ 7234519 wikitext text/x-wiki '''Hans Remm''' ([[26. august]] [[1929]] [[Viluvere]], [[Pärnumaa]] – [[21. juuli]] [[1986]] [[Tartu]]) oli eesti zooloog ([[entomoloogia|entomoloog]]), == Elukäik ja teadustöö == Aastatel 1947–1952 õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] (TRÜ) bioloogiat, lõpetas ülikooli kiitusega. 1955. aastal kaitses TRÜs bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Eesti NSV verdimavate kahetiivaliste fauna". 1975. aastal kaitses NSV Liidu Teaduste Akadeemia Zooloogiainstituudis doktoriväitekirja "NSV Liidu habesääsklaste (''Diptera, Ceratopogonidae'') fauna". Doktoritöö kirjeldas 530 liiki [[habesääsklased|habesääsklasi]], neist 235 liiki oli kirjeldatud esmakordselt;<ref>[[Kaupo Elberg]]. Hans Remm (nekroloog). ''Eesti Loodus'', 10/1986</ref> bioloogiadoktor (1976). Aastatel 1952–1986 oli Hans Remm [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] zooloogiakateedri õppejõud, algul vanemõpetaja, hiljem dotsent, [[1984]]. aastast kateedri juhataja ja professor. Ta uuris muu hulgas [[liblikalised|liblikalisi]], [[mardikalised|mardikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] ning oli üks [[Euroopa]] tunnustatumaid habesääsklaste tundjaid. Entomoloogiaalaseid uurimisretki tegi ta muuhulgas [[Siber]]isse, [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Aastatel 1956–1986 oli [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i entomoloogiasektsiooni esimees. ==Teoseid== Tema sulest ilmus mitu putukamäärajat ja õpikut, ta oli sarja "[[Loomade elu]]" 3. köite (putukad) toimetaja ja üks [[ENE]] autoreid. *[[Ermer Merivee|Merivee, Ermer]]; Remm, Hans 1973. ''Mardikate määraja''. Tallinn: Valgus. == Tunnustus == *[[1986]] [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] ==Mälestuse jäädvustamine== 2003. aastast antakse välja [[Hans Remmi mälestusmedal]]it. Seda annab välja [[Eesti lepidopteroloogide selts]] saavutuste eest [[lepidopteroloogia]] alal. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli entomoloog [[Evi Remm]]. Tema pojad on zooloog ja geograaf [[Kalle Remm]] ning bioloog [[Maido Remm]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Püttsepp]]. Südamelähedased kärbsed ja liblikad. ''Eesti Loodus'' 8/2009 49–51. *[[Mait Talts]]. 235 teadusele uut habesääsklast. ''Eesti Loodus'' 8/2009 51. == Välislingid == *[http://www.lepidoptera.ee/hans_remmi_malestusmedal1.htm Hans Remmi mälestusmedali tutvustus] {{JÄRJESTA:Remm, Hans}} [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1986]] nkws83z4zs9b6pxy4637tgadx5tpyar 7234522 7234519 2026-09-15T14:17:52Z ~2026-49625-04 237532 /* Välislingid */ 7234522 wikitext text/x-wiki '''Hans Remm''' ([[26. august]] [[1929]] [[Viluvere]], [[Pärnumaa]] – [[21. juuli]] [[1986]] [[Tartu]]) oli eesti zooloog ([[entomoloogia|entomoloog]]), == Elukäik ja teadustöö == Aastatel 1947–1952 õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] (TRÜ) bioloogiat, lõpetas ülikooli kiitusega. 1955. aastal kaitses TRÜs bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Eesti NSV verdimavate kahetiivaliste fauna". 1975. aastal kaitses NSV Liidu Teaduste Akadeemia Zooloogiainstituudis doktoriväitekirja "NSV Liidu habesääsklaste (''Diptera, Ceratopogonidae'') fauna". Doktoritöö kirjeldas 530 liiki [[habesääsklased|habesääsklasi]], neist 235 liiki oli kirjeldatud esmakordselt;<ref>[[Kaupo Elberg]]. Hans Remm (nekroloog). ''Eesti Loodus'', 10/1986</ref> bioloogiadoktor (1976). Aastatel 1952–1986 oli Hans Remm [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] zooloogiakateedri õppejõud, algul vanemõpetaja, hiljem dotsent, [[1984]]. aastast kateedri juhataja ja professor. Ta uuris muu hulgas [[liblikalised|liblikalisi]], [[mardikalised|mardikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] ning oli üks [[Euroopa]] tunnustatumaid habesääsklaste tundjaid. Entomoloogiaalaseid uurimisretki tegi ta muuhulgas [[Siber]]isse, [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Aastatel 1956–1986 oli [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i entomoloogiasektsiooni esimees. ==Teoseid== Tema sulest ilmus mitu putukamäärajat ja õpikut, ta oli sarja "[[Loomade elu]]" 3. köite (putukad) toimetaja ja üks [[ENE]] autoreid. *[[Ermer Merivee|Merivee, Ermer]]; Remm, Hans 1973. ''Mardikate määraja''. Tallinn: Valgus. == Tunnustus == *[[1986]] [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] ==Mälestuse jäädvustamine== 2003. aastast antakse välja [[Hans Remmi mälestusmedal]]it. Seda annab välja [[Eesti lepidopteroloogide selts]] saavutuste eest [[lepidopteroloogia]] alal. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli entomoloog [[Evi Remm]]. Tema pojad on zooloog ja geograaf [[Kalle Remm]] ning bioloog [[Maido Remm]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Püttsepp]]. Südamelähedased kärbsed ja liblikad. ''Eesti Loodus'' 8/2009 49–51. *[[Mait Talts]]. 235 teadusele uut habesääsklast. ''Eesti Loodus'' 8/2009 51. == Välislingid == *[http://www.lepidoptera.ee/hans_remmi_malestusmedal1.htm Hans Remmi mälestusmedali tutvustus] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340932/298373/page/60] {{JÄRJESTA:Remm, Hans}} [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1986]] fcqcpg5a7lk0qf97oa77f6xlgmf1fq2 7234523 7234522 2026-09-15T14:18:44Z ~2026-49625-04 237532 7234523 wikitext text/x-wiki '''Hans Remm''' ([[26. august]] [[1929]] [[Viluvere vald]], [[Pärnumaa]] – [[21. juuli]] [[1986]] [[Tartu]]) oli eesti zooloog ([[entomoloogia|entomoloog]]), == Elukäik ja teadustöö == Aastatel 1947–1952 õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] (TRÜ) bioloogiat, lõpetas ülikooli kiitusega. 1955. aastal kaitses TRÜs bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Eesti NSV verdimavate kahetiivaliste fauna". 1975. aastal kaitses NSV Liidu Teaduste Akadeemia Zooloogiainstituudis doktoriväitekirja "NSV Liidu habesääsklaste (''Diptera, Ceratopogonidae'') fauna". Doktoritöö kirjeldas 530 liiki [[habesääsklased|habesääsklasi]], neist 235 liiki oli kirjeldatud esmakordselt;<ref>[[Kaupo Elberg]]. Hans Remm (nekroloog). ''Eesti Loodus'', 10/1986</ref> bioloogiadoktor (1976). Aastatel 1952–1986 oli Hans Remm [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] zooloogiakateedri õppejõud, algul vanemõpetaja, hiljem dotsent, [[1984]]. aastast kateedri juhataja ja professor. Ta uuris muu hulgas [[liblikalised|liblikalisi]], [[mardikalised|mardikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] ning oli üks [[Euroopa]] tunnustatumaid habesääsklaste tundjaid. Entomoloogiaalaseid uurimisretki tegi ta muuhulgas [[Siber]]isse, [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Aastatel 1956–1986 oli [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i entomoloogiasektsiooni esimees. ==Teoseid== Tema sulest ilmus mitu putukamäärajat ja õpikut, ta oli sarja "[[Loomade elu]]" 3. köite (putukad) toimetaja ja üks [[ENE]] autoreid. *[[Ermer Merivee|Merivee, Ermer]]; Remm, Hans 1973. ''Mardikate määraja''. Tallinn: Valgus. == Tunnustus == *[[1986]] [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] ==Mälestuse jäädvustamine== 2003. aastast antakse välja [[Hans Remmi mälestusmedal]]it. Seda annab välja [[Eesti lepidopteroloogide selts]] saavutuste eest [[lepidopteroloogia]] alal. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli entomoloog [[Evi Remm]]. Tema pojad on zooloog ja geograaf [[Kalle Remm]] ning bioloog [[Maido Remm]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Püttsepp]]. Südamelähedased kärbsed ja liblikad. ''Eesti Loodus'' 8/2009 49–51. *[[Mait Talts]]. 235 teadusele uut habesääsklast. ''Eesti Loodus'' 8/2009 51. == Välislingid == *[http://www.lepidoptera.ee/hans_remmi_malestusmedal1.htm Hans Remmi mälestusmedali tutvustus] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340932/298373/page/60] {{JÄRJESTA:Remm, Hans}} [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1986]] b6ovsc77qxzbdudrt7tzbsle8in3nlh 7234533 7234523 2026-09-15T14:40:11Z ~2026-49625-04 237532 /* Välislingid */ 7234533 wikitext text/x-wiki '''Hans Remm''' ([[26. august]] [[1929]] [[Viluvere vald]], [[Pärnumaa]] – [[21. juuli]] [[1986]] [[Tartu]]) oli eesti zooloog ([[entomoloogia|entomoloog]]), == Elukäik ja teadustöö == Aastatel 1947–1952 õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] (TRÜ) bioloogiat, lõpetas ülikooli kiitusega. 1955. aastal kaitses TRÜs bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Eesti NSV verdimavate kahetiivaliste fauna". 1975. aastal kaitses NSV Liidu Teaduste Akadeemia Zooloogiainstituudis doktoriväitekirja "NSV Liidu habesääsklaste (''Diptera, Ceratopogonidae'') fauna". Doktoritöö kirjeldas 530 liiki [[habesääsklased|habesääsklasi]], neist 235 liiki oli kirjeldatud esmakordselt;<ref>[[Kaupo Elberg]]. Hans Remm (nekroloog). ''Eesti Loodus'', 10/1986</ref> bioloogiadoktor (1976). Aastatel 1952–1986 oli Hans Remm [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] zooloogiakateedri õppejõud, algul vanemõpetaja, hiljem dotsent, [[1984]]. aastast kateedri juhataja ja professor. Ta uuris muu hulgas [[liblikalised|liblikalisi]], [[mardikalised|mardikalisi]] ja [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] ning oli üks [[Euroopa]] tunnustatumaid habesääsklaste tundjaid. Entomoloogiaalaseid uurimisretki tegi ta muuhulgas [[Siber]]isse, [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], [[Kaukaasia]]sse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Aastatel 1956–1986 oli [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i entomoloogiasektsiooni esimees. ==Teoseid== Tema sulest ilmus mitu putukamäärajat ja õpikut, ta oli sarja "[[Loomade elu]]" 3. köite (putukad) toimetaja ja üks [[ENE]] autoreid. *[[Ermer Merivee|Merivee, Ermer]]; Remm, Hans 1973. ''Mardikate määraja''. Tallinn: Valgus. == Tunnustus == *[[1986]] [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] ==Mälestuse jäädvustamine== 2003. aastast antakse välja [[Hans Remmi mälestusmedal]]it. Seda annab välja [[Eesti lepidopteroloogide selts]] saavutuste eest [[lepidopteroloogia]] alal. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli entomoloog [[Evi Remm]]. Tema pojad on zooloog ja geograaf [[Kalle Remm]] ning bioloog [[Maido Remm]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Juhani Püttsepp]]. Südamelähedased kärbsed ja liblikad. ''Eesti Loodus'' 8/2009 49–51. *[[Mait Talts]]. 235 teadusele uut habesääsklast. ''Eesti Loodus'' 8/2009 51. == Välislingid == *[http://www.lepidoptera.ee/hans_remmi_malestusmedal1.htm Hans Remmi mälestusmedali tutvustus] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340932/298373/page/60] {{JÄRJESTA:Remm, Hans}} [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1986]] rywyznl3wl9erim90fsygsg1j1m4muu XX üldlaulupidu 0 117149 7234617 6143117 2026-09-15T18:28:52Z ~2026-40402-33 233726 7234617 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Eesti NSV 1985. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 20.–21. juuli 1985 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 677 | esinejaid = 26 437 | üldjuhid = [[Kuno Areng]]<br>[[Uno Järvela]]<br>[[Heino Kaljuste]]<br>[[Olev Oja]]<br>[[Arvo Ratassepp]]<br>[[Venno Laul]]<br>[[Ants Üleoja]]<br>[[Erich Loit]]<br>[[Vello Loogna]]<br>[[Leho Muldre]]<br>[[Alo Ritsing]]<br>[[Ants Sööt]]<br>[[Uno Uiga]]<br>[[Vaike Uibopuu]] | korraldaja = Üldlaulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XIX üldlaulupidu|XIX]] | järgmine = [[XXI üldlaulupidu|XXI]] }} '''XX üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 45. aastapäeva tähistamiseks 20. ja 21. juulil 1985 [[Tallinn]]as. Peol osalesid [[meeskoor|mees]]-, [[segakoor|sega]]-, [[naistekoor|nais]]-, [[lastekoor|laste]]-, [[poistekoor|poiste]]- ja [[venelased|vene]] koorid, [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]], viiuliansamblid ja sõjaveteranide koorid. Kavva valitud 82 teosest 48 oli [[eestlased|eesti]] autorite kirjutatud.<ref>{{netiviide|URL=http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/20_pidu.htm|Pealkiri=XX laulupidu|Väljaandja=Laulupeomuuseum|online=12.04.2009|arhiivimisaeg=1.06.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140601001514/http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/20_pidu.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 20. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1985. aasta Eestis|Üldlaulupidu]] 9tlfersrk1kycuke2jubizuj87d19ni XVIII üldlaulupidu 0 117151 7234616 6941957 2026-09-15T18:28:20Z ~2026-40402-33 233726 7234616 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1975. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 19.–20. juuli 1975 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 641 | esinejaid = 28 537 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Arvo Ratassepp]]<br>[[Ants Üleoja]]<br>[[Kuno Areng]]<br>[[Roland Laasmäe]]<br>[[Lembit Verlin]]<br>[[Heino Kaljuste]]<br>[[Helmut Orusaar]]<br>[[Vello Loogna]]<br>[[John Tungal]]<br>[[Uno Järvela]] | korraldaja = Üldlaulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XVII üldlaulupidu|XVII]] | järgmine = [[XIX üldlaulupidu|XIX]] }} '''XVIII üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 35. aastapäeva tähistamiseks 19. ja 20. juulil 1975. aastal [[Tallinn]]as. Laulupeo korraldajaks oli Üldlaulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo ning algupäraseks nimetuseks Eesti NSV 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupidu.<ref name="pidu" /> == Laulupeo korraldus == Kümme aastat lahus peetud laulu- ja tantsupidu peeti taas ühel ajal. Tantsupidudest oli saanud eraldiseisev üritus – esmakordset nimetati ühel ajal toimunud pidustusi "üldlaulu- ja tantsupeoks", varasema nimetuse "üldtantsupidu ja rahvakunstiõhtu" asemel. Laulu- ja tantsupeoga liideti mitmed teisedki sündmused. Peo eel toimus rahvusvaheline koorifestival Tallinn 75, mis tõi Eestisse koore Nõukogude Liidust ja mujalt. Kuna koorifestivali külalistel oli võimalus üldpeol osaleda. Pirita jõekäärus lavastati [[Eugen Kapp|Eugen Kapi]] ooper "[[Tasuleegid]]". [[Gustav Ernesaks]] nimetas 1975. aasta laulupidu "üldlaulupidude teise aastasaja esimeseks peoks" ning see järgis mitmeti 1969. aastal peetud juubelipeo joont. Laulupeo esimest päeva alustati äratusmängudega, laulupidu algas ja lõppes Mihkel Lüdigi "Koiduga". 1969. aastal olid sellele järgnenud veel Gustav Ernesaksa "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja [[Raimond Kull]]i "[[Kodumaa (Raimond Kull)|Kodumaa]]". Kinnistus 1969. aastal alguse saanud traditsioon, et laulupeo avalooks on [[Mihkel Lüdig]]i "[[Koit (Mihkel Lüdig)|Koit]]".<ref name="pidu">[https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xviii-laulupidu/ XVIII LAULUPIDU (1975).] sa.laulupidu.ee.</ref> == Ideoloogiline pool == Laulupidu oli tugevalt ideologiseeritud. Laulupeo eelpäeval avati pidulikult [[Maarjamäe memoriaal]], mis kujutas mälestusmärki sõjaohvritele ja "neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest". Laulupeotuli süüdati Tõnismäel [[Pronkssõdur|Tallinna vabastajate monumendi]] (Pronkssõdur) juures ning toodi soomustransportööril läbi linna lauluväljakule. Ajaleht [[Noorte Hääl]] kirjeldas:"Kolme põlvkonna esindajad kandsid suuri punaseid nelke – laulupeo sümbolit, suvelilli ja värve, tuules voogavaid lipukangaid ning juubeliarve 30 ja 35. Läksid koolijütsid – põlvepikkused mehepojad ja sõjaleekides parkunud veteranid, ordenite ja medalite tilin sammurütmi rõhutamas, läksid tüdrukud, läksid emad ja vanaemad ja tööveteranid...". Laulupeol osalesid ka vene koorid, nende esitatud viiest laulust oli vaid üks eesti helilooja oma. Laulupeo kavas olnud lauludest oli eesti algupäraseid teoseid vaevalt pool. Kanti ette mitmeid nõukogude võimu ülistavad teosed. Markantsemaks näiteks võimude survest loomingule võiks pidada [[Veljo Tormis]]e kantaati “Lenini sõnad”, kus lauldi tekstikatkeid [[Vladimir Lenin]]i teostest. Kuigi repertuaari koostamisele oli tugev ideoloogiline surve, siis laulupeo teise päeva lõpus laulsid ühendkoorid ikkagi [[Lydia Koidula]] sõnadele loodud Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”.<ref name="pidu" /> == Vaata ka == * [[XI üldtantsupidu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/18_pidu.htm XVIII laulupidu] Laulupeomuuseumi kodulehel * [http://arhiiv.err.ee/vaata/dirigendid "Dirigendid" – ERR Digihoidla (1975)] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/xviii-uldlaulupidu-1975-04-laulupidu-reportaazid XVIII Üldlaulupidu - reportaažid.] audioarhiiv, arhiiv.err.ee, 19. juuli 1975 * [https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/xviii-uldlaulupidu-489035 XVIII üldlaulupidu.] foto, arhiiv.err.ee, 20. juuli 1975 * [https://www.postimees.ee/6722554/eesti-xviii-laulu-ja-tantsupidu-rahvuslikus-votmes-peegeldub-internatsionaalne-sisu Eesti XVIII laulu- ja tantsupidu: rahvuslikus võtmes peegeldub internatsionaalne sisu.] postimees.ee, 4. juuli 2019 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 18. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1975. aasta Eestis|Üldlaulupidu]] gmdx2215oeeudshe8brj72lk0qkm0w2 7234642 7234616 2026-09-15T19:03:10Z ~2026-40402-33 233726 7234642 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1975. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 19.–20. juuli 1975 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 641 | esinejaid = 28 537 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Arvo Ratassepp]]<br>[[Ants Üleoja]]<br>[[Kuno Areng]]<br>[[Roland Laasmäe]]<br>[[Lembit Verlin]]<br>[[Heino Kaljuste]]<br>[[Helmut Orusaar]]<br>[[Vello Loogna]]<br>[[John Tungal]]<br>[[Uno Järvela]] | korraldaja = Üldlaulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XVII üldlaulupidu|XVII]] | järgmine = [[XIX üldlaulupidu|XIX]] }} '''XVIII üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 35. aastapäeva tähistamiseks 19. ja 20. juulil 1975. aastal [[Tallinn]]as. Laulupeo korraldajaks oli Üldlaulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo ning algupäraseks nimetuseks Eesti NSV 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupidu.<ref name="pidu" /> == Laulupeo korraldus == Kümme aastat lahus peetud laulu- ja tantsupidu peeti taas ühel ajal. Tantsupidudest oli saanud eraldiseisev üritus – esmakordset nimetati ühel ajal toimunud pidustusi "üldlaulu- ja tantsupeoks", varasema nimetuse "üldtantsupidu ja rahvakunstiõhtu" asemel. Laulu- ja tantsupeoga liideti mitmed teisedki sündmused. Peo eel toimus rahvusvaheline koorifestival Tallinn 75, mis tõi Eestisse koore Nõukogude Liidust ja mujalt. Kuna koorifestivali külalistel oli võimalus üldpeol osaleda. Pirita jõekäärus lavastati [[Eugen Kapp|Eugen Kapi]] ooper "[[Tasuleegid]]". [[Gustav Ernesaks]] nimetas 1975. aasta laulupidu "üldlaulupidude teise aastasaja esimeseks peoks" ning see järgis mitmeti 1969. aastal peetud juubelipeo joont. Laulupeo esimest päeva alustati äratusmängudega, laulupidu algas ja lõppes Mihkel Lüdigi "Koiduga". 1969. aastal olid sellele järgnenud veel Gustav Ernesaksa "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja [[Raimund Kull]]i "[[Kodumaa (Raimund Kull)|Kodumaa]]". Kinnistus 1969. aastal alguse saanud traditsioon, et laulupeo avalooks on [[Mihkel Lüdig]]i "[[Koit (Mihkel Lüdig)|Koit]]".<ref name="pidu">[https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xviii-laulupidu/ XVIII LAULUPIDU (1975).] sa.laulupidu.ee.</ref> == Ideoloogiline pool == Laulupidu oli tugevalt ideologiseeritud. Laulupeo eelpäeval avati pidulikult [[Maarjamäe memoriaal]], mis kujutas mälestusmärki sõjaohvritele ja "neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest". Laulupeotuli süüdati Tõnismäel [[Pronkssõdur|Tallinna vabastajate monumendi]] (Pronkssõdur) juures ning toodi soomustransportööril läbi linna lauluväljakule. Ajaleht [[Noorte Hääl]] kirjeldas:"Kolme põlvkonna esindajad kandsid suuri punaseid nelke – laulupeo sümbolit, suvelilli ja värve, tuules voogavaid lipukangaid ning juubeliarve 30 ja 35. Läksid koolijütsid – põlvepikkused mehepojad ja sõjaleekides parkunud veteranid, ordenite ja medalite tilin sammurütmi rõhutamas, läksid tüdrukud, läksid emad ja vanaemad ja tööveteranid...". Laulupeol osalesid ka vene koorid, nende esitatud viiest laulust oli vaid üks eesti helilooja oma. Laulupeo kavas olnud lauludest oli eesti algupäraseid teoseid vaevalt pool. Kanti ette mitmeid nõukogude võimu ülistavad teosed. Markantsemaks näiteks võimude survest loomingule võiks pidada [[Veljo Tormis]]e kantaati “Lenini sõnad”, kus lauldi tekstikatkeid [[Vladimir Lenin]]i teostest. Kuigi repertuaari koostamisele oli tugev ideoloogiline surve, siis laulupeo teise päeva lõpus laulsid ühendkoorid ikkagi [[Lydia Koidula]] sõnadele loodud Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”.<ref name="pidu" /> == Vaata ka == * [[XI üldtantsupidu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/18_pidu.htm XVIII laulupidu] Laulupeomuuseumi kodulehel * [http://arhiiv.err.ee/vaata/dirigendid "Dirigendid" – ERR Digihoidla (1975)] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/xviii-uldlaulupidu-1975-04-laulupidu-reportaazid XVIII Üldlaulupidu - reportaažid.] audioarhiiv, arhiiv.err.ee, 19. juuli 1975 * [https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/xviii-uldlaulupidu-489035 XVIII üldlaulupidu.] foto, arhiiv.err.ee, 20. juuli 1975 * [https://www.postimees.ee/6722554/eesti-xviii-laulu-ja-tantsupidu-rahvuslikus-votmes-peegeldub-internatsionaalne-sisu Eesti XVIII laulu- ja tantsupidu: rahvuslikus võtmes peegeldub internatsionaalne sisu.] postimees.ee, 4. juuli 2019 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 18. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1975. aasta Eestis|Üldlaulupidu]] 4weqa3z8ec38iulpgvtpoaniatoa6lp XVI üldlaulupidu 0 117153 7234615 7122810 2026-09-15T18:27:33Z ~2026-40402-33 233726 7234615 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1965. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 17.–18. juuli 1965 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 690 | esinejaid = 25 806 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Ants Kiilaspea]]<br>[[Alfred Karindi]]<br>[[Harald Uibo]]<br>[[Arvo Ratassepp]]<br>[[Lembit Verlin]]<br>[[Richard Ritsing]]<br>[[Karl Leinus]]<br>[[John Tungal]]<br>[[Heino Kaljuste]]<br>[[Kuno Areng]]<br>[[Uno Järvela]]<br>[[Aksel Pajupuu]]<br>[[Neeme Järvi]]<br>[[Heino Rannap]]<br>[[Leopold Vigla]]<br>[[Jaan Kääramees]]<br>[[Voldemar Lemmik]]<br>[[Helmut Orusaar]] | korraldaja = Üldlaulupeo peakomisjon | eelmine = [[XV üldlaulupidu|XV]] | järgmine = [[XVII üldlaulupidu|XVII]] }} '''XVI üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 25. aastapäeva tähistamiseks 17.–18. juulil 1965 [[Tallinna Lauluväljak|Tallinna lauluväljak]]ul. Esimest korda esinesid laulupeol [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrid]].<ref>''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> Üldlaulupeo peakomisjoni esimees oli [[Arnold Green]]. Alaliselt alustas tööd laulupeo büroo, mille juhiks sai [[Ilmar Moss]].<ref name="sihtasutus">[http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xvi-laulupidu/ "XVI LAULUPIDU"] Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 11.07.2017.</ref> Laupäeval, 17. juulil kell 14.30 algas pidulik rongkäik ning kell 17.30 laulupeo avatseremoonia ja esimene kontsert. Pühapäeval, 18. juulil kell 13 algas laulupeo teine kontsert.<ref name="sihtasutus"/> Laulupeol osales 690 kollektiivi 25 806 laulja ja pillimängijaga.<ref name="sihtasutus"/> Liiduvabariigi 25. aastapäeval kõlas "Eesti töötava rahva laul ülistuseks loovale tööle, austuseks Nõukogude kodumaale, tänuks Lenini parteile" (Arnold Green).<ref>Laula ja hõiska. Tallinn, 1966, lehekülg 5.</ref> ==Vaata ka== * [[VIII üldtantsupidu]] (ametlikult Nõukogude Eesti 1965. aasta rahvakunstiõhtu) 16.–18. juulil 1965 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/16_pidu.htm 16. laulupidu] Laulupeomuuseumi kodulehel {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 16. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1965|Üldlaulupidu]] p296pkdorzy8bof8sr77u2w71u5c6nh XV üldlaulupidu 0 117154 7234603 6950079 2026-09-15T18:04:04Z ~2026-40402-33 233726 7234603 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1960. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 20.–21. juuli 1960 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 875 | esinejaid = 29 273 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Aksel Pajupuu]]<br>[[Heino Kaljuste]]<br>[[Karl Leinus]]<br>[[Richard Ritsing]]<br>[[Aado Velmet]]<br>[[Lembit Verlin]]<br>[[Tuudur Vettik]]<br>[[Harald Uibo]]<br>[[Jaan Kääramees]]<br>[[Voldemar Lemmik]]<br>[[Olev Hõlpus]] | korraldaja = Üldlaulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XIV üldlaulupidu|XIV]] | järgmine = [[XVI üldlaulupidu|XVI]] }} '''XV üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 20. aastapäeva tähistamiseks 20. ja 21. juulil 1960 [[Tallinn]]as. Esimest korda esineti praeguse [[Tallinna laululava|laulukaare]] all. Peo lõppedes laulsid koorid omal algatusel [[Gustav Ernesaks]]a lugu "[[Mu isamaa on minu arm]]". Sealtpeale on [[üldlaulupidu|laulupeod]] ka ametlikult selle looga lõpetatud.<ref>{{netiviide|URL=http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/15_pidu.htm|Pealkiri=15. üldlaulupidu|Väljaanne=Laulupeomuuseum|online=12.04.2009|arhiivimisaeg=31.05.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140531212753/http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/15_pidu.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/23958 "Koit"] (helilõik) *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=teatajapoliit19600514 Väike Tallinna laulupeo juht] {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 15. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1960|Üldlaulupidu]] 34zdy3c7rnd0x6zcy3tkp4grw1iix8r XIV üldlaulupidu 0 117155 7234613 5510970 2026-09-15T18:26:36Z ~2026-40402-33 233726 7234613 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1955. aasta üldlaulupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 20.–22. juuli 1955 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 893 | esinejaid = 30 321 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Karl Leinus]]<br>[[Jaan Kääramees]]<br>[[Ants Kiilaspea]]<br>[[Aksel Pajupuu]]<br>[[Harald Uibo]]<br>[[Voldemar Lemmik]]<br>[[Serafim Milovski]] | korraldaja = Üldlaulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XIII üldlaulupidu|XIII]] | järgmine = [[XV üldlaulupidu|XV]] }} '''XIV üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 15. aastapäeva tähistamiseks 20.–22. juulil 1955 [[Tallinn]]as. Peo kavas oli 66 laulu, millest [[eestlased|eesti]] autoritelt olid vaid pooled. Lisaks [[segakoor|sega]]-, [[meeskoor|mees]]-, [[naiskoor|nais]]- ja [[lastekoor]]idele olid esimest korda ette nähtud eraldi kooriliigina [[venelased|vene]] koorid. Iseseisvalt kutsuti veel esinema sõdurite koor ja mereväelaste koor.<ref>''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/14_pidu.htm 14. laulupidu] Laulupeomuuseumi kodulehel *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=30275 Foto] {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 14. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1955. aasta Eestis|Üldlaulupidu]] 8hvrpslq6jqzeodlpbk1b20j68v44ou XIII üldlaulupidu 0 117156 7234612 6940712 2026-09-15T18:25:45Z ~2026-40402-33 233726 7234612 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu | pilt = 1950. aasta üldlaulupidu.jpg | pildiallkiri = | aeg = 21.–23. juuli 1950 | koht = [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = 1106 | esinejaid = 31 907 | üldjuhid = [[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Ants Kiilaspea]]<br>[[Aado Velmet]]<br>[[Richard Ritsing]]<br>[[Karl Leinus]]<br>[[Juhan Simm]]<br>[[Leopold Vigla]]<br>[[Jaan Kääramees]]<br>[[Aleksei Stepanov]] | korraldaja = Laulupeo Peakomisjon | eelmine = [[XII üldlaulupidu|XII]] | järgmine = [[XIV üldlaulupidu|XIV]] }} '''XIII üldlaulupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 10. aastapäeva tähistamiseks 21.–23. juulil 1950 [[Tallinn]]as. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)|Okupatsioonivõim]] kaotas laulupidude nummerduse ning XIII üldlaulupidu nimetati lihtsalt toimumisaasta järgi 1950. aasta üldlaulupeoks.<ref>''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref> == Laulupeo korraldusest == [[Tuudur Vettik]], [[Alfred Karindi]] ning [[Riho Päts]], kes olid olnud XII üldlaulupeo mootorid, jäid laulupidude eestvedamisest partei käsul kõrvale. Nad olid julgenud 1947. aastal korraldada liiga isamaalise ja rahvusliku laulupeo ning arreteeriti enne järgmise, 1950. aasta laulupeo toimumist. XIII üldlaulupeo ettevalmistamiseks moodustati juba 1947. aastal uus peakomisjon, mille juhttegelasteks olid komparteilased [[Eduard Päll]], [[Nigol Andresen]], [[Anton Vaarandi]], [[Georg Abels]], [[Aleksander Valsiner]] jt. Repertuaarikomisjon, kes ideoloogilises mõttes oli valitsevale klikile kõige olulisem, asus tööle Gustav Ernesaksa juhtimisel. Aga 1950. aasta aprillis muudeti taas peakomisjoni koosseisu. Juhtivale positsioonile tõusid Venemaa eestlased nagu [[Aleksander Kelberg]], [[Aleksander Ansberg]], [[Leonid Lentsman]], kellele eesti rahvuskultuur ja selle traditsioonid olid juba väga kaugeks jäänud.<ref name="laul">[https://issuu.com/apollo_raamatud/docs/pohjamaa_paikese_kullas_digi/s/13976579 Poliitilise võitluse peegeldus laulupidude repertuaaris.] issuu.com</ref> 1950. aasta 15. aprillil kinnitas uus peakomisjon esimesel koosolekul muudetud laulupeo kava, ehkki selleks ajaks oli toimunud juba kaks eelprooviringi. Valmistati kiirkorras kahe päevaga ette ja trükiti uus XIII laulupeo repertuaarivihik, mis koosnes peamiselt Vene autorite [[Nõukogude võim]]u ülistavatest lauludest. Lisati ka [[Harri Kõrvits]]a, [[Adolf Vedro]] ja [[Mihkel Lüdig]]i lugusid, mis pidid asendama Vettiku, Karindi ja Pätsi loodud ja pärast nende arreteerimist kavast kõrvaldatud laule. 12. mail võeti vastu otsus, millega XIII üldlaulupidu nimetati ("lähtudes töörahva soovidest") ümber „Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupeoks”, mis oli pühendatud ENSV 10. aastapäevale. Ka edaspidi püüti laulupidude korraldamise aega siduda ENSV sünnipäevadega. Seetõttu peeti neid 0 ja 5-ga lõppevatel aastatel ning enamasti 21. juuli paiku, mil tähistati ka ENSV aastapäeva. Laulupidude ajalooline numeratsioon kadus ametlikus asjaajamises käibelt, kuid toimis siiski sisuliselt edasi järgmised 40 aastat.<ref name="laul" /> Laulupeo sisu pidid määrama propagandistlikud, mitte aga koorikultuuri kategooriad, sest otsuseid tegid meie kultuurile võõrad tegelased. 3. mail jäeti kavast välja veel mõned heatasemelised koorilaulud ja lisati „ENSV põlevkivibasseini töötajate ühendkoori esinemine”. Tõsi, niisugust koori veel ei olnud olemas, aga vastavalt bolševistlikule loogikale tuli see luua. Nii algaski kampaanialik, peamiselt venelastest koosneva kaevurite koori kokkupanek. 1950. aastal peetud üldlaulupidu oli nõukogude ajal toimunutest kõige punasem pidu, nii repertuaaris olnud ideoloogiliselt õigete laulude (umbes 75% kogu kavast) kui ka kujunduse poolest. Värvid püüdsid jõuliselt kustutada eesti rahva mälust kõik selle, mida peeti rahvuslikuks ja isamaaliseks. Äsja loodud kaevurite koor esitas kolmest laulust kaks vene keeles ja lavale täiendavalt marssinud [[Nõukogude armee]] sõdurid kandsid mürtsuva orkestri saatel ette viis venekeelset ühe- või kahehäälset sõdurilaulu. Siiski õnnestus koorijuhtidel kavasse lülitada ka vabadust ja armsat isamaad meenutavaid laule, näiteks [[Karl August Hermann]]i "[[Munamäe]]l", [[Friedrich Saebelmann]]i "[[Kaunimad laulud]]" või [[Johannes Kappel]]i "Oh, kevadine kodumaa".<ref name="laul" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/13_pidu.htm 13. laulupidu] Laulupeomuuseumi kodulehel {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldlaulupeod| 13. üldlaulupidu]] [[Kategooria:1950. aasta Eestis|Üldlaulupidu]] ju58t8lmy6kef6ln9c8zst2mcgur44c Richard Tomberg 0 119232 7234587 7092581 2026-09-15T17:41:00Z ~2026-40402-33 233726 /* Elu pärast vangist vabanemist */ 7234587 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Richard Tomberg | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[6. september]] [[1897]] | Sünnikoht = [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] | Surmaaeg = [[25. mai]] [[1982]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = | Auaste = [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Õhukaitse Staap]]<br>Õhukaitse ülem | Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]] | Autasud =[[Punatähe orden]], 1943<ref>Rahva Hääl. 24. dets. 1943.</ref> }} '''Richard Tomberg''' ([[6. september]] [[1897]] [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] [[Virumaa]] – [[25. mai]] [[1982]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[kindralmajor]], 1940), [[Õhukaitse]] ülem. Richard Tomberg oli ainus Eesti kindralitest, kes [[GULAG|Nõukogude vangilaagrites]] ellu jäi. ==Elulugu== Richard Tomberg sündis 1897. aastal [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla valla]] [[Mõisamaa (Väike-Maarja)|Mõisamaa]] külas ning õppis [[Simuna Noorsoo Kasvatuse Selts]]i koolis. Ta kandideeris Salla valda [[Mõisamaa (Rakke)|Mõisamaa]] küla [[külakool]]iõpetajaks, kuid kuna tema vend oli juba kooliõpetaja, siis valla volikogu teda ei valinud.{{lisa viide}} == Eesti Vabariigi aastail == R. Tomberg osales [[1918]]. aastal alanud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[8. Jalaväepolk|8. jalaväepolgu]] [[rood]]uülemana [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna-]] ja [[Viru rinne|Viru rindel]].<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti territoriaalkorpus]]es ja [[8. Eesti laskurkorpus]]es Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas [[Hanno Ojalo]]; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 227</ref> Pärast Vabadussõda õppis Tomberg Kindralstaabi Kursustel (tulevane [[Kõrgem Sõjakool]]) ja Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning sai [[1928]]. aastal formeeritava Õhukaitse staabi ülemaks; 1. juulil 1930 määrati ta [[Õhukaitse]] ülemaks, selles ametis oli ta kuni [[1940]]. aastani. Viimasel Eesti ohvitseride [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940|ülendamisel]] [[24. veebruar]]il 1940 ülendati [[kindralmajor]]iks. == Saatus pärast juunipööret == 1940. aastal pärast [[juunipööre]]t, Eesti okupeerimist ja annekteerimist arvati ta [[Punaarmee]] koosseisu. 1940. aasta 3. septembrist sai Tombergist [[180. Eesti Laskurdiviis]]i ülem. Formeeritav diviis paiknes Põhja-Eestis ja diviisi juhatus Tallinnas. 1941. aasta juuni alguses vabastati ta ametikohalt ja komandeeriti Moskvasse "kursustele". Tomberg hakkas [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias]] tööle üldtaktika [[lektor]]ina. Ta arreteeriti 1944. aasta veebruari viimasel päeval, süüdistatuna "Eesti ettevalmistamises inglastele kallaletungiks Venemaale". Pärast 8 aastat kestnud eeluurimisvangistust üksikkongis mõisteti talle karistuseks 25 + 5 (25 aastat vabadusekaotust ja 5 aastat asumist), ta vabanes laagrist amnestia alusel pärast 12-aastast kinnipidamist<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |pealkiri=Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity |vaadatud=2017-03-02 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302194152/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1956. aastal kui “alusetult süüdimõistetu”. == Elu pärast vangist vabanemist == 1956. aastal Tomberg vabanes ja tal lubati tulla Tallinna, kus töötas Eesti NSV Kolhoosidevahelise Ehitusorganisatsioonide valitsuses, kaadrite, töö ja palgaarvestuse osakonna juhataja asetäitjana. Tombergi sunniti oma avalikes esinemistes halvustama Eesti iseseisvusaega ja [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväge]]{{lisa viide}}. 1957. aastal värvati ta KGB agendiks varjunimega "Hugo". 1960. aastal külastas ta Rootsit ja kohtus seal [[Villem Saarsen]]iga. Vestluses väljendas Tomberg muuseas arvamust, et [[Maria Laidoner]]ile pole vaja pakke saata, ka olevat teda hiljuti näinud kallihinnalises karusnahkses mantlis.<ref>Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. 2014, lk. 44.</ref> Kindral Tomberg suri [[25. mai]]l [[1982]] Tallinnas 84-aastaselt ja maeti [[Metsakalmistu]]le.<ref>"Korpusepoisid" lk 228</ref> ==Isiklikku== Richard Tombergi isa oli käsitööline Juhan Tomberg ja ema Mari. Richard Tomberg abiellus [[1918]]. aastal Olga Seletnikovaga.{{lisa viide}} Abielust sündisid lapsed Claudia ja [[Ilo Tomberg|Ilo]].{{lisa viide}} Ilo poeg [[Hanno Tomberg]] on tema lapselaps.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25750 Ohvitseride andmekogu] * [http://kultuur.elu.ee/ke480_rakke.htm Rakke valla kindral – Richard Tomberg] * [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=102785 Meenutusi Eesti Vabariigi õhukaitse ülemast kindralmajor Richard Tomberg'ist].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Tomberg, Richard}} [[Kategooria:Eesti väekoondiste ülemad]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväeatašeed]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Õhukaitse]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Aeroklubi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1982]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] 0vdd7hhng7c2x0topjjgdl73t9tyw2i 7234588 7234587 2026-09-15T17:41:26Z ~2026-40402-33 233726 /* Elu pärast vangist vabanemist */ 7234588 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Richard Tomberg | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[6. september]] [[1897]] | Sünnikoht = [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] | Surmaaeg = [[25. mai]] [[1982]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = | Auaste = [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Õhukaitse Staap]]<br>Õhukaitse ülem | Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]] | Autasud =[[Punatähe orden]], 1943<ref>Rahva Hääl. 24. dets. 1943.</ref> }} '''Richard Tomberg''' ([[6. september]] [[1897]] [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] [[Virumaa]] – [[25. mai]] [[1982]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[kindralmajor]], 1940), [[Õhukaitse]] ülem. Richard Tomberg oli ainus Eesti kindralitest, kes [[GULAG|Nõukogude vangilaagrites]] ellu jäi. ==Elulugu== Richard Tomberg sündis 1897. aastal [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla valla]] [[Mõisamaa (Väike-Maarja)|Mõisamaa]] külas ning õppis [[Simuna Noorsoo Kasvatuse Selts]]i koolis. Ta kandideeris Salla valda [[Mõisamaa (Rakke)|Mõisamaa]] küla [[külakool]]iõpetajaks, kuid kuna tema vend oli juba kooliõpetaja, siis valla volikogu teda ei valinud.{{lisa viide}} == Eesti Vabariigi aastail == R. Tomberg osales [[1918]]. aastal alanud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[8. Jalaväepolk|8. jalaväepolgu]] [[rood]]uülemana [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna-]] ja [[Viru rinne|Viru rindel]].<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti territoriaalkorpus]]es ja [[8. Eesti laskurkorpus]]es Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas [[Hanno Ojalo]]; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 227</ref> Pärast Vabadussõda õppis Tomberg Kindralstaabi Kursustel (tulevane [[Kõrgem Sõjakool]]) ja Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning sai [[1928]]. aastal formeeritava Õhukaitse staabi ülemaks; 1. juulil 1930 määrati ta [[Õhukaitse]] ülemaks, selles ametis oli ta kuni [[1940]]. aastani. Viimasel Eesti ohvitseride [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940|ülendamisel]] [[24. veebruar]]il 1940 ülendati [[kindralmajor]]iks. == Saatus pärast juunipööret == 1940. aastal pärast [[juunipööre]]t, Eesti okupeerimist ja annekteerimist arvati ta [[Punaarmee]] koosseisu. 1940. aasta 3. septembrist sai Tombergist [[180. Eesti Laskurdiviis]]i ülem. Formeeritav diviis paiknes Põhja-Eestis ja diviisi juhatus Tallinnas. 1941. aasta juuni alguses vabastati ta ametikohalt ja komandeeriti Moskvasse "kursustele". Tomberg hakkas [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias]] tööle üldtaktika [[lektor]]ina. Ta arreteeriti 1944. aasta veebruari viimasel päeval, süüdistatuna "Eesti ettevalmistamises inglastele kallaletungiks Venemaale". Pärast 8 aastat kestnud eeluurimisvangistust üksikkongis mõisteti talle karistuseks 25 + 5 (25 aastat vabadusekaotust ja 5 aastat asumist), ta vabanes laagrist amnestia alusel pärast 12-aastast kinnipidamist<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |pealkiri=Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity |vaadatud=2017-03-02 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302194152/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1956. aastal kui “alusetult süüdimõistetu”. == Elu pärast vangist vabanemist == 1956. aastal Tomberg vabanes ja tal lubati tulla Tallinna, kus töötas Eesti NSV Kolhoosidevahelise Ehitusorganisatsioonide valitsuses, kaadrite, töö ja palgaarvestuse osakonna juhataja asetäitjana. Tombergi sunniti oma avalikes esinemistes halvustama Eesti iseseisvusaega ja [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväge]]{{lisa viide}}. 1957. aastal värvati ta KGB agendiks varjunimega "Hugo". 1960. aastal külastas ta Rootsit ja kohtus seal [[Villem Saarsen]]iga. Vestluses väljendas Tomberg muuseas arvamust, et [[Maria Laidoner]]ile pole vaja pakke saata, kuna olevat teda hiljuti näinud kallihinnalises karusnahkses mantlis.<ref>Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. 2014, lk. 44.</ref> Kindral Tomberg suri [[25. mai]]l [[1982]] Tallinnas 84-aastaselt ja maeti [[Metsakalmistu]]le.<ref>"Korpusepoisid" lk 228</ref> ==Isiklikku== Richard Tombergi isa oli käsitööline Juhan Tomberg ja ema Mari. Richard Tomberg abiellus [[1918]]. aastal Olga Seletnikovaga.{{lisa viide}} Abielust sündisid lapsed Claudia ja [[Ilo Tomberg|Ilo]].{{lisa viide}} Ilo poeg [[Hanno Tomberg]] on tema lapselaps.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25750 Ohvitseride andmekogu] * [http://kultuur.elu.ee/ke480_rakke.htm Rakke valla kindral – Richard Tomberg] * [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=102785 Meenutusi Eesti Vabariigi õhukaitse ülemast kindralmajor Richard Tomberg'ist].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Tomberg, Richard}} [[Kategooria:Eesti väekoondiste ülemad]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväeatašeed]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Õhukaitse]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Aeroklubi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1982]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] g7vja9rcysa55ove2a25i2himebjh3s Jaan Ross 0 127283 7234767 7190694 2026-09-15T21:16:02Z Kuriuss 38125 7234767 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Jaan Ross.jpg|pisi|Jaan Ross esinemas ettekandega Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminaril 3. detsembril 2010]] '''Jaan Ross''' ([[5. aprill]] [[1957]] [[Tartu]] – [[18. jaanuar]] [[2026]]) oli eesti [[muusikateadus|muusikateadlane]] ja [[psühholoogia|psühholoog]]. Ta oli [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] professor ning [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (2003. aastast).<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20200807044536/https://www.akadeemia.ee/member/ross/ Jaan Ross] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> Ta on tõlkinud eesti keelde kaasaegset vene ilukirjandust ([[Andrei Gelassimov]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]], [[Marina Palei]], [[Viktor Pelevin]], [[Mihhail Šiškin]], Vadim Bžegovski, Sergei Lebedev) ja toimetanud muusikateadlaste kirjutatud raamatute tõlkeid.<ref name=":1">[https://www.etis.ee/CV/Jaan_Ross/est/ Jaan Ross] Eesti Teadusinfosüsteem</ref> == Haridus == Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka [[Tartu Lastemuusikakool]]is Nelly Mägi (Asteli) klaveriklassi, jätkas ta õpinguid muusikateooria alal [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, mille lõpetas 1975. aastal. Juhendajaks oli [[Helju Tauk]], kes küll vahetult enne lõpetamist poliitilistel põhjustel represseeriti. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas Jaan Ross 1980. aastal muusikateaduse ja -pedagoogika alal ''cum laude'' (lõputöö juhendaja Mart Remmel). 1988. aastal kaitses Jaan Ross Moskva konservatooriumi juures kirjutatud kunstiteaduste kandidaadi väitekirja "Объективные предпосылки консонантности в музыке" [[Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (juhendaja Jevgeni Vladimirovitš Nazaikinski) ning 1992. aastal psühholoogiadoktori väitekirja "Studies on Pitch, Timbre and Timing of Complex Auditory Events" ''eximia cum laude approbatur'' Turus [[Åbo Akademi]]s.<ref name=":1" /> == Töökäik == Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonna]] dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Alates 2021. aastast oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. 2003. aastal valiti Jaan Ross Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, ta kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.<ref name=":0" /> Oli aastatel 2004–2009 Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige.<ref name=":1" /> == Teadustegevus == Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks olid muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid: läänemeresoome regiviiside temporaalne struktuur, akustilise analüüsi rakendamine laulja vokaaltehniliste probleemide lahendamisel, helikõrguse taju iseärasused, kuulmisillusioonide taju iseärasused, konsonantsitaju objektiivsed eeltingimused.<ref name=":1" /> Jaan Ross on avaldanud umbes 200 teaduspublikatsiooni, olnud mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Tallinna, Tartu, Cambridge’i, Yorki, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.<ref name=":1" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Jaan Ross oli mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta [[Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühing]]u (ESCOM) juhatuse liige. 2014–2020 oli ta ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti oli ta ajakirjade [[Musicae Scientiae]], [[Journal of Interdisciplinary Music Studies]], [[Res Musica]], [[Studia Metrica et Poetica]] ja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] toimetuskolleegiumi liige. Jaan Ross oli Eesti Muusikateaduse Seltsi liige alates selle asutamisest 1992. aastal. Ta oli 1989. aastast ka Heliloojate Liidu liige. 2005-21 Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu liige. 1997–2000 HTM teaduskompetentsi nõukogu aseesimees. 1997–2002 Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige. 1999-2003 HTM riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" juhtkomitee esimees. 2000–2006 HTM kõrghariduse hindamise nõukogu liige. 2005–2007 rahvusvahelise kolmanda interdistsiplinaarse muusikateaduse konverentsi Tallinnas (2007) peaorganisaator. 2004–2008 HTM riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" juhtkomitee esimees. 2009 Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu liige. 2004–2010 riigi teaduspreemiate komisjoni liige. 2007–2011 Vabariigi Presidendi nõukoja liige. 2009–2011 ESCOM-i Irène Deliège'i tõlkefond, toimkonna liige. 2010–2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori 2010. aasta preemia žürii liige. 2011-12 12. rahvusvaheline muusika taju ja tunnetuse konverents (ühitatud ESCOM-i 8. kolmaastakonverentsiga), programmitoimkonna liige. 2011–2012 CIM12: interdistsiplinaarse muusikateaduse konverents ajaloost, programmitoimkonna liige. 2012-14 Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige. 2016–2021 Eesti-uuringute tippkeskuse nõukogu ja juhtkomitee liige ning kõne- ja muusikauuringute töörühma juht. 2007. aastast Eesti Rahvuskultuuri Fondi Teaduste Akadeemia allfondi halduskogu liige.<ref name=":1" /> [[Pilt:Ross Jaan.IMG 3338.JPG|pisi|Jaan Ross Tallinna kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 2010]] == Tunnustus == * 1992 [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] muusikateaduse aastapreemia * 2000 EV Haridusministeeriumi tänukiri * 2001 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (uurimus "Eesti runolaulu temporaalne ehitus" koos [[Ilse Lehiste]]ga) * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3556}}</ref> * 2006 EV Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2007 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (epohhi loovate muusikaraamatute ja teenete eest eesti muusikateaduse viimisel rahvusvahelisele areenile) * 2010 [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] tänukiri * 2020 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]] muusikafilosoofilise teose "Uue muusika filosoofia" mõttetäpse teadusliku tõlke eest)<ref name=":1" /> * 2023 Eesti Kirjandusmuuseumi tänukiri Eesti-uuringute tippkeskuse töörühma juhtimise eest<ref name=":1" /> == Isiklikku == Jaan Ross oli atmosfäärifüüsiku ja ökoloogi akadeemik [[Juhan Ross]]i poeg. Ta oli abielus keeleteadlase [[Kristiina Ross]]iga, nende tütar on [[Johanna Ross]].{{lisa viide}} == Publikatsioone == * "The Temporal Structure of Estonian Runic Songs". (Koos [[Ilse Lehiste]]ga.) Berlin; New York: de Gruyter, 2001. ISBN 3110170329 * "Mõeldes muusikast: sissevaateid muusikateadusesse". (Koostaja ja toimetaja, koos Kaire Maimetsaga.) Tallinn: Varrak, 2004. ISBN 9985309588 * "Благозвучие: объективные предпосылки консонантности в музыке". Санкт-Петербург: Издательство Европейского университета в Санкт-Петербурге, 2006. ISBN 5943800573 * "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007. ISBN 9789949117901 * "Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of War Camps in 1916-1918". (Koostaja ja toimetaja.) Köln, Weimar ja Viin: Böhlau, 2012. ISBN 9783412209117 * "Theodor W. Adorno. Uue muusika filosoofia". (Tõlkija.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2020. ISBN 9789949033270 * "Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus, 2023. ISBN 9789916659762 * "Mentem mortalia tangunt. Artikleid, mälestusi, kirju ja intervjuusid". Tallinn: Emakeele Sihtasutus, 2024. ISBN 9789916768037 == Artikleid == * Vurma, Allan; Meister, Einar; Meister, Lya; Ross, Jaan; Raju, Marju; Kala, Veeda; Dede, Tuuri (2023). The intensities of vowels and plosive bursts and their impact on text intelligibility in singing. The Journal of the Acoustical Society of America, 154 (4), 2653−2664. * Ross, Jaan (2022). Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast. Sirp, 12 (3884), 34−35. * Ross, Jaan (2021). Eestlaste kultuurielu Peterburis. Sirp, 46 (3868), 14−16. * Kala, Veeda; Ross, Jaan (2021). Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes. Mäetagused, 81, 121−150. * Raju, M.; Välja, L.; Ross, J. (2020). How musical culture is reflected in the choice of favorite songs of Estonian children. — Frank Russo, Beatriz Ilari, and Annabel J. Cohen. The Routledge Companion to Interdisciplinary Studies in Singing. Vol. 1: Development. (396−407). New York and London: Routledge. * Kiik-Salupere, V,; Ross, J. (2020). How professional and student singers cope with performance anxiety. — Helga R. Gudmundsdottir, Carol Beynon, Karen Ludke, Annabel J. Cohen. The Routledge Companion to Interdisciplinary Studies in Singing. Vol. 2: Education. (241−252). New York and London: Routledge. * Ross, Jaan (2018). Viini salvestised ja Berliini salvestised. Keel ja Kirjandus, 61 (12), 1004−1006. * Davidjants, Brigitta; Ross, Jaan (2017). Conflicts in music in South Caucasus: The case of Armenians and Azerbaijanis. Musicae Scientiae, 21 (4), 430−441. * Ross, Jaan (2016). Ранние признаки гениальности: анализ Presto для фортепиано двенадцатилетнего Сергея Прокофьева. — А. Данилевский, С. Доценко, Ф. Поляков. Культура русской диаспоры: судьбы и тексты эмиграции. (227−235). Frankfurt am Main: Peter Lang GMBH. * Raju, Marju; Välja, Laura; Ross, Jaan (2015). Estonian children’s improvisational songs, the nature of performance and songs’ coherence with the Western tonal musical canon. Musicae Scientiae, 19 (3), 282−300. * Raju, Marju; Ross, Jaan (2015). Sõnadest meloodiani. Juhtumiuuring väikelapse laulmise arengust. Keel ja Kirjandus, 58 (5), 316−332. * Lippus, Pärtel; Ross, Jaan (2014). Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian songs. — Fabian, Dorottya; Timmers, Renee; Schubert, Emery. Expressiveness in Music Performance. Empirical Approaches Across Styles and Cultures. (184−199). Oxford: Oxford University Press. * Ross, Jaan (2012). On Estonian recordings made in German prisoner-of-war camps during World War I. — Ross, Jaan. Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918. (41−57). Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart; 5). * Ross, Jaan (2011). Professor Arthur von Oettingeni lahkumine Tartu Ülikoolist 1893. aastal. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 14 (1), 85−92. * Ross, Jaan (2011). Kümme Ilse Lehiste kirja 2010. aastast. Keel ja Kirjandus, 54 (5), 360−369. * Ojamaa, Triinu; Ross, Jaan (2011). The perceived structure of Forest Nenets songs: A cross-cultural case study. Psychomusicology: Music Mind and Brain, 21, 159−175. * Raju, M.; Asu, E. L.; Ross, J. (2010). Comparison of rhythm in musical scores and performances as measured with the Pairwise Variability Index. Musicae Scientiae, 14 (1), 51−71. * Kiik-Salupere, V.; Ross, Jaan (2010). Questionnaire for classical singing students' confidence to sing in one-to-one lessons and performances. Scientia Paedagogica Experimentalis, 47 (2), 353−366. * Ross, Jaan (2010). К истории возникновения учебника Ю.И. Пусторослевой по теории музыки и его рецепции. — Ирина Белобровцева. Русские в Прибалтике. (255−261). Москва: Наука. * Ross, Jaan (2010). Derpt glazami Bedekera v 1883 godu. — Р.Г. Лейбов и др., составители. Con amore. Istoriko-filologicheskij sbornik v chest' Ljubovi Nikolaevnoj Kiselevoj. (553−561). Moskva: ОГИ. * Ross, Jaan (2010). In memoriam: Ilse Lehiste 31.01.1922 - 25.12.2010. Phonetica, 67 (4), 275−276. * Ross, Jaan (2009). Paarist muusika uurimist puudutavast seigast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seonduvalt Tartu Ülikooliga. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 12 (1), 39−49. * Ross, Jaan (2009). Sanitaararst barakis. Vikerkaar, 24 (9), 31−33. * Ross, Jaan; Vurma, Allan (2008). Vosprijatie vystoty zvukov s raznymi tembrami. — L.V. Bondarko, V.V. Lublinskaja. Idei i metody eksperimental'nogo izuchenija rechi. Sbornik stat'ei pamjati prof. L.A. Chistovich i prof. V.A. Kozhevnikova. (183−192). Sankt-Peterburg: Fakul'tet filologii i iskusstv SPbGU. * Ross, Jaan (2007). Where East and West meet. — Dieter Grimm. Wissenschaftskolleg zu Berlin Jahrbuch 2005/2006. (146−150). Berlin: Wissenschaftskolleg zu Berlin. * Lublinskaja, V; Ross, J.; Ogorodnikova, E. (2006). Auditory perception and processing of amplitude modulation in speech-like signals: Legacy of the Chistovich-Kozhevnikov group. — Divenyi, P.; Greenberg, S.; Meyer, G. Dynamics of Speech Production and Perception. (87−101). Amsterdam: IOS Press. (NATO Science Series I: Life and Behavioural Sciences; 374). == Vene kirjanduse tõlkeid eesti keelde == * Vladimir Voinovitš. "Karvamüts". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. * Andrei Gelassimov. "Janu". Tallinn: Kultuurileht, 2005. * Jevgeni Griškovets. "Kuidas ma koera sõin; Vene rännumehe ülestähendused". Tallinn: Kultuurileht, 2006. * Mihhail Šiškin. "Pime muusik". Vikerkaar nr 9, 2009. * Andrei Ivanov. "Tuhk". Tallinn: Kultuurileht, 2010. * Marina Palei. "Küla". Tallinn: Kultuurileht, 2012. * Viktor Pelevin. "Kõrilõikajad". Vikerkaar nr. 6, 2022. * Vadim Bžegovski. "Esimene nahatäis". Vikerkaar nr 4-5, 2023. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Ginsborg, Jane (2023). [https://resmusica.ee/wp-content/uploads/2023/11/rm15_2023_146-156_Ginsborg.pdf In Celebration of Jaan Ross: Perspectives on ESCOM and ''Musicæ Scientiæ'']. Res Musica 15. * Belobrovtseva, Irina (2023). [https://resmusica.ee/wp-content/uploads/2023/11/rm15_2023_157-162_Belobrovtseva.pdf Täies vastavuses Murphy seadusele: Jaan Ross ilukirjanduse tõlkijana]. Res Musica 15. == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/ross/ Jaan Ross] TA kodulehel {{JÄRJESTA:Ross, Jaan}} [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia laureaadid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] chuueke4cfj5d7oezgt1ieovr6jmovk Secret Intelligence Service 0 131334 7234807 7203547 2026-09-15T23:12:12Z Kruusamägi 1530 7234807 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib luureteenistusest; helikopteri kohta vaata artiklit [[Mil Mi-6]]}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = Secret Intelligence Service |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Secret Intelligence Service building - Vauxhall Cross - Vauxhall - London - 24042004.jpg|pildisuurus=250px |Pildiallkiri = SIS hoone [[London]]is [[Vauxhall]]is |lühend = |moodustatud = [[1909]] |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = London |asukoht = PO Box 1300, Vauxhall Cross, 85 Albert Embankment, London SE1 7TP |piirkond = |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Suurbritannia välisministeerium]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = https://www.sis.gov.uk/ }} '''Secret Intelligence Service''' ('''SIS''', tuntud ka kui '''MI6''') on [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[luureühendus]]se kuuluv [[välisluure]]teenistus [[Suurbritannia välisministeerium]]i haldusalas. Salaluureteenistus SIS on välja arenenud [[Suurbritannia Sõjaministeerium]]i [[sõjaväeluure]] struktuuriüksusest, sellest ka algne nimetus '''Military Intelligence-6''' ehk '''MI-6'''. [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia]] Sõjaministeeriumi salateenistuse büroo loodi [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1909]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] [[luure]]tegevuse vastu võitlemiseks. [[1910]]. aastal jagati organisatsioon kaheks: sise- ja välisluurega tegelevaks osakonnaks. [[1916]]. aastal reorganiseeriti seni ühises alluvuses olnud välisluureosakond sõjaväeluure osakonnaks MO6 (mis varsti nimetati ümber MI6-ks) ja siseriiklik [[vastuluure]]osakond sõjaväeluure osakonnaks MO5, mis hiljem nimetati ümber MI5-ks. MI5 iseseisvus [[1925]]. aastal. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] muudeti ''Secret Intelligence Service'' peaminister [[Winston Churchill]]i otsusega tsiviilorganisatsiooniks – allutati välisministrile, [[MI5|Julgeolekuteenistus MI5]] allutati aga siseministeeriumile. ==Ülesanded ja asukoht== SIS-i ülesandeks on koguda salajast [[teave]]t ja läbi viia salaoperatsioone selleks, et toetada [[Suurbritannia valitsus]]t tema ülesannete teostamisel. SIS-i tegevuse aluseks on 1994. aasta luureteenistuste seadus (''Intelligence Services Act 1994'')<ref name="bXhe9" />, mille kohaselt on SIS-i ülesandeks hankida ja edastada teavet ning viia läbi teisi ülesandeid välisriikides asuvate isikute tegude ja kavatsuste suhtes: *[[rahvuslik julgeolek|riikliku julgeoleku]] huvides, eriti küsimustes, mis on puutumuses valitsuse kaitse- ja välispoliitikaga; *Suurbritannia majandusliku heaolu ja *raskete kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi välisluure peakorteri asukoht on London, postiaadress PO Box 1300, Vauxhall Cross, 85 Albert Embankment, London SE1 7TP. FO (Media) 020 7270 3100. == Juhid ja organisatsioon == *[[Mansfield Cumming]] 1909–1923 *[[Hugh Sinclair]] 1923–1939 *[[Stewart Menzies]] 1939–1952 *[[John Sinclair]] 1953–1956 *[[Dick White]] 1956–1968 *[[John Rennie]] 1968–1973 *[[Maurice Oldfield]] 1973–1978 *[[Arthur Franks]] 1979–1982 *[[Colin Figures]] 1982–1985 *[[Christoper Curwen]] 1985–1989 *[[Colin McColl]] 1989–1994 *[[David Spedding]] 1994–1999 *[[Richard Dearlove]] 1999–2004 *[[John Scarlett]] 2004– *[[John Sawers]] 2009–2014 *[[Alex Younger|Alexander Younger]] 2014–2020 *Richard Moore 2020– *Salaluureteenistuse juhi ametinimetuseks on ''Chief of Secret Service'', kuid ingliskeelses kirjanduses kasutatakse lühendit ''C'' või ''CSS''. === Organisatsioon === Asutuses on 5 direktoraati (1998. aasta andmed): * Halduse- ja personalidirektoraat, mis tegeleb haldusküsimustega, samuti personali valiku ja ettevalmistamisega, * Operatiivosakond tegeleb ülesannete püstitamise ja luureinfo ettevalmistamisega, saab ülesandeid ja tellimusi infokogumiseks välis- ja kaitseministeeriumist, töötleb ja analüüsib saadud teavet, valmistab ette tellijatele väljaminevaid infokokkuvõtteid. * Regionaalosakondade direktoraat, mis koosneb regionaalgeograafia osakondadest. * Riigivälise vastuluure ja julgeoleku direktoraat, mis tegeleb välisriikide luuretegevuse tõkestamise ning oma töötajate julgeoleku tagamisega, * Erilluuredirektoraat, mis tegeleb teabehanketööks vajaliku tehnikaga varustamisega, **Rahvusvaheliste suhete nõuniku grupp, Ameerika Ühendriikide ja teiste koostööpartnerite luureteenistustega sidepidamise grupp. == Ajalugu == Esimene kaasaegne tsentraliseeritud Suurbritannia välisluureteenistus loodi [[1873]]. aastal kui [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] Sõjaministeeriumi Luurejaoskond, [[vastuluure]]<nowiki/>ülesandeid täitis Sõjaministeeriumi Erijaoskond (''Special Section X''). Suurbritannia Sõjamerelaevastiku juhtorgani [[Admiraliteet|Admiraliteedi]] (staabi) luureorgan moodustati alles [[1882]]. aasta detsembris; briti laevastiku kui saareriigi põhilise relvajõuliigi luureorgan ([[Sõjamerelaevastiku luurevalitsus]]) aga alles [[1887]]. aastal. [[1888]]. aastast muudeti Sõjaministeeriumi Luurejaoskond – Sõjaministeeriumi Luuredirektoraadiks. [[1899]]. aastal viidi enne [[Teine buuri sõda|Buuri sõda]] läbi sõjaväeluure organite reorganiseerimine, mille käigus allutati seni Sõjaministeeriumi alluvuses olnud (''Special Section X'') otse [[kindralkortermeister|kindralkortermeistrile]] ning nimetati ''I3''. === I 3 === *I-3(а) – "eriülesanded", ehk [[agentuurluure]], sõjaväe[[tsensuur]], sõjavangide ülekuulamised, šifrid ja koodid ja korrespondentide ligipääsu lubamine rindele. Vaatamata laiale ülesanneteringile kuulus allosakonda 3 ohvitseri ja 1 asjaajaja; *I-3(b) – andmete kogumine sõjakaartide koostamiseks ja muude selleks vajalike ülesannete täitmine. Allosakonnas teenis 3 ohvitseri ja 1 vanem ning 3 reaasjajajat ning 21 tehnikut; *I-3(с) – sõjakaartide koostamine; *I-4(d) – raamatukogu. Allosakonna ülesannete hulka kuulus [[luure avalikest allikatest]], eelkõige välismaa ajakirjanduses avaldatust. Pärast [[Teine buuri sõda|Buuri sõja]] lõppu toimunud muudatusi sõjaväesüsteemis reorganiseeriti Luuredirektoorium [[1904]]. aastal Sõjaoperatioonide Direktoraadi Luurejaoskonnaks ning aastail [[1904]]–[[1914]] kandsid nimetuses tähekombinatsiooni MO (''Military Operations''). See nimetus säilis ka pärast ''Sõjaoperatsioonide Direktooriumi'' nimevahetust ''Operatiiv- ja luuredirektooriumiks''. ''I3'' liitmisel Sõjaliste operatsioonide Direktooriumiga sai allüksus uue nimetuse MO3, kuid koosseisust jäid välja 2 sõjakaartidega tegelenud allosakonda. [[1906]]. aastal tehtud ümberkorralduste käigus muudeti allüksuse allosakondade nummerdust: *МО-1 tegeles üldstrateegiliste küsimustega; *МО-2 [[luure]]ga [[Saksamaa Keisririik|Saksa Keisririigis]], [[Holland]]is, [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigis]], [[Hispaania]]s, [[Portugal]]is, [[Kreeka]]s, [[Lähis-Ida]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Balkani poolsaar|Balkani maades]] ja [[Aafrika]]s; *МО-3 [[luure]]ga [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]], [[Prantsusmaa]]l, [[Belgia]]s, [[Kaug-Ida]]s ja [[Skandinaaviamaad|Skandinaavia maad]]es; *МО-4 [[topograafia|topograafilise]] [[topograafiline luure|luure]], potentsiaalsete sõjategevuspiirkondade kaartide koostamise ja väljaandmisega; *МО-5, ''Special Section'', endine ''Section X'', tegeles [[tsensuur]]i, sidevahendite kontrolli, vastuluure keskse juhtimisega; *МО-6 informatsiooni kogumise ja luureinformatsiooni levitamisega. ===Secret Intelligence Service esimeses maailmasõjas=== ===Secret Intelligence Service pärast esimest maailmasõda=== Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] toimunud sõjaväe ja sõjaväekulutuste kokkuhoidu reorganiseeriti ja koondati Suurbritannia luureasutused ühisesse organisatsiooni: endine [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi Luureosakonna]] dešifreerimisteenistus/[[Valitsuse koodide ja šifrite kool]] [[1923]]. aastal, välisministeeriumi poliitilise luure osakond (1921). 1921. aastal korrastati organisatsiooni struktuuri ning moodustati 4 piirkondlikku osakonda: G1, G2, G3, G4 ja 1929. aastal neli kommunikatsioonisektorit (''Circulating Sections'') välisministeeriumiga, sõjaväega ''Military MI-1C'', (mis hiljem 1925. aastal eraldus [[MI-6]]-na), sõjalaevastikuga ''Naval NI-1C'' ja lennuväega ''Air AI-1C''. 1930. aastate lõpus täiendati organisatsioon järgmiseks: <table><tr valign=top><td> *Section I, (piirkondlikud osakonnad) *Section II, *Section III, *Section IV, <td> *Section V, [[vastuluure]], *Section VI, [[majandusluure]] (''Industrial intelligence''), *Section VII, [[finantsluure]] (''Financial intelligence''), *Section VIII, kommunikatsioon teiste [[luureühendus]]e liikmete ja riigiasutustega, *Section IX, šifrid ja koodid, *Section X, ajakirjandus ja press. </table> ===Välisfiliaalid ja residentuurid pärast esimest maailmasõda=== Enne kahe maailmasõja vahel moodustasid Suurbritannia välisluure välisesindused: [[legaalne residentuur|legaalsed residentuurid]], mis tegutsesid Suurbritannia diplomaatiliste esinduste juures asuvate passikontrolliametnike juhtimisel (avalik saladus) ning Euroopas [[illegaalne residentuur|illegaalsed residentuur]]id (''Section-Z (Z Organization)''), mida juhendas [[kolonel]] [[Claude Dansey]] (''Z-1''). Välisfiliaalide juhtimiskeskus asus eraldi välisluure keskaparaadist Bush House, Aldwych, London WC2. ==Secret Intelligence Service teises maailmasõjas== Teise maailmasõja alguses määrati SIS-i juhiks [[Stewart Menzies]], kes reorganiseeris luureteenistuse struktuuri, mille käigus moodustas kaks eraldi põhiosakonda. *Välisluure keskaparaat '''Y Peakorter''' (''Y Headquarters''), milles allosakonnad: ** Poliitiline sektsioon (''Kaldkiri''), mille juhid oli [[Malcolm Woolcombe]] ja [[David Footman]], sõjaväesektsiooni juht oli major Hatton-Hall; **Sõjamereväeluure sektsioon, mille juhid olid: kapten Russell ja kommandor [[Christopher Arnold-Foster]] RN; **Õhuväe sektsioon, mille juht oli ''Wing-Commander'' [[Fred Winterbotham]]; **Vastuluure sektsioon, mille juht oli kolonel [[Valentine Vivian]]; **Majandussektsioon, mille juht oli [[külg-admiral]] [[Charles Limpenny]] [[DSo]], [[RN]]; **Finantssektsioon, mille juht oli [[Percy Sykes]]; **Eriside üksus (''Special Communications''), mille juht oli brigadir [[Richard Gambier-Parry]], raadiosideks luureagentide ja -gruppidega. Asukoht Whaddoni küla; **Šifreerimissektsioon, mille juht oli kolonel [[Walter Jefferys]]; **Pressisektsioon, mille juht oli [[Raymond Henniker-Heaton]]. **Teabehankesektsioon (''Production 'P' Sections''): <table><tr valign=top><td> *P1 [[Prantsusmaa]] *P1a [[Prantsuse Põhja-Aafrika]] *P1b okupeeritud Prantsusmaa osa *P1c mitteokupeeritud Prantsusmaa osa [[Vaba Prantsusmaa]], sidemed Prantsuse [[Bureau Central de Renseignements et d'Action|BCRA]]ga *P2 [[Ibeeria]] *P4 [[Itaalia]] <td> *P5 [[Poola]], sidemed [[Armia Krajowa]] 5. Bürooga ja *P6 [[Saksamaa]] ja [[Tšehhi]] sidemed *P7 [[Belgia]] *P8 [[Holland]] *P9 [[Norra]], [[Fääri saared]] ja [[Island]] *'''P13 Balti riigid''' *P15 Sõjavangid, koos [[MI5]] allosakonna [[MI9]]ga *P19 Fotoarhiiv ja -kartoteek, huvipakkuvatest objektidest ning piirkondadaest </table> *1938–1940, Diversioonisektor, mis hiljem liideti [[Majandussõjaministeerium]]i erioperatsiooonide üksusega ''[[Special Operations Executive]]/(SOE)''; *'''YP Välisjaamad''' (''YP Overseas Stations''). **SIS juures tegutses ka sideohvitseride teenistus ''Inter-Service Liaison Departments'': Inter-Service Liaison Departments for the Middle East ISLD(ME) ja Inter-Service Liaison Departments for Far East ISLD(FE). ===Välisfiliaalid ja residentuurid teises maailmasõjas=== Pärast [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] algust Euroopa mandril ning Saksamaa ja NSV Liidu vallutusi kaotas SIS enamiku [[legaalne residentuur|legaalseid residentuur]]e Mandri-Euroopas: [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Haag]]is, [[Praha]]s, [[Varssavi]]s, [[Bukarest]]is ja [[Berliin]]is, [[Oslo]]s. Suurima kaotuse osaliseks sai välisluure pärast Saksamaa sõjalise vastuluure [[Abwehr]]i ja [[Julgeolekuteenistus|SD]] operatsiooni, mille tulemusena vahistati [[Venlo]]s SIS Hollandi legaalse ja illegaalse residentuuri juhid: [[kapten]] [[Sigismund Payne-Best]] (Z) ja SIS esindusest [[major]] [[Richard Stevens]], kes ülekuulamisel [[Saksamaa]]l paljastasid Briti luurevõrgustiku [[Madalmaad]]es. Pärast [[Talvesõda|Talvesõja]] algust Soome ja NSV Liidu vahel evakueeriti Helsingi residentuur (''Helsinki Station'') Rootsi [[Stockholm]]i ning Suurbritannia oli sunnitud likvideerima välisesindused Tallinnas ja Riias. Suurbritannia välisesindusete evakueerimine likvideeris ka seni tegutsenud välisluure kattevarjuks olnud passikontrolli bürood, mis tegutsesid välisesinduste juures. SIS-ile jäid vaid välisesindused neutraalsetes riikides: [[Rootsi]]s – [[Stockholm]]is; [[Portugal]]is – [[Lissabon]]is ja [[Šveits]]is – [[Bern]]is. <table><tr valign=top><td> *major Frank Foley, Berliini tugijaama (''Station'') ülem; <td> </table> <table><tr valign=top><td> *[[Agent Knopf]]<ref name="lPUKa" /> <td> *[[Paul Rosbaud]], koodnimi ''Griffin''<ref name="ZYRCm" /> </table> ==Secret Intelligence Service pärast teist maailmasõda== Pärast teise maailmasõja lõppu, [[külm sõda|külma sõja]] algust ja likvideeritud SOE üksuste liitmist SIS-iga muudeti ka SIS keskaparaadi struktuuri, moodustati (''Directorate of Production''): *''DP1 Controller Northern Area CAN'', [[Nõukogude blokk]] ja [[Skandinaavia]] maad; *''DP1 Controller Western Area CWA'', [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] ja [[Põhja-Aafrika]]; *''DP1 Controller Eastern Area CEA'', [[Saksamaa LV]], [[Šveits]] ja [[Austria]]; *''DP2 Controller Middle East CME'', [[Lähis-Ida]] riigid; *''DP3 Controller Far East CFE'', [[Kaug-Ida]] riigid; *''DP4 Controller London Station'', [[London]] ''Directorate of Requirements'': (kommunikatsioon teiste riigiasutuste ja teabehankeorganisatsioonidega) *R1 Political Section, *R2 Military Section, *R3 Naval Section, *R4 Air Section, *R5 [[vastuluure]], kuhu ühendati endised V ja IX sektor. 1964. aastal moodustati neile liidetud Julgeoleku ja järelevalveinspektsioonist Julgeoleku ja vastuluure Direktoraat (''Directorate of Counter-Intelligence and Security''). *R6 [[majandusluure]], *R7 sõjatingimustes [[teaduslik-tehniline luure]] *R8 koostöö Suurbritannia signaalluure- ja dešifreerimisasutuse – [[GCHQ|Valitsusside Peakorter]]iga; *R9 (''Scientific Intelligence'') *''Directorate of Administration and Finance'' [[1968]]. aastal toimunud organisatsiooni muudatused lihtsustasid ülesehitust veelgi: *DP1 [[Lääne-Europe]], *DP2 [[Lähis-Ida]] ja [[Aafrika]] riigid, *DP3 [[Kaug-Ida]] ja [[Ameerika]] riigid, *DP4 ''London Station''. [[1978]].–[[1979]]. aastal toimud muudatuste käigus muudeti ''Requirement and Production Directorates'' ülesehitust, mis põhines kuuel põhiosakonnal: *C1 ''London Station'', *C2 [[Lähis-Ida]] riigid; *C3 [[Kaug-Ida]] riigid; *C4 Läänemaailm; *C5 [[Nõukogude blokk]]; *C6 [[Aafrika]]<ref name="T8m9O" />. == Secret Intelligence Service ja Venemaa Keisririik == *Alates 1870 – Briti sõjaväeatašee Peterburis (''British military attaché in St Petersburg, Lieutenant-Colonel'') [[Frederick Wellesley]]<ref name="GhERZ" />; *1911 –, Briti sõjaväeatašee Peterburis [[Alfred William Fortescue Knox|Alfred William Fortescue Knox;]]<ref name="WjTlA" /> *kuni 1918 – Suurbritannia sõjalise atašee kohusetäitja kapten [[Francis Newton Allan Cromie]] == Secret Intelligence Service ja NSV Liit == *1962. aastal peeti Moskvas kinni [[GRU]] kõrge ohvitser [[Oleg Penkovski]] ja Tšehhoslovakkias Penkovski materjalide edasitoimetaja ja kontaktisik [[Greville M. Wynne]]; *1979. aastal peeti kinni Leningradis sõjaväeatašee abi ''Lieutenant-Commander'' [[Aubone Pyke]], kahtlustatuna sõjaliste objektide fotografeerimises<ref name="fxowM" />; == Secret Intelligence Service ja Eesti == *[[Ernest Boyce]], *[[Paul Dukes]]<ref name="ndLfz" />, "ST-25"; *[[Augustus Agar]]<ref name="F47RO" /> *Passiosakonna ülem ja ühtlasi SISi resident Eestis kolonelleitnant [[Ronald Forbes Meiklejohn]]<ref name="JaK6d" /> *[[Harold Gibson]] ja [[Viktor Bogomolets]]<ref name="JWsAV" /> *[[Ronald Seth]]<ref name="3egxK" /> *[[Alexander McKibbin]] ja [[Operatsioon Jungle 1]] (vaata [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastu]]) *[[Pablo Miller]]<ref name="tqkrq" /> *1992. aastal toimetasid MI-6 töötajad Tallinna kaudu Soome MI-6 salajast kaastööd teinud (elektroonilise luure ja välisriikide koodide dešifreerimisega tegelenud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] 16. Valitsuse kaastöötaja) Viktor Makarov, kes pärast paljastamist ning karistuse kandmist vabastati amnestiaga ning põgenes Venemaalt läbi Läti-Eesti-Soome Suurbritanniasse; *[[1992]]. pöördus Tallinna [[Suurbritannia saatkond]]a [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse]] arhivaar major [[Vassili Mitrohhin]], kes pakkus NSV Liidu välisluure arhiivis töötamise ajal (aastatel 1972–1984) riiklike saladusi sisaldavate dokumentide koopiaid, mis kajastasid NSV Liidu välisluure salaoperatsioone ja salajast kaastööd teinud isikute andmeid<ref name="qUMSF" />; *[[1996]]. aastal vahistatud ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuteenistus]]e poolt salajases koostöös MI-6 süüdistatud [[Platon Obuhhov]]iga kohtus tema agendijuht-luureohvitser ''Spencer'', vastavalt endise MI-6 töötaja [[Richard Tomlinson]] andmetele "neutraalsel pinnal" väljaspool Venemaad Tallinnas; *[[2000]]. aasta märtsis<ref name="10pBT" /> peeti Venemaal Peterburis kinni [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuteenistus]]e poolt Peterburi sõjatehases töötav [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i polkovnik [[Sergei Skripal]], kes vastavalt Venemaal avaldatud andmetele oli 1999. aastal värvatud Eestis Tallinnas asunud Suurbritannia Välisluureteenistuse residendi Pablo Milleri poolt. Skripal mõisteti süüdi [[spionaaž]]is [[Suurbritannia]] kasuks ning mõisteti karistuseks – vabaduskaotus 13 aastat; *[[2000]]. aasta juunis tegi endine Venemaa julgeolekuteenistuse töötaja Vjatšeslav Žarkov avalduse, et Suurbritannia Eesti saatkonna I sekretär Pablo Miller, kes kasutas varjunimesid – ''Paul'' ja ''Antonio Alvares de Idalgo'' proovis teda värvata salajasele kaastööle Suurbritannia luurega<ref name="LadBr" /> Venemaa kohta käiva majandusinfo kogumiseks<ref name="EXBut" />; *Vastavalt Venemaal avaldatud andmetele kahtlustas [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuteenistus]] Pablo Millerit ka Venemaa Föderatsiooni [[FSB Piiriteenistus]]e ohvitseri [[Valeri Ojamäe]], (kes mõisteti 7 aastaks vangistusse spionaaži eest) värbamises ning koostöös temaga Venemaa vastases spionaažis; *[[Eesti Ekspress]], 18. september 2008, [http://www.ekspress.ee/2008/09/18/valisuudised/4432-vene-eriteenistused-peavad-eestit-briti-luure-tugipunktiks Vene eriteenistused peavad Eestit Briti luure tugipunktiks"] *[[Eesti Päevaleht]], 24. märts 2000, [http://www.epl.ee/artikkel/103945 Vene luure avaldas Briti-Eesti spiooni värbaja nime] ==Vaata ka== *[[Sõjamerelaevastiku luurevalitsus]] *[[Security Service]] *[[Special Operations Executive]] *[[Government Communications Headquarters]] *[[Tomlinsoni nimekiri]] – 1999. aastal endise MI-6 töötaja [[Richard Tomlinson]]i töötamise ajal MI-6-s teatavaks saanud nimekiri, kuhu kuulusid Suurbritannia välisluurega kaastööd teinud ja koosseisulised ametnikud == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bXhe9">[http://www.opsi.gov.uk/acts/acts1994/Ukpga_19940013_en_1.htm Intelligence Services Act 1994]</ref> <ref name="lPUKa">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article7025406.ece Uncovered documents reveal spy who fed information on Hitler’s secrets]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Times online, February 13, 2010</ref> <ref name="ZYRCm">[http://www.guardian.co.uk/uk/2007/sep/22/secondworldwar.past Spy left out in the cold: how MI6 buried heroic exploits of agent 'Griffin'], guardian.co.uk, 22 September 2007</ref> <ref name="T8m9O">[https://web.archive.org/web/20120905114905/http://orbat.com/site/uk_orbats/files/6/A%20Short%20History%20of%20the%20British%20Secret%20Intelligence%20Service.pdf A Short History of the British Secret Intelligence Service, MI-6], Richard M. Bennett</ref> <ref name="GhERZ">[http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C06E7DB143FE23BBC4153DFB166838C669FDE COL. WELLESLEY, THE ENGLISH MILITARY ATTACHE WITH THE RUSSIAN ARMY]</ref> <ref name="WjTlA">[http://thepeerage.com/p33211.htm Maj.-Gen. Sir Alfred William Fortescue Knox]</ref> <ref name="fxowM">[http://cicentre.net/wordpress/index.php/2010/01/04/british-spook-tells-how-kgb-heavies-debagged-him-at-minus-27-for-snapping-secret-site/ British spook tells how KGB heavies ‘debagged’ him at minus 27 for snapping secret site]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ndLfz">Dukes, Paul. ST 25 lugu:Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal. Tallinn:Grenader, 2008 ISBN 9789949448173</ref> <ref name="F47RO">Augustus Agar, Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes. Olion 2004, [[ISBN]]: 9985663861</ref> <ref name="JaK6d">[https://web.archive.org/web/20101208202923/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/spioonilugu-briti-luure-eesti-ametnikke-pole-raske-ara-osta.d?id=32458663 Spioonilugu: Briti luure: Eesti ametnikke pole raske ära osta], Eesti Ekspress, 7. august 2010</ref> <ref name="JWsAV">{{Netiviide |url=http://www.gazetanv.ru/archive/article/?id=739 |pealkiri=«ТАРАНТЕЛЛА», КОТОРУЮ СПЛЯСАЛИ НА КОСТЯХ АНГЛИЙСКОЙ РАЗВЕДКИ |vaadatud=2008-07-08 |arhiivimisaeg=2016-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160319095142/http://gazetanv.ru/archive/article/?id=739 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3egxK">[https://web.archive.org/web/20101230190324/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/spioonilugu-briti-saladokumendid-eesti-kohta.d?id=31466721 Spioonilugu: Briti saladokumendid Eesti kohta], Eesti Ekspress, 4. juuni 2010</ref> <ref name="tqkrq">[http://www.epl.ee/artikkel/90402 Narkoärimehed esitlevad endid Briti spioonidena], Eesti Päevaleht, 22. oktoober 2001</ref> <ref name="qUMSF">[http://www.epl.ee/artikkel/413436 Kummalise KGB majori Vassili Mitrohhini saladus]</ref> <ref name="10pBT">[http://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-claims-it-has-arrested-british-spy-722261.html Russia claims it has arrested 'British spy']</ref> <ref name="LadBr">[https://epl.delfi.ee/valismaa/fsb-mi-6-eestis-resideerunud-agent-tegeles-varbamisega?id=51097330 FSB: MI-6 Eestis resideerunud agent tegeles värbamisega]</ref> <ref name="EXBut">[http://www.kp.ru/daily/23951.4/71630/ Россиянина вербовал «суперкрот» из МИ-6. kp.ru]</ref> }} {{Coordinate |NS=51.48722222 |EW=-0.12444444 |type=landmark |region=GB-LBH}} == Kirjandus == *[[Dukes, Paul]]. ST 25 lugu:Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal. Tallinn: Grenader, 2008 ISBN 9789949448173 *[[Augustus Agar]], Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes. Olion 2004, [[ISBN]]: 9985663861 *[[Ronald Seth]], "Langevarjurina Eestis", 1957 Estoprint, [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?160484] *[[Richard Tomlinson]], ''The Big Breach; From Top Secret to Maximum Security'', 2001, *[[Stephen Dorril]], ''MI6: Inside the Covert World of Her Majesty's Secret Intelligence Service'', * [http://web.archive.org/web/20060110082838/http://cryptome.org/mi6-sd36.htm Chatper 35:Uncensored], ingliskeelne kirjeldus luureametnike ettevalmistusprotsessist ja tööst, mille avaldamine oli keelatud SB valitsuse poolt; *[[Harry Hinsley]], ''British Intelligence in the Second World War'' (London, 1979–90). ==MI-6/Secret Intelligence Service'i teemaline filmograafia== *[[James Bond]], [[Ian Fleming]]i kirjanduslik MI-6 salaagent; ning Bondi-teemalised filmid ([[:et:Kategooria:James Bond|teema "James Bond"]]) *"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]" == Välislingid == *[http://www.sis.gov.uk/ Secret Intelligence Service'i koduleht] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:Suurbritannia asutused]] [[Kategooria:1909]] f7ueux0svjtmv4mrzeq2q955c11dwz2 Mika Waltari 0 132536 7234819 6949130 2026-09-16T00:03:19Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7234819 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Mika-Waltari-1958.jpg|pisi|Mika Waltari 1958. aastal]] [[File:Mika_Waltari.jpg|thumb|Waltari (1935)]] '''Mika Toimi Waltari''' ([[19. september]] [[1908]] [[Helsingi]] – [[26. august]] [[1979]] Helsingi) oli [[soomlased|soome]] [[kirjanik]] ja [[tõlkija]]. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on [[1945]]. aastal ilmunud romaan "[[Sinuhe, egiptlane]]". Mika Waltari kasutas ka pseudonüüme '''Kristian Korppi''', '''Leo Rainio''' (koos [[Armas J. Pulla]]ga), '''Leo Arne''' ja '''Nauticus'''. ==Elulugu== Mika Waltari vaimulikust isa Toimi Waltari suri, kui Mika oli viieaastane. Tema ja kahe venna kasvatamisel oli emale Olga Johanssonile teiste seas abiks Toimi vend, teoloogiadoktor Toivo Waltari, kes hiljem ka Mika Waltarilt tema esimese jutu tellis. Ilmselt lapsepõlvemälestuste tõttu on paljudel Waltari tegelastel väga lähedane suhe oma emaga. Aastal [[1926]] asus Waltari [[Helsingi Ülikool]]is [[teoloogia]]t õppima, kuid muutis õpingute käigus meelt ja lõpetas [[1929]]. aastal ülikooli filosoofiakandidaadina. Ta õppis mõnda aega ka [[Pariisi Ülikool]]is. Kirjutamist alustas Waltari 17-aastaselt usuteemalise [[jutustus]]ega "Jumalaa paossa". Ta kirjutas ka [[luule]]t ja [[novell]]e ning pidas ise ennast tollal eelkõige luuletajaks. Aastal [[1931]] abiellus Waltari Marjatta Luukkosega. Nende tütar, tulevane kirjanik ja tõlkija [[Satu Waltari]] (Satu Elstelä), sündis [[1932]]. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja [[Suomen Kuvalehti]] toimetajana ja [[Yleisradio]] ajakirjanikuna. [[1930. aastad|1930. aastatel]] kirjutas Waltari nii [[romaan]]e, [[lühiromaan]]e, [[muinasjutt]]e, luuletusi, [[reisijutt]]e kui ka [[näidend]]eid (viimaseid koguni 26 tükki). Ta kirjutas ka palju filmikäsikirju; tuntuim nende põhjal valminud film oli "Hulkuri valss" (1941). Ka tema romaanide põhjal on tehtud filme; kokku on Waltari teoste järgi tehtud 33 filmi. Sõja ajal kirjutas ta ka poliitilisi ja patriootlikke teoseid ning rindekirjeldusi [[Talvesõda|Talvesõjast]], samuti ajaloolisi romaane. Rahvusvahelist tähelepanu äratas Mika Waltari aga vahetult pärast sõda, [[1945]]. aastal ilmunud ajaloolise romaaniga "Sinuhe" (''Sinuhe egyptiläinen''), mis jõudis muu hulgas USA bestsellerite hulka. "Sinuhe" on tõlgitud enam kui 40 keelde. Sellele järgnesid paljud teised ajaloolised romaanid. [[1957]]. aastal sai Mika Waltarist [[Soome Akadeemia]] liige. Alates [[1964]]. aastast ei olnud Waltari enam eriti viljakas. Tema loomingulist jõudu vähendasid ka alkoholi- ja psüühilised probleemid ning vanemas eas [[kopsuvähk]]. Waltari on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. ==Tunnustus== * Mika Waltari sai Riigi kirjandusauhinna aastatel [[1933]], [[1934]], [[1936]], [[1949]] ja [[1953]]. * [[1947]] [[Aleksis Kivi auhind]] * [[1952]] anti talle medal [[Pro Finlandia]]. * [[1970]]. aastal sai Waltarist [[Turu Ülikool]]i audoktor. * Mika Waltari kodu lähedal Helsingis on talle püstitatud mälestusmärk. * Helsingis on temanimeline park ja [[Porvoo]]s Mika Waltari tänav. * Tema auks on nimetatud kaks [[asteroid]]i – asteroid number 4266 kannab nime Mika Waltari ja asteroid number 4512 nime Sinuhe. * [[2004]]. aastal valitud [[Suured soomlased|saja suurima soomlase nimekirjas]] sai ta 31. koha. * [[2008]]. aastal valisid soomlased "Sinuhe" oma kõige armastatumaks raamatuks. ==Eesti keeles ilmunud teosed== * "[[Suur illusioon]]", tõlkinud [[Aleksander Rahkama]], Tartu: Loodus, 1929 ([[Looduse kroonine romaan]] nr 12), 222 lk * "Distsiplineerimatu sugupõlv: tõsine komöödia" (3. vaatus, 7 pilti), tõlkinud [[August Korsen]], Tallinn: Mutsu Teatrikirjastus, 193?, 77 lk * "Võõras mees tuli tallu", tõlkinud [[August Hanko]], Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 219 lk * "Lõppvaatus", soome keelest tõlkinud [[Lembit Riisen]], Tartu: Turist, 1939, 171 lk *"[[Sinuhe, egiptlane|Sinuhe: viisteist raamatut arst Sinuhe elust umbes 1390-1335 e. Kr.]]", 1.-2. osa, tõlkinud [[Johannes Aavik]], [[Eesti Kirjastus Orto]], [[1954]] (ilmunud samal aastal samalt kirjastuselt nii Göteborgis kui ka Torontos; 384+384 lk); 2. trükk ühes köites Tallinn: Eesti Raamat, 1991, järelsõna Mart Mäger, 683 lk * "[[Tants üle haudade]]: romaan Porvoo riigipäeva ajast", tõlkinud [[Valve Ristkok]], Toronto: Orto, 1955, 227 lk * "Angelos: tema päevaraamat Konstantinoopoli vallutamisest a. 1453 Kristuse ajastu lõppedes", tõlkinud [[Valve Saretok]], Toronto: Orto, [[1955]], 416 lk * "[[Kaarin Magnusetütar]]", tõlkinud [[Johannes Aavik]], Toronto: Orto, [[1956]], 286 lk * "[[Mikael Karvajalg]]: Mikael Karvajala noorus ja imelikud juhtumused mitmel maal kuni aastani 1527", 1.-2. kd (1.–10. raamat – "Mikael Hakimi" eellugu), tõlkinud [[Harry Ingelman]], Toronto: Orto, [[1957]], 446+356 lk * "[[Mikael Hakim]]: kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse" (1.–10. raamat ehk ainus täielikult eesti keeles ilmunud Hakim), tõlkinud Valve Ristkok, Toronto: Orto, [[1958]], 488+656 lk * "[[Turms, surematu|Turms surematu]]" 1.-2. osa), tõlkinud Johannes Aavik, Toronto: Orto, [[1959]], 304+258 lk * "[[Ei ole homset päeva]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, [[1962]], 82 lk * "[[Kuldkihar]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, [[1963]], 79 lk * "[[Õispuu (romaan)|Õispuu]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1963, 70 lk * "[[Feliks Õnnelik]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1963, 183 lk * "[[Ahvatlev kuristik]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, [[1964]], 75 lk * "[[Seda ei juhtu]]", tõlkinud Harry Ingelman, Toronto: Orto, 1964, 60 lk * "[[Riigi saladus: Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja kevadel a. 30 p. Kr.]]", tõlkinud Johannes Aavik, Toronto: Orto, [[1965]], 422 lk * "[[Fine van Brooklyn]]", tõlkinud [[Endel Mallene]], sari [[Loomingu Raamatukogu]] nr 20-21, Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[1969]], 85 lk * "[[Võõras mees tuli tallu]]. [[Fine van Brooklyn]]. [[Kuumaastik]]", tõlkinud [[Endel Mallene]] ja [[Piret Saluri]], Tallinn: [[Eesti Raamat]], [[1984]], 184 lk * "[[Midagi sellist ei juhtu]]", tõlkinud [[Kaire Puumets]], Tallinn: Katherine, [[1990]], 60 lk * "Mikael Hakim", (raamatud 1–3) tõlkinud Kaire Puumets, Tallinn: Katherine, [[1991]], 207 lk, ISBN 5797903350 * "Mikael Hakim" (2. osa – raamatud 4–7)", tõlkinud Kaire Puumets, Tallinn: Katherine, 1991, 299 lk, ISBN 5797903350 ** "Mikael Hakimi" kolmas osa jäi ilmumata, sest kirjastus läks enne pankrotti. * "[[Imeline Joosef]], ehk, Elu on seiklus: tõsine ajaviiteromaan", tõlkinud [[Andres Lepp]], Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[1994]], 175 lk, ISBN 9985812123 * "Karina Månsdotter", tõlkinud Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, 1994, 199 lk, ISBN 998581214X * "[[Johannes Angelos]]: tema päevaraamat Konstantinoopoli vallutamisest aastal 1453 Kristuse maailmaaja lõpul", tõlkinud Andres Lepp, Tallinn: Sinisukk, [[1995]], 397 lk, ISBN 9985812360 * "Turms, surematu: tema maapealne elu 520.-450. aasta paiku eKr kümnes raamatus", tõlkinud [[Uno Liivaku]], Tallinn: Monokkel, 1996, 729 lk, ISBN 9985540212, kordustrükk Tallinn: Varrak, 2016, 591 lk * "[[Neli päevaloojakut]]: romaan romaanist: mõeldud täiskasvanud lastele ja õnnelikele täiskasvanuile, kes iial ei saa täiskasvanuiks", tõlkinud [[Tiiu Kokla]], sari [[Loomingu Raamatukogu]] nr 31/32, Tallinn: Perioodika, 1996, 112 lk, ISBN 5797906031 * "[[Feliks Õnnelik]]", tõlkinud Tiiu Kokla, sari Loomingu Raamatukogu nr 33/34, Tallinn: Perioodika, [[2000]], ISBN 9985868781 * "[[Suur illusioon]]", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2005]], ISBN 9985310039 * "[[Tõde Eestist, Lätist ja Leedust]]", soome keelest tõlkinud [[Ene Kaaber]], eessõna [[Seppo Zetterberg]], Tallinn: Varrak, 2008, 134 lk, ISBN 9789985317150 (raamatus on ka kommentaar: [[Mart Laar]], "Mika Waltari ja okupeeritud Eesti 1940-1941") * "[[Sinuhe, egiptlane]]: viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390-1335 e. Kr.", tõlkinud Piret Saluri, järelsõna Mart Mäger, Tallinn: Varrak, 2009, 748 lk, ISBN 9789985319833, kordustrükk 2020 * "[[Inimkonna vaenlased]]", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2013]], 678 lk, ISBN 9789985329061 * "[[Riigi saladus: Markus Mezentius Manilianuse üksteist kirja 30. aasta kevadest pKr]]", tõlkinud Piret Saluri, järelsõna [[Tiit Aleksejev]], Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2016]], 374 lk, ISBN 9789985338186 * "Mikael Karvajalg: Mikael Karvajala noorus ja imelikud seiklused paljudes maades kuni 1527. aastani", 1.-2. kd, tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: Varrak, [[2019]], 739 lk, ISBN 9789985347775 * "Mikael Hakim", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn, Varrak, 2023, [[ISBN 9789985358894]] === Kriminaalromaanid === * "[[Kes tappis proua Skrofi?]]", tõlkinud [[August Hanko]], Tallinn: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, [[1940]] (254 lk), ümbertrükk Ecotalent, 1994 (254 lk) * "[[Kes tappis proua Skrofi?]]", tõlkinud [[Ants Paikre]], Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 170 lk, sarjas [[Mirabilia]], ISBN 5450012314 * "[[Komissar Palmu eksitus]]", tõlkinud [[Mari Vaba]], Tallinn: [[Eesti Raamat]], [[1996]], 167 lk, sarjas Mirabilia, ISBN 9985650808 * "[[Tähtede seis on selline, komissar Palmu]]", tõlkinud Mari Vaba, Eesti Raamat, 1996, 198 lk, sarjas Mirabilia, ISBN 9985650913 ==Teosed== === Romaanid ning novelli- ja muinasjutukogud === * "Jumalaa paossa" (1925) * "Kuolleen silmät. Kertomuksia tuntemattoman ovilta." ('''Kristian Korppi''' nime all) (1926) * "Suuri illusioni" (1928) * "Dshinnistanin prinssi." (muinasjutte) (1929) * "Yksinäisen miehen juna" (1929) * "Jättiläiset ovat kuolleet."' (novelle ja näidend) (1930) * "Appelsiininsiemen"' (1931) * "Keisarin tekohampaat" ('''Leo Rainio''' nime all; koos [[Armas J. Pulla]]ga) (1931) * "Siellä missä miehiä tehdään" (1931) * "Kiinalainen kissa ja muita satuja" (1932) * "Punainen Madonna" (Leo Rainio nime all, koos Armas J. Pullaga) (1932) * "Älkää ampuko pianistia!" (Leo Rainio nime all, koos Armas J. Pullaga) (1932) * "Mies ja haave" (1933) * "Sielu ja liekki" (1934) * "Palava nuoruus" (1935) * "Surun ja ilon kaupunki" (1936) * "Vieras mies tuli taloon" (1937) * "Jälkinäytös" (1938) * "Ihmeellinen Joosef eli elämä on seikkailu" (1938) * "Kuka murhasi rouva Skrofin?" (1939) * "Komisario Palmun erehdys" (1940) * "Antero ei enää palaa" (1940) * "Fine van Brooklyn" (1941) * "Ei koskaan huomispäivää!" (1942) * "Isästä poikaan" (1942) * "Kaarina Maununtytär" (1942) * "Novelleja" (1943) * "Rakkaus vainoaikaan" (1943) * "Tanssi yli hautojen" (1944) * "Jokin ihmisessä" (1944) * "Unohduksen pyörre. Kertomus kadonneesta miehestä" ('''Leo Arne''' nime all) (1944) * "Sinuhe egyptiläinen" (1945) * "Lähdin Istanbuliin. Totta ja tarua Euroopasta 1947" (1948) * "Jäinen saari" (1947) * "Mikael Karvajalka" (1948) * "Kultakutri" (1948) * "Mikael Hakim" (1949) * "Neljä päivänlaskua" (1949) * "Johannes Angelos" (1952) * "Kuun maisema" (1953) * "Ennen maailmanloppua" (1953) * "Pariisilaissolmio" (1953) * "Ihmisen vapaus" (1953) * "Koiranheisipuu" (1953) * "Yksinäisen miehen juna – Lähdin Istanbuliin" (1954) * "Turms Kuolematon" (1955) * "Vallaton Waltari" (1957) * "Feliks onnellinen" (1958) * "Valtakunnan salaisuus" (1959) * "Tähdet kertovat, komisario Palmu" (1962) * "Ihmiskunnan viholliset" (1964) * "Lepäisit jo rauhassa, Komisario Palmu" (kasutamata jäänud filmistsenaarium) * "Lukittu laatikko ja muita kertomuksia" (1978) * "Nuori Johannes" (1981) === Luulekogud === * "Sinun ristisi juureen" (religioosset luulet) (1929) * "Valtatiet" (koos [[Olavi Paavolainen|Olavi Paavolaisega]] (1928) * "Muukalaislegioona" (1929) * "Riimikronikka joulukirjoista" (1936) * "Runoja 1925–1945" (1945) === Näidendid === * "Yö yli Euroopan" (1933) * "Kuriton sukupolvi" (1937) * "Akhnaton, auringosta syntynyt" (1937) * "Hämeenlinnan kaunotar" (1939) * "Maa on ikuinen" (1941) * "Tulevaisuuden tiellä" (1941) * "Hankala kosinta" (1942) * "Paracelsus Baselissa" (1943) * "Elämän rikkaus" (1947) * "Noita palaa elämään" (1947) * "Portti pimeään" (1947) * "Leikkaus" (kuuldemäng) (1952) * "Yli Suomenlahden" (1952) === Muid teoseid === * "Aiotko kirjailijaksi. Tuttavallista keskustelua kaikesta siitä mitä nuoren kirjailijan tulee tietää." (1935) * "Kirjateollisuusasiatoimisto osakeyhtiö 1910–1935" (1935) * "Helsinki kautta vuosisatojen" (1937) * "Kotikaupunkimme Helsinki" (koos [[A. Blomberg]]iga) (1941) * "Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta" ('''Nauticuse''' nime all) (1941) * "Hyvin harkittu – puoleksi tehty. Rationalisointi aseena tuotantotaistelussa." (1942) * "Neuvostovakoilun varjossa. Helsingin neuvostolähetystö kiihotus- ja vakoilutoiminnan keskuksena." (1942) * "Rakennustaide ja standardi. Jälleenrakentamisen ydinkysymyksiä." (1942) == Kirjandus == * [[Toivo Kuldsepp]], "Mika Waltari ja Eesti" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 6, lk 336–338 * [[Vaime Kabur]], "Mika Waltari 19.9.1908 – 26.8.1979" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1979, nr 11, lk 1635–36 * [[Helena Sepp]], "Eesti NSV ajaloo käsitlemisest Soomes" (ka raamatust: Nauticus [Mika Waltari], ''Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta'', 1941) – [[Ajalooline Ajakiri]] [[1999]], nr 1, lk 63–74 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://artikkelihaku.kansallisbiografia.fi/artikkeli/702/ Elulugu lehel kansallisbiografia.fi] * [http://www.postimees.ee/031205/esileht/kultuur/185065.php "Waltari taastulek"], [[Postimees]], 3. detsember 2005 * [[Jukka Kiho]], [http://www.epl.ee/artikkel/421527&kysitlus=201-1 "Mika Waltari Baltimaade paljastus ilmus uues trükis"], [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=22620 "Ameeriklane varastas soomlase romaani"], Postimees, 25. juuli 2008 * [[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/?id=34499 "Soome tulekandjaist suurim – Mika Waltari 100"], Postimees, 19. september 2008 * [[Piret Saluri]], [http://www.postimees.ee/?id=34500 "Kommentaar: võim ja vaim Mika Waltari loomingus eesti lugeja silmaga"], Postimees, 19. september 2008 {{JÄRJESTA:Waltari, MIka}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Soome kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 21pwz6ayezkui3kioi7kqcso9cg3o5j Eesti NSV Siseministeerium 0 133155 7234678 7223408 2026-09-15T19:39:55Z NOSSER 8097 /* Eesti NSV SM, 1946 */ 7234678 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Eesti NSV Siseministeerium |embleem = File:MVD Badge (Solid Colors).svg |embleemiallkiri = |pilt = Pagari kvartal 2013-06-02.JPG |pildiallkiri = Vaade siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel |lühend = ENSV SM |asutatud = 1946 |lõpp = 1990 |tüüp = |asukoht = [[Pagari tänav]] 2, Tallinn |emaorg = [[NSV Liidu Siseministeerium]] |allorg = siseasjade valitsused ja osakonnad |töötajad = |eelarve = }} '''Eesti NSV Siseministeerium''' oli [[Eesti NSV]] sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991. Eesti NSV SM oli [[liidulis-vabariiklik ministeerium]], mis allus nii [[NSV Liidu Siseministeerium]]ile kui ka [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]le. Eesti NSV Siseministeeriumi ülesanne oli [[avalik kord|avaliku korra]] tagamine, võitlus kriminaal[[kuritegevus]]e vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning [[tuletõrje]] ja [[kinnipidamisasutus]]te valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina]] ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks. 6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71<ref>««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1</ref> ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627<ref>««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)</ref>" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «[[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i põhimääruse».<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29262 "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta], RT 1991, 22, 262</ref> == Juhid ja organisatsioon == * Siseminister [[Aleksander Resev]] 20. mai 1944 – 27. veebruar 1951 * Siseminister [[Johan Lombak]] 27. veebruar 1951 – 30. aprill 1953 * Siseminister [[Valentin Moskalenko]] 16. märts<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999, nr 4 lk 58</ref> 1953 – 23. mai 1953; * Siseminister [[Mihhail Krassman]] 29. mai 1953 – 5. september 1953 * Siseminister [[Johan Lombak]] 5. september 1953 – 26. september 1959 * Siseminister [[August Pork]] 26. september 1959 – 19. juuni 1961 * Siseminister [[Valter Ani]] 19. juuni 1961 – 9. november 1962 * Ühiskondliku korra kaitse minister [[Valter Ani]] 9. november 1962 – 4. detsember 1968 * Siseminister [[Valter Ani]] 4. detsember 1968 – 27. märts 1979 * Siseminister (kindral-major) [[Marko Tibar]] 27. märts 1979 – 17. aprill 1990 * Siseminister [[Olev Laanjärv]] 18.04.1990 – {{vaata ka|Eesti NSV siseministrite loend}} ja SM asetäitjad === Eesti NSV SM, 1991 === Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus]], Siseministeeriumi Uurimisvalitsuse ülemad: Pavel Beilinson<ref> ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 12. november 1982 Nr. 40 (642), Art 594</ref><ref>[https://www.ejc.ee/templates/articlecco_cdo/aid/922914/jewish/-.htm BEILINSON Pavel, polkovnik, sündinud 1927 a.], www.ejc.ee</ref>, Endel Mauer<ref>[https://www.postimees.ee/1995389/endine-uurimisameti-juht-vottis-pargipingil-endalt-elu Endine uurimisameti juht võttis pargipingil endalt elu], Postimees, 27. jaanuar 2003</ref>, ; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]]; aadress [[Pikk tänav]] 19, Tallinn ** Raskete kuritegude vastu võitlemise jaoskond; ** Autotranspordi ärandamiste vastu võitlemise jaoskond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise valitsus]] ([[SORVVO]]) * ENSV SM juriidiline büroo; * ENSV SM informatsiooni ja analüüsi osakond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivosakond]]; ** korrapidamisteenistus; * ENSV SM kantselei; * Riiklik [[Politseiamet]] (moodustati 20. novembril 1990 ); * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminalistika ja ekspertiisi osakond]]; * [[Riikliku Autoinspektsiooni valitsus]]; * [[Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ning passiosakond]]; * [[Päästeamet#Ajalugu|Siseministeeriumi Tuletõrjeamet]]; * ENSV SM [[Paikuse politseikool|Politseikool Paikusel]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Paranduslike Tööde Valitsus]]; ** [[Keskvangla|Eeluurimisvangla nr 1]]; Üldrežiimiga koloonia [[Harku vangla|JUM 422/1]]; Range režiimiga koloonia [[Murru vangla|JUM 422/2]]; Tugevdatud režiimiga koloonia [[Rummu vangla|JUM 422/3]]; Range režiimiga koloonia [[Ämari vangla|JUM 422/4]]; Üldrežiimiga koloonia [[Tallinna vangla|JUM 422/5]]; Asunduskoloonia [[Sooniste mõis|Soonistes]] [[Sooniste vangla|JUM 422/6]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] Laukna alevis; Asunduskoloonia JUM-422/7, Viljandi maakonnas [[Karksi-Nuia]]l; Asunduskoloonia JUM-422/8, Rummu alevis; Tallinna süüdimõistetute haigla JUM 422/9<ref>[https://dea.digar.ee/page/teatajapoliit/1991/05/11/3 Kiri Patareist Eesti vangaist praegu], Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991</ref>; :Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium<ref>Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"</ref> (M) [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänaval]]; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium<ref>[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990)]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud [[Leo Õispuu]]</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/1990_17_20_september.pdf Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine], EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66</ref>; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi poliitosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi kaadrite osakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi sideosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi finantsosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi meditsiiniteenistuse osakond]]; ** 2. spetsiaaljaoskond; ** grupp ZAS; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi sekretariaat]]; ** [[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivsidekeskus]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi automajand]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi õppekeskus]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi eksperimantaal montaaž-ekspluatatsiooni valitsus Signaal]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi transpordivalitsus]]; * Eesti NSV Siseministeeriumi juures asuv<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29257?tegevus=salvesta-link ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989</ref> Ametkonnaväline Valveosakond ([[Viru tänav]] 1 // [[Vene tänav]] 2/4, [[Tartu maantee]] 53<ref>[https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=v%C3%A4line ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus], www.eki.ee</ref>), Tallinna Linna [[Kalinini rajoon (Tallinn)|Kalinini rajooni]] osakond [[Olevimägi]] 13, [[Mererajoon]] Olevimägi 16, [[Lenini rajoon]] [[Toomkooli tänav]] 1 {{vaata ka|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} == Ajalugu == === Eesti NSV SM, 1946 === 1946. aastal nimetati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu]] ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused. * [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] *Eesti NSV Siseministeeriumi [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|Sõjavangide ja interneeritute]] osakond *Eesti NSV Siseministeeriumi Lastekolooniate osakond jt. === Eesti NSV SM, 1952 === 1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad: * Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin; * Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[alampolkovnik]] A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev; * Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[major]] I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov. === Eesti NSV ühendSM, 1953 === Pärast NSV Liidu NLKP juhi [[Jossif Stalin]]i surma 5. märtsil 1953 moodustunud [[Lavrenti Beria]] ja [[Georgi Malenkov]]i kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministriks ning seniste eraldatud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi]] ja [[NSV Liidu Siseministeerium|Siseministeeriumi]] ühendamise ühiseks [[NSV Liidu Siseministeerium]]iks. Eesti NSV toimus [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|riikliku julgeoleku ministeeriumi]] ühinemisprotsess väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud [[sisejulgeolek]]u ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] struktuuriüksused ja nende juhid.<ref>[http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Valdur_Ohmann_lk82-89.pdf ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–-1954. VALDUR OHMANN]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== Ministrid ==== * [[Valentin Moskalenko]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni 27. maini 1953. aastal; * [[Mihhail Krassman]],<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999 nr 4, lk 60</ref> Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 27. maist kuni 2. septembrini 1953. aastal; * [[Johan Lombak]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 2. septembrist 1953 kuni märts 1954. ==== Organisatsioon ==== * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond]] ([[vastuluure]]), ** [[vanemleitnant]] [[Elmar Vertman]], 23. mai 1953 –, osakonna ülem; ** [[Ilja Ziterov]], märtsist 1953 –, osakonnaülema asetäitja; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 2. osakond]] ([[välisluure]]), * Eesti NSV Siseministeeriumi 4. osakond (nõukogudevastane relvastatud vastupanu), ** [[major]] [[Oskar Borel]], 23. mai 1953 – august 1953, osakonna ülem; ** [[Vassili Beljajev]], mai 1953 – juuni 1953, osakonna ülema asetäitja; * Eesti NSV Siseministeeriumi 5. osakond (rahvavaenlaste otsimine majandusobjektidel), * [[kapten]] [[Eduard Kikas]], 27. mai 1953 –, osakonna ülem; ** Osakonna ülema asetäitja ** 5. osakonna 1. jaoskonna ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]] (15. juuni 1953 – 10. 1953) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]], * [[major]] [[Ivan Josepson]], osakonna ülem; ** [[alampolkovnik]] [[Ivan Boreiša]], mai 1953 – aprill 1954, osakonna ülema asetäitja; * Eesti NSV Siseministeeriumi 8. osakond ([[šifreerimine]]), ** [[alampolkovnik]] [[Genrih Andrussov]] 23. mai 1953 –, osakonna ülem; ** Osakonna ülema asetäitja * Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakond, ** 1. Eriosakonna ülem [[polkovnik]] [[Oskar Avik]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 2. eriosakond (salajase pealtkuulamise tehniline kindlustamine), ** 2. Eriosakonna ülem [[kapten]] [[Arnold Ibrus]] 23. mai 1953 –; ** 2. Eriosakonna ülema asetäitja * Eesti NSV Siseministeeriumi 3. eriosakond (dokumentide valmistamine operatiivtööks, salakiri, dokumentide ja [[käekirja ekspertiis]]), ** 3. Eriosakonna ülem [[major]] [[Vladimir Smirnov]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 4. eriosakond ([[raadiovastuluure]]alane tegevus), ** 4. Eriosakonna ülem, [[alampolkovnik]] [[German Jermakov]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 6. eriosakond (kirjavahetuse [[perlustratsioon]] ja sõja[[tsensuur]]), ** 6. Eriosakonna ülem,[[kapten]] K. Kohver 23. mai 1953 – ; ** 10. erijaoskond, ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]], 10. oktoober 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Vanglate osakond, [[major]] [[Ivan Erm]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Kaadriosakond, [[major]] [[Aleksander Naruson]], 23. mai 1953 – 1961; * Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrjevalitsus, [[major]] [[Georgi Kosse]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi 11. valitsus (sõja- ja [[riigisaladus]]te kaitse trükis- [[tsensuur]])<ref>[[Jaak Pihlau]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE]. AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>, [[major]] [[Ilmar Kübar]], [23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Kohaliku õhutõrjeteenistuse osakond, [[insenermajor]] [[Aleksander Pihlapson]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Rahandusosakond, intendanditeenistuse [[kapten]] Karl Rebane, 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Arhiiviosakond, [[Maria Muzõkantova]]; * Eesti NSV Siseministeeriumi Haldusosakond. ülem [[major]] [[Karl Päro]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] === Eesti NSV SM, 1954 === * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus]] * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ** Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond; ** Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond; ** Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond; ** Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp. === Eesti NSV ÜKKM, 1962–1968 === [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]], * [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Tuletõrje Valitsus]], ülem (1965-1974) [[Jaan Vaarmann]] * [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Miilitsavalitsuse Ametkonnaväline Valve]]valitsus === Eesti NSV SM, 1968 === 1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus [[Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsus]]eks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide [[Rahvasaadikute nõukogu|Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede]] [[siseasjade osakond]]adeks või [[siseasjade valitsus|valitsusteks]].<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 nr 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"</ref> Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe. === Eesti NSV SM, 1974 === 1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: * Staap * Uurimisosakond; ** Uurimisjaoskond; ** Kontroll-metoodiline grupp; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]] ** Profülaktika osakond *** Üldprofülaktika jaoskond; *** Individuaalprofülaktika jaoskond; *** Alaealiste kuritegude profülaktika jaoskond; ** Jälituse osakond; *** Välismaalaste vastu suunatud kuritegude vastu võitlemise jaoskond; ** A jaoskond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ** 1., 2., 3., 4. jaoskond; * === Eesti NSV SM, 1989-1990 === SM struktuur 1989: * Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja liikmekandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid.<ref>[https://web.archive.org/web/20191005195420/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004247 ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> * Kantselei * Sekretariaat (15 töötajat) * Kaadriosakond (23 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]], [[Pikk tänav]] 19 ** 1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat) ** 2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat) ** 3. osakond ** 1. jaoskond ** 4. jaoskond (narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ([[SORVVO]]) ** 1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat) ** 2. jaoskond (6 töötajat) ** 3. jaoskond (10 töötajat) ** kantselei (2 töötajat) * ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat) * ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus * Poliitosakond<ref>Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428</ref> (7 töötajat) * Majandusteenistus * Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat) ** Korrapidamisosakond (21 töötajat) ** Kriminaaljälituse osakond ** Uurimisosakond * 3. osakond (10 töötajat) * Avaliku korra osakond * Profülaktilise töö osakond * Passiosakond (5 töötajat) * Sideosakond (9 töötajat) * 2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat) * Erivedude osakond (3 töötajat) * Välissuhete rühm (1 inimene) * Meditsiiniosakond (8 inimest) * Hooldusosakond (20 töötajat) * Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene) * Pressibüroo (2 inimest) * Objekt R-6-68 * Objekt 3702 * Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat) * Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat) * Finants-planeerimise osakond (29 töötajat) * Õppekeskus * Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat) * Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ([[OVIR]], 15 töötajat); * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] (13 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] * Kriminalistika-ekspertiisi osakond # Füüsika-keemia laboratoorium # "Sled" süsteemi grupp # Fotolaboratoorium * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] === NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s === {{Vaata|NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed}} * [[NKVD|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissaraadi]]/[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Siseväed (''ВВ НКВД – МВД/МГБ СССР'') 1945–1951. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Sisekaitseväed ja [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed]] (''ВО МГБ/КО МВД СССР'') alates 6. maist 1951 * [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Konvoi- ja Sisevalveväed 12. märtsist ''1954'' (''войска ВиКО МВД СССР'') * [[NSV Liidu Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]]i Siseväed 1962–1968 (''ВВ МООП СССР'' ) * [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Siseväed (''ВВ МВД СССР'' ) 28. november 1968–1991. aastani ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede [[40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon]] (''40 осмбм (в/ч 5460'') [[s/o 5460]], [[Alice Tisleri tänav]]al Tallinnas<ref>[http://www.soldat.ru/force/sssr/vvsssr.html Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.]</ref>, viimane ülem alampolkovnik Abdulmukmin Abdulkaparov. 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon loodi Tallinnas 1966. aastal ja formeeriti 1989. aastal [[24. motoriseeritud eri-miilitsapolk|24. motoriseeritud eri-miilitsapol]]guks. [[Polk|Polgus]] oli 2 patrull[[pataljon]]i kokku kuue patrull[[rood]]uga (igaühes u 70–100 ajateenijat), autorood ja varustusrood (kokku alla 1000 sõjaväelase).<ref name="siseminist">[https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/noukogude-liidu-relvajoud-eestis-1944-1995/ Siseministeeriumi väeosad], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, kes teostasid [[Posti-patrullteenistus|posti-patrullteenistus]]t Tallinna linnas ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede 42. sisevägede diviisi [[357. konvoipolk]] (1968–1992) [[s/o 7519]] (''357 кп (в/ч 7519''<ref>42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)</ref>), [[Rahumäe tee]]l Tallinnas ja [[Rummu]]s, kinnipidamiskohtade ([[Keskvangla|Eeluurimisvangla nr 1]], [[Harku vangla|JUM-422/1]], [[Tallinna vangla|JUM-422/5]], [[Murru vangla|JUM-422/2]], [[Rummu vangla|JUM-422/3]], [[Ämari vangla|JUM-422/4]]) valve. Lisaks kolmele konvoi[[pataljon]]ile oli [[polk|polgus]] ka [[motolaskurpataljon]] [[massirahutus]]te mahasurumiseks.<ref name="siseminist" /> == Vaata ka == * [[miilitsa piirkonnainspektor]] * [[NSV Liidu SM Tallinna Ohvitseride Kool]] (''Таллинская офицерская школа МВД СССР'') *ENSV Siseministeeriumi, kindral [[Ivan Panfilov]]i nimeline Klooga pioneerilaager<ref>[https://dea.digar.ee/page/harjuelu/2009/12/11/7 Millist elu elatakse endises riigivanema suvilas ?]. Harju Elu nr 50, 11. detsember 2009</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/vahipostil/1954/05/21/5 Tervistkosutav puhkus lastele]. Vahipostil nr 21, 21. mai 1954</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Alati avangardis. Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud [[Osvald Siimonlatser]]. Eesti Raamat. Tallinn 1971. 336 lk [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid‎|Siseministeerium]] [[Kategooria:Siseministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium| ]] if44o42pvi1jwf4ocqfq6n3f9yg9hw6 7234693 7234678 2026-09-15T19:57:14Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7234693 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Eesti NSV Siseministeerium |embleem = File:MVD Badge (Solid Colors).svg |embleemiallkiri = |pilt = Pagari kvartal 2013-06-02.JPG |pildiallkiri = Vaade siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel |lühend = ENSV SM |asutatud = 1946 |lõpp = 1990 |tüüp = |asukoht = [[Pagari tänav]] 2, Tallinn |emaorg = [[NSV Liidu Siseministeerium]] |allorg = siseasjade valitsused ja osakonnad |töötajad = |eelarve = }} '''Eesti NSV Siseministeerium''' oli [[Eesti NSV]] sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991. Eesti NSV SM oli [[liidulis-vabariiklik ministeerium]], mis allus nii [[NSV Liidu Siseministeerium]]ile kui ka [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]le. Eesti NSV Siseministeeriumi ülesanne oli [[avalik kord|avaliku korra]] tagamine, võitlus kriminaal[[kuritegevus]]e vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning [[tuletõrje]] ja [[kinnipidamisasutus]]te valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina]] ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks. 6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71<ref>««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1</ref> ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627<ref>««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)</ref>" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «[[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i põhimääruse».<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29262 "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta], RT 1991, 22, 262</ref> == Juhid ja organisatsioon == * Siseminister [[Aleksander Resev]] 20. mai 1944 – 27. veebruar 1951 * Siseminister [[Johan Lombak]] 27. veebruar 1951 – 30. aprill 1953 * Siseminister [[Valentin Moskalenko]] 16. märts<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999, nr 4 lk 58</ref> 1953 – 23. mai 1953; * Siseminister [[Mihhail Krassman]] 29. mai 1953 – 5. september 1953 * Siseminister [[Johan Lombak]] 5. september 1953 – 26. september 1959 * Siseminister [[August Pork]] 26. september 1959 – 19. juuni 1961 * Siseminister [[Valter Ani]] 19. juuni 1961 – 9. november 1962 * Ühiskondliku korra kaitse minister [[Valter Ani]] 9. november 1962 – 4. detsember 1968 * Siseminister [[Valter Ani]] 4. detsember 1968 – 27. märts 1979 * Siseminister (kindral-major) [[Marko Tibar]] 27. märts 1979 – 17. aprill 1990 * Siseminister [[Olev Laanjärv]] 18.04.1990 – {{vaata ka|Eesti NSV siseministrite loend}} ja SM asetäitjad === Eesti NSV SM, 1991 === Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus]], Siseministeeriumi Uurimisvalitsuse ülemad: Pavel Beilinson<ref> ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 12. november 1982 Nr. 40 (642), Art 594</ref><ref>[https://www.ejc.ee/templates/articlecco_cdo/aid/922914/jewish/-.htm BEILINSON Pavel, polkovnik, sündinud 1927 a.], www.ejc.ee</ref>, Endel Mauer<ref>[https://www.postimees.ee/1995389/endine-uurimisameti-juht-vottis-pargipingil-endalt-elu Endine uurimisameti juht võttis pargipingil endalt elu], Postimees, 27. jaanuar 2003</ref>, ; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]]; aadress [[Pikk tänav]] 19, Tallinn ** Raskete kuritegude vastu võitlemise jaoskond; ** Autotranspordi ärandamiste vastu võitlemise jaoskond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise valitsus]] ([[SORVVO]]) * ENSV SM juriidiline büroo; * ENSV SM informatsiooni ja analüüsi osakond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivosakond]]; ** korrapidamisteenistus; * ENSV SM kantselei; * Riiklik [[Politseiamet]] (moodustati 20. novembril 1990 ); * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminalistika ja ekspertiisi osakond]]; * [[Riikliku Autoinspektsiooni valitsus]]; * [[Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ning passiosakond]]; * [[Päästeamet#Ajalugu|Siseministeeriumi Tuletõrjeamet]]; * ENSV SM [[Paikuse politseikool|Politseikool Paikusel]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Paranduslike Tööde Valitsus]]; ** [[Keskvangla|Eeluurimisvangla nr 1]]; Üldrežiimiga koloonia [[Harku vangla|JUM 422/1]]; Range režiimiga koloonia [[Murru vangla|JUM 422/2]]; Tugevdatud režiimiga koloonia [[Rummu vangla|JUM 422/3]]; Range režiimiga koloonia [[Ämari vangla|JUM 422/4]]; Üldrežiimiga koloonia [[Tallinna vangla|JUM 422/5]]; Asunduskoloonia [[Sooniste mõis|Soonistes]] [[Sooniste vangla|JUM 422/6]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] Laukna alevis; Asunduskoloonia JUM-422/7, Viljandi maakonnas [[Karksi-Nuia]]l; Asunduskoloonia JUM-422/8, Rummu alevis; Tallinna süüdimõistetute haigla JUM 422/9<ref>[https://dea.digar.ee/page/teatajapoliit/1991/05/11/3 Kiri Patareist Eesti vangaist praegu], Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991</ref>; :Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium<ref>Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"</ref> (M) [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänaval]]; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium<ref>[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990)]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud [[Leo Õispuu]]</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/03/1990_17_20_september.pdf Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine], EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66</ref>; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi poliitosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi kaadrite osakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi sideosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi finantsosakond]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi meditsiiniteenistuse osakond]]; ** 2. spetsiaaljaoskond; ** grupp ZAS; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi sekretariaat]]; ** [[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivsidekeskus]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi automajand]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi õppekeskus]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi eksperimantaal montaaž-ekspluatatsiooni valitsus Signaal]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi transpordivalitsus]]; * Eesti NSV Siseministeeriumi juures asuv<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29257?tegevus=salvesta-link ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989</ref> Ametkonnaväline Valveosakond ([[Viru tänav]] 1 // [[Vene tänav]] 2/4, [[Tartu maantee]] 53<ref>[https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=v%C3%A4line ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus], www.eki.ee</ref>), Tallinna Linna [[Kalinini rajoon (Tallinn)|Kalinini rajooni]] osakond [[Olevimägi]] 13, [[Mererajoon]] Olevimägi 16, [[Lenini rajoon]] [[Toomkooli tänav]] 1 {{vaata ka|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} == Ajalugu == === Eesti NSV SM, 1946 === 1946. aastal nimetati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu]] ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused. * [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] *Eesti NSV Siseministeeriumi [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|Sõjavangide ja interneeritute]] osakond *Eesti NSV Siseministeeriumi Lastekolooniate osakond ([[Koluvere Lastekasvatuse Koloonia]] 1946–1965, [[Viljandi noortevangla|Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia]] 1954–2008) jt. === Eesti NSV SM, 1952 === 1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad: * Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin; * Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[alampolkovnik]] A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev; * Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[major]] I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov. === Eesti NSV ühendSM, 1953 === Pärast NSV Liidu NLKP juhi [[Jossif Stalin]]i surma 5. märtsil 1953 moodustunud [[Lavrenti Beria]] ja [[Georgi Malenkov]]i kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministriks ning seniste eraldatud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi]] ja [[NSV Liidu Siseministeerium|Siseministeeriumi]] ühendamise ühiseks [[NSV Liidu Siseministeerium]]iks. Eesti NSV toimus [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|riikliku julgeoleku ministeeriumi]] ühinemisprotsess väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud [[sisejulgeolek]]u ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] struktuuriüksused ja nende juhid.<ref>[http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Valdur_Ohmann_lk82-89.pdf ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–-1954. VALDUR OHMANN]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== Ministrid ==== * [[Valentin Moskalenko]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni 27. maini 1953. aastal; * [[Mihhail Krassman]],<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999 nr 4, lk 60</ref> Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 27. maist kuni 2. septembrini 1953. aastal; * [[Johan Lombak]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 2. septembrist 1953 kuni märts 1954. ==== Organisatsioon ==== * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond]] ([[vastuluure]]), ** [[vanemleitnant]] [[Elmar Vertman]], 23. mai 1953 –, osakonna ülem; ** [[Ilja Ziterov]], märtsist 1953 –, osakonnaülema asetäitja; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 2. osakond]] ([[välisluure]]), * Eesti NSV Siseministeeriumi 4. osakond (nõukogudevastane relvastatud vastupanu), ** [[major]] [[Oskar Borel]], 23. mai 1953 – august 1953, osakonna ülem; ** [[Vassili Beljajev]], mai 1953 – juuni 1953, osakonna ülema asetäitja; * Eesti NSV Siseministeeriumi 5. osakond (rahvavaenlaste otsimine majandusobjektidel), * [[kapten]] [[Eduard Kikas]], 27. mai 1953 –, osakonna ülem; ** Osakonna ülema asetäitja ** 5. osakonna 1. jaoskonna ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]] (15. juuni 1953 – 10. 1953) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]], * [[major]] [[Ivan Josepson]], osakonna ülem; ** [[alampolkovnik]] [[Ivan Boreiša]], mai 1953 – aprill 1954, osakonna ülema asetäitja; * Eesti NSV Siseministeeriumi 8. osakond ([[šifreerimine]]), ** [[alampolkovnik]] [[Genrih Andrussov]] 23. mai 1953 –, osakonna ülem; ** Osakonna ülema asetäitja * Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakond, ** 1. Eriosakonna ülem [[polkovnik]] [[Oskar Avik]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 2. eriosakond (salajase pealtkuulamise tehniline kindlustamine), ** 2. Eriosakonna ülem [[kapten]] [[Arnold Ibrus]] 23. mai 1953 –; ** 2. Eriosakonna ülema asetäitja * Eesti NSV Siseministeeriumi 3. eriosakond (dokumentide valmistamine operatiivtööks, salakiri, dokumentide ja [[käekirja ekspertiis]]), ** 3. Eriosakonna ülem [[major]] [[Vladimir Smirnov]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 4. eriosakond ([[raadiovastuluure]]alane tegevus), ** 4. Eriosakonna ülem, [[alampolkovnik]] [[German Jermakov]] * Eesti NSV Siseministeeriumi 6. eriosakond (kirjavahetuse [[perlustratsioon]] ja sõja[[tsensuur]]), ** 6. Eriosakonna ülem,[[kapten]] K. Kohver 23. mai 1953 – ; ** 10. erijaoskond, ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]], 10. oktoober 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Vanglate osakond, [[major]] [[Ivan Erm]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Kaadriosakond, [[major]] [[Aleksander Naruson]], 23. mai 1953 – 1961; * Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrjevalitsus, [[major]] [[Georgi Kosse]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi 11. valitsus (sõja- ja [[riigisaladus]]te kaitse trükis- [[tsensuur]])<ref>[[Jaak Pihlau]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE]. AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>, [[major]] [[Ilmar Kübar]], [23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Kohaliku õhutõrjeteenistuse osakond, [[insenermajor]] [[Aleksander Pihlapson]], 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Rahandusosakond, intendanditeenistuse [[kapten]] Karl Rebane, 23. mai 1953 –; * Eesti NSV Siseministeeriumi Arhiiviosakond, [[Maria Muzõkantova]]; * Eesti NSV Siseministeeriumi Haldusosakond. ülem [[major]] [[Karl Päro]]; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] === Eesti NSV SM, 1954 === * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus]] * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ** Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond; ** Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond; ** Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond; ** Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp. === Eesti NSV ÜKKM, 1962–1968 === [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]], * [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Tuletõrje Valitsus]], ülem (1965-1974) [[Jaan Vaarmann]] * [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Miilitsavalitsuse Ametkonnaväline Valve]]valitsus === Eesti NSV SM, 1968 === 1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus [[Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsus]]eks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide [[Rahvasaadikute nõukogu|Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede]] [[siseasjade osakond]]adeks või [[siseasjade valitsus|valitsusteks]].<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 nr 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"</ref> Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe. === Eesti NSV SM, 1974 === 1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: * Staap * Uurimisosakond; ** Uurimisjaoskond; ** Kontroll-metoodiline grupp; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]] ** Profülaktika osakond *** Üldprofülaktika jaoskond; *** Individuaalprofülaktika jaoskond; *** Alaealiste kuritegude profülaktika jaoskond; ** Jälituse osakond; *** Välismaalaste vastu suunatud kuritegude vastu võitlemise jaoskond; ** A jaoskond; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ** 1., 2., 3., 4. jaoskond; * === Eesti NSV SM, 1989-1990 === SM struktuur 1989: * Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja liikmekandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid.<ref>[https://web.archive.org/web/20191005195420/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004247 ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> * Kantselei * Sekretariaat (15 töötajat) * Kaadriosakond (23 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]], [[Pikk tänav]] 19 ** 1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat) ** 2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat) ** 3. osakond ** 1. jaoskond ** 4. jaoskond (narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ([[SORVVO]]) ** 1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat) ** 2. jaoskond (6 töötajat) ** 3. jaoskond (10 töötajat) ** kantselei (2 töötajat) * ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat) * ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus * Poliitosakond<ref>Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428</ref> (7 töötajat) * Majandusteenistus * Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat) ** Korrapidamisosakond (21 töötajat) ** Kriminaaljälituse osakond ** Uurimisosakond * 3. osakond (10 töötajat) * Avaliku korra osakond * Profülaktilise töö osakond * Passiosakond (5 töötajat) * Sideosakond (9 töötajat) * 2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat) * Erivedude osakond (3 töötajat) * Välissuhete rühm (1 inimene) * Meditsiiniosakond (8 inimest) * Hooldusosakond (20 töötajat) * Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene) * Pressibüroo (2 inimest) * Objekt R-6-68 * Objekt 3702 * Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat) * Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat) * Finants-planeerimise osakond (29 töötajat) * Õppekeskus * Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat) * Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ([[OVIR]], 15 töötajat); * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] (13 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] * Kriminalistika-ekspertiisi osakond # Füüsika-keemia laboratoorium # "Sled" süsteemi grupp # Fotolaboratoorium * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] === NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s === {{Vaata|NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed}} * [[NKVD|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissaraadi]]/[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Siseväed (''ВВ НКВД – МВД/МГБ СССР'') 1945–1951. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Sisekaitseväed ja [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed]] (''ВО МГБ/КО МВД СССР'') alates 6. maist 1951 * [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Konvoi- ja Sisevalveväed 12. märtsist ''1954'' (''войска ВиКО МВД СССР'') * [[NSV Liidu Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]]i Siseväed 1962–1968 (''ВВ МООП СССР'' ) * [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Siseväed (''ВВ МВД СССР'' ) 28. november 1968–1991. aastani ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede [[40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon]] (''40 осмбм (в/ч 5460'') [[s/o 5460]], [[Alice Tisleri tänav]]al Tallinnas<ref>[http://www.soldat.ru/force/sssr/vvsssr.html Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.]</ref>, viimane ülem alampolkovnik Abdulmukmin Abdulkaparov. 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon loodi Tallinnas 1966. aastal ja formeeriti 1989. aastal [[24. motoriseeritud eri-miilitsapolk|24. motoriseeritud eri-miilitsapol]]guks. [[Polk|Polgus]] oli 2 patrull[[pataljon]]i kokku kuue patrull[[rood]]uga (igaühes u 70–100 ajateenijat), autorood ja varustusrood (kokku alla 1000 sõjaväelase).<ref name="siseminist">[https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/noukogude-liidu-relvajoud-eestis-1944-1995/ Siseministeeriumi väeosad], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, kes teostasid [[Posti-patrullteenistus|posti-patrullteenistus]]t Tallinna linnas ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede 42. sisevägede diviisi [[357. konvoipolk]] (1968–1992) [[s/o 7519]] (''357 кп (в/ч 7519''<ref>42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)</ref>), [[Rahumäe tee]]l Tallinnas ja [[Rummu]]s, kinnipidamiskohtade ([[Keskvangla|Eeluurimisvangla nr 1]], [[Harku vangla|JUM-422/1]], [[Tallinna vangla|JUM-422/5]], [[Murru vangla|JUM-422/2]], [[Rummu vangla|JUM-422/3]], [[Ämari vangla|JUM-422/4]]) valve. Lisaks kolmele konvoi[[pataljon]]ile oli [[polk|polgus]] ka [[motolaskurpataljon]] [[massirahutus]]te mahasurumiseks.<ref name="siseminist" /> == Vaata ka == * [[miilitsa piirkonnainspektor]] * [[NSV Liidu SM Tallinna Ohvitseride Kool]] (''Таллинская офицерская школа МВД СССР'') *ENSV Siseministeeriumi, kindral [[Ivan Panfilov]]i nimeline Klooga pioneerilaager<ref>[https://dea.digar.ee/page/harjuelu/2009/12/11/7 Millist elu elatakse endises riigivanema suvilas ?]. Harju Elu nr 50, 11. detsember 2009</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/vahipostil/1954/05/21/5 Tervistkosutav puhkus lastele]. Vahipostil nr 21, 21. mai 1954</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Alati avangardis. Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud [[Osvald Siimonlatser]]. Eesti Raamat. Tallinn 1971. 336 lk [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid‎|Siseministeerium]] [[Kategooria:Siseministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium| ]] spgficvju8vmsgbfujoexxnv3l93agq Sündinud 26. septembril 0 143513 7234659 7227219 2026-09-15T19:17:55Z Taivo 268 ei ole tähelepanuväärne 7234659 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[26. september|26. septembril]] sündinud inimesi. * [[1755]] – [[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane * [[1791]] – [[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor * [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog * [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1863]] – [[Sergei Oldenburg]], vene orientalist ja poliitik * [[1870]] – [[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas * [[1874]] – [[Lewis Hine]], USA fotograaf * [[1877]] – [[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja muusikapedagoog * [[1886]] – [[Archibald Hill]], Briti füsioloog ja biofüüsika teerajaja * [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof * [[1892]] – [[Carl Prima]], eesti arst * [[1893]] – [[John C. Wiley]], Ameerika Ühendriikide diplomaat * [[1896]] – [[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik * [[1898]] – [[George Gershwin]], Ameerika Ühendriikide helilooja * 1898 – [[Artur Tarmet]], eesti agronoom * [[1904]] – [[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog * [[1907]] – [[Lambertus van Klaveren]], hollandi poksija * [[1918]] – [[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja * 1918 – [[Grigori Klimov]], kommunismivastane Vene kirjanik * 1918 – [[Egon Roolaid]], eesti ujuja * [[1923]] – [[Evald Tordik]], eesti laulja (bass) * [[1926]] – [[Heino Puhvel]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja proosakirjanik * 1926 – [[Astrid Kurismaa]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija * [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * 1927 – [[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik * [[1932]] – [[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja * 1932 – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik * [[1935]] – [[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik * 1935 – [[Hengo Kings]], eesti õigusteadlane * [[1936]] – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist * [[1937]] – [[Laine Tarvis]], Eesti poliitik * [[1941]] – [[Sirje-Mall Reitav]], eesti tekstiilikunstnik * [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik * [[1944]] – [[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat * 1944 – [[Jan Brewer]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti teatriteadlane ja -kriitik * 1945 – [[Bryan Ferry]], inglise laulja ja laulukirjutaja * [[1946]] – [[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt * 1946 – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist * [[1947]] – [[Einar Soone]], [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) vaimulik, piiskop * [[1948]] – [[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik * 1948 – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja * [[1949]] – [[Ruth Martin]], Eesti riigiametnik * [[1950]] – [[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija * [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja * [[1953]] – [[Romeo Metsallik]], eesti arheoloog * 1953 – [[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik * [[1954]] – [[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane * [[1956]] – [[Mati Rebane]], eesti näitleja * [[1958]] – [[Eve Tasa]] (Randkivi), eesti laulja * 1958 – [[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert * [[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur * [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik * 1961 – [[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik * [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja * [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik * 1964 – [[Jekki Rjazin]], Tartu vabadusvõitleja ja aktivist, estofiil * [[1965]] – [[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik * 1965 – [[Lene Espersen]], Taani poliitik * [[1966]] – [[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitikategelane ja ettevõtja *[[1969]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja * [[1970]] – [[Indrek Paavle]], Eesti ajaloolane * [[1972]] – [[Kai Aareleid]], eesti tõlkija ja kirjanik * 1972 – [[Beto O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees * 1972 – [[Marcin Wicha]], juudi rahvusest Poola tarbegraafik, karikaturist, kolumnist ja kirjanik * [[1973]] – [[Maria Bonnevie]], Norra-Rootsi näitleja * [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur * 1974 – [[Anu Peljo]], eesti riigiametnik ja alpinist * [[1975]] – [[Lavly Perling]], Eesti prokurör * [[1976]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur * 1976 – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt * 1976 – [[Anneli Kadakas]], eesti trummar ja hobusekasvataja * [[1977]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja * 1977 – [[Hugo de Jonge]], Hollandi poliitik * [[1978]] – [[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja * 1978 – [[Marianne Kütt]], eesti näitleja * [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], eesti poliitik * [[1980]] – [[Patrick Friesacher]], austria [[Vormel 1]] piloot * 1980 – [[Karmo Allikas]], eesti korvpallur * 1980 – [[Daniel Sedin]], rootsi jäähokimängija * 1980 – [[Henrik Sedin]], rootsi jäähokimängija * [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * 1981 – [[Tõnu Runnel]], veebidisainer * 1981 – [[Christina Milian]], USA laulja, produtsent, näitleja ja saatejuht * [[1983]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja * 1983 – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat * [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja * [[1987]] – [[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur * [[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja * 1988 – [[Anne Arrak]], eesti laulja * [[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa elukutseline jalgpallur * 1989 – [[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur * 1989 – [[Ciaran Clark]], Iirimaa jalgpallur * [[1990]] – [[Pavel Avdejev]], Venemaa jalgpallur * [[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur * [[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur * [[1994]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane * [[1995]] – [[Karl Kallas]], eesti laulukirjutaja ja kitarrist * 1995 – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur *[[1997]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja *[[2001]] – [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 26.]] s4uz16tr6439re2r98uyjm05vnei6qm Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel 0 144459 7234610 7179990 2026-09-15T18:21:49Z Heakeel 122460 /* 2009– */ 7234610 wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni riik | riik = [[Eesti]] | pilt = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|border|150px]] | ringhäälingud = [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhääling (ERR)]] | rahvuslik_eelvalik = [[Eurolaul]] (1993–2008)<br> [[Eesti Laul]] (2009–) | osalemiste_arv = 31 (20 finaali) | esimene_osalemine = [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] | viimane_osalemine = | parim_koht = 1. koht ([[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]) | halvim_koht = '''Finaalis:''' 24. koht ([[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]], [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]])<br> '''Poolfinaalis:''' viimane (18. koht) ([[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]])<ref>[http://eestilaul.postimees.ee/3694419/eesti-jai-eurovisiooni-poolfinaalis-viimaseks Eesti jäi Eurovisiooni poolfinaalis viimaseks]</ref> | märkused = }} '''[[Eesti]]''' on osalenud '''[[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el''' alates 1993. aastast. Eesti on võitnud lauluvõistluse ühel korral: [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001. aastal]] [[Kopenhaagen]]is, kus Eestit esindasid [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[2XL]] looga "[[Everybody]]". Sellele järgnenud [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002. aasta lauluvõistlus]] korraldati [[Tallinn]]as [[Saku suurhall]]is. == 1990. aastad == Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld", seda esitas [[Janika Sillamaa]]. Pääsemaks Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida uute Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus [[Ljubljana]]s [[Sloveenia]]s. Seal jäädi viiendaks ja finaali ei pääsetud. [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]]. aastal esindas Eestit [[Silvi Vrait]] lauluga "[[Nagu merelaine]]". [[Dublin]]is toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, mistõttu pidi Eesti jätma ühe aasta võistlusel vahele. [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996.]] aastal naasis Eesti lauluga "[[Kaelakee hääl]]", mida esitasid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]]. Laul saavutas [[Oslo]]s 5. koha. * [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]]. aastal esindas riiki taas Maarja-Liis Ilus, seekord [[Harmo Kallaste]] ja [[Kaari Sillamaa]] looga "[[Keelatud maa]]", mis saavutas Dublinis 8. koha 82 punktiga. * [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998.]] aastal [[Birmingham]]is saavutati 12. koht [[Koit Toome]] esitatud ballaadiga "[[Mere lapsed]]". * [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]]. aastal esindasid Eestit [[Evelin Samuel]] ja [[Camille Camille]] looga "[[Diamond of Night]]" ja saavutasid 6. koha. == 2000–2002 == [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]]. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele ennustati võitu.{{lisa viide}} [[Ines]]e esituses kõlanud lugu "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" saavutas seni kõrgeima tulemuse – 4. koha. [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]]. aastal purustati Kopenhaagenis aasta varem püstitatud rekord: Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "[[Everybody]]" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]t, mis toimus [[Tallinn]]as [[Saku Suurhall]]is. Eestit esindas siis [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsi]] laulja [[Sahlene]], kes lauluga "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" saavutas 3. koha. == 2003–2008 == Edukatele aastatele järgnes kuus aastat ebaedu. [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]. aastal esindas [[Riia]]s Eestit ansambel [[Ruffus]], mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale. Sellest tulenevalt nimetati järgnenud mõõnaperioodi "Epliku needuseks".<ref>[https://www.ohtuleht.ee/280479 Miks Eurovisioni keemias Mendelejevi tabel ei aita?] Õhtuleht</ref> Alates [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004.]] aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. [[İstanbul]]is pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse (välja arvatud automaatselt finaali pääsenud "suure neliku" riigid ehk Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa). Eesti pidi seetõttu osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka. [[Neiokõsõ]] esituses kõlanud [[võru keel|võrukeelne]] lugu "[[Tii]]" jäi 11. kohale ning Eesti pidi aasta hiljem jälle poolfinaalis osalema. * [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005.]] aastal sai tütarlasteansambli [[Suntribe]] esitatud lugu "[[Let's Get Loud (Suntribe)|Let's Get Loud]]" poolfinaalis 20. koha. * [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastal sai rootslanna [[Sandra Oxenryd]]i esituses kõlanud "[[Through My Window]]" poolfinaalis 18. koha. * [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastal, kui riiki esindas [[Gerli Padar]] looga "[[Partners In Crime]]", jäi tulemuseks 22. koht poolfinaalis. * [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastal esindas [[Belgrad|Belgradis]] Eestit koomikute trio [[Kreisiraadio]]. Serbohorvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "[[Leto Svet]]" sai esimeses poolfinaalis 18. ehk eelviimase koha. ==2009–== Septembris 2008 otsustati, et üle kümne aasta "Eurolaulu" produtsendina töötanud Juhan Paadami asemel hakkab Eesti riikliku eelvooru produtsendina tööle [[Heidy Purga]]. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud "[[Eurolaul]]u" asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust "[[Eesti Laul]]". Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. "Eesti Laulu" eesmärgiks pole leida parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks, vaid see on suunatud eelkõige eesti publikule. *2009. aastal toimunud esimeses "Eesti Laulus" osales sarnaselt "Eurolauluga" kümme lugu. Uuendusena oli lisaks rahvahääletusele hääletamas ka žürii. Esimese Eesti Laulu võitis ansambel [[Urban Symphony]] lauluga "Rändajad". [[Moskva]]s toiminud [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda finaali alates poolfinaalide korraldamise algusest, saavutades 3. koha. Finaalis koguti 129 punkti ja platseeruti 6. kohale. See oli Eesti parim tulemus alates aastast [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]]. * [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010. aastal]] esindas Eestit [[Malcolm Lincoln]] koos ansambliga [[ManPower 4]]. Nende lugu "Siren" jäi [[Oslo]]s esimeses poolfinaalis 14. kohale. * [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011. aastal]] Eestit esindanud [[Getter Jaani]] saavutas lauluga "[[Rockefeller Street]]" poolfinaalis 9. ja finaalis 24. (eelviimase) koha. * [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012. aastal]] [[Bakuu]]s kordas [[Ott Lepland]] looga "[[Kuula]]" 2009. aasta tulemust, saades 6. koha. * 2013. aastal esindas Eestit [[Birgit Õigemeel]] looga "[[Et uus saaks alguse]]" ning saavutas poolfinaalis 10. ja finaalis 20. koha. * 2014. aastal [[Tatjana Mihhailova]] esituses kõlanud "[[Amazing]]" saavutas poolfinaalis 12. koha, lõppvõistlusele ei pääsetud. * [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]] [[Viin]]is said [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] finaalis lauluga "[[Goodbye to Yesterday]]" 106 punktiga 7. koha. Poolfinaalist pääseti edasi kolmandana. * [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016. aastal]] [[Stockholm]]is saavutas [[Jüri Pootsmann]] looga "[[Play]]" Eesti läbi aegade halvima tulemuse Eurovisiooni lauluvõistlusel, kui jäi punktide arvult mõlema poolfinaali arvestuses viimasele kohale (ainult otse finaali pääsenud Saksamaa kogus vähem punkte). * [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017. aastal]] [[Kiiev]]is pälvisid [[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere|Laura]] lauluga "[[Verona (laul)|Verona]]" teises poolfinaalis 85 punktiga 14. koha, finaali ei pääsetud. * [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018. aastal]] [[Lissabon]]is pälvis [[Elina Netšajeva]] itaaliakeelse lauluga "[[La forza]]" finaalis 245 punktiga 8. koha. Poolfinaalist edasi pääseti viienda kohaga. * [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[Tel Aviv|Tel Avivis]] pälvis [[Victor Crone]] lauluga "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" 76 punktiga 20. koha. Poolfinaalist pääseti edasi neljandana. * [[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020. aasta]]l valiti Eestit esindama Uku Suviste lauluga "What Love Is". Tema laul ei jõudnud eurolavale, kuna [[koroonapandeemia]] kiire leviku tõttu lauluvõistlust ei toimunud. * [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021. aastal]] võitis Uku Suviste lauluga "[[The Lucky One (Uku Suviste laul)|The Lucky One]]" teisel korral "Eesti laulu" ning pääses Eurovisioonile, kus sai poolfinaalis 13. koha ning lõppvõistlusele ei pääsetud. * [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aastal]] valiti Eestit esindama [[Stefan Airapetjan]] lauluga "Hope". Ta pääses edasi finaali, kus saavutas 13. koha. * [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aastal]] esindas Eestit 2023. aasta Eesti Laulu võitja [[Alika Milova]] lauluga "Bridges". Ta pääses edasi finaali, kus ta saavutas 8. koha. * [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024. aastal]] said õiguse Eestit Eurovisioonil esindada 2024. aasta Eesti Laulu finaali võitnud [[5MIINUST]] x [[Puuluup]] looga "(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" (autorid korea, kohver, lancelot, päevakoer, [[Marko Veisson]], [[Ramo Teder]] ja Kim Wennerström). Nad jõusid finaali, kus saavutasid 20. koha (rahvahääletuse arvestuses said nad 13. koha).<ref>[https://eeter.err.ee/1609340163/5miinust-ja-puuluup-finaali-jarel-parim-lugu-voitis 5miinust ja Puuluup finaali järel: parim lugu võitis.] eeter.err.ee, 12. mai 2024</ref> * 2025. aastal esindas Eestit Tommy Cash, kes sai finaalis 3. koha. * 2026. aastal oli Eesti esindaja Vanilla Ninja lauluga "Too Epic to Be True". Poolfinaalis saavutas lugu 11. koha ning jäi napilt finaalist välja. == Osavõtt == {{legend|gold|Võitja}}{{legend|#cc9966|Kolmas koht}}{{legend|#FE8080|Viimane koht}} {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#ccccff" ! Aasta ! Esitaja ! Pealkiri ! Keel ! Koht </br>finaalis ! Punktid ! Koht </br>pool-</br>finaalis ! Punktid |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] | [[Janika Sillamaa]] | "[[Muretut meelt ja südametuld]]" | [[eesti keel|eesti]] | colspan="2" |Ei pääsenud finaali | 5. (eelvoor) | 47 (eelvoor) |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] | [[Silvi Vrait]] | "[[Nagu merelaine]]" | eesti | 24. | 2 |- | colspan="8" align="center" |Ei osalenud aastal 1995 |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] | [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] | "[[Kaelakee hääl]]" | eesti | 5. | 94 |5. |106 |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] | [[Maarja-Liis Ilus|Maarja]] | "[[Keelatud maa]]" | eesti | 8. | 82 |rowspan=7 | |rowspan=7 | |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] | [[Koit Toome]] | "[[Mere lapsed]]" | eesti | 12. | 36 |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] | [[Evelin Samuel]] ja [[Camille Camille]] | "[[Diamond of Night]]" | [[inglise keel|inglise]] | 6. | 90 |- |[[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] |[[Eda-Ines Etti|Ines]] |"[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" |inglise |4. |98 |- bgcolor="#ffd700" | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] | [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] | "[[Everybody]]" | inglise | 1. | 198 |- bgcolor="#cc9966" | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] | [[Sahlene]] | "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" | inglise | 3. | 111 |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | [[Ruffus]] | "[[Eighties Coming Back]]" | inglise | 21. | 14 |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] | [[Neiokõsõ]] | "[[Tii]]" | [[võru keel|võru]] | colspan="2" rowspan="5" align="center"|Ei pääsenud finaali | 11. | 57 |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] | [[Suntribe]] | "[[Let's Get Loud (Suntribe)|Let's Get Loud]]" | inglise | 20. | 31 |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] | [[Sandra Oxenryd|Sandra]] | "[[Through My Window]]" | inglise | 18. | 28 |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] | [[Gerli Padar]] | "[[Partners in Crime]]" | inglise | 22. | 33 |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] | [[Kreisiraadio]] | "[[Leto svet]]" |[[serbia keel|serbia]], [[saksa keel|saksa]], [[soome keel|soome]] | 18. | 8 |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] | [[Urban Symphony]] | "[[Rändajad]]" | eesti | 6. | 129 | style="background-color:#CC9966" | 3. | style="background-color:#CC9966" | 115 |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] | [[Malcolm Lincoln]] ja [[ManPower 4]] | "[[Siren]]" | inglise | colspan="2" align="center" |Ei pääsenud finaali | 14. | 39 |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] | [[Getter Jaani]] | "[[Rockefeller Street]]" | inglise | 24. | 44 | 9. | 60 |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | [[Ott Lepland]] | "[[Kuula]]" | eesti | 6. | 120 | 4. | 100 |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] | [[Birgit]] | "[[Et uus saaks alguse]]" | eesti | 20. | 19 | 10. | 52 |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] | [[Tanja Mihhailova|Tanja]] | "[[Amazing]]" | inglise |colspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali | 12. | 36 |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] | [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] | "[[Goodbye to Yesterday]]" | inglise | 7. | 106 | style="background-color:#CC9966" |3. | style="background-color:#CC9966" |105 |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] | [[Jüri Pootsmann]] | "[[Play]]" | inglise |colspan="2" rowspan="2" align="center" |Ei pääsenud finaali | bgcolor="#fe8080" |18. | bgcolor="#fe8080" |24 |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] | [[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere|Laura]] | "[[Verona_(laul)|Verona]]" | inglise | 14. | 85 |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] | [[Elina Netšajeva|Elina Nechayeva]] | "[[La forza]]" | [[Itaalia keel|itaalia]] | 8. | 245 | 5. | 201 |- |[[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] |[[Victor Crone]] |"[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" |inglise |20. |76 |4. |198 |- |''[[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]'' |''[[Uku Suviste]]'' |''"[[What Love Is]]"'' |''inglise'' | colspan="4" align="center" | ''Lauluvõistlust ei toimunud'' |- |[[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] |Uku Suviste |"[[The Lucky one]]" |inglise | colspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali |13. |58 |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] | [[Stefan Airapetjan|Stefan]] | "[[Hope (Stefan)|Hope]]" | inglise | 13. | 141 |5. |209 |- |[[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] |[[Alika Milova|Alika]] |"[[Bridges]]" |inglise |8. |168 |10. |74 |- |[[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] |[[5MIINUST]] ja [[Puuluup]] |"[[(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi]]" |eesti |20. |37 |6. |79 |- |bgcolor="#cc9966" |[[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] | bgcolor="#cc9966"|[[Tommy Cash]] | bgcolor="#cc9966"| "[[Espresso Macchiato]]" | bgcolor="#cc9966"|itaalia, inglise | bgcolor="#cc9966"|3. | bgcolor="#cc9966"|356 |5. |113 |- |[[2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]] |[[Vanilla Ninja]] |<nowiki>''</nowiki>[[Too Epic to Be True]]<nowiki>''</nowiki> |inglise |colspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali |11. |79 |} == Hääletamise ajalugu (1994–2023 finaalid) == Eesti on ''andnud'' kõige rohkem punkte järgmistele riikidele: {| class="wikitable" |+ |- ! Koht ! Riik ! Punkte |- bgcolor="gold" | 1. | {{elv|Rootsi}} | 226 |- bgcolor="silver" | 2. | {{elv|Venemaa}} | 187 |- bgcolor="#cc9966" | 3. | {{elv|Soome}} | 133 |- | 4. | {{elv|Norra}} | 109 |- | 5. | {{elv|Ukraina}} | 102 |} Eesti on ''saanud'' kõige rohkem punkte järgmistelt riikidelt: {| class="wikitable" |- ! Koht ! Riik ! Punkte |- bgcolor="gold" | 1. | {{elv|Läti}} | 131 |- bgcolor="silver" | 2. | {{elv|Soome}} | 123 |- bgcolor="#cc9966" | 3. | {{elv|Rootsi}} | 93 |- | 4. | {{elv|Leedu}} | 90 |- | 5. | {{elv|Iirimaa}} | 73 |} == Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlused == {| class="wikitable" |- bgcolor="#ccccff" ! Aasta ! Asukoht ! Toimumispaik ! Õhtujuhid |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] | {{pisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | [[Saku Suurhall]] | [[Annely Peebo]], [[Marko Matvere]] |} ==Kommentaatorid ja punktide edastajad== {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%; text-align: left;" |- ! Aasta ! Telekommentaator(id) ! Raadiokommentaator ! Punktide edastaja |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Vello Rand]]|| [[Marko Reikop]] ([[Raadio 2]]) || [[Urve Tiidus]] |- | ''[[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]]'' || rowspan="3"| [[Jüri Pihel]]'' || || ''Ei osalenud võistlusel'' |- | [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] || rowspan="3"| [[Marko Reikop]] ([[Raadio 2]]) || [[Annika Talvik]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Helene Tedre]] |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] || [[Reet Linna]] || Urve Tiidus |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] || rowspan="10"| [[Marko Reikop]] || rowspan="6"| Vello Rand ([[Raadio 2]]) || [[Mart Sander]] |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] || [[Evelin Samuel]] |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] || rowspan="2"| [[Elektra (diskor)|Elektra]] |- | [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] || [[Ines]] |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] || rowspan="2"|[[Maarja-Liis Ilus]] |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] || rowspan="7"|[[Mart Juur]] (Raadio 2)<br> [[Andrus Kivirähk]] (Raadio 2) |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] || [[Evelin Samuel]] |- | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] || [[Laura Põldvere]] |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] || [[Sahlene]] |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] || Marko Reikop <br> [[Olav Osolin]] (finaal) || Laura Põldvere |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] || Marko Reikop <br> [[Sven Lõhmus]] (finaal) || [[Rolf Roosalu]] |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] || rowspan="9" | Marko Reikop || [[Piret Järvis]] |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] || [[Mart Juur]], [[Andrus Kivirähk]] {{nowrap|(Raadio 2)}}<br> Ilja Ban, Dmitri Vinogradov, Aleksandra Moorast ([[Raadio 4]]) || [[Getter Jaani]] |- | [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] || rowspan="6" | [[Mart Juur]], [[Andrus Kivirähk]] {{nowrap|(Raadio 2)}} || [[Rolf Roosalu]] |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] || [[Lauri Pihlap]] |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] || [[Tatjana Mihhailova|Tanja]] |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] || [[Daniel Levi Viinalass|Daniel Levi]] |- | [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] || [[Jüri Pootsmann]] |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] || [[Ott Evestus]] |- | [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] || || [[Kelly Sildaru]] |- | [[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] || Lauluvõistlust ei toimunud | |- | [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] || rowspan="5" | Marko Reikop ||rowspan="5"| || [[Sissi Nylia Benita]] |- | [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] || [[Tanel Padar]] |- | [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]] || [[Ragnar Klavan]] |- | [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] || [[Birgit Sarrap]] |- | [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] || [[5MIINUST|Kristjan Jakobson]] |} == Galerii == <gallery mode="packed"> Neiokõsõ - Estonia 2004.jpg|Neiokõsõ Istanbulis (2004) 2006ee Rehearsal.jpg|Sandra Ateenas (2006) ESC 2007 Estonia - Gerli Padar - Partners in crime.jpg|Gerli Padar Helsingis (2007) ESC 2008 - Estonia - Kreisiraadio, 1st semifinal.jpg|Kreisiraadio Belgradis (2008) Urban Symphony.jpg|Urban Symphony Moskvas (2009) Malcolm Lincoln & Manpower 4, Oslo 2010.jpg|Malcolm Lincoln ja Manpower 4 Oslos (2010) ESC2013 - Estonia 01.jpg|Birgit Malmös (2013) ESC2014 - Estonia 05.jpg|Tanja Kopenhaagenis (2014) 20150515 ESC 2015 Elina Born & Stig Rästa 6931.jpg|Elina Born ja Stig Rästa Viinis (2015) ESC2016 - Estonia 07.jpg|Jüri Pootsmann Stockholmis (2016) Eurovision Song Contest 2017, Semi Final 2 Rehearsals. Photo 267.jpg|Koit Toome ja Laura Kiievis (2017) Elina Nechayeva, Estonia, Eurovision 2018.jpg|Elina Nechayeva Lissanbonis (2018) image:Eurovision 2019 Estonia (cropped).jpg|Victor Crone Tel Avivis (2019) </gallery> == Vaata ka == * [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.eurovisioon.ee/riigid.php?id=EE Eurovisioon.ee – Eesti] * [https://www.muleioleblogi.net/postitused/eesti-eurovisioonil/ Statistika Eesti osalemisest Eurovisioonil] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel| ]] owywwv11myofhkfk36mw9eijmzqp783 CA Osasuna 0 144518 7234543 6951658 2026-09-15T15:39:23Z Makenzis 95198 7234543 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = CA Osasuna | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Club Atlético Osasuna | hüüdnimi = ''Gorritxoak''<br>''Los Rojillos'' | lühend = | asutatud = 24. oktoobril 1920 | lõpp = | väljak = [[Estadio El Sadar|El Sadar]] | mahutavus = 23 576 | ametinimetus1 = President | esimees = Luis Sabalza | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Vicente Moreno | liiga = [[La Liga]] | hooaeg = [[La Liga hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 17. koht | muster_la1= _osasuna2021h|muster_b1=_osasuna2021h |muster_ra1=_osasuna2021h| muster_sh1 = _osasuna2021h| muster_so1 = _osasuna2021h | vasakkäsi1= EE0000 |kere1= EE0000 |paremkäsi1= EE0000|püksid1= 001340|sokid1= | muster_la2=_osasuna2021a |muster_b2=_osasuna2021a |muster_ra2=_osasuna2021a| muster_sh2 = _osasuna2021a| muster_so2 = _osasuna2021a | vasakkäsi2= 001340|kere2= 001340|paremkäsi2=001340 |püksid2=FFFFFF |sokid2=001340 | veeb = http://www.osasuna.es/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Deporosasuna2.JPG|pisi|Osasuna ja [[Deportivo de La Coruña]] vaheline mäng 2012. aastal]] '''Club Atlético Osasuna''' ([[baski keel]]es ''osasuna'' 'tervis') on [[Hispaania]] linna [[Pamplona]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi [[Primera División|kõrgliigas]]. Klubi on asutatud 24. oktoobril 1919. Esimest korda mängis Osasuna Hispaania kõrgliigas hooajal 1935–36. Hispaania kõrgliigas on klubi ajaloo parimaks kohaks olnud neljas, mis on saavutatud hooaegadel 1990–91 ja 2005–06. 2005. aastal jõudis Osasuna Hispaania karikavõistlustel finaali, kus kaotati lisaajal [[Real Betis]]el tulemusega 1:2 Ajaloo jooksul on Osasuna suurimateks rivaalideks olnud [[Real Zaragoza]], [[Madridi Real]] ja mitmed [[Baskimaa]] klubid, teiste seas [[Athletic Bilbao]]. Klubi kodustaadion on [[Estadio El Sadar|El Sadar]], mis mahutab 23 576 pealtvaatajat. == Praegune koosseis == ''Seisuga 30. jaanuar 2022''<ref>{{cite web|url=https://www.osasuna.es/primer-equipo/plantilla/c-a-osasuna|title=Plantilla Club Atlético Osasuna|website=C.A. Osasuna Oficial|access-date=2022-04-03|archive-date=2021-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20210505234038/https://www.osasuna.es/primer-equipo/plantilla/c-a-osasuna|url-status=dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Sergio Herrera|Sergio Herrera]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Juan Cruz|Juan Cruz]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Unai García]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[David García|David García]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Oier Sanjurjo|Oier]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Jon Moncayola]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Darko Brašanac]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Ezequiel Ávila|Chimy Ávila]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Roberto Torres Morales|Roberto Torres]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Kike Barja]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Juan Pérez|Juan Pérez]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Rubén García|Rubén García]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=ANG|pos=KA|nimi=[[Jonás Ramalho]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[José Ángel Valdés|Cote]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=CRO|pos=RÜ|nimi=[[Ante Budimir]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Kike García|Kike García]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Iván Barbero]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Iñigo Pérez]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Aridane Hernández|Aridane]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Lucas Torró]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Javi Martínez|Javi Martínez]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Jesús Areso]]}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Manu Sánchez|Manu Sánchez]]|märkus=laenul [[Atlético Madrid]]ist}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Copa del Rey]]: **Teised kohad: 2004–05 *[[Segunda División]]: **'''Võidud''' (4): 1952–53, 1955–56, 1960–61, 2018–19 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.osasuna.es/ Klubi koduleht] {{La Liga}} {{JÄRJESTA:Osasuna}} [[Kategooria:CA Osasuna| ]] [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Pamplona]] 8f2qcl7ctph2rjbi8d6sc6lodhqq0h1 Mall:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused 10 153263 7234497 6968065 2026-09-15T12:31:34Z Sjur 66496 7234497 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Kergejõustiku maailmameistrivõistlused | päis = [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] | loend1 = [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 1983]]{{,}} [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Rooma 1987]]{{,}} [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tōkyō 1991]]{{,}} [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Stuttgart 1993]]{{,}} [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Göteborg 1995]]{{,}} [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Ateena 1997]]{{,}} [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sevilla 1999]]{{,}} [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Edmonton 2001]]{{,}} [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Pariis 2003]]{{,}} [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 2005]]{{,}} [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Ōsaka 2007]]{{,}} [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Berliin 2009]]{{,}} [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Daegu 2011]]{{,}} [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Moskva 2013]]{{,}} [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2015]]{{,}} [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]{{,}} [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]{{,}} [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]{{,}} [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]{{,}} [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tōkyō 2025]]{{,}} ''[[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2027]]{{,}} ''[[2029. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Nairobi 2029]]{{,}} ''[[2031. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|München 2031]] }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> 7nh8aslhe3xv94n5sxzm2w18xlw4hu9 Portaal:Sport/Päev spordiajaloos/26. september 100 156651 7234657 7225937 2026-09-15T19:17:09Z Taivo 268 ei ole tähelepanuväärne 7234657 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[26. september]]''' ;Sündinud *[[1887]] – [[Frigyes Wiesner-Mezei]], Ungari kergejõustiklane *[[1907]] – [[Bep van Klaveren]], Hollandi poksija *[[1942]] – [[Ingrid Mickler-Becker]], Saksa kergejõustiklane *[[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur *[[1974]] – [[Martin Müürsepp]], Eesti korvpallur *[[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja *[[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur *[[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur *[[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[1994]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[1995]] – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur *[[2001]] – [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur ;Surnud *[[1981]] – [[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane *[[1987]] – [[Ethel Catherwood]], Kanada kergejõustiklane *[[1988]] – [[Branko Zebec]], Jugoslaavia (Horvaatia) jalgpallur *[[1995]] – [[Kalju Pitksar]], Eesti maletaja *[[2003]] – [[Olle Anderberg]], Rootsi maadleja *[[2016]] – [[Mark Dvoretski]], Vene maletreener ja maleraamatute autor ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|September, 26.]]</noinclude> jsxkb7a5ocjm7nlmhiqdm7wm8ua9417 Reaganoomika 0 166671 7235011 5330951 2026-09-16T11:48:12Z Sjur 66496 7235011 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}} '''Reaganoomika''' ehk '''reiganoomika''' oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Ronald Reagan]]i (ametiaeg [[1981]]–[[1989]]) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute vähendamises, maksude alandamises. Reagani esimese ametiaja alguses tabas USAd 1981.–1982. aasta majanduslangus. Majandus hakkas 1982. aasta lõpus taastuma ning sellele järgnes pikk majanduskasvu periood. ==Reaganoomika== [[Pilt:Ronald Reagan candid black and white.gif|pisi|Ronald Reagan]] '''Reaganoomika''' (inglise keeles ''reaganomics'') oli Ameerika Ühendriikide majanduspoliitika president [[Ronald Reagan]]i ametiajal 1981–1989. See oli seotud [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] võimuletuleku, konservatiivse poliitilise suuna tugevnemise ja neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud riikides. Reaganoomika aluseks oli pakkumispoolne majandusteooria. Eesmärk ei olnud reguleerida nõudlust, vaid stimuleerida tootmist. Reaganoomika põhipunktid olid: # Valitsuse kulude vähendamine; # Maksude vähendamine; # Riigi majandusse sekkumise vähendamine; # Inflatsiooni vähendamine rahapakkumise vähendamise kaudu. ==Põhimõte== Neokonservatiivse teooria põhjal toimus [[konservatiivne]] pööre majanduses 1970. ja 1980. aastate vahetusel. Neokonservatiivide majanduspoliitilised põhimõtted erinesid oluliselt sõjajärgsetel kümnenditel domineerinud majanduspoliitikast. Suuna üheks aluseks oli pakkumispoolne majandusteooria. Suuremat rõhku hakati panema säästmisele, mitte tarbimise suurendamisele. Pakkumispoolne majandusteooria rõhutab seetõttu säästmise suurendamise vajadust ja maksupoliitika keskset rolli. Mitteinflatsioonilise kasvu saavutamiseks on vaja mõjutada tootmist maksude vähendamise kaudu. Oluliseks komponendiks on riigi kulude vähendamine koos ettevõtete ja eraisikute tulude kõrgeimate maksumäärade vähendamisega. Samal ajal tahtis [[Ronald Reagan|Reagan]] suurendada kulutusi relvastusele. Reaganoomika põhielemendiks sai 1981. aastal vastu võetud seadus maksumäärade kohta. See nägi ette isikutulumaksumäärade vähendamist etapiviisiliselt ligikaudu 23% võrra, kõrgeima üksikisiku tulumaksu piirmäära vähendamist 70%-lt 50%-le, kapitalikasumi kõrgeima maksumäära vähendamist 28%-lt 20%-le, vara amortiseerimisperioodide lühendamist, investeeringute maksusoodustuste suurendamist. Maksukärped pidid hinnangute kohaselt vähendama föderaaleelarve maksutulusid viie aasta jooksul hinnanguliselt umbes 750 miljardi dollari võrra. Need määrad pidid stimuleerima tööd, kokkuhoidu, investeerimist. Selle tulemusena pidi vähenema tööpuudus, suurenema tootmine ja Ameerika toodete konkurentsivõime maailmaturul. See kõik pidi soodustama majanduskasvu.<ref name="ReferenceA">Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920–1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф. А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. – 192 с.</ref> ==Reaganoomika tulemused== Reaganoomika tegelikud majanduslikud tulemused erinesid mitmes osas selle pooldajate prognoosidest. Maksukärbetele vaatamata 1981. aastal alanud majanduslangus jätkus. See oli kestuse, tööpuuduse ja tootmise languse poolest üks sõjajärgse perioodi raskemaid kriise. Majanduslangus lõppes 1982. aasta novembris ning 1983. aastal jätkus majanduse taastumine. Tööviljakuse keskmine aastane kasvutempo sellel perioodil oli 0,9%, mis oli mõnevõrra suurem kui aastatel 1973–1981 (0,6%), kuid jäi alla kogu sõjajärgse perioodi keskmisele näitajale – 1,9%.<ref>http://www.finman.ru/articles/2001/5/602.html</ref> Ameerika ühiskonnas muutus märgatavaks majandusliku ebavõrdsuse suurenemine. Maksukärbetest said rohkem kasu jõukad ja sotsiaalprogrammide kärpimise tõttu kannatasid vähekindlustatud pered. 1986. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu maksureformi seaduse. Selle eesmärk oli võtta arvesse mõningaid kriitilisi märkusi 1981. aasta seaduse kohta ning kompenseerida selle negatiivseid mõjusid. 1986. aasta reformi põhieesmärk oli nii eraisikute kui ka ettevõtete tulumaksu ülemmäärade alandamine koos maksubaasi laiendamise ning paljude maksusoodustuste ja erandite kaotamisega.<ref name="ReferenceA"/> ==Kokkuvõte== [[Neokonservatism|Neokonservatiivide]] poliitika muutis märkimisväärselt riigi rolli majanduses. Ametiühingute roll vähenes. Riigi tegevuses suurenes turumehhanismide tähtsus. Vabakaubandust kasutati Ameerika ettevõtete ekspordivõimaluste laiendamiseks. See suund koos Föderaalreservi rahapoliitikaga aitas Ameerika ettevõtetel pääseda teiste maade turule, soodustas tehnilist progressi USA-s, USA majanduse struktuurset ümberkorraldamist ja mitmete probleemide (nt inflatsiooni) lahendamist.<ref name="ReferenceA"/> == Viited == {{viited}} ==Vaata ka== *http://www.econlib.org/library/Enc1/Reaganomics.html *http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2011/feb/07/ronald-reagan-republicans *http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/articles/A26402-2004Jun8.html [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus]] [[Kategooria:Majanduspoliitika]] qnlf3486op70bac4pvfw5uym5hfsyqt Bertine Zetlitz 0 167901 7234960 6640523 2026-09-16T09:44:35Z Kuriuss 38125 7234960 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Muusikute info |nimi = Bertine Zetlitz |pilt = Bertine Zetlitz 2004.jpg |pildiallkiri = Bertine Zetlitz 2004. aastal Stavangeris |taust = |sünninimi = Bertine Axeliane Robberstad Zetlitz |sünniaeg = {{süv|1975|4|9|df=y}} |päritolu = [[Norra]] |stiil = [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], ''[[europop]]'', [[Bubblegum]], ''[[ambient]]'', [[electronica]] |amet = pop[[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]] |tegev = [[1998]] – tänini }} '''Bertine Axeliane Robberstad Zetlitz''' ehk '''Bertine Zetlitz''' (sündinud [[9. aprill]]il 1975) on [[Norra|norra]] poplaulja. Ta on üks populaarsemaid norra meelelahutajaid. ==Elulugu== Bertine alustas muusikuteed juba varajases nooruses. Pärast põhjaliku klassikalise muusika õppimist ja muusikainstituudi{{lisa viide}} lõpetamist pühendus ta rohkem oma unistusele saada lauljaks-lauludekirjutajaks. Tema debüütalbum oli "Morbid Latenight Show", millele järgnes Tore Johanssoni ([[The Cardigans]]) 2000. aastal produtseeritud album "Beautiful So Far". Tema kolmas album "Sweet Injections" ilmus 2003. aastal, produtseeritud Howie B & [[Magnus Fiennes]] ja produtsent [[Richard X]] ([[Sugababes]], [[Rachel Stevens]]) poolt. Album sisaldas hittsinglit "Girl Like You", mida kiitsid kriitikud ja misa saatis ka kaubanduslik edu. Tema neljas album "Rollerskating" sisaldas singlit "Fake Your Beauty", mis saavutas edetabelites esikohti. Albumi "My Italian Greyhound" ilmus septembris 2006. Bertine on öelnud: "Album "My Italian Greyhound" on nagu koer: elegantne, humoorikas, sale ja hästilõhnav, koos sarmika vihjega neuroosile."{{lisa viide}} 2007. aasta jaanuaris sündis tal tütar Lill{{lisa viide}} ja ta tegi laulmises vaheaja. Hiljem{{lisa viide}} avaldas ta oma laulude kogumiku. Norra lavadele asus ta taas 2008. aasta alguses. ==Viited== {{viited}} {{ENref|:en:Bertine Zetlitz|11.04.2009}} {{JÄRJESTA:Zetlitz, Bertine}} [[Kategooria:Norra lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 6pwf1vphggry33iq0x9rue3yovfchep Ukrainlased 0 168365 7234860 7233645 2026-09-16T06:43:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234860 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 169-0161, Bei Poltawa, Ukrainier in Nationaltracht.jpg|pisi|Ukrainlased 1941. aasta fotol]] '''Ukrainlased''' ([[ukraina keel]]es ''українці'') on [[idaslaavlased|idaslaavi rahvas]], [[Ukraina]] põhirahvus. Ukrainlaste koguarv on 44–45 miljonit, neist 37,5 miljonit elab Ukrainas.<ref>[http://www.ukrinform.ua/eng/order/?id=168280 Ukrainian diaspora abroad makes up over 20 million]</ref><ref>[http://www.ucc.ca/2010/05/25/support-the-ukrainian-world-congress-connecting-ukrainians-around-the-world/ 20 million Ukrainians live in 46 different countries of the world.]</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=20 million Ukrainians living outside Ukrainian territory |url=http://www.ualberta.ca/~cius/ukrcan/Diaspora/UDSI-News_Views.htm |vaadatud=2010-12-15 |arhiivimisaeg=2011-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604054723/http://www.ualberta.ca/~cius/ukrcan/Diaspora/UDSI-News_Views.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Venemaa]]l elas [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel 1 927 988 ukrainlast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-08 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}</ref> Suured ukrainlaste kogukonnad on veel [[Kanada]]s (1,2 miljonit), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kasahstan]]is, [[Moldova]]s, [[Brasiilia]]s, [[Argentina]]s ja [[Valgevene]]s. Ukrainlased räägivad peamiselt [[ukraina keel]]t. Paljud Ukraina ida- ja lõunaosas elavad ukrainlased räägivad [[vene keel]]t. Ukrainlased on peamiselt [[õigeusk]]u, Ukraina lääneosas on ka palju [[uniaadid|uniaate]]. == Ajalugu == Ukrainlased kujunesid välja [[Kiievi-Vene|Kiievi-Vene]] alasid asustanud idaslaavi hõimudest ning said selgelt eristuvaks rahvaks [[Zaporižžja kasakavägi|Zaporožje Sitši]] ajastul. Pärast liitmist Vene ja Austria-Ungari impeeriumiga allutati suurem osa Ukrainast venestamisele, millega kaasnesid muu hulgas ukraina keele kasutamise keelud. Pärast aastatel 1768–1774 toimunud Vene-Türgi sõda kindlustas Vene impeerium – Ukraina kasakate osalusel – oma kontrolli kogu Musta mere põhjaosa ja Krimmi üle. Endiste kasakate ja Krimmi tatarlaste asulate kohale kerkisid sellised linnad nagu [[Kropõvnõtskõi|Jelisavetgrad]], [[Herson]], [[Mõkolajiv]], [[Odessa]], [[Dnipro|Katerõnoslav]] ja [[Mariupol]]; see laiendas märkimisväärselt ukrainlaste asuala ning soodustas ukraina kultuuri levikut ja rikastumist <ref>[https://www.dnipro.libr.dp.ua/vishivka_texnika_uzori Магія вишивки Придніпров‘я. Частина 1. Розмаїття на полотні]</ref> <ref>[https://ns-gromada.gov.ua/news/1747331416/ Вишиванка Херсонщини — це тканий літопис півдня України]</ref> <ref>[https://www.expertkr.com.ua/posts/vishivanki-apostolivshchini-krivorizhzhya-i-hersonshchini-hrestik-lishtva-ta-shiroki-rukavi Вишиванки Апостолівщини, Криворіжжя і Херсонщини: хрестик, лиштва та широкі рукави]</ref> <ref>[https://magiavizerynky.com/novyny-statti/vyshyvanka-hersonsko-oblasti--ornamenty-hersonschyny/ Вишиванка Херсонської області | Орнаменти Херсонщини]</ref> <ref>[https://www.prekrasastudio.com/blog/317-khersonska-vyshyvanka-iaka-vona Херсонська вишиванка – яка вона]</ref>. 1775. aastal kaotas Katariina II ukaas Ukraina kasakad ning enamik Ukraina talupoegi langes pärisorjusse seisusesse, mis püsis 1861. aastani. Tugevneva venestamise perioodil kujunes Jelisavetgradi ([[Kropõvnõtskõi]]) linnast oluline Ukraina kultuurikeskus; just seal asutati maailma esimene professionaalne ukraina teater ning linnast sai sünnipaik paljudele silmapaistvatele ukraina, poola ja juudi päritolu tegelastele. Lisaks on linna arhitektuuripärand valdavalt uusklassitsistlikus stiilis <ref>[https://old.library.kr.ua/cityrais.html Повітове місто Єлісаветград]</ref> <ref>[https://library.kr.ua/ Обласна універсальна наукова бібліотека імені Дмитра Чижевського]</ref> <ref>[http://szymanowski-museum.com.ua/index.php/uk/mala-batkivshchyna-velykykh-muzykantiv Мала батьківщина великих музикантів]</ref> <ref>[http://librarychl.kr.ua/kn_in/kraeznavcha-abetka/dvortsova-vul.php Дворцова вулиця]</ref> <ref>[https://dozor.kr.ua/post/vulitsya-dvortsova-vid-palatsu-do-zemskogo-uchilischa-14076.html Вулиця Дворцова: від палацу до земського училища]</ref>. [[Pilt:Kropyvnytskyi Academic Ukrainian Music and Drama Theater (2021-05-03) 02.jpg|pisi|Maailma esimene professionaalne Ukraina teater, Kropõvnõtskõi]] Aastatel 1918–1920 püüti luua stabiilset ja iseseisvat riiki etniliselt ukrainlastega asustatud aladel; need ettevõtmised nurjusid aga naaberriikide sõjalise agressiooni tõttu ning 1918. aastal välja kuulutatud [[Ukraina Rahvavabariik]] jagati 1921. aasta Riia rahulepingu tingimuste kohaselt osadeks. [[Tšekaa]] hävitas Ukraina iseseisvuse pooldajad <ref>[https://dyvys.info/2016/09/27/bez-terminu-davnosti-sim-zhyttiv-yuriya/ Без терміну давності: сім життів Юрія Горліс-Горського і його таємнича смерть]</ref>. [[Stalinism|Stalini ajal]], ja eriti kollektiviseerimise perioodil, muutus elu Ukraina NSV-s täielikult. Traditsioonilised rõivad, kaelakeed ja ehted kadusid igapäevaelust peaaegu täielikult ning rahvakalendri tähtpäevad, nagu jõulud või kolmekuningapäev, keelustati; igaüht, kes püüdis neid kombeid säilitada, tembeldati „natsionalistiks“ või „kulakuks“ – OGPU ja [[NKVD]] konfiskeerisid või hävitasid nende vara, inimesed ise aga kas hukati või saadeti aastatel 1930–1950 [[GULAG]]i laagritesse. Nii kadusid traditsioonilise rahvaelu ainulaadsed elemendid – elemendid, mis alates 1930. aastate teisest poolest taandati vaid „kultuurimajade“ ja ametlike ansamblite lavarekvisiitideks; ühtlasi kadusid sisuliselt ka rõivastuse, pidustuste ja muusikaga seotud piirkondlik mitmekesisus ning sümboolika. Ukrainlased, kes olid üle elanud [[Holodomor|1932.–1933. aasta holodomori]], „viljapeade seaduse“ alusel toime pandud hukkamised või küüditamised – ning kes olid alates teisest viisaastakust eranditult kolhoositöötajateks muutunud –, olid sunnitud kandma ühtlustatud töö- ja tava-riietust, täpselt nagu teiste NSV Liidu vabariikide elanikud <ref>{{Netiviide |url=https://holodomormuseum.org.ua/hololomor/natsionalna-knyha-pam-iati-zhertv-holodomoru-1932-1933/ |pealkiri=Національна книга пам’яті жертв Голодомору 1932-1933 |vaadatud=2026-09-13 |arhiivimisaeg=2020-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200927101356/https://holodomormuseum.org.ua/hololomor/natsionalna-knyha-pam-iati-zhertv-holodomoru-1932-1933/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Need sündmused mõjutasid sügavalt elanikkonna demograafilist struktuuri, katkestades traditsioonide edasikandumise põlvkondade vahel: kui Ukraina peredes oli tavaliselt viis kuni kaheksa last – kusjuures suure pere keskkonnas kasvamine mängis kommete säilimisel võtmerolli –, siis alates 1930. aastate teisest poolest langes kogu NSV Liidus sündivate laste keskmine arv kahe või kolmeni. Laste sotsialiseerimise eest vastutasid lasteaiad, riigikoolid ja pioneerilaagrid, samas kui „kulakuks tunnistatud“ talunike lapsed saadeti lastekodudesse, kus nad läbisid täieliku venestamise <ref>[https://uinp.gov.ua/aktualni-temy/bykivnyanska-tragediya Биківнянська трагедія]</ref>. [[Pilt:Быковнянские могилы, 2021, 13.jpg|pisi|Bõkivnja memoriaalkompleks, mis asub NKVD toime pandud poliitiliste repressioonide ohvrite massihukkamiste ja -matmiste paigas]] Aastatel [[Suur terror|1937–1938 toimunud suure]] terrori ajal hukkas või küüditas NKVD Ukraina teadlasi, kirjanikke, fotograafe, filmirežissööre, muusikuid ja ajaloolasi; osa ohvrite säilmed maeti Kiievi lähedal asuvasse Bõkivnja metsa, teised aga hukati pärast Solovki laagris vangistuses viibimist Sandarmohis. Sarnaseid sündmusi leidis aset ka Ukraina läänealadel – nii ajal, mil need kuulusid Poola Vabariigi, Rumeenia Kuningriigi ja Tšehhoslovakkia koosseisu, kui ka pärast nende liitmist NSV Liiduga aastatel 1939–1941 ja hiljem 1944–1953 –, kusjuures repressioonid saavutasid haripunkti operatsiooni „Lääs“ (operatsioon „Zapad“) käigus <ref>[https://www.religion.in.ua/main/history/12608-ukrayinskij-avtokefalnij-rux-v-roki-nimeckoyi-okupaciyi-mifi-ta-realiyi.html Український автокефальний рух в роки німецької окупації: міфи та реалії]</ref>. Natsiokupatsiooni ajal oli Ukraina autokefaalse õigeusu kiriku tegevus lubatud, ehkki range riikliku kontrolli all; ühtlasi püüti propaganda abil ära kasutada elanikkonna usulisi tundeid, et suurendada toetust kollaborantidele. Mõlema totalitaarse režiimi, nii natsliku kui ka stalinistliku, poliitika eesmärk oli siiski muuta elanikkond odava tööjõu allikaks ning hävitada täielikult eri rahvaste, sealhulgas ukrainlaste identiteet <ref>[https://uahistory.co/book/ukraine-culture-history-textbook-poltava-2015/42.php Українська культура у роки хрущовської “відлиги”. “Шістдесятники” у культурі]</ref> <ref>[https://historiesdoteducation.wordpress.com/%D0%B3%D0%BE%D1%82%D1%83%D1%94%D0%BC%D0%BE%D1%81%D1%8C-%D0%B4%D0%BE-%D0%B7%D0%BD%D0%BE-%D0%B7-%D1%96%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D1%96%D1%97-%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%97%D0%BD%D0%B8/%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%97%D0%BD%D0%B0-%D0%B2-%D1%83%D0%BC%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%85-%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%96%D0%BD%D1%96%D0%B7%D0%B0%D1%86%D1%96%D1%97-1953-1964-%D1%80%D1%80/ Україна в умовах десталінізації (1953-1964 рр.)]</ref> <ref>[https://studfile.net/preview/16502302/page:23/ Українська культура в роки хрущовської „відлиги” (1953 – 1964 рр.). „Шістдесятництво”]</ref>. Pärast „raudse eesriide“ tekkimist ja Hruštšovi sula ajal koges Ukraina kultuur teatavat õitsengut ja saavutas populaarsust; siiski ei toimunud ulatuslikku taassündi, kuna Ukraina elanikkond oli kandnud ränki demograafilisi kaotusi, mis tulenesid bolševike poliitikast sõdadevahelisel perioodil ja Teise maailmasõja sündmustest. Leonid Brežnevi valitsusajal hakati traditsiooniliste Ukraina rõivaste kandmist, ukraina keele kasutamist ja ukraina muusika esitamist igapäevaelus pidama märgiks poolehoiust teisitimõtlejatele ning KGB surus sellist tegevust maha. Eelkõige väärib märkimist luuletaja Vassõl Stus, keda tema loomingu pärast korduvalt tagakiusati ja kes suri vangistuses <ref>[https://stus.center/p/marina-tsvetaieva-u-retseptsiyi-vasilia-stusa-problema-tvorchosti-126852 Margarita Yehorchenko: "The Concept of the Poet in the Works of Vasyl Stus" / Маргарита Єгорченко: " Концепт поета у творчості Василя Стуса"]</ref>. Perestroika-ajastut iseloomustasid püüdlused populariseerida Ukraina kultuuri, mille algatasid eelkõige Vjatšeslav Tšornovil ja ühendus Memorial. NKVD ja KGB arhiivide avamine üldsusele viis poliitiliste repressioonide ohvrite massihaudade avastamiseni – eelkõige Bõkivnias <ref>[https://www.lemonde.fr/en/international/article/2023/03/06/ghosts-of-stalinist-terror-haunt-kyiv-s-outskirts_6018392_4.html?srsltid=AfmBOooMgOwUXDNNF4NLaf1GMqBMg7Wkkkl1UQYcaQkqOkciDq2ouaZs Ghosts of Stalinist terror haunt Kyiv's outskirts]</ref> <ref>[https://war-documentary.info/bykivnia-graves-in-kyiv-the-fourth-katyn/ Bykivnia Graves: Stalin’s NKVD Mass Killings Near Kyiv]</ref>. Pärast Ukraina iseseisvuse väljakuulutamist 1991. aastal vabanes riik Nõukogude tsensuurist ja algas Ukraina rahvusliku identiteedi taassünd, ehkki ühiskond maadles veel pikka aega Nõukogude majanduskriisi tagajärgedega <ref>[https://studfile.net/preview/5115454/page:29/ 116. Культурні процеси в Україні після 1991 р.]</ref>. 21. sajandi [[Vene-Ukraina sõja]] käigus hävitati lisaks relvakonfliktist tingitud sadade tuhandete Ukraina tsiviilisikute hukkumisele ka arvukalt Ukraina kultuurimälestisi; mõned neist – näiteks Mariupolis asunud holodomori mälestusmärk ja [[Mariupoli draamateatri hävitamine|Mariupoli draamateater]] hävitati Venemaa võimude otsesel korraldusel <ref>[https://holodomormuseum.org.ua/en/proekt/in-mariupol-the-occupiers-dismantled-a-monument-to-the-holodomor-victims/ In Mariupol, the occupiers dismantled a monument to the Holodomor victims]</ref> <ref>[https://www.ukrainianworldcongress.org/the-russians-destroyed-a-monument-to-holodomor-victims-in-temporarily-occupied-mariupol/ The Russians destroyed a monument to Holodomor victims in temporarily occupied Mariupol]</ref> <ref>[http://www.milwaukeeindependent.com/syndicated/mariupols-holodomor-memorial-destroyed-occupation-troops-erase-ukrainian-history/ Mariupol’s Holodomor Memorial destroyed by occupation troops to further erase Ukrainian history]</ref> <ref>[https://khpg.org/en/1608813845 Russia destroys monuments to Victims of Holodomor and Stalin’s Terror in occupied Luhansk]</ref>, ako napríklad Mariupoľské činoherné divadlo <ref>[https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/06/ukraine-deadly-mariupol-theatre-strike-a-clear-war-crime-by-russian-forces-new-investigation/ Ukraine: Deadly Mariupol theatre strike ‘a clear war crime’ by Russian forces]</ref> <ref>[https://ukraine.un.org/en/263422-ukraine-un-commission-concerned-continuing-patterns-violations-human-rights-and Ukraine: UN Commission concerned by continuing patterns of violations of human rights and international humanitarian law]</ref> <ref>[https://www.hrw.org/feature/russia-ukraine-war-mariupol Beneath the Rubble: Documenting Devastation and Loss in Mariupol]</ref>. Vastusena Venemaa tegevusele asus Ukraina ellu viima dekommuniseerimispoliitikat <ref>[https://verfassungsblog.de/decommunization-in-times-of-war-ukraines-militant-democracy-problem/ Decommunization in Times of War: Ukraine’s Militant Democracy Problem  ]</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://www.gis.huri.harvard.edu/center-rules |pealkiri=The Center Rules: The Decommunization Laws |vaadatud=2026-09-13 |arhiivimisaeg=2026-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260321030441/https://www.gis.huri.harvard.edu/center-rules |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Kultuur == {{Vaata| Ukraina kultuur}} ==Eesti ukrainlased== {{Vaata| Eesti ukrainlased}} Eestis elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 22 573 ukrainlast, neist [[Tallinn]]as 11 565.<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-04-30 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Ukrainlased Ungaris]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Slaavlased]] [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Idaslaavlased]] efinh92qntpdl051nb6c3hz2l8kntbk Dimmu Borgir 0 168867 7234724 6639227 2026-09-15T20:50:15Z Kuriuss 38125 7234724 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Dimmu Borgir | pilt = DimmuBorgirTuska2005.jpg | pildiallkiri = Dimmu Borgir Tuskal (juuli 2005) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Oslo]], [[Norra]] | stiil = ''[[black metal]]'', [[sümfooniline black metal|sümfooniline ''black metal'']] | tegev = 1992 – tänini | plaadifirma = [[No Colours Records|No Colours]] (1993–1994)<br>[[Cacophonous]]/[[Century Media]] (1995–1997)<br>[[Nuclear Blast]] (alates 1997)<br> | seotud_esitajad = [[Old Man's Child]], [[Cradle of Filth]], [[Carpe Tenebrum]], [[The Kovenant]], [[Mayhem (band)|Mayhem]], [[Arcturus (band)|Arcturus]], [[Chrome Division]], [[Code (band)|Code]], [[Susperia]], [[Dødheimsgard]], [[Nile (band)|Nile]], [[Borknagar]], [[Nachtmystium]], [[Ragnarok (Norwegian band)|Ragnarok]], [[Angelcorpse]], [[God Dethroned]], [[Vesania]], [[Vader]], [[Infernal Method]] | URL = [http://www.dimmu-borgir.com/ Dimmu-Borgir.com] | koosseis = [[Shagrath]]<br />[[Galder]]<br />[[Silenoz]] | endised_liikmed = [[Stian Aarstad]]<br />[[Tjodalv]]<br />[[Brynjard Tristan]]<br />[[Stian Arnesen]]<br />[[Astennu (musician)|Astennu]]<br />[[Nicholas Barker]]<br />[[ICS Vortex]]<br />[[Mustis]]<br />[[Jan Axel Blomberg]] }} '''Dimmu Borgir''' on [[norralased|norra]] ''[[black metal]]''<nowiki/>'i ansambel, mis tegitseb [[Oslo|Oslos]]. Ansambel loodi [[1993]]. aastal. "Dimmu Borgir" tähendab [[islandi keel]]es ja [[vanapõhja keel]]es tumedat linna või tumedat kindlust. Ansambli koosseis on aastatega palju muutunud; kitarrist Silenoz ja laulja Shagrath on ainsad, kes on alles algsest koosseisust. ==Koosseis== {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan=2 | Roll ! colspan=11 | Aasta |- ! width=10% | 1993–1995 ! width=10% | 1995–1996 ! width=10% | 1996–1997 ! width=10% | 1997–1998 ! width=10% | 1999–2000 ! width=10% | 2000–2004 ! width=10% | 2004–2005 ! width=10% | 2005–2007 ! width=10% | 2007–2008 ! width=10% | 2008–2009 ! width=10% | 2009- |- ! Vokaal | colspan=1 | Silenoz | colspan=11 | Shagrath |- ! Kitarr | colspan=11 | Silenoz |- ! Soolokitarr | colspan=1 | Tjodalv | colspan=2 | Shagrath | colspan=2 | Astennu | colspan=6 | Galder |- ! Bass | colspan=2 | Brynjard Tristan | colspan=2 | Stian Arnesen | colspan=6 | ICS Vortex | colspan=1 | [[Terje Andersen|Cyrus]] |- ! Trummid | colspan=1 | Shagrath | colspan=3 | Tjodalv | colspan=2 | Nicholas Barker | colspan=1 | Tony Laureano | colspan=1 | Hellhammer | colspan=1 | Tony Laureano | colspan=2 | Daray |- ! Klahvpillid | colspan=2 | Stian Aarstad | colspan=1 | Shagrath | colspan=1 | Kimberly Goss | colspan=6 | Mustis | colspan=1 | [[Geir Bratland|Gerlioz]] |} ==Diskograafia== * 1994 – [[For All Tid]] * 1996 – [[Stormblåst]] * 1997 – [[Enthrone Darkness Triumphant]] * 1998 – [[Godless Savage Garden]] * 1999 – [[Spiritual Black Dimensions]] * 2001 – [[Puritanical Euphoric Misanthropia]] * 2003 – [[Death Cult Armageddon]] * 2005 – [[Stormblåst MMV]] * 2007 – [[In Sorte Diaboli]] * 2010 – [[Abrahadabra]] * 2018 – [[Eonian]] {{ENref|:en:Dimmu Borgir|9.09.2012}} [[Kategooria:Norra ansamblid]] [[Kategooria:Black metal'i ansamblid]] 6cgz8rh32c1ogj6zu6mgvkcedhujrzw Supervõimed 0 171806 7234946 5288974 2026-09-16T09:29:14Z Kuriuss 38125 7234946 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''"Supervõimed"''' on [[Chalice]]'i [[2008]]. aasta stuudioalbum. ==Lood== # Leitud asjad # Lindimees # Lysimachuc Aaria # Universumi Aku Laadija # Lahke nägu # Nelikümend # Lohutuse Laul (peaosas Lenna Kuurmaa) # Kergelt süttiv inimpomm # Epilaator (peaosas Rein Pakk) # Võrno Veljed # Absurd # Mis Toimub Kaenla All Mul # Siit tuleb suur Aitähh # Öökapimõmmi ==Välislingid== *{{MusicBrainz albumi grupp|id=2410c600-8bd5-439e-b3b7-37b91e66985c|pealkiri=Superv6imed}} *{{veebi viide |pealkiri= Chalice sai valmis neljanda plaadi "Supervõimed"|url= http://uudised.err.ee/index.php?06147517|väljaanne=ERR Uudised |aeg=11. detsember 2008 }} * {{veebi viide |pealkiri= Chalice'i "Supevõimed": see tundub kõige tsaliisilikum album |url= https://www.ohtuleht.ee/310762|väljaanne=Õhtuleht |aeg=7. jaanuar 2009}} [[Kategooria:2008. aasta albumid]] gnlim0mgr8b9u89ghw3jzinrd858vd3 V üldtantsupidu 0 177976 7234622 5510971 2026-09-15T18:36:07Z ~2026-40402-33 233726 7234622 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Rahvakunstiõhtu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 20.–21. juuli 1955 | koht = [[Kalevi Keskstaadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 3040 | üldjuhid = | korraldaja = | eelmine = [[IV üldtantsupidu|IV]] | järgmine = [[VI üldtantsupidu|VI]] }} '''V [[üldtantsupidu]]''' (tollase nimetusega '''rahvakunstiõhtu''') toimus [[Eesti NSV]] 15. aastapäeva töhistamiseks [[20. juuli|20.]]–[[21. juuli]]ni [[1955]] [[Tallinn]]as [[Kalevi Keskstaadion]]il. Alates sellest on kõik üldtantsupeod peetud Kalevi staadionil. V üldtantsupidu oli esimene kahe etendusega tantsupidu. Osalejaid oli 3040, seega rohkem kui kõigil varasematel tantsupidudel. {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|05]] [[Kategooria:1955. aasta Eestis|Üldtantsupidu]] mzuuicvgxqh5jlljra5pysf1x6kvp1d 7234636 7234622 2026-09-15T18:49:31Z ~2026-40402-33 233726 7234636 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Rahvakunstiõhtu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 20.–21. juuli 1955 | koht = [[Kalevi Keskstaadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 3040 | üldjuhid = | korraldaja = | eelmine = [[IV üldtantsupidu|IV]] | järgmine = [[VI üldtantsupidu|VI]] }} '''V [[üldtantsupidu]]''' (tollase nimetusega '''rahvakunstiõhtu''') toimus [[Eesti NSV]] 15. aastapäeva tähistamiseks [[20. juuli|20.]]–[[21. juuli]]ni [[1955]] [[Tallinn]]as [[Kalevi Keskstaadion]]il. Alates sellest on kõik üldtantsupeod peetud Kalevi staadionil. V üldtantsupidu oli esimene kahe etendusega tantsupidu. Osalejaid oli 3040, seega rohkem kui kõigil varasematel tantsupidudel. {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|05]] [[Kategooria:1955. aasta Eestis|Üldtantsupidu]] ixvtaudesccr3wr81x0as82o8wa3vkv Odert von Poll 0 179085 7234766 5413021 2026-09-15T21:13:43Z Amherst99 15496 /* */ 7234766 wikitext text/x-wiki [[File:Polli suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Polli suguvõsa aadlivapp]] '''Balthasar Alexander Ludwig Odert von Poll''' (28. veebruar (ukj [[12. märts]]) [[1869]] [[Kuressaare]] – [[6. juuni]] [[1935]] Kuressaare) oli Saaremaa [[maanõunik]], viimane [[Meedla mõis|Meedla]] ja [[Loona mõis (Kaarma kihelkond)|Loona mõisnik]]. ==Vaata ka== *[[Poll]] ==Välislingid== *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00287.html Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257022&img=era0031_002_0000169_00215_t.jpg&tbn=1&pgn=11&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=42e1ca93906dc9aa5cf6c60c284c0a81 Vabariigi Valitsuse otsus 8. maist 1931 nr. XI-b] {{DEFAULTSORT:Poll, Odert von}} [[Kategooria:Pollid]] [[Kategooria:Saaremaa maanõunikud]] [[Kategooria:Saaremaa mõisnikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1869]] [[Kategooria:Surnud 1935]] aqp690h4ee5841i1l5euqxql6hnx4lr Jaan Tallinn 0 180034 7234851 7221084 2026-09-16T06:14:27Z Kuriuss 38125 Eesti jõukaim inimene 7234851 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembrist 2026 on ta [[Äripäev]]a andmetel Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn] ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Talle kuulub investeerimisfirma [[Metaplanet]], mis kuulus [[tehisintellekt]]i turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on üks Eesti rikkamaid inimesi. [[Äripäev]]a 2025. aasta rikaste edetabelis paigutus ta 644,7 miljoni euroga 4. kohale.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga "Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga"] Äripäev, 10. september 2025</ref> Samas on spekuleeritud, et tema investeeringute koguväärtus võib ulatuda ka üle miljardi euro.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari "Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10.09.2025.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: “Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina“ |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli [[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/63cfb528-664f-4ac8-85cb-567ed347655c Jaan Tallinn: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe] ERR, 14. mai 2014 * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] lst56bt6w0dijfgjwl87rmtsnrn5ezg 7234853 7234851 2026-09-16T06:25:26Z Kuriuss 38125 7234853 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembrist 2026 on ta [[Äripäev]]a andmetel Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn] ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Talle kuulub investeerimisfirma [[Metaplanet]], mis kuulus [[tehisintellekt]]i turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on Eesti jõukaim inimene. Kui [[Äripäev]]a 2025. aasta rikaste edetabelis oli ta 644,7 miljoni euroga 4. kohal,<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga]. Äripäev, 10. september 2025</ref> siis 2026. aastal tõusis ta selles edetabelis 10,318 miljardi euroga esikohale.<ref>https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn] ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: “Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina“ |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli [[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/63cfb528-664f-4ac8-85cb-567ed347655c Jaan Tallinn: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe] ERR Novaator, 14. mai 2014 * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10. september 2025 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] hzqxz5n9vwjqy8lw77ya2ajh007vls5 7234855 7234853 2026-09-16T06:30:59Z Kuriuss 38125 7234855 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembris 2026 avaldatud [[Äripäev]]a andmetel on ta Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Talle kuulub investeerimisfirma [[Metaplanet]], mis kuulus [[tehisintellekt]]i turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on Eesti jõukaim inimene. Kui [[Äripäev]]a 2025. aasta rikaste edetabelis oli ta 644,7 miljoni euroga 4. kohal,<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga]. Äripäev, 10.09.2025.</ref> siis 2026. aastal tõusis ta selles edetabelis 10,318 miljardi euroga esikohale.<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: “Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina“ |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli [[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/63cfb528-664f-4ac8-85cb-567ed347655c Jaan Tallinn: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe] ERR Novaator, 14. mai 2014 * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10. september 2025 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 9e4h9upcozk6tlc5wn2ea1ggh93riie 7234859 7234855 2026-09-16T06:42:51Z Kuriuss 38125 7234859 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembris 2026 avaldatud [[Äripäev]]a andmetel on ta Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Tema investeerimisfirma [[Metaplanet]] kuulus [[tehisintellekt|tehisintellektiga]]i seotud turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on Eesti jõukaim inimene. Kui 2025. aastal oli ta [[Äripäev]]a rikaste edetabelis 644,7 miljoni euroga 4. kohal,<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga]. Äripäev, 10.09.2025.</ref> siis 2026. aastal tõusis ta selles edetabelis 10,318 miljardi euroga esikohale.<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: “Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina“ |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli [[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/63cfb528-664f-4ac8-85cb-567ed347655c Jaan Tallinn: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe] ERR Novaator, 14. mai 2014 * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10. september 2025 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 03f699njl652fdtvv63awqhp1jj1e6e 7234861 7234859 2026-09-16T06:45:05Z Kuriuss 38125 7234861 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembris 2026 avaldatud [[Äripäev]]a andmetel on ta Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Tema investeerimisfirma [[Metaplanet]] kuulus [[tehisintellekt]]iga seotud turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on Eesti jõukaim inimene. Kui 2025. aastal oli ta [[Äripäev]]a rikaste edetabelis 644,7 miljoni euroga 4. kohal,<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga]. Äripäev, 10.09.2025.</ref> siis 2026. aastal tõusis ta selles edetabelis 10,318 miljardi euroga esikohale.<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: “Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina“ |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli tele[[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/63cfb528-664f-4ac8-85cb-567ed347655c Jaan Tallinn: tehisteadvust lähikümnenditel ei näe] ERR Novaator, 14. mai 2014 * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10. september 2025 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] gmjtse9yc5gjfblkg0gr3gma3ggtmgx 7234924 7234861 2026-09-16T09:07:14Z Kuriuss 38125 7234924 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Tallinn 2014.jpg|pisi|Jaan Tallinn (2014)]] '''Jaan Tallinn''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1972]]) on eesti programmeerija, tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. Ta kuulus 2000. aastate alguses [[Skype]]'i põhifunktsioonide (SkypeLibi) arendajate meeskonda. 2026. aastal arvas ajakiri [[Time]] ta eeskätt panuse eest tehisintellektiga seotud turvalisuse kaitsesse 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026".<ref name="jaan-talli">Tharin Pillay. [https://time.com/collection/time100-philanthropy/2026/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn – Shaping AI safety]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Time.com, 14.05.2026.</ref> Septembris 2026 avaldatud [[Äripäev]]a andmetel on ta Eesti jõukaim inimene (vara hinnanguline väärtus 10,318 miljardit eurot).<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> Jaan Tallinn on lõpetanud [[Tallinna 1. Keskkool]]i [[1990]]. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20131216225115/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1990 Vilistlased]. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. Vaadatud 08.06.2014.</ref> ja [[Tartu Ülikool]]i teoreetilise füüsika erialal 1996. aastal. 1989. aastal osales ta arvutimängu "[[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]" loomisel; see oli esimene väljaspool Eestit levitatud Eesti arvutimäng. Ta on 1993. aastal loodud tarkvaraarendusettevõtte [[Bluemoon Interactive]] kaasasutaja ja osanik.<ref>[http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Jaan Tallinn]. Bluemoon Interactive. Vaadatud 03.08.2009.</ref> Ta on üks failijagamisrakenduse [[Kazaa]] (2000) ja internetitelefonirakenduse [[Skype]] tehnilise lahenduse väljatöötajaid.<ref>Kristi Helme. Skype – mitte üksnes õnnelik juhus. Õpetajate Leht, 24.10.2008.</ref> Ta on investeerimisfirma [[Ambient Sound Investments]] osanik ning ta oli tehisintellektiettevõtte [[DeepMind]] esimeste investorite seas. Tema investeerimisfirma [[Metaplanet]] kuulus [[tehisintellekt]]iga seotud turvalisuse ja arendusfirma [[Anthropic]] esimese ringi investorite hulka. Anthropicu väärtus on 2026. aasta alguse seisuga 380 miljardit dollarit.<ref>Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8418603/tabel-jaan-tallinna-osalusega-anthropicu-vaartus-on-nuud-enam-kui-kolmandik-triljonit Tabel ⟩ Jaan Tallinna osalusega Anthropicu väärtus on nüüd enam kui kolmandik triljonit] Postimees Majandus, 22.02.2026.</ref> Aastail 2007–2011 oli Jaan Tallinn [[presidendi mõttekoda|Eesti presidendi mõttekoja]] liige. Jaan Tallinn on kahe akadeemilise uurimiskeskuse, [[Cambridge'i Ülikool]]i juures asuva Centre for the Study of Existential Riski ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures asuva Future of Life Institute'i kaasasutaja. 2026. aasta seisuga kuulub ta endiselt ka 2023. aastal loodud [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukotta (AI Advisory Body at the United Nations).<ref>[https://futureoflife.org/person/jaan-tallinn/ Jaan Tallinn] Future of Life Institute'i koduleht. Vaadatud 09.06.2026.</ref> Ta on Eesti jõukaim inimene. Kui 2025. aastal oli ta [[Äripäev]]a rikaste edetabelis 644,7 miljoni euroga 4. kohal,<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga]. Äripäev, 10.09.2025.</ref> siis 2026. aastal tõusis ta selles edetabelis 10,318 miljardi euroga esikohale.<ref>[https://www.err.ee/1610139277/aripaeva-hinnangul-on-eesti-rikkaim-inimene-jaan-tallinn Äripäeva hinnangul on Eesti rikkaim inimene Jaan Tallinn]. ERR Uudised, 16.09.2026.</ref> == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2021 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2023 – [[ÜRO]] peasekretäri tehisintellekti nõukoja liikmeks arvamine<ref>[https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2023-10-26/secretary-generals-advisory-body-members-artificial-intelligence Secretary-General's Advisory Body Members - Artificial Intelligence] ÜRO koduleht, 26.10.2023.</ref> * 2025 – [[Äripäeva aasta ettevõtja]]<ref name=":0">Marge Ugezene. [https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/05/aripaeva-aasta-ettevotja-tagasihoidlik-miljardar-kes-ohjeldab-tehisaru-kui-usa-valitsus-seda-ei-tee-teen-mina Äripäeva aasta ettevõtja. Tagasihoidlik miljardär, kes ohjeldab tehisaru: "Kui USA valitsus seda ei tee, teen mina."] Äripäev.ee, 05.01.26.</ref> * 2026 – 100 maailma mõjukaima filantroobi nimekirja "TIME100 Philanthropy 2026" arvamine<ref name="jaan-talli" /> ==Isiklikku== Jaan Tallinna isa [[Jüri Tallinn]] (1948–2018) oli [[režissöör]] ja [[stsenarist]]; vanaisa [[Otto Tallinn]] oli vaimulik. Tema huvid on [[breiktants]] ja [[Jaapan]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.bluemoon.ee/team/jaan/index.html Lühitutvustus Bluemoon Interactive'i lehel] * Kristjan Port. [https://edasi.org/93295/jaan-tallinn-minu-eesmark-tehisintellekti-valdkonnas-on-pumbata-toenaosust-dustoopiast-utoopiasse/ Jaan Tallinn: “Minu eesmärk tehisintellekti valdkonnas on pumbata tõenäosust düstoopiast utoopiasse”] Edasi.org, 14. september 2021 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8320882/eesti-sai-ilmselt-neljanda-miljardari Eesti sai ilmselt neljanda miljardäri] Postimees Majandus, 10. september 2025 * Pille-Triinu Maiste ja Donald Tomberg. [https://www.temuki.ee/2024/10/vastab-jaan-tallinn/ Vastab Jaan Tallinn] [[Teater. Muusika. Kino]], oktoober 2024 * Tõnis Oja. [https://majandus.postimees.ee/8422706/jaan-tallinnast-sai-veel-uhe-ukssarviku-investor Jaan Tallinnast sai veel ühe ükssarviku investor] Postimees Majandus, 25. veebruar 2026 * Sander Silm. [https://majandus.postimees.ee/8429444/jaan-tallinn-tehisintellekt-muudab-juba-lahiajal-tooturgu-mis-meid-ees-ootab Jaan Tallinn: tehisintellekt muudab juba lähiajal tööturgu. Mis meid ees ootab?] Postimees Majandus, 8. märts 2026 * Silver Tambur. [https://estonianworld.com/technology/estonian-tech-pioneer-jaan-tallinn-named-to-the-time100-philanthropy-list/ Estonian tech pioneer Jaan Tallinn named to the TIME100 Philanthropy list]. Estonian World, 29. mai 2026 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605248/peatne-joukaim-eestlane-ligi-15-ai-tippfirmades-tootavate-inimeste-eesmark-on-inimeksistents-lopetada Peatne jõukaim eestlane: ligi 15% AI tippfirmades töötavate inimeste eesmärk on inimeksistents lõpetada]. [[Linnar Viik|Linnar Viigi]] intervjuu Jaan Tallinnaga. Delfi, 24. august 2026 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jaan}} [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 4mvags9y5nbkuuuc0fk2oa5b5tty52v Ärni Käärid 0 180424 7234862 5031071 2026-09-16T06:53:01Z Metsavend 738 7234862 wikitext text/x-wiki '''Ärni Käärid''' ([[30. mai]] [[1926]], [[Orissaare]] – [[31. juuli]] [[1993]]) oli väliseesti ajakirjanik. Ta oli 1987–1993 [[Toronto]]s ilmunud ajakirja [[Meie Maa (Toronto)|Meie Maa]] väljaandja. 1982–1989 oli ta [[Maakondlik Esinduskogu|Maakondliku Esinduskogu]] juhatuse liige. == Teoseid == *''Mereskautlus: käsiraamat'', Toronto 1971. *''Saarlaste Ühing Torontos XXXV: 1956-1991.'' Koostaja ja toimetaja Ärni Käärid. Toronto 1991 {{DEFAULTSORT:Käärid, Ärni}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 8dwlyd6gip6y83q07bzvd5wa225rihe Austria riigileping 0 181794 7234768 6599378 2026-09-15T21:16:40Z Kuriuss 38125 7234768 wikitext text/x-wiki '''Austria riigileping''' ([[saksa keel]]es ''Österreichischer Staatsvertrag'') on [[15. mai]]l [[1955]] [[Viin]]is [[Belvedere]] lossis [[Austria]] ning [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] võitjariikide [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] vahel sõlmitud leping, millega taastati täielikult Austria [[iseseisvus]]. Leping jõustus sama aasta [[27. juuli]]l. ==Lepingu nimi== Austria riigilepingut on nimetatud ka '''Austria liidulepinguks''' ja '''Austria iseseisvumislepinguks'''. Rahvusvahelises õiguses viidatakse sellele vahel lühidalt kui '''Viini riigilepingule''' (saksa keeles ''Staatsvertrag von Wien''). Ükski neist nimetustest ei ole lepingu ametlik pealkiri. Ametlikult kannab see dokument pealkirja "Riigileping sõltumatu ja demokraatliku Austria taastamiseks" (saksa keeles ''Staatsvertrag betreffend die Wiederherstellung eines unabhängigen und demokratischen Österreich'').<ref>[http://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/BgblPdf/1955_152_0/1955_152_0.pdf Bundesgesetzblatt für die Republik Österreich, St. 39, Nr. 152, 30. Juli 1955]</ref> Ametliku nime pikkuse ja kohmakuse tõttu leiab see kasutamist siiski väga harva. ==Lepingu pooled== Austria riigilepingule kirjutasid alla ühelt poolt Austria ja teiselt poolt Austriat okupeerinud riikide valitsuste esindajad: *[[Austria]] – välisminister [[Leonard Figl]] *[[Ameerika Ühendriigid]] – riigisekretär [[John Foster Dulles]] *[[Nõukogude Liit]] – välisminister [[Vjatšeslav Molotov]] *[[Prantsusmaa]] – välisminister [[Antoine Pinay]] *[[Suurbritannia]] – välisminister [[Harold Macmillan]] Lisaks allkirjastasid lepingu Austria territooriumil eksisteerinud okupatsioonitsoonide ülemkomissarid: *Ameerika Ühendriigid – [[Llewellyn Thompson]] *Nõukogude Liit – [[Ivan Iljitšov]] *Prantsusmaa – [[Roger Lalouette]] *Suurbritannia – [[Arnold Wallinger]] ==Lepingu sisu== Lepinguga kohustus Austria hoidma kinni demokraatlikust, vabadel valimistel põhinevast riigikorrast ja valitsemisviisist. Lepingu artikkel 4 keelas alatiseks Austria liitmise või ühinemise [[Saksamaa]]ga, seda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt ([[anšluss]]i). Lepingu artiklis 7 sätestati kahe traditsioonilise rahvusvähemuse, [[sloveenid]]e ja [[horvaadid|horvaatide]] õigused. Artiklitega 9 ja 10 keelustati kõik [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikud]] ja [[fašism|fašistlikud]] organisatsioonid. Lepingu artiklis 12 keelati isikutel, kes olid kuulunud natsionaalsotsialistlikesse organisatsioonidesse või teeninud [[Wehrmacht]]is vähemalt [[ooberst]]i auastmes, teenistus Austria kaitsejõududes. Artikkel 15 keelas Austria igasuguse osalemise Saksamaa taasrelvastamisel. Lisaks sätestas leping [[Reparatsioon|reparatsiooni]] maksmise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Kogusummas tuli Austrial kuue aasta jooksul sõjakahjude katteks maksta umbes 150 miljonit [[USA dollar]]it. Liitlased kohustusid omalt poolt hiljemalt 90 päeva kestel alates lepingu jõustumisest viima oma väeüksused Austria territooriumilt välja. ==Lepingu tulemused== Leping jõustus artikli 38 kohaselt pärast lepingu ratifitseerimist kõigi allakirjutanud riikide parlamentides. Austerlased ratifitseerisid lepingu [[7. juuni]]l. Reaalselt kujunes jõustumise kuupäevaks [[27. juuli]] [[1955]]. [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1955]] lahkusid okupatsiooniväed Austria territooriumilt. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1955]] kuulutas [[Austria parlament]] välja riigi [[neutraliteet|neutraliteedi]]. Sageli arvatakse, et neutraliteet kehtestati samuti riigilepinguga, kuid otsene juriidiline side neutraliteedil ja riigilepingul puudub. Pigem võiks öelda, et neutraalsuspoliitika oli kooskõlas lepingu vaimuga ja mõjutatud selle sõlmimisele eelnenud läbirääkimistest. Neutraliteedinõude oli algselt esitanud [[Nõukogude Liit]], mis soovis välistada olukorda, kus Nõukogude vägede lahkumise järel võiks Austriast saada [[NATO]] liige. Suurem osa lepingu artiklitest kehtib tänini. Niinimetatud anšlussikeeldu kasutas Nõukogude Liit aastakümneid selleks, et vastustada Austria ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kehtetuks on põhipunktidest siiani tunnistatud vaid artiklites 12–16 sisalduvad sõjalised ja õhuliiklusele kehtestatud piirangud. Otsusest neid punkte kui muutunud maailmakorra tingimustes ebasobivaid enam mitte järgida teavitas Austria valitsus lepingu teisi osapooli [[20. november|20. novembril]] [[1990]]. Artiklis 12 sisalduva keelu osaleda Saksamaa taasrelvastamises tühistas Austria parlament ametlikult [[2008]]. aastal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:20. sajand Austrias]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] [[Kategooria:1955]] 89l2htpch4zx3fyg59nc96irv0uy5h5 Bookeri auhind 0 183397 7234589 7152617 2026-09-15T17:42:09Z Raamaturott 56450 7234589 wikitext text/x-wiki '''Bookeri auhind''' ([[inglise keel|inglise]] ''Man Booker Prize for Fiction'', ka ''Booker Prize'') on [[Suurbritannia]] kirjandusauhind. Bookeri auhinnaga tunnustati algul viimase aasta jooksul ilmunud ingliskeelset täispikka [[romaan]]i, mille autor on Suurbritannia, mõne muu [[Rahvaste Ühendus]]e riigi, [[Iirimaa]] või [[Zimbabwe]] kodanik. Tänapäeval ei ole autori kodakondsus enam oluline. Auhind loodi [[1968]]. aastal prantsuse [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] eeskujul. Esialgu kandis see rahastaja järgi nime '''Bookeri-McConnelli auhind'''. Alates [[2002]]. aastast rahastab auhinda investeerimisfirma [[Man Group]], kelle järgi ka auhind ümber nimetati. Aastast aastasse vahetatavate liikmetega žüriisse kuulub tunnustatud kriitikuid, kirjanikke ja akadeemikuid. Auhinna võitja saab 50 000 [[Suurbritannia nael|naela]] suuruse rahalise preemia. ==Laureaadid== {| class="wikitable" ! Aasta ! Laureaadid ! Riik ! Romaani pealkiri |- | [[1969]] | [[P. H. Newby]] | [[Suurbritannia]] | "[[Something to Answer For]]" |- | [[1970]] | [[Bernice Rubens]] | [[Suurbritannia]] | "[[The Elected Member]]" |- | [[1971]] | [[V. S. Naipaul]] | [[Trinidad ja Tobago]] / [[Suurbritannia]] | "[[In a Free State]]" |- | [[1972]] | [[John Berger]] | [[Suurbritannia]] | "[[G.]]" |- | [[1973]] | [[James Gordon Farrell]] | [[Suurbritannia]] | "[[The Siege of Krishnapur]]" |- | [[1974]] | [[Nadine Gordimer]]<br />[[Stanley Middleton]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]<br />[[Suurbritannia]] | "[[The Conservationist]]"<br />"[[Holiday (Middleton)|Holiday]]" |- | [[1975]] | [[Ruth Prawer Jhabvala]] | [[Suurbritannia]]/[[Saksamaa]] | "[[Heat and Dust]]" |- | [[1976]] | [[David Storey]] | [[Suurbritannia]] | "[[Saville]]" |- | [[1977]] | [[Paul Scott]] | [[Suurbritannia]] | "[[Staying On]]" |- | [[1978]] | [[Iris Murdoch]] | [[Iirimaa]]/[[Suurbritannia]] | "[[Meri, meri]]" ("The Sea, the Sea") |- | [[1979]] | [[Penelope Fitzgerald]] | [[Suurbritannia]] | "[[Offshore]]" |- | [[1980]] | [[William Golding]] | [[Suurbritannia]] | "[[Mereristsed]]" ("Rites of Passage") |- | [[1981]] | [[Salman Rushdie]] | [[India]] | "[[Kesköö lapsed]]" ("Midnight's Children") |- | [[1982]] | [[Thomas Keneally]] | [[Austraalia]] | "[[Schindleri nimekiri (raamat)|Schindleri nimekiri]]" ("Schindler's Ark") |- | [[1983]] | [[John Maxwell Coetzee]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | "[[Life & Times of Michael K]]" |- | [[1984]] | [[Anita Brookner]] | [[Suurbritannia]] | "[[Hôtel du Lac]]" |- | [[1985]] | [[Keri Hulme]] | [[Uus-Meremaa]] | "[[The Bone People]]" |- | [[1986]] | [[Kingsley Amis]] | [[Suurbritannia]] | "[[The Old Devils]]" |- | [[1987]] | [[Penelope Lively]] | [[Suurbritannia]] | "[[Kuutiiger]]" ("Moon Tiger") |- | [[1988]] | [[Peter Carey]] | [[Austraalia]] | "[[Oscar ja Lucinda]]" ("Oscar and Lucinda") |- | [[1989]] | [[Kazuo Ishiguro]] | [[Suurbritannia]]/[[Jaapan]] | "[[Päeva riismed]]" ("The Remains of the Day") |- | [[1990]] | [[A. S. Byatt]] | [[Suurbritannia]] | "[[Lumm]]" ("Possession") |- | [[1991]] | [[Ben Okri]] | [[Nigeeria]] | "[[Näljutatud tee]]" ("The Famished Road") |- | [[1992]] | [[Michael Ondaatje]]<br />[[Barry Unsworth]] | [[Sri Lanka]] / [[Kanada]]<br />[[Suurbritannia]] | "[[Inglise patsient]]" ("The English Patient")<br />"[[Sacred Hunger]]" |- | [[1993]] | [[Roddy Doyle]] | [[Iirimaa]] | "[[Paddy Clarke hahahaa]]" |- | [[1994]] | [[James Kelman]] | [[Suurbritannia]] | "[[How Late It Was, How Late]]" |- | [[1995]] | [[Pat Barker]] | [[Suurbritannia]] | "[[The Ghost Road]]" |- | [[1996]] | [[Graham Swift]] | [[Suurbritannia]] | "[[Viimased korraldused]]" ("Last Orders") |- | [[1997]] | [[Arundhati Roy]] | [[India]] | "[[Väikeste Asjade Jumal]]" ("The God of Small Things") |- | [[1998]] | [[Ian McEwan]] | [[Suurbritannia]] | "[[Amsterdam (romaan)|Amsterdam]]" |- | [[1999]] | [[John Maxwell Coetzee]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | "[[Häbi]]" ("Disgrace") |- | [[2000]] | [[Margaret Atwood]] | [[Kanada]] | "[[Pime palgamõrvar]]" ("The Blind Assassin") |- | [[2001]] | [[Peter Carey]] | [[Austraalia]] | "[[Kelly jõuk]]" ("True History of the Kelly Gang") |- | [[2002]] | [[Yann Martel]] | [[Kanada]] | "[[Pii elu]]" ("Life of Pi") |- | [[2003]] | [[DBC Pierre]] | [[Austraalia]]/[[Mehhiko]] | "[[Väike jumal Texasest]]" ("Vernon God Little") |- | [[2004]] | [[Alan Hollinghurst]] | [[Suurbritannia]] | "[[Iluliin]]" ("The Line of Beauty") |- | [[2005]] | [[John Banville]] | [[Iirimaa]] | "[[Meri (romaan)|Meri]]" ("The Sea") |- | [[2006]] | [[Kiran Desai]] | [[India]] | "[[Kaotuse pärand]]" ("The Inheritance of Loss") |- | [[2007]] | [[Anne Enright]] | [[Iirimaa]] | "[[Kokkutulemine]]" ("The Gathering") |- | [[2008]] | [[Aravind Adiga]] | [[India]] | "[[The White Tiger]]" |- | [[2009]] | [[Hilary Mantel]] | [[Suurbritannia]] | "[[Wolf Hall]]" |- | [[2010]] | [[Howard Jacobson]] | [[Suurbritannia]] | "[[The Finkler Question]]" |- | [[2011]] | [[Julian Barnes]] | [[Suurbritannia]] | "[[Kui on lõpp]]" ("The Sense of an Ending") |- | [[2012]] | [[Hilary Mantel]] | [[Suurbritannia]] | "[[Aeg äratada surnud]]" ("Bring Up the Bodies") |- | [[2013]] | [[Eleanor Catton]] | [[Uus-Meremaa]] | "[[The Luminaries]]" |- | [[2014]] | [[Richard Flanagan]] | [[Austraalia]] | "[[The Narrow Road to the Deep North]]" |- | [[2015]] | [[Marlon James]] | [[Jamaica]] | "[[A Brief History of Seven Killings]]" |- | [[2016]] | [[Paul Beatty]] |[[Ameerika Ühendriigid]] | "[[The Sellout]]" |- |[[2017]] |[[George Saunders]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |"[[Lincoln in the Bardo]]" |- |[[2018]] |[[Anna Burns]] |[[Põhja-Iirimaa]] |"[[Milkman]]" |- | rowspan=2|[[2019]] | [[Margaret Atwood]] | [[Kanada]] | "[[The Testaments]]" |- | [[Bernardine Evaristo]] | [[Suurbritannia]] | "[[Tüdruk, naine, keegi teine]]" ("Girl, Woman, Other") |- |[[2020]] |[[Douglas Stuart]] |[[Suurbritannia]] / [[Ameerika Ühendriigid]] |"[[Shuggie Bain]]" |- |[[2021]] |[[Damon Galgut]] |[[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |"[[The Promise]]" |- |[[2022]] |[[Shehan Karunatilaka]] |[[Sri Lanka]] |"[[The Seven Moons of Maali Almeida]]" |- |[[2023]] |[[Paul Lynch (kirjanik)|Paul Lynch]] |[[Iirimaa]] |"[[Prophet Song]]" |- |[[2024]] |[[Samantha Harvey]] |[[Suurbritannia]] |"Orbital" |- |[[2025]] |[[David Szalay]] |[[Inglismaa]]/[[Ungari]] |"Flesh" |- |} ==Välislingid== * [http://www.themanbookerprize.com/ Auhinna koduleht] [[Kategooria:Kirjandusauhinnad]] g7iyza4ipqg521xmtq9gw49qano2nq5 Theodor von Balk 0 186269 7234798 7010088 2026-09-15T22:30:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234798 wikitext text/x-wiki '''Theodor von Balk''' (ka '''Friedrich<ref>[https://books.google.ee/books?redir_esc=y&id=0t8SAAAAYAAJ&q=von+G%C3%BCldenschanz#v=snippet&q=Friedrich%20(feodor)&f=false Vierteljahrsschrift für Heraldik, Sphragistik und Genealogie, Volume 18], Berlin, 1890. Die familien Baleke, Balcke, Balck. Geneologisch-heraldische skizze von C. W. U. Balck. s. 61</ref> von Balken'''; [[vene keel|vene]] Фёдор Николаевич фон Балк (фон Балкен); [[1670]] – [[1738]]/[[1739|39]] [[Moskva]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa päritolu]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[kindralleitnant]] (1727) ja riigitegelane. Ta oli keiser [[Peeter I]] aegne [[kindralporutšik]] (hiljem [[kindralleitnant]] (1727)), [[Elbing]]i komandant ([[1706]]–[[1713]]), [[Riia]] [[Riia kuberner|kuberner]]ina [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] asekuberner [[7. mai]]st [[1727]] kuni 17. juunini 1734 ja seejärel [[17. juuni]]st [[1734]] kuni [[10. november|10. novembrini]] [[1738]] [[Moskva kubermang]]u kuberner.<ref>[http://www.mj.rusk.ru/show.php?idar=801153 Гражданские губернаторы Московской Губернии (1709-1917)]</ref> <ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/mos/article/mos/19000/50199.htm&stpar1=1.20.1 Энциклопедия «Москва»: Балк Фёдор Николаевич]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Teenistuse eest sai ta [[27. august]]il [[1728]] [[Püha Aleksander Nevski orden]]i ja Peeter I portree briljantidega.<ref>[http://www.rulex.ru/01020853.htm Балк-Полевы]</ref> ==Perekond== Theodori isa oli Vene teenistusse asunud [[Liivimaa]] [[aadel|aadlik]] ja Rootsi major [[Nikolai von Balken]] (1630–1695), ning tema noorem vend [[Nikolai Nikolajevitš von Balken|Nikolai]] (surnud 1704) oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal surnud Vene kindralmajor. Ta oli abielus [[Matrjona Balk|Matrjona Mons]]iga, kes oli [[Peeter I]] lähedaste [[Anna Mons]]i ja [[Villim Mons]]i õde ja [[1724]]. aastast [[Katariina I]] riigidaam.<ref>[[Valeri Fedortšenko]] (Валерий Иванович Федорченко): ''Дворянские роды, прославившие Отечество : энциклопедия дворянских родов'', Москва: ОЛМА-Пресс, 2003, ISBN 5786700569 [http://books.google.ee/books?id=2ERh-2oQaeIC&lpg=PT30&ots=aDOTkzZ6VO&dq=%D0%A4%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D1%80%20%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87%20%D1%84%D0%BE%D0%BD%20%D0%91%D0%B0%D0%BB%D0%BA&hl=en&pg=PT30#v=onepage&q=&f=false lk.31]</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7628 |pealkiri=biografija.ru: Балк Матрена Ивановна |vaadatud=2009-09-30 |arhiivimisaeg=2022-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220630070906/http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?ID=7628 |url-olek=ei tööta }}</ref> Abielust sündisid: *[[Pavel von Balk]] (1690–1743/60), kindralporutšik, kammerhärra ja Püha Aleksandr Nevski ordeni kavaler (1727), abiellus Marja Fjodorovna Polevaga, [[Balk-Polev]]ite aadlisuguvõsa esivanem. Tema pojapoeg [[Pjotr Balk-Polev]] (1777–1849; Петр Федорович Балк-Полев) oli Venemaa salanõunik ja diplomaat [[Brasiilia]]s (1804), ning viimane Balk-Polevite suguvõsa esindaja. *[[Natalja von Balk]] (1699–1763), [[Anna Ivanovna]] ja [[Jelizaveta Petrovna]] õukonna riigidaam, abiellus [[Jevdokija Lopuhhina]] sugulase, viitseadmirali ja Astrahani kuberneri [[Stepan Vassiljevitš Lopuhhin|Stepan Lopuhhin]]iga (surnud 1748). Küüdidati koos poeg [[Ivan Stepanovitš Lopuhhin|Ivan]]iga [[Siber]]isse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=78972 |pealkiri=biografija.ru: Лопухина Наталья Федоровна |vaadatud=2009-09-30 |arhiivimisaeg=2008-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080503090410/http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=78972 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Pjotr von Balk]] (1712–1762), [[Katariina I]] paaž, [[Jelizaveta Petrovna]] kammerhärra, Püha Aleksandr Nevski ordeni kavaler (1751) ja kindralporutšik . ==Vaata ka== *[[Mihhail Balk]] (1764–1818; [[:ru:Балк, Михаил Дмитриевич|ru]]), [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõjast]] osavõtnud Venemaa kindral. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pjotr Lukitš Vojeikov|Pjotr Vojeikov]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asekuberner]] | aeg= [[1727]]–[[1734]] | järgnev= [[Karl von Hochmuth]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Wilhelm van Delden]] | nimi=[[Moskva kubernerid|Moskva tsiviilkuberner]] | aeg=[[1734]]–[[1738]] | järgnev= [[Karl von Biron]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Balk, Theodor von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Komandandid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Liivimaa kubernerid]] [[Kategooria:Liivimaa viitsekubernerid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Riia kubernerid]] [[Kategooria:Moskva kubernerid]] [[Kategooria:Sündinud 1670]] [[Kategooria:Surnud 1739]] 1hu4aga19ogoq60r70m4wccyjyea5wf Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond 0 186554 7234673 7002441 2026-09-15T19:29:48Z NOSSER 8097 /* Juhid ja organisatsioon */ 7234673 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond |Embleem = NKVD 1940 honored officer badge.gif |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = Eesti NSV SARK |moodustatud = 1944 |likvideeritud = 1947 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = [[Tallinn]] |asukoht = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi '''Banditismivastase võitluse osakond''' (''Отдел по борьбе с бандитизмом'', lühend ''OББ'') oli [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaad]]i struktuuriüksus, mille ülesandeks oli võitlus poliit- ja kriminaalkuritegevusliku banditismi ilmingutega aastatel [[1944]]–[[1947]]. [[1947]]. aastal liideti banditismivastase võitluse osakond [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i "poliitbanditismi" (Nõukogude-vastane relvastatud vastupanu) vastase allüksusega – [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium 4. osakond]]. ==Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismi vastu võitlemise osakond== [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] (SARK) loodi Moskvas uuesti 1944. aasta algul, komissariaadi töötajad viidi peagi Moskvast üle [[Leningrad]]i, kus neile korraldati väljaõpe võitluseks «bandiitide» ning «kontrrevolutsioonilise ja muu vaenuliku elemendiga» peagi Saksa okupatsioonist vabastatavatel aladel<ref name="Punaarmee kuriteod" />. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu loodi ka 1940. aasta struktuurist erinev – uudne allüksus, banditismivastase võitluse osakond (BVVO). Just selle osakonna töötajad asusid juhtima siseasjade rahvakomissariaadi operatiivgruppe, kes liikusid Eestisse otse Nõukogude vägede järel, eesmärgiga kohe analoogselt 1941. aastal Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i operatiivgruppidega [[Einsatzgruppe A|Einsatzgruppe]]dega vahistada Nõukogude võimu reaalsed ning võimalikud vastased. === Juhid ja organisatsioon=== *ülem [[Genrih Andrussov]] (november 1944 – jaanuar 1947), * ülem [[Vladimir Glušanin]], ** ülema asetäitja **2. jaoskonna ülem Viktor Lvov (1944<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=579&p=separate&tool=info&view=0,1504,2067,1330 lk 579]-580</ref>) * ülem [[Grigori Živaga]] ** ülema asetäitja === Eestimaa okupeerimise lühikroonika=== * 2. veebruaril 1944 ületas [[Punaarmee]] [[Narva jõgi|Narva jõe]]. * 26. juulil vallutas Punaarmee [[Narva]]. * Augusti keskel alustas Punaarmee pealetungi Kagu-Eestis ning vallutas Võru ja Tartu. * 22. septembril vallutasid Punaarmee üksused [[Tallinn]]a. * 24. novembril 1944 vallutas Punaarmee [[Saaremaa]] lõunatipu, viies lõpule Eesti okupeerimise. ===SARKi operatiivgruppide tegevus=== Eestisse saabunud operatiivgruppidel tuli aga värskelt vallutatud linnades esimeses järjekorras võidelda mitte sisevaenlasega, vaid hoopis vägivallatsevate ja marodööritsevate punaarmeelastega ning purjutajatega rahvakomissariaadi enda ridadest, ent peagi koondati siiski peatähelepanu [[Otto Tiefi valitsus]]e ning [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liikmete tabamisele ja likvideerimisele. Osakonna 1944. aasta aruannetes raporteeriti tähtsaimate saavutusena sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud kolonel [[Jaan Maide]], rahandusministri [[Hugo Pärtelpoeg|Hugo Pärtelpoja]] ja sotsiaalministri [[Voldemar Sumberg]]i arreteerimist. Siiski kulus põhiline töö okupatsiooni algusaegadel Punaarmeelaste ja Venemaalt sisserändavate kriminaalkurjategijate ohjeldamisele. Osakonna juhi [[Vladimir Glušanin]]i ettekandest siseminister [[Aleksander Resev]]ile selgub, et Eesti NSV RKNi esimees [[Arnold Veimer]] oli 1944. aasta oktoobris läkitanud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee)]] juhtkonnale kirja palvega võtta kasutusele abinõud kohaliku elanikkonna terroriseerimise lõpetamiseks, sarnase sisuga taotluse abipalvega sunnitud edastama 8. oktoobril 1944<ref name="nuwCd" /> ka ENSV siseasjade rahvakomissar Aleksander Resev otse NSV Liidu siseasjade rahvakomissarile [[Lavrenti Beria]]le. Sõjaväelaste omavoli meelestas elanikke veelgi rohkem Nõukogude võimu vastu, nii et 1945. aasta novembris pidi isegi ENSV siseasjade rahvakomissar Aleksander Resev tõdema: {{Tsitaat|«Sõjaväelaste kuritegevus desorienteerib olulisel määral SARKi võitlust poliitilise banditismiga.»|[[Aleksander Resev]] <ref name="Punaarmee kuriteod" />|}} Punaarmeelaste kuritegude suur arv kajastus ka üldises statistikas, kus kuritegude toimepanijateks märgiti mõistagi metsavennad. 1944. aastal registreeriti 219 väidetavalt metsavendade sooritatud kuritegu, kuid neist vaid 13 olid rünnakud julgeoleku- ja parteitöötajate vastu. Ülejäänud kuriteod kujutasid endast lihtinimeste ja talumajapidamiste röövimisi, millega tol aastal paistsid silma just punaarmeelased<ref name="Punaarmee kuriteod" />. Metsavendlus aktiveerus Eestis alles pärast seda, kui sõda Euroopas 1945. aasta kevadel lõppes. ===Banditismivastase võitluse osakonna võitlus metsavendluse vastu=== {{Vaata|Metsavendlus Eestis}} Banditismivastase võitluse osakond liideti 1947. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iga [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N|2-N osakonnana]]. ==Banditismivastane võitlus NSV Liidus== 1944. aasta lõpuks jõudis [[Punaarmee]] välja sõjaeelsetele NSV Liidu piirini ning [[1. detsember|1. detsemb]]ril [[1944]] reorganiseeriti senise [[NSV Liidu SARK]]i banditismivastase võitluse valitsuse allüksuste struktuur, mis oli moodustatud [[4. aprill]]il [[1941]]. Esialgselt NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi käskkirjaga nr 00349 ja 30. septembril 1941 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi käskkirjaga nr 001414 reorganiseeriti Miilitsa Peavalitsusele allunud banditismivastase võitluse osakond otse (''Отдел по борьбе с бандитизмом (ОББ) ГУМ НКВД СССР'') NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadile alluvaks banditismivastase võitluse osakonnaks (''Отдел по борьбе с бандитизмом ОББ НКВД СССР'') mis, reorganiseeriti NSV Liidu banditismivastase võitluse keskasutuseks. Struktuur: * 1. jaoskond kureeris territoriaalorganite tööd [[Armeenia NSV]]s, [[Gruusia NSV]]s, [[Aserbaidžaani NSV]]s, [[Dagestani ANSV]]s, [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]], [[Põhja-Osseetia ANSV]]s, [[Kabardi-Balkaaria]], [[Ordžinikidze krai]] ja [[Krasnodari krai]]de piirkonnas (10 töötajat); * 2. jaoskond kureeris Ukraina, Valgevene, Moldaavia territoriaalorganite tööd (10 töötajat); * '''3. jaoskond kureeris Eesti, Läti, Leedu ja [[Karjala-Soome NSV]] territoriaalorganite tööd''', (6 töötajat); * 4. jaoskond kureeris Kesk-Aasia ja [[Vene NFSV]] territoriaalorganite tööd, (6 töötajat); * 5. jaoskond Uurimisjaoskond, lisaks sekretariaat jms. kokku 46 töötajat) 1944. aastal, pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] edukate pealetungilahingute käigus Punaarmee liikumist "seni okupeeritud NSV Liidu liiduvabariikide territooriumile" reorganiseeriti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ainult Vene NFSV territooriumil tegutsenud banditismivastase võitluse keskasutuse funktsioone ning koosseise ning muudeti NSV Liidu SARKile alluvaks Banditismivastase Võitluse Peavalitsuseks ning talle allutati ka kohalikest "aktivistidest" moodustatud relvastatud abijõud [[Hävituspataljon]]id. NSV Liidu SARK-i BVVO – Banditismi Vastu Võitlemise Peavalitsuse ülemaks määrati [[Aleksandr Leontjev]]. ;NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismi Vastu Võitlemise Peavalitsus 1944. aastal * 1. osakond tegeles Ukraina OUN-i ja selle relvastatu vastupanuga; ülem – kindralmajor Anatoli Gorškov. ** 1. jaoskond – võitlus illegaalse ehk põrandaaluse [[OUN]]i liikumisega, ** 2. jaoskond – võitlus [[OUN]]-i relvastatud võitluse tiiva [[UPA]] liikmetega, ** 3. jaoskond – võitlus banditismiga Ukrainas. * '''2. osakond – tegeles Nõukogude-vastase põrandaaluse ja Saksa luureorganite poolt ette valmistatud ning taganemisel mahajäetud relvastatud vastupanugruppide vastase võitlusega Valgevenes ja Baltimaades.''' Ülem – [[Veniamin Karlin]]. ** 1. jaoskond – võitlus Nõukogude-vastase põrandaaluse ja saksa luureorganite poolt ettevalmistatud ning taganemisel mahajäetud relvastatud vastupanugruppide tegevusega Valgevenes ** 2. jaoskond – vastutegevus Nõukogude-vastase põrandaaluse ja saksa luureorganite ([[RSHA]] ja [[Abwehr]]) poolt ettevalmistatud ning taganemisel mahajäetud relvastatud vastupanugruppide vastase võitlusega Balti riikides (Eesti, Läti ja Leedu) ** 3. jaoskond – võitlus relvastatud banditismiga Valgevenes ja Baltimaades * 3., 4., 5. osakond, teised NSV liidu piirkonnad; * 6. osakond – [[Hävituspataljonid]]e staap * 7. osakond – uurimisosakond, [[Desertöör]]luse vastu võitlemise jaoskond, Arvestusjaoskond, Sidejaoskond. (Kokku oli NSV Liidu SARK-i BVVO banditismi vastu võitlemise peavalitsuses 179 töötajat.) <ref name="1v4CD" /> == Vaata ka== * [[Hävitusagent]] *[[preparaat 22]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Punaarmee kuriteod">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/170307/esileht/siseuudised/250434.php |pealkiri=Punaarmee kuriteod määriti metsavendade kaela |vaadatud=2009-10-02 |arhiivimisaeg=2009-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090402062512/http://www.postimees.ee/170307/esileht/siseuudised/250434.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nuwCd">[http://www.kernu.ee/?id=4627 EESTI KÜLA SIRBI JA VASARA HAARDES]</ref> <ref name="1v4CD">{{Netiviide |url=http://russiamilitaria.ru/index.php?showtopic=5192&pid=62681&mode=threaded&start=#entry62681 |pealkiri=Приказом НКВД СССР №001447 от 1.12.1944 ОББ НКВД СССР был реорганизован в Главное управление НКВД СССР по борьбе с бандитизмом |vaadatud=2.10.2009 |arhiivimisaeg=22.02.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150222053554/http://russiamilitaria.ru/index.php?showtopic=5192&pid=62681&mode=threaded&start=#entry62681 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/170307/esileht/siseuudised/250434.php Punaarmee kuriteod määriti metsavendade kaela] [[Kategooria:NKVD]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] khlzxri7tndbl33mzhjqyifsszjcbed Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis 0 188215 7234620 7230032 2026-09-15T18:34:01Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 392 */ 7234620 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == *[[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] *[[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == * Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == * Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: ** Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) ** Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> ** Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. ** Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. ** Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), **Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) **Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) **Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. **all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. **ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == * Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] gkltzla0zz8m40zvt3u2jimjqhdl2so 7234646 7234620 2026-09-15T19:06:46Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 279 */ 7234646 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == *[[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] *[[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == * Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: ** Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) ** Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> ** Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) ** Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. ** Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. ** Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), **Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) **Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) **Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. **all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. **ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == * Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] j9qb0kmyty53chuhs4ho9x4f444m958 7234647 7234646 2026-09-15T19:07:24Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 286 */ 7234647 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == *[[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] *[[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == * Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] kzu8x4ullyow4zif96gkgls0e53i022 7234648 7234647 2026-09-15T19:07:37Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 135 */ 7234648 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] *[[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == * Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] gl1782vqlxck04xs8r2x6wfl8zlz8yw 7234649 7234648 2026-09-15T19:07:49Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 206 */ 7234649 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] [[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == * Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] c0q7r7isu950pj09pz91oozv73ob51l 7234650 7234649 2026-09-15T19:08:05Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 287 */ 7234650 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] [[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == * Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] d62ftmnzbmp1oqg30humuydv4ptklgv 7234651 7234650 2026-09-15T19:08:17Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 289 */ 7234651 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] [[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == * Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] 8hm2467y0na4gmn0r67bygmi4nov71n 7234652 7234651 2026-09-15T19:08:31Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 331 */ 7234652 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] [[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == * Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] 6jp16cvxczwgaankpd5rnjxscyoqnsb 7234653 7234652 2026-09-15T19:08:41Z NOSSER 8097 /* Sõjavangilaager nr 332 */ 7234653 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}} '''Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis''' on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjavangide laagritest. {{Sisukord paremale}} Eesti NSV-s allusid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste kinnipidamisasutused [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond|Sõjavangide ja interneeritute osakonnale]], mille ülesanne oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine. Esmane sõjavangidega tegelev Nõukogude asutus oli [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] tagala ülema juures asuv [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaa]]di sõjavangide osakond. [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid [[Viktor Lvov]] ja [[Nikolai Santšuk]]. Sõjavangilaagritest Eestis käis läbi ca 180 000 meest<ref>Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=124&p=separate&tool=info&view=0,1331,2067,1503 lk 124]</ref>, enamik neist saadeti edasi NSV Liidu SARKi sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse ehk [[GUPVI]] sõjavangilaagritesse NSV Liidus. Eestis leidis rakendamist ca 25-50 tuhat meest. [[Eesti NSV]] loodi [[1944]]–1945. aastatel Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna sõjavangilaagrid: == Sõjavangilaager nr 135 == [[Ahtme]] [[Sõjavangilaager nr 135]], kus seisuga 31. juuli 1945 oli kokku 6251 sõjavangi. Nende hulgas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. Ahtme laager oli ajuti Eesti suurim, olles ka jaotuslaager. Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivikaevanduste ja tööstuse]] taastamisel. Laager suleti 1950. aasta veebruaris<ref> Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 206 == [[File:Kreenholmi sadamalaod 24648-4.jpg|thumb|[[Kreenholmi sadamalaod|Kreenholmi sadamaladude]] 2. ait, [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3 Narvas, 2020. aastal]] [[Narva]] [[Sõjavangilaager nr 206]], [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Kreenholmi sadamalaod|puuvillaaitades]], kus seisuga 1. juuli 1945 oli kokku 4759 vangi. == Sõjavangilaager nr 279 == Sõjavangilaager nr 279 (Kiviõli). Laager nr 279 viidi 1945. aasta talvel Kiviõlisse, osakonnad paiknesid ka mujal<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 107]</ref>. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Kiviõli]]s (1945<ref name=":2">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=480&p=separate&tool=info&view=0,1493,2067,1341 lk 480]</ref>) ja sõjavangid töötasid [[Eesti NSV Põlevkivitööstuse ministeerium]]i [[Kiviõli põlevkivikombinaat|Kiviõli põlevkivikombinaadis]], * 2. laagrijaoskond paiknes [[Kohtla-Nõmme]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Küttejõu karjäär|Küttejõu põlevkivikaevandus]]es, * 3. laagrijaoskond paiknes [[Küttejõu]]l (1945<ref name=":2" />) ja sõjavangid töötasid [[Kohtla kaevandus]]es ja [[Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaat|Kohtla-Nõmme põlevkivikombinaadis]], * 4. laagrijaoskond paiknes [[Narva]]s (1945<ref name=":2" />)/[[Sonda]]s ja sõjavangid töötasid ja viidi hiljem, 1946. aastal üle [[Sillamäe]]le, [[Sillamäe uraanitehas|Sillamäe uraanirikastuskombinaadi nr 7]] juurde<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=374&p=separate&tool=info&view=0,1251,2067,1583 lk 374]</ref>. * 5. laagrijaoskond paiknes [[Tapa]]l (1945<ref name=":2" />), * 6. laagrijaoskond paiknes [[Lehtse]]s (1945<ref name=":2" />). : Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. 1947. aastal laager likvideeriti, vangid viidi üle Kohtla-Järve sõjavangide laagrisse nr. 289<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175552/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007844 Sõjavangilaagri nr 279 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 286 == Sõjavangilaager nr 286 ja sõjavangilaagri Tallinna linnas paiknevad jaoskonnad 2., 3., 6. ja 8. Laager nr 286 rajati 16. oktoobril 1944. Laager asus [[Aafrika tänav]] 43, kus enne oli olnud Saksa vangilaager. Laager oli üks suuremaid: mahutas ligi 13 000 vangi, valdavalt sakslased. Laager likvideeriti 1949. aastal, kui vangid kuulusid vastavalt kokkuleppele repatrieerimisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175554/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000008036 Sõjavangilaagri nr 286 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> 1949. aasta maist laager likvideeriti. Sõjavangilaagrile nr 286 allusid: * Laagrijaoskond nr 1, asus [[Vasalemma]]s. Sõjavangid osalesid [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväl]]ja ehitusel/Pirital (1948<ref name=":0">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=475&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1763 lk 475]</ref>) * Laagrijaoskond nr 2, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 3 (Lillekülas [[Endla tänav]]a piirkonnas<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1185 Lilleküla sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>), vangilaagrijaoskond tegutses aastatel 1945–1949<ref name=":0" />, [[Kristiine Keskus]]e vastas, [[Madara tänav]]a-[[Endla tänav]]a ääres. 1946. aastal oli laagris enamuses sakslased ja austerlased, oli ka ungarlasi. Väljaspool laagrit asuvates hoonetes elasid NSV Liidu SARKi Sisevägede 392. konvoivägede polgu sõdurid.<ref>[[Robert Nerman]]. [https://www.postimees.ee/1521189/endla-tanava-laagris-peeti-saksa-austria-ja-ungari-sojavange Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange]. Postimees, 13. jaanuar 2006</ref><ref>Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1528325/vangilaagris-lokkasid-joomine-ja-vargused Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused]. Postimees, 17. veebruar 2006</ref> * Laagrijaoskond nr 4, asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]]l. Sõjavangid varusid [[Ellamaa elektrijaam]]a jaoks turvast/[[Kingu]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 5, asus [[Järvakandi]]s. Sõjavangid töötasid [[Järvakandi klaasivabrik|Järvakandi Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadis]]/[[Vormsi]] (1948<ref name=":0" />) * Laagrijaoskond nr 6, asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />) kunagiste [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure Merekindlus]]e ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Rahumäe suurtükiladude) territooriumil. Tänapäeval on sellest kompleksist säilinud vaid üks paekivist hoone aadressil [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] 17. Paarsada meetrit loode pool, umbes praeguse Sütiste tee 6 asukohas asus vangilaagri surnuaed. Kalmistu hävitati pärast laagri likvideerimist<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1440 Mustamäe sõjavangilaager (6.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. * Laagrijaoskond nr 7, asus [[Loksa]]l (1948<ref name=":0" />). Sõjavangid töötasid [[Loksa tellisetehas]]es. * Laagrijaoskond nr 8 asus Tallinnas (1948<ref name=":0" />)(tänapäevase [[Kadaka puiestee]], [[Mäealuse tänav|Mäealuse]] ja [[Mäepealse tänav]]a vahelisel alal<ref>[https://db.esap.ee/object/t-1215 Mustamäe sõjavangilaager (8.)], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, endise [[Autoregistrikeskus]]e hoonete vastas [[Mäepealse tänav]]ast [[Astangu]] poole. Sõjavangide barakid asusid [[Loe|loode]] pool [[Kadaka tee]]d, kunagise [[Kadaka autoturg|Kadaka autoturu]] taga kuni [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudeni]]. Hiljem oli seal mõnes paekivist ehitises Nõukogude mereväe mehaanikatöökoda.), *Laagrijaoskond nr 9 ([[Ülemiste]]){{lisa viide}}, hiljem Pärnumaal [[Lavassaare turbatööstus]]es/Tartus (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 10, asus Järvamaal [[Lehtse]]s. Sõjavangid töötasid [[Lehtse Turbatehas]]es/Valgas (1948<ref name=":0" />) *Laagrijaoskond nr 11, laagri abimajand, asus [[Vormsi]] saarel<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 113-114</ref>. *all-laager olevat asunud [[Pääsküla]] külje all [[Laagri]]s, mille hooned lammutati pärast laagri likvideerimist 1940. aastate lõpus. *ajutine all-laager [[Permisküla]]s Narva jõe ääres == Sõjavangilaager nr 287 == Sõjavangilaager nr 287. Rajati 1944. aasta novembris Valgas. Esialgu koosnes vangide enamik Eestist pärit Saksa sõjaväes teeninud isikutest, keda aga juba 1945. aasta hakati saatma NSV Liidu vangilaagritesse. Valga laager määrati ohvitseride laagriks. Laagri osakond Tartus oli 1945–1946 iseseisev laager, oli ka teisi osakondi. * 1. laagrijaoskond paiknes [[Tartu]]s (1947<ref name=":3">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=488&p=separate&tool=info&view=0,72,2067,2762 lk 488]-490</ref>), * 2. laagrijaoskond paiknes [[Ulila]]s (1947<ref name=":3" />), * 3. laagrijaoskond paiknes [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]]l (1947<ref name=":3" />), * 4. laagrijaoskond paiknes [[Kingu]]l (1947<ref name=":3" />), * 5. laagrijaoskond paiknes [[Valga]]s (1947<ref name=":3" />). :Laager lõpetas tegevuse 1949. aasta aprillis.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175550/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007842 Sõjavangilaagri nr 287 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref>, kui ENSV MVD 20.04.1949 käskkirjaga nr 047 sõjavangilaagri nr 286 baasil moodustati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARK]]i [[Paranduslike Tööde Koloonia nr 6]] Tallinnas<ref>[[Peeter Kaasik]]. [https://tuna.ra.ee/parandusliku-too-kolooniad-eesti-nsv-s-aastatel-1944-1954-lk-53-79/ Parandusliku töö kolooniad Eesti NSV-s aastatel 1944–1954], [[Tuna]] 1 / 2025, lk 53–79</ref>. == Sõjavangilaager nr 289 == Sõjavangilaager nr 289. Rajati oktoobris 1944 Kohtla-Järvele endisesse Saksa sõjavangide laagrisse, olles üks suuremaid Eestis (1947. aastal 13 000 vangi), sellega liideti likvideeritud väiksemaid laagreid. Laagril oli mitu osakonda peamiselt Ida-Virumaal: * 1. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" /><ref name=":4">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=492&p=separate&tool=info&view=0,1198,2067,1636 lk 492]-492</ref>), * 2. laagrijaoskond [[Kukruse]]l (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 3. laagrijaoskond Kohtla-Järvel (1948<ref name=":0" />)/Küttejõul (1948<ref name=":4" />), * 4. laagrijaoskond Jõhvis (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 5. laagrijaoskond [[Kiviõli]]s (1948<ref name=":0" /><ref name=":4" />), * 6. laagrijaoskond [[Küttejõu]]l (1948<ref name=":0" />), [[Kohtla]]s, [[Järve (Jõhvi)|Järve]]l, [[Vana-Ahtme|Ahtme]]s, abimajand [[Edise]]l). : Vangid töötasid valdavalt [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti NSV põlevkivitööstus]]e põlevkivikaevanduste ja tööstuse taastamisel. Laager likvideeriti 1949. aasta sügisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 289 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 331 == Sõjavangilaager nr 331 (Tartu). 1944. aasta sügisel rajati Tartusse Valga sõjavangilaagri nr. 287 osakond, mis mais 1945 muudeti iseseisvaks laagriks nr 331<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 111]-113</ref>. Laagris peeti kinni peamiselt Saksa sõjavange. Laager asus [[Ropka]]s, praeguse [[Tehase tänav]] 19 ja [[Teguri tänav]] 30 maaalal, suvel töötasid vangid ka [[Ulila turbatööstus]]e [[Ulila turbaraba]]s. 1947. aasta kevadel muudeti laager taas Valga laagri nr 287 osakonnaks, mis likvideeriti 1949. aasta lõpul.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175551/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007850 Sõjavangilaagri nr 331 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> == Sõjavangilaager nr 332 == Sõjavangilaager nr 332 (Pärnu). Rajati 1945. aasta juunis, selle vangid töötasid Pärnu tööstusettevõtetes, metsatööl ja [[Lavassaare turbatööstus]]es. Laagri 1. jaoskond asus Pärnus ja 2. jaoskond asus [[Lavassaare turbamaardla|Lavassaare turbaraba]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, lk 111</ref>. Laager likvideeriti 1946. aasta algul<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175555/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007877 Sõjavangilaagri nr 332 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> ning 2. jaoskond läks sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. == Sõjavangilaager nr 392 == Sõjavangilaager nr 392 (Tallinn). Rajati 1945. aasta augustis, laagril olid: *1. laagrijaoskond Rakveres (1945<ref name=":5">[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=502&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,1125 lk 502]-504</ref>), * 2. laagrijaoskond Tallinnas (1945<ref name=":5" />), * 3. laagrijaoskond Maardus (1945<ref name=":5" />), *4. laagrijaoskond Narvas.<ref name=":1" /> (1945<ref name=":5" />). :Laager likvideeriti juba jaanuaris 1946, selle otseseks järglaseks sai Narvas asunud sõjavangilaager nr 393.<ref>[https://web.archive.org/web/20210917175553/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000007879 Sõjavangilaagri nr 392 Valitsus]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Laagris asusid sõjavangid, keda kasutati [[NKVD]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17 ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel.<ref name=":1" /> == Sõjavangilaager nr 393 == NSV Liidu SARKi Leningradi oblasti valitsuse sõjavangilaagri nr 393 (mis likvideeriti 1950. aastal) filiaalid Eestis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 119]-120</ref>, *1. laagrijaoskond, Tallinnas (1946/1947) *2. laagrijaoskond, Rakveres (1946/1947) *4. laagrijaoskond, Tapal (1946) *5. laagrijaoskond, [[Ivangorod]]is (1947), milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid [[Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i tehase taastamisega<ref name=":1" /> (endine [[Sõjavangilaager nr 206]]) *8. laagrijaoskond, Maardus (1946) *9. laagrijaoskond, Rakveres (1948) *10. laagrijaoskond, Tallinnas (1946)/[[Ruu]]l (1948)/ [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] (1949) ({{kas|[[Kahala (Kuusalu)|Kahala]]<ref>[https://db.esap.ee/object/hr-1770 Kahala sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>}}) *11. laagrijaoskond, [[Maardu]]s (1948)/ [[Kiiu]]. :Sõjavangilaagri kinnipeetavad töötasid [[Maardu keemiatehas]]e kaevandustes, teine osa [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks [[Tallinna Külmhoone]], [[Paekivitoodete tehas|Paekivitoodete tehase]], [[Liiva jaam|Liiva jaama]], [[Peterburi tee]] 39 asunud ehitatud algse [[Autoremonditehas "Sirp ja Vasar"|Autoremonditehase Sirp ja Vasar]] tootmishoone jne ehitusel. *12. laagrijaoskond, Tallinnas (1948) :Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii [[Maardu]] alevis kui ka [[Üleoru]]s (Üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks [[Maardu keemiatehas]]e uuele tööjõule, kuni sai valmis [[Kallavere]] elamurajoon). Teine osa vange töötas [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ehitusel. [[Peterburi maantee (Tallinn)|Peterburi maantee]] ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud 300–350 surnud sõjavangi. Kui Saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik [[buldooser]]iga tasandatud, et ei oleks jälgegi{{lisa viide}}. == Kontroll-filterlaager nr 0316 == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[GULAG]]i [[Kontroll-filterlaager nr 0316]]<ref>Peeter Kaasik. [http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/02/Peeter_Kaasik_-_Erikontingendi_filtreerimine.pdf Erikontingendi filtreerimine ja töölerakendamine Eesti NSVs Kontroll-filterlaager nr 0316 näitel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 4 /2010</ref> 1945–1946 Põhja-Eestis, [[Paldiski]] lähedal [[Põllküla]]s<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&view=0,1271,2067,1563 lk 270]</ref> ja hiljem Tallinnas. Ülem alampolkovnik [[Nikolai Santšuk]]. Kinnipeetud töötasid [[Paldiski]]s, [[Balti laevastik]]u ehitusobjektil nr 33 - [[Paldiski mereväebaas]] ja [[Baltvojenmorstroi]] objektidel [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljonides Eestis]], laagrist käis tegevusaja jooksul läbi 21 667 inimest. *1. laagrijaoskond (Paldiskis) ja *2. laagrijaoskond (Põllküla)<ref>Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=272&p=separate&tool=info&view=0,1271,2067,1563 lk 272]</ref> *hiljem ka 3. laagrijaoskond (Maardus) - 1945. aasta septembrist Sõjavangilaagri nr 392 laagrijaoskond nr 4 *filiaal Tallinnas --- *sõjavangilaagrite Erihaigla nr 1011<ref name="wYfi5" />, [[Kiviõli]] lähedal [[Varinurme]]l ja erihaigla kalmistu [[Varinurme]]l * Üksik ehituspataljon nr 483 * [[Baltvojenmorstroi]]<ref name="88gwn" /> erikontingent [[tööpataljon]]ides [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|Eestis]] * Sõjavangide koondamispunkt nr 1 ja Sõjavangide koondamispunkt nr 12 * {{kas|Sõjavangilaager nr 71}} *[[Suigu sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-1040 Suigu sõjavangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Tudu]] kandis *[[Vanamõisa sõjavangilaager]]<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0440 Vanamõisa vangilaager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, [[Ubja]] lähedal Vanamõisa õlivabriku juures *Jõepere sõjavangilaager<ref>[https://db.esap.ee/object/lv-0960 Jõepere saksa sõjavangide laager], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>, Tudu kandis ==Tallinna-Narva maantee ehitus== [[Fail:Tallinna–Leningradi maantee (1).jpg|pisi|Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] maanteede peavalitsuse objekti nr 17<ref name=":1">Mihhail Hodjakov. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/HodjakovMihhail_V2lismaalastest_TUNA2013_3.pdf Välismaalastest sõjavangid Kreenholmi puuvillaladudes 1945. aasta]. Tuna 3/2013</ref> ehk [[Tallinna-Narva maantee]] ([[Tallinna-Leningradi maantee]]) ehitusel Eesti NSV-s ja Leningradi oblastis<ref>[[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn 2012, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834 lk 120]</ref>, kasutatud sõjavangilaagri nr 393 laagrijaoskonnad asusid tee-ehituseobjekti ääres, kõigepealt Maardus, siis [[Jägala]]s [[Ruu tee]] otsas, [[Kiiu]]s Tehometi asukohas, [[Kiiu]] küla [[Kuusalu]]-poolses otsas. 1952. aastal jõuti [[Loksa]] teeristini. Laagrite asukohad sõjavang Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal: Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4?-; Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49; Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49<ref>[[Mairo Rääsk]]. [https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/ettekanded/sygis_2006/ettekanne_7.pdf Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus]. [[Eesti Maanteemuuseum]].</ref> Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sõjavangide vabastamise järel jätkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jõudsid ehitusega kuni enne [[Valgejõe|Valgejõge]] asuva [[Ojamäe]]ni. Ehitatud maanteed hakati lõiguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna ja Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses. Mustametsa laager asus [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] küla kohal, seal kus tee keerab paremale [[Sigula]] külasse. Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalust 5 kilomeetrit ida poole on [[Vahastu]]–Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager. Sõjavangide laager asus Kolga tee bussipeatuse juures, sealsamas seisab Vahastu silt, üks tee keerab Sigula–Hirvli poole ja teine Vahastu külasse. [[Sigula tee]]st [[Kuusalu]] poole viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/vahastu-sigula-teeristis-oli-sojavangide-sunnitoolaager Vahastu-Sigula teeristis oli sõjavangide sunnitöölaager]. Sõnumitooja, 5. november 2014</ref> Tee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada, [[Pirita sõjavangide kalmistu|ametlik matmispaik]] asub Tallinnas [[Kloostrimetsa]]s. ===Sõjavangide tööga valminud ehitisi=== [[File:Sompa kaevanduse hoone 2.jpg|pisi|[[Sompa kaevandus]]e peahoone, [[Ülase tänav (Kohtla-Järve)|Ülase tänav]] 28]] *[[Ereda]] ehk [[Sompa kaevandus]]e peahoone *[[Kohtla-Järve–Leningradi gaasimagistraal]]itrass * esimene [[Endla viadukt]] Tallinnas * [[Kohtla-Järve]] vanalinnas, majad endise [[Kiviter]]i tehase juures ja Vahejaama kõrval * {{kas|vana (enne [[1968]]. aastat kasutuses olnud) betoontee Tallinnast kuni 23. km-ni ([[Kiiu]]–[[Kuusalu]] vahelisel alal)}}{{lisa viide}}. == Sõjavangikalmistud == Nõukogude sõjavangilaagrid Eesti NSV-s tegutsesid kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel ning vangilaagites surnud maeti eraldi sõjavangide kalmistutele. 1958 saadeti NSVL siseministeeriumi vanglate osakonnast korraldus, milles nõuti 13 sõjavangide kalmistute likvideerimist Tallinnas Pirital, Liival ja Tondil, Turbas, Ämaril, Tartus, Lavassaares, Ulilas, Maidlas, Küttejõus ja Tapal ning 104 hauda Narvas Pauli ja Aleksandri kalmistul. Kokku oli nendele kalmistutele maetud 681 sõjavangi. Koos 14 kalmistuga, mis korralduse kohaselt kuulusid säilitamisele, oli maetud 3659 sõjavangi<ref>[[Erich Kaup]], [[Margit-Mariann Koppel]], [[Külli Niidassoo]]. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule], Õhtuleht, 19. oktoober 1998</ref>. {{Vaata ka|Pirita sõjavangide kalmistu|Ahtme sõjavangide kalmistu}} ==Vaata ka== *Sõjavangilaagrid [[Pihkva oblast]]is: laagrid nr 285, 434 ja [[tööpataljon]]id nr 379, 487; *Sõjavangilaagrid [[Leningradi oblast]]is: laagrid nr 157, 213, 219, 254, 300, 322, 339, 393, 436 ja erihospital nr 261, 1114; *Sõjavangilaagrid [[Läti NSV]]: laagrid nr 51, 266, 277, 291, 292, 317, 349, 350, 0337, laagrijaoskonnad: nr 1–13, 16–21, 23, 24, 25, 30, 31, 40 ja erihospital nr 3338, 4379; * Sõjavangilaagrid [[Leedu NSV]]: rinde vastuvõtu-etapilaager nr 57, laagrid nr 57, 294, 296, 390 ja erihospital nr 1245, 2652; *[[Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis]] *[[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] *[[GUPVI]] ehk NKVD sõjavangide ja interneeritute peavalitsus ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wYfi5">[http://guides.eastview.com/browse/guidebook.html?bid=123&sid=173787 ФРОНТОВЫХ И ТЫЛОВЫХ УЧРЕЖДЕНИЙ ГУПВИ НКВД-МВД СССР]</ref> <ref name="88gwn">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |pealkiri=Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana. Erich Kaup |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2015-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908113957/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf Eesti Vabariigi alluvusse ülevõetud vangistusasutused]. Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 3. köide. Koostanud [[Leo Õispuu]]. 1990. Lk 294–295 *[[Erich Kaup]]. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] nr 2, 1995 *Erich Kaup, Margit-Mariann Koppel, Külli Niidassoo. "Maetud laagrikalmistule". [[Sõnumileht]], 19. oktoober 1998, lk 6–7 **"Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele" *Erich Kaup. Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949. Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn 1999 *Mairo Rääsk. [http://www.betoonteed.ee/wp-content/uploads/2013/09/Teeleht-nr-2-2005-Mairo-R%C3%A4%C3%A4sk.pdf Narva maantee ajaloost]. Teeleht nr 2 (42), august 2005 * [[Peeter Kaasik]]. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel. Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi, [https://www.etera.ee/zoom/19/view?page=18&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834] - [[ETERA]]s. Tallinn 2012, [https://www.ester.ee/record=b2863590*est] - ESTER [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] [[Kategooria:Sõjavangilaagrid]] 2cperz4kudh60pfhk2ecx3fqiltokuv Hillar Aben 0 191289 7234538 6980773 2026-09-15T15:11:02Z Neptuunium 58653 7234538 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} '''Hillar Aben''' ([[3. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[21. jaanuar]] [[2024]]) oli eesti tehnikateadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige. ==Haridus== 1948. aastal lõpetas ta [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1953. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusinsenerina. Aspirantuuri läbimise järel kaitses Hillar Aben 1957. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures tehnikakandidaadi väitekirja "Koorikute probleemide lahendusi fotoelastsusmeetodiga”. 1966. aastal kaitses ta tehnikadoktori väitekirja "Karakteristlike suundade meetod fotoelastsuses”.<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019. Tallinn, 2020, lk [https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/ta_aastaraamat_veebi__2019.pdf 94]</ref> ==Töökäik== Aastatel 1956–1960 töötas Hillar Aben [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudis]] nooremteadurina. Edasi oli tema tegevus ligemale poolsajandi vältel seotud [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudiga]], kus ta on olnud mehaanika ja rakendusmatemaatika sektori juhataja (1960–1974), teadusala asedirektor (1967–1976) ja direktor (1976–1988). Aastatel 1989–2016 töötas ta samas fotoelastsuse laboratooriumi juhataja ja juhtivteadurina. 1977. aastal valiti Aben Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks mehaanika alal, ta kuulus akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. ==Teadustöö== Hillar Abeni uurimisobjektiks on olnud integraalne [[fotoelastsusmeetod]], mille teooria kuulub nn väänatud kaksikmurdvate keskkondade optika valdkonda. Integraalse fotoelastsusmeetodi eesmärgiks on mittepurustavalt määrata läbipaistvates objektides esinevat pingeolukorda. Klaasi sisepingete mõõtmise nüüdisaegne tehnoloogia leiab praktilist rakendamist osaühingus GlasStress, mis tegeleb Hillar Abeni juhtimisel integraalset fotoelastsusmeetodit realiseeriva aparatuuri valmistamise ja kasutuselevõtmisega klaasitööstuses. Nüüdisajal kasutab Eestis toodetud kõrgtehnoloogilisi [[polariskoop]]e klaastoodete [[jääkpinge]]te mõõtmisel ligi 20 klaasifirmat Euroopas, USA-s, Jaapanis, Brasiilias jne. Hillar Aben on tegelenud ka linnaehituse probleemide matemaatilise modelleerimisega, eesmärgiga optimeerida elamurajoonide paigutus linnas. Ta õpetas eksperimentaalmehaanika kursust Tallinna Tehnikaülikoolis, oli külalisprofessor [[Waterloo Ülikool]]is (Kanada) ja [[Poitiers' Ülikool]]is (Prantsusmaa) ning korraldas klaasi jääkpingetele pühendatud suvekoole nii Eestis kui ka rahvusvahelises mehaanikauuringute keskuses [[Udine]]s Itaalias. Hillar Abeni juhendamisel on kaitstud doktori- ja magistriväitekirju. Tema sulest on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas kaks ingliskeelset monograafiat. Hillar Abeni tööd aitasid lahendada sadu aastaid lahendamata probleemi, mis põhjustab [[prints Ruperti pisarad|prints Ruperti pisaratena]] tuntud tardunud klaasitilkade purunemise, kui neil ära murda peenike saba. Klaasitilga purunemise videoklipp oli 2017. aastal ajakirja Science aasta populaarseim teadusvideo.<ref>Hillar Aben 3.12.1929-21.01.2024. Sirp 26.01.2024.</ref> ==Liikmesus== Hillar Aben oli [[Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu|Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu]] (1994–2001) ja riigi teaduspreemiate komisjoni (1999–2004) liige. Ta kuulus [[Euroopa Teaduste Akadeemia]], [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]], [[Soome Tehnikateaduste Akadeemia]] ning veel mitme oma valdkonna rahvusvahelise teadusühingu liikmeskonda. Aastatel 1995–2007 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste peatoimetaja.<ref name=":0" /> == Teoseid == * Aben H. Integrated Photoelasticity. Mc-Grow Hill, New York, 1979. * Aben, H., Guillemet, C. Photoelasticity of Glass. Springer-Verlag, Berlin, 1993. ==Tunnustus== * 1989 – [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * 1994 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tehnikateaduste alal ingliskeelse monograafia "Photoelasticity of Glass" (kaasautor Claude Guillemet) eest * 2001 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2004 – [[Euroopa Teaduste Akadeemia]] liige * 2009 – Eesti Vabariigi teaduspreemia kollektiivi juhina innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö "Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses" eest * 2009 – Eesti TA [[Nikolai Alumäe medal]] * 2010 – USA teadusühingu Society for Experimental Mechanics Murray medal ==Isiklikku== Tema isa oli keeleteadlane [[Karl Aben]]. Võõrkeeled, muusika ja sport (tennis, mäesuusatamine, vehklemine) olid Hillar Abeni meelisharrastused. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Margus Maidla. Akadeemik Hillar Aben ja tema klaasist maailm. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 89-98. == Välislingid == * [https://www.akadeemia.ee/member/aben/ Hillar Aben] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel *{{ETIS}} * {{ESBL|Hillar_Aben}} {{JÄRJESTA:Aben, Hillar}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2024]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] fiu229lr3kmoa4eu1l5ix9j0t1iy6v8 Claudia Black 0 191504 7234746 6412073 2026-09-15T21:00:15Z Kuriuss 38125 7234746 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Näitleja info | nimi = Claudia Black | pilt = Claudia Black.jpg | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Black ComicConil 2004 | sünninimi = Claudia Lee Black | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1972|10|11}} | sünnikoht = [[Sydney]], [[Austraalia]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = näitleja | tegev = 1993. aastast | abikaasa = | elukaaslane = Jamie ? (2004 - tänuni) | lapsed = 2 poega | vanemad = | veebileht = http://www.claudiablackonline.com/ | auhinnad = }} '''Claudia Lee Black''' (sündinud [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1972]]) on Austraalia näitleja, kelle tuntumad rollid on [[Aeryn Sun|Aeryn Sunina]] sarjas "Farscape" ja [[Vala Mal Doran|Vala Mal Doranina]] ulmesarjas "[[Tähevärav SG-1]]". ==Filmograafia== :{| class="wikitable" ! Pealkiri ! Roll ! Aasta ! Formaat ! Märkused |- | "[[Moonlight]]" || The Cleaner|| 2008 || TV || Osas "Sonata" |- | "[[WarGames: The Dead Code]]" || R.I.P.L.E.Y. (hääl) || 2008 || Film|| |- | "[[Tähevärav: Kontiinum]]" || Vala Mal Doran/Qetesh || 2008 || Film|| |- | "[[Tähevärav: Tõelaegas]]" || Vala Mal Doran || 2008 || Film|| |- | "[[Stolen Life (Machinama Movie)]]" || Kieru (voice) || 2007 || Film|| |- | "[[The Dresden Files]]" || Liz || 2007 || TV || Esmaesinemine: "[[The Other Dick]]" |- | "[[Tähevärav SG-1]]" || [[Vala Mal Doran]] || 2004–2007 || TV || Esmaesinemine: "[[Prometheus Unbound]]" |- | "[[One]]" || || 2005 || Film || |- | "[[Naked in London]]" || || 2005 || Film || Ainult filmitreileris |- | "[[Farscape: The Peacekeeper Wars]]" || [[Aeryn Sun]] || 2004 || TV || |- | "[[Queen of the Damned]]" || Pandora || 2002 || Film || |- | "[[BeastMaster]]" || Huna || 2001 || TV || |- | "[[Sõjaprintsess Xena]]" || Amazon # 2|| 2000 || TV || Osas "Lifeblood" |- | "[[Pitch Black (film)|Pitch Black]]" || Sharon Montgomery|| 2000 || Film || |- | "[[Farscape]]" || [[Aeryn Sun]] || 1999–2003 || TV || |- | "[[A Twist in the Tale]]" || Morgana || 1999 || TV || Osas "Obsession in August" |- | "[[Good Guys Bad Guys|Good Guys, Bad Guys]]" || Jill Mayhew || 1998 || TV || Osas "Naughty Bits" |- | "[[Hercules: The Legendary Journeys]]" || Cassandra || 1997–1998 || TV || Osades "[[Hercules on Trial]]" ja "[[Atlantis]]" |- | "[[Water Rats (TV series)|Water Rats]]" || Beth Williams || 1997 || TV || Osas "All at Sea" |- | "[[Amazon High]]" || Karina || 1997 || TV || |- | "[[City Life]]" || Angela Kosapas || 1996 || TV || |- | "[[A Country Practice]]" || Claire Bonacci || 1993–1994 || TV || Osades "Burning Bright" 1 ja 2 |- | "[[Police Rescue]]" || Julia || 1993 || TV || Osas "Double Illusion" |- | "[[G. P.]]" || Joanna || 1993 || TV || Osas "A Thousand Flowers" 1 |- | "[[Seven Deadly Sins]]" || || 1993 || TV (minisari) || |} ==Häälesinemised== :{| class="wikitable" ! Pealkiri ! Karakter ! Aasta ! Formaat ! Märkused |- | "[[Dragon Age: Origins]]" || Morrigan (hääl) || 2009 || Videomäng |- | "[[Uncharted 2: Among Thieves]]" || Chloe Frazer (hääl) || 2009 || Videomäng |- | "[[Crysis]]" || Helena (hääl) || 2007 || Videomäng |- | "[[Project Sylpheed]]" || Narrator (hääl) || 2007 || Videomäng |- | "[[Neopets: The Darkest Faerie]]" || Fauna (hääl) || 2005 || Videomäng |- | "[[God of War]]" || [[Artemis]] (hääl) || 2005 || Videomäng |- | "[[Farscape: The Game]]" || [[Aeryn Sun]] (hääl) || 2002 || Videomäng |- | "[[Steel Angel Kurumi|Kôtetsu tenshi Kurumi]]" || Steel Angel Mikhail || 1999 || TV || Hääl, ingliskeelne versioon |} ==Välislingid== * [http://www.claudialeeblack.co.uk Claudia Black Online (loodud 2000)] * [http://ClaudiaBlack.tk/ ClaudiaBlack.tk] * [http://www.claudiablackonline.com Claudia Black Online] * [http://www.afc.gov.au/faqs/osaustralians/actors/claudia_black.aspx Claudia Black] – Austraalia filmikomitee {{JÄRJESTA:Black, Claudia}} [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 3fd23h7qmqe80zsciygl8d7ihchmzeu Ernst Idla 0 192600 7234727 7159838 2026-09-15T20:52:25Z Kuriuss 38125 7234727 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:Mr Idla, 16 februari 1966.jpg|thumb|Ernst Idla, [[Örebro]], 16. veebruar 1966]] '''Ernst Voldemar Idla''' ([[8. aprill]] [[1901]] [[Oisu mõis]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere vald]], Järvamaa – [[5. detsember]] [[1980]] [[Stockholm]]) oli eesti võimlemispedagoog. Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Türi kihelkonnas Järvamaal Emilie Rosalie Idla ja Hans Idla esimese pojana. Isa oli aednik. Pärast Ernsti sündis veel neli last. ==Haridus== Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkoolis]] ja Tallinna Õhtukoolis. Reaalkooli turnimisõpetaja [[Anton Õunapuu]] osa Ernsti elukutse valikul oli eriti määrav. Õunapuu meetod oli vastandiks vanale staatilisele saksa turnimisele ja tugines suurele liikuvusele. 1920. aastal lõpetas Ernst Idla Sõjakooli 2. kursuse ja ülendati lipnikuks. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]. ==Isiklikku== 1922. aastal abiellus Idla Leida Klarissa Rebasega (1900 Tartu – 1981 Daneryd), kellest kujunes talle asendamatu abiline muusikasaatjana võimlemistundides ja esinemistel. Nende tütred Daisy (sündis 1924) ja Ingrid (1929) jätkasid ka isa elutööd. ==Tegevus õpetajana== ===Eestis=== Aastal [[1922]] lahkus Ernst Idla sõjaväeteenistusest ja läks [[Tallinn]]a, kus töötas võimlemisõpetajana mitmes algkoolis. Koolitöö kõrvalt tegutses Idla ka Eesti Spordi Seltsis Kalev, kust lähetati ta ka seltsi esimehe [[Leopold Tõnson]]i soovitusel seltsi kulul Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas vabariigi kooli- ja spordiellu, milles 1920. aastate II poolel võib eristada kolme tahku: võimlemisõpetaja üldhariduskoolides, inspektor Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuses ja võimlemisjuht spordiseltsis Kalev. Aastad 1930–1940 olid Ernst Idla tegevuse kõrgperiood kodumaal, mille tegevus sõlmpuntideks võib nimetada järgneva: *1930. aasta algul moodustas Ernst Idla uued võimlemisrühmad, mida nimetas „Ernst Idla võimlemiskursusteks“; *1932 toimunud Estonia-järgse etenduse järelkajaks oli „Uue võimlemissüsteemi kujunemine Eestis“ *1933. aastal oli Idla võimlemisrühmadel tavapärasest rohkem esinemisi *1934 anti Ernst Idlale ja tema juhitavale Instituudile vastutusrikas ülesanne – I Eesti Mängude korraldamine *193? Harjumaa koolide II laulu- ja võimlemispäeva korraldamine. I Eesti Mängude aastapäeval korraldas Ernst Idla Kadrioru staadionil võimlemisõhtu, millega ühtlasi mälestati varalahkunud Leopold Tõnsonit. *1936 esitati Ernst Idla kandidatuur üleriigilise võimlemisjuhi kohale, mis kinnitati sama aasta mais. *1937 said teoks esimesed üleriigilised rühmvõimlemise esivõistlused. *1939 II Eesti Mängud *1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine Estonias jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 22. september 1944 jäi Ernst Idlale viimaseks päevaks kodumaa pinnal, ta põgenes koos perega Rootsi. ===Rootsis=== 1945. aastal alustas Idla-võimlemise rühm tegevust [[Stockholm]]is, mis koondas juba Eestis Idla-rühmades võimelnud naisi, aga sellega liitus ka noori. Ernst Idla sai peatselt Rootsis tuntuks ja talle usaldati juba 1949. aastal Stockholmi staadionil valguspeo, Lingiaadi juubeli korraldamine, selles osales umbes 500 eesti päritolu võimlejat. Seda üritust korrati Stockholmi 700. aastapäeva tähistamisel suvel 1953. Pärast Ernst Idla lahkumist jätkasid ta tegevust tütred. Lisaks sellele viis Ernst Idla endini õpilane [[Leida Leesment]] Idla-võimlemise [[Malmö]]sse, kus see on tänini tuntud "Malmö tüdrukute" (''Malmöflickorna'') nime all. Stockholmis asutati rootslaste juhitud Idla-ühing Föreningen Idla, milles on palju vanuserühmi väikelastest nende vanemateni. 17. mail 2015 tähistati Stockholmis Eriksdali hallis Idla-võimlemise 70. aastapäeva Rootsis.<ref>[[Ivar Paljak]]. Idlatüdrukud tähistasid 70. aasta juubelit. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] 27. mai 2015</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik. "Ernst Idla – võlur Tallinnast", Eesti Raamat 1991, ISBN 5450016247 == Välislingid == * {{ESBL|Ernst_Idla}} {{JÄRJESTA:Idla, Ernst}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1980]] f84nyq5xm2rvj44h7buqvpky2ber0zp Ernst Tiivel 0 194398 7234518 6360447 2026-09-15T14:11:07Z Sirle Sööt 95715 Eluloolised andmed 7234518 wikitext text/x-wiki '''Ernst Tiivel''' ([[11. aprill]] [[1900]] Valgamaal, Hummuli vallas – [[15. märts]] [[2000]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]], 1940).<ref name="laidoneri_db"/> Isa Juhan oli kohalik metsavaht, ema Minna, neiuna Tipman, talutütar Hummulist. Peres oli 5 last, 3 poega ja 2 tütart. Haridusteekond algas kohalikus vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Valga keskkoolis. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kajandi |eesnimi=Ants |kuupäev=Märts 2000 |pealkiri=Dip. ins. major Ernst Tiivel In memoriam |ajakiri=Võitleja |aastakäik=49 |üksiknumber=2 |lehekülg=4}}</ref> Kui algas Eesti Vabadussõda, astus vabatahtliku õppursõdurina Tartu Kaitsepataljoni, hiljem võitles 8. Jalaväerügemendi koosseisus, kuni sõjategevuse lõppemiseni. Astus Sõjaväe Tehnikakooli ja selle lõpetamise järel 1923. aastal määrati teenistusse Sõjakooli (Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused). Õppis edasi Tallinna Tehnikaülikoolis kuni lähetamiseni Prantsusmaale. Õppis [[Prantsusmaa]]l [[Toulouse'i ülikool]]is aastatel 1930–1934, selle kõrvalt õppis ka Pariisi Kõrgemas Optikakoolis ning Pariisi Sorbonne´i ülikoolis. 1925 abiellus Salme Pajusoniga. 1934 määrati Sõjaväe Tehnikaala juhatajaks ja Sõjaväe Varustusvalitsuse Ülema tehniliseks abiks, kuuludes ka Sõjanõukogu alaliste liikmete koosseisu. 1944 põgenes Rootsi. Rootsis töötas insenerina ja oli lektoriks Göteborgi Tehnikainstituudis. 1953 asus elama Montreali ja 1961 Pierrefondsi. Töötas alumiiniumikompanii ALCAN juures insenerina kuni pensionile jäämiseni. Oli heldekäeline Montreali Eesti skautide Laskurklubi toetaja. Oli Montreali Filatelistide Koondise asutajaliige. == Tunnustus == * 1935 [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend|Kaitseliidu Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] * Läti Vabariigi iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. * [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] 1. klassi rüütlimedal * Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärk * ÜEVK teeneterist * Võitleja kuldmärk * Montreali Eesti Võitlejate Ühingu auliige ==Artikleid== * Eestil puudusid piirikindlustused ja strateegiline tagamaa. Võitleja, september/oktoober 1993, nr. 5, lk. 7–8. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="laidoneri_db">[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25662 Ohvitseride andmekogu: Tiivel, Ernst]</ref>}} ==Välislingid== * [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=854 TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst] {{JÄRJESTA:Tiivel, Ernst}} [[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 2000]] ka19dh0o6cjpjsnu3atjsg0zzko0qrf Braille kiri 0 195434 7234881 7158777 2026-09-16T08:08:03Z Nene 142 Parandus punkti ja ülakoma sümbolitele. Olid inglise keele sümbolid. Nüüd asendatud eesti punktkirjas kasutatavate sümbolitega. Lisaks ka üks puudu olevat sümbol: koolon. 7234881 wikitext text/x-wiki [[File:Braille on tablet box.JPG|pisi|Braille kiri ravimikarbil]] '''Braille kiri'''<ref>[http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille&F=M&O=0&E=0 ÕS]</ref> ehk '''Braille' kiri'''<ref>Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 315</ref><ref>http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=7110{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>http://www.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/5420{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [braj kiri] ehk '''braikiri'''<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=braikiri Braikiri] Eesti keele sõnaraamat 2019.</ref> (ka '''punktkiri''' ehk '''pimedate kiri''') on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. See võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda kirja sõrmede abil.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirja|pealkiri=Video: kuidas loetakse punktkirja?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=09.04.2018|vaadatud=21.06.2019}}</ref> Braille kiri, mis on saanud nime prantslase [[Louis Braille]] järgi, kuulub [[alternatiivkommunikatsioon]]i vahendite hulka. Braille kiri tähistab kõnesolevaid [[häälik]]uid, [[numbreid]], [[häälikuühend]]eid jne punktide abil. Häälikuid tähistab kuni kuus paberist välja pressitud punkti. Kirja lugemiseks kasutavad pimedad [[taktiilset tundlikkus]]t ehk loevad sõrmedega. Braille kirjasüsteem on teadaolevalt kasutusel vähemalt 133 keeles üle maailma.<ref name=":0" /> Braille kirja<ref>[http://www.braille.ch/#system Braille Süsteem] (''saksa keeles'')</ref> punktmärgid võivad keeleti erineda. Punktkirjaga<ref>[https://web.archive.org/web/20160311021202/http://www.tbsv.org/index.php?site=braille&infos=1 Punktkiri] (''saksa keeles'')</ref> on võimalik tähistada kuni 64 eri märki. Märkidega on peale häälikute võimalik tähistada ka [[number|numbreid]], [[häälikuühend]]eid, [[noot (muusika)|noot]]e, [[keemia]] [[sümbol]]eid jpm. [[Eesti]]s õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast [[1883]], kui asutati [[Tallinna Pimedate Kool]]. Tänapäeval õpetatakse Braille kirja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Emajõe Koolis]]. == Märgid == === Tähed ja numbrid === <gallery widths="40px" heights="50px"> Pilt:Braille A1.svg|[[A]], 1 Pilt:Braille B2.svg|[[B]], 2 Pilt:Braille C3.svg|[[C]], 3 Pilt:Braille D4.svg|[[D]], 4 Pilt:Braille E5.svg|[[E]], 5 Pilt:Braille F6.svg|[[F]], 6 Pilt:Braille G7.svg|[[G]], 7 Pilt:Braille H8.svg|[[H]], 8 Pilt:Braille I9.svg|[[I]], 9 Pilt:Braille J0.svg|[[J]], 0 Pilt:Braille K.svg|[[K]] Pilt:Braille L.svg|[[L]] Pilt:Braille M.svg|[[M]] Pilt:Braille N.svg|[[N]] Pilt:Braille O.svg|[[O]] Pilt:Braille P.svg|[[P]] Pilt:Braille Q.svg|[[Q]] Pilt:Braille R.svg|[[R]] Pilt:Braille S.svg|[[S]] Pilt:Braille %C3%9B.svg|[[Š]] Pilt:Braille Z.svg|[[Z]] Pilt:Braille %C3%88.svg|[[Ž]] Pilt:Braille T.svg|[[T]] Pilt:Braille U.svg|[[U]] Pilt:Braille V.svg|[[V]] Pilt:Braille W.svg|[[W]] Pilt:Braille %C3%8A.svg|[[Õ]] Pilt:Braille Ä.svg|[[Ä]] Pilt:Braille Ö.svg|[[Ö]] Pilt:Braille Ü.svg|[[Ü]] Pilt:Braille X.svg|[[X]] Pilt:Braille Y.svg|[[Y]] </gallery> === Muid sümboleid === <gallery widths="40px" heights="50px"> Pilt:Braille CapitalSign.svg|järgneb suurtäht <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://media.voog.com/0000/0037/2714/files/EESTI%20PUNKTKIRJA%20KASIRAAMAT.pdf|pealkiri=Eesti punktkirja käsiraamat 2012}}</ref> Pilt:Braille NumberSign.svg|järgneb number <ref name=":1" /> Pilt:Braille ContractionPrefix.svg|[[apostroof]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Apostrophe.svg|[[punkt (kirjavahemärk)|punkt]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Comma.svg|[[koma]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Colon.svg|[[koolon]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Semicolon.svg|[[semikoolon]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille ExclamationPoint.svg|[[hüüumärk]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuestionMark.svg|[[küsimärk]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuoteOpen.svg|[[sulud]] algavad <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuoteClose.svg|[[sulud]] lõpevad <ref name=":1" /> Pilt:Braille Correction.svg|[[jutumärgid]] algavad/lõpevad * <ref name=":1" /> Pilt:Braille Hyphen.svg|[[sidekriips]] / [[mõttekriips]] * <ref name=":1" /> </gallery> <small>* tähendus sõltub märgi asukohast</small> == Vaata ka == *[[Eesti Braille kiri]] *[[Braille kirjutusmasin]] *[[Braille klaviatuur]] *[[Braille kuvar]] *[[Braille noodikiri]] *[[Braille printer]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti punktkirja käsiraamat. Tartu Emajõe Kool, 2012. ==Välislingid== * [http://www.braille.ee Braille 200 infoportaal] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64069251 "Punktkiri põnevates paikades"] Eesti Päevaleht, 14. märts 2012 ([[Eesti Pimedate Raamatukogu]] pressiteade) * [[:en:Estonian Braille]] {{Commons|Category:Braille}} [[Kategooria:Tüflopedagoogika]] [[Kategooria:Kiri]] nr9k7k35p7lr5ohwc7zas9po1rwndke Arutelu:Braille kiri 1 196352 7235007 4090074 2026-09-16T11:43:03Z Sendrasendra 225202 7235007 wikitext text/x-wiki == Artikkel ümber nimetada? == Eesti pimedad kasutavad Braille kirja kohta terminit '''punktkiri''', vähem kasutatakse terminit '''pimedate kiri''' ja kõige vähem öeldakse selle kohta '''Braille kiri'''. Ehk peaks artikli nimeks panema '''Punktkiri''' ümbersuunamisega Braille kirja leheküljelt? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 5. jaanuar 2010, kell 00:19 (UTC) : On olemas ka Moon'i süsteem. Kuigi Eestis seda pimedad ei kasuta (?), aga too on ka ikka kiri, niisiis pimedate kiri pole just päris üheselt mõistetav. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 5. jaanuar 2010, kell 03:34 (UTC) ---- Artikli pealkiri peaks minu meelest olema "Braille kiri". :Oot-oot, on ju viidatud kolmele autoriteetsele allikale, mille järgi tuleb kirjutada ülakomaga. Viita sa ka mõnele allikale, mille järgi tuleb ülakomata kirjutada! [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. jaanuar 2010, kell 14:00 (UTC) :: Eesti keele käsiraamat ütleb, et kui nimi lõpeb vokaalitähega ja ka häälduses lõpeb vokaaliga, siis ülakoma pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2010, kell 16:16 (UTC) :::Jah, seda vaidlust oleme juba vaielnud. Sina tõlgendad seda väidet nii, et ülakoma panek on ebasoovitatav, mina tõlgendan seda nii, et ülakoma on sama lubatud (ja vahel isegi eelistatavam) kui mittepanek. Sinu tõlgendus tundub mulle meelevaldsena, minu tõlgendus sulle vist ka. Rõhutan, et kolm VÄGA autoriteetset allikat kasutavad ülakoma. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. jaanuar 2010, kell 17:05 (UTC) :::: Ma olen asja ka üle küsinud, ning olen aru saanud, et nimetatud tingimustel ülakoma ei panda, kui selleks ei ole erilist vajadust. Leian, et meie peaksime artiklipealkirjades lähtuma üldjuhust. :::: Me võime asja üle küsida. EE on võib-olla välja antud enne selle reegli kehtestamist. Me võime ju keelenõult üle küsida, kumb tõlgendus on õigem. Samuti võime TEA entsüklopeediast ja raamatukogust ja ka EE-st küsida, miks nad ülakoma kasutavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2010, kell 20:39 (UTC) ::::: Ülakoma kasutamine võib tuleneda ka sellest, et juhitakse tähelepanu igaks juhuks, et inimesed seda lihtsalt kirjapildi järgi hääldama ei hakkaks -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 6. jaanuar 2010, kell 14:14 (UTC) :::::: Märksõna järel on hääldus toodud, nii et mingit mõistatamist ei peaks tarvis olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2010, kell 17:48 (UTC) Pealkirja sünonüüme ei lingita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2010, kell 08:12 (UTC) Minu teada peaks artikli pealkiri olema "Braille'i kiri". Ka "Brai kiri" on eesti keeles kasutatud. --[[Kasutaja:NMKÜ|NMKÜ]] 5. jaanuar 2010, kell 15:15 (UTC) :I seal lõpus on kindlasti liigne. "Braille" hääldub "brai".--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 5. jaanuar 2010, kell 16:20 (UTC) :: Sõltub. Prantsuse keeles küll, inglises hääldatakse 'breil'. Nii et inglisega harjunud inimesed võivad äkki tõesti i ülakoma järele kirjutada. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 5. jaanuar 2010, kell 17:01 (UTC) ::: Meie ju lähtume õigest hääldusest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2010, kell 20:39 (UTC) :::: Sedand küll, aga ümbersuunamine on ikkagi vajalik (see on praegugi olemas). Nüüd sa ütled, et me lähtume õigest hääldusest, näiteks Leipzigi linna selleni mitte ei jõutud. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 6. jaanuar 2010, kell 14:14 (UTC) ::::: Ümbersuunamise vastu ma pole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2010, kell 17:48 (UTC) ::::: Kas Leipzigi hääldusega on ikka midagi valesti? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2010, kell 17:51 (UTC) :::::: neid kohti mille hääldus on miskil põhjuse eesti keele jaoks ära nüsitud on ikka päris palju -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 6. jaanuar 2010, kell 17:55 (UTC) See on ju ÕS-is. [http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille] Pikne 13. jaanuar 2010, kell 07:43 (UTC) Hääldus on mitte brai vaid braj -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 09:05 (UTC) No kuule, eesti keeles ei panda j-tähte sõna lõppu: nii jääb hääldus arusaamatuks. Ja ENE 1. väljaandes on igatahes [brai]. Kuidas seda sõna siis j-iga teistmoodi hääldada tuleks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 09:11 (UTC) : EE 2. väljaandes on braj, TEA entsüklopeedias on braj -- millest me räägime -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 09:26 (UTC) :: [http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=braille&F=M&O=0&E=0 ÕS-is] on häälduseks märgitud [brai]. Arvan, et autoriteetsuseks sellest piisab. Aga ma ei leia, et häälduse märkimisviisi jaoks oleks tarvis viidet. :: Teen ettepaneku märkida hääldus alati nii, et seda oleks võimalik eesti keele piires välja lugeda. Täpse häälduse algkeeles võib märkida Vikisõnastikku. :: Nimetatud allikates toodud hääldused on arusaamatud. Kas Sina oskad öelda, kuidas seda siis hääldada tuleb? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 09:55 (UTC) ::: Kahjuks pean sulle ütlema, et viimaste aegade EKI otsused jätavad küll mulje, et neil tegelikult puudub selge seisukoht. Aga mõtle hoolega järele ja saad aru, et see lõpphäälik ei ole vokaal (eesti keeles on üks huvitavaid sõnu näiteks müüja, kuidas seal see 'j' kõlab) -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 09:59 (UTC) :::: Prantsuse keeles ei pruugi seal vokaali olla, aga eestikeelses häälduses on. :::: "Müüja" hääldatakse minu teada analoogiliselt sõnaga "majja". Seal ei ole pikka j-häälikut. Hääldused on [müija] ning [maija]. Sellest on pisut juttu "Eesti keele käsiraamatus" O 13. Esimese silbi lõpus on mõlemas i-ga lõppev diftong, kuigi teises kirjutatakse i asemel j. Sellist sõna aga eesti keeles pole, mis j-iga lõpeks, ja kui oleks, tuleks j ikkagi i-na hääldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 10:12 (UTC) :::: Ja EKI otsused ei puutu siin üldse asjasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 10:13 (UTC) ::::: igaks juhuks ütlen, et selle asjanduse nimi on poolvokaal (ja mitte vokaal) ehk see on tegelikult heliline konsonant -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 10:18 (UTC) ::::: http://julia.eki.ee/books/ekkr/o6.html poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. :::::: Siin on jutt foneemist, mitte häälikust. Igatahes ma ei näe, kuidas see asjasse puutub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 10:49 (UTC) ::::::: Lood on keerulised. Entsüklopeediates märgitakse häälduses 'j' (kuigi nagu saan aru EKI märgib 'i'), nende jaoks on tegu konsonandiga (või EKI jaoks vokaaliga) ja keelereeglite järgi entsüklopeediad peavad igal juhul kasutama ülakoma (EKI aga võib kasutada, aga ei pea). Ja nüüd siis tavainimene või ütleme see, kes tahab asja õigesti teha on hädas. Ja nii me siin siis vaidleme ja ilmsesti jäämegi tänu keelereeglite siia-sinna kõigutamise pärast vaidlema, kas ikka on ülakoma või mitte (mina jään siin igal juhul ülakoma kasutama). -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 11:07 (UTC) ::::::::: Jah, see on tõsi küll, et vokaali- ja konsonanditähtede ning vokaalide ja konsonantide eristamine on mõnikord problemaatiline, nii et reeglid ei ole ammendavalt sõnastatud. Minagi tahaks määratletumat sõnastust. Muide, tundub, et mõnikord rikub EKI seda reeglit, sest "Iaşi" ei ole EKI järgi omastavas "Iaşi'i". :::: Prantsuse keeles ei pruugi seal vokaali olla, aga eestikeelses häälduses on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 11:24 (UTC) ::::::::: Praegusel juhul on nii, et kui lähtuda sellest, et sõna lõpus on konsonant, siis peaks omastav olema kahesilbiline ning peaks kirjutama "Braille'i kiri". Kui hääldus on [braj], siis peaks omastav olema [braji], mis on ilmselt ebaadekvaatne nii eesti kui ka prantsuse keele seisukohast. Ma saaks veel aru, kui oleks [brajj] ja [brajji], kuigi see ei pruugi olla arusaadav. :::::::::: Aga [braj] ei ole ju EKI antud hääldus; seal on [brai] ning omastav on "Braille", nii et selle konkreetse juhtumi kohta on kõik üheselt ja arusaadavalt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. jaanuar 2010, kell 11:24 (UTC) ::::::::::: ÕS-is olevad hääldused on pahatihti üksteisega vastuolus: kord nad on originaalkeele järgi, kord aga nii nagu kirjapilt. Ja siis seedi. Aga jah, kui kehtiksid need reeglid, mis kehtisid siis kui ma veel koolis käisin poleks antud juhul mingit probleemi (ja tuleks kirjutada ülakoma). Praegu kui olukord on nii, et mõnel juhul tuleb see panna ja mõnel juhul võib, aga ei pea, on asi väga segaseks aetud. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 13. jaanuar 2010, kell 12:18 (UTC) ::: Muide see kuidas 'j'-i hääldusmägina kasutatakse vaata näiteks [[Vilnius]] .. ja nüüd mõtle kuidas ikka see seal hääldub. Nii, et tegelt kah jään selle juurde, et ülakoma on siinsel juhul vajalik öelgu ja arvaku EKI mida tahes -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 19. jaanuar 2010, kell 01:35 (UTC) :::: Ma ei saa sellest argumendist aru. Silbi alguses on j-täht ju arusaadav ja eesti keeles tavaline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. jaanuar 2010, kell 06:51 (UTC) ::::: sa ei häälda seda mitte just väga j-ina vaid pigem i-na. aga nuh hääkene küll ei aruta sellel teemal enam. loodetavasti saadakse mõne aja pärast aru, et ei saa öelda võib kasutada ülakoma, kuna sellega vähe sellest et tekitatakse segadust, kasu mingi ühe täheruumi kokkuhoidmisest ka ei saa vaid pigem üksnes kahju ja põhisegadused ei tekki mitte omastavaga vaid nati kaugemate käänetega. <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 19. jaanuar 2010, kell 11:18 (UTC) :::::: Ma võin seda hääldada seda hääldada mitut moodi (diftongiga iu (mida Sa vist silmas pead) või kahes silbis ni-us), aga hääldada on soovitatud j-iga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. jaanuar 2010, kell 20:13 (UTC) Jah, vaatan, et minu kirjutatud artikkel on nii palju poleemikat põhjustanud. Täpse hääldamise märkimiseks on välja mõeldud foneetiline kiri. Miks ei võiks Wiki seda kasutada. Teine asi, mida tahaksin märkida on see, et kui meie eesmärk on märkida võõrnime hääldust, siis on ju ilmselge, et me ei saa lähtuda õigekirjareeglitest a la J ei saa sõna lõpus olla. Aga ei olegi sõna - see on foneetiline sõna (verbaalne nähtus siiski). Üldiselt on I ja J küsimus sügavalt kokkuleppeline kus piir läheb. Pakutud on, et silbi alguses on J ja mujal I. Aga kumma ma antud näites kirjutamata jätsin: "Poiss on ma_as." Väga selget piiri pole ja reeglid on kokkuleppelised. võiks pigem mõelda selle peale, millise märksõna järgi võiks wiki külastaja seda sõna otsida, kas brei, brej, braille, braille´ või veel midagi muud. : Leian, et võõrnimede häälduse märkimiseks foneetilist kirja kasutada pole otstarbekas. Esiteks sellepärast, et me märgime hääldust eesti keeles, aga eestikeelne hääldus on ka tavalises kirjas arusaadav. Teiseks jätab tavalises kirjas märkimine rohkem hääldusvariante. Kolmandaks on tavaline kiri arusaadavam. Võõrkeelse täpse häälduse võib märkida Vikisõnastikku. Võib muidugi lisaks märkida võõrkeelse häälduse foneetilises kirjas, aga selle artikli puhul ei ole see minu meelest üldse vajalik: see peaks siis olema artiklis Braille kohta. Häälduse märkimise puhul on see raskus, et isegi hääldusnorme võib olla mitu, rääkimata tegeliku häälduse variantidest. : Asi pole mitte õigekirjareeglites, vaid selles, et eesti keeles ei ole "braj" arusaadavalt loetav. : Reeglid on muidugi kokkuleppelised, aga "majas" ja "maias" on üheselt (ja erinevalt) loetavad, aga "braj" pole üldse loetav või vähemalt ei saa eesti keeles siin j-i lugeda teisiti kui i-d. : Otsida tuleb nähtavasti ikkagi kirjapildi järgi. Kui on mitu kirjapilti, tuleb teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. jaanuar 2010, kell 20:13 (UTC) See arutelu hakkab siin natuke võssa minema, ärge pange pahaks! Kui Braille on kirjapilt, siis sellisel kujul näeb ta välja keeles- see on sõna, pärisnimi võtke kuidas tahate. Sellega olete ehk kõik nõus. Kui märkida hääldus järele olgu see näiteks "braj" - siis see ei ole sõna. Braj pole mingi nähtus, mis kuuluks keele juurde ja peaks õigekeelereeglitele vastama. Hääldus on omane sellisele nähtusele nagu kõne. Kõnes ei olegi loetav, sest see ei ole kirjutatud vaid kuuldav. * Tehkem ikkagi mõisted selgeks. J ja I häälikutena (mitte grafeemidena) kõnes on täiesti eristatavad ja isegi siis kui asub foneetilise sõna (suuliselt välja öeldud sõna) lõpus. Sellega olid ise ka ju nõus kui suutsid eristada maias ja majas :) * ''Eesti'' '''ortograafia reeglid''' ''prantsuse'' nime '''hääldamisele''' ei puutu üldse asjasse. *Foneetilise kirja olemusest ei tea te ka õhkagi. andke andeks. Foneetilise kirja üks kasutamisvaldkondi ongi võõra keele häälduspära märkimine sh. selliste keelte, kellel oma kirjakeel puudub. Eestikeelesel sõnale polegi vaja foneetilist kirja juurde panna, sest me kõik teame, kuidas hääldada. *Kui tavapärases kirjas on rohkem hääldusvariante, siis ütle mulle, milliseid sõnu ma olen mõelnud: "palk", "kann". Ilma kontekstita sa seda mulle ei ütle. Foneetilises kirjas pole aga seda vaja. Sest foneetilises kirjas on täpne hääldusviis antud näidetes palatalisatsioon ära märkida. Arusaadavam on tõepoolest tavapärane kiri, sellega olen nõus. Näide foneetilisest kirjast: anna süüa = an´a süija (siin on puudu vältemärgid, üks küll on, ja märk, et kaks sõna hääldatakse üheks sõnaks kokku (koartikulatsioon), sest neid märke mul klaviatuuril kõiki pole. Vabandan! On ju erinev! Ka eestikeel pole 100% hääldusele vastav keel. : Arvasin, et pead silmas [[IPA]]-t. See on tõsi küll, et palatalisatsiooni ei saa tavalises kirjas märkida ning selle märkimiseks saab kasutada j-tähte. Sõna lõpus täishääliku järel aga ei tähenda j-täht mitte midagi muud kui i-täht. : Häälduse märkimine ei pea tingimata vastama õigekirjareeglitele, aga ta peab olema arusaadav. : Meil ei ole tarvis märkida, kuidas seda nime prantsuse keeles hääldatakse, vaid kuidas seda eesti keeles hääldatakse. : Kui kirjutada häälduseks "süija", siis on see arusaadav ka ilma foneetilise kirjata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. jaanuar 2010, kell 16:06 (UTC) IPA on rahvusvaheline, meie lingvistid kasutavad tegelikult oma foneetilist kirja. * aga millest me räägime ikkagi. Tähti ei hääldata, tähti kirjutatakse. Kõnes on meil häälikud. * I ja J häälikul on erinev ja täiesti eristatav hääldus. I on oma häälduselt märksa intensiivsem. Ka keeleasend on veidi erinev. * Kui meie eesmärgiks on kirja panna täpne hääldus ja häälduspildid viimasena kõlab mingi J taoline häälik, siis tulebki see kirja panna isegi kui kirjapildi lõpus on I. Meie juhul on viimane täht hoopis E, mis ka ei välista häälduspildid viimast häälikut J. *Mis tähendab: "Meil ei ole tarvis märkida, kuidas seda nime prantsuse keeles hääldatakse". Kuna tegemist on prantsuse keeleruumist pärineva nimega, siis see hääldub ju prantsuse keele reeglitepäraselt. Ma sain aru, et meie peaks selle nime prantsuse pärase häälduse nii kirja panema, et meie eestlased oskaksime seda vastavalt hääldada. *Eesti keeles selle nime hääldamine on ju imelihtne! Palun väga häälikhaaval: B-R-A-I-LL-E. Ainult, et nii võib tõesti ainult eestlane hääldada! *viimase sinu arvamusega olen päri : Me ei saa ju nõuda, et eestlane hääldaks nii nagu prantslane. Eesti keeles ei saa silbi lõpus i-d ja j-i eristada. : Kui hääldus on antud, siis pole põhjust hääldada nime kirjapildi järgi. Hääldatakse ikka hääldusjuhise järgi. : Jah, korrektsem on vist öelda, et tähte loetakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. jaanuar 2010, kell 19:08 (UTC) *aga Braille pole ka tüüpiline EESTI sõna kallis laps :) prantsuse keele häälduses võib viimane häälik J olla, ja sellest me ju räägimegi! * Mis sa sellest hääldusest sinna siis panid, kui ME nõuda ei saa. Ikka nende tarvis, keda huvitab selle nime täpne hääldus, kui panna üldse. Kui nõuda ei saa, siis korista ära sealt ... *I ja J saab eristada küll. Kuulmise järgi tehakse seda, mitte ortograafia reeglite järgi, eriti veel eesti keele omade järgi mitte. *Kuuleme me kõik enam-vähem sarnaselt (kui üldse kuuleme), oleme me prantslased või eestlased. *Aga ma vaatan, et hakkad juba enam-vähem ühele arvamusele minuga jõudma :) Tõepoolest hääldusjuhise järgi hääldame. Kui inglane hääldab sõna "John" siis paneme kirja "dzonn" või midagi sarnast. Kui prantslased ütlevad "Braille" siis paneme kirja "brej" - ja meid ei peaks segama see asjaolu, et eesti keeles pole tavaks kirjutada sõna lõppu J tähte. Ei olegi, aga kuna me kirjutamisega ei tegelegi vaid hääldamisega, siis seda reeglit siin rakendama ei peagi. Nii lihtne ongi. *Proovi ise hääldada J ja I häälikuga sõnu. Veendud ise ka, et keeleasend on erinev, õhuvoolu intensiivsus on erinev, J hääldamisel on nö. sahinaid rohkem. Täiesti eristatavad häälikutena ka sõna lõpus. Muidugi sarnased need häälikud on, ja võib olla eeldab nende eristamine suuremat vilumust. Seda tõestab ka see, et lapsed koolis sageli eksivad sellega. BREI see sõna kindlasti ei hääldata. : Mina ei räägi prantsuse keele hääldusest, vaid sellest, kuidas prantsuse nime eesti keeles hääldada. Mina ei pannud artiklisse sellist hääldust. : Kui jutt on täpsest prantsuskeelsest hääldusest, siis tuleks kasutada IPA-t ([bʁɑj]). See on hoopis teine asi, ja siin pole seda minu arust üldse tarvis. : Kuulmine oleneb harjumusest. Eri keeltes on fonoloogia erinev, ja eeskätt kuuldakse emakeelse fonoloogia järgi. Eesti keeles ei ole j-häälikut silbi lõpus, ja kui mõnes teises keeles see on, siis asendatakse see i-ga. : Nimi ''John'' hääldatakse eesti keeles [džonn] ja Braille hääldatakse [brai]. Kui eesti keeles j sõna lõpus ei käi, siis ei saa lugeja ka aru, kuidas ta hääldama peaks, ja ta ei peaks niikuinii hääldama teistmoodi kui [brai]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. jaanuar 2010, kell 14:22 (UTC) :: Andres, julgen sulle kinnitada, et see hääldus ei ole mitte mingil juhul brai kui siis üksnes soomlaste jaoks -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 22. jaanuar 2010, kell 14:36 (UTC) ::: Mis see hääldus siis on? Ja miks siis [http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=brai*&F=M&O=0&E=0 ÕS-is] selline hääldus on? ::: Minu meelest pole eestlase jaoks [braj] ja [brai] kuidagi erinevad. Ja kui hääldus oleks [braj], siis oleks lõpus konsonant ja tuleks kirjutada "Braille'i". Ainult et eesti keeles niimoodi hääldada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. jaanuar 2010, kell 06:41 (UTC) :::: See on poolvokaal --<small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 23. jaanuar 2010, kell 06:47 (UTC) ::::: Eesti keeles hääldatakse seda häälikut selles positsioonis täishäälikule lähedamana ja kirjutatakse ''i''. Teda loetakse diftongi osaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. jaanuar 2010, kell 07:17 (UTC) ::::::''Cool'', te olete sedasama asja ikka kümnetes aruteludes juba käsitlenud. Ja miks probleem tekib? Eks ikka seetõttu, et vana hea ülakoma kasutust on keegi otsustanud lõdvemaks lasta. Mina kuulun raudselt nende leeri, kes jääb kirjutama ülakomaga. Aga i ja j häälduse osas on veel paar asja, mida siin vist ei mainitud. Nimelt, ''brai'' puhul võib eestlane lugeda ''a'' ja ''i'' ka eri silpidesse, ''braj'' puhul pole see võimalik. Teine asi, Andresele: "süija" ei ole hääldusena arusaadav. Mitmendas vältes Sa seda hääldad? Minul tuleks esimese hooga teine välde. Kolmandas vältes oleks mu meelest loogilisem "süjja".--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 5. märts 2012, kell 22:22 (EET) :::::::: Minu meelest pole võimalik lugeda "brai" kahte silpi. Kui on tarvis kaht silpi, siis tuleks kasutada sidekriipsu. J-i eesti keeles niisuguses positsioonis ei kasutata. Teist ja kolmandat väldet ei saagi kirjapildis alati eristada. Tõepoolest, sõna "ojja" eeskujul võiks ehk arvata, et "süjja" on kolmandas vältes. == Eesti tähed == :Miks siin pole tähte Ö,Ä,Ü,Õ? [[Kasutaja:Ekketuuling|Ekketuuling]] ([[Kasutaja arutelu:Ekketuuling|arutelu]]) :: Ju siis on tegu ainult ladina tähestikuga. Teiste tähtede kohta tuleb teave lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2012, kell 15:59 (EET) ::: Siin tõesti puudusid eesti tähed. Nüüd lisasin artiklisse Õ, Ä, Ö, Ü, Š, Ž. [http://loesje.ee/wp-content/uploads/2012/07/2012.07.11_09-44-26_IMG_9344.jpg Selle foto] järgi otsustades kasutatakse meil üsna «standardseid» tähti (st samasuguseid, nagu näeme soome, tšehhi, saksa jt vikipeediate vastavatest artiklitest). [[Kasutaja:Oranž tõru|Oranž tõru]] ([[Kasutaja arutelu:Oranž tõru|arutelu]]) 13. märts 2013, kell 13:57 (EET) ---- Artiklist ei tule üldse välja, et on olemas eraldi eesti Braille tähestik, see on nüüd vaikimisi antud. On küll link vastavale artiklile, aga seal tähestikku ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:43 (EEST) 9oz84xy21dcv61vyd4hdzdt63zdvh4x Vladimiri Jumalaema ikoon 0 197000 7234731 6727075 2026-09-15T20:54:41Z Kuriuss 38125 7234731 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vladimirskaja ikona Božiej Materi.jpg|thumb|250px|Vladimiri Jumalaema ikoon]] '''Vladimiri Jumalaema ikoon''' on 11. sajandi lõpust või 12. sajandi algusest pärinev [[Jumalaema]] [[ikoon]], mis on [[Vene Õigeusu Kirik]]u üks tähtsamatest reliikviatest. Seda peetakse imettegevaks. ==Päritolu== Kirikliku pärimuse järgi maalis ikooni evangelist [[Luukas]]. Legendi järgi viidi see 5. sajandil keiser [[Theodosius II]] korraldusel [[Jeruusalemm]]ast [[Konstantinoopol]]isse. [[Leonid Uspenski]] kirjutab oma raamatus "''Богословие иконы Православной Церкви''": ''Tänapäeval loetletakse Vene Kirikus umbes kümmet ikooni, mida omistatakse evangelist Luukale. /.../ Muidugi omistatakse kõiki neid ikoone evangelist Luukale mitte selles mõttes, et need oleksid tema käega maalitud; ükski tema maalitud ikoon pole säilinud. Püha evangelisti Luuka autorlust tuleb siin mõista nii, et need ikoonid on koopiad (õigemini koopiate koopiad) ikoonidest, mis kunagi maalis evangelist.''<ref>[http://nesusvet.narod.ru/ico/books/ouspensky/ouspensky_02.htm БОГОСЛОВИЕ ИКОНЫ ПРАВОСЛАВНОЙ ЦЕРКВИ. Леонид Александрович Успенский.]</ref> ==Ajalugu== [[Kiievi-Vene]]sse toodi ikoon [[Bütsants]]ist [[12. sajand]]i alguses (umbes [[1130]]. aastal). Ikoon asus algul [[Kiiev]]i lähedal [[Võšhorod]]i nunnakloostris. Võšhorodist viis vürst [[Andrei Bogoljubski]] selle [[1155]]. aastal esialgu oma elupaika [[Bogoljubovo]]s, hiljem aga [[Vladimir]]isse, mille järgi ikoon sai ka oma praeguse nime. Vladimiris hoiti ikooni [[Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirik|Jumalaema Uinumise katedraalis]]. [[1395]]. aastal viidi ikoon [[Vassili I]] korraldusel [[Moskva]]sse, kaitsmaks linna edasitungivate [[Timur]]i vägede eest. Seda, et Timuri väed pöördusid [[Jelets]]ist tagasi, minemata edasi Moskva peale, peetakse Jumalaema imeliseks sekkumiseks.{{lisa viide}} ==Imeteod== Veel kaks imelist pääsemist sissetungijatest leidsid aset [[1451]]. aastal ja [[1480]]. aastal ([[vastasseis Ugral]]). Nende imetegude tähistamiseks on Vene Õigeusu Kirik ikoonile pühendanud kolm mälestuspäeva: * 21. mai ([[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] järgi [[3. juuni]]) – vabanemine [[Muhammed-Girei]]st 1521. aastal; * 23. juuni (Gregoriuse kalendri järgi [[6. juuli]]) – vabanemine [[khaan Ahmat]]ist 1480. aastal; * 26. august (Gregoriuse kalendri järgi [[8. september]]) – ikooni viimine Moskvasse ja vabanemine Timurist 1395. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Vladimirskaya|Vladimiri Jumalaema}} [[Kategooria:Ikoonid]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] nzgjttjuxvqekepdm5rlaonshx0m08y Pliiaku 0 202269 7234737 5697350 2026-09-15T20:57:01Z Kuriuss 38125 7234737 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Photo-CarBattery.jpg|pisi|Autoaku]] '''Pliiaku''' (ka '''happeaku''') on levinud [[elektriakumulaator]]i tüüp. Kuigi pliiakul on suhteliselt väike [[energia]] ja [[mass]]i, samuti energia ja [[ruumala]] suhe, on tema eeliseks väga suur võimalik [[voolutugevus]] ning seetõttu suur [[võimsus]]e ja massi suhe. Nende omaduste pärast on pliiakud laialt kasutusel käivitusakudena [[liiklusvahend]]eil (autoakud] ja statsionaarse (paikse) [[puhvertoiteallikas|puhvertoiteallikana]] katkematu elektertoite tagamiseks. Pliiaku on kõige vanemat tüüpi elektriaku, mille leiutas [[1859]]. aastal prantsuse [[füüsik]] [[Gaston Planté]]. == Ehitus == Põhimõtteliselt töötaks pliiaku ka kahe [[plii]]st lehega, kuid juba [[Gaston Planté]] sai aru, et on tarvis suurendada plaatide efektiivset pindala. Tema plaatide loomise meetod on tänini suures osas kasutatav statsionaarsete akude loomisel. [[Camille Alphonse Faure]] täiustas Planté pliiakut märkimisväärselt. Tema meetodil käib tänapäeva autoakude elementide loomine, mida on järgnevalt kirjeldatud. Kõigepealt luuakse pliist ristkülikulise struktuuriga võrk, millele on mehaaniliste omaduste parandamiseks lisatud väike kogus [[antimon]]i, [[tina]], [[kaltsium]]i või teisi aineid. Võrgu tühimikud täidetakse [[pasta]]ga, mis koosneb [[plii(II,IV)tetroksiid]]ist (punasest pliist) ja 33%-lisest väävelhappelahusest. Pasta pressitakse pliisse tehtud aukudesse, kus väävelhape reageerib pliiga ja suurendab sedasi pliist võrgu pindala. Plaadid ([[elektrood]]id) ühendatakse elektriliselt üle ühe plaadi ja eraldatakse [[separaator]]itega. Tavaliselt paigaldatakse positiivseid plaate üks rohkem kui negatiivseid, mistõttu mõlemad äärmised plaadid on positiivsed. Plaatide vahele valatakse [[väävelhape]]. Aku esmalaadimisel muutuvad positiivsed plaadid šokolaadipruuniks [[pliidioksiid]]iks ja negatiivsed halliks poorseks pliiks. Tänapäeva akude plaadid on enamasti juba formeeritud, s.t eelnevalt muudetud pliiks ja pliidioksiidiks, ning pärast happe lisamist on akud juba kasutatavad. Aku tühjenemisel plaatide plii või pliidioksiid reageerib väävelhappega japlaadid muutuvad [[plii(II)sulfaat|plii(II)sulfaadiks]], kusjuures plaatide maht suureneb. Aku laadimisel toimub vastupidine protsess ja plaatide suurus väheneb. Selline pidev suuruse muutumine põhjustab plaatidesse pressitud pasta järkjärgulist eraldumist ja aku põhja [[sadestumine|sadestumist]]. Kui [[sade]]t on kogunenud nii palju, et see puutub plaatide vastu altpoolt, on tulemuseks [[lühis]]tatud element. Separaatorid eraldavad plaate, et vältida lühist omavahelise kontakti tõttu. Nad suurendavad aga ka elemendi [[sisetakistus]]t, sest takistavad [[ioon]]ide liikumist plaatide vahel. Separaatoreid on tehtud erinevatest materjalidest, nagu [[puit]], [[kummi]], [[klaaskiud|klaaskuidmatt]], [[tselluloos]], [[polüvinüülkloriid]] ja [[polüetüleen]]. Kirjeldatud avatud akutüüpide kõrval on kasutusel ka suletud akud, milles tekkiv hapnik ja vesinik rekombineeruvad suures osas uuesti veeks. Kui aga tekib ülerõhk, eraldub gaas ventiili kaudu väliskeskkonda. Sellised akud on reeglina hooldusvabad. Neid võib jagada vastavalt elektrolüüdi hoidmise viisile AGM-akudeks ja geelakudeks. == Elektrokeemia == Laetud olekus sisaldab iga pliiaku element kahte [[elektrood]]i, millest üks on peaaegu puhtast, kuid urbsest [[plii]]st (Pb), teine aga [[pliidioksiid]]ist (PbO<sub>2</sub>). Elektroodid asetsevad [[elektrolüüt|elektrolüüdis]], milleks on [[väävelhape|väävelhappe]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) 33,6%-line [[vesilahus]] (ruumala järgi). Tühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud [[plii(II)sulfaat|plii(II)sulfaadiks]] (PbSO<sub>4</sub>), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt [[vesi|veeks]] (H<sub>2</sub>O). Praktikas kasutatavad elektroodid sisaldavad lisaks pliile [[antimon]]i, [[tina]], [[kaltsium]]i ja/või [[seleen]]i. Et suurem vee [[kontsentratsioon]] tõstab lahuse [[sulamistemperatuur|külmumistemperatuur]]i, jäätub pooltühja aku elektrolüüt talveilmadega kergemini kui täis aku elektrolüüt. === Keemilised reaktsioonid === [[Anood]] ([[oksüdatsioon]]): :<math>\mbox{PbSO}_{4} (s) +5\mbox{H}_2\mbox{O} (l) \leftrightarrow \mbox{PbO}_{2} (s) +3\mbox{H}_3\mbox{O}^+ (aq)+\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +2e^- \quad\epsilon^o = 1.685 \ \mathrm{V}</math> [[Katood]] ([[reduktsioon (keemia)|reduktsioon]]): :<math>\mbox{PbSO}_{4} (s) +\mbox{H}_3\mbox{O}^+ (aq)+2e^- \leftrightarrow \mbox{Pb} (s) +\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +\mbox{H}_2\mbox{O} (l) \quad\epsilon^o = -0.356 \ \mathrm{V}</math> Selgituseks: ''s'' – [[tahkis]], ''aq'' – vesilahus, ''l'' – [[vedelik]], ε<sup>0</sup> – [[potentsiaal]] [[vesinikelektrood]]i suhtes. Laadimine on eespool toodud reaktsioonides vaadeldav vasakult paremale ja tühjendamine paremalt vasakule. Ühe elemendi pinge on anoodi ja katoodi potentsiaalide vahe. Liiga kõrge [[pinge (elekter)|pingega]] või liiga suure [[voolutugevus]]ega laadimine (ülelaadimine) põhjustab [[vee elektrolüüs]]i tõttu [[hapnik]]u ja [[vesinik]]u intensiivse eraldumise. Selline [[gaas]]ide segu on väga plahvatusohtlik. == Elektrilised omadused == Kõige sagedamini moodustatakse pliiaku kuuest elemendist, mis ühendatakse järjestikku ehk [[jadaühendus|jadamisi]], kuid on ka muid konfiguratsioone. === Pinge === *Aku elemendi nimipinge on 2,105&nbsp;V ([[volt]]i). *Pideva laadimisrežiimi pinge on 13,4–13,8&nbsp;V. *Tavalise laadimisrežiimi pinge on 14,2–14,5&nbsp;V. *Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4&nbsp;V juures. *Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini. *Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6–12,8&nbsp;V. *Tühjakslaetud aku pinge koormuseta on 11,8–12,0&nbsp;V. *Tühjakslaetud aku pinge tarbijaga on 10,5&nbsp;V. Kõik pinged on toodud 20&nbsp;°C juures ja neid peab temperatuuri muutumisel kompenseerima &minus;0,022 V/°C (soojem aku vajab vähem pinget). Pliiaku laetuse taset on kõige lihtsam määrata siiski elektrolüüdi [[tihedus]]t [[areomeeter|areomeetriga]] mõõtes. Täis akul on see 1,27 g/cm&sup3; ja tühjal akul 1,12 g/cm&sup3;. === Mahutavus === Pliiaku [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)|mahutavust]] mõõdetakse ampertundides (Ah). Valdavalt on see näidatud 10- või 20-tunnise tühjenemise korral. Seda, kui palju energiat aku suudab säilitada, näidatakse ka vatt-tundides (Wh). Pliiaku mahutavus sõltub sellest, kui kiiresti seda tühjaks laaditakse. Mida suurem on voolutugevus, seda väiksem on mahutavus. Seda tuntakse [[Peukerti seadus]]e all. Pliiakudel on valdavalt järgmised iseloomulikud näitajad: energia/mass 30–40 Wh/kg, energia/ruumala 60–75 Wh/kg, võimsus/mass 180 W/kg. Laadimise ja tagasisaadava energiahulga suhe on vahemikus 50–92%. Pliiaku tühjeneb ühes kuus 3–20%. Akut on võimalik laadida sadu kordi sõltuvalt sellest, kui tühjaks aku iga tsükli järel saab. Mida rohkem energiat on akusse jäänud tühjendamise lõpuks, seda rohkem kordi saab akut laadida. [[Pilt:UL20712.jpg|pisi|Ventiilreguleeritav aku]] ==Pliiakude liigid== Pliiakud võivad olla avatud (FLA, ''Flooded Lead Acid''), avatud toruplaatakud (OpzS), suletud (AGM, ''Absorbed Glass Mat''), geelakud ja geel-toruplaatakud (OpzV). ===Avatud akud=== See akutüüp on kasutusel akud päikese- ja tuuleenergia salvestamisel. Võrreldes suletud pliiakudega on neil suurem laadimis-tühjendustsüklite arv ja madalam hind. Avatud akud vajavad võrreldes suletud akudega rohkem hooldust. Kuna laadimisel eraldub akudest vesinik, mis on õhuga segunedes plahvatusohtlik, siis peavad avatud akud asuma ventileeritavas ruumis, samuti tuleb jälgida elektrolüüdi tihedust ja taset akupurkides. Kui õhutemperatuur akuruumis ei lange alla 0&nbsp;°C, võib paigaldada elektrolüüdi taseme jälgimise automaatika, mis lisab purki vastavalt vajadusele destilleeritud vett. ===Suletud pliiakud=== Suletud pliiakud tüübitähisega VRLA (''Valve-Regulated Lead-Acid battery'' „ventiilreguleeritav plii-happeaku“) jagunevad lameplaatidega AGM-akudeks (''Absorbed Glass Mat battery'') ja lame- või toruplaatidega geelakudeks (''gel cell battery''). AGM-akude puhul on akuplaatide vahel klaaskiudmaterjal, mis on immutatud elektrolüüdiga. Geelakude puhul on elektrolüüt geeli kujul. Suletud pliiakud on hooldusvabad ja ohutumad, sest elektrolüüt ei voola kohe purunenud korpusest välja. Neid ei pea hoidma ventileeritavas ruumis, sest laadimisel tekkinud gaas ei pääse aku korpusest välja ning kondenseerub uuesti veeks. Tuleb jälgida, et laadimiskontroller võimaldaks häälestada laadimisprotsessi parameetreid VRLA-akudele sobivaks. Ülekoormuse korral tõuseb aku korpuses surve ja avaneb VRLA kaitseventiil (kork või klapp), sest elektrolüüdi aurud ei jõudnud jooksvalt veeks kondenseeruda. Kui kaitsekorgid on purgi sisemise surve tõttu avanenud, muutub see aku kuivamise tõttu väga kiiresti kasutuskõlbmatuks. ===Käivitusakud ehk autoakud=== Käivitusakud võivad olla avatud, AGM- või geeltüüpi. Nad võimaldavad tugevat voolu lühikese aja jooksul. Puudusteks on piiratud laadimis-tühjendustsüklite arv ja see, et süvatühjendamine lühendab aku eluiga. Starteriga auto käivitamiseks loodud pliiakud (käivitusakud, autoakud) ei ole mõeldud pidevate voolutarbijate energiaallikaks. Neil on õhukesed plaadid, et saavutada maksimaalne pindala ja voolutugevus (lühiajaliselt). Selliseid plaate saab sügava tühjakslaadimisega kergesti kahjustada. Mõnd liiki autode ja väikelaevade tarvis toodetakse käivitusakusid, mis on võimelised töötama ka süvatühjenemisrežiimis. Eestis on need akud kasutusel väikestes autonoomsetes taastuvenergia süsteemides. 50% tühjenemise puhul on nende käivitusakude tsüklite arv 200–500. ===Statsionaarsed ehk UPS-akud=== [[Puhvertoiteallikas|Puhvertoiteallikatele]] sobivad AGM- ja geelakud, sest neil on pikk eluiga laadimise ooterežiimis ja vastupidavus sügavtühjendamisele, näiteks elektrikatkestuse korral. Statsionaarseid akusid kasutatakse UPS-ide ja signalisatsiooniseadmete reservtoiteks, kus on vaja tagada elektrivarustus lühiajaliste katkestuste korral. == Ohud == Pliiakud sisaldavad väävelhapet, mis on söövitav. Ülelaadimine põhjustab intensiivse vesiniku ja hapniku segu eraldumise. Selle võib [[säde]] või lahtine [[leek]] kergesti süüdata. Kui plahvatus toimub elemendi sees, võib tekkinud gaasi [[rõhk]] aku pealt või ümbert plasti purustada või minema "puhuda". Plastitükid ja pritsiv hape võivad inimest raskelt vigastada. Akude klemmidele võib imbuda hapet, mis reageerib klemmidega. See põhjustab valge pulbri, plii(II)sulfaadi tekkimise, mis toimib [[mürk|mürgina]] [[hingamine|sissehingamisel]], [[neelamine|neelamisel]], [[silm]]ade või [[nahk|nahaga]] kokkupuutel. Sageli soovitatakse selle eemaldamiseks kasutada kõigepealt [[traathari|traatharja]], seejärel [[söögisooda]] vesilahust ja lõplikuks puhastamiseks puhast vett. Pliiakude [[taaskasutus]] on üks edukamaid maailmas. 2004–2009 taaskasutati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] rohkem kui 97% akude pliist.<ref>[http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx Battery Council International]. Vaadatud 18.02.2010</ref> Sellele vaatamata satub palju akusid [[prügimägi|prügimäele]] või looduskeskkonda reostama. Eestis saab pliiakusid tasuta ära anda mitmes ohtlike jäätmete kogumispunktis, aga mõned firmad ka maksavad neile viidud vanade akude eest.<ref>[http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56 Kuusakoski hinnakiri]. Vaadatud 18.02.2010</ref> == Viited == {{Viited}} {{Keemilised vooluallikad}} [[Kategooria:Keemilised vooluallikad]] [[Kategooria:Alalisvool]] 79kjjr8zocldtkzuubbth1h7fpfifwt 1-eurone münt 0 202698 7234747 6306750 2026-09-15T21:01:02Z Kuriuss 38125 7234747 wikitext text/x-wiki {{Münt | maa = [[Euroala]] | nimiväärtus = üks euro | väärtus = 1 | ühik = [[Euro|€]] | mass = 7,5 | läbimõõt = 23,25 | paksus = 2,33 | serv = vahelduv rihveldus | materjal = äär: [[nikkelpronks]], keskosa: [[kupronikkel]], [[nikkel]], kupronikkel (kolmekihiline) | vermimisaastad = [[2002]] – tänini ([[1999]] ainult Prantsusmaa, Soome, Hispaania, Belgia ja Hollandi jaoks) | tiraaž = | esikülje pilt = | esikülje kujundus = Euroopa Liit enne [[1. mai]] [[2004]] laienemist; pärast [[2007]] väljastatud müntidel Euroopa geograafiline kaart | esikülje kujundaja = [[Luc Luycx]] | tagakülje pilt = | tagakülje kujundus = palju erinevaid | tagakülje kujundaja = paljud }} '''1-[[euro]]ne [[euromünt|münt]]''' on [[euroala]]s käibiv münt. See münt käibib [[eurotsoon]]is alates [[2002]]. aastast. Euromündi esikülg (avers) on kõigil riikidel ühine, kuid tagakülje (revers) kujundus on igal eurotsooni riigil erinev. Üheeuroseid münte on 2010. aasta septembri seisuga ringluses 6,290 miljardit.<ref name="XrbvF" /> == Kujundus == [[Pilt:EUR_1_edge_(2007_issue).png|thumb|left|Kõikide üheeuroste müntide serv]] Münt koosneb kahest sulamist. Sisemine ring koosneb kolmest kihist: kupronikkel, nikkel ja kupronikkel ning välimine osa on nikkelpronksist. See annab mündile kaks värvi. Mündi läbimõõt on 23,25 mm, paksus 2,33 mm ja kaal 7,5 grammi. Mündi serv on vahelduvalt rihveldatud. == Ühine külg == Esikülje kujundas [[Belgia]] kunstnik [[Luc Luycx]], kes võitis vastava üleeuroopalise konkursi. Sellel on kujutatud Euroopa kaarti, kus pole peal [[Island]]i. Euroopa idapiir kulgeb mündil läbi [[Bosporuse väin]]a, [[Ukraina]] ja [[Valgevene]] keskosa ning [[Skandinaavia]] põhjaosa. Kaarti läbivad mere kohalt 6 põhja-lõuna-suunalist joont, mis katkevad maa kohalt. Kõige läänepoolsem joon kulgeb umbes [[Oslo]]–[[Elba]] [[meridiaan]]il, kõige idapoolsem umbes [[Laadoga]]–[[İstanbul]]i joonel. Joonte mõlemas otsas on täht, kokku on tähti 12 ja need on sellised kui [[Euroopa Liidu lipp|Euroopa Liidu lipul]]. Risti üle kaardi on idas suurelt sõna EURO ja läänes number 2. Küprose kõrval on disaineri initsiaalid LL. Eurotsooni laienemise tõttu [[2007]]–[[2009]] [[Sloveenia]], [[Küpros]]e, [[Malta]] ja [[Slovakkia]]ga muudeti 2007 euromündi esikülje kujundust, lisades kaardile Küprose ja Malta. Küpros on rohkem läänes kui peaks ja Maltat on suurendatud, et see mündil näha oleks. ==Rahvuslik külg== Rahvuslikul küljel peab olema riigi tähis. Esimeses, 2002. aasta kujunduses puudus Belgia ja Soome kujunduses riigi tähis; see puudus parandati 2007 välja tulnud teises kujunduses, kus lisati vastavalt tähed BE ja FI. {| class="wikitable" ! colspan=2| Kirjeldus ! colspan=2| Pilt |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Austria}} '''[[Austria]]'''<br>Mündil on Austria helilooja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i portree, mis kujundab Austria mainet muusikamaana.<ref name="EKP" /> | |- |colspan=2| {{riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia]]'''<br/>Belgia euromündid kujundas [[Turnhouti kunstiakadeemia]] direktor [[Jan Alfons Keustermans]]. Ringluses on kaks mündiseeriat, mõlemad kehtivad maksevahendina. Müntidel on kujutatud kuninga [[Albert II (Belgia)|Albert II]] portreed ja tema [[monogramm]]i. Siseosas on mündi väljalaskeaasta.<ref name="EKP" /> | <br><small>1. seeria (2002–2007)</small> | <br><small>2. seeria (2008–)</small> |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti]]'''<br>Mündil on kujutatud Eesti kaarti. | |- |colspan=2| {{riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania]]'''<br>Mündil on kujutatud kuningas [[Juan Carlos I]] portreed.<ref name="EKP" /> Mündi kujundas [[Luis José Díaz]].<ref name="EKP" /> | <br><small>1. seeria (1999–2009)</small> | <br><small>2. seeria (2010–)</small> |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Iirimaa}} '''[[Iirimaa]]'''<br>Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega Iiri müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit: traditsioonilist Iiri sümbolit [[keldi harf]]i, mündi väljalaskeaastat ja sõna „Éire” (Iirimaa [[iiri keel]]es). Harfi kujundas [[Jarlath Hayes]].<ref name="EKP" /> | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]'''<br>Mündil on kujutatud [[Leonardo da Vinci]] [[15. sajand]]i joonistust "[[Vitruviuse inimene]]" inimkeha [[ideaal]]setest proportsioonidest.<ref name="EKP" /> Kuna see on ümmargune, mahub ta täpselt münti. | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Kreeka}} '''[[Kreeka]]'''<br>Mündil kujutatud [[öökull]] on pärit Antiik-[[Ateena]] 4-[[drahm]]iselt mündilt (5. sajand eKr).<ref name="EKP" /> Öökull on [[vanakreeka mütoloogia]]st pärit [[jumal]]anna [[Athena]] sümbol, ühtlasi sümboliseerib öökull nii teadmisi ja tarkust, mida Athena kehastas, kui [[Ateena]] linna, mille kaitsjaks Athena oli. | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Küpros}} '''[[Küpros]]'''<br>Mündil on kujutatud [[vaseaeg|vaseajast]] pärinevat ristikujulist jumalakuju (umbes 3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele [[tsivilisatsioon]]i ja antiikaja südames.<ref name="EKP" /> Küprosel on euro kasutusel alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Luksemburg}} '''[[Luksemburg]]'''<br>Mündid kujundas [[Yvette Gastauer-Claire]] [[Luksemburgi suurhertsog]]i ja valitsuse tellimusel. Kõigil Luksemburgi müntidel on kujutatud [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|suurhertsog Henri]] portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” [[letseburgi keel]]es.<ref name="EKP" /> | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Holland}} '''[[Holland]]'''<br>Müntidel on kujutatud [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|kuninganna Beatrixi]] profiilis ja sõnu „Beatrix, Madalmaade kuninganna” [[hollandi keel]]es.<ref name="EKP" /> | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Malta}} '''[[Malta]]'''<br>Müntidel on kujutatud [[Sõltumatu Malta Ordu]] embleemi. Aastatel [[1530]]–[[1798]], mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ja tänapäeval nimetatakse seda sageli [[Malta rist]]iks.<ref name="EKP" /> Malta võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. | |- |colspan=2| {{riigi ikoon|Monaco}} '''[[Monaco]]'''<br>Esimesel mündiseerial kujutati prints [[Rainier III]] ja tagaplaanil [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]. Rainier' surma tõttu [[2005]] asendati see kujundus vürst Albert II portreega.<ref name="EKP" /> | <br><small>1. seeria (2002–2005)</small> | <br><small>2. seeria (2006–)</small> |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugal]]'''<br>Müntidel on kujutatud Portugali [[kindlus]]i ja [[vapp]]e, mida ümbritsevad Euroopa Liidu tähed. Need sümboliseerivad dialoogi, väärtuste jagamist ja Euroopa ülesehitamise dünaamikat. Müntide keskel on kujutatud Portugali kuninglikku pitsatit [[1144]]. aastast.<ref name="EKP" /> | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]'''<br>Mündil on kujutatud kunstnik [[Joaquim Jiminez|Joaquim Jimineze]] joonistatud puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ja riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité"<ref name="EKP" /> ([[Vabadus, võrdsus, vendlus]]). | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa]]'''<br>Mündil on kujutatud Saksamaa vappi ehk suveräänsuse traditsioonilist sümbolit [[kotkas]]t ümbritsetuna 12 tähest. Motiivi kujundasid Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer.<ref name="EKP" /> | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|San Marino}} '''[[San Marino]]'''<br>Mündil on kujutatud vabariigi ametlikku [[San Marino vapp|vappi]]<ref name="EKP" />. | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Slovakkia}} '''[[Slovakkia]]'''<br>Mündil on kujutatud [[Slovakkia vapp|Slovakkia riigivapi]] motiivi: kahekordset risti kolmel mäel.<ref name="EKP" /> Euro on Slovakkias kasutusel alates 1. jaanuarist 2009. | |- |colspan=3| {{riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia]]'''<br>Mündil on kujutatud esimese [[sloveeni keel|sloveenikeelse]] trükitud [[raamat]]u autorit [[Primož Trubar]]it.<ref name="EKP" /> Trubar oli kujutatud ka [[sloveeni tolar]]il. | |- |colspan=2| {{riigi ikoon|Soome}} '''[[Soome]]''':<br>Mündil on kujutatud [[Pertti Mäkinen|Pertti Mäkise]] loodud motiivi kahe lendava [[laululuik|laululuigega]], kes on Soome rahvuslind. Motiiv pärineb Soome iseseisvuse 80. aastapäevale pühendatud meenemündi kavandikonkursile esitatud võistlustööst.<ref name="EKP" /> | <br><small>1. seeria (2002–2006)</small> | <br><small>2. seeria (2007–)</small> |- |colspan=1| {{riigi ikoon|Vatikan}} '''[[Vatikan]]'''<br>Vatikani müntide kujundus on muutunud kaks korda. Esimesel mündiseerial on kujutatud [[paavst]]i [[Johannes Paulus II]] ja nime CITTA DEL VATICANO (Vatikani linnriik). Paavsti surma järel kujundust muudeti, sellel kujutati [[Camera Apostolica]] embleemi ja [[Camerlengo]] vappi. Kui paavstiks valiti [[Benedictus XVI]], siis hakati väljastama tema näopildiga münte. | <br><small>1. seeria (2002–2005)</small> | <br><small>2. seeria (2005–2006)</small> | <br><small>3. seeria (2006–)</small> |} == Plaanitud kujundused == <gallery></gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EKP">[http://www.ecb.int/euro/coins/1euro/html/index.et.html] Euroopa Keskpanga koduleht (välja otsitud 21.02.2010)</ref> <ref name="XrbvF">[http://www.ecb.int/stats/euro/circulation/html/index.en.html Euroopa Keskpank] vaadatud 26.03.11</ref> }} {{Euro}} [[Kategooria:Euromünt]] 2yszdwt6db8rohap3fr88dyiasuocx2 Eesti NSV siseministrite loend 0 218895 7234655 7223415 2026-09-15T19:13:07Z NOSSER 8097 /* Eesti NSV siseministrid, 1946–1990 */ 7234655 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] juhid (siseministrid-rahvakomissarid) ning nende asetäitjad ajavahemikul 1940 kuni 1990. == Eesti NSV siseminister, 1940 == * Eesti ja Eesti NSV siseminister [[Maksim Unt]], ([[Johannes Varese valitsus]]es) **[[Paul Vihalem]], 25.06.1940<ref>Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.</ref>–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940<ref>ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.</ref>–12.09.1940 [[Sisekaitseülem|sisekaitse ülem]]. [[21. juuli]]l 1940 võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]]. 25. augustil 1940 võttis [[II Riigivolikogu]] vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]], mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukoguks]]. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] ning rahvakomissariaadid. == Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid, 1940–1941 == * [[riikliku julgeoleku vanemmajor]] [[Boris Kumm]], 25. august 1940 – 17. märts 1941, Eesti NSV siseasjade rahvakomissar; ** [[riikliku julgeoleku vanemleitnant]] [[Aleksei Škurin]],<ref>[http://www.sb.by/post/78592/fontsize/11/ Кто повинен в смерти тысяч польских граждан, арестованных в 1940 г. на территории Беларуси и Украины?], www.sb.by, (Vaadatud 6. september 2011)</ref><ref>Александр Усовский, [https://web.archive.org/web/20140609040322/http://www.usovski.ru/?p=475 Они убивали поляков. Неизвестные палачи из НКВД] Gazeta Wyborcza, 18 декабря 2008 Oni zabijali Polaków. Nieznani kaci z NKWD Wacław Radziwinowicz, Moskwa</ref> 11. september 1940 – 1941, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari 1. asetäitja; ** riikliku julgeoleku vanemmajor [[Venjamin Gulst]], 15. august 1940 – 1941, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja, [[operatiivtöö]] alal; 26. märtsil 1941 toimus Eesti NSV Siseasjade RK ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku RK lahutamine, Boriss Kumm jätkas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissarina; Aleksei Škurin riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitjana. == Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid, 1941 == * [[riikliku julgeoleku vanemmajor]] [[Andrei Murro]], 26. märts 1941 – 6. august 1941, Eesti NSV siseasjade rahvakomissar; ** riikliku julgeoleku vanemmajor [[Venjamin Gulst]], 15. august 1941 – 1942, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari 1. asetäitja; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]], [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa-Nõukogude sõja]] alguses 6. august 1941, toimus Eesti NSV SARK ja Eesti NSV RJRK taasliitmine * [[riikliku julgeoleku vanemmajor]] [[Boris Kumm]], {{kas|31. juuli}}<ref>[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20131214200241/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2008/2008_3_sisu.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946], Tuna, 2008 nr. 3, lk 56-57</ref>/6. augustist 1941 – 20. maini 1944, Eesti NSV siseasjade rahvakomissar ([[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal formaalse ENSV rahvakomissarina NSV Liidu tagalas). ** riikliku julgeoleku vanemmajor [[Venjamin Gulst]] 1941, Eesti NSV Siseasjade rahvakomissari asetäitja, operatiivtöö alal; ** riikliku julgeoleku vanemmajor [[Andrei Murro]], 11. september 1940 – 26. veebruar 1941, Eesti NSV Siseasjade rahvakomissari 2. asetäitja ja ühtlasi [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|Miilitsavalitsuse]] ülem ** riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Karl Hansson]] 1941, Eesti NSV Siseasjade rahvakomissari asetäitja kaadrite alal; ** riikliku julgeoleku kapten [[Elmar Paju]] 1941, Eesti NSV Siseasjade rahvakomissari abi mitte-operatiivosakondade alal. == Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid, 1944–1946 == * riikliku julgeoleku major/kindralmajor, [[Aleksander Resev]], Eesti NSV siseasjade rahvakomissar 20. mai 1944-1951. Rahvakomissari otsese juhtimise all ja vastutusalaks olid: Sekretariaat; rahandusosakond; Laste kodutuse ja hulkurluse vastu võitlemise jaoskond (''OБДББ''); Maanteede ja teekatteta teede valitsus (''УШОСДОР''); Kõrgsagedusside; ** Rahvakomissari asetäitja operatiivalal, riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Viktor Kisseljov]] (''КИСЕЛЕВ Виктор Павлович''). Rahvakomissari asetäitja vastutusaladeks olid: [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismivastase võitluse osakond|Banditismivastase võitluse osakond]]; 1. Spetsiaalosakond (kartoteek); Vanglaosakond; Arhiiviosakond; Kohaliku õhukaitse osakond; Operatiivosakond; Operatiivraadioside jaoskond (14. veebruar 1944 – 3. juuni 1946); ** Rahvakomissari asetäitja kaadrite alal, riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksandr Ivanov ( – 1946. jaanuar). Rahvakomissari asetäitja vastutusaladeks olid: Kaadriosakond; Sõjavangide ja interneeritute osakond; SARKi Erilaagrid; SARKi Koolid; evakuatsiooni ja reevakuatsioonialane töö ** Rahvakomissari asetäitja kaadrite alal, alampolkovnik Aleksandr Smirnov (''ИВАНОВ Александр Георгиевич'') (1946. jaanuar –). ** Rahvakomissari asetäitja ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]]e ülem, [[miilitsapolkovnik]] [[Arved Kalvo]]. Rahvakomissari asetäitja vastutusaladeks olid: ENSV SARKi Miilitsavalitsus ja NSV Liidu SARKile alluv raudteemiilits Eesti Raudteel; ** Rahvakomissari asetäitja mitte-operatiivalal, riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Nikolai Gratšjov]]. Rahvakomissari asetäitja vastutusaladeks olid: Tuletõrjeosakond, Paranduslike tööde kolooniate osakond; Majandusosakond; Sanitaarosakond; Ehitusosakond; SARKi Objektide teenindamise kohaliku õhutõrje osakonna staap; Erivarustusvõrgustik<ref>Eesti NSV SARKi kk. nr. 03-06.02.1945</ref> == Eesti NSV siseministrid, 1946–1990 == '''1946–1951''' * Eesti NSV siseminister kindralmajor, [[Aleksander Resev]], 19. märts 1946 – 27. veebruar 1951 ** polkovnik Aleksei Barannikov, 1946/1947/1948 – , Eesti NSV SM asetäitja operatiivtöö alal ** Nikolai Gratšev, 1947 ** [[Nikolai Santšuk]], 18. november 1947 – 23. aprill 1948, Eesti NSV SM asetäitja mitteoperatiivtöö alal ** [[Nikolai Santšuk]], 23. aprill 1948 – 11. jaanuar 1950, Eesti NSV SM asetäitja ja [[parandusliku töö koloonia]]te ülem ** Aleksei Smirnov Nikolai p 15. jaanuar 1945 – 1. veebruar 1950, Eesti NSV SM asetäitja kaadrite alal ** [[Vassili Sevtšenko]] Fjodori p. 29. detsember 1950–,<ref>NSV Liidu SM kk № 1800- 29.12.1950</ref> Eesti NSV SM asetäitja (endine [[Dalstroi]] Poliitvalitsuse ülem); :1949. aasta oktoobris viidi miilits SM alluvusest [[Eesti NSV RJM]] alluvusse, kuni 1953. aasta märtsini. SM asetäitja ametikoht miilitsa alal SM puudus. Ametikoht (siseministri asetäitja ja Miilitsavalituse ülem) SM taastati 1953. aasta märtsis. 1951–1953 * Eesti NSV siseminister, [[kindralmajor]] [[Johan Lombak]] 27. veebruar 1951 – 30. aprill 1953 ** [[Vassili Sevtšenko]], 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; '''1953''' * Eesti NSV siseminister, [[riikliku julgeoleku polkovnik]] [[Valentin Moskalenko]] 16. märts<ref>Tõnu Tannberg, [https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" impeeriumi äärealasid reformimas II], Tuna, 1999 nr 4</ref> 1953 – 23. mai 1953, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i julgeolekuministri ametikohalt; ** [[polkovnik]] [[Aleksandr Tšernov]] (''ЧЕРНОВ Александр Васильевич'') 23. märts 1953 – 23. mai 1953, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[polkovnik]] Aleksei Gavrilov, 6. aprill 1953 – 23. mai 1953, Eesti NSV SM asetäitja; ** polkovnik I. Ivanov, Eesti NSV SM asetäitja kaadrite alal ja Eesti NSV SM kaadrite osakonna ülem; ** [[Vassili Sevtšenko]], 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; * Eesti NSV siseminister, [[riikliku julgeoleku alampolkovnik]] [[Mihhail Krassman]], 29. mai 1953 – 5. september 1953 ** [[polkovnik]] [[Julius Klausen]], 23. mai 1953 – 12. juuli 1954, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[alampolkovnik]] [[Eduard Neelus]], 23. mai 1953 –, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[Aleksander Naruson]], 23. mai 1953 –, Eesti NSV SM asetäitja kaadrite alal; ** [[August Pork]], mai 1953 – 1959, Eesti NSV SM asetäitja ja Miilitsavalitsuse ülem ** [[Vassili Sevtšenko]], 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; '''1953–1959''' * Eesti NSV siseminister, [[kindralmajor]] [[Johan Lombak]], 5. september 1953 – 26. september 1959 ** [[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]], 1. veebruar 1954 – 4. mai 1954, Eesti NSV SM asetäitja; ** August Pork, mai, 1953 – 1959, Eesti NSV SM asetäitja ja Miilitsavalitsuse ülem ** [[Vassili Sevtšenko]], 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; '''1959–1961''' * Eesti NSV siseminister [[August Pork]], 26. september 1959 – 19. juuni 1961 ** [[Vassili Sevtšenko]], 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[Edmund Näär]], 1960–1969, Eesti NSV SM asetäitja; '''1961–1962''' * Eesti NSV siseminister [[Valter Ani]], 19. juuni 1961 – 9. november 1962 ** [[Vassili Sevtšenko]] Fjodori p. 1. jaanuar 1952 – 5. juuni 1962, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[Edmund Näär]] Martini p., 1960–1969, Eesti NSV SM asetäitja; ** [[Pavel Anissimov]], 1961–1962, Eesti NSV SM asetäitja; '''1962–1968''' * Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse minister, [[Valter Ani]] 9. november 1962 – 4. detsember 1968 ** [[Pavel Anissimov]], 1962–1967, Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse ministri esimene asetäitja ** Aleksander Martin, Eesti NSV ÜKKM asetäitja; ** Alfred Mõttus Jaani p., Eesti NSV ÜKKM asetäitja **1960–1969, miilitsapolkovnik [[Edmund Näär]], Eesti NSV ÜKKM asetäitja; '''1968–1979''' * Eesti NSV siseminister [[Valter Ani]] 4. detsember 1968 – 27. märts 1979 ** [[Edmund Näär]], alates 1969 kuni surmani 26. septembril 1973<!--siin oli vist vale kuupäev 31. oktoober 1973-->, Eesti NSV SM 1. asetäitja; ** [[Aleksander Martin]], 1969/1973–1980<ref>[[Aleksander Martin]], [https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1984/09/22/1 Emajõest Virtsuni], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984</ref>, Eesti NSV SM 1. asetäitja; ** [[Aleksander Kikas]], 3. juuli 1973 –, Eesti NSV SM asetäitja, [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|MV]] ülem; ** [[Jevgeni Volkov]], 17. september 1973 – 19. november 1985, Eesti NSV SM 2. asetäitja ** [[Alfred Mõttus (1930–2016)|Alfred Mõttus]], 15. november 1973 – 1. märts 1985, siseministri 2. asetäitja ** [[Viljam-Viktor Lembinen]], siseministri asetäitja kaadrite alal, 11. november 1976 – ** [[Arved Jaska]], Eesti NSV SM 2. asetäitja, 18. detsember 1984 – '''1979–1990''' * Eesti NSV siseminister [[Marko Tibar]] 27. märts 1979 – 17. aprill 1990 ** [[Vitali Jepifanov]], Eesti NSV SM 1. asetäitja, - 25. november 1980- ** [[Aare Kitsing]], siseministri 2. asetäitja, 19. november 1985 – ** Viljam Lembinen, Eesti NSV SM asetäitja kaadrite alal ** Arved Jaska, siseministri 1. asetäitja, 4. august 1989 – ** [[Vello Rikkas]], siseministri 2. asetäitja, 4. august 1989 – '''1990''' *[[Olev Laanjärv]], ENSV siseminister ** siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 31.01.1991– == Vaata ka == * [[NSV Liidu siseministrite loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://shieldandsword.mozohin.ru/VD3462/terr_org/respublik/estonia.htm НКВД - МВД Эстонской ССР, Наркомы – министры:], Cайт истории, по организационной структуре и кадровому составу органов безопасности (ВЧК-КГБ) [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Eesti ministrite loendid]] [[Kategooria:Eesti NSV siseministrid]] m5d1d8hi1vgy4eahdgksnxac9nv8cod Haapsalu kuursaal 0 220420 7234900 7202559 2026-09-16T08:39:52Z Evlper 104506 /* 19. sajand */ 7234900 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone | nimi = Haapsalu kuursaal | omanik = [[Haapsalu linn]] | aadress = Promenaadi 1 | arhitekt = [[Rudolf Otto von Knüpffer]] | asukoht = Eesti, Haapsalu | pilt = Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg | renoveeritud = 2010 | stiil = [[historitsism]] | kaart = pind }} '''Haapsalu kuursaal''' on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänav]] 1. See on ainuke algupärasel kujul säilinud [[kuursaal]] [[Eesti]]s.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hallas-Murula |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti arhitektuuriteost |kirjastus=Varrak |aasta=2012 |isbn=978-9985-3-2642-8 |koht=Tallinn |leheküljed=83 |keel=eesti}}</ref> Kuursaali projekteeris arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]. Algselt oli kuursaal kavandatud väiksemaks, kuid ehituse käigus otsustati lisada hoonet ümbritsev galerii. Eri allikate kohaselt valmis hoone lõplikult kas [[1898]]. või [[1905]]. aastal. Tänapäeval kasutatakse hoonet suverestoranina ning kuursaal on avatud vaid suviti. [[1998]]. aastal tunnistati kuursaal [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="tunnistamine" /> == Ajalugu == === 19. sajand === 19. sajandil kuurordi- ja suvituslinnaks kujunenud Haapsalu külastas teiste hulgas ka [[Peterburi]] kõrgkiht ja [[Romanovid|tsaari perekond]]. [[1831]]. aastal hakati rajama poolekilomeetrist [[Promenaad|promenaadi]] ning selle juurde ehitati mitu [[Paviljon|paviljoni]]. [[1897]]. aastal tellis [[Haapsalu Aianduse Selts]] [[Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferilt promenaadi äärde ehitatava kuursaali.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa |url=https://archive.org/details/eestiarhitektuur0000unse |kirjastus=Valgus |aasta=1996 |isbn=5440013989 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=[https://archive.org/details/eestiarhitektuur0000unse/page/11 9], 15, 61 |keel=eesti}}</ref> Kuursaali roheline põhihoone rajati pooleldi promenaadi [[Kaldarinnatis|kaldarinnatisele]], mis oli ehitatud peaaegu vertikaalse palkseinana, ja pooleldi merre. Maja vundament kindlustati tugevate veetõusude vastu. Ristkülikukujulist hoonet ümbritses toona lahtine, mere poolt klaasitud veranda. Hoone põhimahu moodustas kahekorruseline [[Viilkatus|viilkatusega]] saal. Veranda [[kaldkatus]] ehitati [[Balustraad|balustraadile]] toetuvatele sammastele. Hoonet dekoreeris [[Vene puitstiil|vene puitstiilile]] omane [[saelõiketehnika]]. Sellega olid kaetud nii viilud kui ka akende ehisraamistused ja [[Vintskap|vintskapid]]. Sissepääsude kohal asetsevad katuseviilud olid ehitud [[Pitsornament|pitsornamendi]] ja [[Akroteer|akroteeridega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Künnapu |kuupäev=26. november 1984 |pealkiri=ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon. Arhitektuurimälestise Pass |url=https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/L%C3%A4%C3%A4nemaa/Hk.PDF |vaadatud=19. veebruar 2023}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |pealkiri=Muinsuskaitseraamat |kirjastus=Muinsuskaitseamet |aasta=2011 |isbn=22280766 |koht=Tallinn |leheküljed=59–60 |keel=eesti}}</ref> Haapsalu kuursaal oli [[Eesti uusaeg|Eesti uusajal]] üks viimastest, mis ehitati. Teised Eestis asuvad kuursaalid rajati [[1880. aastad|1880]]. aastatel: [[Bellevue kuursaal|Bellevue Kadriorus]] ([[1881]]), [[Narva-Jõesuu kuursaal|kuursaal Narva-Jõesuus]] (1881–[[1882]]), [[Kuressaare kuursaal|Kuressaares]] ([[1889]]), [[Pärnu kuursaal|Pärnus]] ([[1890]]).<ref name=":0" /> === 20. sajand === [[1929]]. aasta sügistormi järel said nii kuursaal kui promenaad tõsisemalt kahjustada, mistõttu võeti ette suurem remont [[1930]]. aasta kevadel. Kui varem koosnes kaldarinnatis peamiselt puidust, siis nüüd ehitati see ümber [[Raudkivi|raudkividest]] koosnevaks [[Kaldakindlustis|kaldakindlustiseks]]. Sama töö käigus lisati promenaadi kaunistavad skulptuurid, millest tuntumad “[[Haapsalu merilõvi kuju|Merilõvi]]” ja “[[Haapsalu jääkaru kuju|Jääkaru]]” püstitas [[Roman Haavamägi|Roman Haavamäe]] [[Haapsalu Tagalaht|Tagalahte]]. Neid oli näha ka kuursaali verandalt. Kuursaali hoone värviti remondi käigus rohelisest beežiks. [[1932]]. aastal lisas Haavamäe mõlemale poole kuursaali [[Dolomiit|dolomiidist]] trepid ja trepipiirded.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=Jalutaja Teejuht. Haapsalu |kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus |aasta=2013 |isbn=9789949939053 |leheküljed=48–49 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Läänlane |kuupäev=2020-02-19 |pealkiri=FOTOGALERII: Haapsalu promenaadi kahest suurest remondist möödub 10 ja 90 aastat |url=https://www.laanlane.ee/fotogalerii-haapsalu-promenaadi-kahest-suurest-remondist-moodub-10-ja-90-aastat/ |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Läänlane.ee |keel=et}}</ref> [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] teisel poolel kuursaali kasutus vähenes: seda kasutati peamiselt laona ja paaril viimasel aastal enne kinnipanekut ka kinona. Hoone suleti [[1970. aastad|1970]]. aastatel.<ref name=":1" /> [[1995]]. aastal alustati restaureerimist, mille eestvedaja oli tollane Haapsalu linnapea [[Urmas Sukles]] ning mida rahastasid Eesti valitsus ja Haapsalu linn. Objekt valmis [[1997]]. aastal ning järgmise aasta märtsis tunnistati hoone kultuurimälestiseks.<ref name=":1" /><ref name="tunnistamine">[https://www.riigiteataja.ee/akt/87780 Kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja, vastu võetud 30.03.1998 (nr 7)</ref> Kuursaali rentnikuks sai [[aktsiaselts Laine]], hiljem kultuurikorraldaja [[Sirje Ginter]].<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2014-11-28 |pealkiri=Hell Hunt hakkab Haapsalu kuursaali pidama |url=https://tarbija.postimees.ee/3008357/hell-hunt-hakkab-haapsalu-kuursaali-pidama |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Tarbija |keel=et}}</ref> === 21. sajand === 2007. aastal võttis kuursaali juhtimise üle [[Haapsalu Kutsehariduskeskus]] ning kaks aastat hiljem Haapsalu [[Müüriääre kohvik|Müüriääre]] kohvikupidajad Rein ja Marget Vatku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lauri |eesnimi=Urmas |kuupäev=2014-10-16 |pealkiri=Vatkud kolivad pagaritöökoja Haapsalu peatänavale |url=https://online.le.ee/2014/10/16/vatkud-kolivad-pagaritookoja-haapsalu-peatanavale/ |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haapsalu kuursaali majandab kutsehariduskeskus |url=https://arileht.delfi.ee/a/51075059 |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> Kuursaal vajas põhjalikumat remonti 2010. aasta talvel. Põrand oli nõtkuv ja normtasemest madalamaks langenud ning põranda kandetalad olid kahjustunud. Põranda all leidunud vettinud ehitusjäätmed aitasid kaasa hallituse levimisele ning saali põranda puitkonstruktsiooni alumised kihid olid osaliselt varisenud. Remondi käigus vahetati välja kahjustada saanud toed ja seeni täis pinnas ning võimaldati põrandaaluse ruumi parem õhuvahetus. Remont valmis 2010. aasta suvel.<ref name=":1" /> Kuursaali rentnikuks sai 2014. aastal [[Hell Hunt|Hella Hundi]] omanik [[Marek Reinaas]].<ref name=":3" /> Alates 2021. aastast asub Haapsalu kuursaalis Tõnis Siiguri restoraniketi suverestoran. Igal suvel toimub restoranis kultuuriüritusi, kus esinevad muusikud. Hoone on avatud ainult suveperioodil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haapsalu Kuursaali suverestoran {{!}} Puhka Eestis, Lääne maakond |url=https://www.puhkaeestis.ee/et/haapsalu-kuursaali-suverestoran |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Puhkaeestis.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230219115652/https://www.puhkaeestis.ee/et/haapsalu-kuursaali-suverestoran |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reiljan |eesnimi=Elen Freivald, Kaire |kuupäev=2021-08-24 |pealkiri=Kuursaali hakkab pidama Tõnis Siiguri restoranikett |url=https://online.le.ee/2021/08/24/kuursaali-hakkab-pidama-tonis-siiguri-restoranikett/ |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}</ref> Tänapäevaks on taastatud ka Roman Haavamäe skulptuur “[[Haapsalu jääkaru kuju|Jääkaru]]”, mis asub Tagalahes ja mida on võimalik näha kuursaali galerii akendest.<ref name=":2" /> == Arhitektuur == [[Fail:Haapsalu (34134031130).jpg|pisi|Kuursaali sissepääsu kolmnurkfrontooni puitpits]] Haapsalu kuursaal on historitsistlik puitmaja, mis on ehitatud nn [[Šveitsi stiil|Šveitsi stiilis]]. Põhiplaanilt on kuursaal ristkülikukujuline ning hoone ümber paikneb osaliselt kinniehitatud galerii. Peamise osa hoonest moodustab läbi kahe korruse ulatuv viilkatusega saal. Kuna kuursaal kavandati algselt väiksemana ning hoonet ümbritsev galerii lisati juurde alles ehitustööde käigus, siis hoone keskmisel osal ja galeriil on erinevad vundamendid. Hoonest kahele poole jäävad dolomiidist trepid ning piirded. Viiluväljasid, vintskappe ja sissepääsude [[Kolmnurkfrontoon|kolmnurkfrontoone]] dekoreerib historitsistlikus saelõiketehnikas puitornament, mis loodi vanade fotode ning esialgse projekti põhjal.<ref name=":0" /> Haapsalu kuursaal sai [[Tõnis Siigur|Tõnis Siiguri]] juhtimisel uue, [[Prantsusmaa|Prantsuse]] mõjutustega sisekujunduse. Sisustusteenust osutas Eesti firma [[Occo (firma)|Occo]]. Restoranis on Pariisi ''[[brasserie]]'' stiilile omane ajalooline sisearhitektuur ja kaasaegne sisustus. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Haapsalu Kuursaal |url=https://occo.ee/tehtud-tood/haapsalu-kuursaal/ |vaadatud=2023-02-19 |väljaanne=OCCO |keel=et}}</ref> == Pildigalerii == <gallery> Fail:Kuursaal suverüüs.JPG|Haapsalu kuursaal mere poolt vaadatuna Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|Haapsalu promenaad ja kuursaal õhust Fail:Haapsalu kuursaal 15395.jpg|Haapsalu kuursaal promenaadilt vaadatuna Fail:Haapsalu kuursaal suveõhtul.JPG|Haapsalu kuursaal suveõhtul Fail:Haapsalu promenaad detsembris 2011..jpg|Haapsalu kuursaal detsembris Fail:15395 Haapsalu kuursaal 2.jpg|Haapsalu kuursaali interjöör 2014. aastal Fail:Haapsalu kuursaali interjöör.JPG|Haapsalu kuursaali lava 2014. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Karin Hallas-Murula]] "101 Eesti arhitektuuriteost" ([[Varrak (kirjastus)]], 2012). ISBN 978-9985-3-2642-8 * [[Karin Paulus]] "Jalutaja Teejuht. Haapsalu" ([[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2013). ISBN 9789949939053 * "Muinsuskaitseraamat" ([[Muinsuskaitseamet]], 2011). {{kas|ISBN 22280766}} * "Eesti Arhitektuur. 2, Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa" ([[Valgus (kirjastus)]], 1996). ISBN 5440013989 == Välislingid == {{commonskat}} * [https://kuursaal.ee/ Kuursaali koduleht] * {{kultuurimälestis|ID=15395}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-haapsalu-kuursaal-laguneb ERR-i "Aktuaalse kaamera" filmikroonika 1958–1991: Haapsalu kuursaal laguneb] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/puhapaevasuda-puhapaevasuda-haapsalu-i Pühapäevasüda. Haapsalu I] [[Kategooria:Haapsalu ehitised]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] 07iwmlp8l2vkc1pbie4nqrg96r3h28t Senat (täpsustus) 0 231542 7234809 7095321 2026-09-15T23:19:21Z Sendrasendra 225202 7234809 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''[[Rooma Senat|Senat]]''' oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] võimuorgan. '''Senat''' on või on olnud mitme hilisema riigi võimuorgan (tavaliselt kahekojalise parlamendi ülemkoda). *'''[[Ameerika Ühendriikide Senat|Senat]]''' ([[Ameerika Ühendriigid]]) *'''[[Antigua ja Barbuda Senat|Senat]]''' ([[Antigua ja Barbuda]]) *'''[[Senat (Austraalia)|Senat]]''', [[Austraalia]] parlamendi ülemkoda *'''[[Senat (Belgia)]]''' *'''[[Senat (Gabon)|Senat]]''' ([[Gabon]]) *'''[[Senat (Hispaania)]]''' *'''[[Senat (Holland)]]''' *'''[[Senat (Itaalia)|Senat]]''' ([[Itaalia]]) *'''[[Senat (Malaisia)|Senat]]''' ([[Malaisia]]) *'''[[Madagaskari Senat|Senat]]''' ([[Madagaskar]]) *'''[[Nigeeria Senat|Senat]]''' ([[Nigeeria]]) *'''[[Senat (Rwanda)|Senat]]''', [[Rwanda]] parlamendi ülemkoda *'''[[Tšehhi Senat|Senat]]''' ([[Tšehhi]]) *'''[[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]''' ([[Tšehhoslovakkia]]) *'''[[Senat (Rzeczpospolita)|Senat]]''' ([[Rzeczpospolita]]) *'''[[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]]''' '''[[Senat (ansambel)|Senat]]''' on Eesti ansambel. rlunge0kpivo1ek6vr7ac41gaj4ui8u Peeter Lorents 0 244020 7234643 6404333 2026-09-15T19:03:10Z Taivo 268 7234643 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peeter Lorents.jpg|pisi|Peeter Lorents 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]] '''Peeter Lorents''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1951]]) on eesti matemaatik ja poliitik, alates [[1. august]]ist [[2017]] kuni 1. aprillini 2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž]]i direktor. Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is, lõpetas aastal [[1971]] [[Nõo Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://nrg.tartu.ee/inimesed/vilistlased/1971 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-16 |arhiivimisaeg=2013-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131230080920/http://nrg.tartu.ee/inimesed/vilistlased/1971 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on õppinud [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonnas]], kuid lõpetas aastal [[1974]] kaugõppe teel [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] (töötades aastatel [[1972]]–[[1974]] õpetajana [[Valgjärve Põhikool|Valgjärve 8-klassilises koolis]]). Tema uurimisvaldkonnaks on olnud [[matemaatiline loogika]]. Aastal [[1980]] kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]]. Ta oli [[VII Riigikogu]]s Koonderakonna Ühenduse fraktsiooni esimees [[18. veebruar]]ist [[25. oktoober|25. oktoobrini]] [[1993]]. Ta valiti [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse]] ridades [[1995]]. aastal [[VIII Riigikogu]]sse. Tema abikaasa on teleajakirjanik ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Diana Lorents]]. ==Tunnustus== *2006 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] ==Teosed== Ta on avaldanud järgmised raamatud: *''Hulgad, valemid, algoritmid'' *''Informaatika teoreetilised alused'' *''Keel ja loogika'' *''Süsteemide maailm'' *''Süsteemse käsitluse alused'' ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lorents, Peeter}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 840rrk4zhfb3qjebmecxh6h6qne9yaq Biograafiad (Ma) 0 250943 7234554 7234120 2026-09-15T16:12:13Z Velirand 67997 /* Mak */ 7234554 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ma)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ma". ==Ma== *[[Ma Huateng]], Hiina ettevõtja (1971–) *[[Ma Lin]], Hiina lauatennisist (1980–) *[[Ma Long]], Hiina lauatennisist (1988–) *[[Ma Yuan]], hiina maalikunstnik (suri 1225) *[[Yo-Yo Ma]], hiina päritolu tšellist (1955–) ==Maa== *[[Berthold Maack]], Saksa sõjaväelane (1898–1981) *[[Richard Maack]], maadeuurija ja õpetaja (1825–1886) *[[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (1960–2014) *[[Andre Maaker]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja *[[Juhan Maaker]], eesti torupillimängja (1845–1930) *[[Villem Maaker]], Eesti poliitik ja põllumees (1891–1966) *[[Väino Maala]], eesti pillimeister (1914–1987) *[[Paul Maalma]], Eesti poliitik (1962–) *[[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik (1960–) *[[Mait Maameele]], eesti kunstnik-dekoraator ja karikaturist (1910–1987) *[[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane (1957–) *[[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (1917–2005) *[[Mati Maanas]], Eesti ettevõtja ja kirikutegelane (1953–) *[[Helmut Maandi]], Eesti advokaat ja poliitik (1906–1990) *[[Jaak Maandi]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Karin Anna Maandi]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent (1988–) *[[Katrin Maandi]], eesti lingvist ja kultuuriametnik (1943–) *[[Mart Maandi]], Eesti suhtekorraldaja (1950–) *[[August Maanidi]], Eesti sõjaväelane (1887–1963) *[[Viivi Maanso]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2021) *[[Luule Maar]], eesti nahakunstnik (1938–2024) *[[Paul Maar]], saksa kirjanik (1937–) *[[Silver Maar]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1991–) *[[Gustav Maarand]], eesti vaimulik (1912–2003) *[[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (1940–2024) *[[Alar Maarend]], Eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja (1960–) *[[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1927–2021) *[[Maarja]], Jeesuse ema *[[Maarja Magdaleena]], Jeesuse jünger *[[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Ilmo Maaroos]], eesti advokaat (1967–) *[[Irene Maaroos]], eesti ametnik (1910–1994) *[[Heiko Maas]], Saksa poliitik (1966–) *[[Maret Maasalu]], eesti fotograaf *[[Hannes Maasel]], eesti poliitik (1951–) *[[Eduard Maaser]], eesti kunstnik (1916–1990) *[[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt (1941–2013) *[[Alfred Maasik]], eesti jooksja ja käija (1897–1990) *[[Anne Maasik]], eesti näitleja ja laulja (1951–) *[[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf (1971–) *[[Artur Maasik]], eesti poksija (1906–1937) *[[August Maasik]], eesti päritolu Kanada polaaruurija (1887–1976) *[[Einar Maasik]], eesti kirjanik (1929–2009) *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja (1908–1991) *[[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja (1942–) *[[Ernst Maasik]], eesti laevaehitusinsener (1890–1949) *[[Jana Maasik]], eesti kirjanik (1970–) *[[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Maasike Maasik]], eesti tekstiilikunstnik (1945–) *[[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Peep Maasik]], eesti lavastaja (1992–) *[[Villem Maasik]], eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik (1883–1919) *[[Õie Maasik]], eesti näitleja (1929–1992) *[[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik (1916–1992) *[[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (1931–2019) *[[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur (1968–) *[[Sergei Maasin]], Eesti laulja (1950–) *[[Madis Maasing]], eesti ajaloolane (1984–) *[[Nikolai Maasing]], eesti keemik (1900–1942) *[[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane (1896–1976) *[[Eduard August Maass]], luterlik vaimulik (1875–1958) *[[Voldemar Maask]], eesti fotograaf (1941–1998) *[[Joachim Maass]], saksa kirjanik (1901–1972) *[[Mart Maastik]], Eesti munitsipaalpoliitik (1964–) *[[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja (1930–2014) *[[Aet Maatee]], Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja (1961–) *[[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht (1967–) *[[Siim Maaten]], eesti näitleja ja lavastaja (1985–) *[[Wangari Maathai]], Keenia keskkonnaaktivist (1940–2011) *[[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ja treener (1902–1967) *[[Vambola Maavara]], eesti entomoloog (1928–1999) *[[Märt Maavere]], Eesti kaitsepolitseinik (1901–1941) ==Mab== *[[Alain Mabanckou]], Kongo Vabariigi kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1966–) *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]], Palestiina sõjaväelane (1960–2010) *[[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur (1995–) *[[Jean Mabillon]], prantsuse ajaloolane (1632–1707) *[[Gabriel Bonnot de Mably]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1709–1785) *[[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja (1998–) *[[Mabuse]], madalmaade maalikunstnik (15.–16. sajand) *[[Richard Mabuza]], Svaasimaa kergejõustiklane (1946–) ==Mac== *[[Alexis Mac Allister]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Patrice de Mac Mahon|Marie Adme Patrice Maurice Mac Mahon]], Magenta hertsog, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane (1808–1893) *[[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik (1882–1970) *[[Ivan Macan]], horvaadi filosoof ja teoloog (1939–) *[[Tomislav Macan]], horvaadi publitsist (1905–1971) *[[Trpimir Macan]], horvaadi ajaloolane (1935–) *[[Hrvoje Macanović]], horvaadi ajakirjanik (1904–1980) *[[Ignacije Macanović]], horvaadi ehitusmeister (1727–1807) *[[Gloria Macapagal Arroyo]], Filipiinide poliitik (1947–) *[[Slavko Macarol]], horvaadi geodeet (1914–1984) *[[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane (1880–1964) *[[Thomas Babington Macaulay]], Briti ajaloolane ja poliitik (1800–1859) *[[Macbeth]], Šotimaa kuningas (suri 1057) *[[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik (1904–1988) *[[Marcello Macchia]], itaalia näitleja (1978–) *[[Alan Graham MacDiarmid]], Austraalia päritolu USA keemik (1927–2007) *[[Hugh MacDiarmid]], šoti luuletaja ja kriitik (1892–1978) *[[Thomas MacDonagh]], iiri luuletaja ja kriitik (1878–1916) *[[James Ramsay MacDonald]], Briti poliitik (1866–1937) *[[Jeanette MacDonald]], USA näitleja ja laulja (1901–1965) *[[John A. Macdonald]], Kanada riigitegelane (1815–1891) *[[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (1959–2021) *[[Philip MacDonald]], Briti stsenarist ja kirjanik (1900–1980) *[[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell (1958–) *[[Edward Alexander MacDowell]], USA helilooja, pianist ja muusikapedagoog (1860–1908) *[[Alexandru Macedonski]], rumeenia kirjanik (1854–1920) *[[Brooks Macek]], Saksamaa-Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Milan Maceljski]], horvaadi agronoom, entomoloog ja taimekaitseteadlane (1925–2007) *[[Ramūnas Mačežinskas]], leedu jalgpallur (1988–) *[[Dean Macey]], Briti kümnevõistleja (1977–) *[[Alan Macfarlane]], Briti antropoloog ja ajaloolane (1941–) *[[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Ernst Mach]], Austria füüsik ja filosoof (1838–1916) *[[Karel Hynek Mácha]], tšehhi kirjanik (1810–1836) *[[Vítězslav Mácha]], Tšehhoslovakkia maadleja (1948–2023) *[[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (1946–2011) *[[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja (1980–) *[[María Corina Machado]], Venezuela poliitik (1967 –) *[[Scott Machado]], Brasiilia korvpallur (1990–) *[[Salvador Machado Agüero]], Nicaragua poliitik ja jurist *[[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik (1839–1908) *[[Facundo Machaín]], Paraguay poliitik ja advokaat (1845–1877) *[[Peter Machajdík]], slovaki helilooja (1961–) *[[Riek Machar]], Lõuna-Sudaani poliitik (1953–) *[[Guillaume de Machaut]], prantsuse helilooja ja luuletaja (suri 1377) *[[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane (1935–) *[[Graça Machel]], Mosambiigi poliitik (1945–) *[[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik (1933–1986) *[[Niccolò Machiavelli]], itaalia poliitik, ajaloolane ja poliitikateoreetik (1469–1527) *[[Kōki Machida]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja (1990–) *[[Mladen Machiedo]], horvaadi kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija (1938–) *[[Višnja Machiedo]], horvaadi tõlkija ja esseist (1940–2013) *[[Fritz Machlup]], Austria päritolu USA majandusteadlane (1902–1983) *[[Sergej Machonin]], tšehhi kirjanik (1918–1995) *[[Lýdia Machová]], slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud (1989–) *[[Pedro Machuca]], hispaania renessansiperioodi arhitekt ja maalikunstnik (u. 1490–1550) *[[Francisco Macías Nguema]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1924–1979) *[[Filip Macić]], horvaadi aadlik (14. sajand) *[[Ignacy Maciejowski]], poola kirjanik (1835–1901) *[[Antoni Macierewicz]], Poola poliitik (1948–) *[[Charles Macintosh]], šoti keemik ja leiutaja (1766–1843) *[[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (1929–2025) *[[Robert Morrison MacIver]], šoti päritolu USA sotsioloog (1882–1970) *[[Timothy Mack]], USA teivashüppaja (1972–) *[[Buddy MacKay]], USA poliitik (1933–2024) *[[Charles Mackay]], šoti luuletaja ja ajakirjanik (1812–1889) *[[Ian MacKaye]], ameerika muusik (1962–) *[[Ralf Mackenbach]], hollandi laulja ja tantsija (1995–) *[[August Macke]], saksa maalikunstnik (1887–1914) *[[Alexander Mackendrick]], Briti filmirežissöör ja stsenarist (1912–1993) *[[August von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1945) *[[Eberhard von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1889–1969) *[[Hans Georg Viktor von Mackensen]], Saksamaa diplomaat, riigisekretär, suursaadik ja SS-Gruppenführer (1883–1947) *[[Alexander Mackenzie]], šoti päritolu Kanada maadeuurija (suri 1820) *[[Compton Mackenzie]], šoti kirjanik (1883–1972) *[[Henry Mackenzie]], šoti kirjanik (1745–1831) *[[John Mackie]], Austraalia filosoof (1917–1981) *[[Józef Mackiewicz]], poola kirjanik ja publitsist (1902–1985) *[[Halford John Mackinder]], inglise geograaf (1861–1947) *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Roderick MacKinnon]], USA biofüüsik (1956–) *[[Aeneas Mackintosh]], Briti Antarktika-uurija ja Briti Kaubalaevastiku ohvitser (1879–1916) *[[Charles Renney Mackintosh]], šoti arhitekt, maalikunstnik ja disainer (1868–1928) *[[Kyle MacLachlan]], USA filminäitleja (1959–) *[[Shirley MacLaine]], USA filminäitleja (1934–) *[[Jamie Maclaren]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Colin Maclaurin]], šoti matemaatik (1698–1746) *[[Fitzroy Maclean]], Briti poliitik ja ajaloolane (1911–1996) *[[Archibald MacLeish]], USA luuletaja (1892–1982) *[[Fiona Macleod]], šoti kirjanik (1855–1905) *[[John James Richard Macleod]], šoti füsioloog (1876–1935) *[[Kevin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikaprodutsent (1972–) *[[Alexander Macmillan]], Briti ettevõtja (1818–1896) *[[Daniel Macmillan]], Briti ettevõtja (1813–1857) *[[Harold Macmillan]], Briti poliitik (1894–1986) *[[Kenneth MacMillan]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1929–1992) *[[John Van Antwerp MacMurray]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1881–1960) *[[Louis MacNeice]], inglise luuletaja (1907–1963) *[[Richard Stockton MacNeish]], USA arheoloog (1908–2011) *[[Peter MacNicol]], ameerika näitleja (1954–) *[[Fiona Macpherson]], šoti filosoof *[[James Macpherson]], šoti kirjanik ja poliitik (1736–1796) *[[Mauricio Macri]], Argentina ehitusinsener, ärimees ja poliitik (1959–) *[[Macrinus]], Vana-Rooma keiser (165–218) *[[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik ja endine investeerimispankur (1977–) *[[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur (1987–) *[[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil (1945–1999) *[[William H. Macy]], USA Emmy auhinnaga pärjatud filminäitleja ja filmirežissöör (1950–) ==Mad== *[[Carl Otto von Madai]], saksa õigusteadlane (1809–1850) *[[Linda Madalik]], eesti arhitektuuriakustik (1944–) *[[Tiit Madalvee]], eesti maadleja ja treener (1937–) *[[Merike Madar]], eesti kulturist (1950–) *[[Salvador de Madariaga]], Hispaania kirjanik (1886–1978) *[[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik (1966–) *[[Muşţafā Madbūlī]], Egiptuse poliitik (1966–) *[[Maddan]], brittide kuningas *[[Benji Madden]], USA kitarrist (1979–) *[[Joel Madden]], USA laulja (1979–) *[[James Maddison]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Ottomar Maddison]], eesti tehnikateadlane (1879–1959) *[[Rachel Maddow]], USA telesaatejuht (1973–) *[[Julius Made]], Eesti ohvitser ja riigiametnik (1894–1956) *[[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1941–) *[[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1940–) *[[Vahur Made]], eesti ajaloolane (1971–2017) *[[Printsess Madeleine (Rootsi)|Madeleine]], Rootsi printsess (1982–) *[[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja dirigent (1887–1947) *[[Joachim Madeyka]], Eesti vaimulik (1660–1710) *[[Enn Madi]], eesti tantsupedagoog (1943–2002) *[[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik (1910–1983) *[[Anthony Madigan]], Austraalia poksija (1930–2017) *[[Karl Madis]], eesti laulja (1959–) *[[Carola Madis]], eesti saatejuht ja raadiohääl (1987–) *[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977) *[[Lauri Madise]], eesti jurist ja kohtunik (1974–) *[[Ülle Madise]], eesti jurist (1974–) *[[Jaak Madison]], Eesti poliitik (1991–) *[[James Madison]], USA poliitik (1751–1836) *[[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Voldemar Madisso]], Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas (1920–2015) *[[Alla Madisson]], eesti endine allveesportlane (1947–) *[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) *[[Tiit Madisson]], Eesti poliitik (1950–2021) *[[Peeter Madissoo]], Eesti poliitik (1901–1962) *[[Hans Madissoon]], eesti arst ja eugeenik (1887–1956) *[[Mart Madiste]], eesti laulja (1969–) *[[Madita]], Austria laulja ja näitleja (1978–) *[[Ferenc Mádl]], Ungari poliitik ja õigusteadlane (1931–2011) *[[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija (1938–) *[[Masuzō Madono]], jaapani jalgpallur *[[Emiliano Madriz]], Nicaragua ülemdirektor (1800–1844) *[[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja (1958–) *[[José de Madrazo]], hispaania maalikunstnik ja graveerija (1781–1859) *[[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik (1934–2012) *[[José Madriz Rodriguez]], Nicaragua poliitik ja jurist (1867–1911) *[[Herman Madsen]], Taani poliitik ja sõjaväelane (1844–1917) *[[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur (1981–) *[[Karl Madsen]], taani kunstnik ja kunstiajaloolane (1855–1938) *[[Michael Madsen]], USA näitleja (1957–2025) *[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]], taani filmirežissöör ja näitleja (1971–) *[[Peter Madsen]], endine taani ettevõtja ja leiutaja (1971–) *[[Svend Åge Madsen]], taani kirjanik (1939–) *[[Kamandar Madžidov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene eest võistelnud endine maadleja (1961–) *[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja tõlkija (1973–) *[[Chukwudiebere Maduabum]], Nigeeria korvpallur (1991–) *[[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Adahhan Madumarov]], Kõrgõzstani poliitik (1965–) *[[Nicolás Maduro]], Venezuela poliitik (1962–) *[[Ricardo Maduro]], Hondurase poliitik, riigi president 2002–2006 (1946–) ==Mae== *[[August Mae]], Eesti sõjaväelane (1912–1990) *[[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja (1972–) *[[Daizen Maeda]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Hideki Maeda]], Jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Osamu Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Ryōichi Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Gunnar Maehle]], Eesti arst (1916–1984) *[[Joakim Mæhle]], taani jalgpallur (1997–) *[[Kazuya Maekawa]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Vincenzo Maenza]], Itaalia maadleja (1962–) *[[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik (1550–1631) *[[Masakiyo Maezono]], Jaapani endine jalgpallur (1973–) ==Maf== *[[Pablo Maffeo]], hispaania jalgpallur (1997–) ==Mag== *[[Jiří Magál]], tšehhi murdmaasuusataja (1977–) *[[Fernão de Magalhães]], portugali meresõitja ja maadeavastaja (1480–1521) *[[Ravil Maganov]], tatari rahvuset Venemaa ettevõtja (1954–2022) *[[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (1980–2019) *[[Saksi-Weissenfelsi Magdalena Sibylle]], Saksi-Gotha-Altenburgi hertsoginna (1648–1681) *[[Darius Magdišauskas]], Leedu endine jalgpallur (1969–) *[[Audrey Magee]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1966–) *[[François Magendie]], prantsuse anatoom, arst ja füsioloog (1783–1855) *[[Josh Magennis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Joe Maggard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1955–) *[[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane (1976–) *[[Valter Maggi]], itaalia glatsioloog *[[Giovanni Paolo Maggini]], itaalia viiulimeister (1580–1632) *[[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Māgha]], India sanskritikeelne luuletaja (7.–8. sajand) *[[Mayssa Maghrebi]], Araabia Ühendemiraatide–Maroko näitleja (1983–) *[[Parham Maghsoodloo]], Iraani maletaja (2000–) *[[Magid Magid]], Somaalia päritolu Suurbritannia poliitik (1989–) *[[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist (1866–1948) *[[Frederik Magle]], taani helilooja, organist ja pianist (1977–) *[[Antonio di Marco Magliabechi]], itaalia raamatukoguhoidja (1633–1714) *[[Ania Magliano]], Briti koomik (1998–) *[[Magnentius]], Vana-Rooma keiser (303–353) *[[Paul Magnette]], Belgia poliitik (1971–) *[[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist (1972–2009) *[[Magnus]], Liivimaa kuningas *[[Magnus Lagabøte]], Norra kuningas (1238–1280) *[[Magnus Paljasjalg]], Norra kuningas (1073–1103) *[[Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Magnus]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1369) *[[Hilda Magnus]], eesti õpetaja ja koduloolane (1903–1993) *[[Maigi Magnus]], eesti skulptor (1983–) *[[Riin Magnus]], eesti semiootik (1982–) *[[Sandra Magnus]], USA astronaut (1964–) *[[Jan Magnussen]], taani vormelisõitja (1973–) *[[Kevin Magnussen]], taani vormelisõitja (1992–) *[[Hasuhha Magomadov]], viimane tšetšeeni abrekk (1905–1978) *[[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (1942–2008) *[[Valerio Magrelli]], itaalia luuletaja (1957–) *[[Claudio Magris]], itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija (1939–) *[[René Magritte]], Belgia kunstnik (1898–1967) *[[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (1932–2024) *[[João Magueijo]], Briti kosmoloog (1967–) *[[John Magufuli]], Tansaania poliitik (1959–2021) *[[Harry Maguire]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1975) *[[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik (1979–) *[[Péter Magyar]], Ungari poliitik, jurist ja diplomaat (1981–) ==Mah== *[[Maha Vajiralongkorn]], Tai troonipärija (kroonprints) (1952–) *[[John Dramani Mahama]], Ghana poliitik (1958–) *[[Mehdi Mahdavikia]], Iraani jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) *[[Sammy Mahdi]], Belgia poliitik (1988–) *[[Mahendra|Mahendra Bir Bikram Shah Dev]], Nepali kuningas (1920–1972) *[[Bill Maher]], USA teleajakirjanik (1956–) *[[Kaitlyn Maher]], USA laulja (2004–) *[[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik (1911–2006) *Mahidevran Sultan, Türgi sultani Süleyman I peakonkubiin (suri 16. sajandil) *[[Kahhor Mahkamov]], Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane (1932–2016) *[[Richard Mahl]], eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane (1898–1964) *[[Ibrāhīm Maḩlab]], Egiptuse poliitik (1949–) *[[Jaan Mahlapuu]], Venemaa sõjaväelendur (1894–1917) *[[Johann Mahlapuu]], Eesti sõjaväelane (1888–1954) *[[Madis Mahlapuu]], eesti jurist (1956–) *[[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (1951–2026) *[[Anna Mahler]], Austria skulptor (1904–1988) *[[Gustav Mahler]], Austria helilooja ja koorijuht (1860–1911) *[[Margaret Mahler]], ungari arst (1897–1985) *[[Johann Mahmastal]], Nõukogude Liidu diplomaatiline kuller (1891–1942) *[[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 (1977–) *[[Nestor Mahno]], Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht (1888–1934) *[[August Mahoni]], eesti notar (1889–?) *[[Eugen Wilhelm Mahr]], Eesti ja saksa vaimulik (1882–1933) *[[Phil Mahre]], USA mäesuusataja (1957–) *[[Steve Mahre]], USA mäesuusataja (1957) *[[Riyad Mahrez]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (1924–2018) *[[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane (2001–) ==Mai== *[[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane (1992–) *[[Karl Ludwig Maibach]], eesti maalikunstnik (1833–1889) *[[Paul Maibaum]], eesti endine maadleja (1940–) *[[Kleer Maibaum-Vihmar]], eesti näitleja (1972–) *[[Heiki Maiberg]], eesti karikaturist (1952–) *[[Maicon]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Jonatan Maidana]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (1926–2014) *[[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane (1932–2020) *[[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane (1884–1945) *[[Johannes Maide]], Eesti looduskaitsetegelane (1893–1944) *[[Johannes-Eduard Maide]], eesti vaimulik (1911–1944) *[[Maret Maide]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1942–2025) *[[Priit Maide]], eesti ettevõtja (1963–) *[[Vilve Maide]], eesti dirigent (1973–) *[[Aleksander Maidla]], Eesti sõjaväelane (1898–1983) *[[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht, kultuuripärandi hoidja ja bibliofiil (1987–) *[[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (1936–2020) *[[Heino Maidlo]], eesti kullassepp (1893–1956) *[[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik (1930–2015) *[[Ines Maidre]], eesti organist (1958–) *[[Jaan Maidre]], Tapa linnapea ja linnavanem (1903–1942) *[[Paul Maidre]], eesti vaimulik (1919–1996) *[[Riina Maidre]], eesti näitleja (1982–) *[[Villem Maidre]], eesti omavalitsustegelane (1903–1990) *[[Artur Maier]], eesti sõudja (1986–) *[[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (1938–2015) *[[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja (1972–) *[[Ruth Maier]], Austria juudi päritolu päevikupidaja (1920–1942) *[[Vivian Maier]], Ameerika Ühendriikide tänavafotograaf (1926–2009) *[[Aïssa Maïga]], Senegali päritolu Prantsusmaa filminäitleja (1975–) *[[Ousmane Issoufi Maïga]], Mali poliitik (1945–) *[[Vallo Maidla]], eesti maletaja (1970–) *[[Habib Maïga]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1996–) *[[Merle Maigre]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja *[[Pave Maijanen]], soome muusik (1950–2021) *[[Hilda Maikalu]], eesti advokaat (1893–1967) *[[Eduard Mailend]], Eesti kohtunik (1902–1970) *[[Norman Mailer]], USA kirjanik (1923–2007) *[[Aristide Maillol]], prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik (1861–1944) *[[Herman Maim]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1894–1922) *[[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane (1884–1976) *[[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1980–) *[[Matti Maimets]], eesti arst (1956–) *[[Olev Maimets]], Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud (1929–1996) *[[Olev Maimets (insener)|Olev Maimets]], väliseesti insener (1951–) *[[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja (1988–) *[[Toivo Maimets]], eesti bioloog ja poliitik (1957–) *[[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane (1977–) *[[Andres Maimik]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Raivo Maimre]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti balletitantsija (1946–1995) *[[Mary Main]], USA psühholoog (1943–2023) *[[Enn Mainla]], eesti spordiajaloolane (1944–) *[[Jaan Maior]], eesti vaimulik (1899–1999) *[[Linda Maior]], eesti vaimulik (1905–1994) *[[Titu Maiorescu]], Rumeenia poliitik (1840–1917) *[[René Maire]], prantsuse botaanik ja mükoloog (1878–1949) *[[Maironis]], leedu katoliku preester, teoloog ja poeet (1862–1932) *[[Juhan Maisma]], Eesti sõjaväelane ja haridustegelane (1888–1966) *[[Ants Maiste]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1924–1989) *[[Armas Maiste]], eesti päritolu Kanada džässipianist ja pedagoog (1929–2026) *[[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane *[[Margus Maiste]], eesti arhitekt (1977–) *[[Martin Maiste]], eesti maadleja (1912–1991) *[[Meelis Maiste]], eesti sulgpallur (1976–) *[[Teo Maiste]], eesti laulja (1932–2018) *[[Valle-Sten Maiste]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik (1972–) *[[Joseph de Maistre]], filosoof (1753–1821) *[[Nino Maisuradze]], Prantsusmaa maletaja (1984–) *[[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1940–) *[[Thomas de Maizière]], Saksa poliitik (1954–) *[[Jānis Maizītis]], läti jurist (1961–2021) *[[Paul Maitla]], sõjaväelane (1913–1945) *[[Reginald Maitland]] *[[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paul Maivel]], eesti näitleja (1907–1976) *[[Ülo Maiväli]], eesti molekulaarbioloog (1972) *[[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (1941–2024) ==Maj== *[[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur (1998–) *[[Jüri Majak]], eesti matemaatik (1961–) *[[Vladimir Majakovski]], vene luuletaja (1893–1930) *[[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik (1960–) *[[Mati Majass]], eesti arst (1938–2007) *[[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja *[[Tomasz Majewski]], Poola kuulitõukaja (1981–) *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]], Iraagi poliitik (1941–2010) *[[Andrzej Majkowski]], Poola diplomaat (1939–) *[[John Major]], Suurbritannia poliitik (1943–) *[[Mikita Majoraŭ]], valgevene maletaja (1985–) *[[István Majoros]], Ungari maadleja (1974–) *[[Gennadi Majorov]], vene filosoof (1941–) ==Mak== *[[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur (1991–) *[[Roy Makaay]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Makarios II]], Küprose peapiiskop (1870-1950) *[[Aleksander Makarov (tantsija)|Aleksander Makarov]], Eesti võistlustantsija *[[Andrei Makarov]], Venemaa poliitik, maletegelane ja maletaja (1954–) *[[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (1922–2019) *[[Oleg Grigorjevitš Makarov]], NSV Liidu kosmonaut (1933–2003) *[[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) (1973–) *[[Stepan Makarov]], Venemaa sõjaväelane, okeanograaf, polaaruurija ja laevaehitaja (1849 (1848 vkj) – 1904) *[[Natalija Makarova]], koreograaf ja endine balletitantsija (1940–) *[[Hans Makart]], Austria kunstnik (1840–1884) *[[Dainius Makauskas]], leedu alpinist (1939–1990) *[[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2008) *[[Viktor Makejev]], vene raketikonstruktor (1924–1985) *[[Claude Makélélé]], Kongo DV jalgpallur (1973–) *[[Anīsah Makhlūf]], Süüria presidendi Ḩāfiz̧ al-Asadi abikaasa (1930–2016) *[[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Seiichirō Maki]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Hideki Makihara]], Jaapani jurist ja poliitik (1971–) *[[Andreï Makine]], vene-prantsuse kirjanik (1957–) *[[Tomoaki Makino]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Uladzimir Makjei]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1958–2022) *[[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik (1939–2009) *[[Erik Makke]], eesti korvpallur (2004–) *[[Kristjan Makke]], eesti korvpallur (1981–) *[[Oskar Makke]], Eesti sõjaväelane (1909–1941) *[[Danny Makkelie]], hollandi kutseline jalgpallikohtunik (1983–) *[[Kari Makkonen]], Soome jäähokimängija (1955–) *[[Vladimir Makogonov]], Nõukogude Liidu maletaja (1904–1993) *[[Andrei Makovejev]], vene laskesuusataja (1982–) *[[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik (1846–1920) *[[Geórgios Makrópoulos]], kreeka maletegelane ja maletaja (1953–2026) *[[Andrei Makrov]], Eesti jäähokimängija (1979–) *[[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Nemanja Maksimović]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja (1987–) *[[Maximilian Maksolly]], Eesti kunstnik (1884–1968) *[[Vadim Makšejev]], vene kirjanik (1926–2019) *[[Bernard Makuza]], Rwanda poliitik (1961–) ==Mal== *[[Piotr Małachowski]], Poola kettaheitja (1983–) *[[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Vjatšeslav Malafejev]], Venemaa jalgpallur (1979) *[[Luis Malagón]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Vladimir Malahhov]], vene maletaja (1980–) *[[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja (1962–) *[[Vadim Malakhatko]], Belgia maletaja (1977–2023) *[[Daron Malakian]], USA muusik (1975–) *[[Abubakar Malami]], Nigeeria jurist ja poliitik (1967–) *[[Igor Malašenko]], vene televisioonijuht ja poliitkonsultant (1954–2019) *[[Juan Maldacena]], Argentina päritolu USA füüsik (1968–) *[[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik (1958–) *[[Paolo Maldini]], itaalia jalgpallur (1968–) *[[Orlando Maldonado]], Puerto Rico poksija (1959–) *[[Pastor Maldonado]], Venezuela vormelisõitja (1985–) *[[Nicolas Malebranche]], prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik (1638–1715) *[[Leanid Malecki]], valgevene päritolu Leedu poksija (1966–) *[[Mihhail Malein]], Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (1825–1893) *[[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Georgi Malenkov]], NSVL riigitegelane (1902–1988) *[[Franco Malerba]], Itaalia astronaut ja poliitik (1946–) *[[Luigi Malerba]], itaalia kirjanik ja stsenarist (1927–2008) *[[Pál Maléter]], Ungari sõjaväelane (1917–1958) *[[Ivana Maletić]], Horvaatia poliitik (1973–) *[[Aljona Malets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (1931–2012) *[[Kazimir Malevitš]], maalikunstnik (1878–1935) *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Jean-François Malherbe]], Belgia filosoof, kirjanik ja pedagoog (1950–) *[[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist (1972–) *[[Wendie Malick]], USA näitleja (1950–) *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]], Samoa poliitik (1945–) *[[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea (1913–2007) *[[Zayn Malik]], Briti muusik (1993–) *[[Nūrī al-Mālikī]], Iraagi poliitik (1950–) *[[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1924–2003) *[[Ilmar Malin]], eesti maalikunstnik (1924–1994) *[[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik (1960–) *[[Lea Malin]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1957–) *[[Libor Malina]], tšehhi kettaheitja (1973–) *[[Ričardas Malinauskas]], Leedu poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Hannu Malinen]], soome jõutõstja (1955–) *[[Aarno Maliniemi]], soome ajaloolane (1892–1972) *[[Aleksandǎr Malinov]], Bulgaaria poliitik (1867–1938) *[[Nikolaj Malinov]], Bulgaaria poliitik (1968–) *[[Rodion Malinovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1898–1967) *[[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik (1947–) *[[Bronisław Malinowski]], poola kultuuriantropoloog (1884–1942) *[[Tadeusz Malinowski]], Poola sõjaväelane *[[Stefano Malinverni]], itaalia jooksja (1959–2024) *[[Jonida Maliqi]], albaania lauljatar, telesaatejuht, meediapersoon, stiiliikoon ja ettevõtja (1983–) *[[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja (1963–) *[[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof *[[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog (1950–) *[[Hanna Maljar]], Ukraina jurist, koolitaja ja riigiametnik (1978–) *[[Denõss Maljuska]], Ukraina jurist, ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Sergei Maljutin]], vene maalikunstnik ja arhitekt (1859–1937) *[[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija (1986–) *[[Peeter Malkov]], eesti muusik ja pedagoog (1957–) *[[Vladimir Malkovski]], Eesti NSV parteitöötaja, poliitik ja ettevõtja (1951–2003) *[[John Malkovich]], USA filminäitleja, -produtsent ja -režissöör (1953–) *[[Peeter Malla]], eesti tööstuskunstnik ja karikaturist (1951–) *[[Džafar Mallajev]], Dagestani pedagoog (sündinud 1949) *[[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja (1842–1898) *[[Janusz Małłek]], Poola ajaloolane (1937–) *[[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1933–2002) *[[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1928–1998) *[[Ülo Mallene]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja majandusteadlane (1936–2021) *[[Erkki Mallenius]], soome poksija (1928–1973) *[[Eva Malleus]], eesti näitleja (1960–) *[[Natalia Malleus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1954–) *[[Harry Mallin]], Briti poksija (1892–1969) *[[Gerhard von Mallinckrodt]], Liivi ordu maamarssal (surnud 1487) *[[Hugo Mallo]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Caitlin Mallory]], Eesti iluuisutaja (sündinud 1987) *[[Carl Eduard Malm]], rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees (1837–1901) *[[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane (1903–1973) *[[Harry Malm]], eesti kirjastaja ja fotoamatöör (1897–1967) *[[Karl Otto Malm]], Eesti vaimulik (1877–1921) *[[Mona Malm]], rootsi näitleja (1935–2021) *[[Lauri Malmberg]], Soome sõjaväelane ja insener (1888–1948) *[[Woldemar Justus Konstantin Malmberg]], filoloog (1860–1921) *[[Maria Malmer Stenergard]], Rootsi poliitik ja jurist (1981–) *[[Arthur Malmgren]], Nõukogude Liidus tegutsenud luteri piiskop (1860–1947) *[[Harald Malmgren]], rootsi maletaja (1904–1957) *[[Nikolaus Malmgren]], Eesti vaimulik (1772–1829) *[[Ivar Malmikoski]], Soome endine poksija (1927–2010) *[[Valdur Malmre]], eesti arhitekt (1933–2005) *[[Yngwie Malmsteen]], rootsi kitarrist (1963–) *[[Raul Malmstein]], Eesti riigiametnik, majandustegelane ja ettevõtja (1961–2025) *[[Franz Malmsten]], eesti näitleja (1905–1967) *[[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]], eesti näitleja (1999–) *[[Hugo Malmsten]], eesti näitleja ja laulja (1907–1991) *[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja (2007–) *[[Mait Malmsten]], eesti näitleja (1972–) *[[Rein Malmsten]], eesti näitleja (1942–1993) *[[Cecilia Malmström]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Konstantin Malofejev]], Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane (1974–) *[[Karl Malone]], USA korvpallur (1963–) *[[Moses Malone]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1955–) *[[Hector Malot]], prantsuse kirjanik (1830–1907) *[[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur *[[Deniss Malov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Marina Malova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (1947–2016) *[[Marcello Malpighi]], itaalia arst ja loodusteadlane (1628–1694) *[[André Malraux]], prantsuse kirjanik (1901–1976) *[[Johann David Malsch]], Eesti vaimulik (1851–1906) *[[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja (1986–) *[[Teet Malsroos]], eesti fotograaf (1951–) *[[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane (1887–1938) *[[Thomas Robert Malthus]], majandusteadlane (1766–1834) *[[Jakko Maltis]], eesti laulja ja muusikategelane (1980–) *[[Mait Maltis]], eesti muusik (1951–) *[[Malle Maltis]], eesti helilooja (1977–) *[[Ann Malts]], eesti kirjandusteadlane (1941–) *[[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja (1986–) *[[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht (1927–1983) *[[Kulno Malva]], eesti muusik (1979–) *[[Karl Malve]], eesti poksija (1905–1983) *[[Merle Malvet]], Eesti riigiametnik (1961–) *[[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane (1907–1978) *[[Roomelt Malviste]], eesti arst (1931–2022) *[[Georg Malvius]], Rootsi lavastaja ja muusikarežii õppejõud (1945–) *[[Louis Malvy]], Prantsusmaa poliitik (1875–1949) *[[Jelena Malõgina]], eesti tennisist (2000–) *[[Sergei Ivanovitš Malõšev]], vene loodusteadlane (1884–1967) *[[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane (1910–1976) *[[Adam Małysz]], poola suusahüppaja (1977–) ==Mam== *[[Tandja Mamadou]], Nigeri poliitik (1938–2020) *[[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof (1930–1990) *[[Priscilla Mamba]], Svaasimaa kergejõustiklane (1972–) *[[Guido Mamberg]], eesti kunstnik (1895–1954) *[[Otto Mamberg]], eesti rakenduskunstnik ja karikaturist (1904–1984) *[[Vidadi Mamedov]], Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane (1898–1959) *[[Mirzabala Mamedzade]], Aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane (1898) *[[Oskar Mamers]], Eesti sõjaväelane *[[Manšuk Mametova]], kasahhi rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1922–1943) *[[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Andrejs Mamikins]], Läti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik (1976–) *[[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Juri Mamin]], vene filmilavastaja (1946–) *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija (1995–) *[[Dmitri Mamin-Sibirjak]], vene kirjanik (1852–1912) *[[Anthony Joseph Mamo]], Malta poliitik (1909–2008) *[[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja (1988–) *[[Sergei Mamontov]], vene kontsertmeister ja pedagoog (1877–1938) *[[Mamuka Mamulašvili]], Gruusia sõjaväelane (1978–) ==Man== *[[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja (1993–) *[[Ogerta Manastirliu]], Albaania poliitik (1978–) *[[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja (1990–) *[[Milčo Mančevski]], Makedoonia filmirežissöör (1969–) *[[James Mancham]], Seišellide poliitik (1939San Marino poliitik) *[[Alessandro Mancini]], San Marino poliitik (1975) *[[Gianluca Mancini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu laulja (1973–) *[[Henry Mancini]], USA helilooja, dirigent ja arranžeerija (1924–1994) *[[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener, endine jalgpallur (1964–) *[[Sonja Ferlov Mancoba]], taani avangardistlik skulptor (1911–1984) *[[Julia Mancuso]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Külvar Mand]], Eesti arst ja poliitik (1965–) *[[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1985–) *[[Endla Mandel]], eesti sõudja (1933–2018) *[[Katrin Mandel]], eesti muusikapedagoog ja laulja (1971–) *[[Mati Mandel]], eesti arheoloog (1945–) *[[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Nelson Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane (1918–2013) *[[Maurice Mandelbaum]], USA ajaloofilosoof (1908–1987) *[[Benoît Mandelbrot]], USA matemaatik (1924–2010) *[[Karl Fredrik Mandelin]], soome arstiteadlane (1854–1906) *[[Peter Mandelson]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Ossip Mandelštam]], juudi päritolu vene kirjanik (1891—1938) *[[Ülo Mander]], eesti loodusteadlane (maastikuökoloog) (1954–) *[[Konrad von Mandern]], Liivi ordumeister (suri 1295) *[[Luiz Henrique Mandetta]], Brasiilia arst-ortopeed ja poliitik (1964–) *[[Aïssa Mandi]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Andres Mandre]], Eesti poliitik (1944–) *[[Erik Mandre]], eesti fotograaf (1976–) *[[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (1928–2014) *[[Juhan Mandre]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1922–2008) *[[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist (1907–1970) *[[Martin Mandre]], eesti motosportlane (1977–) *[[Siim Mandre]], eesti maletaja ja poksija (1913–2002) *[[Eduard Mandri]], Eesti sõjaväelane (1906–1989) *[[Heino Mandri]], eesti näitleja (1922–1990) *[[Rene Mandri]], eesti jalgrattur (1984–) *[[Mario Mandžukić]], horvaadi jalgpallur (1986–) *[[Norman Manea]], juudi rahvusest rumeenia kirjanik (1936–) *[[Manea Mănescu]], Rumeenia poliitik (1916–2009) *[[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1972–) *[[Édouard Manet]], prantsuse maalikunstnik (1832–1883) *[[Aleksandr Manevski]], Venemaa mereväelane (1824–1884) *[[Igor Mang]], eesti astroloog (1949–) *[[Maria Mang]], eesti filmiteadlane (1983–) *[[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Orel Mangala]], Belgia jalgpallur (1998–) *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja (1919–2012) *[[Eilve Manglus]], eesti ehtekunstnik (1977–) *[[Mangold]], Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1283) *[[Mango (laulja)|Mango]], itaalia laulja (1954–2014) *[[Mango Hans]], eesti hernhuutlik kirjamees (suri 1780) *[[Lucas Mangope]], Bophuthatswana president (1923–2018) *[[Inga Mangus]], eesti haridustegelane (1965–) *[[Mani]], manihheismi rajaja (sündis 216) *[[Maniakkide Tänav]] *[[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja (1976–) *[[Radivoje Manić]], Serbia endine jalgpallur (1972–) *[[Maniche]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Maurice Manificat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Barry Manilow]], USA laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1943–) *[[Ludovico Manin]], Veneetsia doodž (1725–1802) *[[Jaan Manitski]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1942–) *[[Iuliu Maniu]], Rumeenia poliitik (1873–1953) *[[Maniwalde]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Ulsi Manja]], Albaania jurist ja poliitik (1973–) *[[Aleksandr Manjos]], Venemaa riigitegelane *[[August Mank]], eesti bioloog (1914–1996) *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]], rootsi helilooja (1868–1930) *[[Henning Mankell]], rootsi kirjanik ja näitekirjanik (1948–) *[[Nazõr Mankijev]], inguši rahvusest Venemaa maadleja (1985–) *[[Wilma Mankiller]], tšerokii pealik, indiaani aktivist (1945–2010) *[[Romi Mankin]], eesti füüsik (1947–) *[[Valentin Mankin]], Ukraina päritolu Nõukogude Liidu purjesportlane (1938–2014) *[[Ambrose Dudley Mann]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni diplomaat (1801–1889) *[[Gustav Mann]], saksa botaanik (1836–1916) *[[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (1929–2022) *[[Klaus Mann]], saksa kirjanik (1906–1949) *[[Michael Mann (sotsioloog)|Michael Mann]], sotsioloog (1942–) *[[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut (1977–) *[[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (1920–2018) *[[Thomas Mann]], saksa kirjanik (1875–1955) *[[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik (1880–1939) *[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees (1867–1951) *[[Adolf Mannermaa]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1904–1964) *[[Nils Assersson Mannersköld]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1586–1655) *[[Johannes Mannert]], eesti auto- ja motosportlane (1892–1950) *[[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja (1980–) *[[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane (1981–) *[[Hannu Manninen]], soome suusakahevõistleja *[[Ilmari Manninen]], soome etnoloog (1894–1935) *[[Chelsea Manning]], USA sõjaväelane, vilepuhuja (1987–) *[[Frederic Manning]], Austraalia kirjanik (1882–1935) *[[Peyton Manning]], USA Ameerika jalgpallur (1976–) *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija (1992–) *[[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane (1987–) *[[Pirkko Mannola]], soome näitleja ja laulja (1938–) *[[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur (1988–) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]], baltisaksa ja eesti kirjamees (1768–1842) *[[Andrei Manoilo]], Venemaa politoloog, julgeolekutöötaja, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat (1975–) *[[Florin Manole]], mustlaspäritolu Rumeenia poliitik (1973–) *[[Aspasia Manos]], Kreeka ja Taani printsess (1896–1972) *[[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja majandusajaloolane (1942–) *[[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja (1994–) *[[J. P. Manoux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Javier Manquillo]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[François Mansart]], prantsuse arhitekt (1598–1666) *[[Clint Mansell]], Suurbritannia muusik (1963–) *[[Nigel Mansell]], briti autovõidusõitja (1953–) *[[Joachim Friedrich von Mansfeld]], saksa päritolu Rootsi väejuht (1581–1623) *[[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–1967) *[[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa novellist (1888–1923) *[[Peter Mansfield]], inglise füüsik (1933–2017) *[[Samuli Mansikka]], soome alpinist (1978–2015) *[[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja (1975–) *[[Charles Manson]], USA kurjategija (1934–2017) *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]], USA laulja (1969–) *[[Erich von Manstein]], Saksamaa sõjaväelane (1887–1973) *[[Serafim Mansõrev]], Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist (1866–1928) *[[Georg Manzel]], baltisaksa luteri teoloog (1593–1654) *[[Antonio Manzini]], itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik (1964–) *[[Andrea Mantegna]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1431–1506) *[[Joe Mantegna]], USA filminäitleja (1947–) *[[Hilary Mantel]], Briti kirjanik (1952–2022) *[[Michael Mantenuto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–2017) *[[Mikko Mantere]], Soome endine poksija (1974–) *[[Otto Theodor von Manteuffel]], Preisimaa konservatiivne poliitik (1805–1882) *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Garth Manton]], Austraalia sõudja (1929–2024) *[[Karl Mantzius]], taani teatri- ja filmilavastaja, näitleja ja ooperilaulja (1860–1921) *[[Kristian Mantzius]], taani näitleja (1819–1879) *[[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Amatino Manucci]], itaalia kaupmees (13/14. sajandi vahetusel) *[[Simone Manuel]], USA ujuja (1996–) *[[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja (1973–) *[[Miho Manya]], jaapani endine jalgpallur (1996–) *[[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja (1991–) ==Mao== *[[Mao Zedong]], Hiina poliitik ==Map== *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1956–) *[[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik (1946–1989) ==Mar== *[[Gertrud Elisabeth Mara]], saksa laulja (1749–1833) *[[Moussa Mara]], Mali poliitik (1975–) *[[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja (1975–) *[[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (1960–2020) *[[Pasqual Maragall i Mira]], Kataloonia poliitik (1941–) *[[Sándor Márai]], ungari kirjanik ja ajakirjanik (1900–1989) *[[August Maramaa]], Viljandi linnapea (1881–1941) *[[Jaan Maramaa]], eesti keemik (1891–1986) *[[Sulev Maramaa]], eesti arst (1925–2018) *[[Elfriide Maran]], eesti skulptor (1905–1998) *[[Iko Maran]], eesti kirjanik (1915–1999) *[[Kaur Maran]], eesti teadusajakirjanik (1989–) *[[Kätlin Maran]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Margit Maran]], eesti filmimonteerija ja toimetaja (1953–) *[[Rein Maran]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1931–) *[[Tiit Maran]], eesti zooloog (1959–) *[[Timo Maran]], eesti zoosemiootik ja luuletaja (1975–) *[[Rein Marandi]], eesti ajaloolane ja politoloog (1921–2003) *[[Edu Marangon]], Brasiilia endine jalgpallur (1963–) *[[Helga Maranik]], eesti moekunstnik (1924–1987) *[[James Marape]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1971–) *[[Jean-Paul Marat]], prantsuse revolutsionäär (1743–1793) *[[Carlo Maratta]], itaalia maalikunstnik (1625–1713) *[[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör ja näitleja (1964–) *[[Marcellin Marbot]], Prantsusmaa kindral ja memuarist (1782–1854) *[[Franz Marc]], saksa ekspressionistlik kunstnik (1880–1916) *[[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Marcel Marceau]], prantsuse miim (1923–2007) *[[Gabriel Marcel]], Prantsusmaa filosoof ja kirjanik (1889–1973) *[[Marcellinus]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus I]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus II]], paavst (1501–1555) *[[Rogelio Marcelo]], Kuuba poksija (1965–) *[[Peggy March]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (1948–) *[[Robert H. March]], USA füüsik (1934–2015) *[[Solly March]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja (2002–) *[[Nancy Marchand]], USA näitleja (1928–2000) *[[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik (1853–1909) *[[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Lele Marchitelli]], itaalia filmihelilooja *[[Marcia]], brittide kuninganna *[[Rocky Marciano]], USA poksija (1923–1969) *[[Marcianus]] *[[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik ja tõlkija (1930–2011) *[[Kazimierz Marcinkiewicz]], Poola poliitik (1959–) *[[Šarūnas Marčiulionis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]], Rootsi sõjaväelane (1688–1778) *[[Guido de Marco]], Malta poliitik ja õigusteadlane (1931–2010) *[[Guglielmo Marconi]], itaalia insener (1874–1937) *[[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast (1957–) *[[Ferdinand Marcos]], Filipiinide poliitik (1917–1989) *[[Imelda Marcos]], Ferdinand Marcose lesk (1929–) *[[Anna Marcoulli]], Küprose jurist (1974–) *[[Marcus]], 34. paavst (suri 336) *[[Rudolph A. Marcus]], ameerika keemik (1923–2026) *[[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik (1925–2016) *[[Herbert Marcuse]], filosoof (1898–1979) *[[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane (1883–1935) *[[Keesi Mardisalu]], eesti ehtekunstnik *[[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja (1968–) *[[Marge Mardisalu-Kahar]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Heino Mardiste]], eesti geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Peep Mardiste]], Eesti poliitik (1972–) *[[Adda Mardna]], eesti arst (1905–2002) *[[Evi Mardna]], eesti keraamik (1929–2025) *[[Leonhard Mardna]], eesti arst ja sõjaväelane (1901–1982) *[[Mihkel Mardna]], eesti spordiarst (1966–) *[[Peeter Mardna]], eesti arst (1938–) *[[Evald Mardo]], Eesti sõjaväelane (1915–1944) *[[Sandro Mareco]], Argentina maletaja (1987–) *[[Moussa Marega]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Eve Maremäe]], eesti näitleja (1955–) *[[Jerry Maren]], USA näitleja (1920–2018) *[[Juan Luis Marén]], Kuuba maadleja (1971–) *[[Anna Marend]], eesti raamatukogundustegelane (1893–1981) *[[Étienne-Jules Marey]], prantsuse filmipioneer (1830–1904) *[[Flo Marfaing]], rulataja *[[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog (1919–2004) *[[Marganus II]], brittide kuningas *[[Inglise Margaret]], Šotimaa kuninganna (1240–1275) *[[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], (1261–1283) *[[printsess Margaret]], Briti kuningliku perekonna liige (1930–2002) *[[Taani Margaret]], Šotimaa kuninganna (1456–1486) *[[printsess Margaretha]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1934–) *[[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik (1951–2007) *[[Margeir Pétursson]], islandi maletaja (1960–) *[[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane (1964–) *[[Bam Margera]], USA rulasõitja (1979–) *[[Alexandru Marghiloman]], Rumeenia poliitik (1854–1925) *[[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane (1908–1988) *[[Anne Margiste]], eesti näitleja (1942–) *[[Teet Margna]], eesti teleprodutsent (1972–) *[[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Reuben Margolin]], USA skulptor *[[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna (1353–1412) *[[Margrete Sambor]], Taani kuninganna (suri 1282) *[[Margrethe II]], Taani kuninganna (1940–) *[[Marguerite d'Angoulême]], Navarra kuninganna (1492–1549) *[[Louis Margueron]], prantsuse sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1917) *[[David Margulies]], USA näitleja (1937–2016) *[[Lynn Margulis]], USA bioloog (1938–2011) *[[Ingrid Margus]], eesti näitleja (1994–) *[[Kalev Margus]], eesti sõudja (1933–2023) *[[Anti Marguste]], eesti helilooja (1931–2016) *[[Eduard Marguste]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Giorgi Margvelašvili]], Gruusia poliitik (1969–) *[[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Maria I]], Portugali kuninganna (1734–1816) *[[Maria II]], Portugali kuninganna (1819–1853) *[[Maria Eufrosyne]], printsess (1625–1687) *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (1926–2012) *[[Maria Minerva]], eesti muusik (1988–) *[[María Sabina]], masateegi šamaan *[[Maria Teresa]], Luksemburgi suurhertsoginna (1956–) *[[Maria Theresia]] *[[Sergio María]], vastupaavst "Gregorius XVIII" *[[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna (1634–1679) *[[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit (1985–) *[[Adrian Mariappa]], Jamaica jalgpallur (1986–) *[[Javier Marías]], Hispaania kirjanik ja tõlkija (1951–2022) *[[Zdravko Marić]], Horvaatia poliitik ja majandusteadlane (1977–) *[[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Marie (Burgundia)|Marie]] Rikas, Burgundia titulaarhertsoginna (1457–1482) *[[Marie (Taani printsess)|Marie]], Taani printsess (1976–) *[[Marie de France]], prantsuse luuletaja (1160–1210) *[[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (1940–2021) *[[Marie Antoinette]], Prantsusmaa ja Navarra kuninganna (1755–1793) *[[Orléansi Marie Louise]], Hispaania kuninganna (1662–1689) *[[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna (1685–1712) *[[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]], Luksemburgi suurhertsoginna (1894–1924) *[[Marie-Chantal]], nominaalne Kreeka kroonprintsess (1968–) *[[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Luca Marin]], itaalia ujuja (1986–) *[[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Pavel Marin]], Eesti jalgpallur (1995–) *[[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur (1996–) *[[Sanna Marin]], Soome poliitik (1985–) *[[Marina, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1906–1968) *[[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (1925–2025) *[[Filippo Tommaso Marinetti]] *[[Edgar Maring]], Eesti politseinik (1896–1937) *[[Aleksandra Marinina]], vene kirjanik (1957–) *[[John Marino]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Mladen Marinov]], Bulgaaria politseinik, jurist ja poliitik (1971–) *[[Sofi Marinova]], bulgaaria lauljatar (1975–) *[[Marinus I]], paavst (suri 884) *[[Marinus II]], paavst (suri 946) *[[Shawn Marion]], USA korvpallur (1978–) *[[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (1934–2026) *[[Aleksander Maripuu]], eesti õigeusu vaimulik (1885–1948) *[[Kari Maripuu]], Eesti ettevõtja, ärimentor ja poliitik (1981–) *[[Maret Maripuu]], Eesti poliitik (1974–) *[[Meelis Maripuu]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik (1987–) *[[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur (1992–) *[[Raivo Maripuu]], eesti lavastaja *[[Bernard Maris]], prantsuse majandusteadlane, kirjanik ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Jacob Maris]], hollandi maalikunstnik (1838–1899) *[[Aario Alfred Marist]], väliseesti teatritegelane (1905–1991) *[[Jacques Maritain]], prantsuse filosoof (1882–1973) *[[Gaius Marius]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (157–86 eKr) *[[Pierre Carlet de Chamblain de Marivaux]], prantsuse dramaturg ja proosakirjanik (1688–1763) *[[Herol Marjak]], eesti ujuja (1988–) *[[Holger Marjamaa]], eesti pianist ja helilooja (1992–) *[[Kalevi Marjamaa]], soome poksija (1953–) *[[Mairo Marjamaa]], eesti saksofonist (1988–) *[[Pekka Marjamäki]], soome jäähokimängija (1947–2012) *[[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (1913–2014) *[[Heinrich Mark]], Eesti poliitik *[[Heinrich Mark (Pilistvere)|Heinrich Mark]], eesti pangaametnik (1875–1940) *[[Julius Mark]], eesti keeleteadlane (1890–1959) *[[Karin Mark]], eesti antropoloog (1922–1999) *[[Kristiina Mark]], eesti lihhenoloog (1987–) *[[Lehte Mark]], eesti ooperisolist, muusikali- ja draamanäitleja (1924–2013) *[[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane (1912–1962) *[[Mati Mark]], eesti laskesportlane (1941–2008) *[[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane (1965–) *[[Reinhold Mark]], eesti majandusteadlane (1880–1956) *[[Reno Mark]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Ülar Mark]], eesti arhitekt (1968–) *[[Mari Mark-Hershey]] (1943–1972) *[[Hal Markarian]], ameerika lennukikonstruktor (1929–2012) *[[Oksana Markarova]], Ukraina poliitik (1976–) *[[Bronius Markauskas]], Leedu insener, poliitik ja põllumajandustegelane (1960–) *[[Georgi Markelov]], Eesti skulptor (1929–2014) *[[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik (1963–) *[[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (1936–2021) *[[Spýros Markezínis]], Kreeka poliitik (1909–2000) *[[Vidas Markevičius]], leedu poksija (1963–) *[[Ljudmila Markianova]], karjala keeleteadlane (1941–) *[[Sergei Markin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1926–2014) *[[Anna Markina]], eesti kriminoloog (1966–) *[[Markion]], teoloog (suri 160) *[[Markiplier]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) *[[Eero Markkanen]], soome jalgpallur (1991–) *[[Lauri Markkanen]], soome korvpallur (1997–) *[[Mikko Markkula]], soome malefunktsionäär (1947–2012) *[[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1981–) *[[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Ned Markosian]], USA filosoof *[[Gohar Markosjan-Käsper]], armeenia päritolu venekeelne kirjanik (1949–2015) *[[Anton Markoš]], tšehhi bioloog (1949–) *[[Ánninos Markoullídis]], Küprose jooksja (1971–) *[[Dmitri Markov]], Valgevene ja Austraalia teivashüppaja (1975–) *[[Dmitri Markov (lennukikonstruktor)]], vene lennukikonstruktor (1905–1992) *[[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik (1929–1978) *[[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja (1946–) *[[Sergei Markov]], vene politoloog (1958–) *[[Anna Markova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik (1958–) *[[Karl Markovics]], Austria näitleja (1963–) *[[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur (1995–) *[[August Markson]], Eesti politseinik (1891–1948) *[[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten (1840–1930) *[[Ann Marksoo]], eesti geograaf (1930–2023) *[[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane (1876–1941) *[[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist (1969–2013) *[[Markus]], evangelist (1. sajand) *[[Anna Markus]], eesti näitleja (1874–1955) *[[Eduard Markus]], eesti geograaf (1889–1971) *[[Hazel Rose Markus]], inglise sotsiaalpsühholoog (1949–) *[[Johannes Markus]], eesti diplomaat (1884–1969) *[[Jüri Markus]], eesti näitleja ja teatritegelane (1876–1931) *[[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane (1962–) *[[Mart Markus]], Eesti kiiruisutaja ja treener (1990–) *[[Raul Markus]], Eesti politoloog ja advokaat (1968–) *[[Tõnu Markus]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Vambola Markus]], eesti kultuuritegelane (1922–1997) *[[Ago Markvardt]], eesti kahevõistleja (1969–) *[[Margaret Markvardt]], eesti ujuja (2000–) *[[August Marland]], eesti fütopatoloog (1904–1973) *[[Bob Marley]], Jamaica laulja (1945–1981) *[[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija (1564–1593) *[[Eerik Marmei]], Eesti diplomaat *[[Kristian Marmor]], eesti jalgpallur (kaitsja) (1987–) *[[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Oleg Marnot]], Eesti sõjaväelane (1915–1941) *[[Rudolf Marnot]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Géza Maróczy]], ungari maletaja (1870–1951) *[[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane (1903–1975) *[[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Sue Maroroa]], Inglismaa maletaja (1991–2023) *[[Reyes Maroto]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Helen Maroulis]], kreeka päritolu Ameerika Ühendriikide vabamaadleja (1991–) *[[Georg Gottfried Marpurg]], vaimulik ja eesti koolikirjanik (1755–1835) *[[Johann Gotthard Marquardt]], baltisaksa trükkal ja kirjastaja (1780–1859) *[[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik (1971–) *[[Álex Márquez]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1996–) *[[Marc Márquez]], hispaania motoringrajasõitja (1993–) *[[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur (1979) *[[Albert Marquet]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1875–1947) *[[David Marr]], inglise neuroteadlane ja psühholoog (1945–1980) *[[Nikolai Marr]], vene keeleteadlane (1865–1934) *[[Jüri Marran]], eesti maalikunstnik (1937–2021) *[[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur (1998–) *[[Mikk Marran]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Heino Marrandi]], eesti põllumajandustegelane (1911–1989) *[[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik (1963–) *[[Rein Marrandi]], Eesti poliitik (1883–?) *[[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja (1979–) *[[Manuel António Marreiros]], Portugali mereväelane (surnud 1833) *[[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik (1963–) *[[Emma Marrone]], itaalia laulja (1984–) *[[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik (1957–) *[[Jim Marrs]], USA ajakirjanik (1943–2017) *[[Bruno Mars]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Wynton Marsalis]], USA džässtrompetist ja -helilooja (1961–) *[[Kostas Marsan]], Sahha filmilavastaja (1976–) *[[Jesse Marsch]], Ameerika Ühendriikide jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) *[[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja (1997–) *[[Brian G. Marsden]], Briti astronoom (1937–2010) *[[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Jason Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Hans-Joachim Marseille]], saksa lendur (1919–1942) *[[Herbert W. Marsh]], psühholoog *[[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik (1895–1982) *[[William Marshal]], Inglismaa rüütel (suri 1219) *[[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane (1842–1924) *[[Ben Marshall]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1995–) *[[Frank James Marshall]], USA maletaja (1877–1944) *[[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1934–2016) *[[George Marshall]], USA sõjaväelane ja poliitik (1880–1959) *[[Lorna Marshall]], Suurbritannia lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja filmiprodutsent (1943–2018) *[[Thomas R. Marshall]], Ameerika Ühendriikide 28. asepresident (1854–1925) *[[Thomas Marshburn]], USA astronaut (1960–) *[[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Retno Marsudi]], Indoneesia diplomaat ja poliitik (1962–) *[[Luca Marzola]], itaalia füüsik (1983–) *[[Al-Munşif al-Marzūqī]], Tuneesia arst, inimõiguslane ja poliitik (1945–) *[[Marta Vieira da Silva|Marta]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Juha Martelius]], Soome riigiteenistuja (1965–) *[[Michel Martelly]], Haiti muusik ja poliitik (1961–) *[[Friedrich Fromhold Martens]], Vene õigusteadlane (1845–1909) *[[Jüri Martenson]], eesti vaimulik (1867–1943) *[[Lasse Mårtenson]], Soome laulja (1934–2016) *[[Antoni Martí]], Andorra arhitekt ja poliitik (1963–2023) *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Roger Martí]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Martialis]], vanarooma luuletaja (1.–2. sajand) *[[Püha Martin]], pühak (suri 397) *[[Álvaro Martín]], Hispaania käija (1994–) *[[Ants-Johannes Martin]], eesti entomoloog *[[August Martin]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1893–1982) *[[Chris Martin]], Briti muusik (1977–) *[[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]], Šotimaa jalgpallur (1988–) *[[Dean Martin]], USA laulja, näitleja, koomik ja filmiprodutsent (1917–1995) *[[Edmund Martin]], eesti filmilavastaja (1910–2003) *[[Frank Martin]], Šveitsi helilooja (1890–1974) *[[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (1926–2016) *[[George R. R. Martin]], USA kirjanik (1948–) *[[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (1926–2012) *[[Henry Martín]], Mehhiko jalgpallur (1992–) *[[Jorge Martín]], Hispaania mootorrataste võidusõitja (1998–) *[[Jüri Martin]], eesti bioloog (1940–2025) *[[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija (1966–) *[[Leo Martin]], eesti lavastaja ja näitleja (1911–1973) *[[Linda Martin]], iiri laulja ja telesaatejuht (1953–) *[[Mati Martin]], eesti entomoloog (1951–) *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Micheál Martin]], Iiri poliitik (1960–) *[[Oskar Martin]], eesti tehnikateadlane (1897–1960) *[[Paul Martin]], Kanada peaminister (1938–) *[[Ricky Martin]], Puerto Rico laulja ja näitleja (1971–) *[[Russell Martin]], šoti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1986–) *[[Trayvon Martin]], vägivallaohver USA-s (1995–2012) *[[Uno Martin]], eesti teatrikunstnik ja tarbegraafik (1919–1986) *[[Vassili Martin]], Eesti sõjaväelane (1890–1954) *[[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja (1927–2017) *[[Agnès Martin-Lugand]], prantsuse kirjanik (1979–) *[[Dario Martinelli]], itaalia zoosemiootik (1974–) *[[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Ricardo Martinelli]], Panama ärimees ja poliitik (1952–) *[[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja (1940–2013) *[[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja (2000–) *[[Bartolomé Martínez]], Nicaragua president (1873–1936) *[[Emiliano Martínez]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Iñigo Martínez]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[José Martínez]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1969–) *[[Lisandro Martínez]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Melanie Martinez]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, režissöör ja näitleja (1995–) *[[Miguel Ángel Martínez]], Hispaania poliitik (1940–) *[[Osvaldo Martínez]], Paraguay jalgpallur (1986–) *[[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Saul Martínez]], Hondurase endine jalgpallur (1976–) *[[Tomás Martínez]], Nicaragua president (1820–1873) *[[Roberto Martínez Lacayo]], Nicaragua poliitik (1899–1984) *[[Lucas Martínez Quarta]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[André Martinet]], prantsuse keeleteadlane (1908–1999) *[[Sergio Martini]], itaalia alpinist (1949–) *[[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener (1962–) *[[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1944–2021) *[[Georg Martinoff]], eesti arstiteadlane (1910–1981) *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja (1991–) *[[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik (1985–) *[[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja (1973–) *[[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane (1889–1943) *[[Obafemi Martins]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Victor Martins]], prantsuse autosportlane (2001–) *[[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (1942–2025) *[[Aare Martinson]], eesti pedagoog (1957–) *[[Allan Martinson]], eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor (1966–) *[[Eduard Martinson]], eesti biokeemik (1900–1963) *[[Hanna Martinson]], eesti laulja ja meelelahutaja (1992–) *[[Hans Martinson]], Eesti poliitik (1872–1935) *[[Harry Martinson]], rootsi kirjanik (1904–1978) *[[Helle Martinson]], eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja (1934–) *[[Indrek Martinson]], eesti füüsik (1937–2009) *[[Jaan Martinson]], eesti ajakirjanik *[[Katrin Martinson]], eesti perearst *[[Matti Martinson]], eesti koolimees ja poliitik *[[Merike Martinson]], Eesti arst ja poliitik (1940–) *[[Märt Martinson]], Eesti poliitik (1890–1948) *[[Vassili Martinson]], eesti usuteadlane (1874–1955) *[[Bohuslav Martinů]], tšehhi helilooja (1890–1959) *[[Martinus I]], paavst (suri 655) *[[Martinus IV]], paavst (suri 1285) *[[Martinus V]], paavst (1368–1431) *[[Quenten Martinus]], Curaçao jalgpallur (1991–) *[[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (1939–2015) *[[Indrek Martis]], eesti muusik (1981–2008) *[[Ülar Martjan]], eesti rahvatantsujuht (1971–) *[[Tõnis Martma]], Eesti kohtunik (1898–1980) *[[Valter Martma]], Eesti sõjaväelane (1891–1943) *[[Margus Martmaa]], eesti muusik (1966–) *[[Paul Martmaa]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Hans Martna]], eesti advokaat ja poliitik (1890–1941) *[[Anita Márton]], Ungari kergejõustiklane, kuulitõukaja (1989–) *[[János Martonyi]], Ungari poliitik (1944–) *[[Ilona Martson]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Mihkel Martsoo]], Eesti sõjaväelane (1902–1989) *[[Aleksei Martšenko]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Sergi Martšenko]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (1941–2021) *[[Matias Marttinen]], Soome poliitik (1990–) *[[Oleksandr Martõnenko]], Ukraina ajakirjanik (1960–2024) *[[Roman Martõnenko]], endine Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Nikita Martõnov]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Vladimir Martõnov]], vene helilooja *[[Vladimir Jurjevitš Martõnov]], vene filmirežissöör ja näitleja (1947–2007) *[[Heinrich Maru]], Eesti kohtunik (1897–1983) *[[Kristel Maruste]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1991–) *[[Rait Maruste]], Eesti kohtunik (1953–) *[[Adam Marušić]], Montenegro jalgpallur (1992–) *[[Kiyonosuke Marutani]], jaapani jalgpallur *[[Hiroshi Maruyama]], jaapani diplomaat (1948–2019) *[[Karina Maruyama]], jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Yuichi Maruyama]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik (1939–) *[[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist *[[Piret Marvet]], eesti tõlkija *[[Viktor Marvin]], Eesti näitleja (1986–) *[[Bert van Marwijk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–) *[[Karl Marx]], juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär (1818–1883) *[[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna]] (1776–1857) *[[Mary, kuninglik printsess ja Harewoodi krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1897–1965) *[[Mary (Taani kroonprintsess)|Mary]], Taani kroonprintsess (1972–) *[[Mary Henrietta Stuart]], Inglismaa printsess, Oranje printsess, Nassau krahvinna (1631–1660) *[[Mary Stuart]], Šotimaa kuninganna (1542–1587) *[[Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)|Mary Tudor]], Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (1496–1533) *[[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna (1516–1558) *[[Mary of Teck]], kuninganna (1867–1953) ==Mas== *[[Artur Mas]], Kataloonia poliitik (1956–) *[[Masaccio]], itaalia kunstnik (1401–1428) *[[Linet Masai]], Keenia jooksja (1989–) *[[Masako]], Jaapani printsess (1963–) *[[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane (1933–2004) *[[Erich Petri Masalin]], Eesti vaimulik (1671–1723) *[[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Tomáš Masaryk]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1850–1937) *[[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja (1863–1945) *[[Omar Mascarell]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (1940–2021) *[[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur (1984–) *[[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (1940–2016) *[[Aslan Mashadov]], tšetšeeni poliitik (1951–2005) *[[Giulietta Masina]], itaalia näitleja (1921–1994) *[[Ado Masing]], eesti põllumees (1862–1949) *[[August-Eduard Masing]], eesti ettevõtja ja vaimulik (1884–1938) *[[Benedict Hugo Detlef Ludwig Masing]], Eesti vaimulik (1884–1947) *[[Carl Gottfried Gustav Masing]], Eesti vaimulik (1789–1859) *[[Carl Johannes Masing]], Eesti vaimulik (1811–1878) *[[Eha Masing]], Uku Masingu abikaasa (1912–1998) *[[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane (1839–1898) *[[Ernst Johann Woldemar Masing]], baltisaksa filoloog (1836–1923) *[[Ferdinand Magnus Masing]], Eesti vaimulik (1815–1887) *[[Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing]], Eesti vaimulik (1824–1897) *[[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane (1845–1936) *[[Gustav Alexander Hermann Masing]], Eesti vaimulik (1832–1901) *[[Hugo Gottfried Masing]], Eesti peenmehaanik (1873–1939) *[[Jaan Masing]], Eesti poliitik (1875–1948) *[[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane (1879–1956) *[[Ludwig Michael Amandus Masing]], Eesti vaimulik (1857–1906) *[[Matti Masing]], eesti zooloog (1953–) *[[Oliver Masing]], eesti õpetaja (1926–2010) *[[Otto Wilhelm Masing]], eesti pastor ja keelemees (1763–1832) *[[Richard Ferdinand Masing]], Eesti vaimulik (1861–1918) *[[Uku Masing]], eesti teoloog (1909–1985) *[[Viktor Masing]], eesti bioloog (1925–2001) *[[Mokgweetsi Masisi]], Botswana poliitik (1961–) *[[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (1931–2008) *[[Rokas Masiulis]], Leedu poliitik (1969–) *[[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja (1991–) *[[Albert Maslennikov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (1925–1975) *[[Ivan Maslennikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1954) *[[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (1928–2021) *[[Mihhail Maslov]], vene lastearst (1885–1961) *[[Nenad Maslovar]], Montenegro endine jalgpallur (1967–) *[[Abraham Maslow]], USA psühholoog (1908–1970) *[[James Mason (natsionaalsotsialist)|James Mason]], Ameerika Ühendriikide natsionaalsotsialist (1952–) *[[Sandra Mason]], Barbados poliitik (1949–) *[[Lukáš Masopust]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Adriana Mass]], eesti iluduskuninganna (2001–) *[[Felipe Massa]], Brasiilia autovõidusõitja (1981–) *[[Niccolò Massa]], Itaalia arst ja anatoom (1485–1569) *[[Aleksander Massakas]], Eesti diplomaat ja konsul (1905–1995) *[[Hans Massaquoi]], USA ajakirjanik ja kirjanik (1926–2013) *[[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (1933–2025) *[[Kylie Masse]], Kanada ujuja (1996–) *[[Victor Massé]], prantsuse helilooja (1822–1884) *[[George Edward Massee]], inglise mükoloog, taimepatoloog ja botaanik (1845–1917) *[[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1842–1912) *[[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom (1918–2008) *[[Doreen Massey]], Briti geograaf ja sotsiaalteadlane (1944–2016) *[[Drew Massey]], USA nukunäitleja (1968–) *[[Kyle Massey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Anu Masso]], eesti sotsioloog (1977–) *[[Eeva Masso]], eesti sisearhitekt (1975–) *[[Iivi Anna Masso]], eesti politoloog (1967–) *[[Jaan Masso]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Miia Masso]], eesti arhitekt (1940–) *[[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor (1909–1990) *[[Valjo Masso]], eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1933–2013) *[[Paul Masson]] *[[Vladimir Massorin]], Vene admiral (1947–) *[[Hassoumi Massoudou]], Nigeri poliitik (1957–) *[[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist (1979–) *[[Svetlana Masterkova]], vene kergejõustiklane (1968–) *[[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur (1988–) *[[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Richard Mastracchio]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1960–) *[[Ángeles Mastretta]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1949–) *[[Marcello Mastroianni]], itaalia näitleja (1924–1996) *[[Dimítrios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1983–) *[[Athanásios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1979–) *[[Chikashi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Kento Masuda]], jaapani helilooja ja muusik (1973–) *[[Tadatoshi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Rika Masuya]], jaapani endine jalgpallur (1995–) ==Maš== *[[Pjotr Mašerov]], Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (1918–1980) *[[Ctirad Mašin]], Tšehhoslovakkia antikommunistlik võitleja (1930–2011) *[[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Mesrop Maštotsh]], armeenia vaimulik ja kultuuritegelane (suri 440) ==Maz== *[[Marek Mazanec]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *kardinal [[Jules Mazarin]], Prantsuse poliitik (1602–1661) *[[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja (1983–) *[[Ivan Mazepa]], Ukraina kasakate hetman (1639–1709) *[[Joseph Mazilier]], prantsuse ballettmeister (1797–1868) *[[Craig Mazin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist (1971–) *[[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (1972–) *[[Tadeusz Mazowiecki]], Poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik (1927–2013) *[[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur (1997–) *[[Gastón Mazzacane]], Argentina autovõidusõitja (1975–) *[[Walter Mazzarri]], Itaalia jalgpallur ja treener (1961–) *[[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik (1927–2020) *[[Giuseppe Mazzini]], Itaalia Risorgimento, Itaalia rahvusliku vabastusliikumise tegelane (1805–1872) *[[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane (1927–2013) *[[Kiran Mazumdar-Shaw]], India ettevõtja ja zooloog (1953–) *[[Hermann Mazurkiewitsch]], Austria poksija (1925–) *[[Valentinas Mazuronis]], Leedu poliitik ja arhitekt (1953–) *[[Kirill Mazurov]], Valgevene NSV ja NSV Liidu partei- ja riigitegelane (1914–1989) *[[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar (1961–) *[[Oliver Mazurtšak]], Eesti laulja (1993–) ==Maž== *[[Kęstutis Mažeika]], Leedu poliitik (1982–) *[[Aleksei Mažukov]], Vene helilooja (1936–2011) ==Mat== *[[Mata Hari]], tantsijatar (1876–1917) *[[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Juan Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Igor Matanović]], Horvaatia jalgpallur (2003–) *[[Kalkot Mataskelekele]], Vanuatu poliitik (1949–) *[[Nicoleta Matei]], rumeenia laulja (1970–) *[[Jan Matejko]], poola kunstnik (1838–1893) *[[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane (1907–1941) *[[Jerry Mateparae]], Uus-Meremaa sõjaväelane ja riigiametnik (1954–) *[[Marco Materazzi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1971) *[[Dietrich Mateschitz]], austria ettevõtja (1944–2022) *[[Samuel Matete]], Sambia tõkkejooksja (1988–) *[[Vilém Mathesius]], tšehhi keeleteadlane ja kirjandusajaloolane (1882–1945) *[[Amy Mathews]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Bob Mathias]], USA kümnevõistleja ja poliitik (1930–2006) *[[Alo-Martin Mathiesen]], eesti muusik (1987–) *[[Andres Mathiesen]], eesti metsateadlane (1890–1955) *[[Christian Pierre Mathiesen]], Norra mõisnik ja poliitik (1870–1953) *[[Karsten Mathiesen]], Taani muusik *[[Maia Mathiesen]], eesti kunstiteadlane (1919–2013) *[[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik (1949–2005) *[[Matthías Á. Mathiesen]], Islandi poliitik (1931–) *[[Mihkel Mathiesen]], eesti insener ja poliitik (1918–2003) *[[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (1921–2012) *[[Jérémy Mathieu]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Mireille Mathieu]], prantsuse laulja (1946–) *[[printsess Mathilde, Brabanti hertsoginna]], Belgia kroonprintsess (1973–) *[[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1950–2015) *[[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur (1988–) *[[Veselin Matić]], Serbia korvpallitreener (1960–) *[[Dimitri Matiesen]], Eesti ja Rootsi ettevõtja ja kaupmees (1908–2009) *[[Jarmo Matikainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1960–) *[[Marjo Matikainen-Kallström]], soome murdmaasuusataja ja poliitik (1965–) *[[keisrinna Matilda|Matilda]], Inglismaa printsess, Saksa-Rooma keisrinna, Anjou krahvinna (1102–1167) *[[Boulogne'i Matilda]], Inglismaa kuninganna (suri 1152) *[[Tuuli Matinsalo]], soome aeroobikasportlane ja treener (1970–) *[[Joël Matip]], Kameruni jalgpallur (1991–) *[[Fjodor Matisen]], Venemaa Keiserlik Sõjamereväe leitnant, hüdrograaf ja polaaruurija (1872–1921) *[[Hermanis Matisons]], läti maletaja (1894–1932) *[[Ernst Otto Matisoo]], Eesti sõjaväelane (1896–1938) *[[Elizabeth Anne Matisoo-Smith]], bioantropoloog *[[Anrijs Matīss]], Läti poliitik (1973–) *[[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik (1869–1954) *[[Nikolai Matjašin]], eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant) (1922–1988) *[[Joosep Matjus]], eesti dokumentaalfilmirežissöör, filmioperaator ja stsenarist (1984–) *[[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Ülo Matjus]], eesti filosoof ja literaat (1942–2023) *[[Hersjana Matmuja]], albaania laulja (1990–) *[[Julia Matojan]], Eesti tennisist (1985–) *[[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik (1973–) *[[Alessandro Matri]], Itaalia jalgpallur (1984–) *[[Aleksandr Matrossov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1924–1943) *[[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane (1923–1975) *[[Sitakoti Mats]], Eesti talupoeg (suri 1621) *[[Mários Matsákis]], Küprose poliitik, biokeemik ja kirurg (1954–) *[[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane (1895–1945) *[[Eliisa Matsalu]], eesti ajakirjanik (1989–) *[[Juho Matsalu]], eesti jalgpallur ning jalgpallitreener ja -kohtunik (1911–1987) *[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf (1986–) *[[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane (1976–2007) *[[Ave Matsin]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Paavo Matsin]], eesti kirjanduskriitik (1970–) *[[Harry Matskin]], eesti spordiajakirjanik (1944–1999) *[[Edvin Matson]], eesti farmatseut (1880–1939) *[[Kurt Matson]], Eesti sõjaväelane (1898–1986) *[[Roman Matsov]], Eesti dirigent (1917–2001) *[[Peeter Matsov]], Eesti poksija, poksitreener ja spordiametnik (1905–1980) *[[Märten Matsu]], eesti näitleja (1992–) *[[Michiko Matsuda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Naoki Matsuda]], jaapani jalgpallur (1977–2011) *[[Daisuke Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Kiyotaka Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Kosei Matsui]], jaapani keraamik (1927–2003) *[[Andzei Matsukevits]], Eesti režissöör (1987–) *[[Yasutarō Matsuki]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Tiit Matsulevitš]], Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Teiichi Matsumaru]], jaapani jalgpallur (1909–1997) *[[Gyōji Matsumoto]], jaapani jalgpallur (1934–2019) *[[Ikuo Matsumoto]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (1909–1992) *[[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (1959–2026) *[[Kazuto Matsumura]], jaapani keeleteadlane, fennougrist ja estofiil (1953–) *[[Akira Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1914–1943) *[[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1948–) *[[Nobuo Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1921–2007) *[[Seki Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1928–2013) *[[Shigetatsu Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Tomoko Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1971–) *[[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell (1973–) *[[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja (1993–) *[[Kōichirō Matsuura]], Jaapani diplomaat (1937–) *[[Toshio Matsuura]], Jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Motonori Matsuyama]], jaapani geofüüsik (1884–1958) *[[Yoshiyuki Matsuyama]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Marika Matšitidze]], gruusia ooperisolist (1983–) *[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–) *[[Elmar Matt]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigiametnik (1932–2013) *[[Mario Matt]], Austria mäesuusataja (1979–) *[[Michael Matt]], Austria mäesuusataja (1993–) *[[Õnneli Matt]], eesti ettevõtja ja ühiskonnaaktivist (1988–) *[[Stefan Matteau]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Drea de Matteo]], USA filminäitleja (1972–) *[[Matteus]], Jeesuse jünger (1. sajand) *[[Arnold Matteus]], eesti arhitekt (1897–1986) *[[Erich Matteus]], Eesti sõjaväelane (1903–1985) *[[Ave Mattheus]], eesti kirjandusteadlane, germanist, tõlkija ja õppejõud (1971–) *[[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Vincent Matthews]], endine USA kergejõustiklane (1945–) *[[Salomon Matthiae]], Academia Gustaviana professor (1609–1665) *[[Adalbert Georg Matthison]], eesti vaimulik (1866–1919) *[[Lothar Matthäus]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1961–) *[[Monika Mattiesen]], eesti flötist (1966–) *[[Alo Mattiisen]], eesti helilooja (1961–1996) *[[Dagmar Mattiisen]], Eesti Naiskodukaitse endine esimees (1959–) *[[Pirkko Mattila]], Soome poliitik (1964–) *[[James Mattis]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Edgar Mattisen]], eesti ühiskonnategelane (1921–2002) *[[Mihkel Mattisen]], eesti muusik (1976–) *[[Tiina Mattisen]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik (1951–) *[[Gustav Matto]], eesti numismaatik ja bibliofiil (1886–1972) *[[Hanno Matto]], Eesti poliitik ja tippjuht (1978–) *[[Kaarel Matto]], eesti õigusteadlane (1896–1942) *[[Ellen Mattson]], rootsi kirjanik (1962–) *[[Kurt Mattsson]], Soome poksija (1940–2023) *[[Matti Mattsson]], soome ujuja (1993–) *[[Mátyás I]], Ungari kuningas (1442–1490) *[[Cristiano da Matta]], Brasiilia võidusõitja (1973–) *[[Roberto Matta]], Tšiili maalikunstnik (1911–2002) *[[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik (1941–) *[[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja riigiametnik (1956–) *[[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]], Saksa-Rooma keiser (1557–1619) *[[Otto Matthisson]], Põlva koguduse köster (1869–1933) *[[Karita Mattila]], soome ooperilaulja (1960–) *[[Ken Mattingly]], USA astronaut (1936–2023) *[[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Vytautas Matulionis]], leedu ehtekunstnik (1952–) *[[Jānis Matulis]], läti luterlik vaimulik, aastatel 1968–1985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1911) *[[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog (1928–2021) *[[Nikolai Matussevitš]], vene sõjaväelane, viitseadmiral (1852–1912) *[[Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)]], vene sõjaväelane, insener-viitseadmiral (1879–1950) *[[Szilveszter Matuska]], ungari massimõrvar (sündis 1892) *[[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane (1891–1946) *[[Michał Matuszewski]], poola maletaja (1993–) *[[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (1925–2014) *[[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt (1924–2012) *[[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener (1929–1993) *[[Gustav Matvei]], Eesti sõjaväelane (1895–1932) *[[Jutta Matvei]], eesti keraamik (1925–2021) *[[Johannes Matvei-Kaarep]], eesti prohvet (suri 1948) *[[Nikolai Matvejev]], Eesti jalgrattur ja kiiruisutaja (1923–1984) *[[Natalja Matvejeva]], vene murdmaasuusataja (1986–) *[[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (1967–2018) *[[Aive Matvere]], eesti haridustegelane (1914–1991) *[[Marko Matvere]], eesti näitleja ja laulja (1968–) *[[Oskar Matvere]], eesti agronoom ja haridustegelane (1903–1945) *[[August Matveus]], Eesti NSV tööline ja poliitik (1928–2013) *[[Valentina Matvijenko]], Vene poliitik (1949–) ==Mau== *[[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1989–) *[[Maud, Southeski krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1893–1945) *[[printsess Maud, Norra kuninganna]] (1869–1938) *[[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija (1937–1983) *[[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (1939–2025) *[[Edward Maufe]], inglise arhitekt (1883–1974) *[[William Somerset Maugham]], inglise kirjanik (1874–1965) *[[Joe B. Mauldin]], USA muusik (1940–2015) *[[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik (1850–1893) *[[Mauro Maur]], itaalia trompetist ja helilooja (1958–) *[[Carl Peter Maurach]], Eesti vaimulik ja kirjamees (1824–1900) *[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]], saksa ajaloolane (1838–1892) *[[Alfred Maurer]], eesti poliitik (1888–1954) *[[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja ja treener (1936–2026) *[[Hedda Maurer]], eesti kirjanik (1982–) *[[Ion Gheorghe Maurer]], Rumeenia poliitik (1902—2000) *[[Lembit Maurer]], eesti poksija ja treener (1929–2006) *[[Lennart Maurer]], eesti arst (1929–2007) *[[Mihkel Maurer]], Eesti metsavaht (1882–1936) *[[Ueli Maurer]], Šveitsi poliitik (1950–) *[[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist (1979–) *[[François Mauriac]], prantsuse kirjanik (1885–1970) *[[Paul Mauriat]], prantsuse dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja (1991–) *[[Daphne du Maurier]], Inglise kirjanik (1907–1989) *[[Konrad Mauritz]], eesti majandustegelane, Tallinna gaasivabriku ja veevärgi juhataja (1881–1942) *[[Fra Mauro]], itaalia kartograaf (15. sajand) *[[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik (1885–1967) *[[Gørild Mauseth]], norra näitlejatar (1972–) ==Mav== *[[Stephy Mavididi]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Kóstas Mavrídes]], Küprose poliitik (1962–) *[[Aléxandros Mavrokordátos]], Kreeka riigimees (1791–1865) *[[Stylianós Mavromichális]], Kreeka jurist ja poliitik (1902–1981) ==Max== *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]], Somaalia poliitik ja diplomaat (1962–) *[[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (1936–2024) *[[Xasan Shiikh Maxamuud]], Somaalia poliitik (1955–) *[[Maxentius]] *[[Alexandru Maxim]], rumeenia jalgpallur (1990–) *[[Máxima]], Madalmaade kroonprintsess (1971–) *[[Maximianus]] *[[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser (1832–1867) *[[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]], Baieri kuningas (1756–1825) *[[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], Baieri kuurvürst (1573–1651) *[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser (1459–1519) *[[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser (1527–1576) *[[Maximinus Thrax]] *[[Carl Maximowicz]], baltisaksa päritolu Vene botaanik ja taksonoom (1827–1891) *[[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik (1831–1879) *[[Jenny Maxwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1941–1981) *[[Nicholas Maxwell]], Briti filosoof (1937–2025) ==May== *[[Brian May]], Briti muusik (1947–) *[[Fiona May]], Itaalia kergejõustiklane (1969–) *[[Imelda May]], iiri laulja (1974–) *[[James May]], Briti autoajakirjanik (1963–) *[[Karl May]], saksa kirjanik (1842–1912) *[[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1972–2017) *[[Rollo May]], ameerika psühholoog (1909–1994) *[[Simon May]], filosoof *[[Theresa May]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Maya Sar]], bosnia laulja (1981–) *[[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (1933–) *[[Eduard von Maydell]], Eestimaa poliitik (1830–1899) *[[Eva Maydell]], Bulgaaria poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1986–) *[[Eveline Adelheid von Maydell]], Eestis tegutsenud saksa soost siluetikunstnik (1890–1962) *[[Friedrich Ludwig von Maydell]], Eesti kunstnik (1795–1846) *[[Georg Benedict Heinrich von Maydell]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1817–1881) *[[Georg Johan Maydell]], Rootsi sõjaväelane (1648–1710) *[[Hans-Jürgen von Maydell]], metsandusteadlane (1932–2010) *[[Tönnes Maydell]], Eestimaa aadlik ja Rootsi admiral (suri 1600) *[[Viktor von Maydell]], baltisaksa insener ja poliitik (1838–1898) *[[Carl August Mayer]], Eesti ettevõtja ja Tallinna raehärra (1789–1871) *[[Helene Mayer]], saksa vehkleja (1910–1953) *[[Kévin Mayer]], prantsuse kümnevõistleja (1992–) *[[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1975–) *[[Matthias Mayer]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Robert Mayer]], Tšehhi-Šveitsi jäähokimängija (1989–) *[[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik (1973–) *[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Bill Maynard]], Briti koomik ja näitleja (1928–2018) *[[Juliette Mayniel]], prantsuse filminäitleja (1936–2023) *[[Bernard Mayo]], inglise filosoof (1921–2000) *[[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog (1880–1949) *[[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1959–) *[[Ernst Mayr]], saksa evolutsioonibioloog, ornitoloog, taksonoom (1904–2005) *[[Billy Mays]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1958–2009) *[[Floyd Mayweather]], USA poksija (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ma, Biograafiad]] p1a9jvk7ydfwxi8eg4yvm48754kqw5k Sündinud 1987 0 254231 7234559 7225557 2026-09-15T16:31:18Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7234559 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *26. jaanuar – [[Sebastian Giovinco]], Itaalia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[20. märts]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija * 20. märts – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[8. aprill]] – [[Jerry Bengtson]], Hondurase jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur * 4. mai – [[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[15. mai]] – [[Andy Murray]], Šoti tennisist * 15. mai – [[Lucia Yar]], Slovakkia poliitikaanalüütik *[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist * 22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *25. mai – [[Hélder Barbosa]], Portugali jalgpallur *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *22. oktoober – [[Tiki Gelana]], Etioopia maratonijooksja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[18. november]] – [[Walter Leandro Capeloza Artune]], Brasiilia jalgpallur *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] h3qtez7sx1sw5hia6e1d7tnhy6evavt 7234662 7234559 2026-09-15T19:21:01Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7234662 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *26. jaanuar – [[Sebastian Giovinco]], Itaalia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[20. märts]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija * 20. märts – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[8. aprill]] – [[Jerry Bengtson]], Hondurase jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur * 4. mai – [[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *8. mai – [[Matías Dituro]], Argentina jalgpallur *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[15. mai]] – [[Andy Murray]], Šoti tennisist * 15. mai – [[Lucia Yar]], Slovakkia poliitikaanalüütik *[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist * 22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *25. mai – [[Hélder Barbosa]], Portugali jalgpallur *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *22. oktoober – [[Tiki Gelana]], Etioopia maratonijooksja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[18. november]] – [[Walter Leandro Capeloza Artune]], Brasiilia jalgpallur *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] 2spa7pyzo4v6d2qehac5smawpt94vug Kirbla kirik 0 258072 7234901 7214728 2026-09-16T08:42:00Z Evlper 104506 /* Väliskujundus */ 7234901 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kirbla läänetorn.jpg|pisi|püsti|Kirbla kiriku läänefassaad]] '''Kirbla Püha Nikolause kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] Pärnumaal [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Kirbla]] külas. Kirikut kasutab [[Kirbla Püha Nikolause kogudus]]. == Kirjeldus ja rajamisaeg == [[Fail:Kirbla kiriku portaal.jpg|pisi|püsti|Kirbla kiriku kooriruumi põhjaportaali uks]] Kirbla kirik on Eesti üks väiksemaid kivikirikuid (ehitusalune pind 311 m², välispikkus 28,9 m, -laius 11 m). Tänini säilinud kirikuhoone ehitamist alustati tõenäoliselt 1500. aastal [[Saare-Lääne piiskop]]i (1491–1515) [[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgase]] juhtimisel. Kirikut on esimest korda mainitud 1531. aastal, mis võib tähendada, et selleks ajaks oli kirik mingil kujul valmis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Maiste |eesnimi=Juhan |pealkiri=Eesti Arhitektuur. 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. |url=https://archive.org/details/eestiarhitektuur0000unse |kirjastus=Valgus |aasta=1996 |isbn=5-440-01398-9 |toimetaja-perekonnanimi=Raam |toimetaja-eesnimi=Villem |koht=Tallinn |leheküljed=[https://archive.org/details/eestiarhitektuur0000unse/page/n25 22] |keel=eesti}}</ref> == Kooriruum == [[Ristkülik]]ukujulise [[põhiplaan]]iga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Selleke |eesnimi=Eduard |kuupäev=1943 |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Põhiplaan. Mõõtnud ja joonestanud J. E. Armolik 1943.a. |url=http://hdl.handle.net/10062/35889 |ajakiri=}}</ref> kirikus on kolm [[võlvik]]ut, kusjuures idapoolseim [[Kooriruum|koorivõlvik]], kus asub altar, on [[pikihoone]] võlvikuist sügavam ja laiem, lähenedes põhiplaanilt [[Ruut|ruudule]] ning [[võlv]] on kõrguselt madalam kui pikihoone omad. Kooriruumi ja pikihoonet eraldab madal [[teravkaar]]ne [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Selleke |eesnimi=Eduard |kuupäev=14. detsember 1938 |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Kooriruumis vaade pikihoonesse NW suunas |url=http://hdl.handle.net/10062/38340}}</ref> Kooriruumi idaseinas, altarist põhja pool asub teravkaarne [[sakramendinišš]], lõuna pool reliikvianišš, koori põhjaseinas on [[Portaal (arhitektuur)|portaal]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Kooriruumi ristlõige. Mõõtnud ja joonestanud J. E. Armolik 1943.a. |url=http://hdl.handle.net/10062/35945}}</ref> Kooriruumi muudab eriliseks põhjaseina kujundus, mis on laiendatud teravkaarse [[orv]]aga. Altariruumi imposantsuse suurendamiseks kasutati sarnast võtet idaseina kujundusel Kesk-Eesti kirikutes, näiteks [[Ambla kirik|Amblas]] 13. sajandi esimesel poolel. [[Villem Raam]] on seda kujundusvõtet nimetanud idakaareks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Nelinurkse kooritüübi mõningatest variatsioonidest Eesti keskaegses arhitektuuris |ajakiri=Kunstiteadus. Kunstikriitika |aastakäik=1983 |üksiknumber=5 |leheküljed=88–117}}</ref> Sellest erineb aga 1400. aasta paiku valminud [[Vormsi kirik|Vormsi Olevi kirik]], kus niššidega on laiendatud kõiki kooriruumi välisseinu. Pole välistatud, et ka Kirblas sooviti kooriruumi põhja-, ida- ja lõunaseinu orvadega visuaalselt avardada ja seega esinduslikumaks muuta, kuid selle realiseerimine jäi pooleli. Kuigi tavaliselt kujundatigi kirikute altariosa ülejäänud kirikust erinevalt võiks Kirbla puhul kõne alla tulla ka see, et pärast Kirbla kihelkonna eraldamist Lihula kihelkonnast 14.-15. sajandil rajati kõigepealt ühevõlvikuline kabel. Oletuse kinnituseks või ümberlükkamiseks läheb vaja põhjalikumaid uuringuid. == Pikihoone == [[Fail:Kirbla kiriku põhjafassaad.jpg|pisi|püsti|Kirba kiriku põhjafassaad]] [[Fail:Kirbla kiriku torn.jpg|pisi|püsti|Kirbla kirikutorn ja -kiiver]] Pikihoone<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Pikihoone ristlõige. Mõõtnud ja joonestanud J. E. Armolik 1943.a. |url=http://hdl.handle.net/10062/35934}}</ref> on tõenäoliselt valminud [[16. sajand Eestis|16.]] [[16. sajand Eestis|sajandi]] algul. Selle kaks võlvikut on teineteisest eraldatud [[vööndkaar]]ega, mis toetub ümaratele rippturpadele,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Selleke |eesnimi=Eduard |kuupäev=14. detsember 1938 |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Ümarale rippturbale toetuv 4-nurkse ristlõikega vööndkaar pikihoones |url=http://hdl.handle.net/10062/35912}}</ref> mille [[talum]]it kaunistab J. Orgase kolme rombiga vapikilp. Sarnaselt [[Martna kirik|Martna kirikuga]] asub läänepoolse võlviku tipus ümmargune [[monogramm]]iga [[päiskivi]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Selleke |eesnimi=Eduard |kuupäev=14. detsember 1938 |pealkiri=Kirbla Nigula kirik. Ümmargune monogrammkilbiga päiskivi pikihoone W-poolse võlvi kiirus |url=http://hdl.handle.net/10062/35967}}</ref> Pikihoone edelanurgast saab alguse võlvidele viiv müüritrepp. Keskajal kasutati kirikute võlvipealset ruumi laona või varjupaigana ohu korral. Esemeid võidi võlvide peale viia kooriruumi idaviilul paikneva ava kaudu, kus tänapäeval on aken. Kaubaluugid võisid paikneda ka kiriku [[Viil (arhitektuur)|lääneviilul]], mis pole säilinud, sest [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] ehitati sinna [[torn]]. == Kirikutorn == Väliskujunduselt sarnaneb kahele [[ümarkaar]]ega lõppevatele sammastele toetuv torn [[Martna kirik|Martna]] ja [[Karuse kirik]]ule. Torni [[Tornikiiver|kiivriga]] ülaosa valmis [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] algul. Seda kaunistavad igas küljes teravkaarsed aknad, mille kaared on kujundatud [[Kvaader|kvaadritega]]. Hammaskvaadriga on kujundatud ka torni nurgad. Torni telkkiiver on kaunistatud muna ja [[Tuulelipp|tuulelipu]] ja [[Tornikukk|kukega]]. Tuulelipule on märgitud torni valmimise aastaarv – 1802. == Väliskujundus == Kiriku väliskujunduses torkab silma ebakorrapärane akende paigutus. Kiriku põhjakülg on kujundatud kindluselaadselt vaid ühe suure [[ümarkaar]]se aknaga. Selle vastas on lõunaseinas sama kõrgelt algav ja samakõrgune aken, millele lisaks on veel kaks madalamat ümarkaarset akent. [[Pikihoone]]s asub akende vahel kiriku lõunaportaal. Kiriku pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] on ilmselt kujundatud samaaegselt uue torni rajamisega. Selle kohal paiknev aken pärineb tõenäoliselt eelnevast ehitusjärgust. Koori idaseina lisati [[pultkatus]]ega osa kirsturuumi jaoks tõenäoliselt 19. sajandil. == Sisustus == [[Fail:Kirbla kirik kagust.jpg|pisi|Kirbla kiriku lõunafassaad]] Kirbla kiriku [[Eesti keskaeg|keskaegsest]] sisustusest pole midagi säilinud. Kiriku vanimaks säilinud sisustuselemendiks on 1766. aastal valminud vaskne [[Lühter|laelühter.]] Altariruumis paiknev hilisbarokne [[altar]] valmis 1783. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KM nr 16323 Altar, 1783 (puit, õli) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16323}}</ref> Parun Clodti maalitud [[altarimaal]] "Taevasseminek" valmis oletatavalt 1773. aastal ning kingiti Kirbla kogudusele 1840. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=16419 Altarimaal "Taevasseminek", Clodt, 1770 (õli, lõuend) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16419}}</ref> Varasema altarimaali kohta teated puuduvad. 19. sajandil arvuliselt kasvanud koguduse mahutamiseks ja uue oreli paigutamiseks ehitati kirikusse rõdud ja uued pingistikud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=16327 Pingistik, 19.saj. (puit, õli) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16327}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=16326 Oreliväär, 19.saj. (puit, õli) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16326}}</ref> Samal ajal ehitati ka uus [[kantsel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=16324 Kantsel, 19.saj. (puit, õli) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16324}}</ref> [[Orel]]i valmistas ja [[oreliprospekt]]i kujundas 1849–1850. aastal [[Carl August Tanton]]. Aastail 1895–1905 uuendas orelit Tallinna meister [[Gustav Terkmann]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=16328 Oreliprospekt, G.Terkmann, Tallinn, 20.saj. algus (puit, õlivärv) |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16328}}</ref> == Kirikaed == Kirbla kiriku ümber asub [[Kirbla kalmistu|kirikaed]], kuhu on muuhulgas maetud Eesti [[Õigusteadus|õigusteadlane]] ja riigimees [[Jüri Uluots]]. == Kultuurimälestised == Kirbla kirik võeti 1998. aastal ehitismälestisena [[Kultuurimälestis|riikliku kaitse alla]]. Eraldi [[mälestis]]tena on kaitse alla võetud ka kiriku altar, altarimaal, pingistik, orelirõdu, kantsel ja orel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Kirbla Church}} * {{Kultuurimälestis|15497}} * [http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=7503 Kirbla kirik] digitaalses arhiivis "Eesti kirikud" {{koord|NS=58.7286810184|EW=23.9416120517|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pärnu maakonna kirikud]] [[Kategooria:Läänemaa kirikud]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:Kirbla]] [[Kategooria:Kirbla kihelkond]] hmeehf8k979p8o3cm67n9stk6nfg42t Taavi Teplenkov 0 259210 7234511 7115679 2026-09-15T13:14:53Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7234511 wikitext text/x-wiki '''Taavi Teplenkov''' (sündinud [[2. mai]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. Teplenkov lõpetas 1993. aastal [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna Väike-Õismäe Keskkooli]]<ref name="taavi" /> ja [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikool]]i XVIII lennu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavakunstikooli lennud |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |vaadatud=2016-07-26 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool}}</ref> Samal aastal alustas kursuse juhendaja [[Priit Pedajas]]e kutsel<ref name="teater">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/16699970/taavi-teplenkov-et-teater-mind-puudutaks Taavi Teplenkov: Et teater mind puudutaks…] kroonika.delfi.ee, 17. august 2007.</ref> tööd [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana.<ref name="taavi" /> Teplenkov on õpetanud aastatel 2008–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis näitlejatööd. Ta on juhtinud "[[Eesti Laul 2012]]" finaalkontserti (koos [[Piret Järvis]]e ja [[Tiit Sukk|Tiit Sukaga]]).<ref name="taavi">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teplenkov_taavi1 Taavi Teplenkov.] Eesti Teatriliit.</ref> == Teatrirolle == === Eesti Draamateatris === {{veergude loend|laius=25em| *[[1996]] [[Betti Alver]]i ja [[Priit Pedajas]]e "Loos valgest varesest" (lavakunstikooli diplomilavastus) *[[1997]] Kotlep [[Madis Kõiv]]u "Peiarite õhtunäituses" (lavakunstikooli diplomilavastus) *1997 Higgins [[Alan Jay Lerner]]i ja [[Frederick Loewe]]'i "Minu veetlevas leedis" (lavakunstikooli diplomilavastus) *1997 Eric Brieling [[J. B. Priestley]] näidendis "Inspektor tuleb" *1997 Wackford, episoodid [[Charles Dickens]]i "Nicholas Nickleby elus ja seiklustes" *[[1998]] arst Madis Kõivu "Kuradieliksiiris" *1998 Plekkmees [[Alfred Bradley]] "Võlur Ozis" *1998 Johan [[Torgny Lindgren]]i "Mao tees kalju peal" *1998 Leslie [[Ray Cooney]] "Pereringmängus" *[[1999]] Roela mees [[Merle Karusoo]] "Küüdipoistes" *1999 Kikram Madis Kõivu näidendis "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta" *1999 Merkli Franz [[Ödön von Horváth]]i "Kasimiris ja Karolines" *[[2000]] Mimithos [[Joseph Stein]]i "Zorbases" *2000 episoodid [[Howard Ashman]]i "Väikeses õuduste poes" *2000 Popi [[Friedebert Tuglas]]e "Popi ja Huhuus" *2000 Rasmus [[Astrid Lindgren]]i "Rasmuses, Pontuses ja Lontus" *[[2001]] Prantsusmaa kuningas, kõrvalosad [[William Shakespeare]]'i "Kuningas Learis" *2001 Adam Trainsmith [[Alan Ayckbourn]]i "Koomilises potentsiaalis" *2001 Mort [[Terry Pratchett]]i näidendis "Mort. Surma õpipoiss" *[[2002]] episoodid [[Terry Johnson]]i "Elluastujas" *2002 Mees [[Eva Koff]]i "Meie isas" *[[2003]] Christy [[Martin McDonagh]]i "Inishmore'i leitnandis" *2003 Ruudolf [[Urmas Lennuk]]i "Taksitrallitajates" *[[2004]] Matei [[Hristo Boitšev]]i näidendis "Polkovnik lendab õhku" *2004 Kleerik, mr Gilmore [[Wilkie Collins]]i ja Priit Pedajase "Naises valges" *2004 Tybalt William Shakespeare'i sõnadel "Julias" *2004 prints Klaus, röövel [[Jevgeni Švarts]]i "Lumekuningannas" *2004 Juhan, valitsusjuht [[Toomas Kall]]i näidendis "Pehmed ja karvased saavad jalad alla" *[[2005]] Kiir [[Oskar Luts]]u ja Priit Pedajase "Kevades" *2005 ohvitser William Shakespeare'i "Othellos" *2005 episoodid [[Geraldine Aron]]i "Minu oivalises lahutuses" *2005 Villem Karp [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "Adolf Rühka lühikeses elus" *[[2006]] Brindley Miller [[Peter Shaffer]]i "Mustas komöödias" *2006 Perkins [[Brian Friel]]i "Kodukohas" *2006 Taavi Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005-s" *[[2007]] Lemmergas Andrus Kiviräha "Voldemaris" *2007 Pjerroo [[Mihkel Ulman]]i näidendis "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" *[[2008]] kõigis osades [[Becky Mode]]'i näidendis "Kõik on täis" *2008 Poeet Madis Kõivu "Lõputus kohvijoomises" *[[2009]] Luule lugeja "Arbujates" (koostanud Priit Pedajas) *[[2010]] Väike Charles Aiken [[Tracy Letts]]i "Augustikuus" *2010 Oliver Kilbourn [[Lee Hall]]i "Kaevuritest kunstnikes" *[[2011]] lätlane, lipukapten [[Villem Tuun]]i "Jaan Umbi loos" *2011 Gratiano William Shakespeare'i "Võlanõudjates" *2011 T. Stedman Harder [[Eugene O'Neill]]i "Saatuse heidikute kuus" *2011 Robert Preston, sõdur [[Ernest Hemingway]] "Viiendas kolonnis" *2012 Fjodor Iljitš Kulõgin – [[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" *2012 Sigurður Sveinsson; timukas – [[Halldór Laxnes]]s "Islandi kell" *2012 staabikapten; tentsik Paju; Jakobson; teine kirjastaja – [[Andrus Kivirähk]] "Kevadine Luts" *2014 Anton Õige – M. Karusoo, L. Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gordilov „Laul, mis jääb“ *2014 noor mees Liivikast – [[Madis Kõiv]] "Keskmängustrateegia" *2015 Rakitin – [[Fjodor Dostojevski]] "Vennad Karamazovid" *2016 Londoni piiskop, inglise parun – [[Jean Anouilh]] "Becket ehk Jumala au" *2016 lordkammerhärra Tilney, söör Robert de Lesseps – L. Hall, M. Norman, T. Stoppard "Armunud Shakespeare" *2017 Mati Unt – Andrus Kivirähk "Vaimude tund Koidula tänavas" *2017 Jone Hongisto – [[Juha Jokela]] "Sumu" *2018 Toivo – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" *2018 Michel – [[Florian Zeller]] "Tunnike rahu" *2019 Peetso Saamo – Madis Kõiv, [[Aivo Lõhmus]] "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" *2019 Frank Hackett – [[Lee Hall]] "Võrk" *2020 Geberecht – [[Jaan Undusk]] "Suur Siberimaa" *2020 Marmeladov, titulaarnõunik – Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" *2021 5. talupoeg; 5-aastane Jüts; Vene; Aadu; korporant; õpetaja; 9-aastane Urmas; Signe – Andrus Kivirähk "Talupojad tantsivad prillid ees"! *2022 Evert Ajalik – [[Mats Traat]] "Puud olid, puud olid hellad velled" *2023 Kalju – [[Andra Teede]] "Varumehed" (koostöölavastus Soome Rahvusteatriga) *2023 ametnik; Kreon – [[Mati Unt]] "Vend Antigone, ema Oidipus" }} Ta on lavastanud Eesti Draamateatris 2022. aastal [[Paolo Genovese]] "Võõrad".<ref name="draama">[https://www.draamateater.ee/inimesed/taavi-teplenkov/?lang=en Taavi Teplenkov.] Eesti Draamateater.</ref> === Muudes teatrites === *[[2002]] "Hüljatud" ([[Vanalinnastuudio]]) *2002 [[Ray Cooney]] "Ei või olla!" ([[Suveteatri Selts]]), Kevin Smith *[[2003]] Ray Cooney "Ei või olla 2" (Suveteatri Selts), seersant Troughton *[[2004]] [[Jaan Tätte]] "Latern" ([[Nargen Opera]]), Tõnis *2006 [[Jaan Kross]] „Vastutuulelaev“ (Nargen Opera) *2013 Tom Stoppard „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ ([[Tallinna Linnateater]]), Vissarion Belinski *2021 [[Julia Aug]] "Ema, kas meie kass on ka juut?" ([[R.A.A.A.M.]]), Mees; Harri Paris; Juri Pliner == Filmograafia == === Filmid === {{veergude loend|laius=25em| *1997 "Külla tuli" lühifilm, tuletõrjuja *1998 "Öine navigatsioon", lühifilm, Teet *1998 "Isa", telemängufilm *2001 "Tema Majesteedi sõjalaev" dokumentaalfilm, teksti lugeja *2001 "Minä ja Morrison" (Soome), Vladimir *2002 "Must veri" (Venemaa), narkodiiler<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/111539/naitleja-taavi-teplenkovi-saadavad-fannide-kiljumised Näitleja Taavi Teplenkovi saadavad fännide kiljumised.] ohtuleht.ee, 13. september 2001.</ref> *2004 "Painaja" lühifilm, Toomas Sersern (maakler) *2006 "Sinimäed" dokumentaalfilm, teksti lugeja *2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]", poliitiku hääl *2008 "[[Detsembrikuumus]]", ohvitser Veidesoo *2009 "[[Püha Tõnu kiusamine]]", Urbo *2010 "[[Punane elavhõbe]]", Tom *2011 "[[Rotilõks]]", Valdo *2012 "[[Vasaku jala reede]]" mängufilm, Kärn *2012 "Allveelennud", hääled *2013 "Kolm" lühifilm, Robert *2015 "Kauni epohhi lõpp" ("Конец прекрасной эпохи"), KGB mees *2017 "[[Igitee]]", kinnivõtja *2022 "[[Kalev (film)|Kalev]]", telereporter *2023 "[[Tähtsad ninad]]", Mardimaa *2023 "[[Taevatrepp]]", doktor *2023 "Sireen" lühifilm, Toomas }} === Animafilmid === {{veergude loend|laius=25em| *2003 "Barbarid" *2005 "[[Robotid]]", Rodney<ref>[https://www.postimees.ee/1686577/alati-usaldusvaarne Alati usaldusväärne.] postimees.ee, 28. juuli 2007.</ref> *2005 "Vennad Karusüdamed", August *2007 "Lõpuõhtu" *2009 "Miriami katkine pilt" *2010 "Taevalaul" *2011 "Prohveti sünd" animafilm *2012 "Miriami rohelised täpid" *2012 "Miriami köögikombain" *2013 "Miriami tuulelohe" *2015 "Miriami kodutu koer" *2016 "Elu enne elu" *2017 "Talvelugu", rätsep<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3380/filmograafia/page/1 Taavi Teplenkov.]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas.</ref> }} === Teleseriaalid === {{veergude loend|laius=25em| *2003 "[[Pehmed ja karvased]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]], [[Kanal 2]]), Edgar; Juhan; koerad<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/311650/taavi-teplenkov-parim-partner-on-mulle-tiit-sukk- Taavi Teplenkov: Parim partner on mulle Tiit Sukk.] ohtuleht.ee, 14. jaanuar 2009.</ref> *Alates 2006 "[[Õnne 13]]" (ETV), Oliver-Sten Karjus *2007 "[[Kelgukoerad]]" (Kanal 2), August Veerik *2008 "[[Tuulepealne maa]]" (ETV), Sarapiku Jass *2009, 2014 "[[Kättemaksukontor]]" (TV3), Egnar ja Joosep Kapman *2010, 2013 "[[Riigimehed]]" (ETV), sotsiaalse sidususe minister ja esimees *2011–2015 "Heeringas Veenuse õlal" (Kanal 2), Taavi *2012 "[[Nurjatud tüdrukud]]" (TV3), pätt *2015 "[[Keeris]]" (TV3), Karl Looren *2015 "[[Takso (saade)|Takso]]" (Kanal 2), vanaema *2015 "[[Mustad lesed]]" (ETV), Silvia *2018 "[[Hetk ajaloos]]" (ETV), Konstantin Päts *2023– "[[Papsid]]" (Kanal 2, Elisa Huub), Jüri }} == Tunnustus == * [[1997]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[2004]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Väike Ants]] meeskõrvalosatäitjale (Tybalt "Julias", Gilmore ja kleerik "Naises valges", prints, röövel "Lumekuningannas", Matei lavastuses "Polkovnik lendab õhku") * [[2007]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Lemmergas "Voldemaris") * [[2008]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2008 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Suur Ants]] meespeaosatäitjale (Sam lavastuses "Kõik on täis" Poeet "Lõputus kohvijoomises") *[[2011]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (lipukapten "Jaan Umbi loos", Gratiano "Võlanõudjates", T. Stedman Harder "Saatuse heidikute kuus", Robert Preston ja sõdur "Viiendas kolonnis") *2020 [[Väike Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (Geberecht lavastuses „Suur Siberimaa” ja Marmeladov lavastuses „Kuritöö ja karistus”) *2021 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (5. talupoeg, 5-aastane Jüts, Vene, Aadu, Korporant, Õpetaja, 9-aastane Urmas, Signe lavastuses „Talupojad tantsivad prillid ees”) *2022 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale lavastajale (lavastus „Võõrad“)<ref name=draama /> == Tsitaadid == *"Ma pean teda (lavastajat) usaldama, muu polegi oluline. Iga lavastaja teab, mida ta öelda tahab ja mis on vajalik, et näitleja teda usaldaks. Tänapäeval on valdav ikkagi lavastajateater, mitte staariteater, kus igaüks teeb kodus rolli valmis ja mängib kas või tooliga, ilma partnerite ja lavastajata."<ref name="teater /> *"Olen näitlejana ise jõudnud ka elus sinna faasi, kus otsin lihtsust, otsin minimalismi. See on ehk ka protest selle vastu, mida olen koolis õppinud: koolkonna vastu, kus õpetati iga sõnaga midagi väljendama, ning vahel tundub mulle, et Eesti teatris on kõike liiga palju. Kõike ei pea alla joonima, kõike ei pea tegema võimalikult paljude värvidega."<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7651052/kultuuris-kuum-taavi-teplenkov-kui-me-annet-ei-jaga-siis-see-voetakse-ara Taavi Teplenkov: kui me annet ei jaga ...] kultuur.postimees.ee, 19. november 2022.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.draamateater.ee/inimesed/taavi-teplenkov Taavi Teplenkov Draamateatri kodulehel] *[http://www.imdb.com/name/nm1106519/ Taavi Teplenkov andmebaasis IMDb] *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lennud-lavakunstikooli-xviii-lend-1994-1998 Lavakunstikooli XVIII lend (1994-1998).] Videoarhiiv, 12. september 1998 *[[Liina Valdre]] [https://publik.delfi.ee/artikkel/16699970 "Taavi Teplenkov: Et teater mind puudutaks..."] – publik.ee, 17. august 2007 *[[Jaanus Kulli]] [http://www.ohtuleht.ee/311650 "Taavi Teplenkov: "Parim partner on mulle Tiit Sukk.""]. Õhtuleht, 14. jaanuar 2009 *[[Andres Laasik]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51285169 "Taavi Teplenkov hakkab uues telesarjas ministriks"]. Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2010 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-taavi-teplenkov SIIN ME OLEME. Taavi Teplenkov.] Videoarhiiv, 2. november 2010 *[[Aigi Viira]] [http://www.ohtuleht.ee/413449 "Taavi Teplenkov: Ma ei oska laval valetada. Ma pean ise uskuma seda, mida teen."]. Õhtuleht, 5. veebruar 2011 *[[Jüri Aarma]] [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68227359/taavi-teplenkov-kui-laheksin-poliitikasse-nulliksin-ara-eelnenud-too-ega-mojuks-siis-enam-tosiseltvoetavalt?url=%2Fnews%2Fmaaleht%2Felu%2Farticle.php "Taavi Teplenkov: Kui läheksin poliitikasse, nulliksin ära eelnenud töö ega mõjuks siis enam tõsiseltvõetavalt."] maaleht.delfi.ee, 15. märts 2014 *[https://menu.err.ee/1608749758/taavi-teplenkov-lavastajadebuudist-see-on-vaga-suur-risk Taavi Teplenkov lavastajadebüüdist: see on väga suur risk.] menu.err.ee, 13. oktoober 2022 *[[Krister Kivi]] [https://kultuur.postimees.ee/7651052/kultuuris-kuum-taavi-teplenkov-kui-me-annet-ei-jaga-siis-see-voetakse-ara "Taavi Teplenkov: kui me annet ei jaga, siis see võetakse ära."] kultuur.postimees.ee, 19. november 2022 *[[Miikael Raun]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/120255275/eesti-naitlejad-virelevad-taavi-teplenkov-viimasel-ajal-ei-piisa-palgast-soogirahakski "Taavi Teplenkov: viimasel ajal ei piisa palgast söögirahakski."] epl.delfi.ee, 15.detsember 2023 {{JÄRJESTA:Teplenkov, Taavi}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti telenäitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] h6rjtm995n91jnu7u1drt9m6eg2l7oi 7234512 7234511 2026-09-15T13:15:21Z Amherst99 15496 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7234511|7234511]], mille tegi [[Special:Contributions/Amherst99|Amherst99]] ([[User talk:Amherst99|arutelu]]) 7234512 wikitext text/x-wiki '''Taavi Teplenkov''' (sündinud [[2. mai]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. Teplenkov lõpetas 1993. aastal [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna Väike-Õismäe Keskkooli]]<ref name="taavi" /> ja [[1998]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikool]]i XVIII lennu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavakunstikooli lennud |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |vaadatud=2016-07-26 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool}}</ref> Samal aastal alustas kursuse juhendaja [[Priit Pedajas]]e kutsel<ref name="teater">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/16699970/taavi-teplenkov-et-teater-mind-puudutaks Taavi Teplenkov: Et teater mind puudutaks…] kroonika.delfi.ee, 17. august 2007.</ref> tööd [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana.<ref name="taavi" /> Teplenkov on õpetanud aastatel 2008–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis näitlejatööd. Ta on juhtinud "[[Eesti Laul 2012]]" finaalkontserti (koos [[Piret Järvis]]e ja [[Tiit Sukk|Tiit Sukaga]]).<ref name="taavi">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teplenkov_taavi1 Taavi Teplenkov.] Eesti Teatriliit.</ref> == Teatrirolle == === Eesti Draamateatris === {{veergude loend|laius=25em| *[[1996]] [[Betti Alver]]i ja [[Priit Pedajas]]e "Loos valgest varesest" (lavakunstikooli diplomilavastus) *[[1997]] Kotlep [[Madis Kõiv]]u "Peiarite õhtunäituses" (lavakunstikooli diplomilavastus) *1997 Higgins [[Alan Jay Lerner]]i ja [[Frederick Loewe]]'i "Minu veetlevas leedis" (lavakunstikooli diplomilavastus) *1997 Eric Brieling [[J. B. Priestley]] näidendis "Inspektor tuleb" *1997 Wackford, episoodid [[Charles Dickens]]i "Nicholas Nickleby elus ja seiklustes" *[[1998]] arst Madis Kõivu "Kuradieliksiiris" *1998 Plekkmees [[Alfred Bradley]] "Võlur Ozis" *1998 Johan [[Torgny Lindgren]]i "Mao tees kalju peal" *1998 Leslie [[Ray Cooney]] "Pereringmängus" *[[1999]] Roela mees [[Merle Karusoo]] "Küüdipoistes" *1999 Kikram Madis Kõivu näidendis "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta" *1999 Merkli Franz [[Ödön von Horváth]]i "Kasimiris ja Karolines" *[[2000]] Mimithos [[Joseph Stein]]i "Zorbases" *2000 episoodid [[Howard Ashman]]i "Väikeses õuduste poes" *2000 Popi [[Friedebert Tuglas]]e "Popi ja Huhuus" *2000 Rasmus [[Astrid Lindgren]]i "Rasmuses, Pontuses ja Lontus" *[[2001]] Prantsusmaa kuningas, kõrvalosad [[William Shakespeare]]'i "Kuningas Learis" *2001 Adam Trainsmith [[Alan Ayckbourn]]i "Koomilises potentsiaalis" *2001 Mort [[Terry Pratchett]]i näidendis "Mort. Surma õpipoiss" *[[2002]] episoodid [[Terry Johnson]]i "Elluastujas" *2002 Mees [[Eva Koff]]i "Meie isas" *[[2003]] Christy [[Martin McDonagh]]i "Inishmore'i leitnandis" *2003 Ruudolf [[Urmas Lennuk]]i "Taksitrallitajates" *[[2004]] Matei [[Hristo Boitšev]]i näidendis "Polkovnik lendab õhku" *2004 Kleerik, mr Gilmore [[Wilkie Collins]]i ja Priit Pedajase "Naises valges" *2004 Tybalt William Shakespeare'i sõnadel "Julias" *2004 prints Klaus, röövel [[Jevgeni Švarts]]i "Lumekuningannas" *2004 Juhan, valitsusjuht [[Toomas Kall]]i näidendis "Pehmed ja karvased saavad jalad alla" *[[2005]] Kiir [[Oskar Luts]]u ja Priit Pedajase "Kevades" *2005 ohvitser William Shakespeare'i "Othellos" *2005 episoodid [[Geraldine Aron]]i "Minu oivalises lahutuses" *2005 Villem Karp [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "Adolf Rühka lühikeses elus" *[[2006]] Brindley Miller [[Peter Shaffer]]i "Mustas komöödias" *2006 Perkins [[Brian Friel]]i "Kodukohas" *2006 Taavi Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005-s" *[[2007]] Lemmergas Andrus Kiviräha "Voldemaris" *2007 Pjerroo [[Mihkel Ulman]]i näidendis "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" *[[2008]] kõigis osades [[Becky Mode]]'i näidendis "Kõik on täis" *2008 Poeet Madis Kõivu "Lõputus kohvijoomises" *[[2009]] Luule lugeja "Arbujates" (koostanud Priit Pedajas) *[[2010]] Väike Charles Aiken [[Tracy Letts]]i "Augustikuus" *2010 Oliver Kilbourn [[Lee Hall]]i "Kaevuritest kunstnikes" *[[2011]] lätlane, lipukapten [[Villem Tuun]]i "Jaan Umbi loos" *2011 Gratiano William Shakespeare'i "Võlanõudjates" *2011 T. Stedman Harder [[Eugene O'Neill]]i "Saatuse heidikute kuus" *2011 Robert Preston, sõdur [[Ernest Hemingway]] "Viiendas kolonnis" *2012 Fjodor Iljitš Kulõgin – [[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" *2012 Sigurður Sveinsson; timukas – [[Halldór Laxnes]]s "Islandi kell" *2012 staabikapten; tentsik Paju; Jakobson; teine kirjastaja – [[Andrus Kivirähk]] "Kevadine Luts" *2014 Anton Õige – M. Karusoo, L. Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gordilov „Laul, mis jääb“ *2014 noor mees Liivikast – [[Madis Kõiv]] "Keskmängustrateegia" *2015 Rakitin – [[Fjodor Dostojevski]] "Vennad Karamazovid" *2016 Londoni piiskop, inglise parun – [[Jean Anouilh]] "Becket ehk Jumala au" *2016 lordkammerhärra Tilney, söör Robert de Lesseps – L. Hall, M. Norman, T. Stoppard "Armunud Shakespeare" *2017 Mati Unt – Andrus Kivirähk "Vaimude tund Koidula tänavas" *2017 Jone Hongisto – [[Juha Jokela]] "Sumu" *2018 Toivo – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" *2018 Michel – [[Florian Zeller]] "Tunnike rahu" *2019 Peetso Saamo – Madis Kõiv, [[Aivo Lõhmus]] "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" *2019 Frank Hackett – [[Lee Hall]] "Võrk" *2020 Geberecht – [[Jaan Undusk]] "Suur Siberimaa" *2020 Marmeladov, titulaarnõunik – Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" *2021 5. talupoeg; 5-aastane Jüts; Vene; Aadu; korporant; õpetaja; 9-aastane Urmas; Signe – Andrus Kivirähk "Talupojad tantsivad prillid ees"! *2022 Evert Ajalik – [[Mats Traat]] "Puud olid, puud olid hellad velled" *2023 Kalju – [[Andra Teede]] "Varumehed" (koostöölavastus Soome Rahvusteatriga) *2023 ametnik; Kreon – [[Mati Unt]] "Vend Antigone, ema Oidipus" }} Ta on lavastanud Eesti Draamateatris 2022. aastal [[Paolo Genovese]] "Võõrad".<ref name="draama">[https://www.draamateater.ee/inimesed/taavi-teplenkov/?lang=en Taavi Teplenkov.] Eesti Draamateater.</ref> === Muudes teatrites === *[[2002]] "Hüljatud" ([[Vanalinnastuudio]]) *2002 [[Ray Cooney]] "Ei või olla!" ([[Suveteatri Selts]]), Kevin Smith *[[2003]] Ray Cooney "Ei või olla 2" (Suveteatri Selts), seersant Troughton *[[2004]] [[Jaan Tätte]] "Latern" ([[Nargen Opera]]), Tõnis *2006 [[Jaan Kross]] „Vastutuulelaev“ (Nargen Opera) *2013 Tom Stoppard „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ ([[Tallinna Linnateater]]), Vissarion Belinski *2021 [[Julia Aug]] "Ema, kas meie kass on ka juut?" ([[R.A.A.A.M.]]), Mees; Harri Paris; Juri Pliner == Filmograafia == === Filmid === {{veergude loend|laius=25em| *1997 "Külla tuli" lühifilm, tuletõrjuja *1998 "Öine navigatsioon", lühifilm, Teet *1998 "Isa", telemängufilm *2001 "Tema Majesteedi sõjalaev" dokumentaalfilm, teksti lugeja *2001 "Minä ja Morrison" (Soome), Vladimir *2002 "Must veri" (Venemaa), narkodiiler<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/111539/naitleja-taavi-teplenkovi-saadavad-fannide-kiljumised Näitleja Taavi Teplenkovi saadavad fännide kiljumised.] ohtuleht.ee, 13. september 2001.</ref> *2004 "Painaja" lühifilm, Toomas Sersern (maakler) *2006 "Sinimäed" dokumentaalfilm, teksti lugeja *2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]", poliitiku hääl *2008 "[[Detsembrikuumus]]", ohvitser Veidesoo *2009 "[[Püha Tõnu kiusamine]]", Urbo *2010 "[[Punane elavhõbe]]", Tom *2011 "[[Rotilõks]]", Valdo *2012 "[[Vasaku jala reede]]" mängufilm, Kärn *2012 "Allveelennud", hääled *2013 "Kolm" lühifilm, Robert *2015 "Kauni epohhi lõpp" ("Конец прекрасной эпохи"), KGB mees *2017 "[[Igitee]]", kinnivõtja *2022 "[[Kalev (film)|Kalev]]", telereporter *2023 "[[Tähtsad ninad]]", Mardimaa *2023 "[[Taevatrepp]]", doktor *2023 "Sireen" lühifilm, Toomas }} === Animafilmid === {{veergude loend|laius=25em| *2003 "Barbarid" *2005 "[[Robotid]]", Rodney<ref>[https://www.postimees.ee/1686577/alati-usaldusvaarne Alati usaldusväärne.] postimees.ee, 28. juuli 2007.</ref> *2005 "Vennad Karusüdamed", August *2007 "Lõpuõhtu" *2009 "Miriami katkine pilt" *2010 "Taevalaul" *2011 "Prohveti sünd" animafilm *2012 "Miriami rohelised täpid" *2012 "Miriami köögikombain" *2013 "Miriami tuulelohe" *2015 "Miriami kodutu koer" *2016 "Elu enne elu" *2017 "Talvelugu", rätsep<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3380/filmograafia/page/1 Taavi Teplenkov.]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas.</ref> }} === Teleseriaalid === {{veergude loend|laius=25em| *2003 "[[Pehmed ja karvased]]" ([[Eesti Televisioon|ETV]], [[Kanal 2]]), Edgar; Juhan; koerad<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/311650/taavi-teplenkov-parim-partner-on-mulle-tiit-sukk- Taavi Teplenkov: Parim partner on mulle Tiit Sukk.] ohtuleht.ee, 14. jaanuar 2009.</ref> *Alates 2006 "[[Õnne 13]]" (ETV), Oliver-Sten Karjus *2007 "[[Kelgukoerad]]" (Kanal 2), August Veerik *2008 "[[Tuulepealne maa]]" (ETV), Sarapiku Jass *2009, 2014 "[[Kättemaksukontor]]" (TV3), Egnar ja Joosep Kapman *2010, 2013 "[[Riigimehed]]" (ETV), sotsiaalse sidususe minister ja esimees *2011–2015 "Heeringas Veenuse õlal" (Kanal 2), Taavi *2012 "[[Nurjatud tüdrukud]]" (TV3), pätt *2015 "[[Keeris]]" (TV3), Karl Looren *2015 "[[Takso (saade)|Takso]]" (Kanal 2), vanaema *2015 "[[Mustad lesed]]" (ETV), Silvia *2018 "[[Hetk ajaloos]]" (ETV), Konstantin Päts *2023– "[[Papsid]]" (Kanal 2, Elisa Huub), Jüri }} == Tunnustus == * [[1997]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[2004]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Väike Ants]] meeskõrvalosatäitjale (Tybalt "Julias", Gilmore ja kleerik "Naises valges", prints, röövel "Lumekuningannas", Matei lavastuses "Polkovnik lendab õhku") * [[2007]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Lemmergas "Voldemaris") * [[2008]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2008 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Suur Ants]] meespeaosatäitjale (Sam lavastuses "Kõik on täis" Poeet "Lõputus kohvijoomises") *[[2011]] – Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (lipukapten "Jaan Umbi loos", Gratiano "Võlanõudjates", T. Stedman Harder "Saatuse heidikute kuus", Robert Preston ja sõdur "Viiendas kolonnis") *2020 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (Geberecht lavastuses „Suur Siberimaa” ja Marmeladov lavastuses „Kuritöö ja karistus”) *2021 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (5. talupoeg, 5-aastane Jüts, Vene, Aadu, Korporant, Õpetaja, 9-aastane Urmas, Signe lavastuses „Talupojad tantsivad prillid ees”) *2022 Käsu-Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale lavastajale (lavastus „Võõrad“)<ref name=draama /> == Tsitaadid == *"Ma pean teda (lavastajat) usaldama, muu polegi oluline. Iga lavastaja teab, mida ta öelda tahab ja mis on vajalik, et näitleja teda usaldaks. Tänapäeval on valdav ikkagi lavastajateater, mitte staariteater, kus igaüks teeb kodus rolli valmis ja mängib kas või tooliga, ilma partnerite ja lavastajata."<ref name="teater /> *"Olen näitlejana ise jõudnud ka elus sinna faasi, kus otsin lihtsust, otsin minimalismi. See on ehk ka protest selle vastu, mida olen koolis õppinud: koolkonna vastu, kus õpetati iga sõnaga midagi väljendama, ning vahel tundub mulle, et Eesti teatris on kõike liiga palju. Kõike ei pea alla joonima, kõike ei pea tegema võimalikult paljude värvidega."<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7651052/kultuuris-kuum-taavi-teplenkov-kui-me-annet-ei-jaga-siis-see-voetakse-ara Taavi Teplenkov: kui me annet ei jaga ...] kultuur.postimees.ee, 19. november 2022.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.draamateater.ee/inimesed/taavi-teplenkov Taavi Teplenkov Draamateatri kodulehel] *[http://www.imdb.com/name/nm1106519/ Taavi Teplenkov andmebaasis IMDb] *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lennud-lavakunstikooli-xviii-lend-1994-1998 Lavakunstikooli XVIII lend (1994-1998).] Videoarhiiv, 12. september 1998 *[[Liina Valdre]] [https://publik.delfi.ee/artikkel/16699970 "Taavi Teplenkov: Et teater mind puudutaks..."] – publik.ee, 17. august 2007 *[[Jaanus Kulli]] [http://www.ohtuleht.ee/311650 "Taavi Teplenkov: "Parim partner on mulle Tiit Sukk.""]. Õhtuleht, 14. jaanuar 2009 *[[Andres Laasik]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51285169 "Taavi Teplenkov hakkab uues telesarjas ministriks"]. Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2010 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-taavi-teplenkov SIIN ME OLEME. Taavi Teplenkov.] Videoarhiiv, 2. november 2010 *[[Aigi Viira]] [http://www.ohtuleht.ee/413449 "Taavi Teplenkov: Ma ei oska laval valetada. Ma pean ise uskuma seda, mida teen."]. Õhtuleht, 5. veebruar 2011 *[[Jüri Aarma]] [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68227359/taavi-teplenkov-kui-laheksin-poliitikasse-nulliksin-ara-eelnenud-too-ega-mojuks-siis-enam-tosiseltvoetavalt?url=%2Fnews%2Fmaaleht%2Felu%2Farticle.php "Taavi Teplenkov: Kui läheksin poliitikasse, nulliksin ära eelnenud töö ega mõjuks siis enam tõsiseltvõetavalt."] maaleht.delfi.ee, 15. märts 2014 *[https://menu.err.ee/1608749758/taavi-teplenkov-lavastajadebuudist-see-on-vaga-suur-risk Taavi Teplenkov lavastajadebüüdist: see on väga suur risk.] menu.err.ee, 13. oktoober 2022 *[[Krister Kivi]] [https://kultuur.postimees.ee/7651052/kultuuris-kuum-taavi-teplenkov-kui-me-annet-ei-jaga-siis-see-voetakse-ara "Taavi Teplenkov: kui me annet ei jaga, siis see võetakse ära."] kultuur.postimees.ee, 19. november 2022 *[[Miikael Raun]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/120255275/eesti-naitlejad-virelevad-taavi-teplenkov-viimasel-ajal-ei-piisa-palgast-soogirahakski "Taavi Teplenkov: viimasel ajal ei piisa palgast söögirahakski."] epl.delfi.ee, 15.detsember 2023 {{JÄRJESTA:Teplenkov, Taavi}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti telenäitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] o4ivkbxi7n3vdhgrr8w88cvv2pwl0gd Francisco Asenjo Barbieri 0 273892 7234740 5568700 2026-09-15T20:58:21Z Kuriuss 38125 7234740 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Francisco Asenjo Barbieri (1823–1894).jpg|pisi|Francisco Asenjo Barbieri]] '''Francisco Asenjo Barbieri''' ([[3. august]] [[1823]] [[Madrid]] – [[19. veebruar]] [[1894]] [[Madrid]]) oli hispaania [[helilooja]], [[dirigent]] ja muusikateadlane. Ta õppis [[Madridi konservatoorium]]is klaverit [[Pedro Albéniz]]i, klarnetit R. Brocki, laulmist [[Baltasar Saldoni]] ja kompositsiooni [[Ramón Carnicer]]i juures aastal [[1837]]. Töötas ooperilaulja ja pianistina, oli sõjaväe-teatriorkestris klarnetimängijana, oli rändteatrite koormeister; asutas aastal [[1847]] ooperit propageeriva ajakirja La Espana musical; oli alates [[1868]] Madridi konservatooriumi harmoonia ja muusikaajaloo professor, rahvusliku ''zarzuela'' üks taaselustajaid, milleks 1856 avati spetsiaalne teater, alates 1866 juhatas Madridi kontserdiühingut; avaldas 1890 suure kogu vanu (15.–16. sajandi) hispaania laule. == Looming == 77 ''zarzuela''<nowiki/>'t, sh "Au ja parukas" 1850, "Mäng tulega" 1851, "Leib ja sõnnid" 1864, "Krooni briljandid" 1854, "Väike habemeajaja Lavapies'st" 1874, "Juan de Urbina" 1876, "Los fusileros" 1884. Mõned on Hispaanias populaarsed tänini. {{JÄRJESTA:Barbieri, Francisco Asenjo}} [[Kategooria:Hispaania heliloojad]] [[Kategooria:Hispaania muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1823]] [[Kategooria:Surnud 1894]] 9ms716fbk2nq1fj9day1e9ncbdnakg2 Karl Hjalmar Branting 0 282501 7234916 7159346 2026-09-16T09:02:21Z Taurus404 80079 7234916 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Karl Hjalmar Branting''' {{Audio|sv-Hjalmar_Branting.ogg|kuula}} ([[23. november]] [[1860]] [[Stockholm]] – [[24. veebruar]] [[1925]] Stockholm) oli [[Rootsi]] poliitik. Ta oli [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei]] juht aastail 1907–1925 ja [[Rootsi peaminister]] kolmel erineval ajajärgul (1920, 1921–1923 ja 1924–1925). Branting oli esimene sotsiaaldemokraatlik peaminister Rootsis. 1921. aastal anti talle ja [[Christian Lange]]le [[Nobeli rahuauhind]]. ==Välislingid== * [https://www.nobelprize.org/prizes/peace/1921/branting/facts/ Nobeli rahuauhinna ametlik leht] {{NobelRahu}} {{JÄRJESTA:Branting, Karl Hjalmar}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1925]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] jvs5n3gk2kjf0uiqlsic18ts6c2xise Tiina Paalme 0 287244 7234970 7200193 2026-09-16T10:04:01Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7234970 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Tiina Paalme''' (sündinud [[23. märts]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on eesti bioloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tiina Palme lõpetas 1978 aastal [[Tallinna 42. Keskkool]]i. 1984 aastal lõpetas [[TÜ|Tartu Ülikooli]] bioloogiaosakonna, bioloogiamagister (1998, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]) väitekiri "Makrovetikate primaarproduktsioon Eesti rannikumeres", 1999–2003 TPÜ doktorant, Ph.D. (ökoloogia, 2005, TLÜ), väitekiri "Nuisance brown macroalga ''Pilayella littoralis'': primary production, decomposition and formation of drifting algal mats" (Tallinn, 2005). Õppis juurde 1995–1997 [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Turu ülikool]]is, 2000 [[Greifswaldi ülikool|Greifswaldi ülikooli]] ökoloogia instituudis. Oli 1984–1990 [[Läänemere Kalamajanduse TUI]] Tallinna osakonna nooremteadur, 1990–93 [[ÖMI|Eesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut]] teadur, 1993– [[TÜ Eesti Mereinstituut|TÜ Eesti Mereinstituudi]] teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: Eesti rannikumere makrovetikate ökofüsioloogia ja primaarproduktsioon. Üle 10 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ===Teoseid=== * Major changes in macroalgae community composition affect the food and habitat preference of Idotea baltica (kaasautor). // Int. Rev. Hydrobiol. 85 (2000) * "In vitro" and "in situ" decomposition of nuisance macroalgae Cladophora glomerata and Pilayella littoralis (kaasautor). // Hydrobiologia, 475/476 (2002) * Growth and production rates of loose-lying and attached forms the red algae Furcellaria lumbricalis and Coccotylos truncatus in Kassari Bay, the West Estonian Archipelago Sea (kaasautorid G. Martin, K. Torn). // Hydrobiol. 554 (2006) * Seasonal changes in biomass, elongation growth and primary production rate of Chara tomentosa in the NE Baltic Sea (kaasautorid G. Martin, K. Torn). // Ann. Bot. Fenn., 43 (2006) * Seasonality pattern of biomass accumulation in a drifting Furcellaria lumbricalis community in the waters of the West Estonian Archipelago, Baltic Sea (kaasautorid G. Martin, K. Torn). // J. Appl. Phyc. 18 (2006) ==Isiklikku== Tiina Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] tütar, [[Toomas Paalme]] õde.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * http://www.sea.ee/Sektorid/merebioloogia/eesti/CV/cv_Tiina.htm * {{ETBL|3}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Tiina}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 4koig9wq6d2x2fo67glv7ajnml5ynrj Toomas Paalme 0 287245 7234955 7234490 2026-09-16T09:40:58Z Sendrasendra 225202 7234955 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Toomas Paalme''' ([[24. juuli]] [[1951]] – [[12. september]] [[2026]] [[Tallinn]]) oli eesti biokeemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridus == Lõpetas 1969 [[Tallinna 42. Keskkool]]i, 1974 [[TPI]] toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, [[Tartu Ülikool]]), väitekiri "''Chlorobium thiosulfatophilum'' metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 [[Helsingi Ülikool]]is. == Töökäik == Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Toomas_Paalme/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> [[Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus|AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse]] juhtivteadur 2005–2015. == Teadustöö == Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. [[Mikrobioloogia Selts]]i liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige. == Tunnustus == * 2014 [[Helsingi Ülikool]]i audoktor * 2015 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed omadused ning nende püsivus" eest == Isiklikku == Toomas Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] poeg, [[Tiina Paalme]] vend.<ref name="ETBL" /> == Teoseid == * Growth efficiency of Saccharomyces cerevisiae on glucose/ethanol media with smooth change in the dilution rate (A-stat) (kaasautor). // Enzyme and Microbial Technology (1997), 20 * Continuous cultivation of insect cells and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Chemistry (1998), 47 * Perspectives of kvass production (kaasautor K. Kasemets). // Toit ja toitumine (2000) 8 * Applications of biotechnology in food engineering (kaasautor). // Toit ja toitumine (2002) 10 * The effect of temperature and pH on the growth of lactic bacteria: a pH-auxostat study (kaasautor). // Int. J. Food Microbiol. 85 (2003), 1–2 * Study of cheese associated lactic acid bacteria under carbohydrate-limited conditions usin D-stat cultivation (kaasautor). // Food Biotechnol. 20 (2006). Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 3–4 == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti entsüklopeedia 14, 350. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 297–298. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Toomas}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] obbgoqcmbocisgzr790dan3nscio0xw 7234956 7234955 2026-09-16T09:41:52Z Sendrasendra 225202 7234956 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Toomas Paalme''' ([[24. juuli]] [[1951]] [[Tallinn]] – [[12. september]] [[2026]]) oli eesti biokeemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridus == Lõpetas 1969 [[Tallinna 42. Keskkool]]i, 1974 [[TPI]] toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, [[Tartu Ülikool]]), väitekiri "''Chlorobium thiosulfatophilum'' metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 [[Helsingi Ülikool]]is. == Töökäik == Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Toomas_Paalme/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> [[Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus|AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse]] juhtivteadur 2005–2015. == Teadustöö == Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. [[Mikrobioloogia Selts]]i liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige. == Tunnustus == * 2014 [[Helsingi Ülikool]]i audoktor * 2015 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed omadused ning nende püsivus" eest == Isiklikku == Toomas Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] poeg, [[Tiina Paalme]] vend.<ref name="ETBL" /> == Teoseid == * Growth efficiency of Saccharomyces cerevisiae on glucose/ethanol media with smooth change in the dilution rate (A-stat) (kaasautor). // Enzyme and Microbial Technology (1997), 20 * Continuous cultivation of insect cells and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Chemistry (1998), 47 * Perspectives of kvass production (kaasautor K. Kasemets). // Toit ja toitumine (2000) 8 * Applications of biotechnology in food engineering (kaasautor). // Toit ja toitumine (2002) 10 * The effect of temperature and pH on the growth of lactic bacteria: a pH-auxostat study (kaasautor). // Int. J. Food Microbiol. 85 (2003), 1–2 * Study of cheese associated lactic acid bacteria under carbohydrate-limited conditions usin D-stat cultivation (kaasautor). // Food Biotechnol. 20 (2006). Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 3–4 == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti entsüklopeedia 14, 350. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 297–298. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Toomas}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 6qwo059v9a8lt5lrmqxlr8e69xlsare 7234959 7234956 2026-09-16T09:44:24Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7234959 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Toomas Paalme''' ([[24. juuli]] [[1951]] [[Tallinn]] – [[12. september]] [[2026]]) oli eesti biokeemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridus == Lõpetas 1969 [[Tallinna 42. Keskkool]]i, 1974 [[TPI]] toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, [[Tartu Ülikool]]), väitekiri "''Chlorobium thiosulfatophilum'' metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 [[Helsingi Ülikool]]is. == Töökäik == Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Toomas_Paalme/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> [[Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus|AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse]] juhtivteadur 2005–2015. == Teadustöö == Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. [[Mikrobioloogia Selts]]i liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige. == Tunnustus == * 2014 [[Helsingi Ülikool]]i audoktor * 2015 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed omadused ning nende püsivus" eest == Isiklikku == Toomas Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] poeg, [[Tiina Paalme]] vend.<ref name="ETBL" /> == Teoseid == * Growth efficiency of Saccharomyces cerevisiae on glucose/ethanol media with smooth change in the dilution rate (A-stat) (kaasautor). // Enzyme and Microbial Technology (1997), 20 * Continuous cultivation of insect cells and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Chemistry (1998), 47 * Perspectives of kvass production (kaasautor K. Kasemets). // Toit ja toitumine (2000) 8 * Applications of biotechnology in food engineering (kaasautor). // Toit ja toitumine (2002) 10 * The effect of temperature and pH on the growth of lactic bacteria: a pH-auxostat study (kaasautor). // Int. J. Food Microbiol. 85 (2003), 1–2 * Study of cheese associated lactic acid bacteria under carbohydrate-limited conditions usin D-stat cultivation (kaasautor). // Food Biotechnol. 20 (2006). Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 3–4 == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti entsüklopeedia 14, 350. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 297–298. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Toomas}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Sündinud 2026]] 54dcmq4zkklz2ai8vmwk02wdl4mdkjg 7234969 7234959 2026-09-16T10:02:10Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ näpuka parandus 7234969 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Toomas Paalme''' ([[24. juuli]] [[1951]] [[Tallinn]] – [[12. september]] [[2026]]) oli eesti biokeemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridus == Lõpetas 1969 [[Tallinna 42. Keskkool]]i, 1974 [[TPI]] toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, [[Tartu Ülikool]]), väitekiri "''Chlorobium thiosulfatophilum'' metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 [[Helsingi Ülikool]]is. == Töökäik == Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Toomas_Paalme/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> [[Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus|AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse]] juhtivteadur 2005–2015. == Teadustöö == Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. [[Mikrobioloogia Selts]]i liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige. == Tunnustus == * 2014 [[Helsingi Ülikool]]i audoktor * 2015 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed omadused ning nende püsivus" eest == Isiklikku == Toomas Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] poeg, [[Tiina Paalme]] vend.<ref name="ETBL" /> == Teoseid == * Growth efficiency of Saccharomyces cerevisiae on glucose/ethanol media with smooth change in the dilution rate (A-stat) (kaasautor). // Enzyme and Microbial Technology (1997), 20 * Continuous cultivation of insect cells and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Chemistry (1998), 47 * Perspectives of kvass production (kaasautor K. Kasemets). // Toit ja toitumine (2000) 8 * Applications of biotechnology in food engineering (kaasautor). // Toit ja toitumine (2002) 10 * The effect of temperature and pH on the growth of lactic bacteria: a pH-auxostat study (kaasautor). // Int. J. Food Microbiol. 85 (2003), 1–2 * Study of cheese associated lactic acid bacteria under carbohydrate-limited conditions usin D-stat cultivation (kaasautor). // Food Biotechnol. 20 (2006). Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 3–4 == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti entsüklopeedia 14, 350. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 297–298. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Toomas}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 915ctzrimnx5cu1clhqfc8b2wouw65o 7234974 7234969 2026-09-16T10:07:24Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7234974 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Toomas Paalme''' ([[24. juuli]] [[1951]] [[Tallinn]] – [[12. september]] [[2026]]) oli eesti biokeemik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> == Haridus == Lõpetas 1969 [[Tallinna 42. Keskkool]]i, 1974 [[TPI]] toiduainete tehnoloogia erialal, bioloogiakandidaat (1987, [[Tartu Ülikool]]), väitekiri "''Chlorobium thiosulfatophilum'' metabolismi uurimine 13C TMR abil". Täiendas end 1993 ja 1994 [[Helsingi Ülikool]]is. == Töökäik == Eesti NSV/Eesti TA Küberneetika Instituudi biokeemia sektori vaneminsener 1974–80, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1980–88, vanemteadur 1988–2001. TTÜs 1990–...: orgaanilise ja biokeemia kateedri tunnitasuline õppejõud, keemiainstituudi lektor 1990–96; toiduainete instituudi toiduainete tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-2021, alates 2021 emeriitprofessor ja vanemteadur.<ref name="ETBL" /><ref>[https://www.etis.ee/CV/Toomas_Paalme/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> [[Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus|AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse]] juhtivteadur 2005–2015. == Teadustöö == Mikroorganismide ja rakukultuuride metabolism; rekombinantsete valkude ekspressioon; kultiveerimismeetodite väljatöötamine ja optimeerimine, metabolismi mudelid; toidu stabiilsuse uuringud. Töötanud välja maailmas laialdaselt kasutuseloleva laboratoorse kultiveerimise programmi FermExperdi (1996); MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse organisatsiooni väljaarendaja ja juhatuse liige; osalenud mitmes EASi eeluuringus ja projektis. Uurimisvaldkond: biokeemia, bio- ja toiduainete tehnoloogia. Uurinud bakteri- ning rakukultuuride metabolismi ja füsioloogiat, kasutades läbivoolukultiveerimist ja ¹³C-tuumamagnetresonantsi. On A-staatsete kultiveerimismeetodite ja fermentatsiooni­protsesside kontrollimise programmi BioExpert loojaid. [[Mikrobioloogia Selts]]i liige. Üle 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Uuendtoidu eksperdikomisjoni liige 2002–...; SA Eesti Teadusfondi keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni liige (toiduteadus) 2006–2012. Mikrobioloogia Seltsi liige. == Tunnustus == * 2014 [[Helsingi Ülikool]]i audoktor * 2015 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed omadused ning nende püsivus" eest == Isiklikku == Toomas Paalme on [[Guido Paalme|Guido]] ja [[Lia Paalme]] poeg, [[Tiina Paalme]] vend.<ref name="ETBL" /> == Teoseid == * Growth efficiency of Saccharomyces cerevisiae on glucose/ethanol media with smooth change in the dilution rate (A-stat) (kaasautor). // Enzyme and Microbial Technology (1997), 20 * Continuous cultivation of insect cells and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Chemistry (1998), 47 * Perspectives of kvass production (kaasautor K. Kasemets). // Toit ja toitumine (2000) 8 * Applications of biotechnology in food engineering (kaasautor). // Toit ja toitumine (2002) 10 * The effect of temperature and pH on the growth of lactic bacteria: a pH-auxostat study (kaasautor). // Int. J. Food Microbiol. 85 (2003), 1–2 * Study of cheese associated lactic acid bacteria under carbohydrate-limited conditions usin D-stat cultivation (kaasautor). // Food Biotechnol. 20 (2006). Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 3–4 == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti entsüklopeedia 14, 350. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 297–298. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paalme, Toomas}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 84aqotwkl35z4ca6jxyp1vomwz2mejx Surm paradiisis 0 291170 7234833 6865221 2026-09-16T02:22:30Z Stephan1000000 127848 | hooaegu = 15 | jagusid = 125 7234833 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = "Surm paradiisis" | originaalnimi = "Death in Paradise" | pilt = | pildiallkiri = <!-- Series titles in holiday style passport stamp --> | žanr = krimidraama | režii = [[Robert Thorogood]] | stsenaarium = | operaator = | produtsent = Matthew Bird | peaosades = <div> * [[Ben Miller]] * [[Sara Martins]] * [[Danny John-Jules]] * [[Gary Carr (näitleja)|Gary Carr]] * [[Élizabeth Bourgine]] * [[Don Warrington]] * [[Kris Marshall]] * [[Joséphine Jobert]] * Tobi Bakare * [[Ardal O'Hanlon]]</div> | riik = {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]]<br />{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | kanal = [[BBC]], [[France 2]] | tootja = <!-- Red Planet Pictures and Atlantique Production, koostöös [[Kudos (production company)|Kudosega]] for the [[BBC]] ja Prantsusmaa Télévisions --> | originaal = 25. oktoober 2011 – | hooaegu = 15 | jagusid = 125 | kestus = 60 minutit | eesti_kanal = <!--Fox Crime--> | tunnusmuusika = | helilooja = [[Magnus Fiennes]] | esitaja = | koduleht = http://www.bbc.co.uk/programmes/b016mw91 | imdb_id = 1888075 | filmiveebi_id = }} "'''Surm paradiisis'''" (originaalpealkiri '''"Death in Paradise"''') on inglise ja prantsuse televisiooni koostööna valmiv komöödia sugemetega telesari. Sarja võtted toimuvad [[Prantsusmaa|Prantsuse]] meretaguses piirkonnas <!-- ülemere territooriumil - Overseas region (prantsuse keeles: Région d'outre-mer) --> [[Guadeloupe]]'is, peaosades on [[Ben Miller]] ja [[Sara Martins]]. Sarja esimene, 8-osaline hooaeg esilinastus 25. oktoobrist kuni 13. detsembrini 2011. Sarja teise, samuti 8-osalise hooaja võtted lõppesid [[2012]]. aasta oktoobris, saated olid ekraanidel [[8. jaanuar]]ist kuni [[26. veebruar]]ini [[2013]].<ref>[http://www.digitalspy.ie/tv/news/a359788/luther-death-in-paradise-to-return-to-bbc-one.html Digital Spy, 12. jaanuar 2012] vaadatud 2012-06-24</ref> [[12. veebruar]]il 2013 teatati sarja jätkumisest kolmanda hooajaga,<ref>{{cite web |url=http://www.radiotimes.com/news/2013-02-12/death-in-paradise-series-three-confirmed |title=Death in Paradise series three confirmed |publisher=Radio Times |date= |accessdate=12.02.2013 |archive-date=2013-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130219063321/http://www.radiotimes.com/news/2013-02-12/death-in-paradise-series-three-confirmed |url-status=dead }}</ref> mis jõudis ekraanidele 2014. aasta jaanuaris.<ref>{{cite web |url=http://www.geektown.co.uk/tvairdates/death-in-paradise/ |title=Death In Paradise |language=inglise |trans-title= |date= |accessdate=3. augustil 2016 |publisher= |website=www.geektown.co.uk}}</ref> Neljas hooaeg esilinastus [[2015]]. aasta 8. jaanuaril, viies hooaeg [[2016]] aasta 7. jaanuaril, kuues hooaeg [[2017]]. aasta 5. jaanuaril, seitsmes hooaeg 2018. aasta 4. jaanuaril ning kaheksas hooaeg 2019. aasta 10. jaanuaril. {{uuenda}} ==Sisu== Süžee keskendub sirgjoonelisele inglise [[politseinik]]ule Richard Poole'ile ([[Ben Miller]]). [[London]]i politseiuurija saadetakse [[Troopikavööde|troopilise]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] väljamõeldud Saint-Marie' saarele lahendama briti politseiniku surmajuhtumit.<ref>[http://www.bbc.co.uk/programmes/b016mw91 BBC One - Death in Paradise]</ref> Eelkäija surmajuhtumi lahendamise järel saab Poole'ist saare politseijõudude uus uurija. Poole'i mõrva järel 3. hooaja alguses määratakse tema asemele vilumatu Londoni uurija [[Humphrey Goodman]] ([[Kris Marshall]]). ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb pealkiri|1888075|Death in Paradise}} [[Kategooria:Suurbritannia kriminaalsarjad‎]] [[Kategooria:Prantsusmaa telesarjad‎]] [[Kategooria:BBC telesaated]] g7z81of513zzm8rkjusdufo8qbruf6d Fred Astaire 0 291223 7234564 6699339 2026-09-15T16:53:46Z Elekes Andor 84249 File:Fred Astaire.png 7234564 wikitext text/x-wiki [[File:Fred Astaire.png|pisi|Fred Astaire (1941)]] '''Fred Astaire''' (sünninimega '''Frederick Austerlitz'''; [[10. mai]] [[1899]] [[Omaha]], [[Nebraska]] – [[22. juuni]] [[1987]] [[Los Angeles]], [[California]]) oli ameerika tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja. Ta esines oma 76 aasta pikkuse karjääri jooksul nii [[Broadway (teater)|Broadway]] teatrilavadel kui ka 31 muusikafilmis. Tema tuntuim tantsupartner oli [[Ginger Rogers]], kellega ta mängis 1930. aastatel üheksas muusikafilmis. Ta mängis filmides peaosi ka koos [[Rita Hayworth]]i ja [[Audrey Hepburn]]iga. [[1949]]. aastal pälvis ta elutöö eest [[au-Oscar]]i. [[1961]]. aastal sai ta [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind|Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna]] ja [[1981]]. aastal Ameerika Filmiinstituudi [[AFI Life Achievement Award|elutöö auhinna]]. [[1999]]. aastal valis [[Ameerika Filmiinstituut]] Astaire'i 20. sajandi parimate meesnäitlejate seas ([[AFI's 100 Years...100 Stars|100 Years...100 Stars]]) viiendale kohale. == Osaline filmograafia == [[Pilt:AdeleFred1921.jpg|pisi|Fred Astaire koos õe Adele'iga 1921. aastal]] {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Eestikeelne pealkiri !! Roll !! Märkused |- | 1933 || "[[Dancing Lady]]" || || Ise-endana || Koos [[Joan Crawford]]iga |- | 1933 || "Flying Down to Rio" || "[[Lend Riosse]]" || Fred Ayres || Koos [[Ginger Rogers]]iga |- | 1934 || "The Gay Divorce" || "[[Lõbus lahutus]]" || Guy Holden || Koos Ginger Rogersiga |- | 1935 || "Roberta" || "[[Roberta]]" || Huck || Koos Ginger Rogersiga |- | 1935 || "Top Hat" || "[[Kõvakübar (film)|Kõvakübar]]" || Jerry Travers || Koos Ginger Rogersiga |- | 1936 || "[[Follow the Fleet]]" || || Bake Baker || Koos Ginger Rogersiga |- | 1936 || "Swing Time" || "[[Svingi aeg]]" || John Garnett || Koos Ginger Rogersiga |- | 1937 || "Shall We Dance" || "[[Kas tantsime?]]" || Peter P. Peters || Koos Ginger Rogersiga |- | 1937 || "A Damsel in Distress" || "[[Hädas preili]]" || Jerry || Koos [[Joan Fontaine]]'iga |- | 1938 || "Carefree" || "[[Muretult]]" || Tony Flagg || Koos Ginger Rogersiga |- | 1939 || "The Story of Vernon and Irene Castle" || "[[Saatus kohtamise teel]]" || Vernon Castle || Koos Ginger Rogersiga |- | 1940 || "[[Broadway Melody of 1940]]" || || Johnny Brett || Koos [[Eleanor Powell]]iga |- | 1940 || "[[Second Chorus]]" || || Danny O'Neill || Koos [[Paulette Goddard]]iga |- | 1941 || "[[You'll Never Get Rich]]" || || Robert Curtis || Koos [[Rita Hayworth]]iga |- | 1942 || "[[Holiday Inn]]" || || Ted Hanover || Koos [[Bing Crosby]]ga |- | 1942 || "[[You Were Never Lovelier]]" || || Robert Davis || Koos Rita Hayworthiga |- | 1943 || "[[The Sky's the Limit]]" || || leitnant Fred Atwill || Koos [[Joan Leslie]]'ga |- | 1945 || "Yolanda and the Thief" || "[[Yolanda ja varas]]" || Johnny Parkson Riggs || Koos [[Lucille Bremer]]iga |- | 1946 || "Ziegfeld Follies" || "[[Ziegfeldi narrused]]" || mitu rolli || Koos [[Gene Kelly]]ga |- | 1946 || "Blue Skies" || "[[Sinitaevas]]" || Jed Potter || Koos Bing Crosbyga |- | 1948 || "[[Easter Parade]]" || || Don Hewes || Koos [[Judy Garland]]iga |- | 1949 || "[[The Barkleys of Broadway]]" || || Josh Barkley || Koos Ginger Rogersiga |- | 1952 || "[[Three Little Words]]" || || Bert Kalmar || Koos [[Vera-Ellen]]iga<br>[[Kuldgloobus]] muusika- või komöödiafilmi parima meespeaosatäitja kategoorias |- | 1950 || "[[Let's Dance]]" || || Donald Elwood || Koos [[Betty Hutton]]iga |- | 1951 || "Royal Wedding" || "[[Kuninglikud pulmad]]" || Tom Bowen || Koos [[Jane Powell]]iga |- | 1952 || "The Belle of New York" || "[[New Yorgi Belle]]" || Charles Hill || Koos Vera-Elleniga |- | 1953 || "The Band Wagon" || "[[Viisikarussell]]" || Tony Hunter || Koos [[Cyd Charisse]]'iga |- | 1955 || "[[Daddy Long Legs]]" || || Jervis Pendleton III || Koos [[Leslie Caron]]iga |- | 1957 || "Funny Face" || "[[Naljakas nägu]]" || Dick Avery || Koos [[Audrey Hepburn]]iga |- | 1957 || "[[Silk Stockings]]" || || Steve Canfield || Koos Cyd Charisse'iga |- | 1959 || "[[On the Beach]]" || || Julian Osborn || |- | 1961 || "[[The Pleasure of His Company]]" || || Biddeford Poole || |- | 1962 || "[[The Notorious Landlady]]" || || Franklyn Ambruster || |- | 1968 || "Finian's Rainbow" || "[[Finiani vikerkaar]]" || Finian McLonergan || |- | 1969 || "[[Midas Run]]" || || Joseph Pedley || |- | 1974 || "The Towering Inferno" || "[[Leegitsev pilvelõhkuja]]" || Harlee Claiborne || [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind]] parima meeskõrvalosatäitja kategoorias<br>[[Kuldgloobus]] parima meeskõrvalosatäitja kategoorias |- | 1976 || "[[The Amazing Dobermans]]" || || Daniel Hughes || |- | 1977 || "[[Un taxi mauve]]" || || doktor Seamus Scully || |- | 1981 || "Ghost Story" || "[[Kummituslugu]]" || Ricky Hawthorne || |} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat}} * {{imdb nimi}} {{JÄRJESTA:Astaire, Fred}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tantsijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koreograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 3cxsxt8a2pb8izjujusu53qgivq2wn5 Vadim Gurnik 0 291402 7234948 6886192 2026-09-16T09:31:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234948 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Vadim Gurnik | pilt = Vadim Gurnik.jpg | täisnimi = Vadim Gurnik | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|4|25}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[väravavaht]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = | noorteaastad1 = -2011| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 = 2009 | mänge1 =6| väravaid1 = 0| klubi1 = → [[FC Elva]] | aastad2 = 2010 | mänge2 =11| väravaid2 =0 | klubi2 = → [[Valga FC Warrior]] | aastad3 = 2011- | mänge3 =0| väravaid3 =0 | klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 = 2011- | mänge4 =14| väravaid4 =0 | klubi4 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2012- | mänge5 =1| väravaid5 =0 | klubi5 = → [[Tallinna FC Flora III]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 2. juuli 2012 | koondiseaastad1 = 2009 | koondisemänge1 = 5 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U-17]] | koondiseaastad2 = 2011- | koondisemänge2 = 9 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondis_seisuga = 28. juuni 2012 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Vadim Gurnik''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1993]]) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]). Ta mängib [[Eesti]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora III]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|2 |align=center|0 |- |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|12 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|11 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[FC Elva]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|6 |align=center|0 |} ==Koondisekarjäär== Ta on kutsutud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] koondisse, mis osaleb kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/8367 Vadim Gurnik jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Gurnik, Vadim}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] mcv7mlcqgxj1mw4fxbmjcoip2z7a5fq Trevor Elhi 0 292935 7234831 5637715 2026-09-16T01:29:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234831 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Trevor Elhi | pilt = | täisnimi = Trevor Elhi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|4|11}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 177 cm | positsioon = [[vasakkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FCI Levadia]] | särginumber = 22 | noorteaastad1 =2001–2005 | noorteklubi1 = [[JK Kotkas Juunior]] | noorteaastad2 =2006–2009 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad1 =2009–2012 | mänge1 = 93 | väravaid1 = 28| klubi1 = → [[Tallinna FC Levadia II]] | aastad2 =2010–2012 | mänge2 = 21 | väravaid2 = 8 | klubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad3 =2013–2015 | mänge3 = 105| väravaid3 = 8 | klubi3 = [[Tallinna FC Infonet]] | aastad4 =2016–2018 | mänge4 = 76 | väravaid4 = 5| klubi4 = [[Nõmme Kalju FC]] | aastad5 =2016 | mänge5 = 11 | väravaid5 = 2 | klubi5 = [[Nõmme Kalju FC U21]] | aastad6 =2019 | mänge6 = 0 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Vratsa Botev]] | aastad7 =2019 | mänge7 = 16 | väravaid7 = 0 | klubi7 = [[Seinäjoki JK]] | aastad8 =2020– | mänge8 = 2 | väravaid8 = 0 | klubi8 = [[Tallinna FCI Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. mai 2020 | koondiseaastad1 =2008 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2009 | koondisemänge2 = 8 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2010 | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 =2010–2012| koondisemänge4 = 14| koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 =2013–2014| koondisemänge5 = 18| koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad6 =2013–2016| koondisemänge6 = 6 | koondiseväravaid6 = 0 | koondis6 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad7 =2016– | koondisemänge7 = 9 | koondiseväravaid7 = 0 | koondis7 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 15. jaanuar 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Trevor Elhi''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1993]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]]. ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Elhi [[22. november|22. novembril]] [[2016]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Antigua ja Barbuda jalgpallikoondis|Antigua ja Barbuda]] vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20161130111134/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1837 Antigua ja Barbuda – Eesti 0:1 (0:1)</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi veel [[Martin Miller]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 19. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Levadia]] |[[Meistriliiga 2009|2009]] |[[Meistriliiga]] |0||0||0||0||0||0||0||0||0||0 |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] |Meistriliiga |0||0||1||0||0||0||0||0||1||0 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |Meistriliiga |16||4||1||0||0||0||0||0||17||4 |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] |Meistriliiga |5||0||3||8||0||0||0||0||8||8 |- !colspan="2"|Kokku !21!!4!!5!!8!!0!!0!!0!!0!!26!!12 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Levadia II]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |12||2||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||12||2 |- |[[Esiliiga 2010|2010]] |Esiliiga |31||9||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||31||9 |- |[[Esiliiga 2011|2011]] |Esiliiga |23||14||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||23||14 |- |[[Esiliiga 2012|2012]] |Esiliiga |27||3||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||27||3 |- !colspan="2"|Kokku !93!!28!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!93!!28 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Infonet]] |[[Meistriliiga 2013|2013]] |[[Meistriliiga]] |36||4||2||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||38||4 |- |[[Meistriliiga 2014|2014]] |Meistriliiga |35||3||5||3||colspan="2"|–||colspan="2"|–||40||6 |- |[[Meistriliiga 2015|2015]] |Meistriliiga |34||1||3||10||colspan="2"|–||colspan="2"|–||37||11 |- !colspan="2"|Kokku !105!!8!!10!!13!!0!!0!!0!!0!!115!!21 |- |rowspan="3"|[[Nõmme Kalju FC]] |[[Meistriliiga 2016|2016]] |[[Meistriliiga]] |14||1||3||1||0||0||1||0||18||2 |- |[[Meistriliiga 2017|2017]] |Meistriliiga |27||0||4||0||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||32||0 |- !colspan="2"|Kokku !41!!1!!7!!1!!1!!0!!1!!0!!50!!2 |- |rowspan="3"|[[Nõmme Kalju FC U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |11||2||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||11||2 |- |[[Esiliiga B 2017|2017]] |[[Esiliiga B]] |2||2||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||2||2 |- !colspan="2"|Kokku !13!!4!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!13!!4 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !273!!45!!22!!22!!1!!0!!1!!0!!297!!67 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 30. mai 2018'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2016||1||0 |- |2017||3||0 |- |2018||3||0 |- !Kokku||7||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Levadia: * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]] ;Tallinna FC Levadia II: * [[Esiliiga]]: [[Esiliiga 2009|2009]], [[Esiliiga 2010|2010]] ;Nõmme Kalju *[[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2018|2018]] ===Koondis=== ;Eesti U21: * [[U-21 Balti turniir|Balti turniir]]: [[U-21 Balti turniir 2014|2014]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/13279 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/trevor-elhi/profil/spieler/133105 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/13279 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Elhi, Trevor}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:FCI Tallinna jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] da9x7vffq13bzx5qtrhmw9q43uxblc3 Mart Mardisalu 0 295629 7234567 7227802 2026-09-15T16:54:17Z Kuriuss 38125 Koloskoopiaeksperiment 7234567 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mardisalu, Mart.IMG 8352.JPG|pisi|Mart Mardisalu Londoni olümpiamedalistide tervituspeol Tallinnas Vabaduse väljakul 13. augustil 2012]] '''Mart Mardisalu''' (sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1968]] [[Loksa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja meelelahutaja. ==Haridus== Mardisalu on õppinud [[Loksa Keskkool]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ning seejärel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist (lõpetamata).<ref name="mart-mardi">[https://telekraat.ee/biograafiad/mart-mardisalu/ Mart Mardisalu] Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 03.07.2024.</ref> ==Töö ajakirjanikuna== Ta on töötanud [[Saatejuht|saatejuhi]] ja [[toimetaja]]na [[Eesti Televisioon]]is (1990–1994), [[Raadio Top|Raadios Top]] (1992–1995, sel perioodil tegi lühikest aega saateid ka [[Tipp TV|Tipp TV-s]]) ning [[Raadio 2|Raadio 2-s]] (1995–1998) ja raadiojaamas [[Sky Plus]].<ref name="seitsmeste">[https://elu24.postimees.ee/3289255/seitsmeste-uudiste-juhiks-saab-mart-mardisalu «Seitsmeste uudiste» juhiks saab Mart Mardisalu]. Postimees/Elu24, 10.08.2015.</ref> Ta kuulus ka 2005. aastal tööd alustanud [[Raadio 3]] saatejuhtide algkoosseisu.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51010276/esmaspaeval-alustab-tood-meelelahutuslik-raadiojaam-raadio-3 Esmaspäeval alustab tööd meelelahutuslik raadiojaam Raadio 3] Eesti Päevaleht, 11.05.2005.</ref> Aastatel 1996–2021 tegi ta saateid telekanalis [[TV3]] ning oli 2015–2021 TV3 uudistetoimetuse juhataja. 2024. aastast on ta teinud saateid [[Vikerraadio]]s, [[Kanal 2]]-s ja [[Kuku Raadio]]s. Ta on üks telesaate "Täistund" autoreid ja saatejuhte. Alates 2025. aasta kevadest on ta ajakirjanduspraktikuna jaganud oma teadmisi ja kogemusi [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teletoimetaja-saatejuhi mikrokraadi õppekava õppuritele.<ref>[https://www.tlu.ee/bfm/uudised/avame-uue-mikrokraadi-oppekava-toimetaja-saatejuhi-erialale Avame uue mikrokraadi õppekava toimetaja-saatejuhi erialale] Tallinna Ülikooli koduleht. 18.11.2024.</ref> ===Töö telekanalis TV3=== Aastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina [[TV3|TV3-s]], algul jalgpallireporteri ja "TV Bingo" saatejuhina ning alates 2002. aasta sügishooajast mälumängu "[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillak]]" saatejuhina. 1997. aasta sügisest toimetas ja juhtis ta autorisaadet "Täna õhtul Mart Mardisalu".<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50745091/tana-ohtul-mart-mardisalu-tv-3-kell-2230 Täna õhtul Mart Mardisalu: TV 3, kell 22.30] Eesti Päevaleht, 07.10.1997.</ref> Saade kutsus esile vastuolulist kriitikat ja piirdus ühe hooajaga.<ref>Raimu Hanson. [https://www.postimees.ee/2522191/telearvustus-palju-talki-vahe-show-d Telearvustus. Palju talki, vähe show'd] Postimees.ee, 09.10.1997.</ref><ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/86392/mardisalu-taas-lavale Mardisalu taas lavale] Õhtuleht.ee, 30.11.1999.</ref> 1998. aastal pälvis Mart Mardisalu [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidult]] aasta pealtvaataja auhinna.<ref>[https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-aasta-sumboolne-koondis-ja-teised-laureaadid-n16939?siteacc=ejl Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid] Eesti Jalgpalli Liidu koduleht. 05.02.2020.</ref> 2011. aastast oli ta TV3 "[[Seitsmesed uudised|Seitsmeste uudiste]]" toimetaja-saatejuht ning 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka TV3 uudistetoimetuse juhataja.<ref name="seitsmeste" /> TV3 uudistetoimetuse töö kõrvalt kommenteeris Mardisalu koos [[Indrek Kannik]]uga alates 2015. aastast UEFA Meistrite Liiga jalgpalliülekandeid ka telekanalites [[TV6]] ja [[Viasat Sport Baltic]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/72591891/mart-mardisalu-kommenteerimise-juurde-naasmine-on-nagu-kohtumine-vana-armastusega Mart Mardisalu: kommenteerimise juurde naasmine on nagu kohtumine vana armastusega] Delfi Sport, 01.10.2015.</ref> 2018. aastal kuulus ta TV 3 esindajana [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA)]] 2018 gala korraldajate ja žürii hulka.<ref>[https://menu.err.ee/690134/efta-galat-jagati-kanalite-vahel-noole-kaardimangu-ja-kaesurumise-teel-tulemuseks-jai-viik EFTA galat jagati kanalite vahel noole-, kaardimängu ja käesurumise teel, tulemuseks jäi viik] ERR Menu, 16.03.2018.</ref> Ühtlasi oli ta töö eest "[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]" esitatud kandideerima parima telesaatejuhi auhinnale.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4410281/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhinnad-2018-nominendid-vaata-kes-auhindadele-kandideerivad Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2018 nominendid, vaata, kes auhindadele kandideerivad] Postimees/Elu24, 15.02.2018.</ref> ===Gruusia-Eesti=== 2008. aastal, kohe [[Gruusia sõda|Gruusia sõja]] puhkemise järel, kutsus Mardisalu avaliku üleskutsega artiklis "Ei ole üksi ükski maa" eesti rahvast avaldama gruusia rahvale toetust [[Öölaulupidu|öölaulupeol]] "[[Märkamisaeg]]".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/19575025/mart-mardisalu-ei-ole-uksi-ukski-maa Mart Mardisalu: Ei ole üksi ükski maa] Delfi, 13.08.2008.</ref> Alates 2021. aasta teisest poolest elas ta abikaasa töö tõttu perega [[Gruusia]]s.<ref name="aastaid-gr">Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120301807/aastaid-gruusias-elanud-mart-mardisalu-me-voiks-oma-oiguste-eest-seista-sama-julgelt-kui-grusiinid Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid] Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.</ref> Elust Gruusias ja Gruusia ühiskonna probleemidest on ta teinud ülevaateid näiteks [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] saadetes "Kuku pärastlõuna"<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/reede-parastlouna/141845 Reede pärastlõuna: Mart Mardisalu - elust Gruusias] Kuku Raadio, 18.11.2022.</ref><ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/178222 Kuku pärastlõuna: Mart Mardisalu. Olukord Gruusias] Kuku Raadio, 03.05.2024.</ref>, ETV saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]"<ref>[https://jupiter.err.ee/1609342755/protestid-gruusias Ringvaade: Protestid Gruusias] ERR Jupiter, 14.05.2024.</ref>, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]]<ref name="aastaid-gr" /> ja Vikerraadio päevakajalistes saadetes.<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609336814/mart-mardisalu-ida-ja-laane-vastasseisust-gruusias Mart Mardisalu. Ida ja lääne vastasseisust Gruusias] Vikerraadio, 09.05.2024.</ref> Alates 2024. aasta suvest elab ta taas peamiselt Eestis. Ta juhtis [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude]] stuudiosaateid telekanalis Kanal 2 ja tegi raadiosaateid Vikerraadios.<ref name="vikerraadi">[https://menu.err.ee/1609375508/vikerraadio-suvekavaga-liituvad-uued-tegijad Vikerraadio suvekavaga liituvad uued tegijad] ERR Menu, 19.06.2024.</ref><ref name="aastaid-gr" /> 2024. aasta septembrist juhib ta vaheldumisi [[Neeme Raud|Neeme Rauaga]] Kuku raadio pärastlõunast programmi.<ref>[https://web.archive.org/web/20240902095327/https://kuku.pleier.ee/uudised/kuku-parastlouna-uued-saatejuhid-on-neeme-raud-ja-mart-mardisalu ”Kuku pärastlõuna” uued saatejuhid on Neeme Raud ja Mart Mardisalu] Kuku Raadio koduleht, 02.09.2024.</ref> ===Töö Eesti Rahvusringhäälingus=== Mart Mardisalu alustas televisioonitööd ja üldse ajakirjanikukarjääri 1990. aastal Eesti Televisioonis. Tema esimene suurem töö oli noortele mõeldud muusikauudiste saatesari "Playback" (kaassaatejuhina koos [[Ülari Kirsipuu]]ga) aastatel 1991–1993.<ref>[https://web.archive.org/web/20180514065121/http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Tuntud_inimesi Tuntud inimesi]. Laurentsiuse Seltsi veebileht. (Vaadatud 13.05.2018.)</ref> Aastatel 1995–1998 tegi ta raadiosaateid Raadio 2-s. 1996. aastal sai just Raadios 2-s pärast paari esituskorda eetrikeelu tema (hilisemates versioonides koos [[Riho Sibul]]aga) esitatud kaverlugu "Kokaiin", mille aluseks olnud originaal on kuulunud [[Eric Clapton]]i repertuaari. Laul sai eetrikeelu eestikeelsete sõnade (autorid Mart Mardisalu ja [[Kaarel Kose]]) tõttu, mida võivat tõlgendada uimastipropagandana. Pretsedent mõjus aga loole hoopis reklaamina, kuna teised raadiojaamad jätkasid laulu esitamist ning teemat käsitleti põhjalikumalt ETV telesaates "Õhtune ekspress", kus anti oma seisukohtade põhjendamiseks sõna mõlemale konflikti osapoolele.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtune-ekspress-6 ETV saade "Õhtune ekspress"] ERR Arhiiv, 18.10.1996.</ref><ref>Konstantin Kuningas. [https://kultuur.postimees.ee/4228781/aja-auk-mulle-sa-mulle-sa-kokaiin Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin] Postimees Kultuur, 02.09.2017.</ref> 1998. aastal juhtis ta koos [[Mati Talvik]]uga ETV-s saatetsüklit "Rockrapsoodia". Ta juhtis ühe saatejuhina ka ETV pühapäevahommikust koguperesaadet "Hommiku TV" ja oli aastatel 2000–2002 "Bingo loto" saatejuht. 2024. aastal jõudis Mardisalu ringiga taas [[Eesti Rahvusringhääling]]usse, kus tegi autori ja saatejuhina Vikerraadios peamiselt 1990. aastate eluolu ja suuri ühiskondlikke muudatusi meenutavat saatesarja "Läks aga läände".<ref name="vikerraadi" /> ===Eksperiment Kanal 2 saates "Täistund"=== Üks tema enim vastukaja saanud saatelõike läks eetrisse 2025. aasta mais, kui ta käsitles "Täistunnis" [[Jämesoolevähk|soolevähi]] sõeluuringut ning nõustus teleekraanil avalikustama tema enda peal eksperimendi korras meditsiinilise protseduuri [[koloskoopia]] tegemist ja selle tulemusi. Pöördelise üllatusena selgus, et temal kui ilma varasemate sooletalitluse kaebusteta isikul avastati koloskoopilise uuringuga koguni kolm healoomulist kasvajat ([[adenoom]]i), mis potentsiaalsete vähitekitajatena kohe sama protseduuri käigus ka eemaldati.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dVxO6RAhTi0 "Täistund" - Mart Mardisalu teeb ise läbi kõik olulised protseduurid soolevähi diagnostikaks] Täistund – Kanal 2, 15.05.2025.</ref><ref>[https://seirekliinik.ee/meediakajastused/ Meediakajastused] Medicumi seirekliiniku kodulehel. Vaadatud 15.09.2026.</ref> ==Tegevus meelelahutajana== Mart Mardisalu tegutses 1990. aastatel [[diskor]]ina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120255520/2-quick-starti-juubelikontserdil-naaseb-ule-25-aasta-dj-pulti-mart-mardisalu 2 Quick Starti juubelikontserdil naaseb üle 25 aasta DJ-pulti Mart Mardisalu] Kroonika/Delfi, 14.12.2023.</ref> Tema diskoõhtud "Marty's party" Pirita klubis Piraat<ref>Kontsert. Eesti Sõnumid, 07.07.1994.</ref> olid legendaarsed ning tõid kohale nii palju publikut, et vahel tuli pidu ümber kolida kõrval asunud spordihalli.<ref>Rasmus Rebase. [https://elu24.postimees.ee/8432871/peogalerii-korralik-moll-mart-mardisalu-astus-telliskivi-lokaalis-glam-dj-puldi-taha Peogalerii ⟩ Korralik möll! Mart Mardisalu astus Telliskivi lokaalis Gläm DJ puldi taha] Postimees/Elu24, 14.03.2026.</ref> Ta on esinenud soololauljana ning mänginud [[Klahvpillid|klahvpille]] [[Ansambel (muusika)|ansamblites]] Malibu ja [[Compromise Blue]].<ref name="mart-mardi" /> Ta on korraldanud [[meelelahutus]]üritusi ning olnud paljude ürituste õhtujuht või [[konferansjee]]. 1990. aastate teisel poolel oli ta muusikaproduktsiooniettevõtte [[Aidem Pot]] direktor.<ref>Piret Tali. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50727400/maarja-liis-esitles-oma-jogurtit Maarja-Liis esitles oma jogurtit] Delfi Ärileht, 11.06.1996.</ref> Kui 2005. aasta jaanuaris loodi Üritusturundusagentuuride Liit, siis oli Mardisalu oma ettevõttega ProMaMa üks liidu asutajaid ja kuulus ka liidu juhatusse.<ref>Ürituste korraldajad liitusid. Äripäev/Firmapidu, 06.04.2005.</ref> ===Laulja ja kontserdikorraldajana=== Mardisalu on esitanud lauljana nii [[popmuusika|pop-]] kui ka [[Džäss|džässmuusikat]], andnud soolokontserte ja osalenud kontserdiprojektides. Novembris 1995 oli Eestis raadiojaamade ja muusikaedetabelite esikohahitt räpplugu "Varumees", mida esitasid Mart Mardisalu ja [[Hedvig Hanson]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaheraudne-kaheraudne-mart-mardisalu-varumees "Kaheraudne". Mart Mardisalu. "Varumees"]. ETV saate "Kaheraudne" helifail ERR-i arhiivis. 11.11.2007.</ref> Koos Hedvig Hansoni, [[Maarja-Liis Ilus]]a ja [[Pearu Paulus]]ega laulis ta toona ETV telesaadetes ka talve- ja jõululaule. 1997. aastal esines ta lauljana Eesti Televisiooni saatesarjas "Säravad tähed".<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/saravad-tahed-eesti-ansamblid-ja-solistid-esitavad-joululaule Säravad tähed: Eesti ansamblid ja solistid esitavad jõululaule]. ETV saate "Säravad tähed" videosalvestis ERR-i arhiivis. 31.12.1997.</ref> 1996. aastal tegi ta laulja ja kaaskorraldajana kaasa kontserdisarjas "Suvest suveni". Peale tema astusid seal üles [[2 Quick Start]], [[Nancy]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Ivo Linna]] ja [[Hedvig Hanson]].<ref>Gethe Rohumägi. [https://diktor.geenius.ee/rubriik/eesti/nostalgiline-video-1990-ndatest-verinoored-anneli-lahe-ja-peauru-paulus-saates-tv-bingo/ Nostalgiline video 1990-ndatest: verinoored Anneli Lahe ja Peauru Paulus saates “TV Bingo”] Geenius.ee/Diktor, 08.11.2018.</ref> Mardisalu on solistina laulnud nii [[Estonian Dream Big Band]]i<ref>[https://kultuur.postimees.ee/1769857/eesti-parim-d-assorkester-saab-kumme Eesti parim džässorkester saab kümme] Postimees Kultuur, 14.03.2008.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/4183961/paris-piinlik-laura-poldvere-ajas-kaks-marti-segamini Päris piinlik! Laura Põldvere ajas kaks Marti segamini!] Postimees/Elu24, 20.07.2017.</ref> ja [[Bel-Etage Swingorkester|Bel-Etage Swingorkestri]]<ref>[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende Villas meeleolukad jazziõhtud] Jazzkaare koduleht, 28.06.2006.</ref> kui ka ansamblite [[Modern Fox]] ja [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] saatel. Ta on korduvalt laulnud duetti 2002. aasta [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitnud lätlanna [[Marija Naumova|Marie N-iga]], sealhulgas 2005. aastal toimunud mälestuskontsertidel "[[Frank Sinatra]] – Ameerika legend", kus nende esituses kõlas ka Frank ja [[Nancy Sinatra]] maailmakuulsaks lauldud duett "[[Somethin' Stupid]]". Frank Sinatra loomingu austajana ja tema eluloo hea tundjana aitas Mardisalu koostada kontserdi sõnalist sisu ja oli selle kontserdi konferansjee.<ref>Christel Karits. [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/12/15/kontsert-sinatra-sunnipaevaks Kontsert Sinatra sünnipäevaks] Äripäev, 16.12.05.</ref> Mardisalu on mitmel aastal esinenud muusikafestivalil [[Augustibluus]] lauljana ning olnud selle festivali konferansjee.<ref>[https://elu24.postimees.ee/2866457/jan-uuspold-juhib-augustibluusi Jan Uuspõld juhib Augustibluusi!] Postimees/Elu24, 24.07.2014.</ref> [[Jazzkaar]]e kontsertidel on ta esitanud [[Raimond Valgre]]<ref>[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende villas meeleolukad jazziõhtud] Festivali Jazzkaar koduleht. 28.06.2006.</ref> ja [[Louis Armstrong]]i<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/91147/jazzkaar-viib-kontserdid-ka-koolidesse-ja-avab-uue-d382assiklubi Jazzkaar viib kontserdid ka koolidesse ja avab uue džässiklubi] Õhtuleht.ee, 13.04.2000.</ref> loomingut. 2009. aastal andis ta välja enda esitatud lauludega [[CD]] "Kui su hing on noor!" (MFM Records OÜ, 2009), mille pühendas maestro [[Eri Klas]]ile. Plaadi nimilooks on Frank Sinatra lugu, mida Mardisalu esitab [[Duett|duetis]] Eri Klasiga.<ref>[http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25752 Mart Mardisalu, Kui su hing on noor! [CD]]. Laseringi veebileht.</ref> 2020. aastal osales Mardisalu võistlejana TV3 meelelahutussaates "[[Maskis laulja]]", kus kehastas Putukat ja saavutas kolmanda koha. Ka seal esitas ta ühe palana Frank Sinatra repertuaari kuulunud laulu "My Way".<ref name="ei-ole-voi">[https://sky.ee/ei-ole-voimalik-putukas-maski-alt-koorus-valja-toeline-eesti-telelegend Ei ole võimalik! Putukas maski alt koorus välja tõeline Eesti telelegend]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 03.05.2020.</ref><ref>[https://play.tv3.ee/clips/maskis-laulja-putukas-my-way,clip-2694508 Maskis laulja: Putukas –„My way"] TV3 Play. 03.05.2020.</ref> ===Õhtujuhina=== 2000. aastal oli ta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuht<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/aasta-muusikaauhinnad-2000 Aasta muusikaauhinnad 2000] ERR Arhiiv, 03.03.2001.</ref>, 2021. aastal tänugala "Eestimaa uhkus" kaasõhtujuht<ref>Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92143647/eestimaa-uhkus-tuleb-taas “Eestimaa uhkus” tuleb taas] Maaleht.ee. 07.01.2021.</ref> ning 2023. ja 2024. aastal sportlaste auhinnagala "[[Spordiaasta tähed]]" õhtujuht<ref>[https://kanal2.ee/et/t/9614/spordiaasta-taehed-2023 "Spordiaasta tähed 2023"] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 04.07.2024.</ref><ref>[https://kanal2.ee/et/t/10787/spordiaasta-taehed-2024 Spordiaasta tähed] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 23.01.2025.</ref>. 2003. aastal juhtis ta [[Tallinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]] [[Euroopa päev]]a üritusi. Sealsamas toimus Mardisalu juhitud televiktoriini "Kuldvillak" avalik salvestus, kus võistlesid [[riigikantselei]] [[Euroopa Liidu sekretariaat|Euroopa Liidu sekretariaadi]] juhataja [[Henrik Hololei]], [[Riigikogu]] liige [[Tiit Matsulevitš]] ning [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] peadirektor [[Siim Raie]]. (Hololei ja Matsulevitš jäid 3850 punktiga esimest ja teist kohta jagama.)<ref>Kaarel Kaas. [https://www.postimees.ee/2019507/ruffus-rokkis-raekoja-platsil-europaeva-ohtusse Ruffus rokkis Raekoja platsil europäeva õhtusse] Postimees.ee, 09.05.2003.</ref> 2004., 2008. ja 2012. aastal juhtis ta [[Eesti olümpiamängudel|Eesti olümpiasangarite]] piduliku vastuvõtu üritusi Tallinnas.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%B5htujuht%20Mart%20Mardisalu&type=photo&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all&includeTranscription=false Olümpialaste vastuvõtt Vabaduse väljakul]. ERR Arhiiv, 13.08.2012.</ref> ===Ajakirja Kroonika aasta seksikaim=== Mardisalu valiti 2000. aastal [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lugejate hääletusel aasta seksikaimaks meheks.<ref name="ei-ole-voi" /> Teda kui avaliku elu tegelast on meedias nimetatud isegi Eesti [[James Bond]]iks<ref>[https://melu.goodnews.ee/mart-mardisalu-on-uus-james-bond/ Mart Mardisalu on uus James Bond] Uued Uudised, 26.05.2016.</ref>, kuid ta enda kinnitusel on tema suur eeskuju nii muusikas kui ka elus olnud Frank Sinatra.<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/paaris-mang/186904 "Paaris/Mäng. Mart Mardisalu"] Kuku Raadio saade, 08.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Mart Mardisalul on varasemast abielust ja kooselust kolm täiskasvanud poega. Aastatel 1999–2005 oli tema elukaaslane aeroobikatreener [[Riina Suhotskaja]] (Kajari).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/11916349/suhotskaja-ja-mardisalu-laksid-lahku Suhotskaja ja Mardisalu läksid lahku] Kroonika/Delfi, 03.01.2006.</ref> Mart Mardisalu on abielus [[suursaadik]] [[Riina Kaljurand|Riina Kaljurannaga]].<ref name="aastaid-gr" /> Paaril on 2013. aastal sündinud tütar.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1318736/mart-mardisalu-sai-kolmandat-korda-isaks Mart Mardisalu sai kolmandat korda isaks]. Postimees/Elu24, 01.08.2013.</ref> Ka Mart Mardisalu õde [[Marge Mardisalu-Kahar]] on suursaadik.<ref name="aastaid-gr" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108354 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Ei saa ma silmi su pealt""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. juuli 2004 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108471 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu & Hedvig Hanson – "Varumees""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 23. märts 2015 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108584 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Kolm münti""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 4. september 2015 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108602 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Jääb kestma muusika""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 19. september 2016 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108619 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Kokaiin""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 16. detsember 2016 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/111418 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Su silmi suudlen""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 3. november 2021 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/167218 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Talvelaul""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. detsember 2023 {{JÄRJESTA:Mardisalu, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] p0li3iew1gur5ipal1tkydo695ck80f 7234568 7234567 2026-09-15T17:04:36Z Kuriuss 38125 7234568 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mardisalu, Mart.IMG 8352.JPG|pisi|Mart Mardisalu Londoni olümpiamedalistide tervituspeol Tallinnas Vabaduse väljakul 13. augustil 2012]] '''Mart Mardisalu''' (sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1968]] [[Loksa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja meelelahutaja. ==Haridus== Mardisalu on õppinud [[Loksa Keskkool]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ning seejärel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist (lõpetamata).<ref name="mart-mardi">[https://telekraat.ee/biograafiad/mart-mardisalu/ Mart Mardisalu] Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 03.07.2024.</ref> ==Töö ajakirjanikuna== Ta on töötanud [[Saatejuht|saatejuhi]] ja [[toimetaja]]na [[Eesti Televisioon]]is (1990–1994), [[Raadio Top|Raadios Top]] (1992–1995, sel perioodil tegi lühikest aega saateid ka [[Tipp TV|Tipp TV-s]]) ning [[Raadio 2|Raadio 2-s]] (1995–1998) ja raadiojaamas [[Sky Plus]].<ref name="seitsmeste">[https://elu24.postimees.ee/3289255/seitsmeste-uudiste-juhiks-saab-mart-mardisalu «Seitsmeste uudiste» juhiks saab Mart Mardisalu]. Postimees/Elu24, 10.08.2015.</ref> Ta kuulus ka 2005. aastal tööd alustanud [[Raadio 3]] saatejuhtide algkoosseisu.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51010276/esmaspaeval-alustab-tood-meelelahutuslik-raadiojaam-raadio-3 Esmaspäeval alustab tööd meelelahutuslik raadiojaam Raadio 3] Eesti Päevaleht, 11.05.2005.</ref> Aastatel 1996–2021 tegi ta saateid telekanalis [[TV3]] ning oli 2015–2021 TV3 uudistetoimetuse juhataja. 2024. aastast on ta teinud saateid [[Vikerraadio]]s, [[Kanal 2]]-s ja [[Kuku Raadio]]s. Ta on üks telesaate "Täistund" autoreid ja saatejuhte. Alates 2025. aasta kevadest on ta ajakirjanduspraktikuna jaganud oma teadmisi ja kogemusi [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teletoimetaja-saatejuhi mikrokraadi õppekava õppuritele.<ref>[https://www.tlu.ee/bfm/uudised/avame-uue-mikrokraadi-oppekava-toimetaja-saatejuhi-erialale Avame uue mikrokraadi õppekava toimetaja-saatejuhi erialale] Tallinna Ülikooli koduleht. 18.11.2024.</ref> ===Töö telekanalis TV3=== Aastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina [[TV3|TV3-s]], algul jalgpallireporteri ja "TV Bingo" saatejuhina ning alates 2002. aasta sügishooajast mälumängu "[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillak]]" saatejuhina. 1997. aasta sügisest toimetas ja juhtis ta autorisaadet "Täna õhtul Mart Mardisalu".<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50745091/tana-ohtul-mart-mardisalu-tv-3-kell-2230 Täna õhtul Mart Mardisalu: TV 3, kell 22.30] Eesti Päevaleht, 07.10.1997.</ref> Saade kutsus esile vastuolulist kriitikat ja piirdus ühe hooajaga.<ref>Raimu Hanson. [https://www.postimees.ee/2522191/telearvustus-palju-talki-vahe-show-d Telearvustus. Palju talki, vähe show'd] Postimees.ee, 09.10.1997.</ref><ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/86392/mardisalu-taas-lavale Mardisalu taas lavale] Õhtuleht.ee, 30.11.1999.</ref> 1998. aastal pälvis Mart Mardisalu [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidult]] aasta pealtvaataja auhinna.<ref>[https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-aasta-sumboolne-koondis-ja-teised-laureaadid-n16939?siteacc=ejl Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid] Eesti Jalgpalli Liidu koduleht. 05.02.2020.</ref> 2011. aastast oli ta TV3 "[[Seitsmesed uudised|Seitsmeste uudiste]]" toimetaja-saatejuht ning 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka TV3 uudistetoimetuse juhataja.<ref name="seitsmeste" /> TV3 uudistetoimetuse töö kõrvalt kommenteeris Mardisalu koos [[Indrek Kannik]]uga alates 2015. aastast UEFA Meistrite Liiga jalgpalliülekandeid ka telekanalites [[TV6]] ja [[Viasat Sport Baltic]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/72591891/mart-mardisalu-kommenteerimise-juurde-naasmine-on-nagu-kohtumine-vana-armastusega Mart Mardisalu: kommenteerimise juurde naasmine on nagu kohtumine vana armastusega] Delfi Sport, 01.10.2015.</ref> 2018. aastal kuulus ta TV 3 esindajana [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA)]] 2018 gala korraldajate ja žürii hulka.<ref>[https://menu.err.ee/690134/efta-galat-jagati-kanalite-vahel-noole-kaardimangu-ja-kaesurumise-teel-tulemuseks-jai-viik EFTA galat jagati kanalite vahel noole-, kaardimängu ja käesurumise teel, tulemuseks jäi viik] ERR Menu, 16.03.2018.</ref> Ühtlasi oli ta töö eest "[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]" esitatud kandideerima parima telesaatejuhi auhinnale.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4410281/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhinnad-2018-nominendid-vaata-kes-auhindadele-kandideerivad Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2018 nominendid, vaata, kes auhindadele kandideerivad] Postimees/Elu24, 15.02.2018.</ref> ===Gruusia-Eesti=== 2008. aastal, kohe [[Gruusia sõda|Gruusia sõja]] puhkemise järel, kutsus Mardisalu avaliku üleskutsega artiklis "Ei ole üksi ükski maa" eesti rahvast avaldama gruusia rahvale toetust [[Öölaulupidu|öölaulupeol]] "[[Märkamisaeg]]".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/19575025/mart-mardisalu-ei-ole-uksi-ukski-maa Mart Mardisalu: Ei ole üksi ükski maa] Delfi, 13.08.2008.</ref> Alates 2021. aasta teisest poolest elas ta abikaasa töö tõttu perega [[Gruusia]]s.<ref name="aastaid-gr">Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120301807/aastaid-gruusias-elanud-mart-mardisalu-me-voiks-oma-oiguste-eest-seista-sama-julgelt-kui-grusiinid Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid] Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.</ref> Elust Gruusias ja Gruusia ühiskonna probleemidest on ta teinud ülevaateid näiteks [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] saadetes "Kuku pärastlõuna"<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/reede-parastlouna/141845 Reede pärastlõuna: Mart Mardisalu - elust Gruusias] Kuku Raadio, 18.11.2022.</ref><ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/178222 Kuku pärastlõuna: Mart Mardisalu. Olukord Gruusias] Kuku Raadio, 03.05.2024.</ref>, ETV saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]"<ref>[https://jupiter.err.ee/1609342755/protestid-gruusias Ringvaade: Protestid Gruusias] ERR Jupiter, 14.05.2024.</ref>, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]]<ref name="aastaid-gr" /> ja Vikerraadio päevakajalistes saadetes.<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609336814/mart-mardisalu-ida-ja-laane-vastasseisust-gruusias Mart Mardisalu. Ida ja lääne vastasseisust Gruusias] Vikerraadio, 09.05.2024.</ref> Alates 2024. aasta suvest elab ta taas peamiselt Eestis. Ta juhtis [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude]] stuudiosaateid telekanalis Kanal 2 ja tegi raadiosaateid Vikerraadios.<ref name="vikerraadi">[https://menu.err.ee/1609375508/vikerraadio-suvekavaga-liituvad-uued-tegijad Vikerraadio suvekavaga liituvad uued tegijad] ERR Menu, 19.06.2024.</ref><ref name="aastaid-gr" /> 2024. aasta septembrist juhib ta vaheldumisi [[Neeme Raud|Neeme Rauaga]] Kuku raadio pärastlõunast programmi.<ref>[https://web.archive.org/web/20240902095327/https://kuku.pleier.ee/uudised/kuku-parastlouna-uued-saatejuhid-on-neeme-raud-ja-mart-mardisalu ”Kuku pärastlõuna” uued saatejuhid on Neeme Raud ja Mart Mardisalu] Kuku Raadio koduleht, 02.09.2024.</ref> ===Töö Eesti Rahvusringhäälingus=== Mart Mardisalu alustas televisioonitööd ja üldse ajakirjanikukarjääri 1990. aastal Eesti Televisioonis. Tema esimene suurem töö oli noortele mõeldud muusikauudiste saatesari "Playback" (kaassaatejuhina koos [[Ülari Kirsipuu]]ga) aastatel 1991–1993.<ref>[https://web.archive.org/web/20180514065121/http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Tuntud_inimesi Tuntud inimesi]. Laurentsiuse Seltsi veebileht. (Vaadatud 13.05.2018.)</ref> Aastatel 1995–1998 tegi ta raadiosaateid Raadio 2-s. 1996. aastal sai just Raadios 2-s pärast paari esituskorda eetrikeelu tema (hilisemates versioonides koos [[Riho Sibul]]aga) esitatud kaverlugu "Kokaiin", mille aluseks olnud originaal on kuulunud [[Eric Clapton]]i repertuaari. Laul sai eetrikeelu eestikeelsete sõnade (autorid Mart Mardisalu ja [[Kaarel Kose]]) tõttu, mida võivat tõlgendada uimastipropagandana. Pretsedent mõjus aga loole hoopis reklaamina, kuna teised raadiojaamad jätkasid laulu esitamist ning teemat käsitleti põhjalikumalt ETV telesaates "Õhtune ekspress", kus anti oma seisukohtade põhjendamiseks sõna mõlemale konflikti osapoolele.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtune-ekspress-6 ETV saade "Õhtune ekspress"] ERR Arhiiv, 18.10.1996.</ref><ref>Konstantin Kuningas. [https://kultuur.postimees.ee/4228781/aja-auk-mulle-sa-mulle-sa-kokaiin Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin] Postimees Kultuur, 02.09.2017.</ref> 1998. aastal juhtis ta koos [[Mati Talvik]]uga ETV-s saatetsüklit "Rockrapsoodia". Ta juhtis ühe saatejuhina ka ETV pühapäevahommikust koguperesaadet "Hommiku TV" ja oli aastatel 2000–2002 "Bingo loto" saatejuht. 2024. aastal jõudis Mardisalu ringiga taas [[Eesti Rahvusringhääling]]usse, kus tegi autori ja saatejuhina Vikerraadios peamiselt 1990. aastate eluolu ja suuri ühiskondlikke muudatusi meenutavat saatesarja "Läks aga läände".<ref name="vikerraadi" /> ===Eksperiment Kanal 2 saates "Täistund"=== Üks tema enim vastukaja saanud saatelõike läks eetrisse 2025. aasta mais, kui ta käsitles "Täistunnis" [[Jämesoolevähk|soolevähi]] sõeluuringut ning nõustus teleekraanil avalikustama tema enda peal eksperimendi korras meditsiinilise protseduuri [[koloskoopia]] tegemist ja selle tulemusi. Pöördelise üllatusena selgus, et temal kui ilma varasemate sooletalitluse kaebusteta isikul avastati [[Endoskoopia|endoskoopilise uuringuga]] koguni kolm [[Healoomulised kasvajad|healoomulist kasvajat]] ([[adenoom]]i), mis potentsiaalsete vähitekitajatena kohe sama protseduuri käigus ka eemaldati.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dVxO6RAhTi0 "Täistund" - Mart Mardisalu teeb ise läbi kõik olulised protseduurid soolevähi diagnostikaks] Täistund – Kanal 2, 15.05.2025.</ref><ref>[https://seirekliinik.ee/meediakajastused/ Meediakajastused] Medicumi seirekliiniku kodulehel. Vaadatud 15.09.2026.</ref> ==Tegevus meelelahutajana== Mart Mardisalu tegutses 1990. aastatel [[diskor]]ina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120255520/2-quick-starti-juubelikontserdil-naaseb-ule-25-aasta-dj-pulti-mart-mardisalu 2 Quick Starti juubelikontserdil naaseb üle 25 aasta DJ-pulti Mart Mardisalu] Kroonika/Delfi, 14.12.2023.</ref> Tema diskoõhtud "Marty's party" Pirita klubis Piraat<ref>Kontsert. Eesti Sõnumid, 07.07.1994.</ref> olid legendaarsed ning tõid kohale nii palju publikut, et vahel tuli pidu ümber kolida kõrval asunud spordihalli.<ref>Rasmus Rebase. [https://elu24.postimees.ee/8432871/peogalerii-korralik-moll-mart-mardisalu-astus-telliskivi-lokaalis-glam-dj-puldi-taha Peogalerii ⟩ Korralik möll! Mart Mardisalu astus Telliskivi lokaalis Gläm DJ puldi taha] Postimees/Elu24, 14.03.2026.</ref> Ta on esinenud soololauljana ning mänginud [[Klahvpillid|klahvpille]] [[Ansambel (muusika)|ansamblites]] Malibu ja [[Compromise Blue]].<ref name="mart-mardi" /> Ta on korraldanud [[meelelahutus]]üritusi ning olnud paljude ürituste õhtujuht või [[konferansjee]]. 1990. aastate teisel poolel oli ta muusikaproduktsiooniettevõtte [[Aidem Pot]] direktor.<ref>Piret Tali. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50727400/maarja-liis-esitles-oma-jogurtit Maarja-Liis esitles oma jogurtit] Delfi Ärileht, 11.06.1996.</ref> Kui 2005. aasta jaanuaris loodi Üritusturundusagentuuride Liit, siis oli Mardisalu oma ettevõttega ProMaMa üks liidu asutajaid ja kuulus ka liidu juhatusse.<ref>Ürituste korraldajad liitusid. Äripäev/Firmapidu, 06.04.2005.</ref> ===Laulja ja kontserdikorraldajana=== Mardisalu on esitanud lauljana nii [[popmuusika|pop-]] kui ka [[Džäss|džässmuusikat]], andnud soolokontserte ja osalenud kontserdiprojektides. Novembris 1995 oli Eestis raadiojaamade ja muusikaedetabelite esikohahitt räpplugu "Varumees", mida esitasid Mart Mardisalu ja [[Hedvig Hanson]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaheraudne-kaheraudne-mart-mardisalu-varumees "Kaheraudne". Mart Mardisalu. "Varumees"]. ETV saate "Kaheraudne" helifail ERR-i arhiivis. 11.11.2007.</ref> Koos Hedvig Hansoni, [[Maarja-Liis Ilus]]a ja [[Pearu Paulus]]ega laulis ta toona ETV telesaadetes ka talve- ja jõululaule. 1997. aastal esines ta lauljana Eesti Televisiooni saatesarjas "Säravad tähed".<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/saravad-tahed-eesti-ansamblid-ja-solistid-esitavad-joululaule Säravad tähed: Eesti ansamblid ja solistid esitavad jõululaule]. ETV saate "Säravad tähed" videosalvestis ERR-i arhiivis. 31.12.1997.</ref> 1996. aastal tegi ta laulja ja kaaskorraldajana kaasa kontserdisarjas "Suvest suveni". Peale tema astusid seal üles [[2 Quick Start]], [[Nancy]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Ivo Linna]] ja [[Hedvig Hanson]].<ref>Gethe Rohumägi. [https://diktor.geenius.ee/rubriik/eesti/nostalgiline-video-1990-ndatest-verinoored-anneli-lahe-ja-peauru-paulus-saates-tv-bingo/ Nostalgiline video 1990-ndatest: verinoored Anneli Lahe ja Peauru Paulus saates “TV Bingo”] Geenius.ee/Diktor, 08.11.2018.</ref> Mardisalu on solistina laulnud nii [[Estonian Dream Big Band]]i<ref>[https://kultuur.postimees.ee/1769857/eesti-parim-d-assorkester-saab-kumme Eesti parim džässorkester saab kümme] Postimees Kultuur, 14.03.2008.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/4183961/paris-piinlik-laura-poldvere-ajas-kaks-marti-segamini Päris piinlik! Laura Põldvere ajas kaks Marti segamini!] Postimees/Elu24, 20.07.2017.</ref> ja [[Bel-Etage Swingorkester|Bel-Etage Swingorkestri]]<ref>[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende Villas meeleolukad jazziõhtud] Jazzkaare koduleht, 28.06.2006.</ref> kui ka ansamblite [[Modern Fox]] ja [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] saatel. Ta on korduvalt laulnud duetti 2002. aasta [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitnud lätlanna [[Marija Naumova|Marie N-iga]], sealhulgas 2005. aastal toimunud mälestuskontsertidel "[[Frank Sinatra]] – Ameerika legend", kus nende esituses kõlas ka Frank ja [[Nancy Sinatra]] maailmakuulsaks lauldud duett "[[Somethin' Stupid]]". Frank Sinatra loomingu austajana ja tema eluloo hea tundjana aitas Mardisalu koostada kontserdi sõnalist sisu ja oli selle kontserdi konferansjee.<ref>Christel Karits. [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/12/15/kontsert-sinatra-sunnipaevaks Kontsert Sinatra sünnipäevaks] Äripäev, 16.12.05.</ref> Mardisalu on mitmel aastal esinenud muusikafestivalil [[Augustibluus]] lauljana ning olnud selle festivali konferansjee.<ref>[https://elu24.postimees.ee/2866457/jan-uuspold-juhib-augustibluusi Jan Uuspõld juhib Augustibluusi!] Postimees/Elu24, 24.07.2014.</ref> [[Jazzkaar]]e kontsertidel on ta esitanud [[Raimond Valgre]]<ref>[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende villas meeleolukad jazziõhtud] Festivali Jazzkaar koduleht. 28.06.2006.</ref> ja [[Louis Armstrong]]i<ref>Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/91147/jazzkaar-viib-kontserdid-ka-koolidesse-ja-avab-uue-d382assiklubi Jazzkaar viib kontserdid ka koolidesse ja avab uue džässiklubi] Õhtuleht.ee, 13.04.2000.</ref> loomingut. 2009. aastal andis ta välja enda esitatud lauludega [[CD]] "Kui su hing on noor!" (MFM Records OÜ, 2009), mille pühendas maestro [[Eri Klas]]ile. Plaadi nimilooks on Frank Sinatra lugu, mida Mardisalu esitab [[Duett|duetis]] Eri Klasiga.<ref>[http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25752 Mart Mardisalu, Kui su hing on noor! [CD]]. Laseringi veebileht.</ref> 2020. aastal osales Mardisalu võistlejana TV3 meelelahutussaates "[[Maskis laulja]]", kus kehastas Putukat ja saavutas kolmanda koha. Ka seal esitas ta ühe palana Frank Sinatra repertuaari kuulunud laulu "My Way".<ref name="ei-ole-voi">[https://sky.ee/ei-ole-voimalik-putukas-maski-alt-koorus-valja-toeline-eesti-telelegend Ei ole võimalik! Putukas maski alt koorus välja tõeline Eesti telelegend]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 03.05.2020.</ref><ref>[https://play.tv3.ee/clips/maskis-laulja-putukas-my-way,clip-2694508 Maskis laulja: Putukas –„My way"] TV3 Play. 03.05.2020.</ref> ===Õhtujuhina=== 2000. aastal oli ta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuht<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/aasta-muusikaauhinnad-2000 Aasta muusikaauhinnad 2000] ERR Arhiiv, 03.03.2001.</ref>, 2021. aastal tänugala "Eestimaa uhkus" kaasõhtujuht<ref>Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92143647/eestimaa-uhkus-tuleb-taas “Eestimaa uhkus” tuleb taas] Maaleht.ee. 07.01.2021.</ref> ning 2023. ja 2024. aastal sportlaste auhinnagala "[[Spordiaasta tähed]]" õhtujuht<ref>[https://kanal2.ee/et/t/9614/spordiaasta-taehed-2023 "Spordiaasta tähed 2023"] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 04.07.2024.</ref><ref>[https://kanal2.ee/et/t/10787/spordiaasta-taehed-2024 Spordiaasta tähed] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 23.01.2025.</ref>. 2003. aastal juhtis ta [[Tallinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]] [[Euroopa päev]]a üritusi. Sealsamas toimus Mardisalu juhitud televiktoriini "Kuldvillak" avalik salvestus, kus võistlesid [[riigikantselei]] [[Euroopa Liidu sekretariaat|Euroopa Liidu sekretariaadi]] juhataja [[Henrik Hololei]], [[Riigikogu]] liige [[Tiit Matsulevitš]] ning [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] peadirektor [[Siim Raie]]. (Hololei ja Matsulevitš jäid 3850 punktiga esimest ja teist kohta jagama.)<ref>Kaarel Kaas. [https://www.postimees.ee/2019507/ruffus-rokkis-raekoja-platsil-europaeva-ohtusse Ruffus rokkis Raekoja platsil europäeva õhtusse] Postimees.ee, 09.05.2003.</ref> 2004., 2008. ja 2012. aastal juhtis ta [[Eesti olümpiamängudel|Eesti olümpiasangarite]] piduliku vastuvõtu üritusi Tallinnas.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%B5htujuht%20Mart%20Mardisalu&type=photo&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all&includeTranscription=false Olümpialaste vastuvõtt Vabaduse väljakul]. ERR Arhiiv, 13.08.2012.</ref> ===Ajakirja Kroonika aasta seksikaim=== Mardisalu valiti 2000. aastal [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lugejate hääletusel aasta seksikaimaks meheks.<ref name="ei-ole-voi" /> Teda kui avaliku elu tegelast on meedias nimetatud isegi Eesti [[James Bond]]iks<ref>[https://melu.goodnews.ee/mart-mardisalu-on-uus-james-bond/ Mart Mardisalu on uus James Bond] Uued Uudised, 26.05.2016.</ref>, kuid ta enda kinnitusel on tema suur eeskuju nii muusikas kui ka elus olnud Frank Sinatra.<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/paaris-mang/186904 "Paaris/Mäng. Mart Mardisalu"] Kuku Raadio saade, 08.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Mart Mardisalul on varasemast abielust ja kooselust kolm täiskasvanud poega. Aastatel 1999–2005 oli tema elukaaslane aeroobikatreener [[Riina Suhotskaja]] (Kajari).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/11916349/suhotskaja-ja-mardisalu-laksid-lahku Suhotskaja ja Mardisalu läksid lahku] Kroonika/Delfi, 03.01.2006.</ref> Mart Mardisalu on abielus [[suursaadik]] [[Riina Kaljurand|Riina Kaljurannaga]].<ref name="aastaid-gr" /> Paaril on 2013. aastal sündinud tütar.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1318736/mart-mardisalu-sai-kolmandat-korda-isaks Mart Mardisalu sai kolmandat korda isaks]. Postimees/Elu24, 01.08.2013.</ref> Ka Mart Mardisalu õde [[Marge Mardisalu-Kahar]] on suursaadik.<ref name="aastaid-gr" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108354 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Ei saa ma silmi su pealt""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. juuli 2004 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108471 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu & Hedvig Hanson – "Varumees""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 23. märts 2015 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108584 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Kolm münti""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 4. september 2015 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108602 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Jääb kestma muusika""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 19. september 2016 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108619 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Kokaiin""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 16. detsember 2016 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/111418 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Su silmi suudlen""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 3. november 2021 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/167218 Raadiosaade "Lugu laulust: Mart Mardisalu – "Talvelaul""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. detsember 2023 {{JÄRJESTA:Mardisalu, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] koesv2hp1cv6fzap92p4exopig81d9o Kose Teeninduskool 0 298054 7234539 6356070 2026-09-15T15:22:07Z Funktsionalism-modernism 231916 Hoone arhitekt ja insener 7234539 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kose kutsekooli hoone.JPG|pisi|Kose Teeninduskooli hoone 2007. aastal]] '''Kose Teeninduskool''' oli [[kutsekool|kutseõppeasutus]], mis tegutses aastatel [[1983]]–[[2007]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] alevikus aadressil Hariduse tänav 2. Kooli direktor oli alates 1986. aastast [[Mati Rannamäe]].<ref name="Vald">"Kose vald 20".</ref> == Ajalugu == [[Harju rajoon]]i ametikooli rajamine Kosele otsustati [[1979]]. aastaks. '''Kutsekeskkool nr 40''' avati [[1983]] ja see oli mõeldud 720 õpilasele. Esimesele õppeaastale suunduti nelja põllumajandus- ja kahe ehituserialaga.<ref name="Vald" /> [[1989]] sai kool uueks nimeks '''Kose Põllumajanduskool'''<ref name="Vald" />. [[1997]] nimetati õppeasutus ümber '''Kose Teeninduskooliks'''.<ref name="Vald" /> 2000. aastate algul õpilaste arv vähenes ja [[2004]]. aastal liideti kool [[Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool]]iga.<ref>[[Riigi Teataja]]: [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=712369 Kose Teeninduskooli ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ümberkorraldamine]</ref> Selle tulemusel otsustati Kose õppekoht 2006. aasta sügisest sulgeda, sest suure õppekompleksi renoveerimine ja ülalpidamine oleks nõudnud liiga suuri kulutusi.<ref>[[Veiko Pesur]]: [https://web.archive.org/web/20140202124843/http://epl.delfi.ee/news/eesti/kose-teeninduskool-sureb-valja.d?id=50976670 "Kose teeninduskool sureb välja"] Ärileht ([[Eesti Päevaleht]]), 16. veebruar 2004</ref> Viimane lend lõpetas 2007. aasta veebruaris.<ref name="Vald" /> == Õppekompleks == [[Fail:Kose Teeninduskool (Maa-amet kaldaerofoto ID5382480 2021-09-16).jpg|pisi|Kose Teeninduskooli õppekompleks 2021. aastal Maa-ameti kaldaerofotol]] [[Pilt:Kose Kultuurikeskus - Kose raamatukogu.JPG|pisi|Kose Kultuurikeskuse sissepääs]] Koolis asusid 386 kohaga aula, võimla, 240-kohaline söökla, raamatukogu, 28 eriala- ja üldaine kabinetti, lasketiir, kuus erialalaboratooriumi ja õppeköök. Lisaks oli koolihoones 360 kohaga ühiselamu, kus õpilased said elada kolmekesi toas.<ref name="Vald" /> Hoone arhitekt on [[Heino Sojonen]] ning insener on [[Ülo Meriloo]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Kutsekeskkool nr 40 Kosel, vaade hoonele. Arhitekt Heino Soj... |url=https://www.muis.ee/museaalview/2641649 |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Viimase ehitusjärgu koosseisus valmis 1993. aastal [[Kose spordimaja]], kus on ka [[Kose ujula]].<ref name="Vald" /> Kose Teeninduskooli hoone kuulus [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumile]], kes andis vara koos maa-aluste varjenditega pärast kooli sulgemist üle [[Kose vald|Kose vallale]]. Vallavalitsus plaanis sinna üle viia [[Kose Gümnaasium|Kose Gümnaasiumi]] algklasside osa, [[Kose Lasteaed|lasteaia]] vanema rühma, [[Kose Kultuurikeskus|Kose Kultuurikeskuse]], [[Kose raamatukogu]] ja [[Kose Noortekeskus|Kose Noortekeskuse]]. Selle teostamiseks taotleti abi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] fondidest, vald lubas omafinantseeringuid mahus 13 miljonit krooni.<ref name="ibNSP" /> Aastatel 2012–2013 rekonstrueeris [[Kose vald]] eurotoetuste abil 6600 ruutmeetrit kompleksist. Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest siseministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rakendatavast meetmest "Kohalike avalike teenuste arendamine" summas 2 883 567 eurot ning sihtasutuse Innove meetmest "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine, avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine" summas 485 728 eurot; kogu projekti maksumuseks kujunes 4,1 miljonit eurot.<ref name=":0" /> 2013. aastal koliti kompleksi ümber [[Kose Muusikakool]] (endises administratiivosas), [[Kose Noortekeskus]] (söökla ja sauna osas), [[Kose Raamatukogu]] (söökla osas), [[Kose Kultuurikeskus]] (raamatukogu ja aula piirkonnas), [[Kose Lasteaed|Kose Lasteaia]] vanem rühm (laboritepoolses tiivas esimesel korrusel) ja [[Kose Gümnaasium|Kose Gümnaasiumi]] algklassid (teisel ja kolmandal korrusel). Siseõues hakkas tegutsema kohvik Mõnus Amps. Varem tegutsesid hoones juba [[Kose Kunstikool]], [[Kose Päevakeskus]], Kose Äriteeninduse osaühing, OÜ Kose Tervisekeskus, Kose Loomakliinik, fotograaf, massöör, Kose konstaablipunkt, Kose kiirabi (kuni 2011, nüüd Kose Tuberkuloosi haiglas) ja Kose Hambaravi OÜ. Varem tegutses seal ka kino ning pehme mööbli valmistamisele spetsialiseerunud ettevõte Cicada AS. Lisaks asuvad hoones ka valla sotsiaalkorterid.<ref name=":0">[https://www.postimees.ee/2727466/aastaid-tuhjana-seisnud-kose-endine-teeninduskool-renoveeriti-multifunktsionaalseks-kultuuri-ja-hariduskeskuseks Digitark (toimetaja). Aastaid tühjana seisnud Kose endine teeninduskool renoveeriti multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks.] Postimees, 14. märts 2014.</ref> == Varjend == {{vaata|Kose varjendid}} Kose Teeninduskooli õppekompleksi alla oli rajatud [[Eesti NSV]] kõrgema juhtkonna majutamiseks mõeldud umbes 2500 m² suurune [[varjend]]. Selles on kokku 144 ruumi ja nende seas ka umbes 120 ühiselamutoa tüüpi kambrit.<ref name="Valitsuse Varjend">[http://valitsusevarjend.wordpress.com/varjendist/ MTÜ Valitsuse Varjend koduleht]</ref> On väidetud, et kool rajatigi ainult selleks, et varjata varjendi olemasolu<ref>[http://www.ohtuleht.ee/473753 "Kose katakombid: kutsekool nr 40 oli butafooria! See ehitati toona vaid valitsuse varjendi katteks"] Õhtuleht, 21. aprill 2012</ref>. Varjendit ehitati 1982–1983 (sisseseadega läks kauem) ning kuni 1991. aastani oli see väga heas korras. 1993. aastal leiti, et selle ülalpidamine pole otstarbekas. Sisustuse viis minema [[Eesti kaitsevägi]]. Pärast seda jäi mahajäetud varjend vandaalide meelevalda ja seal pandi toime metallivargusi.<ref name="Valitsuse Varjend" /> 2009. aastal asutati MTÜ Valitsuse Varjend, kes plaanib selle korda teha ning võtta kasutusele nii muuseumi, kultuuri- kui ka tegevuskompleksina.<ref name="Valitsuse Varjend" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kose]] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] {{Coordinate|NS=59.183818|EW=25.161153|type=landmark|region=EE}} orgiz88unras2hvfkirke631z1ducsr Biograafiad (Me) 0 299163 7234658 7224167 2026-09-15T19:17:33Z Taivo 268 ei ole tähelepanuväärne 7234658 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Me". ==Mea== *[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931) *[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978) *[[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1976–) *[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001) *[[Ray Meagher]], Austraalia näitleja (1944–) *[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012) *[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980) *[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015) *[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline *[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022) ==Mec== *[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) *[[Brandon Mechele]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik (1942–) *[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand) *[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–) *[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–) *[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–) ==Med== *[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht (1970–) *[[Gary Medel]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820) *[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849) *[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771) *[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878) *[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947) *[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874) *[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589) *[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) *[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516) *[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492) *[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) *[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469) *[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) *[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–) *[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899) *[[Medina]], taani muusik (1982–) *[[Cristian Medina]], Argentina jalgpallur (2002–) *[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–) *[[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–) *[[Ramón Medina Bello]], Argentina endine jalgpallur (1966–) *[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–) *[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik *[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) *[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Betty Medsger]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, kirjanik ja uuriv ajakirjanik (1942–) *[[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist (1996–) *[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002) *[[Sergei Medvedev]], Venemaa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht ning politoloog (1966–) *[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–) *[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–) *[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–) ==Mee== *[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Francis J. Meehan]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1924–2022) *[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) *[[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell (1984–) *[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989) *[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–) *[[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (1960–2025) *[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) *[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013) *[[Mikael Meema]], eesti püstijalakoomik (1991–) *[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–) *[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940) *[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–) *[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011) *[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) *[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929) *[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941) *[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–2025) *[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Maarja Meeru]], eesti teatrikunstnik (1968– *[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) *[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–) *[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) *[[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur (2005–) *[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–) *[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–) ==Mef== *[[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur (1963–) ==Meg== *[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Vladimir Megre]] (1950–) ==Meh== *[[Jaanus Mehikas]], eesti näitleja ja kaitseliitlane (1983–) *[[Marko Mehine]], eesti võistlustantsija (1987–) *[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) *[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953) *[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421 *[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481 *[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009) *[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013) *[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006) *[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) *[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–) ==Mei== *[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964) *[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) *[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969) *[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965) *[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975) *[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitaktivist (1895–1941) *[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–) *[[Eha Meidla]], eesti muusikaõpetaja *[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–) *[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–) *[[Tanel Meiel]], eesti vaimulik (1974–) *[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987) *[[Arnold Meier]], eesti pikaealine (1918–) *[[Egon Meier]], eesti tennisist ja keemik (1914–1995) *[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane (1995) *[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939) *[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) *[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018) *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) *[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) *[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925) *[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Julius Ernst Meigas]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1882–1968) *[[Kalju Meigas]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–) *[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) *[[Rein Meijel]], eesti sporditegelane (1945–) *[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) *[[Toni Meijel]], eesti ujuja ja sporditegelane (1975–) *[[Tõnu Meijel]], eesti ujuja, viievõistleja, ujumistreener, sporditegelane ja -ajakirjanik (1948–) *[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–2024) *[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–) *[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–) *[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012) *[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991) *[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922) *[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998) *[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–) *[[Johan Meimer]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1904–1944) *[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) *[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) *[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) *[[Doris Meinbek]], eesti sõudja (2004–) *[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951) *[[Klaus Meine]], saksa laulja (1948–) *[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–) *[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) *[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) *[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–) *[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196) *[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitaktivist ja terrorist (1934–1976) *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) *[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978) *[[Randy Meisner]], USA muusik, laulja ja laulukirjutaja (1946–2023) *[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–) *[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953) *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891) *[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–2025) *[[Annes Meister]], harrastusluuletaja (1988–) *[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016) *[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) *[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) *[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) *[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) *[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968) *[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011) ==Mej== *[[Boriss Mejerovski]], vene filosoof (1922–1996) *[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998) *[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981) *[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994) *[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015) ==Mek== *[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011) *[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–) *[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) *[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1985–) *[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983) *[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Mel== *[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560) *[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) *[[Ilari Melart]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) *[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–) *[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943) *[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) *[[Daniela Melchior]], Portugali näitleja (1996–) *[[Simone Melchior]], prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990) *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–) *[[Mati Meldorf]], eesti elektrotehnikateadlane (1939–) *[[Jean-Luc Mélenchon]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–) *[[Heino Melesk]], eesti õigusteadlane ja omavalitsustegelane (1904–1969) *[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–) *[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) *[[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja (1982–) *[[Melete]], Saaremaa maavanem *[[Eleonóra Meléti]], Kreeka ajakirjanik ja poliitik (1978–) *[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956) *[[Nika Melia]], Gruusia poliitik (1979–) *[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) *[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945) *[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986) *[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000) *[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–) *[[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (1947–2026) *[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937) *[[Lea Meller]], eesti sumomaadleja (1961–) *[[Ants Melles]], eesti jurist (1908–1992) *[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) *[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–) *[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) *[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949) *[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018) *[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690) *[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835) *[[Ene Mellov]], Eesti filmikunstnik (1950–) *[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–) *[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–) *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016) *[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011) *[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–) *[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934) *[[Ontropo Melnikov]], isuri runolaulik (1834–1915) *[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880) *[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883) *[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016) *[[Kaspars Melnis]], Läti põllumees, ärimees ja poliitik (1989–) *[[Raivis Melnis]], Läti sõjaväelane (1977–) *[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–) *[[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja (1992–) *[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) *[[Nuno Melo]], Portugali poliitik (1966–) *[[Giorgia Meloni]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1977–) *[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494) *[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) *[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) *[[Andreas Melts]], eesti muusik, koomik, sisulooja ja meelelahutaja (1997–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–) *[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891) *[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ==Mem== *[[Hans Memling]], Saksa-Flaami maalikunstnik (u 1430–1440 – 1494) *[[Mempricius]], brittide kuningas ==Men== *[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990) *[[Ana Mena]], hispaania laulja (1997–) *[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik *[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–) *[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–) *[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–) *[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944) *[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) *[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) *[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik (1952–) *[[Gregor Mendel]], geneetik (1822–1884) *[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) *[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) *[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896) *[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941) *[[Toomas Mendelson]], Eesti ettevõtja ja endine poliitik (1951–) *[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847) *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847) *[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) *[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) *[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015) *[[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur (2002–) *[[Ryan Mendes]], Roheneemesaarte jalgpallur (1990–) *[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–) *[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–) *[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur (1999–) *[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?) *[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–) *[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969) *[[Idoia Mendia]], baski rahvusest Hispaania poliitik (1965–) *[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–) *[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) *[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–) *[[Jānis Mendriks]], läti katoliku preester (1907–1953) *[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) *[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021) *[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) *[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Jean Meneses]], Tšiili jalgpallur (1993–) *[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694) *[[Žanis Mēness]], läti ehitusinsener (1909–1991) *[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Fradique de Menezes]] *[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850) *[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648) *[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655) *[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688) *[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand) *[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979) *[[Līga Meņģelsone]], Läti ärinaine ja poliitik (1972–) *[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik (1937–) *[[Argentina Menis]], rumeenia kettaheitja (1948–2023) *[[Sergei Menjailo]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1960–) *[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr) *[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515) *[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik *[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–) *[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) *[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) *[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599) *[[Gideon Mensah]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik *[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729) *[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–) *[[Vladimir Menšov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1939–2021) *[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–) *[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020) *[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978) *[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934) *[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) *[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp ==Meo== *[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978) *[[Jüri Meomuttel]], eesti pedagoog (1868–1948) *[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992) *[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946) *[[Aleksander Meos]], eesti päritolu keemik (1897–1971) *[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–) *[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–) *[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–) ==Mer== *[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–) *[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) *[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011) *[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007) *[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914) *[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–) *[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) *[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja (1939–) *[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) *[[Axel Merckx]], belgia jalgrattasportlane (1972–) *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) *[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991) *[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812) *[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) *[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–) *[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949) *[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist *[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–) *[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021) *[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–) *[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969) *[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) *[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) *[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010) *[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009) *[[Dmitri Merežkovski]], vene kirjanik, tõlkija, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1865–1941) *[[Alex Meret]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–) *[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) *[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) *[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija *[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990) *[[Heinrich Meri]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (1887–1980) *[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–2024) *[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009) *[[Juta Meri]], eesti korvpallur (1928–2017) *[[Leena Meri]], Soome jurist ja poliitik (1968–) *[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees *[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–) *[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942) *[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) *[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717) *[[Laine Merikalju]], eesti geograaf (1928–) *[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) *[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–) *[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) *[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) *[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–) *[[Johannes Merilai]], eesti kommunikatsiooniekspert (1987–) *[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948) *[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–) *[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–) *[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) *[[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–) *[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) *[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) *[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) *[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001) *[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) *[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988) *[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) *[[Mikel Merino]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–) *[[Heiki Merirand]], (1955–) *[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–) *[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–) *[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–) *[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–) *[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Henno Meriste]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1984) *[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) *[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog *[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–) *[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017) *[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]], eesti arst (1933–2017) *[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–) *[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–) *[[August Merits]], Eesti riigiametnik ja ärimees (1887–1942) *[[Karl Merits]], eesti lavastaja ja näitleja (1885–1979) *[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) *[[Mait Merivald]], eesti näitleja (1940–2019) *[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) *[[Ermer Merivee]], eesti bioloog, entomoloog (1941–1972) *[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) *[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939) *[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969) *[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937) *[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–) *[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–) *[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850) *[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885) *[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980) *[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978) *[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952) *[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955) *[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) *[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–) *[[Nives Meroi]], itaalia alpinist (1961–) *[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) *[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) *[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) *[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456) *[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–) *[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–) *[[Jeroen van Merriënboer]], Hollandi haridusteadlane (1959–2023) *[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–) *[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–) *[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648) *[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik *[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) *[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) *[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) *[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990) *[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) *[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) *[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Robert Mertens]], saksa herpetoloog (1894–1975) *[[Verena Mertens]], Saksamaa jurist ja poliitik (1981–) *[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968) *[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763) *[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604) *[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–) ==Mes== *[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–) *[[Paul Mescal]], iiri näitleja (1996–) *[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987) *[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) *[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) *[[Arvo Mesikepp]], eesti arst (1944–2023) *[[Aarne Mesikäpp]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1939–) *[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012) *[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–) *[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022) *[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993) *[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–) *[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–) *[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) *[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) *[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815) *[[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja (1977–) *[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–) *[[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent (1853–1929) *[[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor (1898–1978) *[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992) *[[Charles Messier]], prantsuse astronoom (1730–1817) *[[Mark Messier]], endine Kanada jäähokimängija (1961–) *[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479) *[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) *[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966) *[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–) *[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) *[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958) ==Meš== *[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–) *[[Ivan Meštrović]], horvaadi skulptor, arhitekt ja kirjanik (1883–1962) *[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914) ==Mež== *[[Nikolai Meževitš]], vene politoloog ja majandusteadlane (1966–) ==Met== *[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–) *[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) *[[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur (1999–) *[[Tracee Metcalfe]], ameerika arst ja alpinist (1974–) *[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–) *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984) *[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär *[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) *[[Hardi Mets]], eesti autosportlane ja purjetaja (1952–) *[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–) *[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969) *[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007) *[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Mait Mets]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–) *[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–) *[[Mihkel Mets]], eesti karateka (2003–) *[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) *[[Natalie Mets]], Eesti kultuurikorraldaja ja poliitik (1991–) *[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) *[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist *[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011) *[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003) *[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) *[[Sander Mets]], eesti laulja *[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) *[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018) *[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) *[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –) *[[Udo Mets]], eesti autosportlane ja lauatennisist (1946–2023) *[[Vambola Mets]], eesti skulptor ja filmitegija (1949–) *[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–) *[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008) *[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003) *[[Metsakutsu]], eesti muusik *[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015) *[[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) *[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004) *[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010) *[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) *[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003) *[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–) *[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) *[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–2024) *[[Mati Metsaviir]], eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline (1937–1991) *[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) *[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Anne Metsis (õpetaja)|Anne Metsis]], eesti spordipedagoog (1949–) *[[Väino Metsis]], eesti poksija (1957–2023) *[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) *[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992) *[[Evi Metsmaaker]], eesti haridusjuht (1962–) *[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) *[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak-Albert Metsoja]] *[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) *[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) *[[Ene Metspalu]], eesti geneetik (1950–) *[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–) *[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane *[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–) *[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–) *[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) *[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog (1845–1916) *[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) *[[Tilly Metz]], Luksemburgi poliitik (1967–) *[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730) *[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737) *[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956) *[[Emil Moritz Metzler]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1820–1902) *[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], saksa rahvusest Eesti vaimulik (1783–1857) *[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650) *[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane *[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983) *[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–) *[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866) *[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859) *[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989) *[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–) *[[Eduard Mettus]], Eesti NSV riigitegelane (1908–2001) *[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945) *[[Kirsti Metusala]], eesti disainer (1937–2025) *[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–) ==Meu== *[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889) *[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–) *[[Jean-Baptiste Marie Meusnier]], prantsuse matemaatik, sõjaväelane ja insener (1754–1793) *[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–) ==Mew== *[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831) ==Mey== *[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927) *[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) *[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840) *[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813) *[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817) *[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871) *[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907) *[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003) *[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) *[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) *[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) *[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767) *[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964) *[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–) *[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947) *[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–) *[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–) *[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688) *[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) *[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) *[[Seth Meyers]], Ameerika Ühendriikide koomik ja saatejuht (1973–) *[[William Meyers]], Lõuna-Aafrika poksija (1943–2014) *[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) *[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894) *[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932) *[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008) *[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]] m5n850cpwpp5gvko04kjwtfqh69ub3p Biograafiad (Pa) 0 303129 7234958 7222348 2026-09-16T09:43:28Z Sendrasendra 225202 /* Paa */ 7234958 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pa". ==Paa== *[[Paa Joe]], Ghana sargakunstnik (1947–) *[[Albert Paabo]], eesti loomaarstiteadlane (1907–1985) *[[Gunnar Paabo]], eesti ajakirjanik ja eesti aktivist USA-s (1928–2014) *[[Maya Paabo]], eesti keemik (1929–2013) *[[Priit Paabo]], eesti tuubamängija (1968–) *[[Regina Paabo]], eesti viipekeeletõlk (1957–) *[[Juhan Paadam]], eesti televisioonitegelane (1947–) *[[Katrin Paadam]], eesti sotsiaalteadlane ja sotsioloog (1954–) *[[Kirsti Paakkanen]], soome tippjuht (1929–) *[[Tommi Paakkolanvaara]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Seppo Paakkunainen]], soome muusik (1943–) *[[Valdur Paakspuu]], Eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1934–1991) *[[Agu Paal]], eesti majandusteadlane (1937–) *[[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (1926–2015) *[[Anatoli Paal]], eesti majandustegelane (1954–1999) *[[Anu Paal]], eesti metallikunstnik (1951–) *[[Arthur Paal]], eesti õigusteadlane (1902–1978) *[[Carl Paal]], Austria päritolu keemik (1860–1935) *[[Claus Paal]], Saksamaa ettevõtja ja poliitik (1967–) *[[Eugen Paal]], Eesti füüsik ja matemaatik (1954–) *[[Evald Paal]], Eesti sõjaväelane (1908–1981) *[[Gábor Paál]], Saksamaa teadusajakirjanik (1967–) *[[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1946–) *[[Günther Paal]], Austria kabareeartist (1962–) *[[Harry Paal]], eesti metsateadlane (1927–1993) *[[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur (1895–1942) *[[Jaanus Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1932–2010) *[[Kaupo Paal]], eesti jurist (1977–) *[[László Paál]], ungari maalikunstnik (1846–1879) *[[Leopold Paal]], eesti tehnikateadlane (1928–1991) *[[Marge Paal]], eesti tõlkija (1975–) *[[Taimi Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Uku Paal]], eesti fotograaf (1977–) *[[Pille Paalam]], eesti fotograaf (1973–) *[[Dagmar-Viive Paalamäe]], eesti raamatugraafik (1929–2015) *[[Pentti Paalassalo]], soome keemik (1933–) *[[Anna Paalberg]], eesti rahvalaulik (1874–1948) *[[Harry Paalberg]], eesti majandusteadlane (1927–1993) *[[Wolfgang Paalen]], Austria maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1905–1959) *[[Liina Paales]], eesti folklorist (1973–) *[[Harald Gunnar Paalgard]], taani filmioperaator (1950–) *[[Eva Paalma]], eesti tennisist (1994–) *[[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (1928–2022) *[[Kalju Paalman]], eesti põllumajandusteadlane (1948–) *[[Endel Paalmann]], eesti ehituskonstruktor ja Eesti NSV riigitegelane (1932–2011) *[[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Guido Paalme]], eesti mäeinsener (1927–2004) *[[Lia Paalme]], eesti keemik (1927–2016) *[[Tiina Paalme]], eesti bioloog (1960–) *[[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (1951–2026) *[[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane (1936–2001) *[[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane (1878–1945) *[[Juhan Paalo]], eesti sõudja (1947–) *[[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Henriette Paalzow]], saksa kirjanik (1788–1847) *[[Karl Adolph Paalzow]], saksa füüsik (1788–1847) *[[Piet Paaltjens]], hollandi kirjanik (1835–1894) *[[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik (1941–) *[[Mart Paama]], eesti odaviskaja (1938–2006) *[[Aleksi Paananen]], soome jalgpallur (1993–) *[[Mikko Paananen]], soome muusik (1974–) *[[Tallima Paap]], eesti jutlustaja (suri 1768) *[[Albert Paap]], eesti karikaturist ja kunstnik (1903–1987) *[[Arjenne Paap]], hollandi käsipallur (1981–) *[[Endel Paap]], eesti kaevur, ametiühingutegelane ja poliitik (1938–) *[[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Sten-Egert Paap]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Willem Anthony Paap]], hollandi kirjanik (1856–1923) *[[Ülle Paap]], eesti karikaturist ja nahakunstnik (1948–) *[[Ülo Paap]], eesti geoloog (1932–1999) *[[Natalie Pa'apa'a]], Austraalia muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Eddy Paape]], Belgia koomiksikunstnik (1920–2012) *[[Jürgen Paape]], saksa muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Ants Paapstel]], eesti arstiteadlane ja südamekirurg (1956–) *[[Eduard von Paar]], Austria-Ungari sõjaväelane (1837–1917) *[[Jack Paar]], USA saatejuht (1918–2004) *[[P. C. Paardekooper]], hollandi keeleteadlane (1920–2013) *[[Kimmo Paarlahti]], soome ökoloog (1930–1988) *[[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Andres Paas (muusik)|Andres Paas]], eesti pianist (1968–) *[[Anna Paas]], eesti kirjanik (1895–1975) *[[Arnold Paas]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2007) *[[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (1918–2021) *[[Indrek Paas (muusik)|Indrek Paas]], eesti muusik (1976–) *[[Julius Paas]], eesti rahvamuusik (1882–1966) *[[Kaarel Paas]], eesti jurist ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1903–1971) *[[Kadri Paas]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Margus Paas]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Marita Paas]], eesti bibliograaf (1969–) *[[Oskar Paas]], eesti õpetaja (1900–1990) *[[Steven Paas]], hollandi vaimulik (1942–) *[[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane (1931–2002) *[[Juta Paas-Aleksandrova]], eesti päritolu Venemaa juveelikunstnik (1927) *[[Katri Paas-Mohando]], eesti jurist (1982–) *[[Fredrik Paasche]], norra kirjandusteadlane (1886–1943) *[[Tiina Paasik]], eesti aiandusõpetaja (1950–) *[[Juhani Paasikivi]], soome arstiteadlane (1930–2004) *[[Juho Kusti Paasikivi]], Soome poliitik (1870–1956) *[[Lilli Paasikivi]], soome ooperilaulja (1965–) *[[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (1942–2018) *[[Erno Paasilinna]], soome kirjanik (1935–2000) *[[Reino Paasilinna]], Soome ja Euroopa Liidu poliitik, raadiotegelane ja meediateadlane (1939–) *[[Antti Paasio]], soome majandusteadlane (1948–) *[[Ilmari Paasio]], soome botaanik (1906–1941) *[[Pertti Paasio]], soome poliitik (1939–2020) *[[Rafael Paasio]], Soome poliitik (1903–1980) *[[Juhani Paasivirta]], soome ajaloolane (1919–1993) *[[Juhan Paaskivi]], eesti lõõtspillimängija (1908–1977) *[[Jyrki Paaskoski]], soome ajaloolane (1964–) *[[Kerli Paaslepp]], eesti blogija (2002–) *[[Raido Paasma]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Eevi Paasmäe]], eesti poliitik (1952–) *[[Peeter Paasmäe]], eesti raamatukujundaja ja fotograaf (1963–) *[[Jouko Paaso]], soome tehnikateadlane (1956–) *[[Martin Paasoja]], eesti korvpallur (1993–) *[[Aladár Paasonen]], Soome sõjaväelane (1898–1974) *[[Heikki Paasonen]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1865–1919) *[[Markku Paasonen]], soome luuletaja (1967–) *[[Susanna Paasonen]], soome meediateadlane (1975–) *[[Jukka Paastela]], soome politoloog (1946–) *[[Päivi Paasto]], soome õigusteadlane (1958–) *[[Aadu Paat]], eesti füüsik (1933–2013) *[[Artemi Paat]], eesti parmupillimängija (1914–1998) *[[Rainer Paat]], eesti füüsik (1978–) *[[Sirpa Paatero]], Soome poliitik (1964–) *[[Veikko Paatero]], soome matemaatik (1903–1986) *[[Vello Paatsi]], eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane (1948–2015) *[[Walter Paatz]], saksa kunstiajaloolane (1902–1978) *[[Paavali (Olmari)]], Soome vaimulik (1914–1988) *[[Ageeda Paavel]], Tõnismäe monumendi õhkija (1930–2023) *[[Birgot Paavel]], eesti hüdrobioloog (1980–) *[[Elizabeth Paavel]], eesti laulja (1988–) *[[Meelis Paavel]], eesti poliitik ja ametnik (1963–) *[[Reet Paavel]], eesti näitleja ja tantsija (1953–) *[[Valdeko Paavel]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Vladimir Paavel]], eesti tehnikateadlane (1900–1958) *[[Voldemar Paavel]], eesti näitleja (1919–1992) *[[Reigina Paavel-Toom]], Eesti pedagoogikateadlane (1958–) *[[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik (1963–) *[[Kalju Paaver]], eesti zooloog (1921–1985) *[[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1923–1976) *[[Marika Paaver]], eesti psühholoog (1978–) *[[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (1952–2019) *[[Urve Paaver]], eesti arstiteadlane ja proviisor (1958–) *[[Eero Paavilainen]], soome metsaökoloog (1936–) *[[Heikki Paavilainen]], soome näitleja (1962–) *[[Leena Paavilainen]], soome metsandusteadlane (1954–) *[[Matti Paavilainen]], soome kirjanik ja kriitik (1932–) *[[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (1970–2015) *[[Jaan Paavle]], eesti kirjanik (1940–2010) *[[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane (1944–) *[[Ahto Paavo]], eesti kergejõustiklane, jõutõstja ja spordiametnik *[[Ain Paavo]], eesti tõstja ja kulturist (1953–) *[[Laine Paavo]], Eesti saksa filoloog (1952–) *[[Maaja Paavo]], eesti rohuteadlane (1948–) *[[Matti Paavo]], eesti endine laskesuusataja ja eraettevõtja (1951–) *[[Raivo Paavo]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1946–) *[[Jaakko Paavolainen]], soome ajaloolane (1927–2007) *[[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik ja luuletaja (1903–1964) *[[Tytti Paavolainen]], soome raadioajakirjanik (1937–2008) *[[Tapani Paavonen]], soome majandusajaloolane (1951–) ==Pab== *[[Dovydas Pabarčius]], leedu näitleja (1991–) *[[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik (1965–) *[[Juhan Paberit]], eesti skulptor (1917–2015) *[[Linda Paberit]], eesti näitleja (1904–1954) *[[Tõnis Paberit]], eesti skulptor (1952–) *[[Merike Paberits]], eesti pärimusmuusik (1988–) *[[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1979–) *[[Artis Pabriks]], Läti poliitik (1966–) *[[Christian Eduard Pabst]], Saksa päritolu Eesti ajaloolane (1815–1882) *[[Georg Wilhelm Pabst]], Austria-Ungari päritolu filmilavastaja (1885–1967) *[[Kalle Pabut]], eesti sisearhitekt ja disainer (1959–2017) *[[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–2017) ==Pac== *[[Michel-Gabriel Paccard]], Sardiinia Kuningriigi arst ja alpinist (1757–1827) *[[Josh Pace]], USA korvpallur (1983–) *[[Antonio Pacenza]], Argentina poksija (1928–1999) *[[Abel Pacheco]], Costa Rica poliitik (1933–) *[[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (1939–) *[[Marko Pachel]], eesti ujuja (1972–) *[[Raiko Pachel]], eesti ujuja (1974–) *[[Johann Pachelbel]], saksa helilooja, organist ja pedagoog (1653–1706) *[[Luděk Pachman]], tšehhi maletaja (1924–2003) *[[Temira Pachmuss]], kirjandusteadlane (1927–2007) *[[Willian Pacho]], Ecuadori jalgpallur (2001–) *[[Raimund Pacht]], Eesti geoloog (1822–1854) *[[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Al Pacino]], USA filminäitleja (1940–) *[[Luca Pacioli]], Itaalia matemaatik (1447–1517) *[[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Fredrik Pacius]], helilooja (1809–1891) *[[David Packard]], USA ettevõtja (1912–1996) *[[Frank Packard (arhitekt)|Frank Packard]], USA arhitekt (1866–1923) *[[Frank Packard]], Kanada kirjanik (1877–1942) *[[Arend Packebusch]], Tallinna raehärra (?–1571) *[[Behgjet Pacolli]], Kosovo poliitik ja ärimees (1951–) *[[Květa Pacovská]], tšehhi kunstnik (1928–2023) *[[Manny Pacquiao]], Filipiinide poksija (1978–) ==Pad== *[[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut (1958–) *[[Eveliis Padar]], eesti sotsioloog, kodanikuaktivist ja feminist (1983–) *[[Gerli Padar]], eesti laulja (1979–) *[[Ivari Padar]], Eesti poliitik (1965–) *[[Martin Padar]], eesti judomaadleja (1979–) *[[Tanel Padar]], eesti laulja (1980–) *[[Valdo Paddar]], (1962–) *[[Padmasambhava]], budistlik õpetaja (8. sajand) [[Kārlis Padegs]], läti graafik ja maalikunstnik (1911–1940) *[[Leili Padevest]], eesti teletöötaja (1945–2015) *[[Maris Padjus]], Eesti poliitik (1983–) *[[Olga Padosep]], eesti õpetaja (1899–1969) *[[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik (1950–) *[[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor (1922–2006) *[[Ain Padrik]], eesti arhitekt (1947–) *[[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed (1964–) *[[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (1926–2008) *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (1966–) *[[Peeter Padrik (veterinaar)|Peeter Padrik]], eesti loomakasvatusteadlane (1961–) *[[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor (1937–2021) *[[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog (1944–) *[[Hillar Padu]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1950–2014) *[[Leonardo Padura]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1955–) *[[Vaike Paduri-Kaljuvee]], eesti võimleja, iluuisutaja, rahvatantsija (1911–1995) ==Pae== *[[Aleksander Pae]], eesti füüsik (1916–2001) *[[Ao Pae]], eesti aiandusteadlane ja taimefüsioloog (1942–) *[[Reili Pae]], eesti kasvatusteadlane ja õppejõud (1982–) *[[Taavi Pae]], eesti geograaf (1976–) *[[Mart Paemurru]], eesti metsasarvemängija, tšellist ja muusikapedagoog (1908–1972) *[[Peeter Paemurru]], Eesti tšellist ja poliitik (1948–) *[[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik (1967–) *[[Jetty Paerl]], hollandi laulja (1921–2013) *[[Irina Paert]], eesti ajaloolane (1970–) *[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik (1949–) *[[Johannes Paesalu]], eesti vaimulik (1911–1976) *[[Otto Paesalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–2023) *[[Olaf Paesüld]], eesti näitleja (1923–1998) *[[Urmas Paet]], Eesti poliitik (1974–) *[[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht (1973–) ==Pag== *[[Paolo Pagani]], itaalia maalikunstnik (1655–1716) *[[Niccolò Paganini]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1782–1840) *[[Ellen Page]], Kanada näitleja (1987–) *[[Jeremy Page]], USA endine poksija (1961–) *[[Jimmy Page]], inglise muusik ja laulukirjutaja (1944–) *[[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Larry Page]], USA arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Fidel Pagés]], hispaania sõjaväearst (1886–1923) *[[Antonino Pagliaro]], Itaalia keeleteadlane ja filosoof (1898–1973) *[[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja (1972–) *[[Marcel Pagnol]], prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör (1895–1974) *[[Edmundo Paguaga Irías]], Nicaragua poliitik (1923–2008) ==Pah== *[[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja (1962–2019) *[[Mikk Pahapill]], eesti kergejõustiklane (1983–) *[[Stella Pahapill]], eesti muusikapedagoog (1920–2007) *[[Marians Pahars]], läti jalgpallur (1976–) *[[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (1920–2012) *[[Alexis von der Pahlen]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1850–1925) *[[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1779–1863) *[[Peter Ludwig von der Pahlen]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1745–1826) *[[Aleksandra Pahmutova]], nõukogude ja vene helilooja (1929–) *[[Gerhard Pahnsch]], Eesti botaanik (1842–1880) *[[Borut Pahor]], Sloveenia poliitik (1963–) *[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik (1970–) ==Pai== *[[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (1937–2021) *[[Kristina Pai]], eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija (1967–) *[[Meelis Pai]], eesti teatritegelane (1968–) *[[Grete Paia]], eesti laulja (1995–) *[[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane (1939–) *[[Emil Paigaline]], eesti luterlik vaimulik (1884–1942) *[[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (1997–) *[[Paike]], latgali ülik (suri 1211) *[[Aleksander Paikre]], Eesti poliitik (1871–1955) *[[Ants Paikre]], eesti tõlkija ja luuletaja (1944–) *[[Enna Paikre]], eesti iluvõimleja, kergejõustiklane ja keemiatehnoloogia insener (1939–2007) *[[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (1937–2014) *[[Evald Paikre]], eesti kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik (1906–1944) *[[Toivo Paikre]], eesti elektritehnika insener ja tehnikakirjanik (1933–2017) *[[Raigo Paimla]], Eesti sõjaväelane (1978–) *[[Marianne Paimre]], eesti ajakirjanduse uurija (1967–) *[[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1921–2008) *[[Thomas Paine]], ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär (1737–1809) *[[Joseph Paintsil]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Enno Pais]], eesti matemaatik (1944–) *[[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane (1918–1968) *[[Bob Paisley]], inglise jalgpallur ja treener (1919–1996) *[[Aadu Paist]], eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik (1947–) *[[Mare Paist]], eesti spordipedagoog (1954–) *[[Risto Paiste]], eesti laulja (1992–) *[[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (1932–2016) *[[Toomas Paiste]] (1939–2002) *[[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik (1936–2013) *[[Aino-Helgi Paivel]], eesti botaanik (1936–1988) *[[Aleksei Paivel]], Eesti botaanik, dendroloog (1929–2003) *[[Igor Paixão]], Brasiilia jalgpallur (2000–) ==Paj== *[[Triin Paja]], eesti luuletaja (1990–) *[[Antoni Pająk]], Poola poliitik (1893–1965) *[[Magdalena Pajala]], rootsi suusataja (1988–) *[[Aaro Pajari]], Soome sõjaväelane (1897–1949) *[[Julija Pajevska]], Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik (1968–) *[[Ave Pajo]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Maido Pajo]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Alide-Johanna Pajoma]], eesti agronoom ja sordiaretaja (1911–1985) *[[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (1923–2016) *[[Karl Pajos]], Eesti agronoom ja poliitik (1894–1953) *[[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja (1929–2000) *[[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Priit Pajos]], eesti maalikunstnik (1971–) *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik (1938–) *[[Aino Paju]], eesti kultuuritegelane (1935–1997) *[[Anne Paju]], eesti keemik (1950–) *[[Ants Paju]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1944–2011) *[[Erna Paju]], eesti füüsikaõpetaja (1926–2012) *[[Imbi Paju]], eesti kirjanik (1959–) *[[Juhan Paju]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1939–2003) *[[Kalju Paju]], eesti arstiteadlane ja patofüsioloog (1952–) *[[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1983–) *[[Vaike Paju]], eesti botaanik (1926–2002) *[[Andres Pajula]], eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) *[[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Hardo Pajula]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Kuno Pajula]], eesti kirikutegelane (1924–2012) *[[Raigo Pajula]], eesti fotograaf (1971–) *[[Miralda Pajumaa]], eesti tekstiilikunstnik (1934–) *[[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (1941–2021) *[[Aime Pajumägi]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Hele-Mall Pajumägi]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1938–) *[[Harry Pajundi]], Eesti poliitik (1956–) *[[Jussi Pajunen]], Soome poliitik (1954–) *[[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Aksel Pajupuu]], eesti muusikategelane ja koorijuht (1926–2009) *[[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht (1928–2011) *[[Hille Pajupuu]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Kadi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik ja leiutaja (1963–) *[[Veevi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik (1929–1992) *[[Ago Pajur]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Aleksander Pajur]], Vabadussõja veteran (1897–1986) *[[Rein Pajur]], eesti poksija (1939–2025) *[[Ülo Pajur]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1980) *[[Maimu Pajusaar]], eesti näitleja (1927–2021) *[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja (1964–) *[[Riine Pajusaar]], eesti helilooja (1971–) *[[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör (1969–) *[[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1941–2020) *[[Kaisa Pajusalu]], eesti sõudja (1989–) *[[Karl Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Raimo Pajusalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Renate Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Sander Pajusalu]], eesti geneetikateadlane (1988–) *[[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (1934–2026) *[[Oskar Pajusoo]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Tiina Pajuste]], eesti õigusteadlane ja õppejõud (1984–) *[[Rauno Pajuviidik]], eesti maadleja (1990–) ==Pak== *[[Pak Chol]], Põhja-Korea kergejõustiklane (maratonijooksja) (1990–) *[[Pak Pong-ju]], Põhja-Korea riigitegelane (1939–) *[[Hanna Pakarinen]], soome laulja (1981–) *[[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Bekir Pakdemirli]], Türgi poliitik (1973–) *[[Şebnem Paker]], türgi muusik (1977–) *[[Heiti Pakk]], eesti lavastaja ning kooli- ja teatrijuht (1962–) *[[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1901–1979) *[[Rein Pakk]], eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, karikaturist ja ettevõtja (1968–) *[[Triinu Pakk]], eesti tõlkija (1966–) *[[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik (1862–1925) *[[Atte Pakkanen]], Soome poliitik (1912–1994) *[[Erkki Pakkanen]], soome poksija (1930–1973) *[[Ernst Paklar]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1908–1950) *[[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (1937–2015) *[[August Pakosta]], eesti pangandustegelane (1897–1991) *[[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (1931–2020) *[[Liisa Pakosta]], Eesti poliitik (1969–) *[[Meelis Pakri]], eesti ja USA koreograaf ja endine balletitantsija (1966–) *[[Rolandas Paksas]], Leedu poliitik (1956–) *[[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1928–1998) ==Pal== *[[Jan Palach]], tšehhi tudeng (1948–1969) *[[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik (1939–2025) *[[Ever Palacios]], Colombia endine jalgpallur (1969–) *[[Exequiel Palacios]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Wilson Palacios]], Hondurase jalgpallur (1984–) *[[Chuck Palahniuk]], ameerika kirjanik (1962–) *[[Kostís Palamás]], kreeka luuletaja (1859–1943) *[[Madara Palameika]], läti odaviskaja (1987–) *[[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane (1927–2022) *[[Kalle Palander]], soome mäesuusataja (1977–) *[[Hannes Palang]], eesti geograaf (1968–) *[[Tibor Palánkai]], ungari majandusteadlane (1938–) *[[Mõkola Palas]], Ukraina sõjaväelane (1980–) *[[Ondřej Palát]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Karl Palatu]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Kersti Paldis]], eesti sõudja (1983–) *[[Elmar Paldra]], eesti vaimulik (1912–1969) *[[Leho Paldre]], eesti vaimulik (1973–) *[[Al Paldrok]], eesti kunstnik (1969–) *[[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane (1871–1944) *[[Heiti Paldrok]], eesti arstiteadlane (1911–1972) *[[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane (1899–1980) *[[Marina Palei]], vene kirjanik (1955–) *[[Maurice Paléologue]], Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist (1859–1944) *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]], itaalia helilooja (suri 1594) *[[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof (1743–1805) *[[Veiko Palge]], eesti filosoof (1971–) *[[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane (1941–) *[[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Arved Palgi]], eesti jurist, ajakirjanik (1903–1984) *[[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane (1899–1988) *[[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (1935–2016) *[[Mare Palgi]], eesti luterlik vaimulik (1973–2014) *[[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1939–) *[[João Palhinha]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Tanel Paliale]], eesti muusik (1974–) *[[Ramaz Paliani]], gruusia poksitreener ja poksija (1973–) *[[Guido Palias]], eesti päritolu matemaatik (1933–2013) *[[Ilmar Palias]], Eesti poliitik (1958–1990) *[[Oksana Palikova]], Eesti vene filoloog (1969–) *[[Sarah Palin]], USA poliitik (1964–) *[[Todd Palin]], Alaska naftatööstustegelane (1964–) *[[Andrius Palionis]], Leedu poliitik (1975–) *[[Rudolf Paliso]], eesti grafoloog (sündis 1897) *[[Voldemar Palitser]], eesti politseinik ja majandustegelane (1893–1939) *[[Ivar Paljak]], Eesti poliitik (1931–2021) *[[Aivo Paljasmaa]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1948–) *[[Jakob Palk]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1908–1991) *[[Ülo Palk]], eesti võrkpallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja (1937–) *[[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (1937–2020) *[[Andreas Pall]], eesti laulja, kitarrist ja muusikaprodutsent (1998–) *[[Imre Pall]], eesti informaatikateadlane (1951–) *[[Peeter Pall]] eesti mikrobioloog (1965–) *[[Tiina Pall]], eesti õpetaja ja koolijuht (1961–) *[[Uuno Pall]], eesti tehnikateadlane (1935–2008) *[[Valdek Pall]], eesti keeleteadlane (1927–2013) *[[Andrea Palladio]], itaalia arhitekt (1508–1580) *[[Aleksander Pallas]], eesti advokaat (1887–1939) *[[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Herman Pallas]], väliseesti kirjamees (1923–) *[[Richard Pallas]], eesti kunstnik (1908–1952) *[[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt (1936–) *[[Heldur Palli]], eesti ajaloolane (1928–2003) *[[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (1948–2019) *[[Mattias Palli]], eesti vaimulik *[[Meelike Palli]], Eesti diplomaat ja tõlkija (1954–) *[[Kalle Palling]], Eesti poliitik (1985–) *[[Aleksander Pallo]], Eesti diplomaat (1890–1958) *[[Alfred Pallo]], Eesti kohtunik (1904–1965) *[[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht (1932–2017) *[[Johann Pallo]], nõukogude sõjaväelane (1891–1938) *[[Jüri Pallo]], eesti vaimulik (1963–) *[[Rait Pallo]], eesti rogainija ja triatleet (1974–) *[[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane (1963–) *[[Viktor Pallo]], eesti sõjandusteadlane (1905–1982) *[[Andres Pallon]], Eesti ajakirjanik (1939–1980) *[[Egon Leonhard Pallon]], Eesti vaimulik (1894–1968) *[[Herbert Pallon]], eesti põllumees (1897–1988) *[[Hugo Pallon]], eesti ettevõtja (1942–2023) *[[Leonhard Pallon]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) *[[Leonhard Wilhelm Pallon]], eesti vaimulik (1859–1923) *[[Riin Pallon]], eesti kunstnik (1978–) *[[Ants Pallop]], Eesti poliitik (1928–1996) *[[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik (1893–1980) *[[Jaan Pallopson]], eesti kellassepp (1909–1989) *[[Alain Palluce]], Luksemburgi ujumistreener ja endine käsipallur *[[Priit Pallum]], Eesti diplomaat (1964–) *[[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom (1931–2023) *[[Aleksei Palm]], eesti sporditegelane (1882–1960) *[[Asta Palm]], eesti maastikuarhitekt (1927–2021) *[[August Palm]], eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf (1902–1972) *[[Eero Palm]], eesti arhitekt (1974–) *[[Erich Palm]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Friedrich von Palm]], Maasi mõisa rentnik (1859–1911) *[[Friedrich Anton Palm]], eesti sporditegelane (1886–1973) *[[Hille Palm]], eesti skulptor (1941–) *[[Ille Palm]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1937–) *[[Jaanika Palm]], eesti lastekirjanduse uurija (1973–) *[[Johann Philipp Palm]], saksa raamatukaupmees (1766–1806) *[[Jüri Palm]], eesti graafik ja maalikunstnik (1937–2002) *[[Kaia Palm]], eesti molekulaarbioloog (1964–) *[[Katre Sofia Palm]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (1927–2019) *[[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (1944–2024) *[[Maimu Palm]], eesti arhitekt (1925–2014) *[[Mari Palm]], eesti näitleja (1947–) *[[Mari-Ann Palm]], eesti filoloog (1942–) *[[Marika Palm]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Mati Palm]], eesti laulja (1942–2018) *[[Natalia Palm]], Eesti keemik (1953–) *[[Reedik Palm]], eesti matemaatik (1933–1974) *[[Richard Palm]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja (1904–1990) *[[Sandra Palm]], eesti koreograaf ja tantsija (1988–) *[[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane (1937–2015) *[[Toivo Palm]], eesti bioloog (1942–) *[[Tõnis Palm]], eesti arhitekt (1955–) *[[Uno Palm]], eesti keemik (1933–1989) *[[Valter Palm]], eesti poksija (1905–1994) *[[Veiko-Vello Palm]], Eesti sõjaväelane, kindralmajor (1971–) *[[Vello Palm]], eesti sporditeadlane (1938–2024) *[[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik (1926–2010) *[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]], Eesti füüsik (1957–) *[[Vilja Palm]], eesti telerežissöör (1957–) *[[Voldemar Palm]], eesti majandusteadlane (1905–1992) *[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Félix J. Palma]], hispaania kirjanik (1968–) *[[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane (1978–) *[[Raivo Palmaru]], eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister (1951–) *[[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa (1931–2018) *[[Olof Palme]], Rootsi poliitik (1927–1986) *[[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (1911–1990) *[[Arnold Palmer]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (1929–2016) *[[Jan Olof Palmér]], Rootsi ja Taani lennundustegelane (1950–) *[[Jolyon Palmer]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (1929–2015) *[[Keke Palmer]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Timothy Palmer]], USA sillaehitaja (1751–1821) *[[Emerson Palmieri]], Brasiilia päritolu Itaalia jalgpallur (1994–) *[[Kyle Palmieri]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Stefano Palmieri]], San Marino poliitik (1964–) *[[Chazz Palminteri]], USA filminäitleja (1952–) *[[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (1930–2014) *[[Kaljo Palmiste]], eesti alpinist (1948–2002) *[[Merle Palmiste]], eesti näitleja (1970–) *[[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (1948–2025) *[[Hendrik Palmre]], eesti geoloog (1904–1989) *[[Ragnar Palmre]], eesti alpinist (1934–2003) *[[Õie Palmre]], eesti keemik (1948–) *[[Andreas Palmroth]], Eestis tegutsenud rootsi filosoof (1725–) *[[Külli Palmsaar]], eesti näitleja (1966–) *[[Liia Palmse]], Eesti sporditeadlane (1930–2023) *[[Jan Palmstierna]], Rootsi diplomaat (1948–) *[[Aavo Palo]], eesti koolijuht (1966–) *[[Anneli Palo]], Eesti botaanik-ökoloog (1966–) *[[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane (1929–2003) *[[Jaan Palo]], Eesti sõjaväelane (1895–1979) *[[Kalju Palo]], eesti sisearhitekt (1964–2023) *[[Kaupo Palo]], eesti füüsik (1964–) *[[Timo Palo]], eesti polaaruurija (1979–) *[[Urve Palo]], eesti majandustegelane ja poliitik (1972–) *[[Eero Paloheimo]], Soome poliitik (1936–) *[[José Luis Palomino]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Pals]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995–) *[[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Jonne-Liis Pals]], eesti sisulooja ja modell (2004–) *[[Friedrich Palsa]], eesti sõjaväevaimulik (1871–1913) *[[Oskar Palsa]], eesti vaimulik (1861–1926) *[[Raul Palsner]], eesti poplaulja ja müügikoolitaja (1965–) *[[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja (1994–) *[[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja (1972–) *[[Karmen Palts]], eesti psühholoog ja kommunikatsiooniuurija *[[Tõnis Palts]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (1931–2007) *[[Heino Paltser]], eesti alpinist (1933–1972) *[[Ilmar Paltser]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1907–1961) *[[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik (1961–) *[[Kirsti Paltto]], saami kirjanik (1947–) *[[Arseni Palu]], Eesti sõjaväelane (1912–1997) *[[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1977–) *[[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane (1979–) *[[Leonora Palu]], eesti flötist (1979–) *[[Oskar Palu]], Eesti sõjaväelane (1894–1978) *[[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (1942–2008) *[[Ruuben-Joosua Palu]], eesti näitleja (1997–) *[[Tiit Palu]], eesti lavastaja (1970–) *[[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane (1933–2024) *[[Aigar Palumaa]], eesti bioloog (1958–1987) *[[Hele Palumaa]], eesti näitleja (2001–) *[[Peep Palumaa]], Eesti biokeemik (1959–) *[[Jaak Palumets]], eesti botaanik (1958–2006) *[[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Rein Paluoja]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Thea Paluoja]], eesti laulja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1963–) *[[Vello Paluoja]], eesti kunstnik (1955–) *[[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja (1908–1987) *[[Kristjan Paluteder]], eesti jurist *[[Lembit Paluteder]], eesti skulptor (1927–1995) *[[Anne Paluver]], eesti näitleja (1952–) *[[Nikolai Paluver]], Eesti matemaatik (1910–1981) *[[Anton Palvadre]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1886–1942) *[[Jakob Palvadre]], eesti kommunistlik revolutsionäär (1889–1936) *[[Rein Palvadre]], eesti keemik (1934–) *[[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja (1976–) ==Pam== *[[Orhan Pamuk]], türgi kirjanik (1952–) ==Pan== *[[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik (1965–) *[[Fidías Panagiótou]], Küprose juutuuber ja poliitik (2000–) *[[Artemi Panarin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Pimien Pančanka]], valgevene luuletaja (1917–1995) *[[Krzystof Pancersky]], Eesti loomaarstiteadlane (1860–1902) *[[Josif Pančić]], serbia botaanik (1814–1888) *[[Katherine Pancol]], prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik (1954–) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Octav Pancu-Iași]], rumeenia kirjanik (1929—1975) *[[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1933–2024) *[[Christian Heinrich Pander]], Eesti baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog (1794–1865) *[[Goran Pandev]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1983–) *[[Hannula-Katrin Pandis]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Meeli Pandis]], eesti pedagoogikateadlane (1961–) *[[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1953–) *[[Danel Pandre]], eesti muusik (1973–) *[[Antonín Panenka]], tšehhi jalgpallur (1948–) *[[Leon Panetta]], USA poliitik (1938–) *[[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja (1989–2026) *[[Pavel Panfilov]], Eesti NSV poliitik (1945–) *[[Jelena Panfilova]], Venemaa ühiskonnategelane (1967–) *[[Pang Qing]], hiina iluuisutaja (1979–) *[[Rudolf Pangsepp]], eesti kunstnik (1921–2008) *[[Tõnu Pani]], eesti geoloog ja museoloog (1956–) *[[Richard Pánik]], slovaki jäähokimängija (1991–) *[[Nikita Panin]], Venemaa riigiametnik ja diplomaat (1718–1783) *[[Tatjana Panina]], udmurdi folklorist (1980–) *[[Pānini]], India keeleteadlane (arvatavasti 4. sajand eKr) *[[Olivier Panis]], endine Prantsusmaa võidusõitja (1966–) *[[Gilles Panizzi]], Prantsusmaa rallisõitja (1965–) *[[Vassili Panjuškin]], nõukogude riigiametnik ja parteitegelane (1888–1960) *[[Maret Pank]], eesti keemik (1943–) *[[Emmeline Pankhurst]], Briti naisõiguslane (1858–1928) *[[Boriss Pankin]], Nõukogude Liidu poliitik (1931–) *[[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja (1982–) *[[Aleksander Panksejev]], Eesti ajaloolane (1921–1989) *[[Andres Panksepp]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane (1943–2017) *[[Jules Panksepp]], USA neuroteadlane ja psühhobioloog (?–) *[[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (sündinud 1924) *[[Janus Pannonius]], horvaadi-ungari päritolu luuletaja (1434–1472) *[[Erwin Panofsky]], juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane (1892–1968) *[[Mathilde Panot]], Prantsusmaa poliitik (1989–) *[[Aleksei Panov]], Eesti arstiteadlane, oftalmoloog (1938–) *[[Dmitri Panov]], Eesti keemik (1973–) *[[Maarja Panov]], eesti lastearst-kopsuarst (1939–2007) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Voldemar Panso]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (1920–1977) *[[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik (1955–) *[[Enn Pant]], eesti ärimees (1965–) *[[Siegfried Pant]], Eesti pangandustegelane (1905–1960) *[[Valdo Pant]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1928–1976) *[[Pantainos]], teoloog (suri umbes 200) *[[Giorgio Pantano]], itaalia autovõidusõitja (1979–) *[[Panteleimon]], kristlik arst ja pühak (3.–4. sajand) *[[Marko Pantelić]], serbia jalgpallur (1978–) *[[Panthoides]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur (1987–) *[[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik (1964–) ==Pao== *[[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane (1931–2025) *[[Paola (Belgia kuninganna)|Paola]], Belgia kuninganna (1937–) *[[Enrico Paoli]], itaalia maletaja (1908–2005) *[[Gino Paoli]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (1934–2026) *[[Christopher Paolini]], USA kirjanik (1983–) *[[Jasmine Paolini]], Itaalia tennisist (1996–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja (1991–) *[[Viido Paomets]], eesti insener ja ettevõtja (1937–) ==Pap== *[[Dimítris Papadákis]], Küprose poliitik ja majandusteadlane (1966–) *[[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja (1995–) *[[Charálampos Papadiás]], kreeka kergejõustiklane (1975–) *[[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur (1981–) *[[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik (1919–1999) *[[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (1934–2008) *[[Antigóni Papadopoúlou]], Küprose poliitik ja keemik (1954–) *[[Theódoros Papagiánnis]], kreeka skulptor (1942–) *[[Aléxandros Papágos]], Kreeka poliitik (1883–1955) *[[Paraskeví Papahrístou]], Kreeka kolmikhüppaja (1986–) *[[József Pápai]], mustlaspäritolu Ungari laulja (1981–) *[[Porntip Papanai]], tai filminäitlejatar ja modell (1982–) *[[Andréas Papandréou]], Kreeka poliitik (1919–1996) *[[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1888–1968) *[[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1952–) *[[Ivan Papanin]], vene polaaruurija ja teadlane (1894–1986) *[[Anatoli Papanov]], vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (1922–1987) *[[Élena Paparízou]], kreeka laulja (1982–) *[[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja (1894–1924) *[[Sokrátis Papastathópoulos]], kreeka jalgpallur (1988–) *[[Novo Papaz]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1990–) *[[Stanisław Papczyński]], poola vaimulik (1631–1701) *[[Tadas Papečkys]], Leedu jalgpallur (1978–) *[[Kazimierz Papée]], Poola diplomaat ja õigusteadlane (1889–1979) *[[Karl Papello]], Eesti tehnikateadlane ja leidur (1890–1958) *[[Franz von Papen]], Saksamaa sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1879–1969) *[[David Papineau]], Briti filosoof (1947–) *[[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Jazeps Paplavskis]], Eesti ehitusteadlane (1938–) *[[Alfred Papmehl]], viiuldaja ja muusikapedagoog (1890–1975) *[[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Károlos Papoúlias]], Kreeka poliitik ja jurist (1929–2021) *[[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (1937–2019) *[[László Papp]], ungari poksija (1926–2003) *[[László Papp (maadleja)|László Papp]], ungari maadleja (1905–1989) *[[Ülle-Marike Papp]], Eesti infoteadlane ja riigiametnik (1946–) *[[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist (1959–) *[[Tom Pappas]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1976–) *[[Ingrid Pappel]], eesti informaatik (1976–) *[[Kadri Pappel]], Tallinna notar *[[Kaie Pappel]], Eesti biokeemik (1942–) *[[Kristel Pappel]], Eesti muusikateadlane ja teatrikriitik (1961–) *[[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik (1970–) *[[Toivo Pappel]], Eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Ellu Papstel]], eesti õpetaja (1937–) *[[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (1940–2004) *[[Pavel Paptšinski]], vene jurist, I Riigiduuma liige Eestimaa kubermangust (1858–?) *[[Šalva Papuašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Ivan Papulovski]], nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist (1923–1998) ==Paq== *[[Leart Paqarada]], Kosovo jalgpallur (1994–) *[[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Anna Paquin]], Uus-Meremaa filminäitleja (1982–) ==Par== *[[Paracelsus]], saksa arst ja loodusteadlane (1493–1541) *[[Esther Parada]], Ameerika Ühendriikide fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik (1938–2005) *[[Maria Theresia von Paradis]], Austria helilooja, pianist ja laulja (1759–1824) *[[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ja näitleja (1972–) *[[Sergei Paradžanov]], armeenia päritolu NSV Liidu filmirežissöör (1924–1990) *[[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (1932–2026) *[[Parameswara]], Singapura radža ja Melaka sultan (14. ja 15. sajand) *[[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja (1967–) *[[Murali Dhar Parashar]], India loodusfotograaf ja kunstnik (1961–) *[[Ioánnis Paraskevópoulos]], Kreeka poliitik (1900–1984) *[[Leonid Parašin]], Eesti purjetaja ja tõlkija (1922–1997) *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia insener ja tööstur (1926–2019) *[[Egon Parbo]], eesti jalgpallur (1910–1942) *[[Enn Parbo]], eesti korvpallur (1946–1998) *[[Ivo Parbus]] *[[Ülo-Kaunileid Parbus]], Eesti keeleteadlane ja koduloolane (1928–) *[[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja (1990–) *[[Eldur Parder]], Eesti poliitik (1928–2003) *[[Juan Paredes]], Mehhiko endine poksija (1953–) *[[Leandro Paredes]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja (1946–2024) *[[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur (1977–) *[[Daniel Parejo]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Elsbet Parek]], eesti kunstiajaloolane (1902–1985) *[[Karl Parek]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Lagle Parek]], Eesti poliitik (1941–) *[[Vilfredo Pareto]], itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848–1923) *[[Sara Paretsky]], Ameerika Ühendriikide kriminaalromaanikirjanik (1947–) *[[Derek Parfit]], Briti filosoof (1942–2017) *[[Edith Pargeter]], inglise kirjanik ja tõlkija (1913–1995) *[[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (1950–2024) *[[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof (1966–) *[[Sergei Parhomenko]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Serjoga|Sergei Parhomenko]], Venemaa räppmuusik (sündinud 1976) *[[Mati Pari]], eesti jalgpallitreener (1974–) *[[Shadi Paridar]], iraani maletaja (1986–) *[[Anne Parijõgi]], eesti raadioajakirjanik ja muusikatoimetaja (1931–2022) *[[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane (1929–) *[[Jüri Parijõgi]], eesti kirjanik ja õpetaja (1892–1941) *[[Jüri Parik]], jurist, poliitik, tulundustegelane (1889–1929) *[[Heino Parik]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2015) *[[Jüri Parik (bioloog)|Jüri Parik]], eesti bioloog-geneetik (1951–) *[[Georg Johannes Parikas]], eesti fotograaf (1880–1958) *[[Marje Parikas]], eesti näitleja (1900–1978) *[[Udo Parikas]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Andres Paris]], eesti alpinist (1951–) *[[August Paris]], eesti keemik (1888–1944) *[[Dominik Paris]], itaalia mäesuusataja (1989–) *[[Hans Paris]], eesti advokaat (1899–1941) *[[Hermann Paris]], Eesti rohuteadlane (1891–1954) *[[Hilja-Liivia Paris]], eesti spordipedagoog (1922–2020) *[[Krister Paris]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Peeter Paris vanem|Peeter Paris]], Eesti spordipedagoog ja -organisaator (1915–1969) *[[Peeter Paris noorem|Peeter Paris]], Eesti füüsik (1953–) *[[Rudolf Johannes Paris]], eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik (1896–1973) *[[Väino Paris]], eesti maalikunstnik (1921–2001) *[[Kaarel Parisalu]], Eesti sõjaväelane (1891–1966) *[[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog (1949–1994) *[[Eeva Park]], eesti kirjanik (1950–) *[[Park Geun-hye]], Lõuna-Korea poliitik (1952–) *[[Indrek Park]], eesti keeleteadlane (1971–) *[[Park Jung-yang]], Korea poliitik, ametnik ja liberaalne filosoof (1872–1959) *[[Michael Park]], inglise autorallisõitja, Markko Märtini kaardilugeja (1966–2005) *[[Mungo Park]], šoti maadeavastaja (1771–1806) *[[Nick Park]], Briti filmirežissöör (1958–) *[[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja (1997–) *[[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2011) *[[Tiidu Peter Park]], Eesti ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1941–) *[[Tiina Park]], eesti ajakirjanik, režissöör, produtsent ja operaator (1941–) *[[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija (1938–2018) *[[Park Young-seok]], Lõuna-Korea alpinist (1963–2011) *[[Vlasta Parkanová]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Eduard Parkas]], eesti kalandustegelane (1892–1978) *[[Ludvig Parkas]], eesti majandusteadlane (1900–1942) *[[Alan Parker]], Briti filmilavastaja ja stsenarist (1944–2020) *[[Annise Parker]], USA poliitik (1956–) *[[Barry Parker]], USA füüsik ja teaduskirjanik *[[Charlie Parker]], USA džässmuusik (1920–1955) *[[Dorothy Parker]], ameerika kirjanik (1893–1967) *[[Ed Parker]], USA karateka (1931–1990) *[[Edna Parker]], USA ülipikaealine (1893–2008) *[[Eleanor Parker]], USA näitleja (1922–2013) *[[Jaan Parker]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Maceo Parker]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1943–) *[[Mary-Louise Parker]], USA filminäitleja (1964–) *[[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Nathaniel Parker]], inglise näitleja (1962–) *[[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja (1965–) *[[Scott Parker]], Inglise jalgpallur (1980–) *[[kolonel Tom Parker]], USA impressaario (1909–1997) *[[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur (1982–) *[[Trey Parker]], Ameerika Ühendriikide animaator, stsenarist, režissöör, näitleja ja muusik (1969–) *[[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja (1909–1993) *[[Laura Parker Bowles]] (1979–) *[[Tom Parker Bowles]] (1984–) *[[Nii Ayikwei Parkes]], Ghana ja Suurbritannia kirjanik (1974–) *[[Mari Parkkinen]], soome teoloog ja luterlik vaimulik, Mikkeli piiskop (1971–) *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (1967–2015) *[[Rosa Parks]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (1913–2005) *[[Anette Parksepp]], eesti ajakirjanik (1992–) *[[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1925–1988) *[[Kalev Parksepp]], eesti kabetaja (1945–) *[[Ants Parktal]], Eesti psühholoog (1950–) *[[Henry Parland]], soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik (1908–1930) *[[Oscar Parland]], soomerootsi kirjanik, tõlkija ja psühhiaater (1912–1997) *[[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (1974–2015) *[[Peter Parler]], saksa arhitekt (suri 1399) *[[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija (1948–2008) *[[Florence Parly]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Boris Parm]], Eesti sõjaväelane (1891–1979) *[[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik (1898–1947) *[[Paul Parmakson]], eesti arstiteadlane (1895–1946) *[[Priit Parmakson]], eesti majandusinformaatik (1961–) *[[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja (1976–) *[[Andres Parmas]], Eesti jurist (1977–) *[[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1930–2021) *[[Helmut Parmas]], eesti metsateadlane (1907–1995) *[[Jaak Parmas]], eesti tennisist ja treener (1938–) *[[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (1968–2026) *[[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija (1984–) *[[Tiiu Parmas]], eesti tennisist (1943–2011) *[[Anne Parmasto]], eesti kunstnik (1952–) *[[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (1928–2012) *[[Ilmi Parmasto]], eesti mükoloog (1935–) *[[Guy Parmelin]], Šveitsi poliitik (1959–) *[[Parmenides]], vanakreeka filosoof *[[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Johann Parmi]], eesti näitleja (1863–1913) *[[Parmigianino]], itaalia kunstnik (1503–1540) *[[Salme Parming]], eesti iluvõimleja ja treener (1919–2013) *[[Tõnu Parming]], eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane (1941–1998) *[[Luca Parmitano]], Itaalia sõjaväelane ja astronaut (1976–) *[[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Kevin Parnell]], Uus-Meremaa rannikuteadlane (1959–) *[[Sean Parnell]], USA poliitik (1962–) *[[Argaadi Parol]], Eesti põllumajandusteadlane (1951–) *[[Vladimir Parol]], Eesti ajaloolane ja sotsioloog (1935–2009) *[[Pietro Parolin]], itaalia roomakatoliku vaimulik (1955–) *[[Kristi Paron]], eesti jurist (1975–) *[[Jiří Paroubek]], Tšehhi poliitik (1952–) *[[Maria Parr]], norra lastekirjanik (1981–) *[[Alondra de la Parra]], Mehhiko dirigent (1980–) *[[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (1914–2018) *[[Violeta Parra]], Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja (1917–1967) *[[Kevin Parras]], eesti jäähokimängija (1994–) *[[Aleksander Parre]], Eesti motosportlane (1898–1948) *[[Feliks Parre]], Eesti spordipedagoog (1907–1990) *[[Jüri Parre]], eesti veterinaar (1928–1996) *[[Leo Parre]], eesti advokaat (1905–1975) *[[Viktor Parre]], eesti sporditegelane (1894–1967) *[[Laineli Parrest]], eesti kunstipedagoog (1979–) *[[Nele Parrest]], eesti jurist (1978–) *[[Oliver Parrest]], eesti bioloog (1980–) *[[Udo Parrest]], Eesti sõjaväelane (1908–1944) *[[Parrhasios]], vanakreeka maalikunstnik *[[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Aivo Parring]], eesti matemaatik (1940–2015) *[[Anne-Mai Parring]], eesti matemaatik (1940–) *[[Hunter Parrish]], USA näitleja (1987–) *[[Georg Friedrich Parrot]], prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor (1767–1852) *[[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]], arstiteadlane ja bioloog (1791–1841) *[[Johann Leonhard von Parrot]], Eesti ametnik, harrastusteadlane (1755–1836) *[[Dick Parry]], inglise saksofonist (1942–2026) *[[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (1925–2014) *[[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja (1982–) *[[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja (1925–1997) *[[Jim Parsons]], USA näitleja (1973–) *[[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (1923–2020) *[[Talcott Parsons]], inglise päritolu USA sotsioloog (1902–1979) *[[Sergei Paršin]], vene teatri- ja filminäitleja (1952–) *[[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist (1901–1974) *[[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1946–2026) *[[Adolf Gustav Parts]], Eesti füsikokeemik (1904–1996) *[[Aldur Parts]], eesti vaimulik (1912–1987) *[[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1891–1963) *[[Eve Parts]], eesti majandusteadlane (1970–) *[[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane (1937–2003) *[[Henn Parts]], eesti rohuteadlane ja ravimikeemik (1880–1946) *[[Innari Parts]], eesti tehnikateadlane (1940–2003) *[[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator (1922–1999) *[[Juhan Parts]], Eesti poliitik (1966–) *[[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja ühiskonnategelane (1873–1940) *[[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (1940–) *[[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane (1886–1941) *[[Koit Parts]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Laine Parts]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1971–) *[[Merle Parts]], Eesti kohtunik (1967–) *[[Priit-Kalev Parts]], eesti rahvusliku puutöö meister (1972–) *[[Raivo Parts]], eesti sõudja (1963–) *[[Tiia-Ene Parts]], eesti keemik (1943–) *[[Valev Parts]], eesti loomaarstiteadlane (1937–2011) *[[Viia Parts]], eesti majandusteadlane (1968–) *[[Ülo Parts]], eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert (1964–) *[[Dimítrios Partsalídis]], Kreeka poliitik (1905–1980) *[[Elina Partõka]], eesti ujuja (1983–) *[[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (1971–2025) *[[Ryszard Parulski]], poola vehkleja (1938–2017) *[[Sigitas Parulskis]], leedu kirjanik (1965–) *[[Gabriella Paruzzi]], itaalia suusataja (1969–) *[[Jaan Parv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1867–1899) *[[Georgi Pǎrvanov]], Bulgaaria poliitik (1957–) *[[Enn Parve]], eesti insener (1918–1989) *[[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja (1910–1952) *[[Jesper Parve]], maailmarändur ja blogija, endine profikorvpallur (1980–) *[[Kaija Parve]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja (1991–) *[[Rain Parve]], eesti muusik (1990–) *[[Ralf Parve]], eesti kirjanik (1919–2011) *[[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–2008) *[[Sirje Parve]], eesti sisearhitekt ja disainer (1948–) *[[Taimi Parve]], eesti loomaarst (1926–2022) *[[Teet Parve]], eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (1949–2020) *[[Valdar Parve]], eesti filosoof (1948–) *[[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]], eesti loomaarstiteadlane (1913–1994) *[[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane (1926–1983) *[[Timo Parvela]], Soome lastekirjanik (1964–) *[[Ain-Villu Parvet]], eesti koolitaja (1979–) *[[Villu Parvet]], eesti kohtuarst (1929–2016) *[[Aki Parviainen]], soome kergejõustiklane (1974–) *[[Alexander Parvus]], juudi päritolu revolutsionäär (1867–1924) *[[Aleksander Parwel]], Eesti keemik (1906–1978) *[[Aleksandr Parõgin]], vene moodne viievõistleja (1973–) *[[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (1930—2012) *[[Diego Pary]], Boliivia poliitik (1977–) ==Pas== *[[Spede Pasanen]], soome koomik, telerežissöör ja filmilavastaja (1930–2001) *[[Alina Pasok]], vene muusikavideote režissöör (1990–) *[[Pier Paolo Pasolini]], itaalia kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja publitsist (1922–1975) *[[Petri Pasanen]], Soome jalgpallur (1980–) *[[Pasquale Pasarelli]], Saksa maadleja (1957–) *[[Hafiz Paşayev]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (1941–) *[[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof (1623–1662) *[[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Gustaf Erik Pasch]], rootsi keemik ja leiutaja (1788–1862) *[[Paschalis I]], paavst (suri 824) *[[Paschalis II]], paavst (suri 1118) *[[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat (1889–1940) *[[Cláudia Pascoal]], portugali laulja (1994–) *[[Giovanni Pascoli]], itaalia luuletaja (1855–1912) *[[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur (1937–2017) *[[Juliana Pasha]], albaania laulja (1980–) *[[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees (1956–) *[[Pasikles]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bernard Pask]], inglise profijalgpallur (1936–1985) *[[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Heinrich Ewald Paslack]], eesti vaimulik (1840–1923) *[[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja (1971–) *[[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik ja luuletaja (1935–2018) *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[August Pass]], eesti vaimulik (1861–1913) *[[Eliisa Pass]], eesti ökoloog (1991–) *[[Raimo Pass]], eesti näitleja (1961–) *[[Nevio Passaro]], itaalia-saksa laulja (1980–) *[[Jevgeni Passek]], õigusteadlane (1860–1912) *[[Arent Passer]], kunstnik (suri 1637) *[[Jan Passer]], tšehhi jurist (1974–) *[[Vassili Passetski]], vene geograafiaajaloolane (1921–2000) *[[Gérald Passi]], Prantsusmaa jalgpallur (1964–) *[[Esko Passila]] *[[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik (1964–) *[[Frédéric Passy]], Prantsusmaa poliitika- ja majandustegelane (1822–1912) *[[Aune Past]], eesti sotsiaalpsühholoog (1954–) *[[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane (1900–1991) *[[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Liisa Past]], eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert *[[Urmas Past]], eesti keemik (1955–) *[[Vello Past]], eesti keemik (1928–2014) *[[Elsa Pastak]], eesti botaanik (1908–1955) *[[Jüri-Rivaldo Pastarus]], Eesti tehnikateadlane (1947–2015) *[[Johann Pastelberg]], Eesti teoloog ja orientalist (suri 1710) *[[Boriss Pasternak]], Vene kirjanik (1890–1960) *[[Mihhail Pasternak]], Eesti NSV hävituspataljonlane, piirivalvekapten (1908–1941) *[[Louis Pasteur]], prantsuse keemik ja mikrobioloog (1822–1895) *[[Oskar Pastik]], eesti vaimulik (1904–1980) *[[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–2026) *[[Julia Pastrana]], Mehhiko päritolu meelelahutaja, "habemega naine" (1834–1860) *[[Travis Pastrana]], USA motosportlane (1983–) *[[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (1923–2014) *[[Vladimir Pastuhhov]], vene politoloog ja jurist (1963–) *[[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (1935–2025) ==Paš== *[[Alina Paš]], ukraina laulja (1993–) *[[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur (1995–) *[[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog (1924–2023) *[[Aleksandr Paškov]], Eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1935–2021) *[[Mihhail Paškov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1853–1908) *[[Vladimir Paškov]], Eesti venelane, arstiteadlane, endokrinoloog (1905–1969) ==Paz== *[[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik ja diplomaat (1914–1998) *[[Dan Paźniak]], Nõukogude Liidu poksija (1939–2005) *[[Zianon Paźniak]], Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist (1944–) ==Pat== *[[Illar Pata]], Eesti molekulaarbioloog (1967–) *[[Kai Pata]], Eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog (1969–) *[[Arkadi Patarkatsišvili]], gruusia ärimees (1955–2008) *[[Ange-Félix Patassé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1937–2011) *[[Harry Patch]], Briti Esimese maailmasõja veteran (1898–2009) *[[Dev Patel]], gudžarati päritolu Briti filminäitleja (1990–) *[[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Hugh Paterson]], Austraalia evolutsiooniteoreetik ja entomoloog (1926–2019) *[[Katherine Paterson]], USA lastekirjanik (1932–) *[[Anti Pathique]], eesti kirjanik, muusik ja arvutidisainer (1966) *[[Mandy Patinkin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1952–) *[[Raphajel Patkanjan]], armeenia luuletaja (1830–1892) *[[Alexander von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1817–1877) *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]], Rootsi sõjaväelane (1604–1666) *[[Jakob Johann von Patkul]], baltisaksa poliitik (1757–1811) *[[Johann Reinhold von Patkul]], baltisaksa poliitik (1660–1707) *[[Karl Gustav von Patkul]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (1686–1750) *[[Reinhold Ludwig von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1730–1801) *[[Rudolf von Patkul]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1800–1856) *[[Woldemar von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1782–1855) *[[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane (1918–2020) *[[Herbert James Paton]], šoti filosoof (1887–1969) *[[Mait Patrail]], eesti käsipallur (1988–) *[[Stan Ioan Pătraş]], rumeenia puunikerdaja (1908–1977) *[[Riccardo Patrese]], itaalia vormelisõitja (1954–) *[[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik, (1943–2026) *[[Andreas Patricius]], poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik (1522–1587) *[[Patrick]], misjonär Iirimaal (suri 5. sajandil) *[[Tera Patrick]], USA pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Juri Patrikejev]], vene päritolu Venemaa ja Armeenia maadleja (1979–) *[[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1954–) *[[Francesco Patrizi da Cherso]], horvaadi päritolu Itaalia õpetlane (1529–1597) *[[Hannu Patronen]], soome jalgpallur (1984–) *[[Dmitri Patrušev]], Venemaa riigitegelane (1977–) *[[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ja poliitik (1951–) *[[Günther Patzig]], saksa filosoof (1926–2018) *[[Indrek Patte]], eesti muusik (1959–) *[[Howard Pattee]], USA biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik (1926–) *[[Chris Patten]], Suurbritannia poliitik (1944–) *[[Pramila Patten]], Mauritiuse advokaat, naisõiguslane ja ÜRO ametnik (1958–) *[[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja (1996–) *[[Floyd Patterson]], USA poksija (1935–2006) *[[James Patterson]], USA romaanikirjanik (1947–) *[[Nathan Patterson]], Šotimaa jalgpallur (2001–) *[[Adelina Patti]], itaalia ooperilaulja (1843–1919) *[[Robert Pattinson]], inglise näitleja (1986–) *[[Pat Pattison]] *[[Billie Joe Patton]], USA golfimängija (1922–2011) *[[Charley Patton]], Ameerika Ühendriikide muusik (1891–1934) *[[George S. Patton]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1895–1945) *[[Mel Patton]], USA kergejõustiklane (1924–2014) *[[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (1918–2016) ==Pau== *[[Immanuel Pau]], eesti kirjanik ja tõlkija (1908–1983) *[[Merike Pau]], eesti tõlkija (1941–2008) *[[Petra Pau]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog (1939–) *[[Carl Heinrich Johann Paucker]], filoloog (1820–1883) *[[Carl Julius Albert Paucker]], õigusteadlane ja ajaloolane (1798–1856) *[[Eduard Peter Heinrich Paucker]], Eesti vaimulik (1843–1921) *[[Georg Michael von Paucker]], Eesti vaimulik (1828–1892) *[[Heinrich Johann Paucker]], Eesti vaimulik (1759–1819) *[[Heinrich Wilhelm Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1797–1833) *[[Hermann Paucker]], Venemaa sõjaväeinsener ja mehaanikateadlane (1822–1889) *[[Hugo Richard Paucker]], Eesti vaimulik (1807–1872) *[[Johann Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1736–1776) *[[Magnus Georg Paucker]], astronoom (1787–1855) *[[Pontus Heinrich Johannes Paucker]], Eesti vaimulik (1823–1855) *[[Richard Julius von Paucker]], Eesti vaimulik (1859–1910) *[[Walther Hugo Theodor Paucker]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, märterpastor (1878–1919) *[[Carl Wilhelm von Pauffler]], baltisaksa jurist (1732–1804) *[[Ana Pauker]], juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1893–1960) *[[Ralf Pauker]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1993) *[[Edda Paukson]], eesti astroloog (1949–2025) *[[Eduard Paukson]], eesti astroloog (1935–2008) *[[Ernests Paukulis]], Eesti läti päritolu loomaarstiteadlane (1872–1941) *[[Paul I]], Venemaa keiser (1754–1801) *[[Aarne Paul]], eesti kooliõpetaja ja planetarist (1959–) *[[Aaron Paul]], USA näitleja (1979–) *[[Ardi Paul]], eesti õpetaja (1963–) *[[Arved Paul]], eesti luteri vaimulik (1913–1960) *[[Chris Paul]], USA korvpallur (1985–) *[[Jake Paul]], Ameerika Ühendriikide poksija, suunamudija ja näitleja (1997–) *[[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane (1891–1961) *[[Karl Friedrich Paul]], Eesti vaimulik (1801–1874) *[[Les Paul]], USA muusik ja üks elektrikitarri leiutajaid (1915–2009) *[[Lynsey de Paul]], briti laulja (1950–2014) *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1963–) *[[Ron Paul]], USA poliitik (1935–) *[[Sergei Paul]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Toomas Paul]], eesti vaimulik, kirikuloolane ja publitsist (1939–2026) *[[Vladimir Paul]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1899–1955) *[[Samuli Paulaharju]], soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf (1875–1944) *[[Artūras Paulauskas]], Leedu poliitik (1953–) *[[Ildefons Pauler]], Saksa ordu kõrgmeister (1903–1996) *[[Pedro Miguel Pauleta]], Portugali jalgpallur (1973–) *[[Wolfgang Pauli]], Šveitsi füüsik (1900–1958) *[[Sérgio Paulinho]], Portugali jalgrattasportlane (1980–) *[[Marileidy Paulino]], Dominikaani Vabariigi jooksja (1996–) *[[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Wellington Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Elmar Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1992) *[[Fjodor Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1981) *[[Valeri Paulman]], eesti majandusteadlane ja endine Eesti NSV riigiametnik (1937–2024) *[[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur (1977–) *[[Aígina Paulos]], kreeka arst (7. sajand) *[[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Ilgvars Pauls]], Läti alpinist (1957–) *[[Raimonds Pauls]], Läti helilooja ja pianist (1936–) *[[Alexander Leopold Paulsen]], Eesti vaimulik (1804–1877) *[[Johannes Paulsen]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1879–1945) *[[Nikolai Paulsen]], ehitusinsener ja arhitekt (1891–1941) *[[Peter Otto Hermann Paulsen]], Eesti vaimulik (1907–1999) *[[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, tõlkija ja luuletaja (1922–1966) *[[Paul Paulsohn]], Eesti arstiteadlane (sündinud 18. sajandil) *[[Sarah Paulson]], USA filminäitleja (1975–) *[[Filippo Paulucci]], itaalia päritolu sõjaväelane (1779–1849) *[[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (1865–1937) *[[Paulus]], apostel *[[Paulus I]], paavst (suri 767) *[[Paulus II]], paavst (1417–1471) *[[Paulus III]], paavst (1468–1549) *[[Paulus IV]], paavst (1476–1559) *[[Paulus V]], paavst (1552–1621) *[[Paulus VI]], paavst (1897–1978) *[[Andreas Paulus]], saksa õigusteadlane (1968–) *[[Anete Paulus]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Paulus]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1957) *[[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik (1975–) *[[Olavi Paulus]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Pearu Paulus]], eesti laulja (1967–) *[[Samosata Paulus]], Antiookia piiskop (200–275) *[[Tiit Paulus]], eesti kitarrist (1945–) *[[Tiiu Paulus]], Eesti majandusteadlane (1941–2017) *[[Toomas Paur]], Eesti poliitik (1949–) *[[Paulus Paurmann]], eesti rahvaluulekoguja (1850–1903) *[[!PAUS3]], Ukraina päritolu muusik (1981–) *[[Pausanias]], vanakreeka kirjanik *[[Laura Pausini]], itaalia laulja (1974–) *[[Konstantin Paustovski]], vene kirjanik (1892–1968) *[[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja (1973–) *[[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandustegelane (1915–1991) *[[Katrin Pauts]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1977–) ==Pav== *[[Dainius Pavalkis]], leedu poliitik ja arstiteadlane (1960–) *[[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (1935–2007) *[[Pavel (Dmitrovski)]], õigeusu vaimulik Venemaal ja Eestis (1872–1946) *[[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (1915–1977) *[[Petr Pavel]], Tšehhi sõjaväelane (1961–) *[[Ülo Pavel]], eesti bioloog (1927–2005) *[[Ante Pavelić]], Horvaatia poliitik ja jurist (1889–1959) *[[Henno Pavelson]], eesti majandus- ja tehnikateadlane (1926–2000) *[[Juss Pavelson]] eesti merefüüsik (1948–) *[[Marje Pavelson]], Eesti majandussotsioloog (1938–2026) *[[Aino Paves]], Eesti arstiteadlane (1931–2024) *[[Harri Paves]], eesti metsateadlane (1930–) *[[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik (1959–) *[[Milorad Pavić]], serbia kirjanik ja kirjandusteadlane (1929–2009) *[[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik (1988–) *[[Žygimantas Pavilionis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1971–) *[[Jiří Pavlenka]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Antόnios Pavlídis]], kreeka maletaja (1993–) *[[Vangélis Pavlídis]], kreeka jalgpallur (1998–) *[[Aikateríni Pavlídou]], kreeka maletaja (1993–) *[[Oleksandr Pavljuk]], Ukraina sõjaväelane (1970–) *[[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur (1981–) *[[Anastassija Pavljutšenkova]], vene tennisist (1991–) *[[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1988–) *[[Prokópis Pavlópoulos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1950–) *[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]], endine Kreeka kroonprints (1967–) *[[Dmitri Pavlov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1941) *[[Dmitri Pavlov (pianist)|Dmitri Pavlov]], vene pianist (1976–) *[[Igor Pavlov]], vene teivashüppaja (1979–) *[[Ivan Pavlov]], vene füsioloog (1849–1936) *[[Jevgeni Pavlov]], vene rahvusest Eesti näitleja (1913–1983) *[[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja (1969–) *[[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1929–1993) *[[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2003) *[[Anna Pavlova]], vene baleriin (1881–1931) *[[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja (1987–) *[[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur (2004–) *[[Strahinja Pavlović]], serbia jalgpallur (2001–) *[[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja (1909–1945) *[[Gleb Pavlovski]], vene politoloog, publitsist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjastaja (1951–2023) *[[Ivan Pavlovski]], vene filoloog (1800–1869) *[[Daniels Pavļuts]], Läti kultuuritöötaja, riigiteenistuja ja poliitik (1976–) *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]], ukraina snaiper (1916–1974) *[[Solomija Pavlõtško]], ukraina filosoof, tõlkija ja kirjanduskriitik (1958–1999) *[[Cristian Pavón]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (1929–2006) ==Paw== *[[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik (1959–) ==Pax== *[[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (1939–2024) *[[William Paxton]], USA filminäitleja ja -režissöör (1955–2017) ==Pay== *[[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Julie Payette]], Kanada poliitik, insener ja endine [[CSA]] astronaut (1963–) *[[Georg Paykull]], Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöråborgi vabahärra (1605–1657) *[[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik (1900–1979) *[[Liam Payne]], Briti muusik (1993–2024) *[[Marise Payne]], Austraalia jurist ja poliitik (1964–) *[[Nick Payne]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (1984–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pa, Biograafiad]] n8f6s1pl2p05rkn261zp2psh600w039 Villa Tammekann 0 305993 7234905 7120707 2026-09-16T08:43:24Z Evlper 104506 /* Aed */ 7234905 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Infokast hoone |nimi = Villa Tammekann |omakeelne nimi = |pilt = Villa Tammekann (10).jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = Villa Tammekann (2024) |asukoht = [[Tähtvere]], [[Tartu]] |stiil = [[funktsionalism]] |ehituse algus = 1932 |ehituse lõpp = 1936 |sissepühitsemine = |avamine = 4. aprill 2000 (Granö-keskusena) |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = 1998–2000 |aadress = [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]] 6 |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = 2 |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Alvar Aalto]] |sisearhitekt = |omanik = [[August Tammekann]] (1932–1940)<br>[[Granö-keskus]] (alates 1998) |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = 26.704694 |pikkuskoord = 58.3845 |kaart = pind |veel = }} '''Villa Tammekann''' on [[Tartu]]s [[Tähtvere]] linnaosas [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]] 6 asuv elumaja, mille projekteeris 1932. aastal Soome arhitekt [[Alvar Aalto]] [[Tartu Ülikool]]i geograafiaprofessori [[August Tammekann]]u ja tema perekonna jaoks. Hoone ehitust alustati 1932. aastal, kuid majanduslike olude sunnil teostati töid etappide kaupa, osalt muudetud ja lihtsustatud kujul. Tammekannude pere kolis pooleldi valminud majja 1933. aastal ja elas seal 1940. aasta juulini, mil põgeneti Soome. Nõukogude võimu perioodil maja riigistati ning seda ehitati märkimisväärselt ümber, nii et ühepereelamust sai kortermaja. Eesti iseseisvuse taastamise järel said villa tagasi Tammekannu lapsed, kes müüsid selle 1998. aastal [[Turu Ülikooli Sihtasutus]]ele. Aalto algprojekti järgides renoveeriti villat vahemikus 1998–2000 ning nüüd tegutseb seal [[Turu Ülikool|Turu]] ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] koostööprojektina tegutsev [[Granö keskus]]. Villa oli esimene Aalto projekteeritud maja väljaspool [[Soome]]t, samuti on see ainus Aalto projekteeritud hoone nii Eestis kui ka Baltikumis. Tegu on ühe varaseima tööga Aalto funktsionalismiperioodist. Arhitektuuriauhindu pälvinud villa on kantud ka [[Kultuurimälestiste riiklik register|Eesti kultuurimälestiste registrisse]]. == Kontekst == === Funktsionalism Eestis ja Tartus === {{Vaata|Funktsionalism}} [[Funktsionalism]] jõudis [[Eesti]]sse 1920.–1930. aastatel.<ref name="XiKYc" /> Seda laadi hoonetena valmisid Eestis peamiselt moodsad valged [[villa]]d ja kortermajad. Ehitustehniliselt ei muutunud see Eestis siiski liiga avangardseks, kuid näiteks stiilile omased [[lamekatus]]ed põhjustasid 1920. aastate keskel ühiskonnas poleemikat. Esimesed Eesti lamekatusega hooned projekteeriti [[Tallinn]]a.<ref name="zLIlW" /> [[Tartu]]s ei mindud uudse arhitektuurikeelega kaasa sedavõrd kiirelt kui pealinnas. Põhjustena on nimetatud baltisakslaste varasemast võimupositsioonist tulenevalt [[Heimatstiil|heimat-]] ja [[juugend]]stiili domineerimist, kuid ka kohalike eestlaste poolehoidu traditsioonilisele arhitektuurile ja soovi vastanduda Tallinna kui äri- ja tööstuslinna kosmopoliitsele mentaliteedile. Tartu linnapildi moderniseerumise kulgu mõjutasid ka linnaosades kehtinud ehitusmäärused, mis takistasid vaba projekteerimist. Määrused nägid ette, et majad peavad olema ühetüübilised ning et hoonetel peavad olema viilkatuse kalded.<ref name="DFpGW" /> === Tähtvere linnaosa === {{Vaata|Tähtvere}} [[Fail:Tähtvere park.jpg|pisi|vasakul|Villa paikneb [[Tähtvere park|Tähtvere pargi]] äärt mööda kulgeval [[Kreutzwaldi tänav]]al]] [[Tähtvere linnaosa]], milles villa paikneb, projekteeris 1928. aastal arhitekt [[Arnold Matteus]]. Sümmeetrilise planeeringuga uue linnaosa hoonestust hakati kvartalite kaupa rajama 1931. aastal. Hoonestuses domineerisid suurtele kruntidele rajatud nelja kuni kuue korteriga elamud, nende kõrval [[villa]]d ning kahe korruse ja korteriga elumajad.<ref name="9sMXD" /> [[Teine maailmasõda|Teiseks maailmasõja]] alguseks jõuti linnaosast hoonestada umbes pool.<ref name="5ytuG" /> Sõja järel tehtud projektiliste ümberkorralduste järel muutusid valdavaks kahekorruselised üksikelamud, mistõttu linnaosa algne kompositsiooniline ühtlus kannatas.<ref name="6WlAT" /> 1996. aastast kehtestas [[Tartu linnavalitsus]] Tähtveres [[linnaehituslik kaitseala|linnaehitusliku kaitseala]].<ref name="lCb1R" /> Tähtverre püstitati ka esimene Tartu funktsionalistlikus stiilis villa skulptor [[Anton Starkopf]]ile, mis valmis Matteuse 1929. aasta projekti järgi ja asub aadressil [[Jakob Hurda tänav]] 2.<ref name="RmQp5" /> {{-}} === Alvar Aalto varasemad seosed Eestiga === {{Vaata|Alvar Aalto}} Alvar Aalto projekteeris Eestisse kokku kolm hoonet: [[Pärnu mudaravila]] (1925), Villa Tammekann (1932) ja [[Tallinna Kunstimuuseum]] (1936–1937), millest reaalsuses valmis aga vaid perekond Tammekannude eramu ning ülejäänud kaks jäid konkursitöödeks.<ref name="1j1jb" /><ref name="Yg91s" /><ref>[[Tüüne-Kristin Vaikla]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueks-maja-mudaravila-lugu/ "Üks maja. Mudaravila lugu"] Sirp, 13. jaanuar 2012</ref> Kui 1925. aastal Pärnu supelasutusi projekteerides oli Aalto arhitektuuriline lähenemine veel [[klassitsism]]i sugemetega, siis peagi tegi arhitekt otsustava pöörde funktsionalismi suunas.<ref name="dBAFW" /> == Ajalugu == === Tammekannud ja maja projekteerimine === [[Fail:August Tammekann, 1930.jpg|pisi|150px|Maja esmaomanik [[August Tammekann]]]] Maja projekti tellis Aaltolt [[Tartu Ülikool]]i geograafiaprofessor [[August Tammekann]].<ref name="1j1jb" /> Varem elas ta [[Aleksandri tänav]] 24 paiknenud korteris. Omanikuga tekkinud probleemid, abiellumine 1925. aastal, laste sünd ning professoriks nimetamine (1930) tingisid aga vajaduse uue kodu järele. Selleks ostis Tammekann ligi 1700 m<sup>2</sup> suuruse krundi ülikooli ja kesklinna lähedases Tähtvere linnaosas, kus oli võimalik vormida hoone oma nägemuse järgi.<ref name="ct0GZ" /> Tammekann oli Aaltoga juba varem kohtunud, täpsemalt 1930. aastate algul [[Turu]]s, oma varasema õpetaja, [[Helsingi Ülikool]]i professori [[Johannes Gabriel Granö]] kodus.<ref name="KGXM3" /><ref name="EWSjt" /> Professori poja [[Olavi Granö]] väitel öelnud Tammekann, et plaanib Tartusse ehitada eramu ja vajab selleks arhitekti.<ref name="QMO0J" /> Maja tellimist Soome arhitektilt nõudnud Tammekannu soomlasest abikaasa Irene.<ref name="1j1jb" /> Tammekann oli ideoloogiliselt ka väga soomemeelne ning arvas, et eestlased peavad väikese kultuurrahvana toetuma tugevamale Soome kultuurile.<ref name="KGXM3" /><ref name="DFpGW" /> Aalto ja Tammekannu kirjavahetus maja asjus sai alguse 1932. aasta märtsis ja kestis 1933. aasta teise pooleni.<ref name="ILlCR" /> Arhitektuuriajaloolane [[Karin Hallas-Murula]] on täpset arhitektivalikut pidanud siiski juhuslikuks, viidates sarnaselt [[Paavo Tammekann]]uga, et teine projekt oli tellitud ka Soome arhitekt [[Veikko Leistén]]ilt.<ref name="6XY3U" /><ref name="HBYOM" /><ref name="6sfKB" /> Arhitektuurist ja eriti modernsest arhitektuurist huvituv Tammekann soovis oma perele uusasjalikus ehk funktsionalistlikus stiilis elamut lamekatuse, avatud rõdu ja majaesise terrassiga.<ref name="fOF8J" /><ref name="c3QdZ" /><ref name="DFpGW" /> Samas soovis perekond, et projektis ei domineeriks funktsionalismi äärmuslikumad suunad ning et katusel oleks vee äravoolu võimaldav kalle.<ref name="fOF8J" /><ref name="DFpGW" /> Krundi suurus oli 30 x 57 meetrit ning maja kavandati võrdlemisi väiksena, korruse kohta pindalaga umbes 135–140 m<sup>2</sup>.<ref name="HBYOM" /> Aaltole esitatud arvukad ja detailirohked soovid<ref name="HBYOM" /> näitavad Hallas-Murula arvates perekonna informeeritust modernse kodukujunduse ideedest.<ref name="DcdHn" /> Määratud olid uste ja akende kujud ning tubade täpne kuuluvus korruste kaupa.<ref name="XqPEU" /> Alumisele korrusele nõuti aknaluuke, sest maja paiknes eraldatult maantee ääres<ref name="1j1jb" />. Elektriventilaatori ja külmkapiga varustatud köök pidi olema väike ning kapp-ava kaudu ühendatud söögitoaga, samuti sisaldama ka motoriseeritud lifti küttepuude keldrist ülestõstmiseks ja vee pumpamiseks.<ref name="1j1jb" /><ref name="DcdHn" /><ref name="XqPEU" /> August Tammekannu töökabinetti sooviti konkut kaartide hoidmiseks, elutuba pidi olema musitseerimiseks sobiliku akustikaga.<ref name="1j1jb" /> Aalto projekteeris alumise korruse keskseks ruumiks avara elutoa, kus asus ligi 7 meetri laiune avar panoraamaken koos selle ees oleva kaminaga<ref name="6nxSo" />, kust avanes vaade aiale.<ref name="6nxSo" /><ref name="HBYOM" /> Arhitektuurilist motiivi elutuppa toodud loodusest, mis sidus villa sise- ja välisruumi, kasutas Aalto korduvalt ka hiljem, seejuures iseendale projekteeritud elumajas [[Villa Aalto]].<ref name="1j1jb" /><ref name="HBYOM" /> Aalto esitatud projekti täpsustati suhtluses omanikega korduvalt<ref name="VCMLh" />. Irene Tammekann heitis ette tema toa akende planeerimise unustamist ning pidas tuba liiga väikseks.<ref name="1j1jb" /> Maja välisilme on mõjutatud Aalto projekteeritud [[Paimio]] tuberkuloosisanatooriumi personalihoonetest, mida iseloomustab keskeuroopalik ja askeetlik funktsionalism. Villa pidi olema telliskarkassiga ja betoonvahelaega.<ref name="I18wU" /> Villas oli ruumid ka teenijatele: perekonnal olid tööl kokk koos abilisega, toatüdruk, lapsehoidja ja majahoidja, ning majas oli ka eraldi lapsehoidjatuba<ref name="7Q1Qi" />. Keldris olid suured hoiuruumid küttematerjalile ning talveks ostetud juurviljadele<ref name="zPEBV" />. Maja keldrisse oli planeeritud Y-kujuline saun.<ref name="FDqbn" /> Projekti järgi tehtud põhijoonised teostas Arnold Matteus.<ref name="FDqbn" /> === Ehitustööde kulg === [[Fail:Villa Tammekann (6).jpg|pisi|Vaade villale Kreutzwaldi tänavalt]] 1932. aasta mai lõpuks olid tööjooniste eskiisid valmis. Ehitusluba saadi Tartu linnavalitsuselt 15. juulil 1932. Maja kandekonstruktsioonide ja sisustuse detailjoonised valmisid Aalto büroos septembris.<ref name="VYKIi" /> Tööde käigus ilmnes maja ehituse juures kaks suurt probleemi. Esimeseks murekohaks olid maja seinad. Saatuslikuks sai moodne ehitustehnoloogia: Aalto projektis oli ette nähtud koksikihiga konstruktsioon, mida Eestis teha ei osatud. Nii said 45 cm laiusena ette nähtud seinad 65 cm paksused, mistõttu said ruumid planeeritust väiksemad ning majja esmalt ette nähtud mööbel ei mahtunud tuppa ära.<ref name="VCMLh" /><ref name="DcdHn" /><ref name="XqPEU" /> Teiseks osutus sobimatuks katus. Aalto nägi katusematerjalina ette Turu asfalditehase toodangu, kuid seda polnud võimalik Eestisse tuua.<ref name="DcdHn" /><ref name="XqPEU" /> Seetõttu pöörduti ühe Tallinna katusepaigaldusfirma poole, kuid nende ehitatud katus lasi läbi juba esimese vihmaga. Siis telliti uus katus Soomest insener Clausenilt, kuid sellestki polnud abi – katus hakkas läbi laskma teistest kohtadest.<ref name="XqPEU" /> Perekond taotles seejuures pangalt hoone ehitamiseks 1932. aastal laenu, kuid taotlus jäeti rahuldamata just seetõttu, et hoonele oli planeeritud lamekatus, mitte vettpidav viilkatus.<ref name="DFpGW" /> Tammekannud kolisid pooleldi valminud majja 1933. aasta veebruaris, valmis olid vaid köök ja üks tuba. Nii Soomes kui ka Eestis olid selleks ajaks tõsised majanduslikud raskused ning see pidurdas ehitustöid. Algupärast ehitusprojekti oli mitmetel põhjustel vaja muuta ning lõpuks ei valminudki maja täielikult ega algse projekti järgi.<ref name="qzYLo" /> Tööd valmisid 1936. aastal.<ref name="KTeGV" /> Tähtsaim ärajätt võrreldes Aalto projektiga oli see, et elutuppa planeeritud aknaalune kamin jäeti tegemata. Samuti ei ehitatud serveerimistuba ega autogaraaži.<ref name="34wxD" /> Lisaks jäid ära elutoa raudaken, teise korruse rõdu tellissein ning silindrikujulised katuseaknad.<ref name="NHyZz" /> Hoolimata ehitusel esinenud viperustest oli Villa Tammekann juba enne Teist maailmasõda oma iseäralise arhitektuuri poolest tuntud ja Tähtveres kergesti silmatorkav. 1937. aasta suvel, kui Tammekannud viibisid ärasõidul, peatus villas soomlastest kirjanikepaar [[Elina Vaara]] ja [[Tatu Vaaskivi]].<ref name="BWsXS" /><ref name="qzYLo" /> === Villa riigistamine ja ümberehitus Nõukogude perioodil === Tammekannud põgenesid 6. juulil 1940, pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, alanud terrori ja arreteerimiste hirmus [[Soome]],<ref name="34wxD" /> ja said hiljem Soome kodakondsuse.<ref name="VCMLh" /> 1940. aasta lõpus Villa Tammekann riigistati ning jaotati kaheks üürikorteriks.<ref name="34wxD" /><ref name="EQx9B" /> Võtmed jäeti Augusti ja Irene poja Paavo Tammekannu sõnul "kunstnik [[Eduard Ahas|Ahasele]]".<ref name="34wxD" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal tagastati maja Tammekannule, kuid ta otsustas kutsest hoolimata jätta Eestisse tagasi pöördumata.<ref name="34wxD" /> Hiljemalt 1944. aasta oktoobriks lahkusid Eestist ka villas vahepeal elanud inimesed, misjärel jäi hoone tühjaks.<ref name="mJARd" /> Samal aastal kolis perekond Tammekann Soomest [[Rootsi]].<ref name="EQx9B" /> 1944. aasta oktoobris pandi Eestis uuesti maksma kõik varem Nõukogude võimu kehtestatud natsionaliseerimisseadused ja -määrused<ref name="DdxkJ" />. Aastatel 1944–1946 seisis Villa Tammekann tühjana<ref name="DdxkJ" /> kuni 1946. aasta oktoobris kolis majja kunstnik [[Rudolf Sepp|Rudolf Sepa]] perekond.<ref name="DdxkJ" /><ref name="jTN0v" /> [[Anna-Liiza Izbaš]]i järgi muudeti Nõukogude ajal hoonet tundmatuseni.<ref name="8MrVy" /> 1948. aastal hakati kavandama kapitaalremonti, mille käigus plaaniti maja jaotada kaheks korteriks.<ref name="DdxkJ" /> 1940. aastate lõpus varustati elutoad ka eraldiseisvate ahjudega.<ref name="lWZ90" /> Ehitis inventeeriti ja mõõdeti 1950. aastal, kaks aastat hiljem toimusid remonditööd.<ref name="DdxkJ" /> Hoone katust kõrgendati<ref name="XqPEU" /> ja see kohandati kelpkatuseks.<ref name="Muinas" /> 1970. aastatel elas alumisel korrusel mitu peret,<ref name="DdxkJ" /> kuus kuni kaheksa leibkonda.<ref name="0Fs7B" /> Näiteks on Paavo Tammekann öelnud, et 1978. aastal, kui tal õnnestus majas käia, oli varasemast köögist tehtud eraldiseisev korter.<ref name="DdxkJ" /> 1981. aastal kolis maja esimesele korrusele [[Tartu Kunstikool]]i õpetajate [[Kasemaa]]de perekond, kelle õhutusel lülitati maja gaasivõrku ja [[Gaasiküte|-küttele]]. === Restaureerimine ja tänapäev === 1994. aastal tagastati maja seaduspärastele omanikele, August Tammekannu lastele Eeva-Maija ja Paavo Tammekannule.<ref name="R4RqS" /><ref name="3fSH1" /> Nõukogude ajal oli hoone rängalt lagunenud, tehnilised süsteemid olid muutunud kasutuskõlbmatuks ja vahelaed olid saanud niiskuskahjustusi.<ref name="lWZ90" /> 1997. aasta paiku otsisid omanikud võimalusi maja taastamiseks, pidades läbirääkimisi Tartu arhitektide ja ülikooliga. 15. oktoobril 1998<ref name="2MSqF" /> ostis villa Turu Ülikooli sihtkapital, et rajada sinna Olavi Granö propageeritud koostöökeskus Tartu Ülikooli ja Turu Ülikooli vahel. Ostu järel hakati tegelema maja renoveerimisega, mida hinnati pikaldaseks ja palju raha nõudvaks.<ref name="R4RqS" /> [[Fail:Villa Tammekann (9).jpg|pisi|vasakul|Villa külgsein pärast restaureerimist]] Renoveerimistöid alustati 1999. aasta mais.<ref name="Resto" /> Tööde läbiviimiseks valis sihtkapital ehitusbrigaadi, millesse kuulusid teiste hulgas eesistujana arhitekt [[Benito Casagrande]], arhitekt [[Hanni Sippo]] ([[Alvar Aalto Säätiö]] esindaja), arhitekt [[Atte Armaa]] (Turu Ülikool), [[Tartu abilinnapea]] [[Anto Ili]] ning arhitekt [[Martti Preem]] (Tartu Ülikool)<ref name="R4RqS" />. Komitee juhtiv põhimõte oli, et maja restaureeritakse Aalto algse kavandi järgi nii täpselt kui võimalik, tehes vaid hädavajalikke muudatusi.<ref name="Resto" /> Renoveerimisprojekti koostas Soome arhitekt Tapani Mustonen<ref name="kvdYi" /><ref name="R4RqS" />, kes on spetsialiseerunud Alvar Aalto hoonete restaureerimisele. Taastamisel ei lähtutud maja välimusest selle valmimisel, vaid Aalto algsest projektist, mistõttu lisati ka 1930. aastatel välja ehitamata jäänud katuseaknad, garaaž ja [[pergola]], taastati ka lamekatus.<ref name="WrzI0" /><ref name="1Coxd" /><ref name="Resto" /> Ehituskomitee eesistuja Benito Casagrande järgi vastab villa restaureerimisjärgne välisilme võimalikult täpselt Aalto ja Tammekannu nägemusele.<ref name="rkySq" /> Majale ette nähtud uus funktsioon tegi võimalikuks tubade kasutamise algselt ettenähtud viisil: magamistoad jäid villas külaliste majutamiseks, elutuba sai kasutuse ühiskondliku alana, ning kööki kasutati taas köögina.<ref name="Resto" /> Interjööris lammutati sõjajärgsel ajal ehitatud vaheseinad ning ruumid hoone esimesel ja teisel korrusel taastati võimalikult originaalilähedastena<ref name="WrzI0" /><ref name="Resto" />. Uuendati maja tehnilisi süsteeme, rajades garaaži alla tehnilise keskuse, viies majja vesikeskkütte ja soetades õli- ja gaasipõletid<ref name="yk7ks" />. Aia uue disaini põhimõte oli luua villa ümber rohkem avatud ruumi.<ref name="Resto" /> Restaureerimistööd saadi valmis 2000. aasta märtsis<ref name="Resto" /> ning renoveeritud villa avati 4. aprillil 2000<ref name="R4RqS" />. Avamispidustustel osalesid teiste hulgas [[Tartu Ülikooli rektor]] [[Jaak Aaviksoo]], [[Turu Ülikooli rektor]] [[Keijo Virtanen]], [[Soome kultuuriminister]] [[Suvi Lindén]], [[Eesti kultuuriminister]] [[Signe Kivi]], [[Tartu linnapea]] [[Andrus Ansip]] ja [[Turu linnapea]] [[Armas Lahoniitty]].<ref name="y6hes" /> Kohal oli ka August Tammekannu tütar Eeva-Maija, poeg Paavo ning Alvar Aalto tütar Hanni Alanen<ref name="kvdYi" />. Granö keskust kasutavad majutuspaigana ning korraldavad kohtumisi ja loenguid peamiselt Turu ülikooli töötajad ja koostööpartnerid<ref name="Granö1" />.<ref name="Granö2" /> == Arhitektuur == === Fassaad ja välisehitus === Villa Tammekann on valge kahekorruseline lameda katusega funktsionalistlik hoone. Stiilile omaselt on esikohal hoone ruumide funktsionaalsus ja hoone fassaadis peegeldub siseruumide paigutus. Peasissekäik asub hoone tänavapoolsel küljel. Ukse kohal on kõrge vertikaalne neljase jaotisega aken, mis valgustab trepihalli. Vastasküljel ehk sisehoovipoolsel küljel on ligi 7 meetri laiune aken,<ref name="6nxSo" /> mille sirgjoonelisust katkestab akna allosas paiknev kamin, mis ulatub vaid aknast alla poole. Restaureerimisel lubjati hoone valgeks. Akende ja välisuste tooniks valiti pärlmutterhall, maja terasosad värviti terratso tooni, pisut tumedamaks halliks. Hoonel on veel mitmeid eriilmelisi aknaid, mille kõigi paigutus ja suurus tuleneb hoone siseruumide paigutusest ja funktsioonidest.<ref name="Mustonen193" /> Hoone tänavapoolsel küljel on ka [[pergola]] ja garaaž, mis ehitati välja pärast hilisemaid restaureerimistöid.<ref name="8MrVy" /><ref name="Muinas" /> <gallery mode="packed" heights="200"> Villa Tammekann (1).jpg|Villa välisuks Villa Tammekann (4).jpg|Vaade villa tagaküljele Villa Tammekann (7).jpg|Villa külgsein Villa Tammekann (5).jpg|Restaureerimisjärgselt lisatud garaaž, mis jäi 1930. aastatel ehitamata </gallery> === Sisearhitektuur === Interjööris domineerib sarnaselt välisseintega hele koloriit: valged seinad ja helebeežid uksed. Esimese korruse põrandat katavad peitsitud<ref name="Mustonen193" /> ja lakitud männilauad, teisel korrusel on värvitud laudpõrandad. Sisekujunduses on kasutatud mitmeid Aalto enda kavandatud ja [[Artek]]i (Alvar ja Aino Aalto asutatud mööblifirma) toodetud mööbliesemeid.<ref name="Muinas" /> Praegu hoones tegutsev Turu ja Tartu Ülikooli Granö-keskus on jätkuvalt sisustatud Aalto mööbliga.<ref name="kvdYi" /> Restaureerimisel muretseti esimesele korrusele täiendavat 1930. aastatest pärit Aalto ja Arteki mööblit, lisaks Aaltot mööbli loomisel inspireerinud [[Poul Henningsen]]i valgusteid.<ref name="Mustonen193" /> Aalto algsest projektist on täna säilinud ka mõningaid lükandvaheseinu ja sisseehitatud mööblit.<ref name="6nxSo" /> === Aed === [[Fail:Villa Tammekann (3).jpg|pisi|Vaade villa tagaküljele ja aiale (2024)]] Algse projekti järgi pidi õu olema lihtsakoeline ja kaetud pea täielikult muruga, v.a maja ümbritsevad sirged liivateed. Siiski istutasid Tammekannud sinna hiljem krunti ühest küljest ümbritseva [[kuusehekk|kuuseheki]], lisaks kohati [[põõsashekk]]i ning [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaiast]] saadud muid istikuid ning rajasid ka lillepeenraid ja mängumaja.<ref name="Mustonen193" /> Villa aias on kasvanud näiteks ka botaanikaaia emataimest saadud [[mandžuuria pähklipuu]].<ref name="ytlWd" /> Nõukogude ajal tehti aias pinnasetöid, mille käigus kohandati õue tasapinda vahepeal kõrgendatud Kreutzwaldi tänava suhtes. Selle töö käigus jäi aga hoone sokkel pinnase sisse, mis tõi kaasa hoone visuaalse kerguse kadumise.<ref name="Mustonen198" /> 1950.–1970. aastate paiku oli aed jagatud kahe korteri vahel pooleks. Aias leidus [[õunapuu|õuna-]] ja [[Pirnipuu|pirnipuid]], [[Sõstar|sõstrapõõsaid]] ning kasvatati mitmeid [[Aedviljad|aedvilju]] koos [[Maasikas|maasikate]] ja [[Vaarikas|vaarikatega]]. [[Viljapuu]]de kõrval oli erinevaid [[Ilupuu|ilupuid]], liikidest esinesid näiteks [[jugapuu]], [[kikkapuu]] ja [[kask]] koos [[jasmiini]]põõsaste ning valgete-tumelillade [[sirel]]itega. Iluaia kujundamisel osales varem linnaaednikuna töötanud Eduard Kaldre, kes moodustas taimedest kompositsioone, sh elektripirnidest silmadega krokodille ja liblikaid, mille tiibadeks olid [[kiviktaimla]] värvilised taimed.<ref name="XM8KQ" /> Hoone restaureerimisel oli õue kujundamise põhimõtteks avatud ruumi tekitamine villa ümber, mistõttu toodi sokkel uuesti pinnasest välja. Krundi tagumisele osale rajati [[pultkatus]]e ning kitsa karkassiga majahoidja korter, mille juurde istutati uusi taimi. Lisaehitus meenutab kerget [[paviljon]]i, jäädes teadlikult krundi põhihoone varju.<ref name="Mustonen198" /> == Pärand ja tunnustus == Villa oli esimene Alvar Aalto projekteeritud hoone väljaspool [[Soome]]t.<ref name="ra3LL" /> Seda on esile tõstetud ühe varaseima stiilinäitena Aalto karjääri funktsionalismiperioodist ning haruldase näitena funktsionalistlikus stiilis eramust 1930. aastate Tartu linnas.<ref name="1j1jb" /><ref name="Muinas" /> Tegu on ainsa Aalto projekti järgi valminud hoonega nii Eestis kui Balti ka riikides laiemalt.<ref name="R4RqS" /><ref name="1j1jb" /> Arhitektuuriajaloolane [[Karin Hallas-Murula]] on öelnud, et villa illustreerib Aaltot 1930. aastate alguse radikaalse funktsionalistina.<ref name="g0Uj0" /> Arhitekti ja arhitektuuriloolase [[Leonhard Lapin]]i hinnangul on hoone teedrajava modernismi näidis ning sellest eeskuju võttes ehitati edaspidi välja kõik Eesti uued villade piirkonnad.<ref name="InH4S" /> Arhitekt [[Martti Preem]] on seda nimetanud funktsionalistliku stiili silmapaistvamaks näiteks.<ref name="UzRjm" /> 1997. aasta märtsis kanti villa [[ehitismälestis]]ena [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste registrisse]].<ref name="Muinas" /> 2001. aastal tunnustati soome arhitekti [[Tapani Mustonen]]i koostatud villa restaureerimisprojekti Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni [[Europa Nostra]] preemiaga.<ref name="kvdYi" /> 2012. aasta novembris arvati villa Hollandi arhitektuuriloolase [[Natascha Drabbe]] tööl põhineva, 20. sajandi tähelepanuväärseid ehitisi tutvustava portaali The Iconic Houses rahvusvahelise tähtsusega ehitiste nimekirja.<ref name="QpexL" /> 2021. aastast on Villa Tammekann osa Visit Alvar Aalto kultuuriteest.<ref name="al0Rk" /> == Vaata ka == * [[Villa Aalto]], [[Alvar Aalto]] kodumaja [[Helsingi]]s, mille projekteerimisel kasutas ta Villa Tammekannu elemente * [[Granö keskus]] * [[Funktsionalism]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Mustonen193">[[Tapani Mustonen]] "Villa Tammekann – elav ehitusprotsess", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto – Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: [[Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 181–199 (siin lk 193). ISBN SBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="Muinas">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7127 |pealkiri=7127 Elamu Tartus Kreutzwaldi 6, 1932. a |väljaanne=[[Kultuurimälestiste register]] |väljaandja=[[Muinsuskaitseamet]] |vaadatud=3. märtsil 2024}}</ref> <ref name="XiKYc">Hallas-Murula 2002, lk 8.</ref> <ref name="zLIlW">Hallas-Murula 2002, lk 15.</ref> <ref name="DFpGW">Hallas-Murula 2002, lk 16.</ref> <ref name="9sMXD">[[Martti Preem]] "Tähtvere aedlinnaosa kujunemisest ja linnaehituslikust tähtsusest", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto – Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: [[Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 109–121 (siin lk 110). ISBN SBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="5ytuG">Preem 2000, lk 116.</ref> <ref name="6WlAT">Raam 1999, lk 14.</ref> <ref name="lCb1R">Preem 2000, lk 117.</ref> <ref name="RmQp5">Preem 2000, lk 118.</ref> <ref name="1j1jb">Hallas-Murula 2012, lk 132.</ref> <ref name="Yg91s">Karin Hallas "Alvar Aalto ja Eesti", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto – Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: [[Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 61–73 (siin lk 61). ISBN SBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="dBAFW">Hallas-Murula 2005, lk 104.</ref> <ref name="ct0GZ">Paavo Tammekann "Villa Tammekannu ajalugu 1932-1998", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto - Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. [[Turu: Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 129-141 (siin lk 129). ISBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="ILlCR">Tammekann 2000, lk 130</ref> <ref name="7Q1Qi">Tammekann 2000, lk 131-132</ref> <ref name="zPEBV">Tammekann 2000, lk 131</ref> <ref name="VYKIi">Tammekann 2000, lk 130-131</ref> <ref name="34wxD">Tammekann 2000, lk 132</ref> <ref name="mJARd">Tammekann 2000, lk 132, 138</ref> <ref name="DdxkJ">Tammekann 2000, lk 138</ref> <ref name="2MSqF">Tammekann 2000, lk 141</ref> <ref name="6nxSo">Raam 1999, lk 30.</ref> <ref name="8MrVy">{{Netiviide |url=https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/villa-tammekann-tartus/ |pealkiri=Villa Tammekann Tartus |väljaandja=[[Eesti Arhitektuurimuuseum]] |vaadatud=3. märtsil 2024 |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303130256/https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/villa-tammekann-tartus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kvdYi">Hallas-Murula 2005, lk 108.</ref> <ref name="Mustonen198">Mustonen 2000, lk 198.</ref> <ref name="6XY3U">Tammekann 2000, lk 130.</ref> <ref name="ytlWd">[[Olavi Gräno]] "Soome ja Eesti teadusalasest koostööst", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto – Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: [[Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 15–27 (siin lk 22). ISBN SBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="XM8KQ">Helgi Menšikov "Mälestused majast Tartu Kreutzwaldi 6", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto – Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: [[Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 149–151 (siin lk 151). ISBN SBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="ra3LL">Jochen Eisenbrand (toim. Mateo Kries ja Jochen Eisenbrand, 2014). Alvar Aalto: Second Nature. Weil am Rhein: Vitra Design Museum, lk 649. ISBN 978-3931-9-3693-8.</ref> <ref name="R4RqS">Olavi Granö, Eeva-Maija Tammekann, Keijo Virtanen, Jaak Aaviksoo, Karin Hallas, Leonhard Lapin, Martti Preem, Paavo Tammekann, Helgi Menšikov, Anto Ili, Benito Casagrande, Tapani Mustonen, Timo Kaira, Pekka Kanervisto (toim. Henri Terho ja Maija Mäkikalli, 2000). Alvar Aalto - Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus. Turu: Turu Ülikooli Sihtasutus, lk 10. ISBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="g0Uj0">Hallas 2000, lk 61.</ref> <ref name="InH4S">[[Leonhard Lapin]] "Eesti funktsionalism", Henri Terho ja Maija Mäkikalli (toim; 2000). ''Alvar Aalto - Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. [[Turu: Turu Ülikooli Sihtasutus]], lk 81–98 (siin lk 90). ISBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="UzRjm">Preem 2000, lk 120.</ref> <ref name="QpexL">{{Netiviide |url=https://tartu.postimees.ee/1038416/tammekannu-villa-valiti-rahvusvahelise-tahtsusega-hoonete-hulka |pealkiri=Tammekannu villa valiti rahvusvahelise tähtsusega hoonete hulka |autor=Risto Mets |aeg=12. november 2012 |vaadatud=3. märtsil 2024 |väljaanne=[[Tartu Postimees]]}}</ref> <ref name="al0Rk">{{Netiviide |url=https://www.villatammekann.fi/en/ |pealkiri=Granö Center <nowiki>|</nowiki> Villa Tammekann |väljaandja=[[Granö keskus]] |vaadatud=3. märtsil 2024 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="KGXM3">Hallas-Murula 2005, lk 105.</ref> <ref name="fOF8J">Hallas-Murula 2005, lk 105-106.</ref> <ref name="VCMLh">Hallas-Murula 2005, lk 106.</ref> <ref name="EWSjt">Hallas-Murula 2002, lk 16–17.</ref> <ref name="QMO0J">Granö 2000, lk 21–22.</ref> <ref name="HBYOM">Hallas 2000, lk 65.</ref> <ref name="6sfKB">[[Olavi Gräno]], "Villa Tammekann lugu on saavutanud õnneliku vaheetapi", Pekka Kanervisto, Benito Casagrande, Keijo Virtanen, Jaak Aaviksoo, Suvi Lindén, Olavi Granö, Tuomo Lähdesmäki, Lennart Meri, Ilmar Talve, Signe Kivi, Armas Lahoniitty, Andrus Ansip, Jukka Mikkola (2000). ''Villa Tammekann - Granö-keskus''. [[Turu]]: Painosalama Oy, lk 33-35 (siin lk 33). ISBN 951-98458-2-8.</ref> <ref name="c3QdZ">Hallas 2000, lk 16.</ref> <ref name="DcdHn">Hallas-Murula 2002, lk 17.</ref> <ref name="XqPEU">Hallas 2000, lk 66.</ref> <ref name="I18wU">Mustonen 2000, lk 182.</ref> <ref name="FDqbn">Mustonen 2000, lk 183.</ref> <ref name="qzYLo">Gräno 2000A, lk 33.</ref> <ref name="KTeGV">Lapin 2000, lk 90.</ref> <ref name="NHyZz">Mustonen 2000, 183–184.</ref> <ref name="BWsXS">Gräno 2000, lk 22.</ref> <ref name="EQx9B">Granö 2000, lk 34</ref> <ref name="jTN0v">Menšikov 2000, lk 149.</ref> <ref name="lWZ90">Mustonen 2000, lk 184.</ref> <ref name="0Fs7B">{{Netiviide |pealkiri=History |url=https://www.villatammekann.fi/en/history/ |vaadatud=3. märtsil 2024 |väljaandja=[[Granö keskus]] |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="3fSH1">Granö 2000a, lk 34</ref> <ref name="WrzI0">Mustonen 2000, lk 185.</ref> <ref name="1Coxd">Kallas-Murula 2012, lk 133.</ref> <ref name="yk7ks">Mustonen 2000, lk 192.</ref> <ref name="Resto">{{Netiviide |url=https://www.villatammekann.fi/en/restoration-work/ |pealkiri=Restoration Work |väljaandja=[[Granö keskus]] |vaadatud=3. märtsil 2024 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Granö1">{{Netiviide |url=https://www.villatammekann.fi/en/reservations/the-grano-centre-of-the-university-of-turku-and-the-university-of-tartu/ |pealkiri=The Granö Centre of the University of Turku and the University of Tartu |väljaandja=[[Granö keskus]] |vaadatud=3. märtsil 2024 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Granö2">{{Netiviide |url=https://www.villatammekann.fi/en/reservations/for-university-staff-from-turku-and-tartu/ |pealkiri=For University Staff (from Turku and Tartu) |väljaandja=[[Granö keskus]] |vaadatud=3. märtsil 2024 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="rkySq">Benito Casagrande "Villa Tammekann renoveerimine viis täide aastakümnete unistuse", Olavi Granö, Eeva-Maija Tammekann, Keijo Virtanen, Jaak Aaviksoo, Karin Hallas, Leonhard Lapin, Martti Preem, Paavo Tammekann, Helgi Menšikov, Anto Ili, Benito Casagrande, Tapani Mustonen, Timo Kaira, Pekka Kanervisto (toim. Henri Terho ja Maija Mäkikalli, 2000). Alvar Aalto - Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus. Turu: Turu Ülikooli Sihtasutus, lk 15–16. ISBN 951-98458-0-1.</ref> <ref name="y6hes">Granö, Tammekann, Virtanen, Aaviksoo, Hallas, Lapin, Preem, Tammekann, Menšikov, Ili, Casagrande, Mustonen, Kaira & Pekka Kanervisto 2000, lk 18, 20, 39, 45, 71, 82, 87.</ref> }} == Kirjandus == * [[Karin Hallas-Murula]] (2002). ''Funktsionalism Eestis''. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. ISBN 9985-9400-2-4. * Karin Hallas-Murula (2005). ''Soome - Eesti: sajand arhitektuurisuhteid''. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. ISBN 9985-9585-2-7. * Karin Hallas-Murula (2012). ''101 Eesti arhitektuuriteost''. Tallinn: Varrak. ISBN 978-9985-3-2642-8. * Pekka Kanervisto, Benito Casagrande, Keijo Virtanen, Jaak Aaviksoo, Suvi Lindén, Olavi Granö, Tuomo Lähdesmäki, Lennart Meri, Ilmar Talve, Signe Kivi, Armas Lahoniitty, Andrus Ansip, Jukka Mikkola (2000). ''Villa Tammekann - Granö-keskus''. Turu: Painosalama Oy. ISBN 951-98458-2-8. * Olavi Granö, Eeva-Maija Tammekann, Keijo Virtanen, Jaak Aaviksoo, Karin Hallas, Leonhard Lapin, Martti Preem, Paavo Tammekann, Helgi Menšikov, Anto Ili, Benito Casagrande, Tapani Mustonen, Timo Kaira, Pekka Kanervisto (toim. Henri Terho ja Maija Mäkikalli, 2000A). ''Alvar Aalto - Villa Tammekann: Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskus''. Turu: Turu Ülikooli Sihtasutus. ISBN 951-98458-0-1. * Villem Raam (toim. Tiit Masso, Anne Lass ja Sirje Laidre, 1999). ''Eesti arhitektuur. 4, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa''. Tallinn: Valgus. ISBN 9985-6805-0-2. * Jochen Eisenbrand (toim. Mateo Kries ja Jochen Eisenbrand, 2014). ''Alvar Aalto: Second Nature''. Weil am Rhein: Vitra Design Museum. ISBN 978-3931-9-3693-8. == Välislingid == * {{kultuurimälestis|16079}} * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=7127 Fotosid villast] [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste register]] lehel * [https://www.villatammekann.fi/en/ Villas tegutseva Granö keskuse] koduleht (inglise keeles) * [https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/villa-tammekann-tartus/ Villa Tammekannu makett] [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]i kodulehel * [https://visit.alvaraalto.fi/en/destinations/villa-tammekann/ Villa Tammekann] projekti Alvar Aalto Route kodulehel (inglise keeles) [[Kategooria:Tähtvere]] [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Villad]] [[Kategooria:1932]] rj6j5t1r52xfnyep8fsoi95o6vdqd8a XI üldtantsupidu 0 310895 7234628 7219654 2026-09-15T18:38:40Z ~2026-40402-33 233726 7234628 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Eesti NSV 1975. aasta rahvatantsupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 18.–20. juuli 1975 | koht = [[Kalevi Keskstaadion|Komsomoli-nimeline staadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 6033 | üldjuhid = [[Heino Aassalu]]<br>[[Ilmar Moss]]<br>[[Helmut Orusaar]]<br>[[Niina Raadik]]<br>[[Nelli Uustalu]]<br>[[Naima Ebrok]]<br>[[Alfred Raadik]]<br>[[Linda Raus]]<br> [[Henn Tiivel]]<br>[[Suren Arutjunjan]]<br>[[Kristjan Torop]]<br>[[Heiki Unt]]<br>[[Uno Veenre]] | korraldaja = | eelmine = [[X üldtantsupidu|X]] | järgmine = [[XII üldtantsupidu|XII]] }} '''XI üldtantsupidu''' oli [[üldtantsupidu]], mis toimus [[Eesti NSV]] 35. aastapäeva tähistamiseks [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimelisel staadionil]] 18.–20. juulil [[1975]]. Ametlikult kandis pidu nimetust "[[Eesti NSV]] 1975. aasta rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus viis etendust. 1975. aasta tantsupidu toimus üle kümne aasta taas koos laulupeoga. Selleks ajaks olid välja kujunenud konkreetsed rühmade liigid, mistõttu tuli tantsijail nüüd vähem tantse tantsida. Samas võimaldas liikidesse jaotamine joonistada murule üha rohkem ja keerulisemaid mustreid.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 154</ref> Peo avasid lokulööjad, kelle järel marssisid väljakule viiuldajad, kandlemängijad, pasunapuhujad, akordionistid ja torupillimehed. Kõlas [[Veljo Tormis]]e muusika ja [[Laine Mesikäpp|Laine Mesikäpa]] leelo. Peol osales 6033 <ref>[https://web.archive.org/web/20130129185411/http://laulupidu.ee/ajalugu/laulu-ja-tantsupidu-1975/tantsupidu-1975/ XI tantsupidu 1975]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 30.12.2012</ref> tantsijat. Etendusi jälgis hinnanguliselt 75 000<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 155</ref> pealtvaatajat. ==Lavastusmeeskond== * Kunstiline ja üldjuht – [[Heino Aassalu]] * Üldjuht-korraldaja – [[Ilmar Moss]] * Muusikaline kujundaja – [[Veljo Tormis]] * Lasterühmade üldjuht – [[Niina Raadik]] * Naisrühmade üldjuht – [[Nelli Uustalu]] * B-segarühmade üldjuht – [[Naima Ebrok]] * C-segarühmade üldjuht – [[Alfred Raadik]] * Seenioride rühmade üldjuht – [[Linda Raus]] * Ansamblite üldjuht – [[Henn Tiivel]] * Rahvamängude üldjuht – [[Kristjan Torop]] * Meesrühmade üldjuht – [[Heiki Unt]] * Rahvamuusika üldjuht – [[Uno Veenre]] * Vene rühmade üldjuht – [[Suren Arutjunjan]] * Muusika üldjuht – [[Helmut Orusaar]] * Helikujundaja – [[Leidja Orusaar]] * Helirežissöör – [[Hans Brümmel]] ==Etendused== Esimest korda tantsupidude ajaloos toimus 5 etendust. * 18. juuli kell 9 – I etendus * 18. juuli kell 17 – II etendus * 19. juuli kell 19 – III etendus * 20. juuli kell 11 – IV etendus * 20. juuli kell 17 – V etendus ==Peo kava <ref>Eesti NSV 1975.a.a üldlaulu- ja tantsupeo teatmik</ref>== '''I – Proloog''' * Rahvapillimeeste, viiuldajate, tantsijate ja külaliste saabumine (muusika [[Veljo Tormis]], sõnad [[Laine Mesikäpp]] * "Jooksupolka" (eesti rahvamuusika ja -tants, seade [[Henn Tiivel]]) '''II – Süit eesti rahvatantsudest''' (seadnud [[Naima Ebrok]], rahvamuusika) * "Räditants" ([[Kuusalu]]) * "Inglisjakk" ([[Häädemeeste]]) * "Puuratas" ([[Võhma]]) * "Kalamies" ([[Kihnu]]) * "Ratas" (Kihnu) Esitavad B- ja C-segarühmad '''III – B-segarühmade esinemine''' * "Ringmängutants" (muusika Veljo Tormis, koreograafia A. Tratsevskaja) * Võrokeste tands" (muusika Uno Veenre ja L. Ehala, koreograafia [[Kai Leete]] '''IV – Rahvamängud ja rahvamuusika. Koondorkestri esinemine''' * "Rukkisitikas" * "Sookonnade võidujooks" * "Sikuhüppemäng" * "Hunditants" Esitavad B- ja C-segarühmad * "Simmanilugu" (muusika [[Harri Otsa]], esitavad rahvamuusika koondorkester ja [[Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel]]. '''V – D-sega- ja naisrühmade esinemine''' * "Raksi-Jaak" (muusika [[Adolf Vedro]], eesti rahvatants, tantsuseade [[Linda Raus]]) * "Kaie kargus" (muusika H. Urbel, koreograafia Kai Leete) '''VI – C-segarühmade esinemine ja helletused''' * "Perekonnavalss" (muusika [[Arne Oit]], sõnad [[Urve Buschmann]],eesti rahvatants, seade [[Alfred Raadik]]) * "Preesitants" (muusika [[Boris Kõrver]], koreograafia [[Ullo Toomi]], [[Alfred Raadik]]) * "Helletused" (rahvaluule, helletavad [[Laine Mesikäpp]] ja laulurühm) '''VII – Süit Nõukogude rahvaste tantsudest''' * "Ring- ja võistutants" (rahvamuusika, esitavad [[Velikije Luki]] Leninliku Komsomoli nim. Kultuurihoone tantsuansambel "Leto", [[Pihkva]] Kultuurharidustöö Kooli tantsuansambel "Junost" ja tantsuansamblid [[Narva]]st, [[Sillamäe]]lt, [[Tallinn]]ast. * Usbeki rahvatants (esitab [[Usbeki NSV]] [[Andižani oblast]]i [[Moskva]] rajooni kultuurimaja tantsuansambel "Tšašma") * Tatari rahvatants (rahvamuusika, esitab [[Tatari ANSV]] [[Kaasan]]i linna tantsuansambel * "Tantsusüit" (vene, valgevene, moldaavia, ukraina, gruusia ja üldtants; muusikaseade [[Peeter Saul]], koreograafia [[Nelli Uustalu]]; esitavad isetegevuslikud rahvatantsuansamblid, D-segarühmad, naisrühmad ja külaliskollektiivid). '''VIII – Lasterühmade esinemine''' * "Kingsepa polka" (eesti rahvatants- ja muusika, tantsuseade [[Niina Raadik]]) * "Vurr lahti!" (muusika Boris Kõrver, koreograafia Niina ja Alfred Raadik) '''IX – Rahvatantsuansamblite esinemine''' * "Seppade tants" (muusika [[Eugen Kapp]], koreograafia [[Helmi Tohvelman]]) * "Setu süit" (muusikaseade E. Luhats ja L. Ehala, koreograafia Helju Mikkel) *... "Linamäng" *... "Otsapandjatse" '''X – Naisrühmade esinemine''' * "Kiigel kartlik" (muusika Veljo Tormis, rahvaluule, koreograafia Nelli Uustalu) * "Labajalavalss" (rahvamuusika, koreograafia Nelli Uustalu) * "Kodumaine viis" (muusika [[Heino Eller]], koreograafia Kai Leete) '''XI – Meestantsijate esinemine''' * "Lähme aga!" (muusika Veljo Tormis, rahvaluule, koreograafia H. Unt) * "Härjatants" (rahvamuusika, rahvalik tants, tantsuseade [[Helju Mikkel]]) '''XII – Finaal – ühendatud rahvatantsurühmade esinemine''' *"Tantsijate kogunemine" (muusika Veljo Tormis, lavastus Heino Aassalu) *"Pidulik luuletus" ([[Enn Vetemaa]], esitavad Eesti NSV teeneline kunstnik A. Orav ja J. Orlov) * "Laul rõõmust" (muusika Veljo Tormis, sõnad Enn Vetemaa, koreograafia Kai Leete) * "Tuljak" (muusika [[Miina Härma]], [[Raimond Kull]], sõnad [[Karl Ferdinand Karlson]], koreograafia [[Anna Raudkats]]) '''Lõputseremoonia''' ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|11]] [[Kategooria:1975. aasta Eestis]] 1a8v6dfafiowys47kfkb9z7trexq8kk XIII üldtantsupidu 0 310956 7234629 7078043 2026-09-15T18:39:22Z ~2026-40402-33 233726 7234629 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Eesti NSV 1985. aasta rahvatantsupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 19.–21. juuli 1985 | koht = [[Kalevi Keskstaadion|Komsomoli-nimeline staadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 8273 | üldjuhid = [[Heino Aassalu]]<br>[[Ilmar Moss]]<br>[[Juris Žigurs]]<br>[[Mait Agu]]<br>[[Lille Arraste]]<br>[[Angela Arraste]]<br>[[Ilma Adamson]]<br>[[Naima Ebrok]]<br>[[Nelli Uustalu]]<br>[[Ene Jakobson]]<br>[[Ljubov Poljakova]]<br>[[Niina Raadik]]<br>[[Ilmar Tamm]]<br>[[Els Roode]]<br>[[Uno Veenre]]<br>[[Koit Kirber]] | korraldaja = | eelmine = [[XII üldtantsupidu|XII]] | järgmine = [[XIV üldtantsupidu|XIV]] }} '''XIII tantsupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 45. aastapäeva tähistamiseks [[Tallinn]]as [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimelisel staadionil]] 19.–21. juulil 1985. Kandis ametlikult nime "[[Eesti NSV]] 1985. aasta rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus neli etendust. 1985. aasta peol sai viimast korda täies hiilguses näha nõukogude aja sümboleid. Tribüüni kohal asetses [[Lenin]]i portree, peo avakujundiks oli üle väljaku eesti tantsijate vahelt tõrvikutega marssinud 15 [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] rahvariideis noored. Tantsijad kandsid punaseid linikuid, muutes väljaku punaseks pannooks, millest moodustusid üksteise järel sõnad "VÕIT" ja "ENSV" ning numbrid 40 (meenutamaks 40 aasta möödumist [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]]) ja 45 (45 aastat nõukogude võimu kehtestamisest Eestis).<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 181</ref> Tantsupeol osales 8273 tantsijat ja saatjat<ref>[https://web.archive.org/web/20130129185611/http://laulupidu.ee/ajalugu/laulu-ja-tantsupidu-1985/tantsupidu-1985/ XIII tantsupidu]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 30.12.2012</ref>. Lisaks Eesti tantsijatele osales peol 250 tantsijat teistest riikidest.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 191</ref> ==Lavastusmeeskond== *Pealavastaja-kunstiline juht – [[Heino Aassalu]] *Üldjuht – [[Ilmar Moss]] *Üldjuht-korraldaja – [[Juris Žigurs]] *A-segarühmade üldjuht – [[Mait Agu]] *B- segarühmade üldjuhid – [[Lille Arraste]], [[Angela Arraste]] *C-segarühmade üldjuht – [[Ilma Adamson]] *D-segarühmade üldjuht – [[Naima Ebrok]] *Naisrühmade üldjuht – [[Nelli Uustalu]] *Tütarlaste rühmade üldjuht – [[Ene Jakobson]] *Vene ja külalisrühmade üldjuht – [[Ljubov Poljakova]] *Lasterühmade üldjuht – [[Niina Raadik]] *Lasteaedade rühmade üldjuht – [[Ilmar Tamm]] *Muusika üldjuht – [[Els Roode]] *Rahvapilliorkestrite üldjuht – [[Uno Veenre]] *Puhkpilliorkestrite üldjuht – [[Koit Kirber]] *Helikujundaja – [[Asta Kuivjõgi]] *Kunstnik – [[Kustav-Agu Püüman]] ==Etendused== * 19. juuli kell 19 – I etendus * 20. juuli kell 19 – II etendus * 21. juuli kell 11 – III etendus * 21. juuli kell 18 – IV etendus ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|13]] [[Kategooria:1985. aasta Eestis]] 8ucfhu00mqec429tpr9f42jgr63xgck Martti Raidal 0 310976 7234977 7108122 2026-09-16T10:10:59Z Raivostern 49658 7234977 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martti Raidal.jpg|pisi|Martti Raidal 2012. aastal TÜ aulas pidamas inauguratsiooniloengut teemal "Kõrge energia – tee universumi süvastruktuuri mõistmiseks".]] '''Martti Raidal''' (sündinud [[26. veebruar|26. veebruaril]] [[1968]] [[Paide|Paides]]) on eesti füüsik ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011). ==Elulugu== Lõpetas [[1986]] [[Nõo Keskkool]]i ja [[1992]] [[Tartu Ülikool]]i. Doktorikraadi [[teoreetiline füüsika]] alal omandas ta [[1995]] [[Helsingi Ülikool]]is (väitekiri "Extended electroweak models and their tests in future colliders"). Aastatel 1992–1995 oli abiteadur Helsingi Ülikoolis, [[1996]]–1997 järeldoktor [[Valencia Ülikool]]is ja [[1998]]–1999 Humboldti stipendiaat [[DESY]] laboratooriumis [[Hamburg]]is, [[2000]]-2001 järeldoktor [[California ülikool|California Ülikool]]is ([[Riverside]]), 2001–2002 Marie Curie stipendium [[CERN]]-is [[Genf|(Genf)]]<ref name=":0">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/aastaraamat_2018_eesti.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXIV(52) 2018. Tallinn, 2019, lk 69.]</ref>. Aastast [[1995]] on ta olnud [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] teadur ja vanemteadur ning alates [[2012]]. aastast juhtivteadur ning juhib ka teaduse [[tippkeskus Tume Universum|tippkeskust Tume Universum]] (''Dark Side of the Iniverse''). Aastatel 2012–2017 oli ta Tartu Ülikooli kõrge energia füüsika professor [[professor]]. <ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks täppisteaduste alal valiti ta 2011. aastal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda, on alates 2014 akadeemia juhatuse liige. Aastatel 2009–2012 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Ta on Eesti TA energeetikanõukogu liige. ==Teadustöö== [[Fail:Gert Hütsi, Hardi Veermäe ja Martti Raidal.jpg|pisi|[[Gert Hütsi]], [[Hardi Veermäe]] ja Martti Raidal Riigipreemiate tseremoonia 2021. aastal]] Uurimisvaldkond on Higgsi bosoni füüsika, tumeaine otsesed ja kaudsed otsingud, uus füüsika LHCs, kosmilised kiired, kosmiline taustakiirgus, neutriino massid ja leptogenees, mudeliehitus, hajusarvutuse arendamine. Ta on CERNi juures tegutseva Eesti teadlaste rühma juht. Osaletakse kompaktsete müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja uuritakse peamiselt topkvarke – kõige raskemaid elementaarosakesi. Eksperimendi eesmärgiks on leida uut füüsikat, mida elementaarosakeste standardmudel ei kirjelda. Lisaks on Martti Raidal oluliselt panustanud arendustegevusse hajusarvutuskontseptsioonide ''grid'' ja ''cloud'' rakendamisel teadusarvutustes ning hajusarvutuse teadusliku infrastruktuuri loomisel Eestis ja Euroopas.<ref name=":0" /> Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Raidal kuulub kaasaja enim viidatud Eesti teadlaste sekka.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |pealkiri=Field rankings for scientists of the University of Tartu |vaadatud=2015-02-03 |arhiivimisaeg=2017-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170512023707/http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema juhendamisel on kaitstud kaheksa doktoritööd. == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Ta on Eesti CERN-i koostöö koordinaator (alates 2004), KBFI teadusnõukogu liige, 2021 kuni 2026 esimees, alates 2026 direktor. Eesti Kosmoseteaduse Komitee liige (alates 2021). ==Tunnustus== * [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (2005) * [[Tartu Ülikooli aumärk]] (2013)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (2021) * [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2022) ==Publikatsioone== *Raidal, M. CP asymmetry in B®FKs decays in left-right models and its implications on Bs decays – Phys. Rev. Lett., 2002, 89, 231803. *Raidal, M. Relation between the neutrino and quark mixing angles and grand unification – Phys. Rev. Lett., 2004, 93, 161801. *Raidal, M. Kvarkide ja leptonite ühendteooriast. – Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2005. Tallinn, 2005. * Anselmi, D., Kannike, K., Marzo, C., Marzola, L., Melis, A., Müürsepp, K., Piva, M., Raidal, M. Fakedoublet solution to the muon anomalous magnetic moment. – Physical Review, 2021, D104 (3), 035009. doi:10.1103/PhysRevD.104.035009 * Anselmi, D., Kannike, K., Marzo, C., Marzola, L., Melis, A., Müürsepp, K., Piva, M., Raidal, M. Phenomenology of a fake Inert Doublet Model. – Journal of High Energy Physics, 2021, 10, 132. doi:10.1007/JHEP10(2021)132 * Djouadi, A., Ouyang, R., Raidal, M. 2022. Yukawa coupling unification in non-supersymmetric SO(10) models with an intermediate scale. – Physics Letters B, 2022, 824, 136788. doi: 10.1016/j.physletb.2021.136788 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *EUPT *Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2005. Tallinn, 2005, lk 34. *Margus Maidla. Akadeemik Martti Raidal teab, et universum pole kaugeltki valmis ja oleme "natuke targad" vaid 4% universumi massi osas. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 657–666. ==Välislingid== * [https://www.akadeemia.ee/member/raidal/ Martti Raidal] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel *{{ETIS}} *{{ETBL|3}} *[[Arko Olesk]], [http://arvamus.postimees.ee/2441436/print/martti-raidal-higgsi-osake-toi-fuusikud-maa-peale/ Martti Raidal: Higgsi osake tõi füüsikud maa peale] Postimees, 14. oktoober 2013 *[[Margus Maidla]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tume-universum-ehk-kuidas-tekkisid-mustad-augud/ Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud.] Sirp, 10. november 2017 * [https://novaator.err.ee/1608645493/osakestefuusik-loodust-ei-huvita-inimeste-ilumeel-karvavordki "Osakestefüüsik: loodust ei huvita inimeste ilumeel karvavõrdki"] ERR Novaator, 2. juuli 2022 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Raidal, Martti}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] tujiqsshte8xtnlerzesuzcqi8yr2e6 IV üldtantsupidu 0 311288 7234621 7044115 2026-09-15T18:35:29Z ~2026-40402-33 233726 7234621 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Rahvakunstiõhtu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 21. juuli 1950 | koht = [[Tallinna lauluväljak]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 1500 | üldjuhid = [[Aleksander Viner]]<br>[[Ullo Toomi]]<br>[[Juhan Raude]]<br>[[Ott Valgemäe]]<br>[[Leo Tauts]]<br>[[Juhan Zeiger]]<br>[[Eik Toivi]]<br>[[Voldemar Saviauk]]<br>[[Gustav Ernesaks]]<br>[[Jüri Variste]]<br>[[Ado Velmet]] | korraldaja = Rahvakunstiõhtu komisjon | eelmine = [[III üldtantsupidu|III]] | järgmine = [[V üldtantsupidu|V]] }} '''IV üldtantsupidu''' (kaasaegse nimetusega rahvakunstiõhtu) toimus [[Eesti NSV]] 10. aastapäeva tähistamiseks [[Tallinna lauluväljak]]ul 21. juulil 1950. Toimus üks etendus. Pärast 1950. aasta [[märtsipleenum]]i vahetati välja [[üldlaulupidu|üldlaulupeo]] peakomisjon. Kõrvale lükati ka eelmise peo järel [[Eesti NSV teeneline kunstnik|Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks]] nimetatud [[Ullo Toomi]], kelle asemele nimetati rahvatantsude üldjuhiks [[Juhan Raude]]. Peo ametlikus kavas on tantsude üldjuhina nimetatud küll Toomit, kuid seda ilmselt tehnilistel põhjustel – kava võis selleks ajaks olla juba valmis trükitud, kui toimusid repressioonid.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 54</ref> Teise versiooni järgi trükiti kava viimasel päeval, kui korraldajad olid sunnitud viimases hädas Toomi tagasi kutsuma. Korraldajad kavandasid väga suurejoonelist laulupidu koos enneolematult rohkearvulise rahvakunstiõhtuga. Peole lubati kõik tantsijad, kes selleks vähegi soovi avaldasid – Tallinna saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.<ref name="sa">[https://web.archive.org/web/20130129185631/http://laulupidu.ee/ajalugu/laulu-ja-tantsupidu-1950/tantsupidu-1950/ IV tantsupidu]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 01.01.2013</ref>. Esimene proovipäev oli täielik läbikukkumine. Pealavastajaks määratud [[Aleksander Viner]] tegi otsuse rahvakunstiõhtu tantsijate halva ettevalmistuse tõttu ära jätta. Sama päeva hilisõhtul [[EKP Keskkomitee]]s kogunenud üldlaulupeo peakomisjon ja rahvakunstiõhtu komisjon otsustas peo juhiks tagasi kutsuda Ullo Toomi, kes oli esimest proovi lauluväljakul pealt vaadanud.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 54-55</ref> Järgmisel päeval valiti saabunud tantsijatest välja 1800. Hoolimata ebaõnnestunud proovist suudeti kontserdil väljakule moodustada isegi esimesi keerulisemaid mustreid.<ref name="sa"/> 1950. aasta peol esitati 16 tantsu. Lisaks folkloorsetele tantsudele kanti ette ka autoritantse (nt [[Robert Rood]]i "Pillerkaarepolka"). Uute tantsude saamiseks korraldati autoritantsude konkurss, kuhu laekus 30 tantsukirjeldust<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 58</ref>. ==Lavastusmeeskond== * Üldjuht – [[Aleksander Viner]] * Rahvatantsude üldjuht – [[Ullo Toomi]] * Rahvatantsujuhid – [[Juhan Raude]], [[Ott Valgemäe]] * Rahvamuusika üldjuht – [[Leo Tauts]] * Rahvapilliorkestrite juhid – [[Juhan Zeiger]], [[Eik Toivi]], [[Voldemar Saviauk]] * Valikkooride juhid – [[Gustav Ernesaks]], [[Jüri Variste]], [[Ado Velmet]] ==Etendused== 21. juulil kell 18 ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|04]] [[Kategooria:1950. aasta Eestis]] thjzxmg51gdg59lnaxjl6kgubfvr94q VI üldtantsupidu 0 311317 7234625 7076656 2026-09-15T18:36:48Z ~2026-40402-33 233726 7234625 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Rahvakunstiõhtu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 19.–20. juuli 1960 | koht = [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimeline staadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 4500 (teistel andmetel 3830) | üldjuhid = [[Anna Raudkats]]<br>[[Leo Kalmet]]<br>[[Vambola Markus]]<br>[[Ullo Toomi]]<br>[[Gennadi Podelski]]<br>[[Voldemar Peil]]<br>[[Heino Aassalu]]<br>[[Ott Valgemäe]]<br>[[Ilse Mikko]]<br>[[Hilda Preikoch]]<br>[[Enn Loo]] | korraldaja = Rahvakunstiõhtu komisjon | eelmine = [[V üldtantsupidu|V]] | järgmine = [[VII üldtantsupidu|VII]] }} '''VI üldtantsupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 20. aastapäeva tähistamiseks [[Tallinn]]as [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimelisel staadionil]] 19. ja 20. juulil 1960. Kandis ametlikku nime "Rahvakunstiõhtu". Ühtekokku toimus kaks etendust. 1960. aasta pidu oli seniste rahvakunstiõhtutega võrreldes kõige rohkem tantsupeo nägu – esinesid vaid tantsijad ja võimlejad, keda saatsid rahvamuusikud. Loobuti varasemate rahvakunstiõhtute laulukooridest – esimest korda eristati selgemalt laulupidu ja tantsupidu.<ref name="75-aastat">75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 82</ref> Esimest korda üritati tantsuetendus viia ühe põhiteema alla – tantsukeeles mängiti maha pulm [[kolhoos]]is <ref name="75-aastat" />. Tantsude kõrval esitati peol rahvastseen eesti rahvuslike pulmakommetega.<ref name="sa">[https://web.archive.org/web/20130129185536/http://laulupidu.ee/ajalugu/laulu-ja-tantsupidu-1960/tantsupidu-1960/ VI tantsupidu]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 01.01.2013</ref> "Abiellujad on kahekümne-aastased kolhoosinoored, seega ühevanused [[Eesti NSV]]-ga," seisab rahvakunstiõhtu kavas. "Nende pulmapidu langeb ühte Eesti NSV aastapäeva pidustustega." Pulmastseeni tekstid kirjutas [[Laine Mesikäpp]]. Stseenist võtsid osa näitlejad Laine Mesikäpp, [[Lembit Anton]], [[Johannes Rebane]], segarühm, rahvamängude rühm, naiskoor ja isetegevulikud näitlejad.<ref>Rahvakunstiõhtu kava 1960</ref>. 1960. aasta peo [[proloog]]iks ja [[epiloog]]iks telliti [[Paul Rummo]]lt luuleread, mis ülistasid tantsijaid, [[muistne vabadusvõitlus|muistset vabadusvõitlust]], rahvaste sõprust ja rahu. Suure poolehoiu pälvis [[Ullo Toomi]] seatud eesti rahvatants "Kuppari-Muia", kus 1500 tantsijat moodustasid murule 4 [[prees]]i kujundid – kividega [[Muhu]], kodaratega [[Lihula]], [[Paistu]] ja [[viiking]]ite preesid.<ref name="sa"/> Pidu lõppes [[Anna Raudkats]]i "Tuljakuga", mille ajal põlesid iga tantsijate ringi keskel tõrvikud. Lõpetuseks koondusid need suureks tulesõõriks. Tantsu saatis puhkpilliorkester ja [[Eesti Raadio]] segakoor.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 85</ref> Tantsupeol osales 4500 tantsijat<ref name="sa"/>. Teistel andmetel oli osalejaid 3830<ref>[https://web.archive.org/web/20100227063710/http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ Tantsupidude ajalugu]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 01.01.2013</ref>. ==Lavastusmeeskond== * Aujuht – [[Anna Raudkats]] * Pealavastaja – [[Leo Kalmet]] * Rahvakunstiõhtu üldjuht – [[Vambola Markus]] * Rahvatantsude üldjuht – [[Ullo Toomi]] * Muusika üldjuht ja kujundaja – [[Gennadi Podelski]] * Kunstiline kujundaja – [[Voldemar Peil]] * Naisrühmade üldjuht – [[Heino Aassalu]] * Lasterühmade üldjuht – [[Ott Valgemäe]] * Tallinna ühendatud naisvõimlemisrühmade üldjuhid – [[Ilse Mikko]], [[Hilda Preikoch]] * Ühendatud akrobaatide rühma üldjuht – [[Enn Loo]] ==Etendused== * 19. juuli kell 20 – I etendus * 20. juuli kell 21 – II etendus ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|06]] [[Kategooria:1960]] cwe8cikagsva7a8bl20m02nn4nhvgff VIII üldtantsupidu 0 311339 7234626 7076654 2026-09-15T18:37:29Z ~2026-40402-33 233726 7234626 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = Nõukogude Eesti 1965. aasta rahvakunstiõhtu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 16.–18. juuli 1965 | koht = [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimeline staadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 5049 | üldjuhid = [[Ullo Toomi]]<br>[[Alfred Raadik]]<br>[[Heino Aassalu]]<br>[[Niina Raadik]]<br>[[Valli Tarvas]]<br>[[Helmut Orusaar]] | korraldaja = Rahvakunstiõhtu komisjon | eelmine = [[VII üldtantsupidu|VII]] | järgmine = [[IX üldtantsupidu|IX]] }} '''VIII üldtantsupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 25. aastapäeva tähistamiseks [[Tallinn]]as [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimelisel staadionil]] 16.–18. juulil 1965. Kandis ametlikku nime "Nõukogude Eesti 1965. aasta rahvakunstiõhtu". Ühtekokku toimus kolm etendust. Tantsupeol osales 82 segarühma, 84 naisrühma, 79 lasterühma ja esimest korda 79 noorte segarühma. Lisaks esines peol kõnekoor ja 16 [[Värska]] ja [[Tartu]] leelotajat.<ref> 75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 110</ref>. Ühtekokku osales peol 5049 tantsijat ja saatjat<ref name="sa">[https://web.archive.org/web/20130129185804/http://laulupidu.ee/ajalugu/laulu-ja-tantsupidu-1965/tantsupidu-1965/ VIII tantsupidu] Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 01.01.2013</ref>. Külaliste hulgas olid staadionil [[NLKP Keskkomitee Presiidium]]i liige, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees [[Anastass Mikojan]], [[EKP Keskkomitee]] esimene sekretär [[Johannes Käbin]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees [[Aleksei Müürisepp]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kangelane [[German Titov]] jt.<ref>Rahva Hääl, 17. juuli 1965</ref> Rahvakunstiõhtu algas karjapasunate ja [[Laine Mesikäpp]]a leeloga: "Ae, ae! Tulge, tulge! Tulge laulma ja tantsima!". Peo üheks kandvamaks osaks oli [[Helju Mikkel]]i lavastatud kolmeosaline kiigestseen. Rahvakunstiõhtu lõppes traditsiooniliselt "Tuljakuga". Seekord kandis see veidi teist tähendust, kuna mõned kuud enne pidu oli lahkunud tantsu looja [[Anna Raudkats]].<ref name="sa"/> Peol kanti ette kokku 22 tantsu, millest kaeksa olid just selleks peoks loodud autoritantsud <ref> 75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 116</ref>. See oli viimane pidu, kus [[Ullo Toomi]] oli peo kunstiliseks juhiks<ref> 75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 111</ref>. ==Lavastusmeeskond== * Peo üldjuht ja segarühmade üldjuht – [[Ullo Toomi]] * Peo üldjuht ja noorterühmade üldjuht – [[Alfred Raadik]] * Naisrühmade üldjuht – [[Heino Aassalu]] * Lasterühmade üldjuht – [[Niina Raadik]] * Võimlemisrühmade üldjuht – [[Valli Tarvas]] * Muusika üldjuht – [[Helmut Orusaar]] * Lavastaja – [[Leo Kalmet]] * Kunstnik – [[Voldemar Peil]] * Vahetekstid – [[Arvi Siig]] ==Etendused== * 16. juuli kell 19 – I etendus * 17. juuli kell 20 – II etendus * 18. juuli kell 20 – III etendus ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009. {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|08]] [[Kategooria:1965]] napk9wxx781x51brb5846dxzjfb99bu IX üldtantsupidu 0 311341 7234627 7044121 2026-09-15T18:38:04Z ~2026-40402-33 233726 7234627 wikitext text/x-wiki {{Tantsupeo info | rööpnimi = ENSV 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 18.–19. juuli 1970 | koht = [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimeline staadion]], [[Tallinn]] | rühmi = | esinejaid = 9997 (tantsijaid 7741) | üldjuhid = [[Ullo Toomi]]<br>[[Ilmar Moss]]<br>[[Helju Mikkel]]<br>[[Helmut Orusaar]]<br>[[Niina Raadik]]<br>[[Aleks Raja]]<br>[[Henn Tiivel]]<br>[[Alfred Raadik]]<br>[[Naima Ebrok]]<br>[[Salme Valgemäe]]<br>[[Ott Valgemäe]]<br>[[Nelli Uustalu]]<br>[[Heino Aassalu]] | korraldaja = Rahvakunstiõhtu komisjon | eelmine = [[VIII üldtantsupidu|VIII]] | järgmine = [[X üldtantsupidu|X]] }} '''IX üldtantsupidu''' toimus [[Eesti NSV]] 30. aastapäeva tähistamiseks [[Tallinn]]as [[Kalevi keskstaadion|Komsomoli-nimelisel staadionil]] 18. ja 19. juulil 1970. Kandis ametlikku nimetust "[[ENSV]] 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus kolm etendust. 1970. aasta peole registreerus 677 rühma 10360 tantsijaga. Kuna peole lubati vaid 510 rühma, läbis enamik rühmaliike kaks konkurssi. Erandiks olid vaid B-segarühmad, kel ei tekkinud omavahelist võistlust. Tantsijad oli peol 7741, koos pillimeeste ja saatjatega 9997. Neist nooril oli 4-aastane, vanim 76-aastane.<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 124</ref> Esimest korda oli kunstiliseks juhiks [[Tartu Ülikool]]i rahvakunstiansambli juht [[Helju Mikkel]]. Seniste pidude üldjuht [[Ullo Toomi]] nimetati aujuhiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20130129185555/http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-1970/ IX tantsupidu]. Eesti laulu- ja tantsupeo SA koduleht. Vaadatud 01.01.2013</ref> Peo juhtteemat väljendas Helju Mikkeli avatants-kantaat "Päike, maa ja meri" (muusika [[Veljo Tormis]], sõnad [[Mart Raud]]). Kantaati korrati osaliselt ka järgmisel peol 1973. aastal ja kaasajastatud keeles 1990. aasta [[XIV üldtantsupidu|XIV tantsupeol]].<ref>75 aastat Eesti tantsupidusid, lk 125</ref> ==Lavastusmeeskond== * Rahvatantsupeo aujuht – [[Ullo Toomi]] * Üldjuht-korraldaja – [[Ilmar Moss]] * Kunstiline juht – [[Helju Mikkel]] * Muusika üldjuht – [[Helmut Orusaar]] * Mudilasrühmade üldjuht – [[Niina Raadik]] * Lasterühmade (5.-6. klass) üldjuht – [[Aleks Raja]] * Lasterühmade (7.-8. klass) üldjuht – [[Henn Tiivel]] * C-segarühmade üldjuht – [[Alfred Raadik]] * B-segarühmade üldjuht – [[Naima Ebrok]] * A-segarühmade üldjuhid – [[Salme Valgemäe]], [[Ott Valgemäe]] * Neiduderühmade üldjuht – [[Nelli Uustalu]] * Naisrühmade üldjuht – [[Heino Aassalu]] * Kunstnik – [[Meeri Säre]] * Helikujundaja ja -operaator – [[Leida Orusaar]] * Helirežissöör – [[Hans Brümmel]] ==Etendused== * 18. juuli kell 18 – I etendus * 19. juuli kell 12 – II etendus * 19. juuli kell 18 – III etendus ==Viited== <references/> ==Kirjandus== * 75 aastat Eesti tantsupidusid. Koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs ja Kadri Valner. Kirjastus Varrak, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tallinn 2009 {{laulupidu}} [[Kategooria:Üldtantsupeod|09]] [[Kategooria:1970]] dy0gnsuu1eijwtrgbjv7y81hhxo7azn BALTNET 0 311562 7234908 5359410 2026-09-16T08:49:56Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Balti õhuseiresüsteem]] ümbersuunamise [[BALTNET]] asemele: õige nimekuju 5359410 wikitext text/x-wiki {{Asendikaart+ | Baltimaad | relief = 1 | ujuvjoondus=paremal | laius=360 | kohad= {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Ämari lennubaas|Ämari]]'''|lat=59.262222 |long=24.218611 |paigutus=parem|punkt=Green pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Levalõpme radaripost|Levalõpme]]</small>|lat=58.616667 |long= 23.25 |paigutus=parem|punkt=Purple pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Tõikamäe radaripost|Tõikamäe]]</small>|lat=58.05 |long=26.5 |paigutus=parem|punkt=Purple pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Kellavere radaripost|Kellavere]]</small>|lat= 59.078889 |long= 26.530556 |paigutus=right|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Lielvārde õhuväebaas|Lielvārde]]'''|lat= 56.778333 |long= 24.853333 |paigutus=parem|punkt=Green pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small></small>|lat= 56.778333 |long= 24.74 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Audriņi]]</small>|lat= 56.583333 |long= 27.233333 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Ventspils|Čalas]]</small>|lat= 57.357778 |long= 21.544167 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Karmėlava]]</small>|lat= 54.972222 |long= 24.066667 |paigutus=parem|punkt=Red pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Prienai|Antaveršis]]</small>|lat= 54.633333 |long= 23.941667 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Šilutė|Degučiai]]</small>|lat= 55.35 |long= 21.483333 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Ignalina|Ceikiškės]]</small>|lat= 55.35 |long= 26.166667 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Šiauliai rahvusvaheline lennujaam|Šiauliai]]'''|lat= 55.893889 |long= 23.394722 |paigutus=vasak|punkt=Blue pog.svg}} |seletus=BALTNET-i kaart 2018. aasta seisuga: <br/> [[File:Green pog.svg|10px]] Õhuväebaas juhtimis- ja teatamiskeskusega [[File:Blue pog.svg|10px]] Õhuväebaas <br/> [[File:Red pog.svg|10px]] RASCC [[File:Purple pog.svg|10px]] [[Ground Master 400|GM 403]]-ga radarijaam [[File:Orange pog.svg|10px]] [[AN/TPS-77]]-ga radarijaam}} '''Balti õhuseiresüsteem''' ('''BALTNET''') on [[Balti riigid|Balti riikide]] (Eesti, Läti ja Leedu) ühine [[õhuseiresüsteem]], mis loodi 1998. Selle eesmärk on [[Balti regiooni õhuruum]]i [[lennuliiklus]]e tuvastamine, vaatlus ja kontroll. Pärast Balti riikide ühinemist [[NATO]]ga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi [[NATINADS]]. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesanne lisaks õhuseirele ka [[lennujuhtimine]] ja [[õhuturbeoperatsioon]]ide taktikaline juhtimine. [[Kategooria:Baltimaad]] [[Kategooria:Eesti kaitsevägi]] [[Kategooria:Läti sõjandus]] [[Kategooria:Leedu sõjandus]] f0ydb0i8q2sjbkihny67pug67a1au3l Aidu raamatukogu 0 313511 7234753 7047700 2026-09-15T21:04:15Z Kuriuss 38125 7234753 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} '''Aidu raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Vägari]] külas [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]]. See on [[Põltsamaa Raamatukogu]] haruraamatukogu. Raamatukogu asub aadressil Kooli tee 7. Enne seda tegutseti aadressil Kooli tee 4-16. ==Ajalugu== Aidu raamatukogu asutati 1946. aastal [[Aidu (Põltsamaa)|Aidu]] külas. 1959. aastal tehti raamatukogus remont. 1962. aastal kolis raamatukogu sama hoone ühe tiiva esimeselt korruselt teise tiiva teisele korrusele. 1963. aastani kuulus raamatukogu [[Põltsamaa rajoon]]i, pärast seda [[Jõgeva rajoon]]i. 1967. aastal pandi lastekirjandus eraldi riiulitele klasside kaupa. 1969. aastal avati [[Aidu Algkool]]is laenutuspunkt lastele, tänu sellele kasvas laenutuste arv võrreldes eelmise aastaga ligi poole võrra. <ref name="Jõgevamk keskrmtk">[https://web.archive.org/web/20160305024009/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=25&Itemid=3&showall=1%2F Jõgeva maakonna keskraamatukogu koduleht] (vaadatud 1.02.2013)</ref>. 1992. aastal sai Aidu raamatukogust Pajusi valla alla kuuluv asutus. 1996. aastal võeti kasutusele uus Eesti rahvaraamatukogude liigitussüsteem. 2001. aastal kolis raamatukogu ümber [[Vägari]] külasse. 2007. aastal tuli kasutusele elektrooniline laenutus, mis lihtsustas tööd märgatavalt.<ref name="Jõgevamk keskrmtk"/> ==Raamatukogu töötajad== * Raamatukogu esimene juhataja oli Leida Kuslap, kes töötas 1953. aastani. Sel ajal oli raamatukogu teeninduspiirkonnaks Lembitu kolhoos. 1953. aastal oli raamatukogus lugejaid 102, sealhulgas lapsed. * 1953–1959 – Maret Eerma; 1953. aastal kasutati esmakordselt raamatukogudevahelist abonementi. Raamatukogu teeninduspiirkonnaks oli Arengu kolhoos. * 1959–1977 – Elgi Suviste, kes oli lõpetanud Tallinnas kultuurhariduse eriala. Sel aastal oli lugejate arv kasvanud. * 1977. aastast – Marje Pagi<ref name="Jõgevamk keskrmtk"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://aiduraamatukogu.blogspot.com/ Raamatukogu blogi] {{koord}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] hmi3sm0rfikmaprgzbl4e01wogoruvh Võitleja 0 316646 7234517 5810562 2026-09-15T13:35:53Z Sirle Sööt 95715 Toimetuse koosseis 7234517 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajalehest; mõiste kohta vaata artiklit [[võitlus]]; karskusseltsi kohta vaata artiklit [[Võitleja (selts)]]; ajakirjade kohta vaata artikleid [[Võitleja (ajakiri, 1891)]] ja [[Võitleja (ajakiri, 1905)]]}} {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Ajaleht | nimi = Võitleja | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = Ajaleht | formaat = | omanik = Kirjastus: Võitleja | väljaandja = Sihtasutus „Võitleja“<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/2010/10/01/2 Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 oktoober 2010]</ref> | toimetaja = [[Jaanika Kressa]] | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = E. Lindaja | uudistetoimetaja = | kujunduse toimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | koosseis = | asutamine = 1952 | poliitiline suund = ÜLEMAAILMNE EESTI SÕJAMEESTE JA VABADUSVÕITLEJATE HÄÄLEKANDJA | keel = [[eesti keel]] | toimetuse asukoht = Toronto (1952-2013) | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = https://dea.digar.ee/publication/voitleja, (Digiteeritud aastakäigud_1952-2010) }} '''Võitleja''' on aastast 1952 ilmuv eesti [[sõjamees]]te ja [[vabadusvõitleja]]te globaalne väljaanne<ref name="kultuur.elu.ee">http://kultuur.elu.ee/ke494_lindaja.htm (vaadatud 19.02.2013)</ref><ref name="EE"/>. Lehe väljaandjaks oli [[Eesti Võitlejate Ühing]]. Toimetuses olid L. [[Ludvig Jakobsen|Jakobsen,]] V. [[Veli Kudres|Kudres]], A. Schmidt (Saksamaal), A. [[Alfons Rebane|Rebane]], H. [[Harald Riipalu|Riipalu]] (Inglismaal), P. Kangro, E. [[Ernst Tiivel|Tiivel]] (Rootsis), L. Kõva (Kanadas), J. Vasar (Põhja-Ameerikas), B. Juht (Lõuna-Ameerikas). Vastutav ja tegevtoimetaja oli A. [[Arnold Joonson|Joonson]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=Oktoober 1952 |pealkiri=Toimetus |ajakiri=Võitleja |aastakäik=1 |üksiknumber=4 |lehekülg=1}}</ref> Leht ilmus esialgu üks kord kuus asutamisaastast 1979. aastani [[Saksamaa]]l: 1952–1956 [[Ettlingen]]is, 1956–1979 [[Heidelberg]]is<ref name="EE" />. Aastast 1980 ilmub leht [[Toronto]]s<ref name="EE" />. {{kas|Praegu}} asub lehe toimetus Torontos, lehte aga trükitakse [[Keila]]s<ref name="kultuur.elu.ee"/>. Ajaleht ilmub neli korda aastas<ref name="kultuur.elu.ee"/>. Aastast [[2009]] on ajalehe toimetaja [[Jaanika Kressa]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 684.</ref>}} ==Välislingid== *[http://kultuur.elu.ee/ke494_lindaja.htm Väljaandest ajakirjas Kultuur ja Elu, 1994] (vaadatud 19.02.2013) [[Kategooria:Eesti ajalehed]] [[Kategooria:Väliseesti ajalehed]] 0cb8qjx9rcri3p5zssqtbgnq5eg615a Chesaw 0 324850 7234945 6911284 2026-09-16T09:28:35Z Kuriuss 38125 7234945 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Photograph of a Cabin in Chesaw WA.jpg|thumb|Hurtsik Chesaw's]] [[Pilt:False Front Building in Chesaw WA.jpg|thumb|Hoone Chesaw's]] '''Chesaw''' on [[kummituslinn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]]. 19. sajandi lõpus avastati Chesaw's [[kuld]]a, ning see meelitas sellesse piirkonda kaevureid. Kaevanduspiirkonda saabus ka [[Hiina]] kaevureid, neist tuntuim oli kullapesija Chee Saw. Talle kuulus väike [[rantšo]] ja pood, mis ei asunud kullakaevurite ajutistest eluruumidest kuigi kaugel. Valged kaevurid hakkasid oma kaupa ostma Hiina kaupmehelt. Varsti sai fraasist "Chee Saw’s" kõnekäänd ja lõpuks kujunes selles välja lihtsalt "Chesaw", millest sai asula nimi.<ref>{{netiviide | URL = http://www.ghosttownsusa.com/chesaw.htm| Pealkiri = Chesaw| Väljaanne = ghosttownsusa.com| Kasutatud = 3.08.2013 }}</ref> Chesaw'st kujunes oluline kaevanduslinn ja asulas asus umbes 40 hoonet. Pärast [[kullapalavik]]ku elas asulas 200 inimest. <ref>{{netiviide | URL = http://www.ghosttowns.com/states/wa/chesaw.html | Pealkiri = Chesaw| Väljaanne = Ghost towns and History of the American West| Kasutatud = 3.08.2013 }}</ref> [[1906]]. aastal avati asulas [[kool]]. [[1914]]. aastal kaevandused suleti ja inimesed lahkusid suurematesse linnadesse. Kool töötas [[1943]]. aastani, kuni see lammutati.<ref>{{netiviide| URL = http://highcountryrealestatewa.com/chesawtavern.html| Pealkiri = Chesaw Tavern| Väljaanne = High Country Real Estate in Chesaw, Washington| Kasutatud = 3.08.2013| arhiivimisaeg = 30.12.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131230232939/http://highcountryrealestatewa.com/chesawtavern.html| url-olek = ei tööta}}</ref> [[1950]]. ja [[1959]]. aastal tabas linna [[tulekahju]] ning [[1970]]. aastal elas Chesaw's ainult kümme inimest. Tänapäeval asub Chesaw's mõned puidust majad, [[rodeo]]väljak, [[kauplus]], [[tavern]] ja [[surnuaed]].<ref>{{netiviide| URL = http://www.interment.net/data/us/wa/okanogan/chesaw/chesaw.htm| Pealkiri = Chesaw Cemetery| Väljaanne = interment.net| Kasutatud = 3.08.2013| arhiivimisaeg = 16.11.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121116075817/http://interment.net/data/us/wa/okanogan/chesaw/chesaw.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kummituslinnad]] [[Kategooria:Washingtoni osariigi asulad]] j4rjohhs2r6yb8q7fnaxisjg7g64nkp Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S) 0 338306 7234846 7225590 2026-09-16T04:57:32Z Gliwi 30815 ([[c:GR|GR]]) [[File:DEU Ebeleben COA.png]] → [[File:DEU Ebeleben COA.svg]] PNG → SVG 7234846 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2013}} {{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}} See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega S: {|class="wikitable sortable" |- !width=24%| Nimi !width=18%| Tüüp !width=40px| Ringkond !width=40px| Haru !width=20%| Aeg !width=50%| Märkused |- |[[Pilt:Wappen saarbruecken.PNG|22px]] [[Saarbrücken]] |Krahvkond | | |u.1120 |999: ''castellum Sarabrucca'' esmamainimine<br>Metzi piiskoppidele<br>Alam-Saargau krahvidele<br>Ardenni krahvidele<br>1353: Saarbrücken läks Nassau krahvide Walrami liinile<br>1381–1793: [[Nassau-Saarbrücken]]i krahvidele<br>1801–1815: Prantsusmaale<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:Blason Sarrewerden France Bas-Rhin.svg|20px]] [[Saarwerdeni krahvkond|Saarwerden]] ja Lahr |Krahvkond | | | | |- |[[Pilt:POL Żagań COA.svg|20px]] [[Sagani hertsogkond|Sagan]] |Hertsogkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen St Blasien.svg|22px]] [[Püha Blasiuse klooster (Schwarzwald)|Püha Blasiuse klooster Schwarzwaldis]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Püha Emmerami klooster]] Regensburgis |style="background:#6699ff;"| | | | |830–975: ühendatud Augsburgiga<br>1500: Baieri ringkond<br>1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Coa Abbey Saint Gall.svg|20px]] [[Sankt Galleni klooster]] |style="background:#6699ff;"| | | |1207 |1799: annekteeriti [[Helveetsia vabariik]]i |- |[[Pilt:CHE St. Gallen COA.svg|20px]] [[Sankt Gallen]] |style="background:#ff6633;"|1401: Riigilinn | | | |1454: Liidus [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsioon]]iga<br>1648: lahkus keisririigist<br>1798: uus [[Säntise kanton]] Helveetsia vabariigis<br>1803: [[Sankt Galleni kanton]] |- |[[Pilt:DEU Isny im Allgäu COA.svg|20px]] [[Püha Georgi klooster (Isny)|Püha Georgi klooster Isnys]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Šva | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:DEU Sankt Hubert COA.svg|20px]] [[Püha Huberti klooster]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen St. Gallen matt (–2010).svg|20px]] [[Püha Johannese klooster Thurtalis]] |style="background:#6699ff;"|Klooster | | | | |- |[[Pilt:Kornelimünster Wappen.jpg|20px]] [[Kornelimünsteri klooster]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |A Rein | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Wappen Reichsabtei Sankt Maximin.svg|20px]] [[Püha Maximini klooster Trieris]] |style="background:#6699ff;"|Klooster | | | | |- |[[Pilt:St Peter wappen.svg|20px]] [[St. Peter (Šveits)|St. Peter]] |Alluvusala | | | | |- |[[Pilt:DEU St. Peter COA.svg|22px]] [[Püha Peetri klooster Schwarzwaldis]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Bistum Augsburg.svg|20px]] [[Püha Ulrichi ja Afra klooster Augsburgis]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Wappen Reichsabtei Salem.svg|22px]] [[Salemi klooster|Salem]] |style="background:#6699ff;"| | | | | |- |[[Pilt:Salm.PNG|22px]] [[Salm (riik)|Salm]] |1019: krahvkond<br>1623: vürstkond | | |1019 |Eraldus [[Saarbrücken]]ist<br>1170: jagunes Alam-Salmiks (Reifferscheidi isandad) ja Ülem-Salmiks ("Wild- und Rheingrafen" või "Metsa- ja Reinikrahvid")<br>1639: Salm-Reifferscheid-Dyck eraldus Alam-Salmist<br>1651: Ülem-Salm jagunes Salm ja Salm-Grumbach<br>1654: Vürstide nõukogu<br>1676: Salm jagunes Salm-Salm ja Salm-Kyrburg<br>1734: Alam-Salm jagunes Salm-Reifferscheid-Bedbur ja Salm-Reifferscheid-Raitz |- |[[Pilt:DEU Badenweiler COA.svg|20px]] [[Salm-Badenweiler]] |Krahvkond |Ü Rein | |1431 |Eraldus [[Ülem-Salm]]ist<br>1520: jagunes endaks ja [[Salm-Neuburg]]iks<br>1600: annekteeriti [[Lotringi hertsogkond|Lotringisse]]<rb>1608: Taasloodi<br>1670: Annekteeriti [[Prantsusmaa]]sse |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Salm-Blankenburg]] |Krahvkond | | |1246 |Eraldus [[Ülem-Salm]]ist<br>1506: annekteeriti [[Lotringi hertsogkond|Lotringisse]] |- |[[Pilt:Wappen Daun.png|20px]] [[Salm-Dhaun]]<br>Salm-Daun<br> |1263: krahvkond |Ü Rein | |1499 |1263: eraldati Ülem-Salmist<br>1499–1574: Salmi osa<br>1574: jagunes endaks, [[Salm-Grumbach]]iks ja [[Salm-Salm]]iks<br>1697: jagunes endaks ja [[Salm-Puttlingen]]iks<br>1750: Salm-Grumbachi osa<br>1750: annekteeriti [[Salm-Puttlingen]]i<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:Wappen Grumbach.svg|20px]] [[Salm-Grumbach]] |Krahvkond |Ü Rein | |1574 |Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist<br>1668: jagunes endaks ning [[Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler]]iks<br>1801: annekteeriti [[Prantsusmaa]] poolt<br>1803: nimetati ümber [[Salm-Horstmar]]iks koos uute territooriumidega |- |[[Pilt:Coat_of_Arms_of_Hoogstraten.svg|22px]] [[Salm-Hoogstraten]] |Krahvkond |Ü Rein |IH |1696 |Eraldus [[Salm-Neuweiler]]ist<br>1739: nimetati ümber [[Salm-Salm]]iks |- |[[Pilt:DEU Horstmar COA.svg|20px]] [[Salm-Horstmar]] |Krahvkond |Šva |ŠR |1803: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ist |1269: Münsteri piiskopkonna osa<br>Omandas Horstmari krahvkonna Preisimaal ja osa Limpurgi krahvkonnast Württembergis<br>1803: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ist<br>1806: annekteeriti Bergi<br>1810: annekteeriti Prantsusmaa poolt<br>1815: Preisimaale<br>1816: Salm-Horstmari vürst Preisimaal |- |[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]] [[Salm-Kyrburg]] |Krahvkond |Ü Rein | |1499 |Eraldus [[Ülem-Salm]]ist<br>1607: jagunes endaks, [[Salm-Mörchingen]]iks ja [[Salm-Tronecken]]iks<br>1681: annekteeriti [[Salm-Mörchingen]]i |- |[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]] [[Salm-Kyrburg]] |1086: krahvkond<br>1742: vürstkond |Ü Rein |IH | |Omandas Overijse vürstkonna ja Leuze Pecq isandkonna Belgias<br>Omandas Boxeni ja Meer-Gesteli isandkonnad Madalmaades<br>1806: Reini Liit<br>1811: Prantsusmaale<br>1813: mediatiseeriti Preisimaale<br>1905: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Salmi vürstid<br>1742: eraldus [[Salm-Leuze]]st<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:CommunesBelgique-Leuze-en-Hainaut.svg|20px]] [[Salm-Leuze]] |Krahvkond, hiljem vürstkond | |IH |1696 |Eraldus [[Salm-Neuweiler]]ist<br>1742: jagunes endaks ja [[Salm-Kyrburg]]iks<br>1779: annekteeriti [[Salm-Kyrburg]]i |- |[[Pilt:Blason Morhange 57.svg|20px]] [[Salm-Mörchingen]] |Krahvkond |Ü Rein | |1607 |Eraldus [[Salm-Kyrburg]]ist<br>1688: annekteeriti [[Salm-Neuweiler]]isse |- |[[Pilt:Wappen von Neuburg am Rhein.png|20px]] [[Salm-Neuburg]] |Krahvkond<br>pfaltskrahvkond aastast 1629 |Ü Rein | |1520 |Eraldus [[Salm-Badenweiler]]ist<br>1653: territooriumid [[Sinzendorf]]ile<br>1784: Hääbus |- |[[Pilt:DEU Neuweiler COA.svg|22px]] [[Salm-Neuweiler]] |Krahvkond |Ü Rein | |1608 |Eraldus [[Salm-Salm]]ist<br>1696: jagunes [[Salm-Hoogstraten]]iks ja [[Salm-Leuze]]ks |- | [[Salm-Puttlingen]] |Krahvkond |Ü Rein | |1697 |Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist<br>1748: nimetati ümber [[Salm-Dhaun]]ik |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Reifferscheid]] |Krahvkond<br>1455: krahvkond |Ü Rein | |1416 |Loodi [[Alam-Salm]]i ja [[Reifferscheid]]i ühinemisest<br>1639: eraldati Alam-Salmist<br>1693: jagunes [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]iks ja [[Salm-Reifferscheid-Dyck]]iks<br>1801–1813: annekteeriti Prantsusmaa poolt<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]] |Krahvkond<br>Vürstkond aastast 1803 |Ü Rein | |1639 |Eraldus [[Salm-Reifferscheid]]ist<br>1734: jagunes endaks, [[Salm-Reifferscheid-Hainsbach]]iks ja [[Salm-Reifferscheid-Raitz]]iks<br>1804: nimetati ümber [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]]iks |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Reifferscheid-Dyck]] |Krahvkond |A Rein | | |Omandas Dycki isandkonna Preisimaal<br>Omandas Baindti isandkonna Württembergis<br>1608: jagunemine Salm-Salmiks ja Salm-Neuweileriks<br>|1806: Reini Liit<br>1811: Prantsusmaale<br>1813: mediatiseeriti Preisimaale<br>1816: Salm-Reifferscheid-Dycki vürst Preisimaal<br>1888: Liin suri välja; tiitli omandasid [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]]i vürstid |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Reifferscheid-Hainsbach]] |Krahvkond | | |1734 |Eraldus [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist |- |[[Pilt:Wappen Krautheim Jagst.svg|22px]] [[Salm-Reifferscheid-Krautheim]] |Vürstkond |Šva |ŠR |1804 |Nimetati ümber [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Reifferscheid-Raitz]] |Krahvkond<br>1790: vürstkond | | |1734 |Eraldus [[Salm-Reifferscheid-Bedbur]]ist |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler]] |Krahvkond |Ü Rein | |1688 |Eraldus [[Salm-Grumbach]]ist |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Salm]] |1574: krahvkond<br>1623: vürstkond |A Rein, Ü Rein |IH |1574 |Eraldus [[Salm-Dhaun]]ist<br>1608: jagunes endaks ja [[Salm-Neuweiler]]iks<br>1738: annekteeriti [[Salm-Hoogstraten]]isse |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Salm]] |Krahvkond<br>1623: vürstkond |A Rein, Ü Rein |IH |1739 |Nimetati ümber [[Salm-Hoogstraten]]ist |- |[[Pilt:Armoiries de Salm 7.svg|20px]] [[Salm-Tronecken]] |Krahvkond |Ü Rein | |1607 |Eraldus [[Salm-Kyrburg]]ist<br>1637: annekteeriti [[Salm-Mörchingen]]isse |- |[[Pilt:Salem Baden Wappen.svg|21px]] [[Salmannsweiler]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Šva | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Salzburg Wappen.svg|20px]] [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburg]] |style="background:#6699ff;"|u.543: piiskopkond<br>798: peapiiskopkond<br>1278: peapiiskopkond<br>1803: Salzburgi hertsogkond<br>1803: Salzburgi kuurvürstkond |Bai |VH |u.543 |1500: Baieri ringkond<br>1793: Vürstide nõukogu<br>1803: Ilmalikustati hertsogkonnana endisele [[Ferdinand III (Toscana)|Toscana suurhertsogile]]<br>1805: Austriale |- |[[Pilt:Wappen Grafschaft Sargans.svg|20px]] [[Sargansi krahvkond]] |Krahvkond | | |11. sajand? |1458–1798: [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]i kondomiinium<br>1798: annekteeriti [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi]] [[Linthi kanton]]isse<br>1803: ühendati [[Sankt Galleni kanton]]iga |- |[[Pilt:Blason Sarrebourg 57.svg|21px]] [[Sarrebourg]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Ü Rein | | |1641: annekteeriti Prantsusmaasse |- |[[Pilt:Wappen der Gemeinde Sassenburg.png|20px]] [[Sassenburg]] | | | | |Marki krahvidele |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Saussenberg]] |Maakrahvkond | | | | |- |[[Pilt:Blason73-Savoie.svg|20px]] [[Savoia]]<br>([[Savoia krahvkond]],<br>[[Savoia hertsogkond]]) |1031/32: krahvkond<br>1313: vürstkond<br>1416: hertsogkond |Ü Rein |IH |1032 |1401: Ostis Genfi krahvkonna<br>1419: Omandas Piemonte<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1792: annekteeriti Prantsusmaasse<br>1860: Loovutati Prantsusmaale |- |[[Pilt:CHE Sennwald COA.svg|20px]] [[Sax'i parunkond]] |Parunkond | | | | |- |[[Pilt:Armoiries Saxe.svg|20px]] [[Saksimaa hertsogiriik]] |850: Markkrahvkond<br>888: hertsogkond ja kuurvürstkond<br>1180: Pärast [[Heinrich Lõvi]] riigivande alla panemist territoriaalselt tunduvalt pisemana järglashertsogkond [[Askania dünastia]]le | | |8. sajand |u.850: Ludolf nimetati keiser [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poolt Saksimaa markkrahviks<br>961–1106: Billungitele<br>1106: Heinrich Uhkele<br>1180: Heinrich Lõvi jäi ilma oma Saksimaa hertsogiriigist<br>1180: jagunemine [[Blankenburgi krahvkond|Blankenburgi]], Cloppenburgi, Hohensteini, [[Lippe krahvkond|Lippe]], [[Oldenburgi krahvkond|Oldenburgi]], [[Ravensbergi krahvkond|Ravensbergi]], [[Tecklenburgi krahvkond|Tecklenburgi]] krahvkondadeks, [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnaks]], [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]], [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti]], [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi]], [[Lübecki piiskopkond|Lübecki]], [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi]], [[Mindeni piiskopkond|Mindeni]], [[Münsteri piiskopkond|Münsteri]], [[Osnabrücki piiskopkond|Osnabrücki]], [[Paderborni piiskopkond|Paderborni]], [[Ratzeburgi piiskopkond|Ratzeburgi]], [[Schwerini piiskopkond|Schwerini]] ja [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] piiskopkondadeks<br>1260: jagunes [[Saksi-Lauenburg]]iks ja [[Saksi-Wittenberg]]iks, mõlemad väitsid omavat kuurvürsti tiitlit |- |[[Pilt:Coat of arms of Saxony.svg|20px]] [[Saksimaa kuurvürstiriik]] |1423–1547: hertsogkond ja kuurvürstkond<br>1547–1806: kuurvürstkond<br>1806–1918: [[Saksimaa kuningriik]] |Ü Saks |KV |1423 |Loodi [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]] ja [[Saksi-Wittenberg]]i ühendamisega<br>1485: jagunes ernestiini (Kuurvürstkond, sealhulgas Tüüringi) ja albertiini (Saksi-Meißeni hertsogkond) harudeks<br>1547: ernestiinist kuurvürsti [[Johann Friedrich I (Saksi)|Johann Friedrich I]] riigivande alla panek, tema asendamine albertiini Saksi-Meißeni [[Moritz (Saksi)|Moritziga]], seega albertiini Saksi-Meißeni ühendamine Saksimaasse, samas ernestiini liin lahutati koos Tüüringiga ja jagunes aastal 1553 [[Saksi-Gotha]]ks (1553–1572) ja [[Saksi-Weimar]]iks<br>1582: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Altenbourg.svg|20px]] [[Saksi-Altenburg]] |1602–1672: hertsogkond<br>1826–1918: hertsogkond |Ü Saks |IH |1602 |Eraldus [[Saksi-Weimar]]ist<br>1672–1825: personaalunioonis [[Saksi-Gotha]]ga |- |[[Pilt:Arms of Alfred, Duke of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]] [[Saksi-Coburg]] |1596–1633: hertsogkond<br>1681–1699: hertsogkond |Ü Saks |IH |1572 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1553–1572)<br>1633: annekteeriti [[Saksi-Eisenach]]i<br>1680: eraldus [[Saksi-Gotha]]st<br>1699: ühendati [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]i moodustamiseks |- |[[Pilt:DEU Saalfeld COA.svg|20px]] [[Saksi-Coburg-Saalfeld]] |Ü Saks |IH |1699 |Loodi [[Saksi-Coburg]]i ja [[Saksi-Saalfeld]]i ühinemisega |- |[[Pilt:Blason Grand-Duché de Saxe-Weimar-Eisenach.svg|20px]] [[Saksi-Eisenach]] |1596–1638: hertsogkond<br>1640–1644: hertsogkond<br>1672–1806: hertsogkond |Ü Saks |IH |1572 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1553–1572)<br>1638: jagunes [[Saksi-Weimar]]iks ja [[Saksi-Altenburg]]iks<br>1640: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist<br>1644: jagunes [[Saksi-Weimar]]iks ja [[Saksi-Gotha]]ks<br>1662: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist<br>1741: ühendati [[Saksi-Weimar-Eisenach]]i moodustamiseks |- |[[Pilt:DEU Eisenberg (Thüringen) COA.svg|20px]] [[Saksi-Eisenberg]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1680 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)<br>1707: annekteeriti [[Saksi-Gotha-Altenburg]]i |- |[[Pilt:Shield of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]] [[Saksi-Gotha]] (1553–1572) |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1553 |Eraldus [[Saksi-Tüüringi]]st<br>1572: jagunes [[Saksi-Coburg]]iks ja [[Saksi-Eisenach]]iks |- |[[Pilt:Shield of Saxe-Coburg and Gotha.svg|20px]] [[Saksi-Gotha]] (1640–1680) |1640–1680: hertsogkond |Ü Saks |IH |1640 |Eraldus [[Saksi-Weimar]]ist<br>1680: jagunes [[Saksi-Coburg]]iks, [[Saksi-Eisenburg]]iks, [[Saksi-Gotha-Altenburg]]iks, [[Saksi-Hildburghausen]]iks, [[Saksi-Meiningen]]iks, [[Saksi-Römhild]]iks ja [[Saksi-Saalfeld]]iks |- |[[Pilt:DEU Altenburg COA.svg|20px]] [[Saksi-Gotha-Altenburg]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1680 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680) |- |[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Hildbourghausen.svg|20px]] [[Saksi-Hildburghausen]] |1680: hertsogkond |Ü Saks |IH |1680 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680) |- |[[Pilt:Wappen Jena.svg|22px]] [[Saksi-Jena]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1662 |1600: jagunes [[Saksi-Weimar]]i ja [[Saksi-Eisenach]]i vahel<br>1662: eraldus [[Saksi-Weimar]]ist |- |[[Pilt:Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg|22px]] [[Saksi-Lauenburg]] |Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Wittenbergi rivaal<br>1356: jäi lõpuks kuurvürsti tiitlist ilma |A Saks | |1260 |Eraldus [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigist]]<br>1305–1401: jagunes [[Saksi-Mölln-Bergedorf]]iks ja [[Saksi-Ratzeburg]]iks<br>1689: personaalunioonis [[Lüneburgi vürstkond|Braunschweigi ja Lünenburg-Cellega]] pärimise kaudu<br>1714: personaalunioonis [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri Kuurvürstkonnaga]] pärimise kaudu<br>1803: personaalunioonis [[Brandenburg-Preisimaa]]ga<br>1815: personaalunioonis [[Holsteini hertsogkond|Holsteini hertsogkonnaga]] ja Taani kuningriigiga<br>1864: personaalunioonis [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]]<br>1876: liidendati reaalunioonis Preisimaaga |- |[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Meiningen.svg|20px]] [[Saksi-Meiningen]] |1681–1918: hertsogkond |Ü Saks |IH |1680 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680) |- |[[Pilt:DEU Meißen COA.png|22px]] [[Saksi-Meißen]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1485 |Eraldus [[Saksi-Wittenberg]]ist<br>1547: Liideti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i |- |[[Pilt:Wappen Merseburg.png|20px]] [[Saksi-Merseburg]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1656 |Eraldus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigist]]<br>1738: annekteeriti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i |- |[[Pilt:DEU Saalfeld COA.svg|20px]] [[Saksi-Saalfeld]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1680 |Eraldus [[Saksi-Gotha]]st (1640–1680)<br>1699: ühines [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]i moodustamiseks |- |[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Weimar.svg|20px]] [[Saksi-Weimar]] |1572–1806<br>Hertsogkond<br>1815: Suurhertsogkond |Ü Saks |IH |1553 |Eraldus [[Saksi-Tüüringi]]ist<br>1582: Vürstide nõukogu<br>1602: jagunes endaks ja [[Saksi-Altenburg]]iks<br>1640: jagunes endaks, [[Saksi-Eisenach]]iks ja [[Saksi-Gotha]]ks<br>1672: jagunemine endaks, [[Saksi-Eisenach]]iks, [[Saksi-Marksuhl]]iks ja [[Saksi-Jena]]ks<br>1741: Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi personaalunioon<br>1809: ühines [[Saksi-Weimar-Eisenach]]i moodustamiseks |- |[[Pilt:Blason Grand-Duché de Saxe-Weimar-Eisenach.svg|20px]] [[Saksi-Weimar-Eisenach]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1741 |Loodi [[Saksi-Eisenach]]i ja [[Saksi-Weimar]]i ühinemisega |- |[[Pilt:Blason Duché de Saxe-Weissenfels.svg|20px]] [[Saksi-Weissenfels]] |Hertsogkond |Ü Saks |IH |1656 |Eraldus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigist]]<br>1746: annekteeriti [[Saksimaa kuurvürstiriik]]i |- |[[Pilt:Armoiries Saxe.svg|20px]] [[Saksi-Wittenberg]] |Hertsogkond ja kuurvürstkond, [[Saksi-Lauenburg]]i rivaal<br>1356: vaieldamatu kuurvürst |Ü Saks |KV |1260 |Loodi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] jagamisel<br>1423: ühendati koos [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonnaga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] moodustamiseks |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Saksi-Zeitz]] |Hertsogkond |Ü Saks | | | |- |[[Pilt:Stadtwappen Naumburg (Saale).svg|20px]] [[Saksi-Zeitz-Naumburg]] |Hertsogkond |Ü Saks | |1657 |Loodi Saksi-Zeitzi hertsogkonna jagamisel |- |[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]] [[Sayni krahvkond]] |Krahvkond |A Rein | | |1247: Sponheimi krahvidele<br>1294: jagunemine Sayn-Sayniks ja Sayn-Vallendariks<br>1606: Sayni, Hachenburgi ja Altenkircheni liinid surid välja<br>1345: Sayn-Vallendari Salentini ja Wittgensteini krahvkonna pärijanna Adelhei abielu<br>1605: jagunemine Sayn-Berlebrugiks, Sayn-Sayniks ja Sayn-Wittgensteiniks. |- |[[Pilt:DEU Landkreis Altenkirchen COA.svg|20px]] [[Sayn-Altenkirchen]] |Krahvkond | | | |Saksi-Eisenachile<br>Brandenburg-Ansbachile<br>Preisimaale |- |[[Pilt:Coat of arms Hachenburg.svg|20px]] [[Sayn-Hachenburg]] |Krahvkond | | | |Manderscheid-Blankenheimile<br>Kirchbergile<br>Nassau-Weilburgile |- |[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]] [[Sayn-Sayn]] | | | | |1648: jagunemine Sayn-Hachenburgiks ja Sayn-Altenkircheniks |- |[[Pilt:Sayn-Wittgenstein-Berleburg.JPG|20px]] [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg]] |1361: krahvkond<br>1792: vürstkond | | | |1605: jagunemine Sayn-Wittgenstein-Berleburgiks ja Sayn-Wittgenstein-Hohensteiniks<br>1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti<br>1806: annekteeriti Preisimaasse |- |[[Pilt:Coat of arms Hachenburg.svg|22px]] [[Sayn-Wittgenstein-Hachenburg]] |1648: krahvkond | | | |1623: Okupeeriti Kölni peapiiskopkonna poolt<br>1715: Kirchbergi linnakrahvidele<br>1799: Nassau-Weilburgi krahvidele<br>1803: Sayn-Wittenstein-Berleburgile<br> Luksemburgi suurhertsogkonnale |- |[[Pilt:Sayn-Wittgenstein-Hohenstein.JPG|20px]] [[Sayn-Wittgenstein-Hohenstein]] |1605: krahvkond<br>1801: vürstkond | | | |1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti<br>1816: annekteeriti Preisimaasse |- |[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]] [[Sayn-Wittgenstein-Sayn]] | | | | |1846: Liin hääbus |- |[[Pilt:CHE Schaffhausen (Stadt) COA.svg|20px]] [[Kõigi pühakute klooster (Šveits)|Schaffhausen]] |style="background:#6699ff;"|Klooster | | |1080 |1049: Pühitseti sisse<br>1080: Omandas territooriumi [[Nellenburgi maakrahvkond|Nellenburgi maakrahvkonnalt]]<br>1122–1389: Omandas Hiltensweileri maad<br>1529: [[Reformatsioon]]i käigus suletud |- |[[Pilt:Schaffhouse-coat of arms.svg|20px]] [[Schaffhausen]] |style="background:#ff6633;"|1190: Vaba riigilinn | | |1190 |1045: Schaffhauseni esmamainimine koos vermimisõigusega<br>1049: Kõigi pühakute kloostrile<br>1330: Keiser lubab linna Habsburgidele<br>1415: Schaffhausen ostab endale sõltumatuse Habsburgidest<br>1454: Liit [[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsiooniga]]<br>1501: ühines [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooniga]]<br>1648: lahkus keisririigist |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Schaesberg]] | | | | | |- |[[Pilt:DEU Landkreis Schaumburg COA.svg|22px]] [[Schaumburgi krahvkond|Schaumburg]] |1110: krahvkond<br>1619: krahvkond |A Rein |VK |1110 |Jagunemine Schaumburgiks ja Schaumburg-Lippeks<br>Jagamine aastal 1640, kus enamus selle territooriumist annekteeriti [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]isse; ülejäänud jätkas [[Schaumburg-Lippe]]na<br>1646: Schaumburg jagunes – [[Holstein-Pinneberg]] muudeti [[Holstein-Glückstadt]]iks, Bergeni isandkond Hollandis müüdi, Gemeni isandkond Vestfaalis läks Limburgi krahvile ja Sternbergi krahvkond läks Lippele. |- |[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Schaumburg-Lippe.png|22px]] [[Schaumburg-Lippe]] |1647: krahvkond<br>1807: vürstkond<br>1918: [[Schaumburg-Lippe Vaba Riik]] |A Rein |VK |1647: Eelnevalt [[Schaumburg]]i osa |1946: Liideti [[Alam-Saksimaa]]ga |- |[[Pilt:DEU Rendsburg COA.svg|22px]] [[Schaumburg ja Holstein-Rendsburg]] |Krahvkond | | |1290 |1474: Liideti [[Holsteini hertsogkond]]a |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Schaunberg]] |Isandkond<br>Krahvkond | | | |1559: Liin suri välja |- |[[Pilt:Wappen Scheer.svg|22px]] [[Scheer]] |Isandkond<br>1785: Friedbergi ja Scheeri vürstlik krahvkond | | | |Thurn und Taxis'ele |- |[[Pilt:Wappen Schellenberg.svg|20px]] [[Schellenberg]] |Isandkond | | | |1510: Viimane Brandise parun müüs Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele<br>1699:Müüdi Liechtensteinile |- |[[Pilt:CHE Schiers COA.svg|20px]] [[Schiers]] |Alluvusala | | | | |- |[[Pilt:DEU Schillingen COA.svg|20px]] [[Schillingen]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Blason ville fr Sélestat (Alsace).svg|20px]] [[Sélestat|Schlettstadt]]<br>Sélestat |style="background:#ff6633;"|Vaba riigilinn |Ü Rein | | |1648: annekteeriti Prantsusmaasse |- |[[Pilt:DEU Schliengen COA.svg|21px]] [[Schliengen]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Schlitz COA.svg|21px]] [[Schlitz genannt von Görtz]] |1116: Isandkond<br>1677: parunkond<br>1726: krahvkond |Frank |WK |1804: Wetterau krahvid |1116: Fulda kloostrile<br>1408: nimetati ümber Schlitz genannt von Görtz'iks<br>1563: Omandas Pfarrstelleni isandkonna<br>1656: Saavutas sõltumatuse Fuldast<br>1806: mediatiseeriti Hessen-Darmstadti |- |[[Pilt:DEU Schmalkalden COA.svg|20px]] [[Schmalkalden]] |Isandkond |Non | | |Fulda kloostrile<br>Wurzburgi piiskopkonnale<br>Tüüringile<br>Hennebergi krahvidele<br>Hennebergi ja Hesseni ühisvalitsus<br>1583: Hesseni maakrahvile |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Schönborn]] ''([[Schonborn]])'' | | | | |Omandas Reichelsbergi |- |[[Pilt:CoA Schönburg County.svg|20px]] [[Schönburg (Saale)|Schönburg]] ''(Schonburg)'' |1700: krahvkond<br>1790: vürstkond |Ü Saks | | |1100d; Schonburgi esmamainimine<br>1569: jagunemine Alam-Schonburgiks ja Ülem-Schonburgiks<br>1700: Ülem-Schonburgi peaks sai keiserlik krahv<br>1740: [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] osalise ülemvõimu all<1790: Ülem-Schonburg jagunes Schonburg-Hartensteiniks ja Schonburg-Waldenburgiks |- |[[Pilt:Hartenstein coa.png|20px]] [[Schönburg-Hartenstein]] |Vürstkond |Ü Saks | |1800: eraldus [[Ülem-Schönburg]]ist | |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Schönburg-Hinterglauchau]] |Krahvkond |Ü Saks | |Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist | |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Schönburg-Rochsburg]] |Krahvkond |Ü Saks | |Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist | |- |[[Pilt:Wappen Waldenburg (Sachsen).png|20px]] [[Schönburg-Waldenburg]] |Vürstkond |Ü Saks | |1800: eraldus [[Ülem-Schönburg]]ist | |- |[[Pilt:Wappen wechselburg.png|20px]] [[Schönburg-Wechselburg]] |Krahvkond |Ü Saks | |Eraldus [[Alam-Schönburg]]ist | |- |[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Schönstein]] ''([[Schonstein]])'' |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Kloster Schöntal.svg|20px]] [[Schöntali klooster|Schöntal]] ''(Schonthal)'' |style="background:#6699ff;"|Abtkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Bad Schussenried.svg|20px]] [[Schussenriedi klooster|Schussenried]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Šva | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Grafschaft Schwabegg coat of arms.png|20px]] [[Schwabegg]] |Isandkond | | | |Mindelheimile |- |[[Pilt:DEU Schwäbisch Gmünd COA.svg|20px]] [[Schwäbisch Gmünd]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Šva |ŠR |u.1250 |1803: mediatiseeriti [[Württemberg]]i |- |[[Pilt:Wappen Schwaebisch Hall.svg|22px]] [[Schwäbisch Hall]] |style="background:#ff6633;"|1280: Vaba riigilinn |Šva |ŠR |1280 |1156: Schwabisch Halli esmamainimine lepingus<br>Comburg-Rothenburgi krahvidele<br>u.1116: Läks [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitele]]<br>1204: Schwabisch Hall sai linnaks<br>1802: Kaotas oma territooriumi ja poliitilise sõltumatuse<br>1803: mediatiseeriti [[Württemberg]]i |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Schwäbisch Wörth]] |Vaba riigilinn | | | |1607/08: Baierile<br>1705–1714: Vaba riigilinn |- |[[Pilt:Wappen von Schieder-Schwalenberg.svg|20px]] [[Schieder-Schwalenberg|Schwalenberg]] |Krahvkond | | |10. sajand |1137: jagunes [[Pyrmonti krahvkond|Pyrmontiks]] ja [[Waldecki vürstkond|Waldeckiks]] |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Schwalenberg-Sternberg]] |Krahvkond | | |1613: eraldus [[Lippe-Detmold]]ist |1620: taasannekteeriti Lippe-Detmoldi |- |[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]] [[Schwarzburgi krahvkond|Schwarzburg]] |Krahvkond<nr>1695: vürstkond | | |1195: eraldus [[Käfernburg]]ist |1160: jagunemine Schwarzburgiks ja Kafernburgiks<br>Aastaks 1184: Omandas Schwarzburgi, Blankenburgi ja Konigsee<br>1248: Omandas Sondershauseni<br>1302: annekteeriti [[Schwarzburg-Käfernburg]]i<br>1306 ja 1332: Ostis Arnstadti isandkonna<br>1340: Omandas Rudolstadti ja Frankenhauseni<br>1599: jagunemine Schwarzburg-Sondershauseniks ja Schwarzburg-Rudolstadtiks<br>1754: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]] [[Schwarzburg-Arenstadt]] |Vürstkond | | |1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist |1651–1669 ja 1681–1716: Eksisteerisid Schwarzburg-Arnstadti eraldi liinid<br>1762: taasannekteeriti [[Schwarzburg-Sondershausen]]isse |- |[[Pilt:DEU Arnstadt COA.svg|20px]] [[Schwarzburg-Arnstadt]] |Krahvkond | | |1326: eraldus [[Schwarzburg-Blankenburg]]ist<br>1642: eraldus [[Schwarzburg-Sonderhsausen]]ist |Jagunes mitu korda<br>1583 ja 1669: annekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse |- |[[Pilt:Wappen Bad Blankenburg.jpg|22px]] [[Schwarzburg-Blankenburg]] |Krahvkond | | |1231: eraldus [[Schwarzburg-Rudolstadt]]ist |Hääbus aastal 1357 |- |[[Pilt:DEU Ebeleben COA.svg|20px]] [[Schwarzburg-Ebeleben]] |Krahvkond<br>1681: vürstkond | | |1642: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist |1681–1721: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse |- |[[Pilt:DEU Bad Frankenhausen COA.svg|20px]] [[Schwarzburg-Frankenhausen]] |Krahvkond | | |1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist |1597: annekteeriti [[Schwarzburg-Rudolstadt]]i |- |[[Pilt:Wappen derer von Schwarzburg und derer von Kevernburg.png|20px]] [[Schwarzburg-Käfernburg]] |Krahvkond | | |1195: eraldus [[Käfernburg]]ist |1385: Hääbus |- |[[Pilt:DEU Krauschwitz COA.svg|20px]] [[Schwarzburg-Keula]] |Vürstkond | | |1721: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist |1740: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse |- |[[Pilt:Wappen Leutenberg.png|20px]] [[Schwarzburg-Leutenberg]] |Krahvkond | | |1324: eraldus [[Schwarzburg-Schwarzburg]]ist |1564: annekteeriti [[Schwarzburg-Arnstadt]]i |- |[[Pilt:DEU Neustadt am Rennsteig (Großbreitenbach) COA.svg|22px]] [[Schwarzburg-Neustadt]] |Vürstkond | | |1721: eraldus [[Schwarzburg-Sondershausen]]ist |1749: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse |- |[[Pilt:Wappen derer von Rabenswalde.png|20px]] [[Schwarzburg-Rabenwald]] |Krahvkond | | |1231: eraldus [[Schwarzburg-Rudolstadt]]ist |1312: annekteeriti [[Schwarzburg-Käfernburg]]i |- |[[Pilt:Wappen_Rudolstadt.svg|20px]] [[Schwarzburg-Rudolstadt]] |Krahvkond<br>1697: vürstkond |Ü Saks |IH |1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist | |- |[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]] [[Schwarzburg-Schwarzburg]] |Krahvkond | | |1274: eraldus [[Schwarzburg-Blankenburg]]ist |1316: jagati [[Schwarzburg-Leutenberg]]iks ja [[Schwarzburg-Wachsenburg]]iks |- |[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Schwarzburg-Sondershausen.png|20px]] [[Schwarzburg-Sondershausen]] |Krahvkond<br>1697: vürstkond |Ü Saks |IH |1552: eraldus [[Schwarzburg-Arnstadt]]ist |Jagunes mitu korda, kuigi jätkas |- |[[Pilt:Wappen Schwarzburg.png|20px]] [[Schwarzburg-Wachsenburg]] |Krahvkond | | |1324: eraldus [[Schwarzburg-Schwarzburg]]ist |1368: annekteeriti [[Meißen]]isse |- |[[Pilt:DEU Schwarzen COA.svg|20px]] [[Schwarzen]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Schwarzenbach COA.svg|22px]] [[Schwarzenbach (Ülem-Pfalz)|Schwarzenbach]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen Schwarzenberg Erzgebirge.svg|20px]] [[Schwarzenbergi krahvkond|Schwarzenberg]] |Isandkond<br>1429: parunkond<br>1566: krahvkond<br>1599: keiserlik krahvkond<br><br>1670: keiserlik vürstkond<br>1671: Vürstlik maakrahvkond |Frank | |1347 |1500: Frangimaa ringkond<br>1624: Hääbus<br>1674: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Schwarzkrahvkond]] |Krahvkond | | |1333: eraldus [[Hohenzollern]]ist |1412: taasannekteeriti Hohenzollerni |- |[[Pilt:POL Świdnica COA.svg|20px]] [[Schweidnitz]] |Vürstkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Schweinfurt COA.svg|20px]] [[Schweinfurt]] |style="background:#ff6633;"|1254: Vaba riigilinn |Frank |ŠR |1282 |791: Schweinfurti esmamainimine<br>1200d: Sai linnaõigused<br>1386: ühines Švaabi linnade liiduga<br>1500: Frangimaa ringkond<br>1803: mediatiseeriti [[Baieri]]sse |- |[[Pilt:Schweppenhausen.svg|22px]] [[Schweppenhausen]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]] [[Schwerini piiskopkond|Schwerin]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond<br>1180: piiskopkond |A Saks |VH |1165: loodi<br>1180: eraldati valdusena vanemast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigist]] |1648: Ilmalikustati vürstkonnana [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] koosseisu |- |[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]] [[Schwerin]] |Vürstkond |A Saks | |1648: Ilmalikustati [[Schwerin]]i piiskopkonnast |Hallati [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini]] poolt |- |[[Pilt:DEU Schwerin COA.svg|20px]] [[Schwerin]] |1167: krahvkond | | |1161 |1167: Saksimaa Heinrich Lõvi läänistas Schwerini Hageni Gunzelile<br>1279: jagunemine Schwerin-Schweriniks ja Schwerin-Wittenburgiks<br>1323: Schwerin-Boizenburgi liin<br>1328: Päriti Tecklenburgi krahvkond<br>1343: Mecklenburg omandas pärilikud õigused<br>1344: Schwerin-Schwerini liin suri välja<br>1349: Schwerin-Wittenburg-Boizenburgi liin suri välja<br>1358: Schwerini krahvide liin suri välja; müüdi [[Mecklenburg]]ile |- |[[Pilt:CHE Schwyz SZ COA.svg|20px]] [[Schwyzi kanton|Schwyz]] |style="background:#ff6633;"|Keiserlik org | | |1309: eraldus [[Habsburgid]]est |972: "Schwyzi vabade talupoegade kogukond"<br>1173: Habsburgidele<br>1240: Schwyz kuulutas otsesõltuvust keisrist<br>1315: Šveitsi Konföderatsiooni asutajaliige<br>1648: lahkus keisririigist kui [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooni]] liige<br>1798–1803: Helveetsia vabariigile |- |[[Pilt:Blason ville fr Sélestat (Alsace).svg|20px]] [[Sélestat]] ''(Schlettstadt)'' | | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Seckau klooster|Seckau]] |style="background:#6699ff;"|1218: piiskopkond<br>1218: piiskopkond |Aus | |1218 | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Segenberg]] |Isandkond<br>1628: krahvkond | | | |Waldsteinile/Wallensteinile |- |[[Pilt:DEU Seinsheim COA.svg|25px]] [[Seinsheim]] |Isandkond |Frank | |[[Schwarzenbergi parunkond]] |1803: Omandas koha Frangimaa krahvide harus |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Selzi klooster|Selz]] | style="background:#6699ff;" | Keiserlik klooster | — | — | 991: asutati;<br>992: ''Reichsunmittelbar'' | 1481: mediatiseeriti [[Pfalzi kuurvürstkond]]a;<br>1803: Ilmalikustati |- |[[Pilt:Wappen Hechingen-Sickingen.png|20px]] [[Sickingen]] |Krahvkond |Šva | | | |- |[[Pilt:Coat of arms of Transylvania.svg|20px]] [[Transilvaania|Siebenbürgen]] |Vürstkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Siegburg COA.svg|18px]] [[Püha Miikaeli klooster (Siegburg)|Siegburg]] |style="background:#6699ff;"|Riigiklooster | | | | |- |[[Pilt:Hohenzollern-Sigmaringen.JPG|20px]] [[Hohenzollern-Sigmaringen|Sigmaringen]] | | | |1250 |900d: ehitati Sigmaringeni loss<br>1077: esmamainimine ''Sigimaringin''<br>?–1253: Peutengau-Hirschbergi krahvidele<br>1270: Montfort'i krahvidele<br>1290: Müüdi Austriale<br>1325: Württembergi krahvidele<br>1362: Werdenbergi krahvidele<br>1534: Hohenzollerni krahvidele |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] Sinzendorf |1648: krahvkond<br>1803: vürstkond | | | |1610: Ernstbrunni parun<br>1653: Rheinecki linnakrahvid<br>1803: Winterriedeni linnakrahvid |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Ernstbrunn|Sinzendorf-Ernstbrunn]] | | | | |Omandas [[Rheineck]]i |- |[[Pilt:Wappen Wallis matt.svg|20px]] [[Sioni piiskopkond|Sion ]](''Sitten'') |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond | | |u.775 |999: piiskopid olid ka Valais' krahvd<br>1798: annekteeriti [[Valais]]'sse, siis Šveitsi |- |[[Pilt:DEU Soest COA.svg|20px]] [[Soest]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |A Rein |RR | |1609: annekteeriti [[Kleve]]sse |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Söflingeni klooster|Söflingen]] |style="background:#6699ff;"|Abtkond |Šva | | |1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:DEU Solms COA.svg|22px]] [[Solmsi krahvkond]] |Krahvkond | | |1129 |1258: jagunes [[Solms-Braunfels]]iks ja [[Solms-Burg-Solms]]iks |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Solms-Alt-Puch]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1688 |Eraldus [[Solms-Sonnenwalde]]st<br>1711: jagunes endaks, [[Solms-Kurzwitz]]iks, [[Solms-Rösa]]ks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks<br>1769: annekteeriti [[Solms-Kurwitz]]isse |- |[[Pilt:Wappen Assenheim.png|20px]] [[Solms-Assenheim]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1632 |Eraldus [[Solms-Baruth]]ist<br>1699, 1728: eraldus [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]ist<br>1635, 1722, 1778: annekteeriti [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]i |- |[[Pilt:Wappen baruth.png|22px]] [[Solms-Baruth]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1600 |Eraldus [[Solms-Laubach]]ist<br>1622: jagunes endaks ja [[Solms-Assenheim]]iks<br>1696: jagunes endaks, [[Solms-Laubach]]iks, [[Solms-Utphe]]ks ja [[Solms-Wildenfels]]iks |- |[[Pilt:DEU Braunfels COA.svg|20px]] [[Solms-Braunfels]] |Krahvkond<br>1742: vürstkond |Ü Rein |WK |1258: eraldus [[Solms]]ist |1235: jagunes endaks ja [[Solms-Ottenstein]]iks<br>1409: jagunes endaks ja [[Solms-Lich]]iks<br>1592: jagunes endaks, [[Solms-Greifenstein]]iks ja [[Solms-Hungen]]iks |- |[[Pilt:DEU Solms COA.svg|22px]] [[Solms-Burg-Solms]] |Krahvkond | | |1258 |Eraldus [[Solms]]ist<br>1415: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i |- |[[Pilt:DEU Greifenstein (Hessen) COA.svg|20px]] [[Solms-Greifenstein]] |Krahvkond |Ü Rein | |1592 |Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist<br>1693: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Solms-Hohensolms]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1562 |Eraldus [[Solms-Lich]]ist<br>1718: annekteeriti [[Solms-Hohensolms-Lich]]i |- |[[Pilt:Solms-Lich.JPG|20px]] [[Solms-Hohensolms-Lich]] |Krahvkond<br>1792: vürstkond |Ü Rein |WK |1718 |[[Solms-Hohensolms]]i ja [[Solms-Lich]]i ühendus |- |[[Pilt:DEU Hungen COA.svg|20px]] [[Solms-Hungen]] |Krahvkond | | |1592 |Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist<br>1678: annekteeriti [[Solms-Greifenstein]]i |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Solms-Kotiz]] |Krahvkond | | |1747 |Eraldus [[Solms-Kurwitz]]ist |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Solms-Kurwitz]] |Krahvkond |Ü Rein | |1711 |Eraldus [[Solms-Alt-Puch]]ist<br>1747: jagunes endaks ja [[Solms-Kotiz]]iks |- |[[Pilt:DEU Laubach (Mittelhessen) COA.svg|20px]] [[Solms-Laubach]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1544 |Eraldus [[Solms-Lich]]ist<br>1561: jagunes endaks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks<br>1607: jagunes endaks, [[Solms-Baruth]]iks ja [[Solms-Rödelheim]]iks<br>1627: jagunes endaks ja [[Solms-Sonnenwalde]]ks<br>1676: annekteeriti [[Solms-Baruth]]i<br>1696: eraldus [[Solms-Baruth]]ist |- |[[Pilt:Solms-Lich.JPG|20px]] [[Solms-Lich]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1409 |Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist<br>1544: jagunes endaks ja [[Solms-Laubach]]iks<br>Jagunes endaks ja [[Solms-Hohensolms]]iks<br>1718: ühines [[Solms-Hohensolms-Lich]]i moodustamiseks |- |[[Pilt:Wappen Ottenstein (Niedersachsen).png|20px]] [[Solms-Ottenstein]] |Krahvkond | | |1325 |Eraldus [[Solms-Braunfels]]ist<br>1424: annekteeriti [[Solms-Braunfels]]i |- |[[Pilt:Wappen Roedelheim.png|20px]] [[Solms-Rödelheim]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1607: eraldus [[Solms-Laubach]]ist<br>1699, 1728: eraldus [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]ist |1635, 1722, 1778: annekteeriti [[Solms-Rödelheim-Assenheim]]i |- |[[Pilt:Wappen Roedelheim.png|20px]] [[Solms-Rödelheim-Assenheim]] |Krahvkond |Ü Rein |WK |1635, 1722, 1778: Loodi [[Solms-Assenheim]]i ja [[Solms-Rödelheim]]i liidust |1699, 1728: jagati tagasi [[Solms-Assenheim]]iks ja [[Solms-Rödelheim]]iks |- |[[Pilt:Wappen Roesa.png|20px]] [[Solms-Rösa]] |Krahvkond |Ü Rein | |1711 |Eraldus [[Solms-Alt-Puch]]ist |- |[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]] [[Solms-Sachsenfeld]] |Krahvkond |Ü Rein | |1741 |Eraldus [[Solms-Wildenfels]]ist |- |[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]] [[Solms-Sonnenwalde]] |Krahvkond |Ü Rein | |1561 |Eraldus [[Solms-Laubach]]ist<br>1615: annekteeriti Solms-Laubachisse<br>1627: eraldus [[Solms-Laubach]]ist<br>1688:Jagunes endaks ja [[Solms-Alt-Puch]]iks<br>1803: annekteeriti [[Solms-Rösa]]sse |- |[[Pilt:DEU Solms COA.svg|20px]] [[Solms-Utphe]] |Krahvkond |Ü Rein | |1696 |Eraldus [[Solms-Baruth]]ist<br>1762: Hääbus |- |[[Pilt:Wappen Wildenfels.png|20px]] [[Solms-Wildenfels]] |Krahvkond |Ü Rein | |1696 |Eraldus [[Solms-Baruth]]ist<br>1741: jagunes endaks ja [[Solms-Sachsenfeld]]iks |- |[[Pilt:Coat of arms of Solothurn.svg|20px]] [[Solothurn]] |style="background:#ff6633;"|1218: Vaba riigilinn | | |1218 |1355: Šveitsi Konföderatsiooni assotsieerunud liige; annekteeriti [[Bern]]i<br>1481: Šveitsi Konföderatsiooni täisliige<br>1648: lahkus keisririigist |- |[[Pilt:Sonnenberg wappen.jpg|20px]] [[Sonnenberg]] |1463: krahvkond | | | |1474: Osteti Austria poolt |- |[[Pilt:Coat of Arms of the Bishopric of Speyer.svg|20px]] [[Speyeri piiskopkond|Speyer]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond |Ü Rein |VH |888 |1793: Vürstide nõukogu<br>1803: annekteeriti [[Badeni markkrahvkond|Badenisse]] |- |[[Pilt:DEU Speyer COA.svg|25px]] [[Speyer]] |style="background:#ff6633;"|Riigilinn |Ü Rein |RR |1294 |1792: annekteeriti Prantsusmaasse<br>1816: annekteeriti Baierisse |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Spoleto hertsogkond|Spoleto]] |Hertsogkond Itaalias | | |6. sajand |1201: [[Kirikuriik|Kirikuriigile]] |- |[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]] [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]] |Krahvkond | | |9./10. sajand |1227: jagunes [[Sponheim-Eberstein]]iks, [[Sponheim-Heinsberg]]iks, [[Sponheim-Kreuznach]]iks ja [[Sponheim-Starkenburg]]iks |- |[[Pilt:DEU Bolanden COA.svg|20px]] [[Sponheim-Bolanden]] |Krahvkond | | |1314 |Eraldus Sponheim-Kreuznachist<br>1393: annekteeriti Nassau-Dillenburgi |- |[[Pilt:DEU Kastellaun COA.svg|20px]] [[Sponheim-Kastellaun]] |Krahvkond | | |1291 |Eraldus Sponheim-Kreuznachist<br>1340: taasannekteeriti [[Sponheim-Kreuznach]]i |- |[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]] [[Sponheim-Eberstein]] |Krahvkond | | |1227 |Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist<br>1263: jagati [[Sponheim-Kreuznach]]i ja [[Sponheim-Starkenburg]]i vahel |- |[[Pilt:DEU_Heinsberg_COA.svg|20px]] [[Sponheim-Heinsberg]] |Krahvkond | | |1227 |Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist<br>1258: annekteeriti [[Sponheim-Eberstein]]i |- |[[Pilt:DEU Bad Kreuznach COA.svg|20px]] [[Sponheim-Kreuznach]] |Krahvkond | | |1227 |Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist<br>Jagunes mitu korda<br>1416: jagati [[Baden]]i ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] vahel<br>1707: Kõik Pfalzile |- |[[Pilt:Blason Sayn.svg|20px]] [[Sponheim-Sayn]] |Krahvkond | | |1261 |Eraldus [[Sponheim-Eberstein]]ist<br>1283: jagunes [[Sayn]]iks ja [[Sayn-Homburg]]iks |- |[[Pilt:Wappen Starkenburg.svg|20px]] [[Sponheim-Starkenburg]] |Krahvkond | | |1227 |Eraldus [[Sponheimi krahvkond|Sponheim]]ist<br>1444: jagati [[Baden]]i ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] vahel<br>1776: Kõik Pfalzile |- |[[Pilt:DEU Oberstadion COA.svg|20px]] [[Stadioni krahvkond|Stadion]] |1200d: Kohalik isandkond<br>1686: parunkond<br>1705: krahvkond | | |12./13. sajand |1100d: Perekonna esmamainimine<br>1392: Stadioni perekonna jagunemine Švaabi ja Elsassi liinideks<br>Omandas Thannhauseni<br>Omandas Waldhauseni isandkonna<br>1700: Stadioni liinid taasühinesid<br>1708: jagunemine Stadion-Warthauseniks (hääbus 1890) ja Stadion-Thannhauseniks (hääbus 1908)<br>1741: jagunes [[Stadion-Thannhausen]]iks ja [[Stadion-Warthausen]]iks<br>Päriti Schonborn-Buchheimi krahvide poolt |- |[[Pilt:DEU Thannhausen COA.svg|20px]] [[Stadion-Thannhausen]] |1705: krahvkond | | |1741 |Eraldus [[Stadioni krahvkond|Stadion]]ist<br>1806: mediatiseeriti Baierisse |- |[[Pilt:DEU Warthausen COA.svg|20px]] [[Stadion-Warthausen]]<br>Stadion-Waldhausen |1705: krahvkond | | |1741 |Eraldus [[Stadioni krahvkond|Stadion]]ist<br>1806: mediatiseeriti Austriasse ja Württembergi |- |[[Pilt:DEU Burg Stargard COA.png|20px]] [[Burg Stargard|Stargard]] |Hertsogkond | | | |1130: Pommeri hertsogitele<br>1236: Brandenburgi markkrahvidele<br>1292: Mecklenburgi vürstidele<br>1352–1471: Mecklenburg-Stargardile<br>1348: keiserlik valdus |- |[[Pilt:Blason Starhemberg.svg|20px]] [[Starhemberg]] |1679: krahvkond<br>1765: vürstkond | | |1679 |1100d: Perekonna esmamainimine |- |[[Pilt:Blason Starhemberg.svg|20px]] [[Starhemberg-Schaumburg-Wachsenberg]] |1705: vürstkond | | | |Omandas Schaumburg-Wachsenbergi krahvkonna |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] Starkenburg |Isandkond | | | |1237: Sponheimile |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Starkenstein]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] Stauf Ehrenfels |Isandkond<br>Krahvkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen von Staufenberg Niedersachsen.png|20px]] [[Staufenberg (Alam-Saksi) |Staufenberg]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Staufeneck]] |Isandkond | | |1432: eraldus [[Staufeneck-Babenhausen]]ist |1599: annekteeriti [[Donzdorf]]i |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Staufeneck-Babenhausen]] |Isandkond | | |1351: eraldus [[Aichen]]ist |1432: jagunes [[Babenhausen-Mindelheim-Cellmünz]]iks ja [[Staufeneck]]iks |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stauffen]] |Isandkond |Šva | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stavelot]] ''(Stablo)'' |style="background:#6699ff;"|Riigiklooster |A Rein | | |650: ehitati kaksikklooster Stablo-Malmedy<br>1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stein]] |Krahvkond<br>1194: Reinkrahvkond | | |1072 |1268: annekteeriti Reini |- |[[Pilt:Stein am Rhein-coat of arms.svg|20px]] [[Püha Jüri klooster (Stein am Rhein)|Stein am Rhein]] |Klooster | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stein zu Nassau]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Steinfurt COA.svg|20px]] [[Steinfurti isandkond|Steinfurt]] |u.1129: Isandkond<br>1495: krahvkond |A Rein | |u.1129 |1421: annekteeriti [[Bentheim-Bentheim]]i<br>1806: Bergi suurhertsogkonnale<br>1810: Prantsusmaale<br>1815: Preisimaale |- |[[Pilt:Armoiries de Manderscheid-Blankenheim 1.svg|20px]] [[Sternberg-Manderscheid]] |Krahvkond | | | | |- |[[Pilt:Wappen bad pyrmont.svg|24px]] [[Sternberg ja Pyrmont]] |Krahvkond | | |1536: eraldus [[Lippe]]st |1583: jagunes [[Lippe-Detmold]]iks ja [[Pyrmont]]iks |- |[[Pilt:Wappen von Schieder-Schwalenberg.svg|20px]] [[Sternberg-Schwalenberg]] |Krahvkond | | |1627: eraldus [[Lippe-Detmold]]ist |1736: jagunes [[Lippe-Biesterfeld]]iks ja [[Lippe-Weissenfeld]]iks |- |[[Pilt:Wappen at bad leonfelden.png|20px]] [[Sternstein]] |1641: Vürstlik krahvkond |Bai | | |1500: Baieri ringkond<br>Lobkowitzile |- |[[Pilt:POL Szczecin COA.svg|20px]] [[Szczecin|Stetten]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stettenfels]] |Isandkond | | | | |- |[[Pilt:POL Szczecin COA.svg|20px]] [[Stettin]] |Hertsogkond | | | | |- |[[Pilt:DEU Stolberg (Harz) COA.svg|20px]] [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]] |Krahvkond |Ü Saks | |1210 |1231: jagunes [[Stolberg-Bockstädt]]iks ja [[Stolberg-Stolberg]]iks<br>1429: Omandas Wernigerode krahvkonna<br>1538: jagunemine Stolberg-Stolbergiks, Stolberg-Königsteiniks, Stolberg-Rochefortiks, Stolberg-Wernigerodeks, Stolberg-Schwarzaks<br>1738: [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] osalise ülemvõimu all |- |[[Pilt:DEU Stolberg (Rhld) COA.svg|20px]] [[Stolberg-Bockstädt]] |Krahvkond | | |1231: eraldus [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]]ist |1346: annekteeriti [[Stolberg-Stolberg]]i |- |[[Pilt:DEU Gedern COA.svg|20px]] [[Stolberg-Gedern]] |1710: krahvkond<br>1742: vürstkond | | |1710: eraldus [[Stolberg-Wernigerode]]st |1804: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stolberg-Hohenstein]] |1571: krahvkond | | |1571: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist |1615: taasühendati [[Stolberg-Stolberg]]iga |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stolberg-Islenburg]] |Krahvkond | | |1672: eraldus Stolberg-Wernigerodest |1710: taasannekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse |- |[[Pilt:DEU Königstein im Taunus COA.svg|20px]] [[Stolberg-Königstein]] |1538–1581: krahvkond | | |1538: eraldus Stolberg-Stolbergist |1581: Liin hääbus; taasannekteeriti [[Stolberg-Stolberg]]i |- |[[Pilt:DEU Ortenberg (Hessen) COA.svg|20px]] [[Stolberg-Ortenberg]] |Krahvkond | | |1572: eraldus [[Stolberg-Wernigerode]]st |1641: jagati [[Stolberg-Stolberg]]i ja [[Stolberg-Wernigerode]] vahel |- |[[Pilt:DEU Ortenberg COA.svg|22px]] [[Stolberg-Ortenberg]] |Krahvkond | | |1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest<br>1669: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist |1641: jagunemine Stolberg-Wernigerodeks ja Stolberg-Stolbergiks<br>1684: Stolerg-Stolbergile<br>1704: jagunes [[Stolberg-Rossla]]ks ja [[Stolberg-Stolberg]]iks |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Stolberg-Rochefort]] |1538–1574: krahvkond | | |1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist |1574: Liin hääbus; annekteeriti [[Löwenstein-Wertheim]]i |- |[[Pilt:Wappen Rossla.png|22px]] [[Stolberg-Rossla]] |1704: Stolberg-Rossla krahvkond<br>1893: Stolberg-Rossla vürstkond | | |1704: eraldus [[Stolberg-Ortenberg]]ist<br>1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all<br>1803: Saksimaa kuningriigile<br>1815: Preisimaale | |- |[[Pilt:Wappen Schwarza.png|20px]] [[Stolberg-Schwarza]] |1538: krahvkond | | |1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist<br>?1677: eraldus Stolberg-Wernigerodest |1638: annekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse<br>1748: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse |- |[[Pilt:DEU Stolberg (Harz) COA.svg|20px]] [[Stolberg-Stolberg]] |1538: krahvkond<br>1893: vürstkond | | |1231: eraldus [[Stolbergi krahvkond|Stolberg]]ist |Jagunes mitu korda<br>1631: annekteeriti [[Stolberg-Wernigerode]]sse<br>1638: taasloodi jagunemistest<br>1684: annekteeriti [[Stolberg-Ortenburg]]i<br> 1704: taasloodi jagunemistest<br>1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all |- |[[Pilt:Wernigerode Wappen.svg|20px]] [[Stolberg-Wernigerode]] |1538: Stolberg-Wernigerode krahvkond | | |1538: eraldus [[Stolberg-Stolberg]]ist |1714: Preisimaa osalise ülemvõimu all<br>Jagunes mitu korda, kuigi krahvkond jätkas. |- |[[Pilt:Storkow (Mark) - Wappen.png|20px]] [[Storkow (Mark)|Storkow]] |Isandkond | | | |1518: Lebuse kloostrile<br>1556: Brandenburg-Küstrini markkrahvile<br>1575: Brandenburgi kuurvürstile |- |[[Pilt:CoA Strasbourg Diocese.svg|20px]] [[Strasbourg'i peapiiskopkond|Strasbourg]] |style="background:#6699ff;"|Piiskopkond |Ü Rein |VH |982<br>Autonoomia aastast 775 |1681: annekteeriti Prantsusmaasse<br>1793: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:FRA Strasbourg (lesser arms) COA.svg|20px]] [[Strasbourg]] ''(Strassburg)'' |style="background:#ff6633;"|1262: Riigilinn |Ü Rein | | |1681: annekteeriti Prantsusmaasse |- |[[Pilt:DEU Stühlingen COA.svg|22px]] [[Stühlingen]] ''(Stuhlingen)'' |Maakrahvkond |Šva | |1582: eraldus [[Pappenheim]]ist |1084: "comes de Stulingen" esmamainimine<br>1120: Rudolf Lenzburgist kui esimene Stuhlingeni maakrahv (hääbus 1172)<br>1172: Kussenbergi isandatele (hääbus 1250)<br>1251: Lupfeni krahvidele <br>1251: Lupfeni ja Stuhlingeni krahvid (hääbus 1582)<br>1582: Pappenheimi isandad (hääbus 1639) ostsid Stuhlingeni keisrilt 80 000 kuldna eest<br>1603: Pappenheimid võtsid Stuhlingeni pärandina<br>1605: Omandas Heweni isandkonna<br>1639: Stuhlingen, Hewen ja Engeni linn [[Fürstenberg]]ile<br>1806: Badeni suurhertsogkonnale |- |[[Pilt:Steiermark Wappen.svg|20px]] [[Steiermarki hertsogkond|Steiermark]] |u.970: Markkrahvkond<br>1180: hertsogkond |Aus |IH | |aastani 1180 "Karantaania mark" ja kuus krahvkonda Kärnteni hertsogkonnna läänina; 1180: hertsogkond; 1192: Babenbergidele, Austria hertsogitele<br>1254: Ungari kontrolli all<br>1260: Böömimaa Ottokar II kontrolli all<br>1276: Habsburgidele<br>1379–1436 ja 1564–1619: eraldi Habsburgi liin valitses Steiermargis<br>1512: Austria ringkond<br>1582: Vürstide nõukogu |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Sulz]] |1139: Isandkond<br>Krahvkond | | |1071 |1252: Omandati Geroldsecki isandate poolt<br>1270–1472: Geroldsecki isandatele<br>Sulzi Rudolf omandas Rotenbergi ja Kriechingeni isandkonnad ning Klettgau krahvkonna<br>1473: Omandati Württembergi poolt<br>1510: Viimane Brandise parun ostis Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele<br>1519–1534: Sulz kuulus Geroldsecki isandatele<br>1534: Württembergile<br>1572: jagunes [[Klettgau]]ks ja [[Sulz-Vaduz]]iks<br>1613: Sulzi krahvid ostsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele |- |[[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|20px]] [[Sulz-Vaduz]] |Krahvkond | | |1572: eraldus [[Sulz]]ist |1616: annekteeriti [[Weingarteni klooster|Weingarten]]isse |- |[[Pilt:Wappen Sulzbach (Taunus).svg|20px]] [[Sulzbach (Taunus)]] |Keiserlik küla | | | | |- |[[Pilt:Coats of arms of None.svg|20px]] [[Sulzbürg]] |Isandkond<br>1522: Parunkond<br>1673: krahvkond | | |1322: eraldus [[Wolfstein (vürstkond)|Wolfstein]]ist |1500: Baieri ringkond<br>1740: annekteeriti Baierisse |- ||[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]] [[Sundgau]]<br> - Vaata [[Ülem-Alsace]] |u.900d: krahvkond<br>Maakrahvkond | | | |900: Sundgau krahvkonna esmamainimine<br>1135: Sundgau maakrahvkond Habsburgidele<br>1648: Müüdi Prantsusmaale |- |[[Pilt:Coat of arms of Baden-Württemberg (lesser).svg|20px]] [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]] |Hertsogkond | | |u.911: Endisest [[Alemannia]] hõimuhertsogkonnast |1079–1268: Hohenstaufenitele<br>1268: Kaotati<br>1289–1313: taasloodi [[Habsburgid]]ele |- |[[Pilt:Coa Swabia.png|20px]] [[Švaabimaa]] |Maafoogtkond | | | | |- |[[Pilt:Bindenschild Privilegium maius 1512.svg|20px]] [[Kaugem Austria|Švaabi Austria]] |Maakrahvkond | | | |Koosnes Doonau linnadest Mengen, Munderkingen, Riedlingen, Saulgau ja Waldsee (omandati 1282–1331), Burgau markkrahvkonnast (1302–1304), Bergi krahvkonnast koos Ehingeni ja Schelklingeniga (1346), Hohenburgi krahvkonnast koos Rottenburgiga (1381), Nellenburgi krahvkonnast (1465) ja Švaabimaa provintsiprefektuurist (1386–1541), Vorarlbergist (14. sajand), Breisgaust (1478) koos Freiburgiga (1368; valitsuse asukoht aastast 1651), Ortenau provintsiprefektuurist (1551–1556) ja Tettnangi krahvkonnast (1780).<br>1512: Austria ringkond |} [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]] 98wsc09owx0qhetemndtjbagta8b9x5 Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik 0 340657 7234802 5889319 2026-09-15T22:56:34Z Kruusamägi 1530 duplikaatpilt välja 7234802 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik |Omakeelne nimi = |Pildinimi = Sillamäe Kazan Church 002.JPG|250px |Pildiallkiri = |Riik = Eesti Vabariik |Asukoht = [[Jõe tänav (Sillamäe)|Jõe]] 1, 40232 [[Sillamäe]], [[Ida-Virumaa]] |Ehituse algus = [[1993]] |Ehituse lõpp = [[1995]] |Sissepühitsemine = |Esmamainimine = [[1898]] |Laiendatud = |Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> |Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> |Veel = }} '''Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] kirik [[Sillamäe]] linnas aadressil [[Jõe tänav (Sillamäe)|Jõe tänav 1]]. Kirik kuulub [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u [[Sillamäe Jumalaema Kaasani ikooni kogudus]]ele. Kiriku juurde kuulub ka kolmekorruseline endine lasteaiahoone, mida kasutatakse koguduse maja ja preestri eluruumidena. ==Ajalugu== [[Sillamäe Jumalaema Kaasani pühakuju kirik (1898)|Samanimeline õigeusu kirik]] rajati Sillamäele juba [[1898]]. aastal, see õhiti 1941. aastal [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i poolt ja hävis täielikult [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Nõukogude võimu ajal oli Sillamäe [[kinnine linn#Kinnised linnad Eesti NSV-s|kinnine linn]] ja [[kogudus]]i seal ei tegutsenud. Õigeusu kogudus taastati linnas poliitiliste olude muutumisel [[1990]]. aastal ja peatselt kerkis päevakorrale ka kiriku ehitamise küsimus. Kirik ehitati ümber ühekorruselisest elamust [[Sõtke veehoidla]] kaldal, mille kogudus sai 1990. aastal enda kasutusse. Maja ümberehitus kirikuks algas juunis 1993 ja väiksemas mahus jätkuvad ehitustööd tänaseni. Praeguse välimuse sai kirik 1995. aastal, kui valmisid kellatorn ja katusel asuv kuppel. Kiriku pühitses [[29. juuli]]l [[1995]] Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]]. <gallery> Pilt:Sillamäe Kazan Church 001.JPG|Otsevaade kellatornile Pilt:Sillamäe Kazan Church 003.JPG|Vaade Jõe tänavalt Pilt:Sillamäe Kazan Church 004.JPG|Vaade Jõe tänavalt Pilt:Sillamäe Kazan Church 005.JPG|Vaade Sõtke veehoidla teiselt kaldalt </gallery> ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Sillamäe Church of the Kazan Icon of the Mother of God}} [[Kategooria:Sillamäe|Jumalaema Kaasani pühakuju kirik]] [[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna õigeusu kirikud]] [[Kategooria:MPEÕK Tallinna piiskopkond]] svke72d1vs9y80qenrr0hsns6g72qn0 Katus 0 343401 7234893 7172130 2026-09-16T08:32:05Z Evlper 104506 /* Tüübi järgi */ 7234893 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} [[Pilt:Rehielamu Köstriaseme talust 1890 EVM.jpg|pisi|[[Rookatus]] 1890. aastatest pärineval rehielamul]] [[Pilt:BM Great Court2.jpg|pisi|[[Briti Muuseum]]i klaaskatus]] [[Pilt:Switzerland Lucerne.jpg|pisi|[[Kapellbrücke]] [[katustatud sild]] [[Luzern]]is. Ehitatud 14. sajandil]] '''Katus''' on ehitise ülemine osa, mis koosneb eri [[materjal]]idest ja [[Ehitustarind|konstruktsioonilistest]] elementidest ning toetub ehitise [[sein]]tele ja tugedele. Katuse peamine ülesanne on kaitsta ehitist [[vihm]]a, [[Lumi|lume,]] [[Päikesekiirgus|päikse,]] [[temperatuur]]i ja [[tuul]]e eest.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Metslang |eesnimi=Joosep |kuupäev= |pealkiri=Katuseraamat |väljaanne=Maaarhitektuur |lehekülg=13 }}</ref> Katuse materjal ja kuju oleneb ehitise [[Funktsioon (filosoofia)|funktsioonist]], materjalide kättesaadavusest, kohalikest [[ehitustavadest]] ja [[arhitektuur]]ilisest disainist. Katuse ehitus on enamasti reguleeritud kohalike või riiklike [[Õigusakt|eeskirjade]] ja normidega.<ref>{{netiviide| url = https://www.britannica.com/technology/roof | pealkiri = Roof |keel = inglise}}</ref> Katuse katte katkestustele või läbitungimistele viidatakse kui [[Avatäited|katuseavadele]], näiteks katuseakendele või mansardakendele, aga ka [[Korsten|korstnale]]. Katuse kõrgus on vertikaalne mõõde [[Räästas|räästa]] servast harjani. Katuse [[üleripp]] on horisontaalne kaugus räästa serva ja välisseina välisserva vahel. [[Katusekalle]] kirjeldab katusepinna kalde järskust. Tavaliselt antakse see nurgana kraadides, mõnikord ka protsentides. Enamikul katustest saab eristada [[Ehitustarind|katusekonstruktsiooni]] (kandekonstruktsiooni) ja [[katusekate]]t. == Katuste liigitus == === Materjali järgi === * [[kivikatus]]ed *# [[looduskivi]]st katus *# [[keraamilisest kivist katus]] *# [[betoonkivist katus]] * [[plekk-katus]] * [[membraankatus]] * [[rookatus|roo]]-, [[õlgkatus]] * [[laudkatus]] * [[kimmkatus]] * [[sindelkatus]] === Tüübi järgi === [[Viilkatus]] on klassikaline katusetüüp, mis esineb põhiliselt külmas või põhjamaises [[kliima]]s. See koosneb kahest vastupidi kaldus katusepinnast, mis kohtuvad kõige kõrgema [[Katusehari|katuseharjaga]] ning on konstrueeritud [[Sarikas|sarika]]- või [[ristkatus]]ena, võimaldades kasutada eri [[Katusekalle|kaldeid]] ja [[Räästas|räästa]] kõrgusi.<ref>{{netiviide| url = https://www.britannica.com/technology/hip-roof | pealkiri = Hip Roof |keel = inglise}}</ref> Ühe kaldpinnaga katus on [[pultkatus]]. [[Kelpkatus]] on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu [[sein]]te poole ning puuduvad vertikaalsed otsaseinad. [[Poolkelpkatus]] on [[kelpkatus]]e erivorm, millel on viilu ülaosas väike kelp, mis on katuse külgmistest kaldepindadest lühem. [[Mansardkatus]] on murtud kaldepindadega katusetüüp, mis võimaldab eluruume ka katusekorrusel. Katuse alumised [[Tahk|tahud]] on tavaliselt järsud, vahel ka ümarad, nõgusad või S-kujulised ning enamjaolt paiknevad neis katuseluugid või -[[Aken|aknad]]. [[Lamekatus]] on katus, mille [[kalle]] on 10° või väiksem. Lamekatuse [[Kandeelement|kandeelemendiks]] on rõhtne või veidi kaldu [[alustarind]]. Levinumad lamekatuse katted on modifitseeritud [[bituumen]]ist rullmaterjalid. Materjal kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge bituumeniga [[Keevitamine|keevitades]], liimides või naelutades ning ühe-, kahe- või kolmekihiliselt. [[Püramiidkatus]] ehk telkkatus ehk tornkatus on nelja ühte punkti koonduvate kolmnurksete tahkudega [[püramiid]]ikujuline katus. Püramiidkatust, mille katusekalle on silmatorkavalt järsk, nimetatakse [[tornkatus]]eks. Laialdane kasutus [[kuur]]i, [[vaatetorn]]ide ja [[suvila]]te kattena. Katuse erikuju tõttu on püramiidkatus väga stabiilne ning hea [[Aerodünaamika|aerodünaamilisusega.]]<ref>{{netiviide | url = https://www.lugarde.com/blog/pyramid-roof-for-summerhouse/ | pealkiri = The Pyramid Roof | keel = inglise | vaadatud = 2021-06-19 | arhiivimisaeg = 2021-06-24 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210624200657/https://www.lugarde.com/blog/pyramid-roof-for-summerhouse/ | url-olek = ei tööta }}</ref> [[Koonuskatus]] on [[koonus]]ekujuline katus ühte punkti koonduvate [[Sarikas|sarikate]] ja ümara põhiplaaniga. Sarika jalad on sirged, toetuvad ümmargustele [[rõngastala]]dele ja ümmargusele [[Mauerlat]]ile. Ülaosas asuv harjasõlm on paigaldatud sarnaselt kelpkatusega. Koonuskatuseid kasutatakse peamiselt [[loss]]ide ja [[kindlus]]te [[torn]]ide katetena, sealt on kasutusel koonuskatuse paralleenimetus [[tornikiiver]]. [[Kuppelkatus]] on ühte punkti koonduvate kaardsarikate ja ümara põhiplaaniga. Sarikad on [[ümarkaar]]elised, koosnevad mitmest osast. Erandiks on nn. [[geodeetiline kuppel]], mis on populaarne [[Läänemaailm|lääneriikides]]: see on kokku pandud paljudest väikestest [[kolmnurk]]setest puidust sektsioonidest. Kuppel on linnaprojektide katuste levinud versioon vastavalt üksikprojektidele, teadushoonetele – [[observatoorium]]idele. Kuppelkatuse ja tornikiivri jooni ühendab regionaalselt levinud [[sibulkuppel]]. Viilkatuse ja sibulkupli iseloomulikud jooned on ühendatud ainult vene arhitektuurile omases [[botška-katus]]es. == Vaata ka == * [[Haljaskatus]] * [[Katusekivi]] * [[Katuselasn]] * [[Katusematerjalid]] * [[Katustatud sild]] == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Katus| ]] 6pzw9d7a98bgpa1r1260z68wmw1qig6 Narva vanalinn 0 347659 7234733 7104234 2026-09-15T20:55:31Z Kuriuss 38125 7234733 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest piirkonnast, kaasaegsest Narva linnaosast vaata artiklit [[Vanalinn (Narva)]].}} '''Narva vanalinn''' (ka '''Vana Narva,''' Narva '''Südalinn''') on [[Narva]] ajalooline linnasüda (tänapäeval [[Narva]] [[Vanalinn (Narva)|Vanalinna]] linnajao osa). Narva [[Barokk|barokne]] linnasüda valmis suuremas osas 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi I poolel ning säilis peaaegu muutumatuna kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjani.]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Toode, Andres|pealkiri=Linnas ja muuseumis. Uurimusi Narva ajaloost [Narva Muuseumi toimetised 9]|aasta=2009|koht=Narva|kirjastus=Narva Muuseumi toimetised|toimetaja=Merike Ivask|artikkel=Südalinnast ääremaaks: ehitustegevus Narva vanalinna piirkonnas sõjajärgsest ajast kuni tänapäevani|lehekülg=162-197}}</ref> Kuni purukspommitamiseni 1944. aastal hõlmas Südalinna linnaosa [[Narva bastionid|bastionidest]] ümbritsetud ala, mis külgnes [[Narva jõgi|Narva jõega]] idas, [[Joaoru linnaosa]]ga lõunas, [[Peetri eeslinn]]aga läänes ja [[Narva eeslinn]]aga põhjas.[[Pilt:Old Narva.jpg|pisi|Vaade Narvale 18. sajandi keskpaigas]] Narva vanalinna vanima osa (vanalinna kitsamas mõttes) piirideks oli 14. sajandil ehitatud [[Narva linnamüür]], mis lammutati lõplikult 18. sajandil vastavalt 1777. aasta korraldusele. Lõunapiiriks oli kraav linna ja [[Hermanni linnus]]e vahel, mille üle oli [[tõstesild]]. Linna mõõtmed tol ajal olid: pikkus umbes 400 meetrit ja laius 200–400 meetrit.<ref name="kotšenovski">О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991</ref> 1345. aastast pärineb [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar IV]] Atterdagi privileeg, mis andis Narvale samad [[Lübecki linnaõigus|Lübecki linnaõigused]] ja vabadused, mis Tallinnalgi. See Lübecki linnaõigus oli esimene teadaolev Narva linnaõigus. 1346. aastal müüs Taani kuningas Waldemar IV kogu Eestimaa, sealhulgas ka Narva, [[Saksa Ordu]]le. [[File:136 of 'Geschichte der Stadt Narva, etc' (11056105464).jpg|pisi|Narva linna plaan (1640)]] Keskaegse Narva tänavatevõrk oli üsna korrapärane, sellest võib teada saada esimeste tänini säilinud 1647. ja 1649. aasta kartograaf Gunnar Nilsson Welti koostatud linnaplaanide järgi<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti linnade plaanid 1584-2011|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Grenader|lehekülg=79-108|toimetaja=Tõnu Raid}}</ref>. Tänavatevõrgu kinnistas ringmüüri rajamine, fikseerides ära linna territooriumi. Linna peatänav oli [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]], mis kulges [[Narva linnus]]e [[tõstesild|tõstesillast]] linnamüüri põhjaosas asuva [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]]ani. Suur tänav läbis põhja-lõunasuunalise teljena kogu linna. Suure tänavaga risti kulgesid [[Viru tänav (Narva)|Viru]] ja [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]]. Rüütli tänav viis jõesadamasse Narva keskaegse linnamüüri idaosa [[Vana Rannavärav]]a, Viru tänav [[Viru värav (Narva)|Viru värava]] juurde. Viru tänava ja [[Suur tänav (Narva)|Suure tänav]]a ristmikul oli [[Narva Issanda Muutmise katedraal|linna kirik]] ja selle juures linna turg.<ref name="kotšenovski"/> Suure tänava lõunaotsas paiknenud allalastav sild jäi ainsaks ühenduseks [[Narva linnus|linnusega]]. Keskaegse linna südameks oli turg, mis asetses Suure ja Viru tn ristmikul. Hiljem viidi turg linna lääneossa ning samasse rajati apostliku õigeusu kirik. Keskajal olid tänavad, eelkõige Suure tänava piirkonnas – sirgjoonelised ja moodustasid nelinurkseid hooneteplokke. Keskajal puudusid Narva tänavatel nimed, sest linn oli väike ja orienteeruti olulisemate ehitiste järgi<ref>Süvalep 1936, lk 239</ref>. Keskaegses Narvas oli umbes 500–800 elanikku ja hooneid vastavalt 50–80. [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] keskel Narvas veidi üle 40 maja. [[Viru tänav (Narva)|Viru tänava]] ääres asus saksa koguduse [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ja 1651. aastaks ehitatud [[Narva Rootsi toomkirik]], [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]]a ääres asus turuplats, [[Eha tänav (Narva)|Eha tänav]] 11/[[Viru tänav (Narva)|Viru]] 7 asus vana Narva raekoda<ref>[https://dspace.ut.ee/items/cff4be96-03e9-44b5-9670-f25b247c590c Narva. Viru tn 7/Eha tn 11, vana raekoda. 1610.aa I p], Tartu Ülikooli Raamatukogu, Fotod, Kunstiajalooline fotokogu</ref>, [[Rahu tänav|Kiriku tänaval]] asus Johannese kiriku saksa koguduse [[pastoraat|pastoraa]]dihoone, Viru ja Kiriku tänava nurgahoones 1684. aastast rootsi koguduse pastoraadihoone/superintendatuur. 1659. aastal toimus Narvas suur tulekahju, mille käigus hävines ka linna [[raekoda]]. [[17. sajand]]i teisel poolel hakati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks. 1659. aasta tulekahju eelse Narva hoonete krundid väikesed ja hooned asusid ligistikku, tihti olid majade välisseinad kokku ehitatud. See oligi põhjus, miks põhiliselt puitmajadest linn tulekahjus hävis. Pärast seda tulekahju ei lubatud enam puitmaju ehitada. Edaspidi ehitati majad kivist, kivivooderdusega või olid vähemalt krohvitud, punaste kivikatused. Uus ja ilus barokkstiilis linn ehitati üles 20 aastaga. 17. sajandi plaanide järgi oli Narva 13 ha suurune kaitstud maa-ala, kusjuures [[Narva linnus|linnus]]eväline osa oli 9,5 ha, mis oli jaotatud 23 korrapäraseks kvartaliks. 1684. aasta Narva linnaplaanil<ref>[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/1684.gif Narva linna esimesed kaardid.], http://vana.narvaplan.ee</ref> on tähistatud vana linna tänavavõrk ning 116 kinnistut<ref>Heinrich Wagner. [https://books.google.ee/books?id=d9pKAQAAMAAJ&pg=RA1-PA81-IA2&hl=et&source=gbs%20selected%20pages&cad=1 Die hauseigentümer der Altstadt von Narva]. Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, 1905, seite 81-105 </ref>. Varasem Narva tänavatevõrk säilis muutumatuna, kuid uus, ühtlane hoonestus andis Narva linnale ainulaadse ilme. Uus linnaplaan koostati [[Erik Dahlberg]]i poolt ja kinnitati 1686. aastal. Uus linnaplaan nägi ette linna ümbritsemise moodsa Vaubani süsteemis projekteeritud kindlusvööndiga<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-01983_Ajlg_2006_ToosG_bastionid-13999_Narva-Gloria-Victoria.pdf ARHEOLOOGILINE JÄRELEVALVE EHITUSTEHNILISTE ŠURFIDE KAEVAMISEL GLORIA JA VICTORIA BASTIONIDEL NARVAS 2007. AASTAL ARUANNE], TALLINN 2018, lk 5</ref>.[[Pilt:Karta över Narva med befästningar, 1600-tal - Skoklosters slott - 99039.tif|pisi|[[Rootsi aeg|Rootsiaegne]] Narva linna ja [[Narva kindlus]]e kaart]] Linna südameks oli turuplats, mille äärde paigutusid teised olulised ühishooned nagu [[Narva raekoda|raekoda]], [[Narva vaekoda|vaekoda]], [[Narva gildihoone|gildihoone]], linnakoguduse [[Narva Johannese kirik|kirik]]. [[Fail:Narva raekoja plats2.jpg|pisi|vasakul|Narva [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] (1930/1940)]] [[File:Carl Sarap. Narva. Raekoja trepi sepisvõre ja Raekoja plats. 1930. SA Virumaa Muuseumid kogu RMF949-105 1.jpg|pisi|vasakul|Narva Raekoja plats: keskel [[Suur tänav (Narva)|Suur]]e ja [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli t]]n. ristmik. Paremal kohvik “Valdman”, vasakul vana apteek, mille ukse kohal oli päikesekell. (1930/1940)]] Pärast [[Narva bastionid]]e ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri [[Erik Dahlberg]]i projekti järgi aastatel [[1683]]–[[1704]] suurenes vanalinna pindala umbes kaks korda. Linnamüüri ja bastionide vahele tekkinud vanalinna osa sai nime '''Uus linn'''.<ref name="kotšenovski"/><ref name=":1" /> 17. sajandi II pooleks oli Narvast saanud kaunis [[Barokkarhitektuur|barokklinn]]. Linna kutsuti [[Kristiina|kuninganna Kristiina]] krooni kalliskiviks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Narva - kuninganna Kristiina kroonijuveel|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=|toimetaja=Merike Ivask, Svetlana Andrejeva}}</ref> [[File:Narva börsihoone, Sarap.jpg|pisi|[[Narva börsihoone]] (1936)]] Narva sai suursuguse [[Barokk|barokse]] [[vanalinn]]a ning [[1671]]. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – [[Narva raekoda]], [[Narva börsihoone]] (1695–1704) ning ka esinduslikud [[Hans Kindler]]i poolt hollandi [[vanaklassitsism|vanaklassitsistlikus stiilis]] (1688–1693) ehitatud [[linnusekrahv]] [[Christoffer vоn Kochen|Christian von Kochen]]i paleetaoline hoone (Suur tn 1/Mäe tn 2), Narva [[raehärra]] [[Hermann Poorten|H.]] [[Hermann Poorteni maja|Poorteni elamu]] (1695–1704) ja [[reeder]] W. Kettlewelli elamu ([[Viru tänav (Narva)|Viru t]]n 6) 1698. aastal ning Narvas üheks [[Dahlbergi bastionaalne kaitsesüsteem|Dahlbergi bastionaalse kaitsesüsteem]]i ehitustööde juhiks ja Narva raekoja ehitamist juhtinud [[Johann Staël von Holstein (1636-1703)|Johann Staël von Holstein]]i (ehit. 1667) [[Koidu tänav (Narva)|Koidu tänav]]a elamu, mis hävisid [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] või sellele järgnenud linna uuesti ülesehitamisel. {{vaata|Hermann Poorteni maja|Laurentz Numensi maja|Levin Numensi maja|Jakob Portaeusi maja}} [[Pilt:Tlm f9784 478.jpg|pisi|Narva, [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] vanalinnas (Carl Sarap, u 1938)]] [[Pilt:RMFn1040 84 2.jpg|pisi|left|Narva vanalinna vaade] (Carl Sarap, 1935)]] [[Pilt:RMFn1040 87 2.jpg|pisi|left|Narva, vanalinna vaade (Carl Sarap, 1935)]] 17. ja 18. sajandi barokiaja õitsengule järgnesid linna uued tõusud ja langused. Aja jooksul linn kasvas, laienes bastionimüüride vahelt välja ning Vene impeeriumi perioodil hakkasid hoogsalt arenema eeslinnad.<ref name=":2" /> Kui varasematel sajanditel oli linn kasvanud eelkõige põhja suunas, siis 19. sajandil hakkasid arenema eeslinnad ka lõuna ja lääne suunas. Nii on näiteks 1845. ja 1871. aastal koostatud kaartidel-plaanidel näha nii [[Narva eeslinn]]a põhjas, [[Peetri eeslinn]]a läänes kui ka [[Joaorg|Joaorgu (Juhkentali)]] lõunas.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Narva eeslinnade hulka kuulus ka [[Jaanilinn]] teisel pool Narva jõge. Eesti Vabariigi ajal kuni 1940. aastani kandis see linnajagu [[Jaani eeslinn]]a nime.<ref name=":1" /> 20.sajandi linnaplaanidel Narva eeslinnast põhja pool oli [[Siivertsi]], linna edelaosas [[Kadastiku]] ja [[Paemurru]] asula. [[Pilt:Narva vanalinn 01.jpg|pisi|Vaade [[Narva jõgi|Narva jõelt]] Narva vanalinnale (1930–1940): [[Narva Jaani kirik]], [[Narva Issanda Muutmise peakirik]], [[Koidula tänav (Narva)|Koidula puiestee]] ja [[Pimeaia tänav]], [[Victoria bastion]]]] [[Pilt:Sõjajärgne Narva Peetriplats.jpg|pisi|Sõjajärgne [[Peetri plats|Peetriplats]]]] [[Pilt:Narvafronten, 1944 - Narvafront036.jpg|pisi|Sõjajärgne [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]]]] Vanalinna hoonestus ja väljakujunenud tänavavõrk olid peaaegu muutumatutena püsinud läbi mitme võimuvahetuse ja nelja sajandi. Narva barokne linnasüda hävis teises maailmasõjas, [[NSV Liidu õhuvägi|NSV Liidu õhuväe]] [[Märtsipommitamine Narvas|märtsipommitamisel]] [[1944]]. aastal. {{vaata|Märtsipommitamine Narvas}} Hoonete varemed, mis oleksid vähemalt osaliselt olnud taastatavad, lammutati [[1950]]. aastatel. Sõjakahjude kindlaksmääramise vabariikliku komisjoni hinnangul oli purustatud 75% Narva vanalinna muinsuskaitsealustest eramajadest. Samas hindasid tollased muinsuskaitsjad ning arhitektid paljusid hooneid taastamiskõlbulikeks ning seda hinnangut kinnitavad ka 1944. aastast pärit fotod. 1940. aastate teisel poolel koostasid arhitektid linnasüdame ülesehitusplaane. Joonistest jm dokumentidest ilmneb, et järk-järgult oli kavas piirkonna ajalooline ilme ja tänavavõrk võimalikult sõjaeelsega sarnasena taastada. 1947. aastal võeti Narva vanalinn riikliku kaitse alla. Kuivõrd restaureerimiseni ei jõutud, siis hooned lagunesid ning aasta-aastalt taastatavate hoonete arv üha vähenes.<ref name=":0" /> 1952. aastal valmis vanalinna alal esimene uusehitis, kinoteater [[Punane Täht (kinoteater)|Punane Täht]]. 1953. aastal määras [[Narva Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Narva Linna TSN Täitevkomitee]] vanalinna varemed lammutamisele, mõni aasta hiljem kerkisid esimesed neli tüüpprojekti järgi ehitatud kortermaja [[Koidula tänav (Narva)|Koidula tänava]]l. 1959. aastal valminud hoonestusprojekt nägi ette kogu vanalinna hoonestamise [[Hruštšovka|hruštšovkadega.]] Lagunevale raekojale leiti siiski uus funktsioon. Hoone taastati aastatel 1960–1963 [[Pioneeride maja|Pioneeride paleena]], kusjuures raekoja välisilme taastati esialgsega sarnasena. Raekoda oli ka ainus hoone, mis algsest restaureerimiskavast teostus.<ref name=":0" /> 1960. aastatel linnasüdame täisehitamise hoog rauges, elamuehitus peatus mitmeks aastakümneks.<ref name=":0" /> 1980. aastatel hakati taas unistama barokse Narva taastamisest. 1992. aastal valmis vanalinna regenereerimisplaan. Unistustele, aruteludele ja plaanidele vaatamata püsis Narva linnasüda 1990. aastatel muutumatu ilmega. Uue ja ajaloolise Narva lepitamise ideedeni arhitektuurivahenditega jõuti 2000. aastatel.<ref name=":0" /> [[Pilt:Narva Vanalinn 1927.jpg|pisi|Narva vanalinn 1929. aasta linnaplaanil]] == Narva vanalinna tänavate loetelu == {| class="wikitable" |- ! 1929. aasta <br>linnaplaan !! 1912. aasta<br>linnaplaan !! 1905. aasta <br>linnaplaan !! Tänava algus !! Tänava lõpp |- | [[Hermanni tänav]] || Hermani uulits || Германовая улица || [[Peetri plats]] || [[Ingeri tänav]], [[Jaanilinn|Ivangorod]]is |- | [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]] || Suur uulits || Вышгородская улица || Hermanni tänav || Kooli plats |- | [[Vestervalli tänav]] || Westerwalli uulits || Вестервальская улица,<br>Нарвская улица || Hermanni tänav || Pimeaia tänav |- | [[Eha tänav (Narva)|Eha tänav]] || Wester uulits || Вестерская улица || Suur tänav || Viru tänav |- | [[Viru tänav (Narva)|Viru tänav]] || Wiru uulits || Вирская улица || Vestervalli tänav || Koidu tänav |- | [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]] || Rüütli uulits || Рыцарская улица || Vestervalli tänav || Koidula piustee |- | [[Helsingi tänav]] || Helsingi uulits || Гельсингфорская улица || Viru tänav || Rüütli tänav |- | [[Turu tänav (Narva)|Turu tänav]] || Turu uulits || Рыночная улица || Viru tänav || Rüütli tänav |- | [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] || Turu plats || || || |- | [[Mäe tänav (Narva)|Mäe tänav]] || Aia uulits || Горная улица || Suur tänav || Koidula puiestee |- | [[Rahu tänav (Narva)|Rahu tänav]] || [[Kiriku tänav (Narva)|Kiriku uulits]] || Кирочная улица || Mäe tänav || Vahe tänav |- | [[Koidu tänav (Narva)|Koidu tänav]] || Osterskaja uulits || Остерская улица || Mäe tänav || Rüütli tänav |- | [[Koidula tänav (Narva)|Koidula puiestee]]|| Aia uulits || Садовая улица || Mäe tänav || Pimeaia tänav |- | [[Kalda tänav (Narva)|Kalda tänav]] || Kalda uulits || || Hermanni tänav || Pimeaia mag... |- | [[Kooli tänav (Narva)|Kooli tänav]] || Kooli uulits || Школьная улица || Suur tänav || Koidu tänav |- | [[Pagari tänav (Narva)|Pagari tänav]] || Pagari uulits || Булочная улица || Kooli tänav || Vahe tänav |- | [[Vahe tänav (Narva)|Vahe tänav]] || Wahe uulits || Раздельная улица || Suur tänav || Koidula puiestee |- | [[Heinaturg (Narva)|Heinaturg]] || Heinaturg || || || |- | [[Kooli plats]] || ... || || || |- | [[Kraavi tänav (Narva)|Kraavi tänav]] || Kraawi uulits || Ровяная улица || Vestervalli tänav || Pimeaia tänav |- | [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] || Sepa uulits || Кузнечная улица || Vahe tänav || Rakvere tänav |- | [[Vaestemaja tänav]] || [[Hospidali tänav (Narva)|Hospidali uulits]] || Госпитальная улица || Vestervalli tänav || Pimeaia tänav |- | [[Vaeselapse tänav]] || Waestelaste uulits || Сиротская улица || Vestervalli tänav || Pimeaia tänav |- | [[Lese tänav]] || Lese uulits || || Moonaladu tänav || Sepa tänav |- | [[Moonaladu tänav]] || Moonaladu uulits || || Kraavi tänav || Vestervalli tänav |- | [[Pimeaia tänav]] || Aia uulits || Садовая улица || Vestervalli tänav || Koidula puiestee |- | [[Must tänav]] (idaosa) || Antoni uulits || Антоновская улица || Must tänav (lääneosa) || Vestervalli tänav |} ==Vaata ka== * [[Raekoja plats (Narva)|Narva Raekoja plats]] * [[Hermann Poorteni maja]] * [[Laurentz Numensi maja]] * [[Levin Numensi maja]] * [[Jakob Portaeusi maja]] * [[Peeter I maja]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Arnold Süvalep|Schulbach, A.]] 1931. Daaniaegne Narwa. Narva. *[[Arnold Süvalep|Süvalep, Arnold]]. 1936. Narva ajalugu I, Taani- ja orduaeg. Narva. *[[Rudolf Kenkmaa|Kenkmaa, R]]. 1937. Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil. – Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Tartu, 83–119. ==Välislingid== {{commonskat|Old Town (Narva)}} *[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/indexe.htm Early maps of Narva], vana.narvaplan.ee *Vaade Narvale Ivangorodist: https://ajapaik.ee/photo/126076/narva-old-town/<nowiki/>https://www.muis.ee/museaalview/2275265 [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Narva vanalinn| ]] [[Kategooria:Narva linnaosad]] oat69xgc9yn5cbey030qcoo0y52oupk Leho Lumiste 0 356323 7234675 7233654 2026-09-15T19:32:56Z ~2026-40402-33 233726 7234675 wikitext text/x-wiki '''Leho Lumiste''' (aastani [[1933]] '''Leopold Johannes Soonberg''', perekonnanimi muudetud 26. septembril 1933; [[12. september]] [[1906]] [[Meeri vald (Nõo kihelkond)|Meeri vald]], Tartumaa – [[29. juuni]] [[1974]] [[Kempten]]) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. Ta sündis Meeri vallas [[Tartumaa]]l taluniku pojana, õppis Elva algkoolis ja Tartu tehnikagümnaasiumis, mille lõpetas aastal [[1927]]. Aastast [[1933]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i usu- ja filosoofiateaduskonnas, viimases etnograafiat, eesti keelt ja kirjandust. Ta oli [[Üliõpilasselts Ühendus|Üliõpilasseltsi "Ühendus"]] liige. 1934. aastal mõisteti ta vahialuste raha omastamise pärast 1,5 aastaks vangiroodu<ref>[[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. Lk. 308.</ref> Ta töötas aastatel [[1940]]–[[1941]] [[Petserimaa]]l kooliõpetajana. Aastal [[1944]] põgenes ta Saksamaale. Aastast [[1944]] õppis ta [[Müncheni ülikool]]is ajakirjandust ja ajakirjanduslikku psühholoogiat, saades ''dr. phil'' kraadi. [[Lääne-Saksamaa]]l elades tegutses ta ajakirjanikuna, ta tegi kaastööd koguteostele ja eesti ajakirjandusele. Leho Lumiste suri aastal [[1974]] [[Kempten]]is (asub [[Baieri]]s Saksamaal). Ta on avaldanud rohkete fotodega kirjeldustekogud "Meie kodumaa" ja "Kaunis Eesti" (mõlemad [[Stockholm]]is 1963) ning ajaloolise romaani XIII sajandi alguse eestlastest "Killad külas" ([[Toronto]], Kultuur 1971), milles kujutab peamiselt rahulikku elu ning [[Lemmu]] vanema lüüasaamist võitluses ristirüütlitega. Reisikirjade raamatutes "Atlandi aknal" ([[Geislingen]] 1965) ja "Päikese kutsel" ([[Toronto]], [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] 1965) vaatleb paljusid Euroopa maid ning [[Iisrael]]i, pakkudes objektiivseid andmeid ning vältides isiklikke tundeavaldusi. Ta on avaldanud ka teiste kirjutatud või kogutud mälestustele ning kirjandusloolistele andmetele tuginevad bibliograafilised jutustused "Vargamäe Anton" (Toronto, Orto 1968) ja "Alamuse Andres" (New York 1973), esimene [[Tammsaare]]st, teine [[Oskar Luts]]ust. Tema väärtuslikem raamat on "Eesti ajakirjanduse ajalugu" (Stockholm 1977), mis pakub senistest ülevaadetest rohkem infot, kuid nõukogude ajakirjandust käsitlev osa on pealiskaudne. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]] [[Tallinn]] [[2000]] * Millal sündis Leho Lumiste? [[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. lk. 305–308. == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=20432 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Lumiste, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] o170i8ghlrq7puk2vhivugzjv9mq8js 4J Studios 0 365710 7234947 6720525 2026-09-16T09:30:23Z Kuriuss 38125 7234947 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''4J Studios''' on šoti arvutimängu arendamise stuudio, mis asub [[Dundee]]'s ja [[East Linton]]is. Ettevõte on töötanud koos paljude väljaandjatega, näiteks [[ZeniMax Media]], [[Mojang]] ja [[Microsoft Studios]]. ==Mängud== ===Originaalsed mängud=== {| class="wikitable sortable" |- ! rowspan="2" |Aasta ! rowspan="2" |Mäng ! colspan="5" |Platvorm(id) |- ! style="width:3em; font-size:90%" class="unsortable" | [[PlayStation 2|PS2]] ! style="width:3em; font-size:90%" class="unsortable" | [[Xbox]] ! style="width:3em; font-size:90%" class="unsortable" | [[Wii]] ! style="width:3em; font-size:90%" class="unsortable" | [[Nintendo DS|NDS]] |- |2005 |''[[Breeders' Cup World Thoroughbred Championships]]'' |{{Yes}} |{{Yes}} |{{No}} |{{No}} |- |2006 |''[[Star Trek: Encounters]]'' |{{Yes}} |{{No}} |{{No}} |{{No}} |- |2007 |''[[Star Trek: Conquest]]'' |{{Yes}} |{{No}} |{{Yes}} |{{No}} |- |2008 |''[[AMF Bowling Pinbusters!]]'' |{{No}} |{{No}} |{{Yes}} |{{Yes}} |- |2008 |''[[Ducati Moto]]'' |{{No}} |{{No}} |{{No}} |{{Yes}} |- |2009 |''Shark hunt 2006'' |{{Yes}} |{{No}} |{{No}} |{{No}} |} ===Pordid ja re-makid=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta !! Tiitel !! Platvorm(id) |- | 2007 | ''[[The Elder Scrolls IV: Oblivion]]'' | [[PlayStation 3|PS3]] |- | 2008 | ''[[Overlord: Raising Hell]]'' | [[PlayStation 3|PS3]] |- | 2008 | ''[[Banjo-Kazooie]]'' | [[Xbox Live Arcade|XBLA]] |- | 2009 | ''[[Banjo-Tooie]]'' | [[Xbox Live Arcade|XBLA]] |- | 2010 | ''[[Perfect Dark (Xbox Live Arcade)|Perfect Dark]]'' | [[Xbox Live Arcade|XBLA]] |- | 2012 | ''[[Minecraft|Minecraft: Xbox 360 Edition]]'' | [[Xbox 360|X360]] |- | 2013 | ''[[Minecraft|Minecraft: PlayStation 3 Edition]]'' | [[PlayStation 3|PS3]] |- | 2014 | ''[[Minecraft|Minecraft: Xbox One Edition]]'' | [[Xbox One|XBO]] |- | 2014 | ''[[Minecraft|Minecraft: PlayStation 4 Edition]]'' | [[PlayStation 4|PS4]] |- | 2014 | ''[[Minecraft|Minecraft: PlayStation Vita Edition]]'' | [[PlayStation Vita|PSVita]] |- |} ==Välislingid== *[http://www.4jstudios.com/ 4J Studiose koduleht] [[Kategooria:Stuudiod]] [[Kategooria:Šotimaa]] 8zpdz4w3ekrh3vufve3gg9guw6tb4bu Tujoon 0 366093 7234834 7178058 2026-09-16T02:25:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234834 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}} '''Tujoon''' on aine (molekulvalemiga C<sub>10</sub>H<sub>16</sub>O), mille [[molekul]]i struktuur põhineb [[monoterpeen]]il ja [[ketoon]]il ning looduslikult esineb see kahes [[diastereomeer]]ses vormis: (−)-α-tujoon ja (+)-β-tujoon.<ref name="TjvlU" /><ref name="tv7uk" /> Lõhnalt meenutab tujoon [[mentool]]i. Ilmselt on tujoon kõige paremini teatud kui aine, mida sisaldab alkohoolne jook [[absint]]. Varem on arvatud, et absindi koostisse kuuluv tujoon annab absindile sellele eripärase psühhedeelse toime. Hiljutised uuringud on siiski näidanud, et tujooni sisaldus absindis on niivõrd väike (ka vanade retseptide järgi), et on vähetõenäoline, et tujoon võiks põhjustada absindi koostises mingit erilist psühhedeelset efekti. Tujoon mõjub [[GABA]] ja [[5-HT3 retseptor|5-HT<sub>3</sub>]] retseptoritele<ref name="5-HT3" /> ning võib suurtes kogustes põhjustada krampe. Paljudes riikides on toidus või jookides olev lubatud tujooni kogus seadustega reguleeritud. Mitmete eeterlike õlide koostisse kuuluv tujoon leiab kasutust ka [[parfümeeria]]s. Lisaks looduslikult esinevatele (−)-α-tujoonile ja (+)-β-tujoonile on võimalik veel kaks teist enantiomeeri: (+)-α-tujoon ja (−)-β-tujoon <gallery> Fail:(-)-alpha-Thujon.svg|'''(−)-α-tujoon''' Fail:Alpha-(+)-Thujon.svg|(+)-α-tujoon Fail:Beta-(+)-Thujon.svg|'''(+)-β-tujoon''' Fail:Beta-(-)-Thujon.svg|(−)-β-tujoon </gallery> ==Leidumine== Tujooni leidub näiteks [[elupuu]]s (perekond ''Thuja'' – sealt ka tujooni nimetus), [[nutka ebaküpress]]is (''Chamaecyparis nootkatensis''), kadakalistes, pujudes (''Artemisia''), [[oregano]]s, [[aedsalvei]]s, [[soolikarohi|soolikarohus]] ja veel mõnes taimes. Tõenäoliselt teatakse tujooni sisalduse poolest kõige paremini [[koirohi|koirohtu]] (''Artemisia absinthium''). Koirohus on tujoon eeterlike õlide koostises [[isomeer]]ide seguna ligikaudses vahekorras 1:2 (beetatujooni rohkem kui alfatujooni). Koirohu eeterlike õlide ja üldine tujooni sisaldus sõltub kasvuaastast, kasvukohast ja muudest teguritest, kõikudes taimes vahemikus 20–60%.<ref name="oxIRm" /> Tujooni leidub ka mitmetes mündilistes ([[piparmünt]]). ==Farmakoloogia== [[Pilt:Thujone by Danny S. - 001.jpg|pisi|Tujoon]] Tujooni molekuli kuju põhjal on varem oletatud, et tujoon võiks mõjutada [[kannabinoidi]]retseptoreid sarnaselt [[THC]]-ga.<ref name="thc" /> Hilisemad uuringud on näidanud, et kuigi tujoonil on kannabinoidiretseptorite suhtes väike afiinsus (retseptorile seondumiseks peab tujooni olema suures kontsentratsioonis), ei tekita ta näiteks rottidel kannabimimeetilist vastust ning seetõttu ei peeta tujooni toksilise toime põhjuseks kannabinoidiretseptorite aktivatsiooni,<ref name="affinity" /> ehk tal puudub kannabinoidide laadne mõju. Tujoon on GABA retseptori antagonist<ref name="ferxJ" /> ning inhibeerides GABA<sub>A</sub> retseptori aktivatsiooni, mille tulemusel võivad neuronid vallandada impulsse kergemalt, põhjustab suuremate koguste korral lihasspasme ja krampe.<ref name="gaba" /> Tujoon on samuti ka 5-HT3 antagonist.<ref name="5-HT3" /><ref name="f5XKQ" /> Toksikoloogilised uurimused alfatujooniga (kahest looduslikult esinevast tujooni stereoisomeerist aktiivseim vorm) näitasid et [[hiir]]tele on [[mediaan]]seks surmavaks annuseks ([[LD50]]) ligikaudu 45&nbsp;mg/kg. Annus 30&nbsp;mg/kg põhjustab suremust 0%-l hiirtel ning kontsentratsioon 60&nbsp;mg/kg surmab 100%. Hiirtel kellele manustati suurtes kogustes tujooni tekkisid krambid ja nad surid 1 minuti jooksul. Alates kogusest 30–45&nbsp;mg/kg tekkisid katsehiirtel alguses lihasspasmid jalgades mis progresseerusid üldiseks krambihooks kuni nad kas lõpuks surid või mõnikord ka paranesid. Surmava annuse 100&nbsp;mg/kg eest kaitses hiiri eelnev [[diazepaam]]i, [[fenobarbitaal]]i või 1 g/kg [[etanool]]i manustamine. Need andmed ühtivad teiste GABA antagoistide toimetega. Uuringust selgus veel et alfatujoon metaboliseeritakse kiiresti [[maks]]as.<ref name="gaba" /> On proovinud välja selgitada ka tujooni sisaldava alkoholi toimet inimtähelepanule.<ref name="iWjxE" /> Selleks manustati katseisikutele väikse ja suure tujoonisisaldusega alkoholi-tujooni lahuseid <!--kontsentratsioonides 0,28 mg tujooni 1 kg alkoholi kohta ja 0,028 mg/kg--> ning üldiseks võrdluseks veel ka lihtsalt alkoholi. Suurem annus tujooni omas tähelepanuvõimele lühiajaliselt pärssivat toimet, väiksem doos aga ei omanud mingit märgatavat mõju.<ref name="DyUPz" /> On näidatud, et tujoon on toksiline nii [[aju]]le, [[neerud]]ele kui ka maksale ning võib suurtes annustes tarvitamisel põhjustada krampe. Muud tujooni sisaldavad taimed, näiteks elupuu (''Thuja occidentalis''), on kasutatavad ka kui ravimtaimed, põhiliselt kui [[immuunsüsteem]]i tugevdajad. Kõrvalnähtudeks selle taime eeterlikele õlidele on veel ängistustunne ja unetus, mis tõendavad tujooni toimet [[kesknärvisüsteem]]ile.<ref name="n9JXF" /> Tujoonil on täheldatud ka valuvastast toimet. Taimedes on tujooni eesmärk ilmselt kahjurputukate peletamine (koirohi – [[Riidekoi|koisid]] peletav). ==Tujoon ja absint== Tujoon on eeskätt tuntud kui aine, mida leidub alkohoolses joogis [[absint|absindis]]. Varem arvati, et absint sisaldab tujooni kuni 260–350&nbsp;mg/L,<ref name="mBXXv" /> kuid hilisemad testid on näidanud, et selline hinnang on kõvasti üle pakutud. 2008. aasta uuring kolmeteistkümne enne absindi keelustamist (1895–1910) toodetud pudeliga, kus kasutati gaasikromatograaf-mass-spektromeetrit leiti, et pudelites oli tujooni 0,5–48,3&nbsp;mg/L, keskmiselt 25,4&nbsp;mg/L.<ref name="acs" /><ref name="y3r1n" /> 2005. aasta uuringutes testiti gaasikromatograaf-mass-spektromeetriga kolme 1899. aasta retsepti põhjal tehtud absinti, kus oli kasutatud palju koirohtu, ja leiti, et suurim tujooni sisaldus oli 4,3&nbsp;mg/L.<ref name="I4Y15" /> ===Ajalugu=== Tujoon avastati pärast seda, kui absint muutus populaarseks joogiks 19. sajandi keskel. Dr. Valentin Magnan, kes uuris alkoholismi, katsetas puhta koirohuõli toimet loomadel ja avastas, et see põhjustab krampe sõltumatult alkoholi mõjust. Selle põhjal oletati, et absint, mis sisaldab ka väikest kogust tujooni, on veelgi ohtlikum kui lihtsalt tavaline alkohol. Lõpuks eraldati ka tujoon, kui aine, mis põhjustas loomadel sellist reaktsiooni. Magnan jätkas uurimistööd, kasutades 250 alkoholi liigtarvitajat ja märkis, et neil, kes joovad absinti, esineb krambihooge ja hallutsinatsioone. Praeguse aja teadmiste juures on need järeldused siiski küsitava väärtusega, kuna põhinevad teiste võimalike koostisainete toime ja haiguste halval mõistmisel ning on varjutatud ka Magnani uskumusest, et absint ja alkohol üldiselt on süüdi prantslaste kui rahva "degenereerumises".<ref name="HVxe3" /> Pärast seda, kui absint keelustati, vähenes ka absindiga seotud uurimistööde hulk, kuni 1970. aastateni, mil Briti teadusajakirjas Nature ilmus artikkel, kus võrreldi tujooni ja kanepis leiduva psühhoaktiivse ühendi tetrahüdrokannabinooli (THC) molekulaarset kuju. Artiklis hüpotiseeriti, et tujoon võiks mõjuda samamoodi kui THC, mis pani ka aluse müüdile, et tujoon on kannabinoid.<ref name="thc" /><ref name="c52nK" /> Hiljem, pärast [[Euroopa Nõukogu]] direktiivi nr 88/388/EEC (1988), millega lubati teatud koguse tujooni sisaldus toiduainetes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]],<ref name="cS6RJ" /> tehti ka eespool mainitud uuringud, mille käigus leiti, et absint sisaldab tujooni ainult väga väikeses koguses. ==Regulatsioon== ===Euroopa Liit=== Maksimaalne lubatud tujoonisisaldus toitudes ja jookides EL-is<ref name="EU2008" />: * 0,5&nbsp;mg/kg toitudes, mille valmistamisel pole kasutatud salveid ja samuti ka mittealkohoolsetes joogites, mille valmistamisel on kasutatud taimeliike perekonnast ''Artemisia''. * 10&nbsp;mg/kg alkohoolsetes jookides mille valmistamisel pole kasutatud taimeliike perekonnast ''Artemisia''. * 25&nbsp;mg/kg toitudes, mille valmistamisel on kasutatud salveid * 35&nbsp;mg/kg alkohoolsetes jookides, mille valmistamisel on kasutatud taimeliike perekonnast ''Artemisia''. ===Ameerika Ühendriigid=== Toidud ja joogid, mis sisaldavad ''Artemisia'' perekonna liike, elupuud (''white cedar'' – mis tähendab lisaks harilikule elupuule USA-s ka mehhiko küpressi ja lõhnavat ebaküpressi, Austraalias aga sirelmeeliat), kollast lõhnasamblikku, soolikarohtu või raudrohtu peavad olema tujoonist vabad.<ref name="B7QqE" /> Teistele tujooni sisaldavatele taimedele piiranguid pole. Näiteks salvei ja salveist saadud õli (milles võib olla kuni 50% tujooni) kuuluvad [[USA toidu- ja ravimiamet]]i koostatud ohutuks peetavate ainete nimekirja.<ref name="Q9BZf" /> Absint, mida pakutakse Ameerika Ühendriikides müügiks, peab olema "tujoonivaba", mida tõlgendatakse nii, et absindis peab tujoonisisaldus olema väiksem kui 10&nbsp;mg/kg.<ref name="HhMLT" /> Praeguseks on USA-sse lubatud importida mitmeid tujooni sisaldavaid absindimarke.<ref name="1IeAz" /> ===Kanada=== [[Kanada]]s kehtestavad alkoholiseadusi maakonna omavalitsused. Briti Columbias pole tujoonisisalduse piiranguid; [[Alberta]]s, [[Ontario]]s ja [[Nova Scotia]]s on lubatud tujoonisisaldus kuni 10&nbsp;mg/kg{{lisa viide}}; [[Québec]]is on lubatud 15&nbsp;mg/kg; [[Manitoba]]s 6–8&nbsp;mg liitri kohta; ülejäänud provintsides on tujooni sisaldav absint keelatud (kuigi [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] ja Quebecis on võimalik osta endale kogu maailmas valmistatud alkohoolseid jooke, kui nende üldkogus ei ületa korraga 9 liitrit). [[Piołunówka]] – [[Poola]] alkohoolne jook, milles on tujoonisisaldus suurem kui absindis. ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="TjvlU">{{cite journal | journal = [[Journal of Agricultural and Food Chemistry|J. Agric. Food Chem.]] | year = 1999 | volume = 47 | issue = 5 | pages = 2048–2054 | title = Essential Oils from Dalmatian Sage (''Salvia officinalis'' L.): Variations among Individuals, Plant Parts, Seasons, and Sites | first1 = N. B. | last1 = Perry | first2 = R. E. | last2 = Anderson | first3 = N. J. | last3 = Brennan | first4 = M. H. | last4 = Douglas | first5 = A. J. | last5 = Heaney | first6 = J. A. | last6 = McGimpsey | first7 = B. M. | last7 = Smallfield | doi = 10.1021/jf981170m | pmid=10552494}}</ref> <ref name="tv7uk">{{cite journal | journal = [[Helvetica Chimica Acta|Helv. Chim. Acta]] | year = 1997 | volume = 80 | issue = 3 | pages = 623–639 | title = Palladium-Catalysed Intramolecular Cyclisations of Olefinic Propargylic Carbonates and application to the diastereoselective synthesis of enantiomerically pure (&minus;)-&alpha;-thujone | first1 = W. | last1 = Oppolzer | first2 = A. | last2 = Pimm | first3 = B. | last3 = Stammen | first4 = W. E. | last4 = Hume | doi = 10.1002/hlca.19970800302}}</ref> <ref name="5-HT3">{{cite journal | doi = 10.1016/j.neuropharm.2003.09.022 | author = Deiml T, Haseneder R, Zieglgänsberger W, Rammes G, Eisensamer B, Rupprecht R, Hapfelmeier G | title = Alpha-thujone reduces 5-HT3 receptor activity by an effect on the agonist-reduced desensitization | url = https://archive.org/details/neuropharmacology_2004-02_46_2/page/192 | journal = Neuropharmacology |date=Veebruar 2004 | volume = 46 | issue = 2 | pages = 192–201 | pmid = 15002407}}</ref> <ref name="oxIRm">[http://books.google.ee/books?id=9JLiJcjdqkcC&pg=PA764&lpg=PA764&dq=artemisia+absinthium+thujone+isomer+ratio&source=bl&ots=JQMoDD2apT&sig=tW3TPDFOoOp7XoqnmgG59aSydu8&hl=et&sa=X&ei=mFo5U5PvKYuY4wTN-oCACQ&ved=0CDsQ6AEwAg#v=onepage&q=artemisia%20absinthium%20thujone%20isomer%20ratio&f=false Medical Toxicology of Drug Abuse: Synthesized Chemicals and Psychoactive Plants] Google Books</ref> <ref name="thc">[[Barnaby Conrad III|Conrad III, Barnaby]]; (1988). ''Absinthe: History in a Bottle.'' [[Chronicle Books]]. ISBN 0-8118-1650-8 p. 152</ref> <ref name="affinity">Meschler J. P.; Howlett A. C. (1999) [Thujone exhibits low affinity for cannabinoid receptors but fails to evoke cannabimimetic responses]. Pharmacology, biochemistry, and behaviour, 62(3):473-80.</ref> <ref name="ferxJ">{{cite journal |doi=10.1073/pnas.97.9.4417 |author=Olsen RW |title=Absinthe and gamma-aminobutyric acid receptors |journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. |volume=97 |issue=9 |pages=4417–8 |date=aprill 2000 |pmid=10781032 |pmc=34311 |url=http://www.pnas.org/cgi/content/full/97/9/4417 |access-date=2014-03-31 |archive-date=2008-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080627014750/http://www.pnas.org/cgi/content/full/97/9/4417 |url-status=dead }}</ref> <ref name="gaba">{{cite journal |author=Höld KM, Sirisoma NS, Ikeda T, Narahashi T, Casida JE |title=Alpha-thujone (the active component of absinthe): gamma-aminobutyric acid type A receptor modulation and metabolic detoxification |journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. |volume=97 |issue=8 |pages=3826–31 |date=aprill 2000 |pmid=10725394 |pmc=18101 |doi=10.1073/pnas.070042397 |url=http://www.pnas.org/cgi/content/full/97/8/3826 |access-date=2014-03-31 |archive-date=2008-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080323154309/http://www.pnas.org/cgi/content/full/97/8/3826 |url-status=dead }}</ref> <ref name="f5XKQ">[http://www.usyd.edu.au/pharmacology/aalab/RefsPDFs/376.pdf Modulation of Ionotropic GABA Receptors by Natural Products of Plant Origin]{{dead link|date=oktoober 2011}}</ref> <ref name="iWjxE">[http://www.jsad.com/jsad/article/Absinthe_Attention_Performance_and_Mood_under_the_Influence_of_Thujone/1040.html Absinthe: Attention Performance and Mood under the Influence of Thujone.] A. Dettling, H. Grass, A. Schuff, G. Skopp, P. Strohbeck-Kuehner, H.-Th. Haffner. Retrieved Mar. 26, 2008.</ref> <ref name="DyUPz">[https://web.archive.org/web/20100128144452/http://www.thujone.info/thujone-absinthe-5.html Absinthe: Attention Performance and Mood under the Influence of Thujone.] DETTLING, A., GRASS, H., SCHUFF, A., SKOPP, G., STROHBECK-KUEHNER, P. AND HAFFNER, H.-TH. (2004) Retrieved Oct. 28, 2006.</ref> <ref name="n9JXF">Naser B, Bodinet C, Tegtmeier M, Lindequist U. Thuja occidentalis (Arbor vitae): A Review of its Pharmaceutical, Pharmacological and Clinical Properties. ''Evidence Based Complementary and Alternative Medicine''. 2005 Mar;2(1):69–78.</ref> <ref name="mBXXv">[https://web.archive.org/web/20080923222303/http://www.substanceabusepolicy.com/content/1/1/14 Absinthism: a fictitious 19th-century syndrome with present impact], Padosch et al. Retrieved Oct. 28, 2006.</ref> <ref name="acs">[http://pubs.acs.org/cen/email/html/cen_86_i18_8618sci2.html Absinthe Myths Finally Laid To Rest]</ref> <ref name="y3r1n">{{Netiviide |url=http://www.thujone.info/thujone-absinthe-39.html |pealkiri=Chemical Composition of Vintage Preban Absinthe with Special Reference to Thujone, Fenchone, Pinocamphone, Methanol, Copper, and Antimony Concentrations |vaadatud=2014-03-31 |arhiivimisaeg=2010-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100131151728/http://www.thujone.info/thujone-absinthe-39.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I4Y15">[https://web.archive.org/web/20080502031118/http://www.thujone.info/thujone-absinthe-3.html Thujone—Cause of absinthism?] Lachenmeier, Emmert et al. Retrieved Oct. 28, 2006.</ref> <ref name="HVxe3">Conrad III, Barnaby; (1988). ''Absinthe: History in a Bottle''. [[Chronicle books]]. ISBN 0-8118-1650-8 Pg. 101–105</ref> <ref name="c52nK">{{cite journal | author = Del Castillo J., Anderson M., Rubottom G.M. | year = 1975 | title = Letters to Nature: Marijuana, absinthe and the central nervous system | url = http://www.nature.com/nature/journal/v253/n5490/abs/253365a0.html | journal = Nature | volume = 253 | issue = 5490| pages = 365–366}}</ref> <ref name="cS6RJ">[http://ec.europa.eu/food/fs/sfp/addit_flavor/flav09_en.pdf European Council Directive No. 88/388/EEC, 22 June 1988.]</ref> <ref name="EU2008">[http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out162_en.pdf Opinion of the Scientific Committee on Food on Thujone] Scientific Committee on Food (2003) Retrieved Oct 28, 2006.</ref> <ref name="B7QqE">[https://web.archive.org/web/20080921222225/http://www.cfsan.fda.gov/~lrd/fcf172.html FDA Regulation 21 CFR 172.510 – Food Additives Permitted for Direct Addition to Food for Human Consumption.] Food and Drug Administration (2003). Retrieved Oct 28, 2006.</ref> <ref name="Q9BZf">[https://web.archive.org/web/20051130204800/http://www.cfsan.fda.gov/~lrd/fcf182.html Substances generally recognized as safe.] Food and Drug Administration (2003). Retrieved Oct 28, 2006.</ref> <ref name="HhMLT">[https://web.archive.org/web/20080211232728/http://www.ttb.gov/industry_circulars/archives/2007/2007_05.html Department of the Treasury Alcohol and Tobacco Tax and Trade Bureau Industry Circular 2007-5] October 17, 2007. Retrieved May 5, 2009</ref> <ref name="1IeAz">https://web.archive.org/web/20181230033634/http://www.drinklucid.com/faq.cfm Retrieved Nov. 29, 2007.</ref> }} [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] pvtct8gf5he89jfjjlq87j900vm930u Maarika Pähklemäe 0 371323 7234999 6923002 2026-09-16T11:07:14Z Ohpuu 1638 /* Liikmesus ja ühiskondlik tegevus */ 7234999 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} [[Fail:Maarika Pähklemäe on eesti jurist. (1991).jpg|pisi|Maarika Pähklemäe 1991. aastal]] '''Maarika Pähklemäe''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1967]]) on eesti jurist. == Elukäik == [[Pilt:Pähklemäe, Maarika.IMG 5998.JPG|pisi|Maarika Pähklemäe 2014. aastal]] 14-aastaselt töötas suvel karusloomafarmis ja 15-aastaselt Sordiaretusjaamas. Ta on lõpetanud [[Olustvere Sovhoostehnikum]]i ja [[1995]]. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduse alal.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=27. jaanuar 2024 |pealkiri= Maarika Pähklemäe üksikkandidaat |url=https://www.err.ee/media/embed/924126?photoId=596446&contentId=909553&contentTitle=Maarika%20P%C3%A4hklem%C3%A4e,%20%C3%BCksikkandidaat |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH16.HTM |vaadatud=2019-02-27 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202828/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH16.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal lõpetas magistriõpingud Tartu Ülikoolis (diplomitöö "Suveräänsus ruumis. Kas riik vajab suveräänsust?").<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=27. jaanuar 2024 |pealkiri= Suveräänsus ruumis. Kas riik vajab suveräänsust? : magistritöö |url=https://www.ester.ee/record=b4009628~S1*est |vaadatud=11. veebruaril 2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Pähklemäe on töötanud Keskkriminaalpolitseis, Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse osakonnas ja M. Mägi Advokaadibüroos juristina.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=27. jaanuar 2024 |pealkiri= Õigusbüroo juhataja Maarika Pähklemäe |url=https://www.pahklemaelawoffice.com/single-post/%C3%B5igusb%C3%BCroo-juhataja-maarika-p%C3%A4hklem%C3%A4e |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=M. Pähklemäe & CO Law Office OÜ koduleht}}</ref> Ta on alates jaanuarist 2003 ettevõtte M. Pähklemäe & CO Law Office OÜ juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=27. jaanuar 2024 |pealkiri= M. Pähklemäe & Co Law Office |url=https://ee.linkedin.com/in/maarika-p%C3%A4hklem%C3%A4e-51ab37178 |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=LinkedIn }}</ref> === Ametitegevus juristina === Tegevjuristina on Maarika Pähklemäe pakkunud juriidilisi konsultatsioone paljudes õigusvaldkondades. Kohtuvaidlustes on ta seisnud inimkaubanduse ohvrite, pedofiilia ohvrite, laenuohvrite ja vägivallaohvrite kaitsel. Ta on nõustanud kliente perekonnaõiguses ning võimaldanud vabatahtlikku eestkostet alaealistele ja puudega inimkaubanduse ohvritele<ref name="rk-kandida">{{Netiviide | aeg=10. veebruar 2015 |pealkiri= RK kandidaat Maarika Pähklemäe | url=https://naiseddotnet1.wordpress.com/category/intervjuu/page/2/ |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=Naiste hääl}}</ref>. === Osalemine poliitikas === Pähklemäe kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas, olemata erakonna liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=148 |pealkiri=Kandidaadi tutvustus |vaadatud=2014-05-22 |arhiivimisaeg=2014-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140522195550/http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=148 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tema poolt hääletas 53 valijat.<ref>[http://ep2014.vvk.ee/mandates.html Euroopa Parlamendi Valimised 2014- mandaatide jaotus]</ref> Ta kandideeris üksikkandidaadina [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] ning sai [[Valimisringkond nr 2|2. valimisringkonnas]] 75 häält.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html valimisringkond nr 2 häälte jagunemine]</ref> === Liikmesus ja ühiskondlik tegevus=== Maarika Pähklemäe kuulub 11 mittetulundusühingusse<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. veebruar 2019 |pealkiri= Maarika Pähklemäe üksikkandidaat |url=https://www.err.ee/909553/maarika-pahklemae-uksikkandidaat |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Maarika Pähklemäe on osalenud [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]] tasuta õigusabi projektides Tallinna Ringkonnakohtu majas ja Õigusringi projektis<ref name="rk-kandida" />. Ta on Eesti Naisjuristide Liidu üks algatajaid ja selle juhte.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=27. jaanuar 2024 |pealkiri= Eesti Naisjuristide Liit |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80358425-Eesti-Naisjuristide-Liit |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=www.teatmik.ee}}</ref> Eesti Naisjuristide Liidu prioriteetide hulka kuulub ohvriks langenud naiste ja laste õiguste kaitse ning võitlus nende vastu suunatud vägivallaga.<ref name="uksikkandi">{{Netiviide |autor= |aeg=26. jaanuar 2015 |pealkiri= Üksikkandidaat Maarika Pähklemäe: luban kaitsta ohvreid ja seista turvalise Eesti eest |url=https://www.postimees.ee/3069567/uksikkandidaat-maarika-pahklemae-luban-kaitsta-ohvreid-ja-seista-turvalise-eesti-eest |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref> Ta oli Eestimaa naisorganisatsioonide esimese naisistungi eestvedaja 14. juunil 2013. 7. märtsil 2014 Rahvusraamatukogus toimunud VI Eestimaa Naiste Naiskongressil oli ta koostöös Eesti Naisliiduga toimkonna juht.<ref>{{Netiviide | aeg=10. veebruar 2015 |pealkiri= RK kandidaat Maarika Pähklemäe |url=https://naiseddotnet1.wordpress.com/category/intervjuu/page/2/ |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=Naiste hääl}}</ref> Naiste Häälele antud intervjuu kohaselt on Pähklemäe Eesti Naiste Matkaklubi asutajaliige ning on viinud Eesti Juristide Liidu ja Eesti Naisjuristide Liidu [[Euroopa Naisjuristide Assotsiatsioon]]i liikmesuseni ja koostööni. Lisaks on Pähklemäe [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] juristide sektsiooni toetajaliige ning teeb koostööd NATO ühinguga.<ref name="rk-kandida" /> Pähklemäe kuulub alates 2014. aastast [[Naiskodukaitse]]sse.<ref name="uksikkandi" /><ref>{{Netiviide |autor= |aeg=15. oktoober 2014 |pealkiri= Naiskodukaitse |url=https://et-ee.facebook.com/naiskodukaitse/photos/naiskodukaitse-v%C3%A4rsked-liikmed-maarika-p%C3%A4hklem%C3%A4e-ja-veronika-isberg-kes-muuhulga/848503878517112/ |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=facebook}}</ref> M. Pähklemäe on asutanud ka MTÜ Viimsi Talisuplusklubi Jääring.<ref>[https://www.aripaev.ee/ettevote/299648/viimsi-talisuplusklubi-jaaring-mtu?hasAccess=true&accessType=pro&isGoogleBot=true&hasAccess=true&accessType=pro&isGoogleBot=true VIIMSI TALISUPLUSKLUBI JÄÄRING MTÜ, vaadatud 27.01.2024]</ref> Pähklemäe on tegev Viimsi Naiste Tugikeskuses HooliMine. Rohkem kui 20 aastat on Maarika Pähklemäe osalenud kas vabatahtlikuna või hangete korras usaldustelefoni Eluliin kriisinõustajana.<ref name="uksikkandi" /><ref name="jurist-maa">{{Netiviide |autor= |aeg=26. jaanuar 2019 |pealkiri= Jurist Maarika Pähklemäe: olen siin, et toetada naiste solidaarsust |url= https://www.youtube.com/watch?v=p4U9qXe1UQM |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=ajaleht Pealinn}}</ref> 2013. aastal oli ta Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Aasta Naise auhinna nominent.<ref name="rk-kandida" /> == Tunnustus == *2012 – Eesti Juristide Liidu auhind Aasta Uus Tegija == Isiklikku == Talle meeldib [[Jooks (sport)|joosta]],<ref>[http://www.ohtuleht.ee/206518/sl-ohtulehe-rahvajooksu-protokoll SL Õhtulehe 2006. aasta rahvajooksu protokoll]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiportaal.ee/?m1=2&page=2&m2=7&id=2650&sort=8 |pealkiri=2014. aasta SEB XXV Maijooksu tulemused |vaadatud=2014-05-22 |arhiivimisaeg=2014-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140522194656/http://www.spordiportaal.ee/?m1=2&page=2&m2=7&id=2650&sort=8 |url-olek=ei tööta }}</ref> tegeleda alpinismi ja talisuplusega<ref name="jurist-maa" /><ref>{{Netiviide |autor= |aeg=14. detsember 2020 |pealkiri= VIDEOD! Rohuneeme ranna kaitsjatel käis külas “Kuuuurija” |url= https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/videod-rohuneeme-ranna-kaitsjatel-kais-kulas-kuuuurija/ |vaadatud=27. jaanuaril 2024 |väljaanne=Viimsi uudised}}</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.facebook.com/PahklemaeCoLawOffice/?locale=et_EE M. Pähklemäe & Co Law Office OÜ Facebookis] *[https://www.instagram.com/maarikapahklemae/ Maarika Pähklemäe Instagramis] *[https://ee.linkedin.com/in/maarika-p%C3%A4hklem%C3%A4e-51ab37178 Maarika Pähklemäe LinkedInis] *[https://www.inforegister.ee/435521-ID Sissekanne Inforegistris] *[https://www.ester.ee/record=b4009628~S1*est E-kataloog ESTER. Maarika Pähklemäe 2008. aasta magistritöö raamatukogukirje] *Kai Maran. [https://pealinn.ee/2017/10/13/maarika-pahklemae-ei-tasu-karta-avalduse-esitamist/ Maarika Pähklemäe: ei tasu karta avalduse esitamist] 13. oktoober 2017 *Kirsti Vainküla, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/60148448 Seksiäri: kui tööd ei tee, lüüakse maha] Eesti Ekspress, 20. oktoober 2011 *[https://www.err.ee/365953/tasuta-oigusabi-toi-vene-kultuurikeskusesse-sadu-huvilisi Tasuta õigusabi tõi Vene kultuurikeskusesse sadu huvilisi] err.ee, 29. veebruar 2012 *Anne-Mari Alver, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/67357458 Edu võti: filosoofia, distsipliin ja koostöö] Eesti Ekspress, 2. detsember 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/569300/ajaleht-mehed-ahvardavad-elatisrahast-paasemiseks-isegi-naist-tappa Ajaleht: mehed ähvardavad elatisrahast pääsemiseks isegi naist tappa] Õhtuleht.ee, 24. märts 2014 *[http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=148 Maarika Pähklemäe 148] Euroopa Parlamendi valimised 2014, Delfi.ee *Tiina Jõgeda, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93602495/jurist-maarika-pahklemae-tean-kuulsaid-naisi-kes-ei-julge-nende-vastu-tarvitatud-vagivallast-raakida Jurist Maarika Pähklemäe: tean kuulsaid naisi, kes ei julge nende vastu tarvitatud vägivallast rääkida] Eesti Ekspress, 2. juuni 2021 *ENJL kunstiprojekt inimkaubanduse ja orjapidamise peatamiseks (vt Estonian Women Lawyers Association’s Art Protest: [https://www.youtube.com/watch?v=VTgyN0kG3po “Stop Human Trafficking”]), 26. aprillil 2014 * Naisjuristide ja nende toetajate filmiprojekt ([https://www.youtube.com/watch?v=_7-1NWlMpLs Pink Lawyers Case No 1]), Solaris ARTIS kino, 29.11.2014 *[https://www.youtube.com/watch?v=YYJ4bLztDB0 Riigikogu Valimisdebatt Mees Pluss N Jüri Pino ja Maarika Pähklemäe], 30. jaanuar 2019 *[https://www.youtube.com/watch?v=p4U9qXe1UQM Jurist Maarika Pähklemäe: olen siin, et toetada naiste solidaarsust], vaadatud 27.01.2024 *[https://vikerraadio.err.ee/904260/uudis-lauri-varik/923501 Uudis+. Üksikkandidaat Maarika Pähklemäe(08.02.2019)], vaadatud 27.01.2024 *[https://www.facebook.com/naisjuristid/videos/i-osa-kutsun-teid-j%C3%A4lgima-ja-kaasa-elama-eesti-naisjuristide-liidu-korraldataval/595967497531793/ I osa! Kutsun Teid jälgima ja kaasa elama Eesti Naisjuristide Liidu korraldatavale suurele rahu debatile, mis toimub täna, 22.02.2019 kell 17.00-19.50] (otseülekanne ENJL FB). {{JÄRJESTA:Pähklemäe, Maarika}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] fak242ho6181z9p9gpkc0eolxr68yf2 Muuli leprosoorium 0 372584 7234764 6643924 2026-09-15T21:12:10Z Kuriuss 38125 7234764 wikitext text/x-wiki '''Muuli leprosoorium''' oli [[leepra]]haigete haigla ([[leprosoorium]]). See asus [[Tartu]] lähedal [[Muuli]] talus, praegu on see koht juba Tartu linna [[Veeriku]] linnaosas.<ref>A. Sarv. "Meenutades vanu asju hoiame mõnikord ära uued probleemid". Hippokrates 29/ 2001. Lk 562-563</ref> ==Asutamine== Muuli leprosoorium asutati [[Liivimaa Leepratõrje Selts]]i ja [[Tartu ülikool]]i kirurgiaprofessori [[Eduard von Wahl]]i ettevõtmisel [[1891]]. aastal. See oli esimene selle seltsi poolt avatud leprosoorium ja ühtlasi esimene spetsialiseeritud asutus pidalitõbiste tarvis Eestis. Algul oli plaan leprosoorium avada [[Ninasi postijaam]]a, kuid selle ümberehitamine venis ning üüriti linnale lähemal asuv Muuli talu, mis ehitati arhitekt [[Reinhold Guleke]] juhtnööride kohaselt ümber. Esimene pidalitõbine, kes võttis endale ka majahoidja kohustused, asus Muulile elama 25. septembril ([[vkj]]) 1891. Ametlikult avati pidalitõbiste maja 1. oktoobril. 1891. aasta lõpuks oli majas 14 haiget. 1892. aastal tuli juurde 23 haiget, neist 5 suri, 10 haiget viidi üle vastavatud [[Ninasi leprosoorium]]isse [[Peipsi]] äärde. Varjupaigast lahkus 8 haiget, kes polnud enam nakkusohtlikud. Aasta lõpuks oli haigete arv jälle 14. 1917. aastal viidi kõik haiged üle [[Tarvastu leprosoorium]]i. Muulil algas töö uuesti 1922. aastal<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19311005.2.20 "Muuli leprosoorium 40-aastane"]. Postimees nr 270, 5. oktoober 1931</ref>, mil asutus liideti dermatoloogia polikliinikuga. Juhataja [[Aleksander Paldrock]]ile anti õigused koondada Muulile ka teistest haiglatest huvitavamad juhtumid ning kasutada neid nii õppetegevuseks kui teaduslikus töös. Leprosooriumi tööd juhtis halastajaõde ning arst oli dermatoloogia polikliiniku noorem assistent. Alumisel korrusel oli kaks naiste ja üks meeste palat, söögituba, köök ja veranda. Teisel korrusel puutööruum, palat raskematele haigetele ning arstituba. Leprosooriumil oli ka oma pesuköök ja saun. Haigeile oli ette nähtud 16 kohta. Majapidamistööd olid ära jaotatud patsientide vahel, kokad ja pesupesijaid said oma töö eest ka väikest tasu.<ref name=":0" /> Leprosooriumis hooliti haigetest ja nende elu prooviti igati paremaks muuta. Kõigil soovijail oli haigla aias oma maalapp, mida harida, lisaks üldkasutuses puuvilja- ja marjaaed. Haigete meelelahutuseks oli väike raamatukogu ning 1930. aastast ka raadio.<ref name=":0" /> Muuli leprosooriumit ei suletud. Selle tegevus lõppes, kui Nõukogude väed vallutasid 1944. aastal Tartu. Haiged jooksid laiali, hiljem paigutati nad teistesse Eesti leprosooriumitesse. ==Tänapäeval== Tänapäeval on hoonest alles vaid veidike vundamenti. Leepravastase võitluse algataja professor Wahli auks püstitati leprosooriumi ette lihtne kivist mälestusmärk kirjaga "Zur Erinnerung an Prof. Dr. Ed. von Wahl der Lepraverein"<ref name=":0">Dr. med. Herbert Normann. Pidalitõbiste maja. Olion 2/ 1932. Lk 71</ref>; mälestusmärk on säilinud. Muuli leprosooriumil oli oluline koht leeprahaigete ravis, seal tegeleti aktiivselt teadustööga leepra paremaks tundmaõppimiseks ja ravimi väljatöötamiseks. Haigla oli tuntud ka väljaspool Eestit, seda näitavad arvukate välisleproloogide külastused. == Arstid == * [[Voldemar Gerlach]], 1891–1892 * [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]], 1892–1917 * [[Rudolf Sääsk]], 1922–1923 * [[Adele Lind-Lik]], 1923–1924 * [[Albert Otsing]], 1924–1925 * [[Anton Rängel]], 1925–1927 * [[Ludmilla Naumov-Golubov]], alates 1927 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/35488 Tartu ülikooli leprosoorium "Muuli" Tartus Veerikul], foto 1920. aastast *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19311005.2.20 "Muuli leprosoorium 40-aastane"]. Postimees nr 270, 5. oktoober 1931 [[Kategooria:Tartu raviasutused]] r2pi9t25dgbs4s0mnco7zvlwprt31el Uhhuduur 0 374417 7234929 7071237 2026-09-16T09:13:11Z ~2026-49976-94 237674 /* Reisid */ 7234929 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} '''Uhhuduur''' on seltskond jalgrattureid, kes on võtnud ette [[ümbermaailmareis]]e etappide kaupa. [[ETV]]-s on senisest kõigist kuuest reisist olnud eetris reisisaade "Ehh, uhhuduur".<ref>[https://jupiter.err.ee/894977/ehh-uhhuduur]</ref> Viiest viimasest reisist on seltskond kirjutanud ka raamatud: "Ehh, uhhuduur! Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist" 2007, "Ehh, uhhuduur! Ratastel Teheranist Addis-Abebasse." 2011, "Ehh, uhhuduur! Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind." 2015, "Ehh, uhhuduur! Tee teab." 2019 ja "Ehh, uhhuduur 20. Ise teed oma elu." 2023<ref>[https://www.facebook.com/uhhuduur/ Uhhuduuri sotsiaalmeedia]</ref> ==Reisid== [[Ulaanbaatar]] (Mongoolia) – [[Katmandu]] (Nepal), juuni–september 2002 [[Katmandu]] (Nepal) – [[Teheran]] (Iraan), aprill–juuli 2007 [[Teheran]] ([[Iraan]]) – [[Addis Abeba]] ([[Etioopia]]), detsember–veebruar 2011 [[Addis Abeba]] ([[Etioopia]]) – [[:en:Swakopmund|Swakopmund]] ([[Namiibia]]), juuli–oktoober 2014 [[:en:Punta_del_Este|Punta del Este]] ([[Uruguay]]) – [[Lima (Peruu)|Lima]] ([[Peruu]]), juuni-august 2018 [[Lima (Peruu)|Lima]] ([[Peruu]]) - [[Playa Venao|Vaikne ookean]]<ref>{{Netiviide |pealkiri="ehh, uhhuduur", 6. hooaeg, 8. osa. Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/1609282529/ehh-uhhuduur |vaadatud=2024-12-07 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=et}}</ref> ([[Panama]]), juuni - august 2022 [[Adelaide]] ([[Austraalia]]) - [[Atauro]] ([[Ida-Timor]]), juuni - august 2026 ==Liikmed== * [[Mart Kuusk]] * [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] (Wend) * [[Hannes Hanso]] * [[Kristjan Prii]] * [[Liivo Niglas]] * [[Tanel Rütman]] (Taniil) == Raamatud == * "EHH, uhhuduur 20. Ise teed oma elu!" 2023, ISBN9789916680520<ref>{{Netiviide |pealkiri=EHH, uhhuduur 20. Ise teed oma elu! - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/p/ehh-uhhuduur-20-ise-teed-oma-elu/1852639/et |vaadatud=2024-12-07 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2024-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241208043613/https://rahvaraamat.ee/p/ehh-uhhuduur-20-ise-teed-oma-elu/1852639/et |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Matkamine]] [[Kategooria:Eesti matkamine]] furzo58k3zo2gdrg0pb80y1fwssykyc 7234944 7234929 2026-09-16T09:27:07Z ~2026-49976-94 237674 /* Raamatud */ 7234944 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} '''Uhhuduur''' on seltskond jalgrattureid, kes on võtnud ette [[ümbermaailmareis]]e etappide kaupa. [[ETV]]-s on kuuest reisist olnud eetris reisisaade "Ehh, uhhuduur", seitsmes on valmimisel.<ref>[https://jupiter.err.ee/894977/ehh-uhhuduur]</ref> Viiest viimasest reisist on seltskond kirjutanud ka raamatud: "Ehh, uhhuduur! Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist" 2007, "Ehh, uhhuduur! Ratastel Teheranist Addis-Abebasse." 2011, "Ehh, uhhuduur! Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind." 2015, "Ehh, uhhuduur! Tee teab." 2019 ja "Ehh, uhhuduur 20. Ise teed oma elu." 2023<ref>[https://www.facebook.com/uhhuduur/ Uhhuduuri sotsiaalmeedia]</ref>. Seitsmendast reisist on ilmumas ka kuues raamat. ==Reisid== [[Ulaanbaatar]] (Mongoolia) – [[Katmandu]] (Nepal), juuni–september 2002 [[Katmandu]] (Nepal) – [[Teheran]] (Iraan), aprill–juuli 2007 [[Teheran]] ([[Iraan]]) – [[Addis Abeba]] ([[Etioopia]]), detsember–veebruar 2011 [[Addis Abeba]] ([[Etioopia]]) – [[:en:Swakopmund|Swakopmund]] ([[Namiibia]]), juuli–oktoober 2014 [[:en:Punta_del_Este|Punta del Este]] ([[Uruguay]]) – [[Lima (Peruu)|Lima]] ([[Peruu]]), juuni-august 2018 [[Lima (Peruu)|Lima]] ([[Peruu]]) - [[Playa Venao|Vaikne ookean]]<ref>{{Netiviide |pealkiri="ehh, uhhuduur", 6. hooaeg, 8. osa. Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/1609282529/ehh-uhhuduur |vaadatud=2024-12-07 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=et}}</ref> ([[Panama]]), juuni - august 2022 [[Adelaide]] ([[Austraalia]]) - [[Atauro]] ([[Ida-Timor]]), juuni - august 2026 ==Liikmed== * [[Mart Kuusk]] * [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] (Wend) * [[Hannes Hanso]] * [[Kristjan Prii]] * [[Liivo Niglas]] * [[Tanel Rütman]] (Taniil) == Raamatud == * == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Matkamine]] [[Kategooria:Eesti matkamine]] eg2hnodu45x95gbpfea0zdl1nekbyex Valmiermuiža 0 377524 7235004 7088877 2026-09-16T11:28:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235004 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valmiermuiža | pindala = 6,7 | elanikke = 2406 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42151 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Valmiermuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]], [[Valmiera vald|Valmiera valla]] halduskeskus. Küla asub maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres ja jääb 55 meetrit üle merepinna. Seal on Viesturskola,<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/4032 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Valmieras pagastsi,<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/9171 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Daubītese<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/14725 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2021-05-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210509061808/http://www.atd.lv/pieturvietas/14725 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Valmiermuiža bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/9332 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2021-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210510142425/http://www.atd.lv/pieturvietas/9332 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas asub valla raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-06 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Mõisapargis asub õlletehas [[Valmiermuižas alus]], mis alustas tegevust 2009. aastal ja kuulub 2026. aastast Soome ettevõttele [[Olvi]].<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/22/a-le-coqi-omanik-sai-latist-rohelise-tule-sealse-suurima-vaikeolletootja-ostuks "A. Le Coqi omanik sai Lätist rohelise tule sealse suurima väikeõlletootja ostuks"] Äripäev, 22. jaanuar 2026</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Valmiermuižas_pils_tornis_2000-08-05.jpg|pisi|Torn Valmiera mõisas]] Asula tekkis endise [[Valmiera mõis]]a (Wolmarshof) keskusse. Kultuurimälestisena on regionaalse kaitse all mõisa torn,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9285 Valmiermuižas tornis]</ref> ait ja piirdemüüri fragmendid<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9246 Klēts un mūra žoga fragments]</ref> ning mõisa elumaja kahe toa seina- ja laemaalingud.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4551 Sienu un griestu gleznojumi (2 telpās)]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. Sellega on liidetud valla endistest küladest [[Vanagi]] ja [[Viestura laukums]]. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 577 (1970) * 1173 (1979) * 2314 (1989) * 3101 (2000) <td> * 3142 (2011) * 2456 (2014) * 2392 (2021) * 2406 (2025) </table> == Loodus == Looduskaitse all on nimetud pärn, tamm ja jalakas, [[Annasmuiža mõis]]a tamm ning Irša pargi tammed (esimese ümbermõõt 4,64 meetrit, teisel 4,84 meetrit).<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Valmiera vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] oomyr2jh9sy4nrcvsqe1p90ka2s7axy Surnud 12. septembril 0 378262 7234982 7004865 2026-09-16T10:16:11Z Velirand 67997 7234982 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[12. september|12. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' *[[1612]] – [[Vassili IV]], Vene tsaar aastatel 1606–1610 *[[1661]] – [[Christoph Bach]], saksa barokkmuusik *[[1680]] – [[Per Brahe]], rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1764]] – [[Jean-Philippe Rameau]], prantsuse helilooja ja muusikateoreetik *[[1819]] – [[Gebhard Leberecht von Blücher]], preisi sõjaväelane, kindralfeldmarssal *[[1874]] – [[François Guizot]], prantsuse ajaloolane ja riigitegelane *[[1908]] – [[Alexander von Poehl]], saksa päritolu Venemaa farmatseut, keemik ja terapeut *[[1919]] – [[Leonid Andrejev]], vene kirjanik *[[1923]] – [[Jules Violle]], prantsuse füüsik ja leiutaja *[[1929]] – [[Rainis]], läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik *[[1939]] – [[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu riigitegelane, diplomaat, sõjaväelane, kirjanik ja ajakirjanik *[[1941]] – [[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1956]] – [[Hans Carossa]], saksa kirjanik ja luuletaja * 1956 – [[Harald Parrest]], eesti kirjandusteadlane *[[1960]] – [[Curt Goetz]], Saksa-Šveitsi kirjanik *[[1963]] – [[Eugen Einman]], eesti jalgpallur * 1963 – [[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1975]] – [[Eduard Vedler]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1977]] – [[Steve Biko]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastane aktivist *[[1979]] – [[Sara Mustonen]], soome suusataja *[[1981]] – [[Eugenio Montale]], itaalia luuletaja *[[1988]] – [[Jaan Kitzberg]], eesti ajakirjanik *[[1992]] – [[Anthony Perkins]], USA näitleja *[[1994]] – [[Boriss Jegorov]], vene kosmonaut ja arst *[[1997]] – [[Idel Jakobson]], juudi rahvusest NKVD ohvitser *1997 – [[Stig Anderson]], ansambli ABBA mänedžer *[[1998]] – [[Veikko Saar]], eesti astronoom *[[2000]] – [[Konrad Kujau]], võltsitud "Hitleri päevikute" autor *[[2001]] – [[Evald Aavik (1924–2001)|Evald Aavik]], eesti näitleja *[[2003]] – [[Johnny Cash]], USA kantrilaulja *2003 – [[John Ritter]], USA näitleja *[[2004]] – [[Toomas Tiikma]], eesti tehnikateadlane *[[2006]] – [[Raymond Mikesell]], USA majandusteadlane *2006 – [[Marc François]], prantsuse teatrilavastaja ja näitleja *2006 – [[Lauri Pääslane]], eesti kaitseväelane ja noorteinstruktor *[[2007]] – [[Loreida Põder]], eesti zooloog *2007 – [[Bobby Byrd]], USA soulimuusik *2007 – [[Konrad Oberhuber]], austria kunstiajaloolane, Albertina muuseumi direktor *[[2008]] – [[Simon Hantaï]], ungari päritolu Prantsusmaa kunstnik *2008 – [[Charlie Walker]], USA kantrilaulja *2008 – [[David Foster Wallace]], USA kirjanik *2008 – [[Aleksei Hrõnov]], vene rokkmuusik *[[2009]] – [[Pille Valk]], eesti teoloog ja ajaloolane *2009 – [[Norman Borlaug]], USA põllumajandusteadlane *2009 – [[Antônio Olinto]], Brasiilia kirjanik *2009 – [[Fred Sherman]], USA majandusteadlane *2009 – [[Christopher Kelly]], USA poliitik *2009 – [[George Eckstein]], USA telestsenarist ja produtsent *[[2010]] – [[Leo Villand]], eesti pedagoogikateadlane *2010 – [[Claude Chabrol]], prantsuse filmirežissöör *[[2012]] – [[Radoslav Brzobohatý]], tšehhi näitleja *2012 – [[Arkadi Dragomoštšenko]], vene luuletaja *[[2013]] – [[Joan Regan]], briti poplaulja *2013 – [[Otto Sander]], saksa näitleja *2013 – [[Juri Vella]], metsaneenetsi kirjanik *2013 – [[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik *[[2014]] – [[Ian Paisley (vanem)|Ian Paisley]], Põhja-Iirimaa poliitik ja usutegelane *[[2015]] – [[Kalevi Wiik]], soome keeleteadlane *[[2016]] – [[Uno Veenre]], eesti orkestrijuht ja helilooja * 2016 – [[Kalle Holmberg]], Soome teatrilavastaja ja näitleja * 2016 – [[Kalju Ojaveski]], eesti põllumajandusteadlane *[[2020]] – [[Helve Raik]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[2026]] – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 12.]] h3sorl93r6plwqjnr8gzalco9ik4xmw Alaealiste koloonia 0 381234 7234679 7006535 2026-09-15T19:41:37Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium]] 7234679 wikitext text/x-wiki '''Alaealiste koloonia''' on kinnipidamiskoht, kus hoitakse [[alaealine|alaealisi]] õigusrikkujaid.<ref name=" Hariduse sõnaraamat, 2014"> Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 34</ref> Eestis oli enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alaealiste koloonia näiteks [[Harku mõis]]ahoones. ==Vaata ka== *[[miilitsa lastetuba]] (Nõukogude ajal) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Vanglad]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium]] g0rthb9cg70rn9atvcfhsgcxrb38buc 7234691 7234679 2026-09-15T19:56:54Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ 7234691 wikitext text/x-wiki '''Alaealiste koloonia''' on kinnipidamiskoht, kus hoitakse [[alaealine|alaealisi]] õigusrikkujaid.<ref name=" Hariduse sõnaraamat, 2014"> Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 34</ref> Eestis oli enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alaealiste koloonia näiteks [[Harku mõis]]ahoones. ==Vaata ka== *[[miilitsa lastetuba]] (Nõukogude ajal) * [[Koluvere Lastekasvatuse Koloonia]] 1946–1965 * [[Viljandi noortevangla|Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia]] 1954–2008 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Vanglad]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium]] bbcvz9duwexfrcsiopmbvkqlkj7f31d Soome Suursaatkond Tallinnas 0 392620 7234805 7231837 2026-09-15T23:04:30Z Kruusamägi 1530 7234805 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Embassy of Finland, Tallinn, Kohtu 4.jpg|pisi|Soome suursaatkonna hoone Tallinnas (2010)]] '''Soome suursaatkond Tallinnas''' on Soome [[diplomaatiline esindus]] [[Eesti]]s. Suursaatkond asub [[Toompea|Toompeal]] aadressil [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4. Suursaatkonnal on seal viis hoonet. [[Soome välisminister]] [[Rudolf Holsti]] teatas [[8. juuni]]l [[1920]] Eesti tunnustamisest ''[[de jure]]''. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud [[Nõukogude Venemaa]]ga [[Tartu rahu]]lepingu. == Soome saadikuid Eestis == {{vaata|Soome suursaadik Eestis}} Alates 2026. aasta septembrist on [[Soome suursaadik Eestis]] [[Hannu Heinonen]].<ref>{{netiviide | url = https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58760-riigipea-vottis-vastu-prantsuse-soome-ja-paraguay-suursaadikute-volikirjad | pealkiri = Riigipea võttis vastu Prantsuse, Soome ja Paraguay suursaadikute volikirjad | aeg = 10. september 2026 | koht = Tallinn | väljaandja = Vabariigi Presidendi Kantselei | vaadatud = 10. september 2026 }}</ref> Alates 1. juulist 1918, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli Soome [[Konsulaat|konsul]] Tallinnas [[Toivo T. Kaila|Toivo Torsten Kaila]] ja 17. detsembrist 1918 [[Yrjö Putkinen]]. 8. märtsil 1919 nimetas Soome riigihoidja [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]] [[Alfred Oswald Kairamo]] Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis. 19. septembril 1919 nimetati Soome esimene saadik [[Erkki Reijonen]] Tallinna Soome ajutiseks esindajaks, seejärel 1921. aastast Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas. [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] [[Konsulaat|konsulaat]] asus 1919. aasta jaanuarini Tallinnas [[Vana-Posti tänav|Vana-Posti tänaval]], siis koliti see majja [[Nunne tänav]] 18. Saatkond ja konsulaat ühendati 1921. aasta aprillis, Soome saatkonna kantselei asus kuni 1923. aastani Nunne tänav 18. == Saatkonnahoone == [[File:2018-04-21-16-58-04-IMG 7688 (39989366483).jpg|pisi|Vaade hoonele [[Pikk jalg|Pika jala]] poolt]] 1993. aastal tehtud [[muinsuskaitseamet]]i [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste]] uuringute käigus selgus, et saatkonna hoonete alal on olnud [[Asustus|inimasustus]] alates [[7. sajand]]ist ning [[13. sajand]]il asus seal taanlaste ehitatud kaitsetorn. Vanimad tänapäeval kasutusel olevad hooned pärinevad 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Need tellis endale talveresidentsiks [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] ja [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] mõisnik [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll|Bernhard Otto Jakob]] [[von Uexküll]]. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter. 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid talle kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem koliti samasse majja ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta: tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul: "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta [[Kadrioru loss]]i, [[Viktor Päts]]i pere elas [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]al 1940. aasta mai lõpuni.<ref name="PlqeH" /> Olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, oli maailma ajaloos ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal lahkus Soome saatkond (ametliku aadressiga [[Pikk jalg]] 14) NSV Liidu nõudmisel [[Tallinn]]ast 1940. aasta augustis. Aastatel 1941–1944, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Pärast [[Pariisi rahukonverents]]i 1947. aastal arvati kinnisvara ametlikult Nõukogude Liidu omandusse. Hooneid kasutati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude]] ajal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ühiselamu ja [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti rahvusraamatukogu]] ruumidena. 1965. aastast asus Kohtu tänav 4 hoones [[Tallinna Majandustehnikum]].<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref> 1989. aastal alustas Leningradi peakonsulaadi haruna tööd Soome konsulipunkt Tallinnas aadressil [[Juhan Sütiste tee|Sütiste tee]] 12. Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatilised suhted 24. augustil 1991. Soome suursaatkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] avanes Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada. Aastatel 1993–1996 renoveeriti hooned põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12. novembril 1996. <gallery> Kohtu 4 (Tallinn).jpg| Tallinn Landmarks 42.jpg| 2018-04-21-17-05-00-IMG 7717 (46229277284).jpg| Lühikese jala väravatorn.jpg </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti Suursaatkond Helsingis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 88.</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90.</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90–91.</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 96. </ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 176.</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Kohtu 4 (Tallinn)}} *[https://finlandabroad.fi/web/est/frontpage Suursaatkonna koduleht] [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Suursaatkonnad Eestis]] [[Kategooria:Tallinna asutused]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] nt9if0g1wl6gu0v10toscbk30q9zv9x 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 399523 7234580 6684188 2026-09-15T17:37:24Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] pealkirja [[2011. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] alla 6684188 wikitext text/x-wiki '''2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 21.–24. juulini [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il. Need olid 21. [[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlustest võttis osa 954 kergejõustiklast 47 riigist. Eesti sportlastest oli edukaim [[odavise|odaviskaja]] [[Liina Laasma]], kes võitis tulemusega 55.99 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] h04a6i73lcb7vx22shgkd7iq9sgifiv 7234594 7234580 2026-09-15T17:44:01Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2011. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 6684188 wikitext text/x-wiki '''2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 21.–24. juulini [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il. Need olid 21. [[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlustest võttis osa 954 kergejõustiklast 47 riigist. Eesti sportlastest oli edukaim [[odavise|odaviskaja]] [[Liina Laasma]], kes võitis tulemusega 55.99 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] h04a6i73lcb7vx22shgkd7iq9sgifiv 7234716 7234594 2026-09-15T20:41:34Z Sjur 66496 7234716 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Tallinn | Kuupäevad = 21.–24. juuli | Staadion = [[Kadrioru staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Kadrioru staadion.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 954 | Osalevaid riike = 47 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2009]] | Järgmine = [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2013]] }} '''2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[21. juuli|21.]]–[[24. juuli]]ni [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il. Need olid 21. [[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlustest võttis osa 954 kergejõustiklast 47 riigist. Eesti sportlastest oli edukaim [[odavise|odaviskaja]] [[Liina Laasma]], kes võitis tulemusega 55.99 kuldmedali. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 8 || 4 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7 || 4 || 12 || 23 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6 || 5 || 4 || 15 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 6 || 3 || 4 || 13 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 0 || 2 || 4 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 5 || 2 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 3 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 2 || 3 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | rowspan=2|11. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=2|14. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=3|17. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |-style="background:#ccccff;" | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | rowspan=2|20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=5|24. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Moldova}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 29. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 29 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2011. aasta Eestis]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] 3h9sz9yjoyfxn1k3a5wwpoxfy9vti35 Jaan Seim 0 400169 7234575 6974098 2026-09-15T17:24:07Z ~2026-40402-33 233726 7234575 wikitext text/x-wiki '''Jaan Seim''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1953]] [[Stockholm]]is) on eesti haridustegelane ja [[koorijuht]] [[Rootsi]]s. Jaan Seim lõpetas [[Stockholmi Eesti Algkool]]i. Ta jätkas õpinguid [[Adolf Fredriku gümnaasium]]is ja [[Adolf Fredriku Muusikakõrgkool]]is. Töötas [[Stockholmi Eesti Kool]]is muusika ja rootsi keele õpetajana, aastail 1992-2018 oli ta [[Stockholmi Eesti Kool]]i direktor. Osaledes 1977. aastal [[VEKSA]] kultuuriseminaril okupeeritud Eestis, tundis Jaan Seim end "veidi halvasti", kuna oli kord võtnud osa nõukogudevastasest demonstratsioonist Stockholmis ja kandnud seal [[Johannes Mihkelson]]i palvel [[Eesti lipp|sini-must-valget lippu]]. Ta lubas [[Ülo Koit|Ülo Koidule]], et ei tee enam nii.<ref>Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. 2014, lk. 240.</ref> 1979. aastal asutas Jaan Seim [[Stockholmi Eesti Noortekoor]]i, mille dirigent ta oli üle kümne aasta, samuti on ta juhatanud [[Stockholmi Eesti Segakoor]]i. Ta on asutanud ka lühemat aega tegutsenud ansamblid Seim Group ja Same Seim. Laulab [[Eric Ericson]]i Kammerkooris ja aeg-ajalt [[Rootsi Raadiokoor]]is.<ref>Rein Tarmet. "Mõnda Eesti Kooli ja Eesti muusika elust". [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 25. märts 2015</ref> ==Tunnustus== *2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Jaan Seimi isa oli [[Jüri Seim]], ema Mall Seim ja vend [[Jüri-Karl Seim]]. Abikaasa Ingrid Seim laulab Eric Ericsoni Kammerkooris, neil on poeg Taavi ja tütar Maret. Jaan Seimi vanaisa ettevõtja [[Ernst Seim]] oli pärit Võrumaalt ja emapoolne vanaisa pangadirektor Armin Matto oli pärit Tartumaalt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://web.archive.org/web/20150408115231/http://isik.tlulib.ee/index.php?id=385 TLÜAR väliseesti isikud (arhiivikoopia) {{JÄRJESTA:Seim Jaan}} [[Kategooria:Koorijuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] oillhpodf7ncoi7k7ra7ztmx9u8if7p Berg (Päri) 0 406235 7234749 7133056 2026-09-15T21:02:15Z Kuriuss 38125 7234749 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Päri mõisa Bergi suguvõsast; Kaarma mõisa Bergi suguvõsa kohta vaata artiklit [[Berg (Kaarma)]] ja Kandla mõisa Bergi suguvõsa kohta artiklit [[Berg (Kandla)]].}} {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Berg | manusta = | pilt = Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg | alt = | pildiallkiri = | päritolu = | esivanem = | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = | number_saaremaa_rüütelkond = | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1723 | number_rootsi_rüütelkond = [[Berch]] nr 1774<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Berch_nr_1774 Berch nr 1774], www.adelsvapen.com</ref> | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = 1857 | number_soome_rüütelkond = | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 23 | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1745 | number_eestimaa_rüütelkond = 8 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Berg''' ([[saksa keel]]es '''Berg a. d. H. Kattentack''', ′Berg [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] kojast′, eristamaks neid [[Berg|teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest]]) on [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja Soome aadlisuguvõsa. ==Bergid rüütelkonna matriklis== Suguvõsa immatrikuleeriti [[1745]]. aastal [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 8, [[1747]]. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 23 ja [[1857]]. aastal [[Soome rüütelkond|Soome rüütelkon]]na [[Aadlimatrikkel|aadlimatrik]]lisse. ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== Bergide päritolu on jäänud selgusetuks. Nad ei ole suguluses [[Berg (Kaarma)|Kaarma Bergide]] ja [[Berg (Kandla)|Kandla Bergide]] suguvõsaga. Põlvnemisliin algab 16. sajandil elanud Otto von dem Bergega (Berg).<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd I. Hamburg: 2011. Lk 21.</ref> Tema samanimeline poeg oli [[Liivi ordu]] [[vasall]] ja sai ordumeistrilt [[1536]]. aastal [[Ruhja kihelkond|Ruhja kihelkonnas]] lääniks [[Mišleri mõis]]a. Tema järeltulijad omandasid abielusidemete kaudu maavaldusi [[Läänemaa]]l. Ooberstleitnant [[Ernst Johann von Berg]]i (1610−1693)<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=673 seite 656]</ref> poegadest põlvnes suguvõsa kolm pealiini: Teenuse (Otto), Madalmaade (Ernst Wilhelm) ja Luiste (Gustav) haru. ===Päri liin=== Ernst Johann von Bergi (1610−1693) onu Läänemaa [[meeskohtunik]] [[Ernst von Berg]] (1591−1684)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=672&fip=193.174.98.30 seite 655]</ref> päris [[1620]]. aastal isa Ernstilt<ref name=":0" /> [[Läänemaa]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkon]]na [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]]a ja rajas Päri suguvõsaliini. See Bergide haru kustus meesliinis Rootsi sõjaväelase ooberst Gustav von Bergiga (surn. pärast 1706)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 656</ref>. ===Loodna liin=== Pärandavara jagamise lepinguga vendade, Otto ja Ernst von Bergi vahel 1620, sai Ernst Päri mõisa ja Rootsi sõjaväelane (rittmeister) Otto von Berg (1580−1625)<ref name=":0" /><ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, Helsingfors: Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o, 1909, [https://runeberg.org/frfinl/0024.html s. 19]</ref>, Kullamaa kihelkonna [[Loodna mõis]]a ning oli Loodna, [[Luiste mõis|Luiste]] ja [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]]nik ning Loodna suguvõsaliini esiisa. ===Teenuse liin=== Suguvõsa vanima siiani allesoleva [[Läänemaa]] [[Teenuse mõis|Teenuse]] liini<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1931, Haus Stenhusen [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=673 seite 656-659]</ref> rajajaks oli Ernst Johann von Bergi (1610−1693) poeg, Rootsi sõjaväe major [[Gustav Eberhard von Berg]] (1647−1696). Tema poeg kapten [[Jakob Johann von Berg]] (1686−maeti 1734) oli aastatel 1723−1734 [[Eestimaa maanõunik]]. 19. sajandi alguseks tema järeltulijad [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]]l enam mõisavaldusi ei evinud ja tegid peamiselt karjääri Venemaa riigi- ja sõjaväeteenistuses. [[Woldemar Kuno von Berg]] (1842−1905) oli mitme sõjalaeva komandör ja tõusis lõpuks [[viitseadmiral]]iks (1902). Tema järglased elavad tänapäeval [[Belgia]]s. ===Madalmaade liin=== Keskmise pealiini rajas [[1675]]. aastal Hollandisse siirdunud kapten [[Ernst Wilhelm von Berg]] (1651−1728)<ref name=":1" />. Tema poeg [[Otto Willem von Berg]] (1688−1773) teenis Madalmaade sõjaväes ja tõusis [[kindralmajor]]iks. Viimase pojapoeg õigusteaduse doktor [[Otto Willem Johan von Berg]] (1752−1825) omandas [[Brabant]]is maavaldusi. [[1825]]. aastal tunnustati Berge Madalmaade aadlikena. Liin on alles ja selle esindajad elavad Hollandis. ====Inglismaa liin==== Selle liini rajas Madalmaade harust pärit [[Ernst Johan von Berg]] (1846−1932), kes asus elama Inglismaale. Tema liin on ilmselt alles tänini. ===Luiste liin=== Kolmas Läänemaa ([[Luiste mõis|Luiste]]) pealiin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1931, Haus Luist [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=676 seite 659-661]</ref> põlvnes major [[Otto Reinhold von Berg]]ist (1656−maeti 1715). Tema poeg kapten [[Gotthard Wilhelm von Berg]] (1697−1756) valiti 1727. aastal [[Liivimaa maamarssal]]iks ja oli seejärel aastatel 1730−1747 [[Liivimaa maanõunik]]. Viimase neljast pojast põlvnesid [[Sangaste mõis|Sangaste]] krahvide Bergide, [[Holstre mõis|Holstre]], [[Veļķi mõis|Veļķi]] ja Ropaži-Pociemsi liinid. [[File:Friedrich Wilhelm Rembert von Berg.PNG|pisi|150px|left|Kindralfeldmarssal krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794−1874)]] ===Sangaste liin=== [[File:Bergi (Päri) suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Bergi (Päri) suguvõsa krahvivapp]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Sangaste mõis|Sangaste]] liini<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1931, Haus Schloss Sagnitz [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=678 seite 661-662]</ref> rajas major [[Gotthard Ernst von Berg]] (1714−1766). Tema poeg õuenõunik [[Friedrich Georg von Berg]] (1763−1813) omandas [[1808]]. aastal [[Sangaste mõis]]a, mis jäi suguvõsa valdusse võõrandamiseni [[1919]]. aastal; tema järeltulijad suurendasid perekonna mõisavaldusi veelgi. Tema poeg [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794−1874) tegi Venemaa sõjaväes hiilgavat karjääri ja tõusis [[1866]]. aastal [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssaliks]]. [[1849]]. aastal sai ta Austria keisrilt krahvitiitli. [[1856]]. aastal tõsteti ta ka [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstirii]]gi [[krahv]]iks ja võeti järgmisel aastal [[Soome rüütelkond]]a. Kuna tal järeltulijaid ei olnud, läks suguvõsaliin edasi tema venna, aktsiisiametnik [[Gustav Gotthard Karl von Berg]]iga (1796−1861), kelle poeg [[Friedrich Georg Magnus von Berg]] (1845−1938) sai samuti 1856. aastal krahvitiitli. Viimane oli teenekas põllumees ja [[Sangaste (rukkisort)|Sangaste ruk]]kisordi aretaja. Tema järeltulijatest põlvnesid Bergide Belgia ja Soome liinid. ===Holstre liin=== [[File:Berg 1 Grigory Maximobich.jpg|pisi|175px|Jalaväekindral Gregor von Berg (1765−1838). [[George Dawe]]´ maal]] Liivimaa [[Holstre mõis|Holstre riigimõisa]] rendivaldaja [[kindral en chef]] [[Magnus Johann von Berg]] (1719−1784) oli [[Viljandimaa]] [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkon]]na Holstre liini esiisa. Kaks tema poega jõudsid samuti kindraliaukraadini. [[Burchard Ernst von Berg]] (1764−1838) oli 1819−1838 [[Viiburi]] komandant ja ülendati [[1826]]. aastal kindralleitnandiks. Tema noorem vend [[Gregor von Berg]] (1765−1838) oli Tallinna komandant ja hiljem sõjakuberner; [[1823]]. aastal ülendati ta [[jalaväekindral]]iks. Holstre liin kustus meesliinis [[1882]]. aastal. ===Veļķi liin=== Liivimaal [[Võnnu kreis]]i suguvõsaliini rajas [[tõeline riiginõunik]], [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] assessor (1762)<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Seite 130. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]]</ref> [[Karl Gustav von Berg]] (1724−1800). Tema järeltulijatest võrsus neli sõjaväelast, kes jõudsid kindrali aukraadini. See haru suri välja arvatavasti XIX sajandi 2. poolel. ===Ropaži-Pociemsi liin=== Selle Liivimaal suguvõsaliini esiisaks oli [[Liivimaa maanõunik]] [[Friedrich Reinhold von Berg]] (1736−1809), kes omandas märkimisväärsed mõisavaldused, sh [[Riia kreis]]i [[Ropaži mõis]]a ja [[Volmari kreis]]i [[Pociemsi mõis]]a. Ta oli 1796−1809 [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa sotsieteedi]] president. Tema poeg [[Balthasar Dietrich von Berg]] (1766−1838) oli aastatel 1812−1839 Liivimaa maanõunik ja [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa maakrediitseltsi]] ülemdirektor, samuti oli ta Läänemereprovintsidesse ülikooli asutamise komitee liige. See liin kustus meesliinis [[1911]]. aastal. ===Saaremaa liin=== Liivimaa kubermangu Saaremaa suguvõsaliini rajas Liivimaa maanõuniku Gotthard Wilhelm von Bergi (1682−1756) vend [[Nils Wilhelm von Berg]] (1707−1755). Tema järeltulijad omandasid Saaremaal, [[Pärsama mõis|Pärsama]] ja [[Aruste mõis]]avaldused, kuid müüsid selle peagi. Suguvõsaharu kustus meesliinis 1848. aastal. ==Suguvõsa liikmeid== [[Pilt:Friedrich Wilhelm Rembert von Berg 2.jpg|pisi|Krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794−1874)]] [[File:Граф Фридрих Георг Магнус фон Берг (1845-1938).jpg|pisi|Krahv [[Friedrich Berg|Friedrich Georg Magnus Berg]] (1845−1938)]] *[[Jakob Johann von Berg]] (1686−1734), Eestimaa maanõunik *[[Otto Willem von Berg]] (1688−1773), Madalmaade kindralmajor *[[Gotthard Wilhelm von Berg]] (1697−1756), Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik *[[Magnus Johann von Berg]] (1719−1784), [[kindral en chef]], mõisarentnik *[[Friedrich Reinhold von Berg]] (1736−1809), salanõunik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa õuekohtu president, [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa sotsieteedi]] president, mõisaomanik *[[Gustav Wilhelm von Berg]] (1758−1800), alampolkovnik, Liivimaa kubermanguprokurör *[[Burchard Magnus von Berg]] (1764−1838), kindralleitnant, Viiburi komandant *[[Gregor von Berg]] (1765−1838), jalaväekindral, Tallinna komandant ja sõjakuberner *[[Burchard Dietrich von Berg]] (1766−1839), alampolkovnik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik *[[Burchard Ernst von Berg]] (1766−1846), sekund-major, Riia kreisikohtu assessor, mõisaomanik *[[Georg Wilhelm von Berg]] (1770−pärast 1822), kindralleitnant, Bobruiski komandant *Krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794−1874), [[kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]], Soome kindralkuberner, Poola asehaldur *[[Christoph Reinhold Gotthard von Berg]] (1799−1879), kindralmajor *[[Alexander Johann Ludwig von Berg]] (1800−1866), kindralmajor *[[Peter Alexei von Berg]] (1801−1854), kindralmajor *[[Alexander von Berg]] (1803−1884), tõeline riiginõunik, kammerhärra, diplomaat *[[Woldemar Kuno von Berg]] (1842−1905), viitseadmiral *Krahv [[Friedrich Berg|Friedrich Georg Magnus Berg]] (1845−1938), kammerhärra, põllumees, mõisaomanik *[[Friedrich Gustav Gotthard Balthasar von Berg]] (1846−1911), Riia maakohtunik, mõisaomanik *Krahv [[Alexander von Berg (1847−1893)|Alexander Rembert Joachim von Berg]] (1847−1893), jäägermeister *Krahv [[Georg von Berg|Georg (Gora) Erich Rembert von Berg]] (1849−1920), kindralmajor *Krahv [[Erik von Berg]] (1876−1945), tseremooniameister, Soome senaator *[[Arnold Anne Detlof Berg]] (1895−1975), õigusteaduse doktor *Krahv [[Roman René Alexander von Berg]] (1906−1987), agronoom, geneetik, Edmontoni ülikooli teadlane *Krahv [[Reinhard Alexander von Berg]] (sündinud 1945), muusikateadlane, organist, helilooja, dotsent *Krahvinna [[Sylvia-Alexa von Berg]] (sündinud 1952), filosoofiadoktor, kirjandusteadlane, professor *Krahv [[Fred Ernest von Berg]] (sündinud 1954), dotsent ==Bergi suguvõsa mõisavaldused== [[File:Sangaste mõisa peahoone3.jpg|pisi|Sangaste mõis. Bergide suguvõsa valdus 1808−1919]] *Eestimaa: **[[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo]] (''Jöggis'') (kuni 1694), [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] (''Jerwakant'') (1731−1743), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] (''Koik'') (1618−1623, karjamõis), [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] (''Kuimetz'') (1731−pärast 1739, [[rüütelkonnamõis|rendivaldus]]), [[Kääsla mõis|Kääsla]] (''Käsal'') (1726−1801), [[Loodna mõis|Loodna]] (''Pall'') (enne 1596−1801), [[Luiste mõis|Luiste]] (''Luist'') (1620−1735 ja 1758−1804), [[Norra mõis|Norra]] (''Kalterborn'') (1737−u 1739), [[Palivere mõis|Palivere]] (''Pallifer'') (1766−pärast 1774), [[Päri mõis|Päri]] (''Kattentack'') (enne 1586−1693), [[Saksi mõis|Saksi]] (''Saximois'') (kuni 1623, pool mõisast), [[Teenuse mõis|Teenuse]] (''Stenhusen'') (1660−1729), [[Turpla mõis|Turpla]] (''Turpel'') (kuni 1742), [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa]] (''Neuhof'') (1832−1839, pandivaldus) *[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] eesti distrikt: **[[Aidu mõis (Paistu)|Aidu]] (''Aidenhof'') (enne 1724-pärast 1744, [[riigimõis|rendivaldus]]), [[Aitsra mõis|Aitsra]] (''Adscher'') (1914−1919), [[Ala mõis|Ala]] (''Assikas'') (1914−1919), [[Holstre mõis|Holstre]] (''Holstershof'') (enne 1724-pärast 1765, [[riigimõis|rendivaldus]]), [[Hummuli mõis|Hummuli]] (''Hummelshof'') (1914−1919), [[Keeni mõis|Keeni]] (''Könhof'') (u 1816−1859), [[Lota mõis|Lota]] (''Charlottenthal'') (1818−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), [[Sangaste mõis|Sangaste]] (''Schloß Sagnitz'') (1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus, [[fideikomiss]] aastast 1875, [[jäänukmõis]] aastast 1919), [[Väike-Kõpu mõis|Väike-Kõpu]] (''Klein-Köppo'') (XIX sajandi algus, [[riigimõis|rendivaldus]]) [[File:Beļavas_muižas_pils_2000-04-21.jpg|pisi|right|Beļava mõis. Suguvõsa valdus 1750−1920]] *[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] läti distrikt: **[[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (''Fistehlen'') (kuni 1837), [[Allaži mõis|Allaži]] (''Allasch'') (u 1767−1780), [[Beļava mõis|Beļava]] (''Kortenhof'') (1750−1920, [[fideikomiss]] aastast 1859), [[Branti mõis|Branti]] (''Horstenhof'') (kuni 1805, pandivaldus), [[Budenbroka mõis|Budenbroka]] (''Schujenpahlen'') (1813−1837), [[Cērtene mõis|Cērtene]] (''Zehrten'') (1802−1805 ja 1808−1809), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]] (''Schloß Erlaa'') (1722−1734 pandi-, 1722−1782 pärusvaldus), [[Eriņi mõis|Eriņi]] (''Heringshof'') (u 1688−1722), [[Ikšele mõis|Ikšele]] (''Uexküllshof'') (1802−1805 ja 1808−1809), [[Jaunjērcēni mõis|Jaunjērcēni]] (''Wohlfehrtslinde'') (1835−? pandi-, ?−1852 pärusvaldus), [[Jūdaži mõis|Jūdaži]] (''Judasch'') (u 1767−1780), [[Kastrāne mõis|Kastrāne]] (''Kastran'') (1761−1762), [[Katvari mõis|Katvari]] (''Kadfer'') (1775−1806), [[Ķeiži mõis|Ķeiži]] (''Keysen'') (1841−? pandi-, ?−1854 pärusvaldus), [[Ķipēni mõis|Ķipēni]] (''Neu-Eck'') (1775−? pandi-, ?−1789 pärusvaldus), [[Mālmuiža mõis|Mālmuiža]] (''Mahlenhof'') (1818−1820 pandi-, 1820−1863 pärusvaldus), [[Mišleri mõis|Mišleri]] (''Schadenhof'') (1536−1722), [[More mõis|More]] (''Moritzberg'') (1809−1817), [[Muižkalnsi mõis|Muižkalns]] (''Lindenhof'') (1775−1806), [[Nagliena mõis|Nagliena]] (''Wassilissa'') (1750−1920, [[fideikomiss]] aastast 1859), [[Pāle mõis|Pāle]] (''Sepküll'') (XVII sajandi lõpp−1756), [[Palsmane mõis|Palsmane]] (''Palzmar'') (1798−1802, pandivaldus), [[Pociemsi mõis|Pociems]] (''Posendorf'') (1775−u 1839), [[Ropaži mõis|Ropaži]] (''Schloß Rodenpois'') (enne 1795−1835, [[fideikomiss]] kuni 1816), [[Roperbeķi mõis|Roperbeķi]] (''Roperbeck'') (1775−1776 ja 1857−1860), [[Rucka mõis (Umurga kihelkond)|Rucka]] (''Würzenberg'') (u 1850−1851 pandi-, enne 1892−1900 pärusvaldus), [[Rūstuži mõis|Rūstuži]] (''Rüssel'') (1811−1819 ja 1838−? pandi-, 1825−1835 ja ?−1855 pärusvaldus), [[Stalbe mõis|Stalbe]] (''Stolben'') (1739−1761), [[Sikšņi mõis|Sikšņi]] (''Vaucluse'') (1820−1920, [[fideikomiss]] aastast 1876), [[Suntaži mõis|Suntaži]] (''Sunzel'') (u 1797−1847), [[Zelgauska mõis|Zelgauska]] (''Selgowsky'') (1860−pärast 1870, pandivaldus), [[Zeltiņi mõis|Zeltiņi]] (''Selting'') (1802−1805 pandi-, 1808−1809 pärusvaldus), [[Uue-Salatsi mõis|Uue-Salatsi]] (''Neu-Salis'') (1800−enne 1811 pandi-, enne 1811−1833 pärusvaldus), [[Vecdrusti mõis|Vecdrusti]] (''Alt-Drostenhof'', tollal ''Drostenhof'') (u 1768−1777), [[Veļķi mõis (Rubene kihelkond)|Veļķi]] (''Welkenhof'') (1795−1809, pandivaldus), [[Vizla mõis|Vizla]] (''Friedrichshof'') (1798−1802 pandi-, 1904−1920 pärusvaldus) *Madalmaad: **Dussen-Muilkerk (aastast 1815), Middelburg (aastast 1819) *[[Kuressaare kreis|Saaremaa]]: **[[Aruste mõis|Aruste]] (''Arrust'') (1756−1769), [[Laimjala mõis|Laimjala]] (''Laimjall'') (1750ndad, [[Riigimõis|rendivaldus]]), [[Pärsama mõis|Pärsama]] (''Persama'') (u 1757 − u 1765, [[riigimõis|rendivaldus]]) *Soome: **Moisio, Peippola, Willikkala *[[Peterburi kubermang]]: **Korkkameggi *[[Suwałki kubermang]]: **Buchta (XIX sajandil, majoraat), Ludwinow (XIX sajandil, majoraat) *[[Volõõnia kubermang]]: **Studzianka ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 39-40. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Neue Folge. Bd I. Hamburg: 2011. Lk 21-86 [https://www.baltische-ritterschaften-de.de/app/download/6017634956/Berg_Seiten+aus+GHdBR_NF_Bd_1.pdf?t=1507616978]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 654-662 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00671.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 330-331. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Gräfliche Häuser. Bd XVIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2006. Lk 24-49. *[[Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896)|Лобановъ-Ростовский, А. Б]]. ''[[Russkaja rodoslovnaja kniga|Русская родословная книга]]''. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 46-56 [http://elib.shpl.ru/ru/nodes/18031-t-1-1895#mode/inspect/page/56/zoom/4]. *Wasastjerna, Oskar. ''Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln''. Första delen. A–K. Borgå: Utgifvarens förlags, 1879. [https://archive.org/stream/ttartaflorfverd00wasagoog#page/n102/mode/2up s. 89]-91. == Välislingid == *[https://www.genealogieonline.nl/stamboom-driessen/I73240528.php Bergi suguvõsa Madalmaade liini genealoogia] *[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2932 Perekond Berg], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1874 [[Kategooria:Bergid (Päri)| ]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Soome aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Soome rüütelkond]] 1hdwj1rmcbl139hfqoo69yggiceo99f Karl Kirt 0 406967 7234843 7181759 2026-09-16T03:44:07Z ~2026-49945-74 237662 7234843 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Karl Kirt | pilt = Karl kirt.jpg | amet = [[Tõrva vald|Tõrva]] vallavolikogu liige | ametiajaalgus = 2017 | ametiajalõpp = | predecessor = | järgmine = | amet3 = [[Valga]] asevallavanem | ametiajaalgus3 = 27. märts 2020 | ametiajalõpp3 = 13. september 2020 | predecessor3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] president | ametiajaalgus4 = 2014 | ametiajalõpp4 = 2015 | predecessor4 = [[Elis Tootsman]] | järgmine4 = [[Maris Sild]] | amet5 = | ametiaja_algus5 = | ametiaja_lõpp5 = | predecessor5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiaja_algus6 = | ametiaja_lõpp6 = | predecessor6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | predecessor7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | predecessor8 = | järgmine 8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|3|5}} | sünnikoht = [[Tõrva]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2011-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = {{Lihtne loend| * [[Tallinna Ülikool]], BA * [[Tartu Ülikool]], MA }} | elukutse = | Autasud = | allkiri = | }} '''Karl Kirt''' (sündinud [[5. märts]]il [[1993]] [[Tõrva]]s) on Eesti koolijuht ja munitsipaalpoliitik. 2020. aastal oli ta lühikest aega [[Valga vald|Valga]] asevallavanem. <ref name="valga-asev">{{Netiviide|autor=Saavik, Siim|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7057771/valga-asevallavanem-lahkub-ametist|pealkiri=Valga asevallavanem lahkub ametist|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=8. september 2020|vaadatud=25.11.2020}}</ref> Ta on lõpetanud [[2012]]. aastal [[Tõrva Gümnaasium]]i ning 2016. aastal [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste erialal<ref>http://info.kov2013.vvk.ee/kandidaadid/?code=0082&scode=0823&cid=11120</ref>. Alates 2015. aastast on ta [[Tõrva Raadio]] nõukogu esimees. 2016. aasta juulis juhtis ta kaassaatejuhina [[Raadio 2]] saadet "Suveraadio" <ref>{{Netiviide|autor=Viilup, Kaspar|url=https://menu.err.ee/291409/raadio-2-eetris-alustab-uus-saade-suveraadio|pealkiri=Raadio 2 eetris alustab uus saade "Suveraadio"|väljaanne=Menu ERR|aeg=4. juuli 2016|vaadatud=25.11.2020}}</ref>. Aastatel 2021–2024 oli ta [[Tarvastu Gümnaasium]]i ning [[Tarvastu Muusika- ja Kunstikool]]i direktor.<ref>{{Netiviide|autor=Valdaru, Egon|url=https://sakala.postimees.ee/7311528/viljandi-vallas-alustas-tood-kaks-uut-direktorit|pealkiri=Viljandi vallas alustas tööd kaks uut direktorit|väljaanne=Sakala|aeg=08.09.2021}}</ref> Alates 2024. aastast on ta [[Võru Gümnaasium|Võru Gümnaasiumi]] direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=Võru gümnaasiumi uueks direktoriks saab Karl Kirt |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8012488/voru-gumnaasiumi-uueks-direktoriks-saab-karl-kirt |vaadatud=2024-07-19 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == Kirt astus 2011. aastal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeks. 2013. aastal kandideeris ta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tõrvas valimisliidu Tõrvakad nimekirjas ja kogus 34 häält, millega ei osutunud valituks. Novembrist 2013 kuni oktoobrini 2017 kuulus Kirt Tõrva Linnavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni. Aastatel 2014–2015 oli ta [[Noored Sotsiaaldemokraadid|Noorte Sotsiaaldemokraatide]] president <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://noorsots.ee/noorte-sotsiaaldemokraatide-presidendiks-valiti-karl-kirt/|pealkiri=NOORTE SOTSIAALDEMOKRAATIDE PRESIDENDIKS VALITI KARL KIRT|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2020|arhiivimisaeg=5.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201205215647/https://noorsots.ee/noorte-sotsiaaldemokraatide-presidendiks-valiti-karl-kirt/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kirt on olnud kaitseminister [[Sven Mikser]]i{{lisa viide}} ja põllumajandusminister [[Ivari Padar]]i nõunik{{lisa viide}}. Ta on üks Tõrva Noortevolikogu loomise algatajaid.{{lisa viide}} 2017. aastal valiti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Kirt Tõrva vallavolikokku (ta sai 45 häält). <ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0824|pealkiri=Valimistulemused Tõrva vallas 2017. aastal|vaadatud=17.02.2022}}</ref> 27. märtsist 2020 kuni 13. septembrini 2020 oli Kirt [[Valga vald|Valga]] asevallavanem <ref name="valga-asev" />. 2021. aasta kohalikel valimistel kandideeris ta [[Tõrva vald|Tõrva]] vallas valimisliidu Ühtne Kogukond nimekirjas esinumbrina; ta sai 114 häält ja osutus valituks.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0081-0824.html|pealkiri=Tõrva valla valimistulemused 2021. aastal|väljaanne=Valimisteenistus|vaadatud=17.02.2022|arhiivimisaeg=17.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220217190427/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0081-0824.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kirt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa ringkonnas; ta sai 433 häält ja valituks ei osutunud. ==Tunnustus== * 2011 – Tõrva Gümnaasiumi aasta õpilane{{lisa viide}} * 2016 – aasta vabatahtlik{{lisa viide}} *2021 – [[Tõrva Noortevolikogu|Tõrva valla noortevolikogu]] auhinna laureaat == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kirt, Karl}} [[Kategooria:Viljandi maakonna koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] felotw5slm5ympcg2t2134knbd2nfor Tonybet 0 407704 7234820 7223798 2026-09-16T00:07:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234820 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | logo = [[pilt:Tonybet black.png|250px]] | asutamisaeg = 2009 | ettevõtte_nimi = Tonybet | peakorter = Riia, Läti | valdkonnad = Mängimine | võrguleht = tonybet.com | tooted = Spordiennustus, pokker, kasiino, online kasiino, | piirkond = Rahvusvaheline }} '''Tonybet''' on rahvusvaheline hasartmänguettevõte, mis pakub spordiennustuse kõrval ka online kasiino, pokkeri ja live kasiino mängude mängimise võimalust. Tonybet laiendas 2012. aastal oma mitmesse Euroopa riiki, sealhulgas Eestisse.<ref name="TBE">[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse?id=63781150 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse?id=63781150]</ref> 2026. aastal oma Tonybet tegevuslub Hispaanias,<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=EUROBOX, SA {{!}} Dirección General de Ordenación del Juego |url=https://www.ordenacionjuego.es/operadores-juego/operadores-licencia/operadores/eurobox-sa |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.ordenacionjuego.es |arhiivimisaeg=2026-07-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260729235815/https://www.ordenacionjuego.es/operadores-juego/operadores-licencia/operadores/eurobox-sa |url-olek=ei tööta }}</ref> Kanadas (Kanawaki<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=KGC - Certificates |url=https://certificates.gamingcommission.ca/KGCCertificates.aspx?id=0376be34-0e8d-4dea-814d-a404693865a1 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=certificates.gamingcommission.ca}}</ref> ja [[Ontario]]<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=POSSE |url=https://www.iagco.agco.ca/prod/pub/#/object/195114232/2440786 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.iagco.agco.ca}}</ref>), Hollandis<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Whitfield |eesnimi=Jonny |pealkiri=TonyBet Netherlands licence details revealed |url=https://www.intergameonline.com/land-based-gaming/tonybet-netherlands-licence-details-revealed |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=InterGame Online |keel=en-GB}}</ref>, Iirimaal<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Daly |eesnimi=Linda |pealkiri=The big names behind QuinnBet and Ireland’s biggest gaming companies |url=https://www.thetimes.com/world/ireland-world/article/the-big-names-behind-quinnbet-and-the-biggest-gaming-companies-in-ireland-kbjd95f6d |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-GB}}</ref>, Lätis<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Licencētie azartspēļu organizētāji {{!}} Valsts ieņēmumu dienests |url=https://www.vid.gov.lv/lv/licencetie-azartspelu-organizetaji |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.vid.gov.lv |keel=lv}}</ref> ja Eestis<ref>{{Netiviide |pealkiri=List of legal gambling operators {{!}} Estonian Tax and Customs Board |url=https://www.emta.ee/en/business-client/registration-business/gambling-operators/list-legal-gambling-operators |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.emta.ee |keel=en}}</ref>. == Ajalugu == Tonybet asutati 2009. aastal Leedu ja Austraalia päritolu pokkerimängija ning poliitiku [[Antanas Guoga|Antanas Guogo]] poolt, keda tuntakse ka hüüdnime „Tony G” all.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvaheline kihlveokontor Tonybet laienes Eestisse |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/63781150/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> 2011. aastal tegutses Tonybet Suurbritannia ja Eesti hasartmängulitsentside alusel, mis võimaldas ettevõttel osutada teenuseid Suurbritannia ja Eesti turgudel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tonybet |url=https://tonybet.com/about_us |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=tonybet.com}}</ref> 2013. aasta detsembris lansseeris Tonybet oma platvormi Open Face Chinese Poker, pakkudes pärisrahaga mängimise võimalust ja turniire. Sellest järgmisel aastal korraldas ettevõte Prague Poker Festivali raames esimese Open Face Chinese Poker maailmameistrivõistluse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-01-13 |pealkiri=TonyBet Poker Launches With an Early Christmas Surprise! |url=https://www.pokernews.com/news/2013/12/tonybet-poker-launches-with-an-early-christmas-surprise-17005.htm |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.pokernews.com |keel=en}}</ref> 8. septembril 2016 ostis Betsson Tonybeti Leedu haru ligi 6 miljoni euro eest ning brändi uueks nimeks sai Betsafe.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stradbrooke |eesnimi=Steven |kuupäev=2016-09-08 |pealkiri=Betsson Acquire Tony G's TonyBet Brand {{!}} Online Gambling News |url=https://calvinayre.com/2016/09/08/business/betsson-acquire-tonybet |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=CalvinAyre.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=iGB Editorial |kuupäev=2016-09-09 |pealkiri=Betsson to acquire Tonybet’s Lithuanian business |url=https://igamingbusiness.com/finance/betsson-to-acquire-tonybets-lithuanian-business/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGB |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Zubrutė |eesnimi=Liucija |pealkiri=Nauji Guogos verslo savininkai keičia „Tonybet“ prekės ženklą - Verslo žinios |url=https://www.vz.lt/paslaugos/2017/05/03/nauji-guogos-verslo-savininkai-keicia-tonybet-prekes-zenkla |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=vz.lt |keel=lt}}</ref>       3. novembril 2022 väljastati ettevõttele Eesti hasartmängulitsents ning sai alguse ettevõte   Tonybet OÜ, mis ei kuulunud enam Betssoni kontserni. 2025. aasta veebruaris väljastas Hollandi hasartmänge reguleeriv asutus Kansspelautoriteit (KSA) Tonybetile hoiatuse, kuna ettevõttel puudus ööpäevaringne klienditugi hollandi keeles, mis on riigis litsentsitud operaatoritele kohustuslik. Pärast hoiatust laiendas ettevõte hollandi keelt kõnelevat klienditoe meeskonda ja tagas ööpäevaringse klienditeeninduse vastavalt   nõuetele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Underwood |eesnimi=Will |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA issues customer service language warning to TonyBet |url=https://www.gamblinginsider.com/news/28416/ksa-issues-customer-service-language-warning-to-tonybet |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Gambling Insider |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jagodziński |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA Warns TonyBet Over Lack of Dutch-Speaking Customer Support |url=https://igamingexpress.com/ksa-warns-tonybet-over-lack-of-dutch-speaking-customer-support/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGaming Express |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hristov |eesnimi=Angel |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA Warns TonyBet over Lack of Customer Service in Dutch |url=https://www.gamblingnews.com/news/ksa-warns-tonybet-over-lack-of-customer-service-in-dutch/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=GamblingNews |keel=en}}</ref> 2026. aasta märtsis liitus Tonybet Kanada Hasartmängu Assotsiatsiooniga (Canadian Gaming Association CGA).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Petter |eesnimi=Ole |kuupäev=2026-03-19 |pealkiri=Tonybet becomes member of Canadian Gaming Association |url=https://www.igamingtoday.com/tonybet-becomes-member-of-canadian-gaming-association/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGamingToday.com - News, insights and Slots review |keel=en-US}}</ref> 2026. aasta mais tunnistati Tonybet HIPTHER Baltics & Nordics Gaming Awards auhinnagalal (iga-aastasel Balti riikide ja Põhjamaade iGaming-valdkonna auhinnagalal) parimaks spordiennustuse operaatoriks Balti riikides.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HIPTHER Baltic & Nordics Gaming Awards 2026 |url=https://hipther.com/events/baltic-nordics-awards/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Events by HIPTHER |keel=en-US}}</ref> == Tonybet Eestis == 2012. aastal sisenes rahvusvaheline kihlveoettevõte Tonybet Eesti turule<ref name="TBE" /> ja sai riigis kolmandaks litsentseeritud spordikihlvedude korraldajaks Pafi ja Triobeti järel. Eestis juhtis Tonybeti tegevust endine jalgpallur Sergei Hohlov-Simson, kes mängis aastatel 1992–2004 Eesti koondises 59 mängu ja lõi kaks väravat.<ref>{{Netiviide |url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref> Tonybet toetas juba siis Eesti sporti, olles korvpalliklubi [[BC Kalev/Cramo]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113241/http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ }}</ref> ja jalgpalliklubi [[FC Levadia]] peasponsor.<ref name="TBS">{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091619/http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 }}</ref> 2012. aastal avas Tonybet Tallinnas aadressil Mustamäe tee 29 oma esimese kihlveokontori.<ref>[https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/tonybet-avas-tallinnas-eesti-esimese-panustamispunkti?id=64834380 http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/tonybet-avas-tallinnas-eesti-esimese-panustamispunkti?id=64834380]</ref> Ettevõte pakkus võimalust teha reaalajas kihlvedusid spordivõistlustele. Samuti pakuti tuntud ennustusmänge, nagu Supertoto ja SuperScore. Erinevalt traditsioonilistest spordikihlvedudest ei sõltunud võidukoefitsiendid nendes mängudes mitte kihlveokontori kehtestatud koefitsientidest, vaid teiste mängijate ennustustest võistluste ja mängude tulemustele.<ref>http://www.postimees.ee/1319630/maailma-populaarseimad-ennustusmangud-nuud-eestis.</ref> Tonybet oli Eestis esimene spordikihlvedude platvorm, mis hakkas kasutajate registreerimiseks ja tuvastamiseks kasutama ID-kaarti.<ref>{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&ID=330152 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113009/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&ID=330152 }}</ref> Hasartmänguseaduse kohaselt on Eestis hasartmängude ja spordikihlvedude pakkujad kohustatud kasutajaid identifitseerima ID-kaardi alusel. Uuenduste rakendamisel lähtus ettevõte lähtus Eesti digilahendustest. Lisaks ID-kaardi süsteemile integreeriti ka mobiil-ID. 2014. aastal korraldas Tonybet Kings' Casinos kasiinos ajaloo esimese avatud kaartidega [[Hiina pokker|hiina pokkeri]] maailmameistrivõistluse. Eestit esindas võistlusel mitmekordne riigi pokkerimeister [[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]]. Turniiri võitjaks krooniti naiste malegrossmeister Jennifer Shahade, kes sai auhinnaks 100 000 eurot.<ref>{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&ID=352500 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091230/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&ID=352500 }}</ref> == Tooted == Tonybet pakub spordiennustuse võimalust, sealhulgas mängueelset ja live-ennustust, samuti ennustus turge meelelahutus-, poliitika- ja muudele reaalajas toimuvatele sündmustele, lisaks   online-kasiino ja live-kasiino tooteid.<ref name=":7">{{Uudiseviide |kuupäev=2025-11-03 |pealkiri=TonyBet casino review: 100% deposit match up to €500 and 100 spins |keel=en-GB |väljaanne=The Irish Sun |url=https://www.thesun.ie/betting/15356933/tonybet-casino-review/ |vaadatud=2026-07-29}}</ref> 2021. aasta juunis teatas Tonybet tehnoloogia- ja sisupartnerlusest ettevõttega Leander, mille raames lisati platvormile uusi tehnoloogiaid ja mängulist sisu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-09 |pealkiri=TonyBet signs up with Leander - European Gaming Industry News |url=https://europeangaming.eu/portal/latest-news/2021/06/09/94038/tonybet-signs-up-with-leander/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-GB}}</ref> Ajalehe „[[The Sun (ajaleht)|The Irish Sun]]“ 2025. aasta ülevaate kohaselt pakkus platvorm üle 3000 mängu enam kui 60 mängutootjalt, sealhulgas Evolution Gaming ja Pragmatic Play.<ref name=":7" /> 2026. aasta veebruaris sõlmis Tonybet lepingu tehnoloogiapakkujaga ja kasiinomängude sisu koondajaga St8, et laiendada oma kasiinopakkumist Ontarios St8 platvormi kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=TonyBet Partners with Online Casino Tech Provider St8 |url=https://www.canadiangamingbusiness.com/2026/02/23/tonybet-st8-ontario/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-US}}</ref> Tonybet pakub ka vastutustundliku mängimise tööriistu, sealhulgas sissemakse- ja kaotuslimiidid, enesevälistamise ja konto ajutise blokeerimise funktsioone, samuti meetmeid alaealiste hasartmängimise ennetamiseks. Ajalehe „The Irish Sun“ 2025. aasta ülevaates märgiti ära ka operaatori partnerlus organisatsiooniga BeGambleAware ning tugi hasartmängusõltuvuse tunnustega inimestele.<ref name=":7" /> == Litsentsid == Alates 2015. aastast omab Tonybet tegevusluba Hispaanias.<ref name=":0" /> Alates 2021. aastast on Tonybetil tegevusluba Kanadas (Kahnawake'is) ning alates 2025. aastast ka Ontarios.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> 2022. aasta novembris sai Tonybet viieaastase tegevusloa Hollandi turul ning liitus hiljem organisatsiooniga Keurmerk Verantwoorde Affiliates (KVA), et järgida kohalikke partneriturunduse standardeid.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=TonyBet OÜ nieuwe Koa-vergunninghouder {{!}} Kansspelautoriteit |url=https://kansspelautoriteit.nl/tonybet-ou-nieuwe-koa-vergunninghouder |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=kansspelautoriteit.nl}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=TonyBet Joins the Dutch KVA: Expanding Its Presence in the Netherlands |keel=en |väljaanne=BetZillion |url=https://www.betzillion.com/news/tonybet-becomes-a-part-of-the-dutch-kva/ |vaadatud=2026-07-29 |arhiivimisaeg=2025-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251113080137/https://www.betzillion.com/news/tonybet-becomes-a-part-of-the-dutch-kva/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 2022. aastast on Tonybetil tegevusluba ka Iirimaal.<ref name=":4" /> 2026. aasta seisuga on Tonybetil tegevusload Hispaanias<ref name=":0" />, Kanadas (Kahnawake'is<ref name=":1" /> ja Ontarios<ref name=":2" />), Hollandis<ref name=":3" />, Iirimaal<ref name=":4" />, Lätis<ref name=":5" /> ja Eestis.<ref name=":6" /> == Sponsorlus == 2010. aastal sai Tonybet Leedu meeste korvpallikoondise sponsoriks. See tekitas arutelu, kuna ettevõte võttis vastu panuseid korvpallimängudele, samas kui hasartmängude reklaamimine oli Leedus riiklikul tasandil keelatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Risky bet on basketball |url=https://www.baltictimes.com/news/articles/29101/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.baltictimes.com}}</ref> Tonybeti andmetel sai ettevõte 2013. aastal nelja-aastase lepingu raames koondise peasponsoriks ning toetas ka mitmeid Leedu ja Eesti juhtivaid korvpalliklubisid, ühte Eesti jalgpalliklubi ning Leedu ja Eesti võrkpalliliite.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tonybet |url=https://tonybet.com/articles/news/tonybet-becomes-the-main-sponsor-of-the-lithuanian-national-basketball-team |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=tonybet.com}}</ref> Tonybet oli üks peamisi sponsoreid meeskonnale Juta Racing, mis osaleb Porsche Carrera Cup GB sarjas. Sponsorlusleping sõlmiti 2015. aastal enne meeskonna debüüthooaega meistrivõistlustel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paice |eesnimi=Simon |kuupäev=2015-03-26 |pealkiri=Gelzinis “Can’t Wait” For Porsche Carrera Cup GB Debut |url=https://www.thecheckeredflag.co.uk/2015/03/gelzinis-cant-wait-for-porsche-carrera-cup-gb-debut/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=The Checkered Flag |keel=en-GB}}</ref> 2024. aasta veebruaris sai Tonybet kolmeaastase lepingu raames Läti jalgpalli kõrgliiga peasponsoriks. Kuni 2026. aasta lõpuni kannab liiga nimetust Tonybet Virslīga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-28 |pealkiri=Virslīga pirms jaunās sezonas maina ģenerālsponsoru |url=https://sportacentrs.com/futbols/virsliga/28022024-virsliga_pirms_jaunas_sezonas_maina_gener |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Sportacentrs.com |keel=lv}}</ref> 2024. aasta juunis käivitas Tonybet Iirimaal toimuva 2024. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste reklaamikampaania, milles osales brändisaadikuna endine jalgpallur Tony Cascarino.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=AdWorld |kuupäev=2024-06-21 |pealkiri=Tony Cascarino Makes Football Comeback With Tonybet Campaign {{!}} AdWorld.ie |url=https://www.adworld.ie/2024/06/21/tony-cascarino-makes-footballing-comeback-with-tonybet-campaign/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cullen |eesnimi=Michael |kuupäev=2024-03-27 |pealkiri=Cascarino fronts for Tonybet Casino |url=https://marketing.ie/cascarino-fronts-for-tonybet-casino/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Marketing.ie |keel=en-US}}</ref> Cascarino esindas brändi ka ettevõtte 2026. aasta turunduskampaaniates Iirimaal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Larry |kuupäev=2025-09-12 |pealkiri=Tony Cascarino on a bleak future, going direct, a curveball boss, and Mick v Roy |url=https://www.irishexaminer.com/sport/soccer/arid-41703848.html |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Irish Examiner |keel=en}}</ref> Aastatel 2024 ja 2025 oli Tonybet Iirimaal Leopardstowni hipodroomil toimuvate hobuste võiduajamiste sponsor, sealhulgas Irish Champions Festivali raames toimunud Group 2 Solonaway Stakesi võistluse sponsor.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2024-09-14 |pealkiri=Leopardstown round-up: Diego Velazquez wins Solonaway |url=https://www.rte.ie/sport/racing/2024/0914/1470078-leopardstown-round-up-diego-velazquez-wins-solonaway/ |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=irishmirror.ie |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Win an unforgettable VIP experience for you and a friend at Leopardstown |url=https://www.irishmirror.ie/special-features/win-vip-day-leopardstown-plus-35808566 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Irish Mirror |keel=en}}</ref> 2025. aasta mais sai Tonybet Läti jalgpallikoondise partneriks Läti Jalgpalliliiduga sõlmitud lepingu raames. Koostöö tingimuste kohaselt kuvatakse ettevõtte logo ja kaubamärk koondise mängude ja liidu ürituste ajal.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Tonybet Fan" atbalstīs Latvijas nacionālās izlases |url=https://lff.lv/zinas/17423/tonybet-fan-atbalstis-latvijas-nacionalas-izlases/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=LFF.lv |keel=lv}}</ref> Tonybet on 2026. aasta seisuga [[FC Nõmme United|FC Nõmme Unitedi]] ja FK RFS-i sponsor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FC Nõmme United Kit History |url=https://www.footballkitarchive.com/fc-nomme-united-kits-t25410/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Football Kit Archive |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-15 |pealkiri=Toetajad - Nõmme United / Mart Poomi jalgpallikool |url=https://fcnommu.ee/toetajad/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=FC RFS - Futbola klubs "RFS" |url=https://fkrfs.lv/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=FC RFS |keel=lv}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://ee.tonybet.com/ Tonybeti koduleht] [[Kategooria:Veebisaidid]] [[Kategooria:Meelelahutusettevõtted]] [[Kategooria:Leedu ettevõtted]] huxa9pmuyap1ca7ov97wobz44tqlwcp 2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 408408 7234582 6684186 2026-09-15T17:38:39Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] pealkirja [[2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] alla 6684186 wikitext text/x-wiki '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13,89 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2009. aasta spordis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] t6iebrq9srirb2x6dni8sdl399q4jde 7234592 7234582 2026-09-15T17:43:51Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 6684186 wikitext text/x-wiki '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13,89 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2009. aasta spordis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] t6iebrq9srirb2x6dni8sdl399q4jde 7234695 7234592 2026-09-15T19:59:38Z Sjur 66496 7234695 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Novi Sad | Kuupäevad = 23.–26. juuli | Staadion = [[Karađorđe staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2009 European Athletics Junior Championships.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] | Järgmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] }} '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13,89 kuldmedali. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10 || 8 || 7 || 25 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 9 || 7 || 6 || 22 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 7 || 15 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 3 || 3 || 0 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 0 || 4 || 5 |- | rowspan=2|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 5 || 3 || 8 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=6|22. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2007. aasta spordis]] mjcvm78sjuz0jsfg93p7x3vuxkxk89f 7234696 7234695 2026-09-15T19:59:54Z Sjur 66496 7234696 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Novi Sad | Kuupäevad = 23.–26. juuli | Staadion = [[Karađorđe staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2009 European Athletics Junior Championships.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] | Järgmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] }} '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13.89 kuldmedali. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10 || 8 || 7 || 25 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 9 || 7 || 6 || 22 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 7 || 15 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 3 || 3 || 0 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 0 || 4 || 5 |- | rowspan=2|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 5 || 3 || 8 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=6|22. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2007. aasta spordis]] pltt7r36c83i33kw6yv0x7d6b1gkn1f 7234698 7234696 2026-09-15T20:00:15Z Sjur 66496 7234698 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Novi Sad | Kuupäevad = 23.–26. juuli | Staadion = [[Karađorđe staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2009 European Athletics Junior Championships.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] | Järgmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] }} '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13.89 kuldmedali. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10 || 8 || 7 || 25 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 9 || 7 || 6 || 22 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 7 || 15 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 3 || 3 || 0 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 0 || 4 || 5 |- | rowspan=2|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 5 || 3 || 8 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=6|22. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2009. aasta spordis]] rrllvxd37yfyuimy6exdkvgv0rseiyh 7234699 7234698 2026-09-15T20:00:52Z Sjur 66496 7234699 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Novi Sad | Kuupäevad = 23.–26. juuli | Staadion = [[Karađorđe staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:2009 European Athletics Junior Championships.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] | Järgmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] }} '''2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 23.– 26. juulini [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is. Võistlustest võttis osa ligi 1000 kergejõustiklast 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Liane Pintsaar]], kes võitis isikliku rekordiga 13.89 kuldmedali. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10 || 8 || 7 || 25 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 9 || 7 || 6 || 22 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 7 || 15 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 3 || 3 || 0 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 2 || 0 || 1 || 3 |-style="background:#ccccff;" | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 0 || 4 || 5 |- | rowspan=2|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 5 || 3 || 8 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=6|22. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2009. aasta spordis]] 3br4gu5qkobp8rk2qrjy5u3jhnvnz7i 2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 408427 7234584 6684184 2026-09-15T17:39:10Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] pealkirja [[2007. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] alla 6684184 wikitext text/x-wiki '''2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 19.– 22. juulini [[Holland]]is [[Hengelo]]s. Võistlustest võttis osa üle 900 sportlase 44 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Kaire Leibak]], kes võitis tulemusega 14,02 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2007. aasta spordis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] 81xdpp5v2bo6caq2rtou50pyoj2hfe8 7234590 7234584 2026-09-15T17:43:32Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2007. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 6684184 wikitext text/x-wiki '''2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 19.– 22. juulini [[Holland]]is [[Hengelo]]s. Võistlustest võttis osa üle 900 sportlase 44 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Kaire Leibak]], kes võitis tulemusega 14,02 kuldmedali. [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2007. aasta spordis]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] 81xdpp5v2bo6caq2rtou50pyoj2hfe8 7234624 7234590 2026-09-15T18:36:32Z Sjur 66496 7234624 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Hengelo | Kuupäevad = 19.–22. juuli | Staadion = [[FBK staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:FBK-Stadion.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2005. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2005]] | Järgmine = [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2009]] }} '''2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 19.– 22. juulini [[Holland]]is [[Hengelo]]s. Võistlustest võttis osa üle 900 sportlase 46 riigist. Eesti sportlastest saavutas parima tulemuse kolmikhüppaja [[Kaire Leibak]], kes võitis tulemusega 14.02 kuldmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Holland)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 10 || 8 || 6 || 24 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7 || 5 || 4 || 16 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4 || 6 || 4 || 14 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4 || 3 || 2 || 9 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4 || 2 || 3 || 9 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 3 || 6 || 1 || 10 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 3 || 5 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- |-style="background:#ccccff;" | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|15. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 17. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 2 || 2 || 4 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 23 || 44 || 45 || 43 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2007. aasta spordis]] 2ww047njt7clg1uspxkc5qk89pg1kub Järvakandi kalmistu 0 414009 7234752 6621402 2026-09-15T21:03:32Z Kuriuss 38125 7234752 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Järvakandi kalmistu.jpg|pisi|Järvakandi kalmistu (september 2011)]] '''Järvakandi kalmistu''', hiljem ka '''Kehtna kalmistu''' on [[kalmistu]] Rapla maakonnas [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Lellapere]] külas.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|8375}} (vaadatud 24. november 2018)</ref> Ajalooliselt jäi see Harjumaale [[Rapla kihelkond]]a. ==Ajalugu== 1854. aastal rajatud [[Järvakandi Peetri kirik|Järvakandi mõisa kiriku]] juurde olevat rajatud ka kalmistu, mida olevat laiendatud 1860. ja 1877. aastal.<ref>''"Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848. Im Anschluss an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker" zusammengestellt von E. P. H. Paucker"''. Reval 1885. Lk 9–10</ref> Seni pole teada, kus see kalmistu asus, sest tänase Järvakandi kalmistu kohal pole varasematel kaartidel kujutatud kalmistut. Praegune Järvakandi kalmistu rajati 1922. aastal ja pühitseti [[10. detsember|10. detsembril]] [[1922]]. See kannab endiselt Järvakandi kalmistu nime, vaatamata kõrvalasuva [[Järvakandi Peetri kirik]]u nime muutmisele Kehtna Peetri kirikuks. Esimene kalmistule maetu oli Krõõt Kiova (3.03.1845–10.01.1923) Kalmistu tunnistati 1997. aastal riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis"/> ==Vaata ka== *[[Järvakandi alevi kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|8375}} {{koord|piirkond=EE-71}} [[Kategooria:Rapla kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Järvakandi mõis|kalmistu]] [[Kategooria:Kehtna vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]] 18uyzlqljzvlwtuyrftmpxqewhhyn8z Mohri maja 0 414317 7234903 6700652 2026-09-16T08:42:28Z Evlper 104506 /* Ait */ 7234903 wikitext text/x-wiki {{Hoone | pilt = Mohri_maja_2024_(1).jpg | Asukoht = Pärnu | ehituse lõpp = 1681 | aadress = [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 23 | laiuskoord = 58.38444 | pikkuskoord = 24.49861 | stiil = [[klassitsism]] | korruseid = 2 }}'''Mohri maja''' on [[elamu]]ks ehitatud hoone [[Pärnu]]s aadressil [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 23. Mohri maja kompleksi kuuluvad veel hooned Rüütli 21 ja Rüütli 25. Elamu koos selle kõrval asuva [[ait|aidaga]] (Rüütli 21) lasi ehitada kaupmees ja raehärra [[Christoph Heinrich Mohr]]. Hooned valmisid 1681. aastal. Pärnus on sellest majast vanem vaid [[Steineri maja]].<ref>{{Netiviide|autor=Ester Vilgats|url=https://www.err.ee/553390/parnu-vanimate-elamute-hulka-kuuluva-mohri-maja-vapp-leiti-ules|pealkiri=Pärnu vanimate elamute hulka kuuluva Mohri maja vapp leiti üles|väljaanne=ERR|aeg=28. jaanuar 2016|vaadatud=05.08.2020}}</ref> Nii eluhoone kui ka ait on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16706|pealkiri=16706 Elamu Pärnus Rüütli t. 21|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=|vaadatud=05.08.2020}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16707|pealkiri=16707 Ait Pärnus Rüütli t 21|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=|vaadatud=05.08.2020}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Mohri maja 2024 (2).jpg|pisi|Mohri maja kompleks 2024. aasta juulis. Esiplaanil Rüütli 25.]] [[Fail:Elamu Pärnus Rüütli tn 21.jpg|pisi|Mohri maja enne viimast renoveerimist 2009. aastal]] Kaupmehe ja raehärra Christoph Heinrich Mohri maja valmis 1681. aastal. Maja on tähelepanuväärne, kuna see on ehitatud tänavale, pikem külg ees. Tolle ajani oli tavaks ehitada majad otsaga tänava poole. Maja külitsi tänava äärde ehitamise põhjus oli [[Lastepark (Pärnu)|Lastepar]]gi kohal asunud turuplats, mis maja ees avanes.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/2340355/parnu-tana-mohri-maja-ja-naabrid|pealkiri=Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=29. august 2001|vaadatud=05.08.2020}}</ref> Kuna Mohri maja oli Pärnu üks esinduslikumaid hooneid, siis peatusid seal külaskäigul Pärnusse nii [[Rootsi]] kuningas [[Karl XII]] (1700) kui tõenäoliselt ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] tsaar [[Peeter I]] (1720) ja keisrinna [[Katariina II]] (1764).<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Leele Välja|pealkiri=Jalutaja teejuht. Pärnu|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=49}}</ref> [[18. sajand|18. sajandi]] lõpus ehitati majast paremal oleva [[Astmikviil|astmikviiluga]] hoone I korrus.<ref name=":2" /> 1820. aastal lasi hoone üks järgmisi omanikke Hans Christian Erler elamu ümber ehitada. Hoone üldilme muudeti [[Klassitsism|klassitsistlikuks]], suurendati aknaid, uksi ja lisati tänavale ulatuv trepp. Ümberehituse käigus lisati majast paremal olevale hoonele puitkonstruktsioonis II korrus ja astmikviil.<ref name=":2" /> 1838. aastal ostis kinnistu kaubakompanii [[Jacob Jacke & Co]]. 1860. aastatel elas seal üks kompanii juhte, [[Rootsi-Norra]] ja [[Taani]] aukonsul Carl Nicolai Frey (1826−1866). Hiljem renditi hoone postiametile ning seal tegutsesid post ja telegraaf.<ref>Olaf Esna, [https://parnu.postimees.ee/2146931/parnu-postmeistrite-auvaarne-jada-labi-sajandite Pärnu postmeistrite auväärne jada läbi sajandite], Pärnu Postimees, 14. veebruar 2007</ref> Telegraafiameti laiendamiseks ehitati 1902.–1903. aastal maja idapoolsele küljele astmik[[Rinnatis|rinnatisega]] juurdeehitus.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Jacob Jacke & Co]] kaubakompanii käes olid hooned 1940. aastani, mil need natsionaliseeriti.<ref name=":3" /> Aastatel 1923–1965 asus hoones telefonikeskjaam. 1965. aastal tehti hoone esimese ja teise korruste ruumides kapitaalremont ning pärast seda olid hoone ruumid kasutusel peamiselt kontoripinnana. Aastatel 1996–1997 uuendati maja välisilmet ning ka hoone siseruumides tehti suurem remont. Mõningaid ruume remonditi veel 2007. aastal, kui hoonesse kolisid ajutiselt kohtumaja töötajad.<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Link |eesnimi=Eno-Gerrit |perekonnanimi2=Luik |eesnimi2=Urmas |kuupäev=19. november 2022 |pealkiri=Galerii ⟩ Alasti kistud Pärnu ühes vanimas majas tulid päevavalgele ligemale 350aastased laemaalingud |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |url=https://parnu.postimees.ee/7651328/galerii-alasti-kistud-parnu-uhes-vanimas-majas-tulid-paevavalgele-ligemale-350aastased-laemaalingud |vaadatud=09.07.2024}}</ref> 2007. aastal avati maja ees [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannseni]] skulptuur.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/458889/parnus-avati-johann-voldemar-jannseni-kuju|pealkiri=Pärnus avati Johann Voldemar Jannseni kuju|väljaanne=ERR|aeg=1. juuni 2007|vaadatud=05.08.2020}}</ref> 1980. aastatel viidi maja vapp puhastamiseks [[Tallinn]]a, kuid see läks seal kaduma. Vapp leiti üles 2016. aastal ja Pärnu linnavalitsusel oli plaan maja osalt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] raha eest restaureerida ning vapp uuesti majale paigaldada. Kuna loodetud toetust ei saadud, jäi projekt katki ning Mohri maja vapp jäi [[Muinsuskaitseamet]]i kätte Tallinna.<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/3995827/mohri-maja-unikaalne-vapp-jaab-tallinna|pealkiri=Mohri maja unikaalne vapp jääb Tallinna|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=29. jaanuar 2017|vaadatud=05.08.2020}}</ref> 2022. aasta jaanuaris korraldas [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu linn]] Rüütli 23 ja 25 hoonetele uue omaniku leidmiseks avaliku enampakkumise. Selle tulemusena omandas hooned 601 800 euro eest ettevõte Apeki Arenduse OÜ, mille omanik oli [[Tartu]] ärimees Jaan Mugra.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. jaanuar 2022 |pealkiri=Aastaid müügis olnud Rüütli tänava hoonekompleks leidis uue omaniku |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |url=https://parnu.postimees.ee/7434987/aastaid-muugis-olnud-ruutli-tanava-hoonekompleks-leidis-uue-omaniku |vaadatud=09.07.2024}}</ref> Uus omanik hakkas kohe maja põhjalikult renoveerima, et rajada majja äripinnad ja 16 korterit. Renoveerimise käigus leiti hoonest baroksed seinamaalingud ning ka hoone ehitamise ajast pärit hästi säilinud tala-laemaalingud, mis olid teadaolevalt esimesed omataolised Pärnus.<ref name=":5" /> 2024. aasta sügiseks valmiva renoveerimise käigus rajatakse hoone sisehoovi [[terrass]] ja [[rõdu]]d ning lammutatakse peaukse trepp, et hoonesse pääseks tänava tasapinnalt. Samuti ehitatakse peaukse kohale rõdu, mis oli asunud seal ka sadakond aastat varem.<ref name=":5" /> == Ait == [[Pilt:Ait Pärnus.jpg|pisi|Kaubaait Rüütli 21, 2012. aasta aprill|alt=]]Koos peamajaga valmis 1681. aastal ka sisehoovis olev kaubaait. 1780. aastal toimunud ümberehitusega lisati algselt kahekorruselisele hoonele [[mansardkorrus]], tõsteplokk kaubaluukidega tõsteti ümber lõuna poole ja ehitati kahekorruseline [[pultkatus]]ega juurdeehitis.<ref name=":3" /> 1940. aastani kasutas aita kaubakompanii [[Jacob Jacke & Co]]. Nõukogude perioodil kasutati aidahoonet ladudena.<ref name=":3" /> Aida katust renoveeriti 1996.–1997. aastal, kuid [[21. sajand]]i alguses jäi ait kasutuseta.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Kalev Vilgats|url=https://parnu.postimees.ee/3956017/mohri-aida-lugu|pealkiri=Mohri aida lugu|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=23. detsember 2016|vaadatud=05.08.2020}}</ref> 2016. aastal pani Pärnu linn aida enampakkumisele alghinnaga 64 000 [[Euro|eurot]]. 2018. aastal müüs Pärnu linn aidahoone koos juurdeehitusega osaühingule Mohri Ait, kes puhastas hoone prahist, tegi avariiremonditööd ning alustas restaureerimistööde projekteerimist. 2020. aastal sai Mohri Ait OÜ hoonele muinsuskaitselised eritingimused. Esialgse linnaga sõlmitud lepingu järgi pidi hoone olema korda tehtud 2023. aastaks, kuid rahanappuse, [[koroonapandeemia]] ning hoone viletsa seisukorra tõttu ei jõudnud Mohri Ait OÜ renoveerimist tähtajaks valmis. Seetõttu andis Pärnu linnavalitsus Mohri Aidale kuni 2026. aastani ajapikendust.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/7000120/unustuse-holmas-ait-vanalinnas-pandi-endast-konelema|pealkiri=Unustuse hõlmas ait vanalinnas pandi endast kõnelema|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=19. juuni 2020|vaadatud=26.11.2020}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rallmann |eesnimi=Merle |kuupäev=2. august 2023 |pealkiri=Ajaloolise Mohri aida taastamist pärsib takistuste jada |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |url=https://parnu.postimees.ee/7822186/ajaloolise-mohri-aida-taastamist-parsib-takistuste-jada |vaadatud=09.07.2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16706|Elamu Pärnus Rüütli tänav 21}} *{{Kultuurimälestis|16707|Ait Pärnus Rüütli tänav 21}} *[https://parnu.postimees.ee/2340355/parnu-tana-mohri-maja-ja-naabrid Pärnu täna: Mohri maja ja naabrid – Pärnu Postimees] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Pärnu ehitised]] hq99osnljcz6gmi2axsrb5dfmdgqi42 LP 0 420345 7234821 7068242 2026-09-16T00:22:28Z Kruusamägi 1530 7234821 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vinüülplaadist; [[Delfi Meedia]] ajalehe kohta vaata artiklist [[Nädalalõpuleht LP]] ning Lauri Pihlapi albumi kohta [[LP (Lauri Pihlap)]], USA laulja kohta vaata artiklit [[LP (laulja)]]}} {{allikad}} [[Pilt:12in-Vinyl-LP-Record-Angle.jpg|pisi|12-tolline vinüülplaat]] '''LP''' ([[lühend]] ingliskeelsest fraasist ''long play'') on teatav [[vinüülplaat]], mille diameeter on 25 või 30 cm (10 või 12 tolli). Sellisena mahutas see esialgu kummalgi küljel 23 minutit [[helisalvestis]]t, hilisemate täienduste järel mõned minutid enam. Plaadifirma [[Columbia Records]] võttis LP kasutusele [[1948]]. aastal ning peagi muutus see heliplaatide standardvorminguks kogu USA plaaditööstuses. See hakkas võistlema 7-tollise plaadiformaadiga, kuhu mahtus ühele küljele üldiselt ainult üks lugu ([[singel]]). Enne LP ehk kauamängiva plaadi turuletoomist valmistati peaaegu kõik koduseks kasutamiseks mõeldud heliplaadid abrasiivsest ja seetõttu mängimisel mürarikkast [[šellak]]segust; neil olid laiemad vaod ja neid mängiti kiirusel ligikaudu 78 pööret minutis, mis piiras 12-tollise läbimõõduga plaadi mänguaja alla viie minuti ühe külje kohta. Vinüülist valmistatud 12- või 10-tolline peenvaoga plaat, mida mängiti väiksema otsaga nõelaga kiirusel 33&nbsp;1⁄3 pööret minutis võimaldas viia ühe külje mahutavuse ligi 25 minutini. ==Vaata ka== *EP (''[[extended play]]'') [[Kategooria:Albumiliigid]] i6yoni179vpgwy8l0efj65446bx8r6z Harju-Madise uus kalmistu 0 422641 7234949 7234426 2026-09-16T09:31:50Z Sendrasendra 225202 7234949 wikitext text/x-wiki '''Harju-Madise uus kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] külas.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|14420}} (vaadatud 12.12.2015)</ref> Kalmistu jääb [[Harju-Madise kirik]]ust linnulennult umbes 1 km idakirdesse. Rajati arvatavasti 20. sajandi teisel aastakümnel, sest sinna hakati matma 1915. aastal. Samal aastal ehitati ka surnukuur.<ref>[[Anne Lass|Anne Nurga]]. Harju rajooni kalmistud II. Harju-Madise, Harju-Risti, Juminda, Jõelähtme. Tallinn 1982. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.T-76.1.10996</ref> Kalmistu tunnistati 1998. aastal riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis"/> Kalmistu kaguservas on vangide matmispaik suuruses 30×20 m. Matmised sinna on toimunud teise maailmasõja paiku. Kalmistust üle välja itta-kagusse jääval alal asub uuem vangide matmispaik. Madise uuele kalmistule on maetud kunagised Padise kandi majandijuhid [[Herbert Vaikmaa]] ning [[Lembit Lepik]], suusasportlane [[Peep Koidu]], muusik [[Verner Õunroos]] ja sordiaretaja akadeemik [[Julius Aamissepp|Julius Aamissepa]] vanemad. ==Vaata ka== *[[Harju-Madise vana kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|14420}} {{koord}} [[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]] ba8zc5xkvqscku4bn2usrrycrrh465m Ivan Kuratov 0 426041 7234894 6565326 2026-09-16T08:32:29Z Andreas003 7485 7234894 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pildiallkiri = Ivan Kuratovi portree 1989. aasta Nõukogude Liidu postmargil | pilt = 1989 CPA 6082.jpg | sünninimi = Ӧльӧш Вань | sünnikoht = [[Kuratovo|Kebra]], [[Ust-Sõssolski maakond]], [[Vologda kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | rahvus = [[sürjakomid|sürjakomi]] | sünniaeg = 18. juuli 1839 | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1875|11|29|1839|07|18}} | surmakoht = [[Vernõi]], [[Semiretšje oblast]], [[Venemaa keisririik]] | kodakondsus = {{pisilipp|Vene keisririik}} }} '''Ivan Kuratov''' ([[Komi keel|komi]] Ӧльӧш Вань; [[vene keel|vene]]es Иван Алексеевич Куратов; [[18. juuli]] (vkj. 6. juuli) [[1839]] [[Kuratovo|Kebra]] küla, – [[29. november]] (vkj. 17. november) [[1875]] [[Vernõi]]) oli [[Komid|komi]] luuletaja ja keeleteadlane, [[komi kirjandus]]e üks rajajaid. Oma eluajal avaldas Ivan Kuratov ajakirjanduses ainult viis luuletust ja needki ilma autori nimeta. Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused alles [[1923]]. aastal ajakirjas Parma Jol. == Elulugu == Kuratov sündis Kebra külas (tänapäeval Kuratovo küla, [[Sõktõvi rajoon]], [[Komimaa]]) vaimulike peres.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Интересно о Куратове |url=https://cbsezhva.ru/ru/library/interesno-o-kuratove.php?clear_cache=Y |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Библиотеки Эжвинского района МБУК «Централизованная библиотечная система»}}</ref> Aastatel [[1850]]–[[1860]] õppis Kuratov [[Jarensk|Jarenski]] vaimulikus õppeasutuses ja [[Vologda]] vaimulikus seminaris. Ta oli polüglott, kes õppis seminaris õppides ära kuus-seitse keelt. Lisaks komi ja vene keelele õppos ta elu jooksul rääkima 14 keelt: [[Saksa keel|saksa]], [[Ladina keel|ladina]], [[Ungari keel|ungari]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Hiina keel|hiina]], [[Inglise keel|inglise]], [[Soome keel|soome]], [[Türgi keel|türgi]], [[Sanskriti keel|sanskriti]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Vanaslaavi keel|vanaslaavi]], [[Kirikuslaavi keel|kirikuslaavi]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Eesti keel|eesti keelt]]. Oma esimesed luuletused kirjutas ta seminaris õppides.<ref name=":2">{{Netiviide |url=http://foto11.com/komi/writer/kuratov.php |pealkiri=Иван Куратов |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2012-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120202064551/http://foto11.com/komi/writer/kuratov.php |url-olek=ei tööta |väljaanne=Komi Zyrians Traditional Culture}}</ref> Pärast seminari lõpetamist soovis ta astuda Moskvas ülikooli, kuid katkestas plaanis 1861. aastal rahaliste vahendite puudumist tõttu.<ref name=":1" /> 1861. aasta aprillis määrati ta [[Sõktõvkar|Ust-Sõssolski]] vaimulikku kooli õpetajaks ja ta töötas aastatel [[1861]]–[[1865]] õpetajana, õpetades [[Sürjakomid|sürjakomide]] lastele algharidust (peamiselt taotles kool vene keele õpetamist) ja koduõpetajana võõrkeeli. Pärast [[Jaanuariülestõus (1863)|jaanuariülestõusu]] saadeti linna mitmeid mässust osa võtnud poolakaid. Kuratov hoidis nendega tihedaid sidemeid. Sellel ajal sattus Kuratov ka Vene korrakaitseüksuste jälgimise alla.<ref name=":1" /> Samal ajal töötas ta välja [[Sürjani keel|sürjani]] [[Sürjani keel|keele]] grammatika ja valmis tema esimene luulekogumik "Nemasudž". Komi kultuuritegelase [[Vassili Kitšin|Vassili Kitšini]] toel otsustas Kuratov oma luulekogu avaldada, kuid lõpuks leppis sellega, et 1866. aastal avaldati viis tema luuletust koos venekeelsete tõlgetega ajalehes [[Vologodskie Gubernskie Vedomosti]] (''Vologda kubermangu'' ''uudised'') koondpealkirja all "Sürjani laulud".<ref name=":1" /><ref name=":2" /> [[Fail:Колхозонь эряф 1940-01-2 102стр.jpg|pisi|Kuratovi teos [[Mokša keel|mokšakeelses]] ajakirjas [[Kolhozon Erjaf]] (1940)]] 1865. aasta suvel suunati Kuratov (enda soovil) Kaasani sõjaväeringkonna staapi audiitoriks õppima. Sellest ajast pärineb tema süngeim luule. Kaasanis olles luuletas ta nii komi kui ka vene keeles, paljud tema teosed olid satiirilised.[[1866]]. aastal lõpetas ta [[Kaasan]]i polguaudiitorite kooli ja suunati [[Semipalatinsk]]isse sõjakohtu teenistusse.<ref name=":1" /> [[1867]]. aastal suunati Kuratov [[Vernõi|Vernõisse]] (tänapäeval [[Almatõ]], [[Kasahstan]]), kus ta töötas [[1871]]. aastani vägede staabis ja seejärel kuberneri erivolitustega ametnikuna.<ref name=":2" /> Ta suri Vernõis [[Tiisikus|tiisikusse]] ja maeti tagasihoidlikult Vernõi kalmistule.<ref name=":1" /> === Isiklikku === Kuratov sündis külakiriku [[Diakon|diakoni]] Aleksei Kuratovi peres 10 lapsest noorimana. Ka tema vanaisa Petõri peres kasvas 11 last. Kuratov ise kasutas oma nime esitledes traditsioonilist komi nimejärjestust (Pantiliei Petõr Ölöš Van), loetledes oma vaarisa, vanaisa, isa ja enda nime. Ivanil järglasi ei olnud.<ref name=":1" /> Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Kuratov veidi üle keskmise kasvu, ümara näo, helepruunide juuste ja tugeva kehaehitusega. Ta oli tuntud oma rõõmsa meelelaadi ja ootamatu teravmeelsuse poolest. Tema lähedased väljapool Komimaad sageli ei teadnud, et Kuratov tegeleb luulega.<ref name=":1" /> == Pärand == Pärast Kuratovi surma anti luuletaja käsikirjad üle tema vennapojale Nikolai Kuratovile, kes andis need üle teisele vennapojale Stepan Kuratovile. 1923. aastal andis Stepan käsikirjad üle oma õemehele A. Sidorovile, kes tutvustas Kuratovi komi rahvale ajakirjas Parma Jol (Парма ёль ehk metsaoja). [[1926]]. aastal avaldati tema luuletusi kogumikus "Коми гижысьяс" (Komi kirjanikud). 1930. aastatel uuris luuletaja loomingut põhjalikult kirjandusteadlane Andrei Popov.<ref name=":1" /> Tema sünni sajanda aastapäeva tähistamiseks ilmus 1939. aastal tema teoste kaheköiteline väljaanne.<ref name=":2" /> Lisaks oma luule loomingule tõlkis ta (juba seminaris olles) komi keelde nii vene luuletajaid ([[Aleksandr Puškin|Puškin]], [[Ivan Krõlov|Krõlov]]) kui ka [[Lääne-Euroopa]] luuleklassikat, näiteks saksa luuletajaid ([[Heinrich Heine|Heine]]; [[Friedrich Schiller|Schiller]]). Lisaks tõlkis komi keelde ka vaimulikku kirjandust, näiteks [[Uus testament|uue testamendi]]. Ta uuris ka [[Mari keel|mari]] ja [[Udmurdi keel|udmurdi keele]] grammatikat.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2019-07-30 |pealkiri=Ivan Kuratov 180 |url=https://fennougria.ee/ivan-kuratov-180/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Kuratov on Komimaal populaarne. Tema sünniküla Kebra on tema auks ümber nimetatud Kuratovoks. Tema sünnikülas on Kuratovi sünni aasta-päeva tähistatud iga-aastase peoga.<ref name=":2" /> Tema 2019. aasta juubelile pühendati üle 200 erineva ürituse: avaldati [[Pavel Limerov|Pavel Limerovi]] koostatud monograafia, valmis film ja tema kodukülas toimus komi kooride ning rahvamuusikakollektiivide suurkontsert.<ref name=":3" /> [[Eesti keel]]es on [[2005]]. aastal ilmunud Ivan Kuratovi luulevalimik "Poleks kurbust, poleks rõõmu : (luulet 1857-1875)". Ivan Kuratovi luulet on avaldatud ka [[1996]]. aastal välja antud kogumikus "Enne koitu : soome-ugri luuleklassikat".<ref>{{Netiviide |kuupäev=1996-12-19 |pealkiri=Enne koitu. Soome-ugri luuleklassikat |url=https://dea.digar.ee/article/maaleht/1996/12/19/76.8 |väljaanne=[[Maaleht]] |lehekülg=34}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-28 |pealkiri=Lahkus Arvo Valton (1935-2024) |url=https://fennougria.ee/lahkus-arvo-valton-1935-1924/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> == Kirjandus == * Kuratov, Ivan, 2005, "Poleks kurbust, poleks rõõmu. Luulet 1857-1875" * Limerov, Pavel, 2019 "Иван Алексеевич Куратов" ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kuratov, Ivan}} [[Kategooria:Komi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1875]] ayxbsmeeez40bxi6fsgy4jcw1cmhhn5 Õismäe tee 0 428183 7234793 7230577 2026-09-15T22:03:45Z Kruusamägi 1530 7234793 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> [[File:Õhuvaade Väike-Õismäe asumile.png|pisi|Õhuvaade Väike-Õismäe asumile (2012)]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]][[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] Väike-Õismäe on ringikujuline ja Õismäe tee paneelmajad on kõik ehitatud ühe keskpunkti, ümmarguse kunsttiigi ümber ([[Väike-Õismäe tiik]]). == Hoonestus == Õismäe teel asuvad: *Õismäe tee 1, 3 – 5-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud, "Õismäe viiekorruseline" tüüpprojekt 111-121E<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/06/16/oismae-viiekorruseline/ Õismäe viiekorruseline Tüüpprojekti 111-121 projekt 121E, mida tuntakse ka kui “Õismäe viiekorruseline”], ristofoto.com</ref> *Õismäe tee 2, 4, 6, 8 – 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 7 – 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 10 – 16-korruseline [[Paneelelamu|paneel]]korterelamu, arhitekt [[Paula Koido]]<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2023/09/24/paula-koido-tornmaja/ Paula Koido tornmaja], ristofoto.com</ref> *Õismäe tee 12, 14, 16, 18, 20 – 9-korruseliste [[Paneelelamu|paneel]]korterelamute grupp, *Õismäe tee 21 – 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 22 – [[Tallinna Lasteaed Karikakar]], *Õismäe tee 24 – Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus, * Õismäe tee 25, 27 – 5-korruselised paneelkorterelamud, *Õismäe tee 26 – [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]], * Õismäe tee 28 – [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], *Õismäe tee 30, 32, 34 – 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 36 – 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 38 – 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 46, Maxima XX (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) * Õismäe tee 50 – [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]] *Õismäe tee 52, 54, 56 – 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 58, 60 – 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 68 – 16-korruseline paneelkorterelamu * Õismäe tee 70 – [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], *Õismäe tee 78 – 9-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 88 – [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] X (varem Tallinna II Toidukaubastu [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]), *Õismäe tee 92 – [[Tallinna Meelespea Lasteaed]], *Õismäe tee 94 – 9-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 104, 106, 108 – 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 105b ja 109 – 16-korruselised [[Paneelelamu|paneel]]korterelamud * Õismäe tee 107 – Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]), *Õismäe tee 110 – [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]], *Õismäe tee 115a – [[Väike-Õismäe raamatukogu]], *Õismäe tee 124 – 9-korruseline paneelkorterelamute grupp, *Õismäe tee 130 – [[Ring Spaa & Saunad]], *Õismäe tee 132 – [[Tallinna Haabersti Gümnaasium]], *Õismäe tee 133, 135, 137 – 5-korruselised paneelkorterelamud, * Õismäe tee 136, 138, 140, 142, 144, 146, 148 ja 150 hooned moodustavad nn Õismäe Hiina müüri<ref>[https://ypsilon.postimees.ee/7383375/metsik-laane-tallinn-magalatuur-vaike-oismael-vol-1 Magalatuur Väike-Õismäel vol. 1]</ref>, mis koosneb 22 sektsioonist: kaheksast üheksakordsest paneelmajast, kaheksa maja on üksteise küljes ning kogu ehitis on ca 460 meetri pikkune. Kaheksas majas on kokku 20 trepikoda, kuus maja on kahe trepikojaga ja kaks maja on nelja trepikojaga; igas trepikojas on 36 korterit, seega on Hiina müüris kokku 708<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vaike-oismae-suurim-maja AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VÄIKE - ÕISMÄE SUURIM MAJA], arhiiv.err.ee, 20. veebruar 1977</ref>/720 korterit. *Õismäe tee 151 – 5-korruseline paneelkorterelamu, *Õismäe tee 155a-157, [[AS Olerex|Olerex]] tankla, * Õismäe tee 173 – 16-korruseline paneelkorterelamu, * Õismäe tee 175 – Rocca House by Larsen (algne [[Ehitajate tee]] 143, 2017. aastast uus aadress Õismäe tee<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/77634280/oismae-ku-d-unustasid-elanikele-oelda-et-nad-elavad-nuud-hoopis-teisel-tanaval Õismäe teised tänavad], www.delfi.ee, 23.03.2017</ref>) *Õismäe tee 177 – [[Õismäe Sportmängude Hall]] (algne Ehitajate tee 141), *Õismäe tee 179 – Lääne-Tallinna Keskhaigla AS [[Väike-Õismäe polikliinik]], [[Haabersti Tervisekeskus]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik]] (algne Ehitajate tee 137), *Õismäe tee 179a (algne Ehitajate tee 137e), *Õismäe tee 181 (algne Ehitajate tee 133e), *Õismäe tee 183 (algne Ehitajate tee 133a), *Õismäe tee 183a (algne Ehitajate tee 129a), *Õismäe tee 185/187 (algne Ehitajate tee 131/133), *Õismäe tee 189 (algne Ehitajate tee 129), *Õismäe tee 191e (algne Ehitajate tee 127e), *Õismäe tee 193 (algne Ehitajate tee 127), *Õismäe tee 195 (algne Ehitajate tee 125), *Õismäe tee 197 (algne Ehitajate tee 123), *Õismäe tee 199 (algne Ehitajate tee 121), *Õismäe tee 201 (algne Ehitajate tee 119). == Ajalugu == [[File:TLA_1465_1_6953_vaade_oismaele_linnulennult.jpg|pisi|Vaade [[Väike-Õismäe]]le linnulennult]] Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste (Õismäe Hiina müüri) korterelamute grupp]][[File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|pisi|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn]] == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 File:Õismäe tee 173 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 173 File:Õismäe tee 175 Tallinnas.jpg|Õismäe tee 175 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|}} * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] tu43vbrrflxp847vgmkix5ezgobsz67 Arutelu:Mart Mardisalu 1 428952 7234542 7206578 2026-09-15T15:38:24Z Kuriuss 38125 7234542 wikitext text/x-wiki Miks teda nimetatakse ettevõtjaks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 01:02 (EET) : Vist ei peakski seda aspekti entsüklopeedias esitama. Ta kuulub mitme firma juhatusse, aga need on vist ta enda muu tegevuse vormistamiseks. Konfereerib kontserte, esineb õhtujuhina, annab välja heliplaate ja trükiseid, võib-olla veel midagi. Ma arvan, et see on suhteliselt juhusliku iseloomuga mikroettevõtlus. Kuriuss 13. mai 2018, kell 19:50 (EEST) -------- @[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] (''Pressis on aeroobikatreeneri nimeks Riina Suhhotskaja''). Vastan: lähtusin nimekuju esitamisel [https://esbl.ee/biograafia/Riina_Suhotskaja ESBL-ist] ja [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/suhotskaja_riina entsüklopeediast]. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. juuli 2024, kell 13:38 (EEST) ------------- Lp kasutaja 145.14.27.150! Laste arvu Vikipeedia artiklis ei tohiks ilma konkreetse seda tõendava viiteta muuta. Praegu on tekitatud olukord, et kümnetes eri väljaannete artiklites on mainitud, et artikli peategelane sai tütre sünniga "kolmandat korda isaks", aga Vikipeedia artikkel väidab järsku tänasest kuulujutu korras, et enne tütre sündi oli tal kolm poega. Palun lisage seda muudatust tõendav viide. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. juuli 2024, kell 12:56 (EEST) :Ajakirjas Nädal ( nädal 31, 1997) on artikkel nimega ""Mart Mardisalu: mulle meeldib kokaiin". Seal toob ta välja, et sügavaima jälje on on temasse jätnud tema laste emad, neid on tal 2. Kõik Mardisalu lapsed on poisid. Neid on tal 3. Ta lisab, et peab välja arvutama, kui vanad nad on. "Kõige väiksem saab sügisel aastaseks - seda ma tean. Vanem on 8-aastane, keskmine neljane". [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-42626-26|&#126;2026-42626-26]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-42626-26|arutelu]]) 2. august 2026, kell 19:47 (EEST) ::Suur tänu nähtud vaeva eest! See on küll seni ainus allikas, aga kuna seal on tsiteeritud ta enda sõnu, siis tundub see olevat usaldusväärne. Teen paranduse. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. september 2026, kell 18:38 (EEST) 145hny6ieqr166rsnrkr6dgef2jlnh0 Priit Kaasik 0 437769 7234508 7044861 2026-09-15T13:06:19Z ~2026-49625-04 237532 7234508 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Kaasik.jpg|pisi|Priit Kaasik 2021. aastal]] '''Priit Kaasik''' (sündinud [[3. august]]il [[1967]]) on eesti [[sporditeadlane]], [[Tartu Ülikool]]i funktsionaalse morfoloogia professor. ==Tunnustus== * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2016 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kaasik, Priit}} [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] n1tkwb6x8h5vt758m7u9rvsm8yj1m80 7234509 7234508 2026-09-15T13:08:45Z ~2026-49625-04 237532 7234509 wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Kaasik.jpg|pisi|Priit Kaasik 2021. aastal]] '''Priit Kaasik''' (sündinud [[3. august]]il [[1967]]) on eesti [[sporditeadlane]], [[Tartu Ülikool]]i funktsionaalse morfoloogia professor. ==Tunnustus== * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2016 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kaasik, Priit}} [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] pmdxwqetcnn5nabskmaunz137ymi6zd Sergei Zavjalov 0 446859 7234796 6612245 2026-09-15T22:17:42Z Beckemberg 237650 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|2|0 */ 7234796 wikitext text/x-wiki [[Pilt:S Zavyalov 2008.jpg|pisi|Sergei Zavjalov]] '''Sergei Zavjalov''' (Сергей Александрович Завьялов; sündinud [[18. mai]]l [[1958]]) on vene luuletaja. == Elulugu == Luuletaja ja kirjandusteadlane Sergei Zavjalov on sündinud 18. mail 1958 [[Puškin|Puškinis]] (endises Tsarskoje Selos) [[mordva]] taustaga perekonnas. Alates 1970. aastast elas ta [[Peterburi|Leningradis/Peterburis]], õppis [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riiklikus Ülikoolis]] klassikalist filoloogiat ning on töötanud klassikaliste keelte ja antiikkirjanduse õppejõuna Peterburi kõrgkoolides. Aastatel 2004–2011 elas vabakutselise literaadina Soomes [[Espoo]]s, alates 2011. aastast Šveitsis [[Winterthur]]is. ==Kirjanduslik tegevus== Esimesed luuletused ilmusid Leningradis samizdatis. 1986.–1988. aastal oli Klub-81 liige (Klubi-81; nõukogude kirjanike liidule alternatiivne kirjanike ühendus). 1990. aastate teisel poolel osales ta ühisaktsioonides koos Peterburi poeetide grupiga, kes olid tuntud kui postmodernistid ([[:ru:Драгомощенко, Аркадий Трофимович|Arkadi Dragomoštšenko]], [[:ru:Скидан, Александр Вадимович|Aleksandr Skidan]], Dmitri Golõnko jt). Zavjalovi [[luule]] on kolmekümne aasta jooksul järk-järgult arenenud vabavärsist proosaluule poole ja lüürikast eepika poole. 2000. aastatel avaldas luuletaja hulga esseid, mis on pühendatud nõukogude luulele kui traumaatilisele tunnistusele, samuti postkolonialismi problemaatikale (mordva ja laiemalt soome-ugri identiteedi rekonstruktsioon ja dekonstruktsioon). 2005. aastal osales ta Eestis toimunud viiendal Põhjamaade luulefestivalil. Zavjalov on [[Andrei Belõi preemia|Andrei Belõi auhinna]] laureaat 2015; 2016 pälvis ta Itaalias välja antava [[:it:Premio Ceppo Pistoia|Ceppo Pistoia rahvusvahelise kirjanduspreemia]]. ==Teosed== '''Luuleraamatud''' * Оды и эподы (Oodid ja epoodid). СПб: Борей-арт, 1994. * Мелика (Meelika). М.: АРГО-РИСК, 1998. * Мелика (Meelika). М.: Новое литературное обозрение, 2003. * Речи (Kõned). М.: Новое литературное обозрение, 2010. * Советские кантаты (Nõukogude kantaadid). СПб – М.: Транслит/Свобмарксизд, 2015. * Стихотворения и поэмы 1993–2017. М.: Новое литературное обозрение, 2018. - ISBN 978-5-4448-0733-0 * Оды 1984—1990. СПб / Москва: Пальмира / Rugram. 2022. — <nowiki>ISBN 978-5-517-02836-5</nowiki> '''Esseed''' * Перипетия и трагическая ирония в советской поэзии (Peripeetia ja traagiline iroonia nõukogude luules). // Новое литературное обозрение № 59 (2003) С. 244–249. * Концепт «современности» и категория времени в «советской» и «несоветской» поэзии (Kaasaegsuse kontsept ja aja kategooria «nõukogude» ja «mitte-nõukogude» luules). // Новое литературное обозрение № 62 (2003). С. 22–33. * Поэзия Айги: разговор с русским читателем (Aigi luule. Vestlus vene lugejaga). // Новое литературное обозрение № 79 (2006) С. 205–212. * Сквозь мох беззвучия: поэзия восточнофинского этнофутуризма (Läbi kuuldamatuse sambla. Idapoolse soome-ugri etnofuturismi luule). // Новое литературное обозрение № 85 (2007) С. 339–353. * «Поэзия – всегда не то, всегда – другое»: переводы модернистской поэзии в СССР в 1950 – 1980-е годы («Luule pole kunagi see, vaid alati teine»: 1950.–1980. aastate modernistliku luule tõlked NSVL-is). // Новое литературное обозрение № 92 (2008) С. 104–119. * Советский поэт (А. Т. Твардовский) (Aleksandr Tvardovski: keelekomistuste ja maskeeritud hirmu luule). // Литературная матрица: Учебник, написанный писателями. СПб: Лимбус Пресс, 2010. Т. 2. С. 683–722. * Разговор о свободном стихе как приглашение к классовому анализу (Vestlus vabavärsist kui üleskutse klassiliseks analüüsiks). // Новое литературное обозрение № 114 (2012) С. 274–279. * Что остается от свидетельства: меморизация травмы в творчестве Ольги Берггольц (Mis jääb järele tunnistusest. Trauma memoriseerimine Olga Bergholzi loomingus). // Новое литературное обозрение № 116 (2012) С. 146–157 . * Ретромодернизм в ленинградской поэзии 1970-х годов (Retromodernism 1970. aastate Leningradi luules). // Вторая культура: Неофициальная поэзия Ленинграда в 1970-1980-е годы. СПб: Росток, 2013. С. 30–52. (Osalt avaldatud eesti keeles pealkirja all Viktor Krivulin: "Peterburi" retromodernismi luule). ==Tõlked eesti keelde== * Meelika. Kõned. Vene keelest tõlkinud [[Katrin Väli]] ja [[Aare Pilv]]. Tallinn: Kite, 2015. 144 lk. * Ars Poetica: Valik esseid. Vene keelest tõlkinud Aare Pilv. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2016. 269 lk. * Kiirus vaikuse sees (Vene keelest [[Rein Põder]]). Tallinn: Eesti raamat, 2006, – s. 234–243. * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=12 Ninniku # 12 (2012) (vene keelest Aare Pilv)] * Paikkondlikkus kui imperialismi tööriist (tõlkinud Aili Künstler) // Sirp 24.09.2010 * [https://www.vikerkaar.ee/archives/21721 Vikerkaar, 6/2017 (Tõlkinud Aare Pilv) S. 44-62 Nõukogude kantaadid] ==Tõlked teistesse keeltesse== '''Soome keel''' * Sergej Zavjalov. Melika. Suomentanut Jukka Mallinen. Helsinki: Ntamo, 2007. 207 s. * Sergei Zavjalov. Joulupaasto. Suomentanut Jukka Mallinen. Helsinki: Poesia, 2012. 109 s. * Äänettömyyden sammaleen lävitse: volgalais-permiläisen etnofuturismin runous (Suomentanut [[:fi:Jukka_Mallinen|Jukka Mallinen]]). // Volga-antologia. Toimittanut Ville Ropponen. Turku: Savukeidas & Kiila, 2010, s. 120-150. '''Rootsi keel''' * Sergej Zavjalov. Melik och tal. Texter i urval och översättning av Mikael Nydahl. [Malmö]: Ariel skrifter, 2009. 128 s. '''Itaalia keel''' * Sergej Zav'jalov. Il digiuno natalizio. A cura di Paolo Galvagni. [Roma]: Fermenti, 2016. 148 p. * La nuova poesia russa (Trad. di Paolo Galvagni). Milano: Crocetti, 2003. '''Inglise keel''' * Sergey Zavyalov. Advent, Leningrad, 1941. Geneva: Molecular Press, 2017 - ISBN 978-2-9700376-4-4 * Crossing Centuries: The New Generation in Russian Poetry. Jersey City, NJ: Talisman, 2000. — <small><nowiki>ISBN 1-883689-89-9</nowiki></small> * Essay & Two Poems (Translated by Thomas Epstein & Simona Schneider) // Aufgabe (NY) № 8, 2009. * [https://jacket2.org/commentary/sergey-zavyalovs-four-good-news-stories Four Good News Stories] <small>[archive]</small> (With an introduction by translator [[:en:Eugene_Ostashevsky|Eugene Ostashevsky]]), 2023. '''prantsuse keel''' * Anthologie de la poésie russe contemporaine 1989—2009 (Bacchanales № 45). (Traduit par Hélène Henry-Safier). [Grenoble]: Maison de la poésie Rhône-Alpes — p. 257—258. * Action poétique # 185 (2006) (Traduit par Yvan Mignot) p. 59-64. * Action poétique # 202 (2010) (Traduit par Yvan Mignot) p. 110-115 * Le Jeûne de l'Avent (Traduit par Yvan Mignot) // La Revue de Belles-Lettres 2019 / 2 '''saksa keel''' * Vor dem Fenster unten sind Volk und Macht: Russische Poesie der Generation 1940—1960. Ausgewählt und übersetzt von Robert Hodel. Zweisprachig. Leipziger Literaturverlag, 2015 * Sergej Sawjalow. Nahe der Brandung. Gedichte und Poeme. Herausgegeben und übertragen von Christine Hengevoß. Sisifo press im Leipziger Literaturverlag, 2024. – 294 S. ISBN 978–3866603028 '''serbia keel''' * Сергеj Завjалов. Мелика. С руског превела и поговор написала Мирjана Петровић-Филиповић. Краљево: Народна библиотека «Стефан Првовенчани», 2019. — 204 ст. — <nowiki>ISBN 978-86-80522-55-5</nowiki> * Сергеj Завjалов. Совjетске кантате. С руског превела Корнелиjа Ичин. Београд: Тређи Трг, 2022. — 287 ст. — <nowiki>ISBN 978-86-64071-90-1</nowiki> '''Luuletused ja esseed antoloogiates, ajakirjades ja almanahhides''' * hiina keeles (谢尔盖 扎维亚洛夫)<ref>Dang Dai E Luo Si Shi Xuan (Transl. By Wen Zhexian. Beijing: Renmin wenxue chubanshe, 2006 – s. 214-221</ref> * poola keeles (Siergiej Zawjałow)<ref>Tygiel kultury # 82-84, 2002 (Przeł. Leszek Engelking)</ref><ref>Tygiel Kultury 2007 # 1-3 (Przeł. Leszek Engelking)</ref><ref>Migotania, przejaśnienia # 4 (21) 2008 (Przeł. Leszek Engelking)</ref> * ungari keeles (Szergej Zavjalov)<ref>Finnek_! Multikulzurális finn irodalmi olvasókönyv. Szerkesztette Domokos Johanna. Györ: AmbrooBook, 2013. (Wagner-Nagy Beáta fordítása). s. 223-231.</ref> * ersa-mordva keeles (Сергей Завьялов)<ref>Поэты Югорского Пояса. Сургут – Ханты-Мансийск – Санкт-Петербург, 2014. С. 64-67 Ютавтызе [[Nikolai Išutkin|Николай Ишуткин]]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zavjalov, Sergei}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 56jjpzhzw4dbib38su2pv5r7u3f8yy1 7234822 7234796 2026-09-16T00:23:26Z Nyt sivistyn 237321 7234822 wikitext text/x-wiki [[Pilt:S Zavyalov 2008.jpg|pisi|Sergei Zavjalov (2008)]] '''Sergei Zavjalov''' (Сергей Александрович Завьялов; sündinud [[18. mai]]l [[1958]]) on vene luuletaja. == Elulugu == Luuletaja ja kirjandusteadlane Sergei Zavjalov on sündinud 18. mail 1958 [[Puškin|Puškinis]] (endises Tsarskoje Selos) [[mordva]] taustaga perekonnas. Alates 1970. aastast elas ta [[Peterburi|Leningradis/Peterburis]], õppis [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riiklikus Ülikoolis]] klassikalist filoloogiat ning on töötanud klassikaliste keelte ja antiikkirjanduse õppejõuna Peterburi kõrgkoolides. Aastatel 2004–2011 elas vabakutselise literaadina Soomes [[Espoo]]s, alates 2011. aastast Šveitsis [[Winterthur]]is. ==Kirjanduslik tegevus== Esimesed luuletused ilmusid Leningradis samizdatis. 1986.–1988. aastal oli Klub-81 liige (Klubi-81; nõukogude kirjanike liidule alternatiivne kirjanike ühendus). 1990. aastate teisel poolel osales ta ühisaktsioonides koos Peterburi poeetide grupiga, kes olid tuntud kui postmodernistid ([[:ru:Драгомощенко, Аркадий Трофимович|Arkadi Dragomoštšenko]], [[:ru:Скидан, Александр Вадимович|Aleksandr Skidan]], Dmitri Golõnko jt). Zavjalovi [[luule]] on kolmekümne aasta jooksul järk-järgult arenenud vabavärsist proosaluule poole ja lüürikast eepika poole. 2000. aastatel avaldas luuletaja hulga esseid, mis on pühendatud nõukogude luulele kui traumaatilisele tunnistusele, samuti postkolonialismi problemaatikale (mordva ja laiemalt soome-ugri identiteedi rekonstruktsioon ja dekonstruktsioon). 2005. aastal osales ta Eestis toimunud viiendal Põhjamaade luulefestivalil. Zavjalov on [[Andrei Belõi preemia|Andrei Belõi auhinna]] laureaat 2015; 2016 pälvis ta Itaalias välja antava [[:it:Premio Ceppo Pistoia|Ceppo Pistoia rahvusvahelise kirjanduspreemia]]. ==Teosed== '''Luuleraamatud''' * Оды и эподы (Oodid ja epoodid). СПб: Борей-арт, 1994. * Мелика (Meelika). М.: АРГО-РИСК, 1998. * Мелика (Meelika). М.: Новое литературное обозрение, 2003. * Речи (Kõned). М.: Новое литературное обозрение, 2010. * Советские кантаты (Nõukogude kantaadid). СПб – М.: Транслит/Свобмарксизд, 2015. * Стихотворения и поэмы 1993–2017. М.: Новое литературное обозрение, 2018. - ISBN 978-5-4448-0733-0 * Оды 1984—1990. СПб / Москва: Пальмира / Rugram. 2022. — <nowiki>ISBN 978-5-517-02836-5</nowiki> '''Esseed''' * Перипетия и трагическая ирония в советской поэзии (Peripeetia ja traagiline iroonia nõukogude luules). // Новое литературное обозрение № 59 (2003) С. 244–249. * Концепт «современности» и категория времени в «советской» и «несоветской» поэзии (Kaasaegsuse kontsept ja aja kategooria «nõukogude» ja «mitte-nõukogude» luules). // Новое литературное обозрение № 62 (2003). С. 22–33. * Поэзия Айги: разговор с русским читателем (Aigi luule. Vestlus vene lugejaga). // Новое литературное обозрение № 79 (2006) С. 205–212. * Сквозь мох беззвучия: поэзия восточнофинского этнофутуризма (Läbi kuuldamatuse sambla. Idapoolse soome-ugri etnofuturismi luule). // Новое литературное обозрение № 85 (2007) С. 339–353. * «Поэзия – всегда не то, всегда – другое»: переводы модернистской поэзии в СССР в 1950 – 1980-е годы («Luule pole kunagi see, vaid alati teine»: 1950.–1980. aastate modernistliku luule tõlked NSVL-is). // Новое литературное обозрение № 92 (2008) С. 104–119. * Советский поэт (А. Т. Твардовский) (Aleksandr Tvardovski: keelekomistuste ja maskeeritud hirmu luule). // Литературная матрица: Учебник, написанный писателями. СПб: Лимбус Пресс, 2010. Т. 2. С. 683–722. * Разговор о свободном стихе как приглашение к классовому анализу (Vestlus vabavärsist kui üleskutse klassiliseks analüüsiks). // Новое литературное обозрение № 114 (2012) С. 274–279. * Что остается от свидетельства: меморизация травмы в творчестве Ольги Берггольц (Mis jääb järele tunnistusest. Trauma memoriseerimine Olga Bergholzi loomingus). // Новое литературное обозрение № 116 (2012) С. 146–157 . * Ретромодернизм в ленинградской поэзии 1970-х годов (Retromodernism 1970. aastate Leningradi luules). // Вторая культура: Неофициальная поэзия Ленинграда в 1970-1980-е годы. СПб: Росток, 2013. С. 30–52. (Osalt avaldatud eesti keeles pealkirja all Viktor Krivulin: "Peterburi" retromodernismi luule). ==Tõlked eesti keelde== * Meelika. Kõned. Vene keelest tõlkinud [[Katrin Väli]] ja [[Aare Pilv]]. Tallinn: Kite, 2015. 144 lk. * Ars Poetica: Valik esseid. Vene keelest tõlkinud Aare Pilv. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2016. 269 lk. * Kiirus vaikuse sees (Vene keelest [[Rein Põder]]). Tallinn: Eesti raamat, 2006, – s. 234–243. * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=12 Ninniku # 12 (2012) (vene keelest Aare Pilv)] * Paikkondlikkus kui imperialismi tööriist (tõlkinud Aili Künstler) // Sirp 24.09.2010 * [https://www.vikerkaar.ee/archives/21721 Vikerkaar, 6/2017 (Tõlkinud Aare Pilv) S. 44-62 Nõukogude kantaadid] ==Tõlked teistesse keeltesse== '''Soome keel''' * Sergej Zavjalov. Melika. Suomentanut Jukka Mallinen. Helsinki: Ntamo, 2007. 207 s. * Sergei Zavjalov. Joulupaasto. Suomentanut Jukka Mallinen. Helsinki: Poesia, 2012. 109 s. * Äänettömyyden sammaleen lävitse: volgalais-permiläisen etnofuturismin runous (Suomentanut [[:fi:Jukka_Mallinen|Jukka Mallinen]]). // Volga-antologia. Toimittanut Ville Ropponen. Turku: Savukeidas & Kiila, 2010, s. 120-150. '''Rootsi keel''' * Sergej Zavjalov. Melik och tal. Texter i urval och översättning av Mikael Nydahl. [Malmö]: Ariel skrifter, 2009. 128 s. '''Itaalia keel''' * Sergej Zav'jalov. Il digiuno natalizio. A cura di Paolo Galvagni. [Roma]: Fermenti, 2016. 148 p. * La nuova poesia russa (Trad. di Paolo Galvagni). Milano: Crocetti, 2003. '''Inglise keel''' * Sergey Zavyalov. Advent, Leningrad, 1941. Geneva: Molecular Press, 2017 - ISBN 978-2-9700376-4-4 * Crossing Centuries: The New Generation in Russian Poetry. Jersey City, NJ: Talisman, 2000. — <small><nowiki>ISBN 1-883689-89-9</nowiki></small> * Essay & Two Poems (Translated by Thomas Epstein & Simona Schneider) // Aufgabe (NY) № 8, 2009. * [https://jacket2.org/commentary/sergey-zavyalovs-four-good-news-stories Four Good News Stories] <small>[archive]</small> (With an introduction by translator [[:en:Eugene_Ostashevsky|Eugene Ostashevsky]]), 2023. '''prantsuse keel''' * Anthologie de la poésie russe contemporaine 1989—2009 (Bacchanales № 45). (Traduit par Hélène Henry-Safier). [Grenoble]: Maison de la poésie Rhône-Alpes — p. 257—258. * Action poétique # 185 (2006) (Traduit par Yvan Mignot) p. 59-64. * Action poétique # 202 (2010) (Traduit par Yvan Mignot) p. 110-115 * Le Jeûne de l'Avent (Traduit par Yvan Mignot) // La Revue de Belles-Lettres 2019 / 2 '''saksa keel''' * Vor dem Fenster unten sind Volk und Macht: Russische Poesie der Generation 1940—1960. Ausgewählt und übersetzt von Robert Hodel. Zweisprachig. Leipziger Literaturverlag, 2015 * Sergej Sawjalow. Nahe der Brandung. Gedichte und Poeme. Herausgegeben und übertragen von Christine Hengevoß. Sisifo press im Leipziger Literaturverlag, 2024. – 294 S. ISBN 978–3866603028 '''serbia keel''' * Сергеj Завjалов. Мелика. С руског превела и поговор написала Мирjана Петровић-Филиповић. Краљево: Народна библиотека «Стефан Првовенчани», 2019. — 204 ст. — <nowiki>ISBN 978-86-80522-55-5</nowiki> * Сергеj Завjалов. Совjетске кантате. С руског превела Корнелиjа Ичин. Београд: Тређи Трг, 2022. — 287 ст. — <nowiki>ISBN 978-86-64071-90-1</nowiki> '''Luuletused ja esseed antoloogiates, ajakirjades ja almanahhides''' * hiina keeles (谢尔盖 扎维亚洛夫)<ref>Dang Dai E Luo Si Shi Xuan (Transl. By Wen Zhexian. Beijing: Renmin wenxue chubanshe, 2006 – s. 214-221</ref> * poola keeles (Siergiej Zawjałow)<ref>Tygiel kultury # 82-84, 2002 (Przeł. Leszek Engelking)</ref><ref>Tygiel Kultury 2007 # 1-3 (Przeł. Leszek Engelking)</ref><ref>Migotania, przejaśnienia # 4 (21) 2008 (Przeł. Leszek Engelking)</ref> * ungari keeles (Szergej Zavjalov)<ref>Finnek_! Multikulzurális finn irodalmi olvasókönyv. Szerkesztette Domokos Johanna. Györ: AmbrooBook, 2013. (Wagner-Nagy Beáta fordítása). s. 223-231.</ref> * ersa-mordva keeles (Сергей Завьялов)<ref>Поэты Югорского Пояса. Сургут – Ханты-Мансийск – Санкт-Петербург, 2014. С. 64-67 Ютавтызе [[Nikolai Išutkin|Николай Ишуткин]]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zavjalov, Sergei}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] knqx2sqdffvq5ffqglao5vl3dfv2q2b Martin Herem 0 447649 7234680 7224265 2026-09-15T19:46:42Z ~2026-50117-37 237643 2026 sept asus Herem kaitseministri kohale. 7234680 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | nimi = Martin Herem | pilt = File:Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | hüüdnimi = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' | abikaasad = | allkiri = }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] eru[[sõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes oli aastatel [[2018]]<ref name="kindralmajor" />–2024 [[Eesti kaitseväe juhataja]]. 2026 septembris asus Herem Eesti [[Eesti kaitseminister|kaitseministriks]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Herem: võtan peaministri pakkumise vastu |url=https://www.postimees.ee/8542778/herem-votan-peaministri-pakkumise-vastu |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist on ta töötanud sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]]. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Teenistuskäik == {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Hilisem töökäik ja tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Teenete- ja rinnamärgid == {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10" /> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] r03jgzil3itsi63jx18gi3mxmh33e2y 7234687 7234680 2026-09-15T19:54:58Z Neptuunium 58653 algatus kaitseministriks olemise kohta 7234687 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]<ref name="kindralmajor" />–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Teenistuskäik == {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10" /> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] pvmx3fmc873156rb9k2z0vtp5x078x9 7234689 7234687 2026-09-15T19:55:44Z Neptuunium 58653 7234689 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Teenistuskäik == {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10" /> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] hl7zhzkse5nf4zsogf9uxuz64m9s4ph 7234692 7234689 2026-09-15T19:56:57Z Neptuunium 58653 Kuriussil palun vaadata, et ei eemaldataks mujal artiklis kasutatavaid viiteid 7234692 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Teenistuskäik == {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120343384/intervjuu-martin-herem-venemaa-on-juba-praegu-saavutanud-teatud-mottes-voidu |pealkiri=INTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Martin Herem: Venemaa on juba praegu saavutanud teatud mõttes võidu |autor=[[Kaur Maran]] |aeg=18. detsember 2024 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 07w10pmiol86nqiptwxgfv4c4v5tu7g 7234694 7234692 2026-09-15T19:58:09Z Neptuunium 58653 7234694 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Sõjaväeline karjäär == === Teenistuskäik === {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120343384/intervjuu-martin-herem-venemaa-on-juba-praegu-saavutanud-teatud-mottes-voidu |pealkiri=INTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Martin Herem: Venemaa on juba praegu saavutanud teatud mõttes võidu |autor=[[Kaur Maran]] |aeg=18. detsember 2024 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] cl44y9pyq1c6b6tc6viv9z5z7wo76sd 7234704 7234694 2026-09-15T20:20:35Z ~2026-40402-33 233726 7234704 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]] ([[kindral]], 2023), kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Sõjaväeline karjäär == === Teenistuskäik === {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120343384/intervjuu-martin-herem-venemaa-on-juba-praegu-saavutanud-teatud-mottes-voidu |pealkiri=INTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Martin Herem: Venemaa on juba praegu saavutanud teatud mõttes võidu |autor=[[Kaur Maran]] |aeg=18. detsember 2024 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] t1d07t1f09ph8r9cgzw63qo6hjs1xj4 7234857 7234704 2026-09-16T06:41:01Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[User talk:~2026-40402-33|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Neptuunium|Neptuunium]]. 7234694 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Herem | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia Independence Day Parade (5127690) (cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Herem 2019. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Hanno Pevkur]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|12|17}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 last | sugulased = [[Paul Herem]] (vanaisa), [[Harri Moora]] (vanaisa), [[Ann Marksoo]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2024 | auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]] | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:EST Kirde kaitseringkonna embleem.png|23px]] [[Kirde kaitseringkond]] * [[Fail:Insignia of the Estonian Military Academy.jpg|23px]] [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] * [[Fail:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] * {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] }} | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | autasud = ''[[Martin Herem#Tunnustus#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]'' }} }} '''Martin Herem''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as)<ref name="cv" /> on [[Eesti]] [[sõjaväelane|erusõjaväelane]], auastmelt [[kindral]], kes on alates 16. septembrist 2026 [[Eesti kaitseminister]]. Aastatel [[2018]]–2024 oli ta [[Eesti kaitseväe juhataja]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülema asetäitja ning alates [[2013]]. aastast õppeasutuste ülem. [[2016]]. aasta juulist juhtis ta [[Kaitseväe peastaap]]i.<ref name="z8jXg" /> 2018. aasta detsembris asus ta juhtima Eesti kaitseväge, olles ühtlasi esimene Kaitseväe juhataja, kes ei olnud teeninud ühegi välisriigi relvajõududes. 2024. aastal lahkus ta enne oma ametiaja lõppu kaitseväe juhataja kohalt, andes selle üle [[Andrus Merilo]]le, ning läks seejärel erru. Pärast tegevteenistusest lahkumist töötas Herem sõjalise nõuandjana kaitsetööstusettevõtetes [[Frankenburg Technologies]] ja [[Milrem Robotics]] kuni kaitseministriks asumiseni. == Sõjaline haridus == * 1995 – allohvitseride kursus (Kaitseväe Lahingukool)<ref name="cv" /> * 1996 – nooremohvitseri kursus ([[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) * 1996 – kaaderkoosseisu täiendkursus ([[Kaitseväe Lahingukool]]) * 1998 – kompaniiülemate kursus ([[Army Combat School]]) * 2000 – staabiohvitseride kursus ([[Üksik-Vahipataljon]]) * 2001 – teabeohvitseri kursus (Üksik-Vahipataljon) * 2002 – vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]]) * 2006 – missioonieelne baaskursus ([[Rahuoperatsioonide keskus]]) * 2012 – Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus ([[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]) * 2012 – kõrgema staabiohvitseri kursus (Balti Kaitsekolledž) * 2016 – Reserve Component National Security ([[Ameerika Ühendriigid]]) 2012. aastal kaitses ta Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustes magistritöö "Metsavendade strateegia ja tegevuse analüüs: Rudolf Saaliste poolt organiseeritud metsavennad aastatel 1947–1950".<ref name="EE11">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86417497/koer-kais-metsavendade-eest-poes |autor=Madis Jürgen |aeg=5. juuni 2019 |kasutatud=9. september 2025 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Koer käis metsavendade eest poes}}</ref> == Sõjaväeline karjäär == === Teenistuskäik === {| class="wikitable" |- ! Alates<ref name="cv" /> ! Kuni<ref name="cv" /> ! Teenistus<ref name="cv" /> |- | september 1992 | juuni 1996 | [[Sisekaitseakadeemia]] (tollal [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]) kadett |- | juuli 1996 | veebruar 1998 | [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i rühmaülem |- | veebruar 1998 | juuli 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema abi |- | juuli 1998 | november 1998 | Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | november 1998 | jaanuar 2000 | [[Tartu Üksik-jalaväepataljon]]i operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitser |- | jaanuar 2000 | juuli 2000 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem |- | juuli 2000 | juuli 2001 | Tartu Üksik-jalaväepataljoni staabi ülem |- | august 2002 | august 2003 | [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] taktika õppetooli õppejõud |- | september 2003 | veebruar 2006 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | veebruar 2006 | juuni 2006 | [[Iraagi treeningmissioon]]i ([[OIF II]]) [[staabiohvitser|vanemstaabiohvitser]] |- | juuni 2006 | aprill 2007 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli ülem |- | aprill 2007 | mai 2008 | LT VÕK Tapa väljaõppekeskuse staabiülem, ülema ülesannetes |- | juuni 2008 | juuli 2012 |[[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna]] ülem |- | juuli 2012 | august 2013 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja |- | august 2013 | juuli 2016 | Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem |- | juuli 2016 | detsember 2018 | [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe Peastaabi ülem|ülem]] |- | 5. detsember 2018 | 28. juuni 2024<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120262680/kaitsevae-juhataja-kindral-martin-herem-astub-tagasi Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem astub tagasi], 16. jaanuar 2024</ref> | [[Kaitseväe juhataja]] |} === Kaitseväe juhatajana === 2018. aasta 10. jaanuaril esitas kaitseminister [[Jüri Luik]] valitsusele Heremi kandidatuuri [[Kaitseväe juhataja]] ametikohale, mille valitsus 11. jaanuaril heaks kiitis.<ref name="delhvi" /><ref name="ERR" /> Julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] on pidanud Heremi teeneteks kaitseväe juhatajana kaitseväe sõjaaja struktuuri suurendamist 43 700 inimeseni, vägede lahinguvõime ja tulejõu suurendamist, suurte õppekogunemiste korraldamist ja koostööd liitlastega. Lisaks hindas Tali Heremi oskusi avaliku esinejana, kes suudab keerulistest teemadest arusaadavalt rääkida ja "jätab otsekohese, usaldusväärse ja enesekindla mulje teotahtelisest kindralist, kes teeb, mitte ei otsi lahendusi".<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2024. aasta juunis lahkus Herem omal soovil ennetähtaegselt kaitseväe juhataja ametist. Hiljem on ta oma otsust selgitades öelnud, et lahkumise tingis poliitikute, reservkindralite (sh [[riigikaitsekomisjon]]i liikmete) ja tegevväelaste tahtmatus "teha neid asju, mida oli vaja teha, piisava kiiruse ja mahuga".<ref name="Karnau" /> Selliste näidetena on ta nimetanud vastuseisu ''[[ex officio]]'' antud sõjalise nõuandele osta 1,6 miljardi eest laskemoona, 2023. aastal toimunud õppuse [[Ussisõnad (õppus)|Ussisõnad]] korraldamisele ning [[Diviis (Eesti)|diviisi]] formeerimisele kaitseväes.<ref name="Karnau">{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8201579/endine-kaitsevae-juhataja-ja-kindral-martin-herem-pilt-on-ulitume-eesti-muutub-vahetusrahaks |autor=[[Andrus Karnau]] |aeg=28. veebruar 2025 |pealkiri=Endine Kaitseväe juhataja ja kindral ⟩ Martin Herem: pilt on ülitume. Eesti muutub vahetusrahaks |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref><ref name="PM10">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8294969/intervjuu-martin-herem-oleme-vaga-palju-asju-unustanud |autor=Yuri Larin |aeg=29. juuli 2025 |kasutatud=9. september 2025 |pealkiri=INTERVJUU ⟩ Martin Herem: oleme väga palju asju unustanud |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2025. aasta juulis antud intervjuus ütles ta lisaks, et mõnel juhul hakkasid asjad siiski algsest vastuseisust olenemata arenema, tuues konkreetsemaks näiteks mainitud õppuse ja diviisi loomise.<ref name="PM10" /> == Töökäik kaitsetööstuses ja tegevteenistusjärgne tegevus == Pärast tegevteenistusest lahkumist on Herem töötanud kaitsetööstuses. 2024. aasta augustis sai temast sõjandusrobootikaga tegeleva ettevõtte [[Milrem Robotics]] sõjalise strateegia nõunik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609404601/martin-herem-alustab-tood-milrem-roboticsis |pealkiri=Martin Herem alustab tööd Milrem Roboticsis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. juuli 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Sama aasta septembrist töötab ta kaitsetööstusettevõtte [[Frankenburg Technologies]] strateegilise nõustajana.<ref name="ERR10">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609441238/martin-herem-liitub-kaitsetoostusettevottega-frankenburg-technologies |pealkiri=Martin Herem liitub kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2024 |kasutatud=9. september 2025}}</ref> 2026/2027. akadeemilisel aastal alustab Martin Herem tööd tulevikumõtte professorina [[Tartu Ülikool]]is äsja asutatud tulevikumõtte professuuris. Ametikoht on valdkondadeülene. Esimesel aastal töötab tulevikumõtte professor ülikooli [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]], mis korraldab avalike loengute sarja, mis keskendub vaba maailma püsimisega seotud riskidele, et siduda kaitsevaldkonna kogemus ühiskonna toimepidevuse, kriisivalmiduse ja teadusliku kompetentsiga.<ref>[https://ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-esimeseks-tulevikumotte-professoriks-saab-martin-herem Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem], ut.ee, 15.06.2026</ref> == Eesti kaitseministrina == 4. septembril 2026 teatas ERR, et peaminister [[Kristen Michal]] on teinud Heremile eraviisiliselt ettepaneku hakata [[Hanno Pevkur]]i tagasiastumise järel uueks kaitseministriks. Herem polnud <ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610128588/michal-pakkus-kaitseministri-kohta-heremile |pealkiri=Michal pakkus kaitseministri kohta Heremile |aeg=4. september 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Ametliku ettepaneku tegi Michal 9. septembril, viidates et Heremi kandidatuuri toetab viimase "kogemus ja teadmine, mida on vaja kaitseministeeriumi haldusalas parandada". Peaminister lisas, et Heremi nõue ettepanekuga nõustumiseks oli [[Eesti kaitse-eelarve|kaitse-eelarve]] püsimine viie protsendi peal. Herem kinnitas samal päeval ERR-ile, et võttis ettepaneku, kuid ei plaani Reformierakonnaga liituda.<ref name="ERR1010">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610132791/michal-teeb-heremile-ettepaneku-hakata-kaitseministriks |pealkiri=Michal teeb Heremile ettepaneku hakata kaitseministriks |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120609608/tulevane-kaitseminister-martin-herem-reformierakonnaga-liitumisest-pigem-mitte-kunagi |pealkiri=Tulevane kaitseminister Martin Herem: Palmist ega Salmist kantslerit ei saa |autor=Kristopher Muraveiski |aeg=9. september 2026 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Herem on oma eesmärkideks kaitseministrina pidanud [[Balti kaitsevöönd]]i arendamisega kiiresti edasi liikumist, viidates et tankitõrjekraavi kõrvalt peab see tähendama ka tihedamat koostööd omavalitsuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel. Ka nimetas ta oluliseks niisamuti erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone kaasava laia õhukaitse arendamist, sh erinevate asutuste suhtes kujunevate potentsiaalsete ohtude teadvustamist ja kaitsevahendite üle arvet pidamist. Kolmandaks tõi ta välja Läänemere-ülese liitlaskoostöö ja mereväe arendusprojektid.<ref name="Kiisler">{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab |pealkiri=Martin Herem: olen kindel ainult ühes asjas: homme tõuseb päike idast. Kõik muu... tont seda teab |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=13. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. september 2026 |kasutatud=15. september 2026}}</ref> Heremi kandidatuurile reageeriti ühiskonnas ja avalikkuses erinevalt. <!-- Opositsiooni kuuluva [[SDE]] esimees [[Lauri Läänemets]] kritiseeris Heremi ametisse toomise protsessi, viidates konkreetsemalt Heremi nõudmisel kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamisele, mis toimus "Gruusia stiilis parteilisest huvist lähtuvalt, mida nägime varem Viktor Orbani Ungaris või Poolas" ja olevat demokraatliku õigusriigi kontekstis kohatu.<ref name="ERR1010" /> Hiljem viitas ta lisaks https://www.err.ee/1610131168/kaitseministriks-kaalutav-herem-tekitab-poliitikutes-vastakaid-arvamusi Herem ise keeldus intervjuus Vilja Kiislerile Kuuse väljavahetamise põhjust kommenteerimast ja eitas, et oleks nõudnud Kuuse ametist vabastamine.<ref name="Kiisler" /> https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120610368/indrek-tarand-mis-mottes-erukindral-kel-pole-mingit-rahva-mandaati-poliitikaks-esitab-ultimaatumeid Delfi juhtkiri seevastu viitas, et Herem oleks hea kaitseminister ning pidas teda inimeseks, "kes suudaks kriitilisel ajal kaitsevaldkonda valimisteni jäänud seitsme kuu jooksul võimalikult edukalt vedada". Siiski viidati tema puhul võimalikule huvide konfliktile seoses [[Kusti Salm]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120608717/juhtkiri-herem-oleks-hea-kaitseminister |pealkiri=JUHTKIRI <nowiki>|</nowiki> Herem oleks hea kaitseminister |aeg=6. september 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |kasutatud=15. september 2026}}</ref> https://lp.delfi.ee/artikkel/120610430/vilja-kusib-martin-herem-olen-kindel-ainult-uhes-asjas-homme-touseb-paike-idast-koik-muu-tont-seda-teab --> {{pooleli}} == Auastmed == [[Fail:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307332).jpg|pisi|Martin Herem (paremal), [[Veiko-Vello Palm]] (keskel) ja [[Jüri Ratas]] (vasakul) kohtumas [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga (paremalt teine) Tapal (2017)]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[nooremleitnant]]||17. juuni 1996<ref name="UKxxW" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[leitnant]]||18. veebruar 2000<ref name="a4ZDp" /> |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[kapten]]||14. veebruar 2003<ref name="6CoYo" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[major]]||19. juuni 2006<ref name="og2kO" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[kolonelleitnant]]||5. veebruar 2009<ref name="wOPaf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]||[[kolonel]]||18. veebruar 2013<ref name="NBj4f" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]||[[brigaadikindral]]||15. veebruar 2017<ref name="1xsdf" /> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]||[[kindralmajor]]||14. veebruar 2018<ref name="kindralmajor"/> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]||[[kindralleitnant]]||18. veebruar 2021<ref>{{cite web |last1=Kook |first1=Urmet |title=Kaitseväe juhataja Martin Herem sai kindralleitnandi auastme |url=https://www.err.ee/1608114328/kaitsevae-juhataja-martin-herem-sai-kindralleitnandi-auastme |website=err.ee |publisher=ERR |language=et }}</ref> |- ||[[Pilt:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]]||[[kindral]] ||24. jaanuar 2023<ref>{{cite web |last1=Alas |first1=Brita-Maria |title=President andis Martin Heremile kindrali auastme |url=https://www.postimees.ee/7697788/president-andis-martin-heremile-kindrali-auastme |website=postimees.ee |publisher=Postimees |language=et}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2024<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/55861-martin-herem Kotkaristi I klassi teenetemärk, seerianumber 1209]</ref> |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] || 21. veebruar 2018<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30759-martin-herem Kotkaristi II klassi teenetemärk, seerianumber 1128]</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi I klassi teenetemärk]]|| 17. juuni 2024<ref>[https://pildid.mil.ee/index.php?/category/62758</ref> |- |[[Fail:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence ribbon.svg|106px]] || Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk<ref name="medalid pidulik2" /> || |- |[[Fail:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (kaitsealased teened)<ref name="cv" /> || 16. veebruar 2007 |- ||[[Fail:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest)<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="cv" /> || 21. veebruar 2005 |- ||[[Fail:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe Ohvitseri Kuldrist]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (1 to 3 missions).png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass<ref name="medalid pidulik" /> || |- |[[Fail:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="cv" /> || |- ||[[Fail:EST Ida prefektuuri teenetemärk.png|106px]] || [[Ida prefektuuri teenetemärk]]<ref name="autasud" /> || |- ||[[Fail:Silver Cross of the Rescue Board.png|106px]] || [[Päästeteenistuse Hõberist]]|| 10. veebruar 2011<ref name="paasteteenistus" /> |- ||[[Fail:EST Kaitseliidu Kooli teeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli teeneterist]]<ref name="kolonel Herem" /> || |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 17. detsember 2020<ref name="erok" /> |- |[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 29. november 2019<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]]|| 17. mai 2016<ref name="erok" /> |- ||[[Fail:EST Former Estonian Forest Brothers Association Service Cross III class.png|106px]] || [[Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneterist]]i III klass<ref name="cv" /> || |- |[[Fail:EST Vabaduse Tammepärja aumärk.png|106px]] || [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]|| 2018<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2018 Vabaduse Tammepärja aumärk]</ref> |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] (Läti) || 23. aprill 2023<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54865-martin-herem Läti Vabariigi Viestursi ordeni I klass] Vabariigi Presidendi Kantsele, 1. märts 2024</ref> |- | [[Fail:Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png|106px]] || [[Teenete eest]]<ref>[https://www.postimees.ee/7647221/herem-ja-mihkelson-said-zelenskoilt-teenetemargi] postimees, 13. november 2022</ref> (Ukraina) || 2022 |- | [[File:Legion Honneur Commandeur ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref>[https://www.err.ee/1608401504/herem-palvis-prantsusmaa-auleegioni-ordeni Herem pälvis Prantsusmaa Auleegioni ordeni.] ERR, 12. november 2021</ref> (Prantsusmaa) || 11. november 2021 |- |[[Fail:Bronze Star Medal ribbon.svg|106px]] || [[Pronkstäht]] (Ameerika ühendriigid)<ref name="autasud" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- |[[Fail:Combat Action Badge.svg|106px]] || [[Võitlustegevuse rinnamärk]] (USA)<ref name="kolonel Herem" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži kõrgema staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="autasud" /> |- |[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk.png|106px]] || Sõjakooli keskastme kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="cv" /> |- |[[Fail:EST Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk.png|106px]] || Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk<ref name="kolonel Herem" /> |} |} == Isiklikku == === Perekond === Tema mõlemad vanaisad olid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranid.<ref name="sport" /><ref name="09fLZ" /> Tema isapoolne vanaisa on Vabadusristi kavaler [[Paul Herem]] ja emapoolne vanaisa on samuti Vabadusristi kavaler [[Harri Moora]]. Martin Heremi tädipoeg on poliitik [[Jürgen Ligi]].<ref name="sugulus" /> Tema tädi oli geograaf [[Ann Marksoo]]. Herem on abielus ning tal on poeg ja kaks tütart.<ref name="cv" /> === Hobid === Herem tegeleb [[maratonijooks]]u,<ref name="sport" /> jahipidamise ja [[kodulugu|koduloolise]] [[metsavendlus]]e uurimisega.<ref name="Karnau" /><ref name="EE10">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120343384/intervjuu-martin-herem-venemaa-on-juba-praegu-saavutanud-teatud-mottes-voidu |pealkiri=INTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Martin Herem: Venemaa on juba praegu saavutanud teatud mõttes võidu |autor=[[Kaur Maran]] |aeg=18. detsember 2024 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |kasutatud=9. september 2025}}</ref> Alates 2009. aastast on ta uurinud metsavendluse ajalugu Eestis, kaitstes 2012. aastal Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuses ka selleteemalise magistritöö. Heremi uurimishuvideks on lisaks metsavendade tegevusele olnud nende omavaheline suhtlus.<ref name="EE11" /> Võõrkeeltest valdab ta inglise ja vene keelt. === Iseloomustusi === Kindralleitnant [[Johannes Kert]], Kaitseväe juhataja aastail 1996–2000, on teda iseloomustanud kui väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitseri, kellel on eeskujulik teenistuskäik.<ref name="Etna" /> Samuti hindas ta Heremi initsiatiivi [[lumetorm Monika|lumetormi Monika]] ajal, mil Herem saatis [[Kirde Kaitseringkond|Kirde Kaitseringkonna ülemana]] [[Padaorg|Padaorus]] lumevangi jäänud inimeste abistamiseks Päästeametile toeks viis kaitseväe roomikmasinat [[Hägglunds Bv 206]], kümme veoautot [[Unimog]], viis maasturit, kolm traktorit, kaks puksiirmasinat ja ligi 100 kaitseväelast.<ref name="Etna" /><ref name="padaorgKV" /> Herem ei küsinud selleks täiendavat luba kaitseväe juhatajalt, kelle heakskiiduta ei tohtinud neid sõidukeid kaitseväe territooriumilt välja viia.<ref name="Etna" /> Heremi panust Padaoru sündmuste lahendamisel on hinnatud ka ajakirjanduses.<ref name="100prossa" /> [[Kaitseminister]] [[Jüri Luik]] on Heremit iseloomustades öelnud, et ta on "liidriomadustega ohvitser, kes tunneb läbi ja lõhki mobilisatsioonisüsteemi ning on tõestanud, et suudab arendada reservarmeed".<ref name="100prossa" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="delhvi">{{Netiviide |autor=Aleksander Pihlak |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem?id=80757809 |pealkiri=Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem? |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=11. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="cv">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018|arhiivimisaeg=2019-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331141429/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/Kaitsevae-peastaabi-ylem-Martin-Herem}}</ref> <ref name="kindralmajor">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://www.postimees.ee/4408995/president-ulendas-jargmise-kaitsevae-juhataja-martin-heremi-kindralmajoriks |pealkiri=President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. veebruar 2018 |vaadatud=14. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="z8jXg">[https://web.archive.org/web/20160724092420/http://www.postimees.ee/v2/3774029/kaitsevaegi-sai-uue-juhataja-asetaeitja-ja-peastaabi-uelema "Kaitsevägi sai uue juhataja asetäitja ja peastaabi ülema"] Postimees, 22. juuli 2016</ref> <ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus kinnitas Martin Heremi kaitseväe juhatajaks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/19724/martin-herem |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid - Martin Herem |väljaanne=[[Vabariigi President]]|aeg=5. veebruar 2018 |vaadatud=21. veebruaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik2">{{Netiviide |url=http://pildid.mil.ee/picture.php?/419010/category/58408 |pealkiri=Kaitseväe aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. 16.11.17 |väljaanne=[[Kaitseväe Peastaap]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="medalid pidulik">{{Netiviide |url=http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |pealkiri=Martin Herem ja Raili Herem |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119001214/http://g1.nh.ee/images/pix/1000x654/8RCYP2-m2_g/martin-herem-raili-herem-66310702.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autasud">{{Netiviide |autor=Sander Koit |url=https://www.err.ee/654928/valitsus-kinnitas-martin-heremi-kaitsevae-juhatajaks#lg=1&slide=0 |pealkiri=Martin Herem riigikogu riigikaitsekomisjonis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. jaanuar 2018 |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="paasteteenistus">{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |väljaanne=[[Päästeamet]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119120044/https://www.rescue.ee/dotAsset/f487ac96-2341-497a-b406-d806af8551a0.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolonel Herem">{{Netiviide |url=http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/06/KV%C3%9C%C3%95A-%C3%BClem-kolonel-Martin-Herem.-Foto-Lauri-Rikas.jpg |pealkiri=Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem kolonel Martin Herem. |väljaanne=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] |vaadatud=18. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="erok">{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=21. veebruaril 2018|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}</ref> <ref name="UKxxW">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13013820 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 72 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=1996 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="a4ZDp">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/81755 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 89 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2000 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="6CoYo">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/258358 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 50 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2003 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="og2kO">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 144 |aeg=2006 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="wOPaf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13143337 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 80 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=2009 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="NBj4f">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28 |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=[[Vabariigi President]] |aeg=20. veebruar 2013 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="1xsdf">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017002 |pealkiri=M. Heremile sõjaväelise auastme andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=17. veebruar 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sport">{{Netiviide |url=http://ajakirisport.ee/2017/08/04/brigaadikindral-martin-herem-maratoniradadel/ |pealkiri=Brigaadikindral Martin Herem maratoniradadel |väljaanne=[[Ajakiri SPORT]] |aeg=4. august 2017 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="09fLZ">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/lisalood/miks-see-kuradi-naaber-ei-voiks-normaalne-olla-kaitsevae-uus-juht-pole-suu-peale-kukkunud?id=80757849 |pealkiri="Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla?" – kaitseväe uus juht pole suu peale kukkunud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=12. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="sugulus">{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/enne-lapsed-siis-teaduskarjaar/ |pealkiri=Enne lapsed, siis teaduskarjäär |väljaandja=[[Vooremaa]] |aeg=8. jaanuar 2011 |vaadatud=26. detsembril 2018}}</ref> <ref name="Etna">{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze |url=http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 |pealkiri=Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> <ref name="padaorgKV">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |pealkiri=Kaitsevägi panustas lumetormi võitlusse rohkem kui 200 kaitseväelasega |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=15. jaanuar 2010 |vaadatud=29. novembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130030427/http://www.mil.ee/et/arhiiv/6750/kaitsev%C3%A4gi-panustas-lumetormi-v%C3%B5itlusse-rohkem-kui-200-kaitsev%C3%A4elasega |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="100prossa">{{Netiviide |autor=Madis Vaikmaa |url=https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode |pealkiri=Martin Herem - sada protsenti Eesti toode |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=12. jaanuar 2018 |vaadatud=29. novembril 2018}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * [https://mil.ee/?p=19922 Heremi biograafia] kaitseväe kodulehel * Heliis Nemsitsveridze: [https://epl.delfi.ee/artikkel/84535621/martin-herem-mees-kellest-saab-kaitsevae-uus-etna "Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna"] Eesti Päevaleht, 26. november 2018 * Madis Vaikmaa: [https://arvamus.postimees.ee/4373725/martin-herem-sada-protsenti-eesti-toode "Martin Herem - sada protsenti Eesti toode"] Postimees, 12. jaanuar 2018 * [[Ainar Ruussaar]]: [https://www.err.ee/651803/peastaabi-ulem-paari-paevaga-eestit-okupeerida-pole-voimalik "Peastaabi ülem: paari päevaga Eestit okupeerida pole võimalik"] ERR, 2. jaanuar 2018 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/kahekone/saated/1c0ac1c3-bf29-4fb3-a427-b2e1b18342c2/kahekone-martin-herem "Kahekõne: Martin Herem"] [[ETV]], 25.02.2016 * Aleksander Pihlak: [https://www.delfi.ee/artikkel/80757809/kes-on-kaitsevae-jargmine-juhataja-martin-herem "Kes on kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem?"] Delfi, 11. jaanuar 2018 * [https://www.err.ee/1608956293/herem-riik-kukkus-valijatele-meeldida-puudes-nursipalu-kommunikatsioonis-labi "Herem: riik kukkus valijatele meeldida püüdes Nursipalu kommunikatsioonis läbi"] ERR, 23. aprill 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=detsember 2018 – juuni 2024 |järgnev=[[Andrus Merilo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Veiko-Vello Palm]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aarne Ermus]]|nimi=[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] ülem|aeg=august 2013 – juuli 2016 |järgnev=[[Enno Mõts]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Herem, Martin}} [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] cl44y9pyq1c6b6tc6viv9z5z7wo76sd Tekla Koha 0 448353 7234534 7221485 2026-09-15T14:44:42Z ~2026-49828-66 237620 7234534 wikitext text/x-wiki '''Tekla Koha''' (1938. aastani '''Thekla-Ernestine Koch''', 1941 kuni 1947 '''Tekla Juhvelt''', 1948. aastast '''Tekla Rajala'''; [[25. veebruar]] [[1910]] [[Novgorodi kubermang]], [[Venemaa]] – [[20. märts]] [[1977]] [[Tallinn]]) oli eesti [[pianist]].<ref name="embl" /><ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1130/huvitavat-lugemist |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas. Tekla Koha |vaadatud=2016-11-01 |arhiivimisaeg=2016-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161103215740/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1130/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta lõpetas 1933. aastal [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] [[Peeter Ramul]]i ja [[Theodor Lemba]] klaveriklassi. Aastatel 1933–1941 ja 1944–1945 oli ta [[Riigi Ringhääling]]u [[kontsertmeister]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuulus [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] koosseisu. 1945. aastast oli [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] kontsertmeister.<ref name="embl">Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus, 1990, lk 90–91</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86074 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== * 1946 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] * 1957 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Isiklikku== 1948. aastast oli ta abielus näitleja ja teatritegelase [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajalaga]] (1914–1956). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=374741 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Pianist Tekla Koha (Rajala), 1960] * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=325113 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Pianist Eesti NSV teeneline kunstnik Tekla Koha saadab klaveril RAT "Estonia" soliste Olga Lundi, Paula Padrikut, Elsa Maasikut ja Tiit Kuusikut (1960)] * [http://www.muis.ee/museaalview/2627185 Eesti Muuseumide Veebivärav. Valga muuseumi fotokogu. Tekla Koha ja Lembit Rajala tütar Tiiuga] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/54827 ERR arhiiv. Kontsertmeister. Saade Tekla Koha 70. sünniaastapäevaks (1980)] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-klaveril-saatis-tekla-koha ERR arhiiv. Muusikaline tund: Klaveril saatis Tekla Koha (1985)] * [https://www.e-varamu.ee/item/VNXZMIHCVMYBZHBJRBZA743RBVHK4IF6 Eesti Kunstimuuseumi maalikogu. Felix Randel. Tekla Koha portree (1941)] {{JÄRJESTA:Koha, Tekla}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1977]] nvyrabjqqyopdp07mz6idjfi6u0qjb3 Vainiži 0 449594 7234967 7042806 2026-09-16T09:57:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234967 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Vainsalu|Perekonnanime|Vainsalu (perekonnanimi)}} {{allikad}} {{linn | nimi = Vainiži | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pindala = 0,233 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Läti}} '''Vainiži''' (vanasti ka '''Vainizis''', eestipäraselt ''Vainsalu''{{lisa viide}}) on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]]. Külas asub Vainiži bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/1627 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717152035/https://www.atd.lv/pieturvietas/1627 |url-olek=ei tööta }}</ref> Nüüdisaegse asula alal asus [[Vainiži mõis]] (Wainsel). Muinsuskaitse all on [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži keskaegne linnus]] ja Vainiži linnamägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Vainiži asub [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] kaldal. Küla jääb osaliselt [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37743 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Vainižu muižas pils 2000-10-01.jpg|pisi|tühi|Vainiži mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Umurga vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] b2g3vmov9lfg0047awjgiejs1czjhij Saaremaa poistekoor 0 454948 7234633 6959465 2026-09-15T18:45:50Z ~2026-50207-02 237635 Lisatud koori tegevuse lõpetamine 2018. aastal 7234633 wikitext text/x-wiki '''Saaremaa Poistekoor''' oli [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kuressaare]]s aastatel [[1985]]-2018 tegutsenud [[poistekoor]].<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee">https://web.archive.org/web/20170109223548/http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ (vaadatud 09.01.2017)</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2018-05-26 |pealkiri=Poistekoor lõpetab tegevuse |url=https://saartehaal.postimees.ee/6669069/poistekoor-lopetab-tegevuse |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> 2007 sai koor I kategooria kooriks.<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee"/> Koor andis 2018. aasta mais teada, et lõpetab tegevuse, eelkõige lauljate vähesuse tõttu.<ref name=":1" /> Koori lõi 1985. aastal [[Ludmilla Toon]], hiljem olid dirigentideks [[Tiina Oks]] ja [[Veikko Lehto]].<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ Koori koduleht] *[http://www.rahvakultuur.ee/?t=144&f=9&k=1150 Koorist Rahvakultuuri Keskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti poistekoorid]] [[Kategooria:Kuressaare organisatsioonid]] fiu0ubuz9n41v3x252rjw5ufu6aly5q 7234645 7234633 2026-09-15T19:06:42Z PrunedSamurai 37214 7234645 wikitext text/x-wiki '''Saaremaa Poistekoor''' oli [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kuressaare]]s aastatel [[1985]]-2018 tegutsenud [[poistekoor]].<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee">https://web.archive.org/web/20170109223548/http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ (vaadatud 09.01.2017)</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2018-05-26 |pealkiri=Poistekoor lõpetab tegevuse |url=https://saartehaal.postimees.ee/6669069/poistekoor-lopetab-tegevuse |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> 2007 sai koor I kategooria kooriks.<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee"/> Koor andis 2018. aasta mais teada, et lõpetab tegevuse, eelkõige lauljate vähesuse tõttu.<ref name=":1" /> Koori lõid 1985. aasta 3. oktoobril [[Ludmilla Toon]] ja Raivo Laanemaa, hiljem on dirigentideks olnud [[Veikko Lehto]] (alates 1994), Laine Lehto (alates 1994), Mari Ausmees (alates 1996) ja [[Tiina Oks]].<ref name="saaremaapoistekoor.oesel.ee"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Poistekoor |url=http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ajalugu.php |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120330123437/http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ajalugu.php |arhiivimisaeg=2012-03-30 |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=saaremaapoistekoor.oesel.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://saaremaapoistekoor.oesel.ee/ Koori koduleht] *[http://www.rahvakultuur.ee/?t=144&f=9&k=1150 Koorist Rahvakultuuri Keskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti poistekoorid]] [[Kategooria:Kuressaare organisatsioonid]] b946ektyz28akdj7kzq1858o53ubmbk Vikipeedia:A-klassi artiklid 4 454980 7234717 7216016 2026-09-15T20:43:31Z Taivo 268 +1 7234717 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Acap.svg|33px|right|A-klassi artikli ikoon]] '''A-klassi artiklid''' on need [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] artiklid, mis vastavad [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|A-klassi artiklite kvaliteedinõuetele]]. A-klassi artiklite kandidaadid on välja toodud lehel [[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid]]. Praegu on A-klassi artikliteks valitud '''{{A-klassi artiklite arv}}''' artiklit kõigi {{NUMBEROFARTICLES:R}} artikli hulgast, nii et nende osakaal on {{formatnum:{{#expr: {{A-klassi artiklite arv}} / {{NUMBEROFARTICLES:R}} round 4}}}}. Neid artikleid võib ära tunda artikli paremas ülanurgas asuva hõbedase [[A]]-tähe järgi ([[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=]]). Sellest kõrgem kvaliteedikategooria on [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] ja madalam [[Vikipeedia:B-klassi artiklid|B-klassi artiklid]]. A-klassi artikleid ja häid artikleid võib valida [[Vikipeedia:Nädala artiklid|nädala artikliteks]]. Kui artikkel on valitud Vikipeedia nädala artikliks, siis on selle nime järel vastav(ad) nädal(ad). == A-klassi artiklite loend == *[[1992. aasta Riigikogu valimised]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#42. nädal|2022, 42. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#16. nädal|2025, 16. nädal]]</small>) *[[Abakala]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#4. nädal|2018, 4. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#18. nädal|2020, 18. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#32. nädal|2022, 32. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#21. nädal|2026, 21. nädal]]</small>) *[[Ameerika alligaator]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#13. nädal|2018, 13. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#14. nädal|2020, 14. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#28. nädal|2022, 28. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#29. nädal|2024, 29. nädal]]</small>) *[[Antoine Abel]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#9. nädal|2024, 9. nädal]]</small>) *[[Antonio Vivaldi]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#19. nädal|2020, 19. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#19. nädal|2022, 19. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#24. nädal|2024, 24. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#34. nädal|2026, 34. nädal]]</small>) *[[Āraiši järvelinnus]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#26. nädal|2022, 26. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#27. nädal|2024, 27. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#35. nädal|2026, 35. nädal]]</small>) *[[Árpád]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#39. nädal|2022, 39. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#12. nädal|2025, 12. nädal]]</small>) *[[Bengtskäri tuletorn]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#38. nädal|2022, 38. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#46. nädal|2024, 46. nädal]]</small>) *[[Bolšoi Berjozovõi]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#18. nädal|2024, 18. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#31. nädal|2026, 31. nädal]]</small>) *[[B-R5RB lahing]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#4. nädal|2021, 4. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#31. nädal|2023, 31. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#32. nädal|2025, 32. nädal]]</small>) *[[Briti impeerium]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#15. nädal|2018, 15. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#20. nädal|2020, 20. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#33. nädal|2022, 33. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#28. nädal|2024, 48. nädal]]</small>) *[[Bütsants]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#10. nädal|2018, 10. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#16. nädal|2020, 16. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#25. nädal|2022, 25. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#31. nädal|2024, 31. nädal]]</small>) *[[Canberra]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2017#16. nädal|2017, 16. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#32. nädal|2019, 32. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#43. nädal|2021, 43. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#19. nädal|2026, 19. nädal]]</small>) *[[Corrida]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#12. nädal|2018, 12. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#17. nädal|2020, 17. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#35. nädal|2022, 35. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#39. nädal|2024, 39. nädal]]</small>) *[[Edgar von Wahl]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#15. nädal|2020, 15. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#23. nädal|2022, 23. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#28. nädal|2024, 28. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#32. nädal|2026, 32. nädal]]</small>) *[[Eesti šotlased]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#12. nädal|2020, 12. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#16. nädal|2022, 16. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#19. nädal|2024, 19. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#20. nädal|2026, 20. nädal]]</small>) *[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#12. nädal|2024, 12. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#22. nädal|2026, 22. nädal]]</small>) *[[Esimene Poola jagamine]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#31. nädal|2019, 31. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#9. nädal|2022, 9. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#16. nädal|2024, 16. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#30. nädal|2026, 30. nädal]]</small>) *''[[Gemmatimonas aurantiaca]]'' (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#10. nädal|2021, 10. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#29. nädal|2026, 29. nädal]]</small>) *[[Granti gasell]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#20. nädal|2019, 20. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#44. nädal|2021, 44. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#50. nädal|2023, 50. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#1. nädal|2026, 1. nädal]]</small>) *[[Gustav Mahler]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#23. nädal|2020, 23. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#31. nädal|2022, 31. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#38. nädal|2024, 38. nädal]]</small>) *[[Gustav Naan]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#23. nädal|2021, 23. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#27. nädal|2023, 27. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#30. nädal|2025, 30. nädal]]</small>) *[[Haapsalu raudteejaam]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#47. nädal|2022, 47. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#50. nädal|2024, 50. nädal]]</small>) *[[Hingede öö]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#6. nädal|2021, 6. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#7. nädal|2026, 7. nädal]]</small>) *[[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#42. nädal|2023, 42. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#44. nädal|2025, 44. nädal]]</small>) *[[Joseph Haydn]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#19. nädal|2019, 19. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#33. nädal|2021, 33. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#35. nädal|2023, 35. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#43. nädal|2025, 43. nädal]]</small>) *[[Jupiter]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#3. nädal|2023, 3. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#6. nädal|2025, 6. nädal]]</small>) *[[Kahvripühvel]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#49. nädal|2024, 49. nädal]]</small>) *[[Kanada kuusk]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#24. nädal|2022, 24. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#25. nädal|2024, 25. nädal]]</small>) *[[Keila]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#25. nädal|2018, 25. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#28. nädal|2020, 28. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#43. nädal|2022, 43. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#3. nädal|2025, 3. nädal]]</small>) *[[Kiirjas mänd]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#20. nädal|2022, 20. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#21. nädal|2024, 21. nädal]]</small>) *[[Koorküla Valgjärv]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#7. nädal|2025, 7. nädal]]</small>) *[[Koroonapandeemia Eestis]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#3. nädal|2021, 3. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#8. nädal|2023, 8. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#10. nädal|2025, 10. nädal]]</small>) *[[Kuralased]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#29. nädal|2019, 29. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#2. nädal|2022, 2. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#8. nädal|2024, 8. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#16. nädal|2026, 16. nädal]]</small>) *[[Kõrbesebra]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#8. nädal|2019, 8. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#36. nädal|2021, 36. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#37. nädal|2023, 37. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#41. nädal|2025, 41. nädal]]</small>) *[[Kõrvukrebane]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#18. nädal|2018, 18. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#22. nädal|2020, 22. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#36. nädal|2022, 36. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#37. nädal|2024, 37. nädal]]</small>) *[[Liivlased]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#51. nädal|2020, 51. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#4. nädal|2023, 4. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#11. nädal|2025, 11. nädal]]</small>) *[[Lilly Walther]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#8. nädal|2025, 8. nädal]]</small>) *[[Lohu linnuse piiramine]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2017#11. nädal|2017, 11. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#21. nädal|2019, 21. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#46. nädal|2021, 46. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#52. nädal|2023, 52. nädal]]</small>) *[[Lõõdla järv]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#35. nädal|2025, 35. nädal]]</small>) *[[Maiade tsivilisatsioon]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#26. nädal|2024, 26. nädal]]</small>) *[[Marssal Mannerheimi ratsamonument]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#9. nädal|2020, 9. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#14. nädal|2022, 14. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#15. nädal|2024, 15. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#28. nädal|2026, 28. nädal]]</small>) *[[Minnesota]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#11. nädal|2018, 11. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#32. nädal|2020, 32. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#46. nädal|2022, 46. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#51. nädal|2024, 51. nädal]]</small>) *[[Minose kultuur]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#13. nädal|2022, 13. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#20. nädal|2024, 20. nädal]]</small>) *[[Mägimänd]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#10. nädal|2024, 10. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#13. nädal|2026, 13. nädal]]</small>) *[[Pikkade nugade öö]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#23. nädal|2019, 23. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#45. nädal|2021, 45. nädal]]</small>) *[[Pikkuim-hallhai]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#26. nädal|2018, 26. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#30. nädal|2020, 30. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#32. nädal|2021, 32. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#33. nädal|2024, 33. nädal]]</small>) *[[Pliivalge]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#27. nädal|2020, 27. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#45. nädal|2022, 45. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#47. nädal|2024, 47. nädal]]</small>) *[[Portugal]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#7. nädal|2018, 7. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#24. nädal|2020, 24. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#30. nädal|2022, 30. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#36. nädal|2024, 36. nädal]]</small>) *[[Proliin]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#43. nädal|2024, 43. nädal]]</small>) *[[Proteoom]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#29. nädal|2023, 29. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#31. nädal|2025, 31. nädal]]</small>) *[[Punarind]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#22. nädal|2018, 22. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#26. nädal|2020, 26. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#39. nädal|2022, 39. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#41. nädal|2024, 41. nädal]]</small>) *[[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#25. nädal|2019, 25. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#4. nädal|2022, 4. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#13. nädal|2024, 13. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#14. nädal|2026, 14. nädal]]</small>) *[[Rahvasteliit]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#38. nädal|2021, 38. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#44. nädal|2023, 44. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#47. nädal|2025, 47. nädal]]</small>) *[[Ravimiarendus]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#14. nädal|2025, 14. nädal]]</small>) *[[Ruhnu tuletorn]] *[[Ruhnu ühendamine Eestiga]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#52. nädal|2024, 52. nädal]]</small>) *[[Saaremaa mäss]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#45. nädal|2019, 45. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#17. nädal|2022, 17. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#23. nädal|2024, 23. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#26. nädal|2026, 26. nädal]]</small>) *[[Samburu loodusreservaat]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#6. nädal|2024, 6. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#9. nädal|2026, 9. nädal]]</small>) *[[Schweinfurdi roheline]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#27. nädal|2019, 27. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#41. nädal|2021, 41. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#43. nädal|2023, 43. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#46. nädal|2023, 46. nädal]]</small>) *[[Siberi seedermänd]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#5. nädal|2025, 5. nädal]]</small>) *[[Stanley Kubrick]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#8. nädal|2020, 8. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#12. nädal|2022, 12. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#14. nädal|2024, 14. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#15. nädal|2026, 15. nädal]]</small>) *[[Suur-konnakotkas]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#24. nädal|2019, 24. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#40. nädal|2021, 40. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#46. nädal|2023, 46. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#49. nädal|2025, 49. nädal]]</small>) *[[Suurkudu]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#45. nädal|2024, 45. nädal]]</small>) *[[Taanieli mäng]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#11. nädal|2021, 11. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2026#11. nädal|2026, 11. nädal]]</small>) *[[Tallinna–Narva raudtee]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#34. nädal|2021, 34. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#38. nädal|2023, 38. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#42. nädal|2025, 42. nädal]]</small>) *[[Tallinna piiramine (sügis 1223)]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2017#42. nädal|2017, 42. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#47. nädal|2019, 47. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#29. nädal|2022, 29. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#35. nädal|2024, 35. nädal]]</small>) *[[Tapa raudteejaam]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#47. nädal|2021, 47. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#49. nädal|2023, 49. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#50. nädal|2025, 50. nädal]]</small>) *[[Tarandkalme]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#29. nädal|2020, 29. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#37. nädal|2022, 37. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#4. nädal|2025, 4. nädal]]</small>) *[[Time]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#20. nädal|2018, 20. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#10. nädal|2020, 10. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#18. nädal|2022, 18. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#22. nädal|2024, 22. nädal]]</small>) *[[Torkav kuusk]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#15. nädal|2022, 15. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#17. nädal|2024, 17. nädal]]</small>) *[[Trakų Vokė mõis]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#34. nädal|2022, 34. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#42. nädal|2024, 42. nädal]]</small>) *[[Tulbimaania]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2017#25. nädal|2017, 25. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2019#28. nädal|2019, 28. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#37. nädal|2021, 37. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#47. nädal|2023, 47. nädal]]</small>) *[[Ungari ülestõus (1956)]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#49. nädal|2020, 49. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#12. nädal|2023, 12. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#24. nädal|2025, 24. nädal]]</small>) *[[Uurdekivi]] <small>([[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#15. nädal|2025, 15. nädal]])</small> *[[Villa Tammekann]] <small>([[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#38. nädal|2025, 38. nädal]])</small> *[[Väike prints]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2020#13. nädal|2020, 13. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2022#27. nädal|2022, 27. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2024#32. nädal|2024, 32. nädal]]</small>) *[[Väärisgaasid]] (<small>[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2018#43. nädal|2018, 43. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2021#8. nädal|2021, 8. nädal]], [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2023#11. nädal|2023, 11. nädal]] ja [[Vikipeedia:Nädala artiklid 2025#18. nädal|2025, 18. nädal]]</small>) ==Vaata ka== *[[Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid]] *[[Vikipeedia:Head artiklid]] *[[Vikipeedia:B-klassi artiklid]] [[Kategooria:A-klassi artiklid]] [[Kategooria:Artiklite kvaliteediklassid]] nhargzep87864hcg74ewv1r3a9xienj Trikāta 0 456120 7234937 7047878 2026-09-16T09:19:39Z Kuriuss 38125 7234937 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trikāta | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 2,13 | elanikke = 303 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2961 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Trikāta''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Abuls]]i jõe kaldal, [[Trikāta vald|Trikāta valla]] ja [[Trikāta kihelkond|kihelkonna]] keskus. Külas valmistatakse [[juust]]u, seal asuvad ka kool ja raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-04 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Asulas on Trikāta bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/8021 Autotransporta direcija]</ref> Keskajal asus piirkonnas [[Trikāta ordulinnus]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Teised vaatamisväärsused on [[Trikāta muinaslinnus]], [[Trikāta Jaani kirik|luteri kirik]] ja pastoraat, samuti kohaliku kaitse all olev keskaegne kindlustus Zviedru saliņa.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 11.07 2025</ref> Kolm külas kasvavat pärna ja kolm tamme on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Ajalugu== [[Fail:Trikātas luterāņu baznīca 01.jpg|pisi|[[Trikāta kirik|Trikāta luteri kirik]] jääb külakeskusest lõunasse]] Trikātas asus [[latgalid|latgalite]] muinaslinnus, mis rajati Trikāta järve ja Abulsi jõe kolmekümne meetri kõrgusele kaldapealsele. Tegemist on tõenõoliselt ühe [[Tālava]] tähtsama linnusega ehk siis [[Beverini linnus]]ega. [[Henriku Liivimaa kroonika]] näib selgelt vihjavat Beverini asumisele [[Trikāta (ajalooline piirkond)|Trikātas]] (ladinapäraselt ''Tricatua'') ("''... tungivad [[ugalased]] nüüd äkki lätlaste maale Trikāta piirkonda ... ning, piirates Beverini linnuse sisse ...''"<ref name=HLK91>''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. XII 6, lk 91</ref>; "''... rüüstates Trikātas Thalibaldi ja ümberkaudseid kogukondi, kogunevad nad Beverini linnuse juurde''"<ref>HLK, XV 7, lk 125</ref>; "''... [[Talibald]] Beverinist ...''"<ref>HLK, XII 6, lk 89</ref>; "''... jõudes Trikātasse, võtsid nad kinni Thalibaldi, selle maakonna vanema ...''"<ref>HLK, XVII 2, lk 147</ref>). Samas pole tekstis seda otseselt välja öeldud ja nii on Beverini linnusele pakutud välja ka teisi võimalikke asupaikasid. Hiljem rajati muinaslinnuse kohale [[Trikāta ordulinnus]]. [[1284]]. aastal rajas [[Wilken von Endorp]] Trikātasse esimese kiriku. [[1540]]. aastal võttis ümbruskonna rahvas vastu [[luterlus]]e ja kirikust sai luteri kirik. [[1607]]. aastal ehitati vana kirikuhoone asemele uus.<ref>{{Netiviide |url=http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/baznica-religija |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-01 |arhiivimisaeg=2017-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170614155758/http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/baznica-religija |url-olek=ei tööta }}</ref> Sealset [[kirikumõis]]a on esimest korda mainitud [[1600]]. aastal, ehkki selle maade täpsem plaan pärineb alles 1689. aastast. Selle mõisa maad olid [[Trikāta kihelkond|kihelkonnas]] kõige väiksemad.<ref>{{Netiviide |url=http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/muizas/macitajmuiza |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-01 |arhiivimisaeg=2017-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170614155650/http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/muizas/macitajmuiza |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1622]]. aastal sai piirkonna ja asula omanikuks [[Axel Oxenstjerna]]. Toona jagunes temale kuuluv linnuselään kümneks mõisaks. Neist [[Lipšukalnsi mõis]]a süda jääb tänapäevase Trikāta küla piiridesse. [[1896]]. aastal rajas [[Trikāta mõis]] asulasse meierei, ent [[1910]]. aastal muudeti see hoopis piiritusevabrikuks. Aastatel 1921–1924 kandis [[Biksēja raudteejaam]] Trikāta raudteejaama nime.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, lk 119.</ref> [[1972]]. aastal rajas Valmiera piimakombinaat sinna oma juustutsehhi. [[XX sajand]]i teisel poolel valmis ordulinnuse varemetesse rajatud laululava. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Beverīna piirkond]]a. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 151 (1967) * 183 (1970) * 257 (1979) * 354 (1989) * 334 (2000) <td> * 305 (2007) * 327 (2010) * 316 (2016) * 311 (2021) * 303 (2025) </table> == Pilte == <gallery> Trikāta Castle ruins, 2014-1.jpg|[[Trikāta ordulinnus]]e varemed Trikāta, laululava.jpg|Linnusevaremete vahel asuv laululava Trikāta luteri kirik. 5.jpg|Kiriku lähedal asuv pastoraadihoone Trikāta kultuurimaja.jpg|Trikāta kultuurimaja Trikāta, 2014.jpg|Hoone Trikāta külas Trikāta bussipeatus.jpg|Trikāta bussipeatus Trikāta, sild üle Abulsi jõe.jpg|Sild Abulsi jõel Trikāta 800.jpg|Küla mainimise 800 aastapäeva tähistav mälestuskivi </gallery> ==Tuntud elanikke== *[[Talibald]] – Latgalite vanem *[[Roberts Dambītis]] – Läti sõjaväelane ==Vaata ka== *[[Trikāta (ajalooline piirkond)]] ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Trikāta}} {{Trikāta vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 7bphzcfn7sufi1lk0i3nydkf75ctebb Östen Undén 0 459315 7234918 7159348 2026-09-16T09:02:51Z Taurus404 80079 7234918 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Östen_Undén_-_Sveriges_styresmän.jpg|pisi|Östen Undén]] '''Bo Östen Undén''' ([[25. august]] [[1886]] [[Karlstad]] – [[14. jaanuar]] [[1974]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] jurist, poliitik (sotsiaaldemokraat) ja diplomaat. Östen Undén oli aastatel [[1913]]–[[1937]] [[Uppsala Ülikool]]is õigusteaduse professor. [[1917]]–[[1920]] ja [[1932]]–[[1936]] oli ta Rootsi valitsuses [[portfellita minister]]. 1920. aastal oli ta justiitsminister. Esimest korda oli ta [[Rootsi välisminister]] [[18. oktoober|18. oktoobrist]] [[1924]] kuni [[7. juuni]]ni [[1926]]. Aastatel [[1921]]–1926, [[1928]], [[1930]]–[[1931]], [[1933]]–[[1935]] ja [[1937]]–[[1939]] kuulus Östen Undén Rootsi delegatsiooni [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]]. [[1946]]–[[1961]] oli ta Rootsi esindaja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is.<ref>[http://svjt.se/svjt/1974/246 Notiser. Östen Undén] svjt.se</ref> Teist korda oli Östen Undén Rootsi välisminister [[31. juuli]]st [[1945]] kuni [[19. september|19. septembrini]] [[1962]].<ref>[http://www.rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries. Key ministries] rulers.org</ref> Lühikest aega oli ta [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] kohusetäitja 1946. aasta [[6. oktoober|6. oktoobrist]] kuni [[11. oktoober|11. oktoobrini]].<ref>[http://www.rulers.org/ruls3.html Countries Sp-Sy. Sweden] rulers.org</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Unden, Östen}} [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Rootsi diplomaadid]] [[Kategooria:Rootsi juristid]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli Värmlandi natsiooni auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1974]] [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] mdw8yzfm4j1iggjojs8onegwz489ak6 Vanagi 0 459502 7235013 6931315 2026-09-16T11:53:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235013 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Valmiera valla külast; Lēdurga valla küla kohta vaata artiklit [[Micis]]}} {{linn | nimi = Vanagi | elanikke = 245 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Vanagi''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]], [[Valmiera vald|Valmiera valla]] halduskeskus. Küla asus 60 meetrit üle merepinna. Vanagi asub [[Riia]]st 111 kilomeetri ja piirkonna keskusest [[Burtnieki]]st 26 kilomeetri kaugusel. Selle aladel on Valmieras pagastsi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/9171 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula tekkis [[1870]]. aastal, mil sinna rajati Valmiera valla halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas asub valla kultuurimaja. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. Tänapäeval on küla naaberküla [[Valmiermuiža]]ga kokku kasvanud ja sellega liidetud.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=3018 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Valmiera vald}} [[Kategooria:Endised Läti külad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] 7amzyzmrpeoymv6htdk8r9kfkvnolle Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia 0 464182 7234774 7157629 2026-09-15T21:21:57Z Kuriuss 38125 7234774 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Macedonian_Academy_of_Sciences_and_Arts_(2).JPG |pisi| Akadeemia peahoone [[Skopje]]s]] '''Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia''' ([[makedoonia keel]]es ''Македонска Академија на Науките и Уметностите'') on [[Põhja-Makedoonia]] [[teaduste akadeemia]], riigi tähtsaim teadusasutus. Akadeemia on [[Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA|Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA]] liige. Ta asutati 1967. aastal [[Skopje]]s.<ref name="man"/> Akadeemia esimene esimees (1967–1975) oli kirjanik ja [[lingvist]] [[Blaže Koneski]]. Akadeemia organisatsiooniline struktuur koosneb viiest osakonnast, viiest uurimiskeskusest, kahest tehnilisest üksusest, akadeemia sekretariaadist ja presiidiumist. ==Akadeemia liikmeskond== Akadeemia liikmeskonda kuulub 40 tegevliiget, 5 korrespondentliiget, 67 välisliiget ja 3 auliiget. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel kuude osakonda: *[[Lingvistika]] ja kirjandusteadus *[[Sotsiaalteadused]] *[[Loodusteadused]], matemaatika ja [[biotehnoloogia]] *[[Tehnikateadused]] *Kunstid ====Tegevliikmeid läbi aegade==== [[Pilt: Ferid_Murad.jpg |pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Ferid Murad]], [[Nobeli auhind füsioloogias või meditsiinis|Nobeli auhinna laureaat]]]] [[Pilt: Kenzo Tange 1981.jpg|pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Kenzō Tange]], [[Pritzkeri auhind|Pritzkeri auhinna]] laureaat]] *[[Vera Bitrakova-Grozdanova]], [[arheoloog]] *[[Cvetan Grozdanov]], [[kunstiajaloolane]], akadeemia president 2004–2008 *[[Saško Kedev]], poliitik ja arstiteadlane (korrespondentliige) *[[Vasko Taškovski]], [[maalikunstnik]] ====Välisliikmeid läbi aegade==== *[[Victor Friedman]], USA [[lingvist]], [[Balkani riigid|Balkani maade]] keelte eriteadlane *[[Witold Hensel]], poola [[arheoloog]] *[[Kersti Hermansson]], rootsi keemik *[[Ekmeleddin İhsanoğlu]], Türgi poliitik ja [[diplomaat]] *[[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja [[sotsioloog]] *[[Rexhep Meidani]], Albaania füüsik ja poliitik *[[Ferid Murad]], [[albaanlased|albaania]] päritolu [[USA]] [[farmakoloog]], nobelist *[[İlber Ortaylı]], türgi ajaloolane *[[Jevgeni Primakov]], Venemaa poliitik ja [[arabist]] *[[Philippe Roberts-Jones]], Belgia [[kunstiajaloolane]] *[[Gorazd Rosoklija]], makedoonia ja USA [[neuroloog]] *[[Alfred Roth]], Šveitsi arhitekt *[[Paskal Sotirovski]], makedoonia päritolu Prantsuse astrofüüsik *[[Boris P. Stoicheff]], makedoonia päritolu Kanada füüsik, [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liige *[[ Kenzō Tange]], jaapani arhitekt *[[Kiro Urdin]], makedoonia päritolu kunstnik ja filmilooja *[[Vladimir Veličković]], serbia päritolu Prantsuse maalikunstnik *[[James R. Wiseman]], USA [[arheoloog]], [[Egeuse kultuur]]i eriteadlane ====Auliikmeid läbi aegade==== *[[Georgi Konstantinovski]], makedoonia arhitekt *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgiateadlane, [[Ukraina TA]] president 1962–2020 *[[Josip Broz Tito]], [[Jugoslaavia]] president ==Akadeemia peahoone== <gallery mode="packed"> File:Голема сала МАНУ.JPG|Suur konverentsisaal File:Парк на скулптурите во МАНУ.JPG|Skulptuuriaed File:Читална во МАНУ.JPG|Raamatukogu lugemissaal File:Збирка на рудите од Македонија во МАНУ.JPG|Mineraalide väljapanek File:Центар за генетско инженерство и биотехнологија во МАНУ (1).JPG|Biotehnoloogia labor </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="man">[http://manu.edu.mk/home-2/%D0%BE%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%9A%D0%B5/ Основање на МАНУ]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. manu.edu.mk</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category: Macedonian Academy of Sciences and Arts}} *[http://manu.edu.mk/ МАКЕДОНСКА АКАДЕМИЈА НА НАУКИТЕ И УМЕТНОСТИТЕ]. manu.edu.mk *[http://manu.edu.mk/%D1%87%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8/ Akadeemia liikmed]. manu.edu.mk *[http://manu.edu.mk/clenovi-nadvor/ Akadeemia välisliikmed]. manu.edu.mk [[Kategooria:Teaduste akadeemiad]] [[Kategooria:Põhja-Makedoonia kultuur]] 3smus0osyf5bl6hnnvn1vn9fs2o0s53 Mall:Madridi Reali mängijad 10 464418 7234934 6394375 2026-09-16T09:17:50Z Raamaturott 56450 7234934 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = Madridi Reali mängijad | bg =white | fg = black | bordercolor = #543C94 | koondise link = Madridi Real | päis = Madridi Reali mängijad | võistluselink = La Liga | võistlus = La Liga | p1 = [[Thibaut Courtois|Courtois]] |p2=[[Raúl Asencio|Asencio]] |p3=[[Éder Militão|Militão]] |p4=[[Dean Huijsen|Huijsen]] |p5=[[Jude Bellingham|Bellingham]] |p6=[[Eduardo Camavinga|Camavinga]] |p7=[[Vinícius Júnior|Vinícius Jr.]] |p8=[[Federico Valverde|Valverde]]&nbsp;([[kapten (jalgpall)|c]]) |p9=[[Endrick]] |p10=[[Kylian Mbappé|Mbappé]] |p11=[[Rodrygo]] |p12=[[Trent Alexander-Arnold|Alexander-Arnold]] |p13=[[Andri Lunin|Lunin]] |p14=[[Aurélien Tchouaméni|Tchouaméni]] |p15=[[Arda Güler|Güler]] |p16=[[Ibrahima Konaté|Konaté]] |p17=[[Marc Cucurella|Cucurella]] |p18=[[Álvaro Carreras|Carreras]] |p19=[[Carlos Espí|Espí]] |p20=[[Bernardo Silva|Silva]] |p21=[[Brahim Díaz|Brahim]] |p22=[[Antonio Rüdiger|Rüdiger]] |p23=[[Ferland Mendy|Mendy]] |p24=[[Denzel Dumfries|Dumfries]] |p25=[[Yan Diomande|Diomande]] |p27=[[Thiago Pitarch|Pitarch]] |treener=[[José Mourinho|Mourinho]] }}<noinclude>[[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]]</noinclude> liisu8xanc8j2z7mzmximja1fiauo3g Mustvee Betaania kogudus 0 468800 7234541 6134646 2026-09-15T15:36:29Z ~2026-49919-98 237623 /* */ 7234541 wikitext text/x-wiki '''Mustvee Betaania kogudus''' on [[baptism|baptistlik]] [[kogudus]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee]]s. Kogudus kasutab [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja]]. Kogudus asutati [[1921]].<ref name="mustveekogudus.ee">https://mustveekogudus.ee/ajalugu-2 (vaadatud 15.09.2026)</ref> Koguduse pastor on aastast 2024 Karl-Emil Kase<ref name="mustveekogudus.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mustveekogudus.ee/ Koguduse koduleht] *[https://www.google.com/maps/place/EEKB+Koguduste+Liidu+Mustvee+Betaania+Kogudus,+T%C3%A4he+5,+Mustvee,+49603+J%C3%B5geva+maakond/@58.8484732,26.9440199,17z/data=!4m2!3m1!1s0x4694be0bc400ddeb:0xd9d3ba76f6469555 Mustvee Betaania Kogudus kaardil] [[Kategooria:Eesti baptistikogudused]] [[Kategooria:Mustvee]] 75j39le7d9opevdwb790yzcykxv179h Romainiai 0 470439 7234748 5435796 2026-09-15T21:01:38Z Kuriuss 38125 7234748 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Romainiai | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = leedu | Romainiai | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | laius = 54/56 | pikkus = 23/49 | asendikaart = Leedu }} '''Romainiai''' ([[poola keel]]es ''Romajnie'') on [[Kaunas]]e linnaosa, mis asub linna loodeosas [[Šilainiai vald|Šilainiai valla]] territooriumil. Linnaosa piiravad idast ja läänest metsad, seal asuvad sanatoorium ja tuberkuloosidispanser, sinna jääb ka kaks kalmistut. Lõunaosas ulatub Romainiai [[Via Baltica]]ni. ==Ajalugu== Romainiai linnaosa asub [[Romainiai küla]] Kaunasega liidetud aladel. Küla ise on iidne ja seda mainitakse juba ristisõdijate kroonikates. Aastal [[1295]] põletas [[Ragnit]]i [[komtuur]] maha sealse küla pühapaiga. Pühapaik ise oli tõenäoliselt tähtis paganlik pühamu, millest annab tunnistust see, et sealses metsapargis on tänini säilinud hiiepaik. Aastal [[1336]] püstitasid ristisõdijad Romainiai alla saarele Marienburgi kindluse, veidi maad allavoolu [[Veliuona]] lähistele aga selle toetuseks Bajenburgi kindluse. Romainiai jäi ka hilisematel aastatel ristisõdijate teele. [[XVI sajand]]il ehitati vanimad [[Romainiai mõis]]a hooned. [[XIX sajand]]il hakati selle Draugijai karjamõisas põetama tuberkuloosihaigeid, aga aastal [[1937]] ehitas Kaunase linn selle kohale tuberkuloosidispansri. Aastail 1913–1915 ehitati linnaosa aladele [[Kaunase kindlus]]e [[Romainiai fort]]. Aastal 1946 liideti Romainiai küla lõunapoolsem osa Kaunase linnaga. Küla põhjapoolsem osa (sealhulgas ka mõisa hooned) jääb [[Kaunase rajoon]]i. Sealsesse metsa rajati [[Romainiai kalmistud]]. Vanemale kalmistule hakati matma aastal 1966, uuemale aga neli aastat hiljem. Aastal 1995 püstitati Romainiaisse kabel, mis kuulub [[Raudondvaris]]e [[kihelkond]]a. <ref>[http://kaunoarkivyskupija.lt/raudondvaris/ Raudondvario Šv. Kūdikėlio Jėzaus Teresės parapija]</ref> ==Asumid== Romainiai aladele jääb Aukštutiniai Kaniūkai asum, mis asub samanimelise küla kohal. Kuigi küla ise liideti linnaga juba [[XX sajand]]i alguses,<ref>Aukštutiniai Kaniūkai. Tarybų Lietuvos enciklopedija, T. 1 (A-Grūdas). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1985. 139 lk.</ref> algas aktiivsem ehitustegevus seal siiski aastal 1990. Teine Romainiai asum on Vijūkai. Vijūkai asub [[Vijūkai küla]] Kaunasega liidetud osas. <gallery> Vijūkai_Kaune,_Liucijanavos_g.JPG|Vijūkai Romainiai,_tub._ligoninė.JPG|Tuberkuloosidispanser Romainiai,_koplyčia.JPG|Romainiai kabel </gallery> == Viited == {{viited}} {{commonskat|Romainiai}} [[Kategooria:Kaunas]] jt1lus5cr5zqvzbu7w08om7wuf16bbb Erkki Keldo 0 477445 7234528 7195749 2026-09-15T14:29:49Z ~2026-49865-53 237617 7234528 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Erkki Keldo | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildiallkiri = Erkki Keldo 2021. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | ametiajaalgus = 23. juuli 2024 | ametiajalõpp = 16. september 2026 | eelmine = [[Tiit Riisalo]] | järgmine = [[Liina Vahtras]] | amet2 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 10. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 22. juuli 2024 | eelmine2 = | järgmine2 = [[Mart Võrklaev]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp3 = 5. aprill 2023 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | ametiajaalgus4 = 7. november 2018 | ametiajalõpp4 = 4. mai 2022 | eelmine4 = [[Kert Valdaru]] | järgmine4 = [[Timo Suslov]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|7}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] <br/> (riigiteadused, 2013) <br/> [[Tallinna Tehnikaülikool]] <br/> (majandusteadus, 2014-) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Erkki Keldo''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1990]] [[Jõgeva]]l) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna liige. Ta on alates 23. juulist 2024 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]]. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Erkki Keldo on pärit [[Jõgeva maakond|Jõgevamaalt]] [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallast]] ja on lõpetanud [[Lustivere Põhikool]]i. Ta on lõpetanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]i{{millal}}, kus õppis matemaatika eriklassis. 2013. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste erialal.<ref name=":0">[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/majandus-ja-toostusminister-erkki-keldo Erkki Keldo] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Seejärel on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]] juhtimise eriala magistriõppes.<ref name=":1">[https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/jogeva-ja-tartumaa/kandidaat/erkki-keldo/ Erkki Keldo] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> == Poliitiline tegevus == Erkki Keldo on alates 3. jaanuarist 2012 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=erkki+keldo Erkki Keldo] Erakonnad. E-äriregister.</ref> ja on olnud ajavahemikul 2013–2022 [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallavolikogu]] liige, aastatel 2017–2021 aseesimees.<ref name=":0" /> Juhtis muu hulgas revisjoni- ja kultuurikomisjoni.<ref name=":1" /> Peale selle on Keldo olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] Põltsamaa piirkonna juhatuse liige ja aastatel 2016–2019 [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] esimees.<ref>[https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ Koosseisud.] Reforminoorte veebisait.</ref><ref name=":2">[https://www.err.ee/874633/erkki-keldo-peasekretariks-kutsus-mind-kaja-kallas Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo: peasekretäriks kutsus mind Kaja Kallas.] ERR, 5. november 2018.</ref> 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta juunini teenis Keldo [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]], kus omandas [[Nooremseersant|nooremseersandi]] auastme ja vanemparameediku kutse.<ref name=":2" /> Aastatel 2014–2018 oli ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] kampaanianõunik ja piirkondade arendusdivisjoni nõunik, fraktsiooni nõunik, 2018. aastal ka erakonna aseesimehe nõunik.<ref name=":0" /> Alates 7. novembrist 2018 kuni 4. maini 2022 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär.<ref>[https://www.err.ee/875207/erkki-keldo-nimetati-reformierakonna-peasekretari-ametisse Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo nimetati Reformierakonna peasekretäri ametisse.] ERR, 7. november 2018.</ref> == Riigikogu liige == [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kuid ei osutunud valituks. Ta pääses [[XIV Riigikogu|XIV Riigikokku]] [[Urmas Paet|Urmas Paeti]] asendusliikmena.<ref>[https://web.archive.org/web/20200927203452/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-m%C3%A4%C3%A4ras-riigikogu-asendusliikmed Vabariigi Valimiskomisjon määras Riigikogu asendusliikmed], valimised.ee</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kogus 1445 häält ja osutus valituks. Ta oli [[XV Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsiooni esimees.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120230713/video-erkki-keldo-obstruktsioonist-see-pole-demokraatia-kui-vahemus-utleb-millist-poliitikat-tehakse-voi-kes-on-peaminister Voomets, Eliisabet. Video | Erkki Keldo obstruktsioonist: see pole demokraatia, kui vähemus ütleb, millist poliitikat tehakse või kes on peaminister.] Delfi, 11. september 2023.</ref> Kui Erkki Keldost sai 23. juulil 2024 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] [[Kristen Michali valitsus]]es, läks tema asendusliikmena [[Riigikogu|Riigikokku]] endine [[Eesti rahandusminister]] [[Mart Võrklaev]]. Reformierakonna fraktsiooni esimeheks sai Erkki Keldo asemel endine [[Riigikogu sotsiaalkomisjon|Riigikogu sotsiaalkomisjoni]] esimees [[Õnne Pillak]].<ref>[https://www.err.ee/1609404646/selgusid-riigikogu-fraktsioonide-asendusliikmed Lumi, Lennart Joosep. Selgusid riigikogu fraktsioonide asendusliikmed.] ERR, 23. juuli 2024.</ref> ==Tunnustus== * 2026 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/58649-erkki-keldo Välisriigi antud teenetemärk]</ref> == Isiklikku == Vabal ajal mängib Keldo jalgpalli ja võrkpalli. Ta on mitmekordne Jõgevamaa meister pallimängualadel.{{lisa viide}} Lisaks huvitub mälumängust.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Keldo, Erkki}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Riisalo]] (majandus- ja infotehnoloogiaminister)| nimi=[[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | aeg= alates 2024 | järgnev=— }} {{lõpp}} cn2o4i8dm4okbpi7kx1i7suztaxyk1u 7234601 7234528 2026-09-15T17:57:33Z Juhan242 213253 /* */ 7234601 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Erkki Keldo | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildiallkiri = Erkki Keldo 2021. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | ametiajaalgus = 23. juuli 2024 | ametiajalõpp = 16. september 2026 | eelmine = [[Tiit Riisalo]] | järgmine = [[Liina Vahtras]] | amet2 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 10. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 22. juuli 2024 | eelmine2 = | järgmine2 = [[Mart Võrklaev]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp3 = 5. aprill 2023 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | ametiajaalgus4 = 7. november 2018 | ametiajalõpp4 = 4. mai 2022 | eelmine4 = [[Kert Valdaru]] | järgmine4 = [[Timo Suslov]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|7}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] <br/> (riigiteadused, 2013) <br/> [[Tallinna Tehnikaülikool]] <br/> (majandusteadus, 2014-) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Erkki Keldo''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1990]] [[Jõgeva]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], Eesti Reformierakonna liige. Ta oli alates 23. juulist 2024 kuni 16. septembrini 2026 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]]. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Erkki Keldo on pärit [[Jõgeva maakond|Jõgevamaalt]] [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallast]] ja on lõpetanud [[Lustivere Põhikool]]i. Ta on lõpetanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]i{{millal}}, kus õppis matemaatika eriklassis. 2013. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste erialal.<ref name=":0">[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/majandus-ja-toostusminister-erkki-keldo Erkki Keldo] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Seejärel on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]] juhtimise eriala magistriõppes.<ref name=":1">[https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/jogeva-ja-tartumaa/kandidaat/erkki-keldo/ Erkki Keldo] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> == Poliitiline tegevus == Erkki Keldo on alates 3. jaanuarist 2012 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=erkki+keldo Erkki Keldo] Erakonnad. E-äriregister.</ref> ja on olnud ajavahemikul 2013–2022 [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallavolikogu]] liige, aastatel 2017–2021 aseesimees.<ref name=":0" /> Juhtis muu hulgas revisjoni- ja kultuurikomisjoni.<ref name=":1" /> Peale selle on Keldo olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] Põltsamaa piirkonna juhatuse liige ja aastatel 2016–2019 [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] esimees.<ref>[https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ Koosseisud.] Reforminoorte veebisait.</ref><ref name=":2">[https://www.err.ee/874633/erkki-keldo-peasekretariks-kutsus-mind-kaja-kallas Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo: peasekretäriks kutsus mind Kaja Kallas.] ERR, 5. november 2018.</ref> 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta juunini teenis Keldo [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]], kus omandas [[Nooremseersant|nooremseersandi]] auastme ja vanemparameediku kutse.<ref name=":2" /> Aastatel 2014–2018 oli ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] kampaanianõunik ja piirkondade arendusdivisjoni nõunik, fraktsiooni nõunik, 2018. aastal ka erakonna aseesimehe nõunik.<ref name=":0" /> Alates 7. novembrist 2018 kuni 4. maini 2022 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär.<ref>[https://www.err.ee/875207/erkki-keldo-nimetati-reformierakonna-peasekretari-ametisse Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo nimetati Reformierakonna peasekretäri ametisse.] ERR, 7. november 2018.</ref> == Riigikogu liige == [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kuid ei osutunud valituks. Ta pääses [[XIV Riigikogu|XIV Riigikokku]] [[Urmas Paet|Urmas Paeti]] asendusliikmena.<ref>[https://web.archive.org/web/20200927203452/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-m%C3%A4%C3%A4ras-riigikogu-asendusliikmed Vabariigi Valimiskomisjon määras Riigikogu asendusliikmed], valimised.ee</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kogus 1445 häält ja osutus valituks. Ta oli [[XV Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsiooni esimees.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120230713/video-erkki-keldo-obstruktsioonist-see-pole-demokraatia-kui-vahemus-utleb-millist-poliitikat-tehakse-voi-kes-on-peaminister Voomets, Eliisabet. Video | Erkki Keldo obstruktsioonist: see pole demokraatia, kui vähemus ütleb, millist poliitikat tehakse või kes on peaminister.] Delfi, 11. september 2023.</ref> Kui Erkki Keldost sai 23. juulil 2024 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] [[Kristen Michali valitsus]]es, läks tema asendusliikmena [[Riigikogu|Riigikokku]] endine [[Eesti rahandusminister]] [[Mart Võrklaev]]. Reformierakonna fraktsiooni esimeheks sai Erkki Keldo asemel endine [[Riigikogu sotsiaalkomisjon|Riigikogu sotsiaalkomisjoni]] esimees [[Õnne Pillak]].<ref>[https://www.err.ee/1609404646/selgusid-riigikogu-fraktsioonide-asendusliikmed Lumi, Lennart Joosep. Selgusid riigikogu fraktsioonide asendusliikmed.] ERR, 23. juuli 2024.</ref> ==Tunnustus== * 2026 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/58649-erkki-keldo Välisriigi antud teenetemärk]</ref> == Isiklikku == Vabal ajal mängib Keldo jalgpalli ja võrkpalli. Ta on mitmekordne Jõgevamaa meister pallimängualadel.{{lisa viide}} Lisaks huvitub mälumängust.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Keldo, Erkki}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Riisalo]] (majandus- ja infotehnoloogiaminister)| nimi=[[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | aeg= alates 2024 | järgnev=— }} {{lõpp}} 85mu64zaya1uz4kedki7b5sxnnxfgwg 7234842 7234601 2026-09-16T03:42:53Z ~2026-49945-74 237662 7234842 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Erkki Keldo | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildiallkiri = Erkki Keldo 2021. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Andres Sutt]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | ametiajaalgus2 = 23. juuli 2024 | ametiajalõpp2 = 16. september 2026 | eelmine2 = [[Tiit Riisalo]] | järgmine2 = [[Liina Vahtras]] | amet3 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 10. aprill 2023 | ametiajalõpp3 = 22. juuli 2024 | eelmine3 = | järgmine3 = [[Mart Võrklaev]] | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp4 = 5. aprill 2023 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | ametiajaalgus5 = 7. november 2018 | ametiajalõpp5 = 4. mai 2022 | eelmine5 = [[Kert Valdaru]] | järgmine5 = [[Timo Suslov]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|7}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] <br/> (riigiteadused, 2013) <br/> [[Tallinna Tehnikaülikool]] <br/> (majandusteadus, 2014-) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Erkki Keldo''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1990]] [[Jõgeva]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], Eesti Reformierakonna liige. Ta oli alates 23. juulist 2024 kuni 16. septembrini 2026 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]]. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Erkki Keldo on pärit [[Jõgeva maakond|Jõgevamaalt]] [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallast]] ja on lõpetanud [[Lustivere Põhikool]]i. Ta on lõpetanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]i{{millal}}, kus õppis matemaatika eriklassis. 2013. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste erialal.<ref name=":0">[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/majandus-ja-toostusminister-erkki-keldo Erkki Keldo] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Seejärel on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]] juhtimise eriala magistriõppes.<ref name=":1">[https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/jogeva-ja-tartumaa/kandidaat/erkki-keldo/ Erkki Keldo] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> == Poliitiline tegevus == Erkki Keldo on alates 3. jaanuarist 2012 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=erkki+keldo Erkki Keldo] Erakonnad. E-äriregister.</ref> ja on olnud ajavahemikul 2013–2022 [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallavolikogu]] liige, aastatel 2017–2021 aseesimees.<ref name=":0" /> Juhtis muu hulgas revisjoni- ja kultuurikomisjoni.<ref name=":1" /> Peale selle on Keldo olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] Põltsamaa piirkonna juhatuse liige ja aastatel 2016–2019 [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] esimees.<ref>[https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ Koosseisud.] Reforminoorte veebisait.</ref><ref name=":2">[https://www.err.ee/874633/erkki-keldo-peasekretariks-kutsus-mind-kaja-kallas Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo: peasekretäriks kutsus mind Kaja Kallas.] ERR, 5. november 2018.</ref> 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta juunini teenis Keldo [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]], kus omandas [[Nooremseersant|nooremseersandi]] auastme ja vanemparameediku kutse.<ref name=":2" /> Aastatel 2014–2018 oli ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] kampaanianõunik ja piirkondade arendusdivisjoni nõunik, fraktsiooni nõunik, 2018. aastal ka erakonna aseesimehe nõunik.<ref name=":0" /> Alates 7. novembrist 2018 kuni 4. maini 2022 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär.<ref>[https://www.err.ee/875207/erkki-keldo-nimetati-reformierakonna-peasekretari-ametisse Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo nimetati Reformierakonna peasekretäri ametisse.] ERR, 7. november 2018.</ref> == Riigikogu liige == [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kuid ei osutunud valituks. Ta pääses [[XIV Riigikogu|XIV Riigikokku]] [[Urmas Paet|Urmas Paeti]] asendusliikmena.<ref>[https://web.archive.org/web/20200927203452/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-m%C3%A4%C3%A4ras-riigikogu-asendusliikmed Vabariigi Valimiskomisjon määras Riigikogu asendusliikmed], valimised.ee</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kogus 1445 häält ja osutus valituks. Ta oli [[XV Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsiooni esimees.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120230713/video-erkki-keldo-obstruktsioonist-see-pole-demokraatia-kui-vahemus-utleb-millist-poliitikat-tehakse-voi-kes-on-peaminister Voomets, Eliisabet. Video | Erkki Keldo obstruktsioonist: see pole demokraatia, kui vähemus ütleb, millist poliitikat tehakse või kes on peaminister.] Delfi, 11. september 2023.</ref> Kui Erkki Keldost sai 23. juulil 2024 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] [[Kristen Michali valitsus]]es, läks tema asendusliikmena [[Riigikogu|Riigikokku]] endine [[Eesti rahandusminister]] [[Mart Võrklaev]]. Reformierakonna fraktsiooni esimeheks sai Erkki Keldo asemel endine [[Riigikogu sotsiaalkomisjon|Riigikogu sotsiaalkomisjoni]] esimees [[Õnne Pillak]].<ref>[https://www.err.ee/1609404646/selgusid-riigikogu-fraktsioonide-asendusliikmed Lumi, Lennart Joosep. Selgusid riigikogu fraktsioonide asendusliikmed.] ERR, 23. juuli 2024.</ref> ==Tunnustus== * 2026 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/58649-erkki-keldo Välisriigi antud teenetemärk]</ref> == Isiklikku == Vabal ajal mängib Keldo jalgpalli ja võrkpalli. Ta on mitmekordne Jõgevamaa meister pallimängualadel.{{lisa viide}} Lisaks huvitub mälumängust.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Keldo, Erkki}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Riisalo]] (majandus- ja infotehnoloogiaminister)| nimi=[[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | aeg= alates 2024 | järgnev=— }} {{lõpp}} 5g2fkuegtgd447noosaxl1wwk6ydcja Kose Spordimaja 0 482944 7234544 5645701 2026-09-15T15:43:51Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin infot 7234544 wikitext text/x-wiki '''Kose Spordimaja''' on spordiehitis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] alevikus aadressil Ujula 7.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt |url=https://spordimaja.ee/kontakt1/ |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Kose Spordimaja |keel=et}}</ref> Spordimaja valmis 1993. aastal, ning ehitati algselt [[Kose Põllumajanduskool|Kose Põllumajanduskooli]] jaoks.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Kose Spordimaja on liikumises |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20201201.2.10.2&srpos=2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimaja renoveeriti 2011.<ref name="Spordiregister">{{Spordiregister|eh|167}} (vaadatud 02.11.2017)</ref> 2021. aasta jaanuaris algas hoone renoveerimine, mille käigus uuendati hoone välisfassaadi, riietus ja pesuruume, vastuvõtuala, koridore, saali ning tehnosüsteeme. Loodi matisaal akrobaatika ja muu sarnasega tegelemiseks.<ref name=":1" /> Pärast renoveerimisi taasavati sporimaja 2021. aasta detsembris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. jaanuar 2022 |pealkiri=Kose vastne spordimaja on avatud |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20220101.2.8.2&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimajas on [[võimla]], [[spordihall]], spordisaal ja [[Kose ujula|siseujula]].<ref name="Spordiregister" /> ==Vaata ka == * [[Kose ujula]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://spordimaja.ee/ Spordimaja koduleht] *{{Spordiregister|eh|167}} [[Kategooria:Eesti spordiehitised]] [[Kategooria:Kose]] [[Kategooria:Eesti spordihallid]] c7df0z6x9v21uir355ozrzrndl6f2yv 7234547 7234544 2026-09-15T15:59:52Z Funktsionalism-modernism 231916 7234547 wikitext text/x-wiki '''Kose Spordimaja''' on spordiehitis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] alevikus aadressil Ujula 7.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt |url=https://spordimaja.ee/kontakt1/ |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Kose Spordimaja |keel=et}}</ref> Spordimaja valmis 1993. aastal, ning ehitati algselt [[Kose Põllumajanduskool|Kose Põllumajanduskooli]] jaoks.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Kose Spordimaja on liikumises |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20201201.2.10.2&srpos=2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimaja renoveeriti 2011.<ref name="Spordiregister">{{Spordiregister|eh|167}} (vaadatud 02.11.2017)</ref> 2021. aasta jaanuaris algas hoone renoveerimine, mille käigus uuendati hoone välisfassaadi, riietus ja pesuruume, vastuvõtuala, koridore, saali ning tehnosüsteeme. Loodi matisaal akrobaatika ja muu sarnasega tegelemiseks.<ref name=":1" /> Pärast renoveerimisi taasavati sporimaja 2021. aasta detsembris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. jaanuar 2022 |pealkiri=Kose vastne spordimaja on avatud |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20220101.2.8.2&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimajas on [[võimla]], [[spordihall]], spordisaal ja [[siseujula]].<ref name="Spordiregister" /> ==Vaata ka == * [[Kose ujula]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://spordimaja.ee/ Spordimaja koduleht] *{{Spordiregister|eh|167}} [[Kategooria:Eesti spordiehitised]] [[Kategooria:Kose]] [[Kategooria:Eesti spordihallid]] admidaybmip5zjvjrge1q9pvm783dwi 7234550 7234547 2026-09-15T16:09:12Z Funktsionalism-modernism 231916 7234550 wikitext text/x-wiki '''Kose Spordimaja''' on spordiehitis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] alevikus aadressil Ujula 7.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt |url=https://spordimaja.ee/kontakt1/ |vaadatud=2026-09-15 |väljaanne=Kose Spordimaja |keel=et}}</ref> Spordimaja valmis 1993. aastal ning ehitati algselt [[Kose Põllumajanduskool|Kose Põllumajanduskooli]] jaoks.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Kose Spordimaja on liikumises |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20201201.2.10.2&srpos=2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimaja renoveeriti 2011.<ref name="Spordiregister">{{Spordiregister|eh|167}} (vaadatud 02.11.2017)</ref> 2021. aasta jaanuaris algas hoone renoveerimine, mille käigus uuendati hoone välisfassaadi, riietus- ja pesuruume, vastuvõtuala, koridore, saali ning tehnosüsteeme. Loodi matisaal akrobaatika ja muu sarnasega tegelemiseks.<ref name=":1" /> Pärast renoveerimisi taasavati spordimaja 2021. aasta detsembris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Muuk |eesnimi=Marden |kuupäev=1. jaanuar 2022 |pealkiri=Kose vastne spordimaja on avatud |lehekülg=7 |väljaanne=Kose Teataja |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koseteataja20220101.2.8.2&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kose+spordimaja------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Spordimajas on [[võimla]], [[spordihall]], spordisaal ja [[siseujula]].<ref name="Spordiregister" /> ==Vaata ka == * [[Kose ujula]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://spordimaja.ee/ Spordimaja koduleht] *{{Spordiregister|eh|167}} [[Kategooria:Eesti spordiehitised]] [[Kategooria:Kose]] [[Kategooria:Eesti spordihallid]] k964mv9euxs8ukhiqajns7fb858rm8p Bangalo 0 484645 7234888 7142476 2026-09-16T08:28:04Z Evlper 104506 7234888 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} [[Pilt:George L. Burlingame House, 1238 Harvard St, Houston (HDR).jpg|pisi|Bangalo Houston, Texas, USA|257x257px]]'''Bangalo''' on hoonetüüp, mis kujunes välja Bengali piirkonnas Lõuna-Aasias, kuid nüüdseks on levinud üle kogu maailma. Sõna "bangalo" tähendus erineb rahvuseti. Peamiselt on bangalod suure veranda, madala [[Kaldkatus|kaldkatus]]e ja horisontaalse orientatsiooniga. Horisontaalsed jooned ja nelinurgad kirjeldavad bangalo välimust. Madal kaldkatus aitab talvel kasutada päikese soojust hoone soojendamiseks ja suvel hoonet jahutada.<ref>{{Netiviide|Autor=Henry H. Saylor, Charles E. Jr. White|URL=http://www.bungalowhomestyle.com/about-bungalows/bungalow-definition.htm|Pealkiri=About bunglaows|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117172937/http://www.bungalowhomestyle.com/about-bungalows/bungalow-definition.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast I maailmasõda sai Austraalias populaarseks Ameerikast pärit California bangalo stiil. Tänapäeval on bangalo Põhja-Ameerikas ja Ühendkuningriigis eraldiseisev majatüüp madala teise korruse või pööninguga. Eestis mõistetakse sõna "bangalo" all ühe- või poolteisekorruselist kerget puumaja, mille katus ulatub üle rõdude.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Bungalow|Pealkiri=Bungalow|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=15.11.2017}}</ref> == Sõna etümoloogia == Sõna "bangalo" pärineb Indiast, hindikeelsest sõnast "बंगला" (baṅgala), mis tähendab "Bengali".<ref>{{Netiviide|Autor=Jane Powell|URL=http://www.berkeleydailyplanet.com/issue/2007-03-09/article/26533|Pealkiri=Just what is a bungalow?|Aeg=09.03.2007|Kasutatud=15.11.2017}}</ref> Sõna kasutatakse, kirjeldamaks Bengali stiilis maja. See Aasia arhitektuurivorm ja [[disain]] pärinevad Bengali maapiirkonnast Lõuna-Aasiast. Selline maja oli traditsiooniliselt väike, ühekorruseline ja eraldiseisev ning laia verandaga. Sõna "bangalo" leiti esmakordselt kasutusel olevat inglise keeles 1696, kui Indias kasutati seda East India Company inglise meremeeste kirjeldamiseks. Hiljem kasutati seda Ameerikas ja Suurbritannias ruumikate kodude kirjeldamiseks. 19. sajandi lõpus hakati sõna "bangalo" kasutama suuremate maamajade ja äärelinna ehitatud suurte eramajade kohta. Hiljem hakkasid arendajad seda sõna kasutama väiksemate ehitiste puhul.<ref name=":0" /> == Disaini võimalused == [[Pilt:Atlanta etc. 019.jpg|pisi|Bangalod Inmani pargis Atlantas, Georgia, USA]] [[Pilt:Bangalod Belmont-Hillsboro naabruskonnas Nashvilles, Tennessees, U.S..jpg|pisi|Bangalod Belmont-Hillsboro naabruskonnas Nashville'is Tennessee osariigis USA-s]] Bangalod on väga mugavad koduomanikule, sest kogu elamispind on ühel korrusel. Bangalo on sobilik inimestele, kes on piiratud liikumisvõimega, nagu näiteks eakad ja ratastoolis olevad isikud.<ref name=":0" /> Naabruskonnad, kus on ainult bangalod, pakuvad rohkem privaatsust kui sarnased naabruskonnad kahekorruseliste majadega. Kuna bangalod on ühe- või pooleteistkorruselised, siis strateegiliselt istutatud puudest ja põõsastest piisab, et blokeerida naabrite vaade. Kahekorruseliste majade puhul peavad puud olema kõrgemad, et saavutada sama tulemus. Austraalias on bangalotel suured verandad, et kaitsta interjööri intensiivse päikse eest. Selle tulemusena on nad tihti seest pimedad ja vajavad päevasel ajal tehisvalgust.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/b/bungalow.asp|Pealkiri=Bungalow|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>[[Pilt:Bungalow.jpg|pisi|Bangalo naabruskond Louisville, Kentucky, USA|219x219px]] === Hind ja ruumipaigutus === Bangalote ehitamise ruutmeetri hind on kallim kui kahekorruseliste majade ehitamisel, sest vaja läheb suuremat vundamenti ja rohkem katusepinda sama suure elamispinna kohta. Sellest tingitult läheb bangalote ehitamiseks vaja suuremat krunti, mille tõttu on need tavaliselt eraldiseisvad hooned ja ei jaga ühist vundamenti ega vaheseina.<ref name=":1" /> Enne esimest maailmasõda maksid Ameerikas väiksemad bangalod 900 dollarit ja suuremad juba kuni 3500 dollarit.<ref>{{Netiviide|Autor=America Bungalow|URL=https://www.americanbungalow.com/all-about-bungalows/what-is-a-bungalow/|Pealkiri=What is a Bungalow?|Kasutatud=15.11.2017}}</ref> Ehkki bangalo vundament on üldjuhul ristkülik, on igasugune vundamenditüüp võimalik. Tellisseinaga bangalote puhul on aknad tavaliselt paigutatud kõrgele, katuse lähedale. Tänu sellisele arhitektuurilisele meetmele ei vajata võlve või silluseid toetamaks tellismüüritist akende peal. Kahekorruselise maja puhul ei ole muud võimalust kui jätkata tellisseina akna peal kasutades sillust.<ref name=":0" /> == Bangalotüübid == === Austraalia === [[Pilt:23 Waimea Road, Lindfield, New South Wales (2011-04-28).jpg|pisi|California bangalo, Sydney, Austraalia]] Alates 1891. aastast levis üle Austraalia föderatsiooni poolt välja mõeldud bangalo stiil. Esmalt Camberwellis, Victorias ja pärast 1895. aastat Sydney põhjapoolel. Arendaja Richard Stanton ehitas föderatsiooni poolt välja töötatud bangalo esimest korda Haberfieldis ja pärast seda Roseberys Uus-Lõuna-Walesi osariigis Sydneys (1912). Palju föderatsiooni stiilis bangaloid leidub Beecroftis, Hornsbys ja Lindfieldis, mis on ehitatud aastatel 1895–1920.<ref name=":0" /> === Bangladesh === Maapiirkonnas, mille järgi Bangladeshi bangalo stiil on nimetatud, tuntakse seda kui "Bangla Ghor" ehk Bengali stiilis maja. Bangalo stiilis majad on endiselt Bengali maapiirkonnas populaarsed. Peamine ehitusmaterjal tänapäeval on laineline plekk. Varem kasutati puitu, bambust ja heina, mida tuntakse kui "Khar". Khari kasutati katuste tegemiseks ja hoone jahedana hoidmiseks kuumadel suvepäevadel. Bangalote katusekattematerjaliks on kasutatud ka punaseid katusekive.<ref name=":0" /> === Kanada === Kanadas kasutatakse sõna "bangalo" ühekorruseliste ühepereelamute kohta.<ref name=":0" /> === Ühendkuningriik === [[Pilt:Bungalow United Kingdom.jpg|pisi|Bangalo Ühendkuningriigis]] Esimesed kaks bangalot ehitati Inglismaale Põhja-Kenti 1869. või 1870. aastal. Bangalo oli ühekorruseline tehasetoode, mida kasutati mereäärse suvilana. Seda tüüpi maja hakkas Ühendkuningriigis laialt levima kahe maailmasõja vahel, eriti mereäärsetes kuurortides. Paljudes külades ja merekuurortides on 1960. aastate bangalod, kus tänapäeval elavad üldjuhul pensionärid.<ref name=":0" /> === India === Indias nimetatakse bangaloks kõiki eramaju, mis on vastandiks India keskklassi korterelamule. Algselt olid sealsed bangalod ühekorruselised, kuid aja möödudes hakati ehitama ka kahekorruselisi, et mahutada ära kõik pereliikmed ja koduloomad. 1920.–1930. aastatel ehitati [[New Delhi]] bangalotest eraldi rajoon, mida kutsutakse Lutyens Bangalo alaks, millest on saanud arhitektuuriline kultuuripärand. [[Mumbai]] äärelinnas Bandras on mitu bangalorajooni, mida ähvardab lammutamine toimuva uusarenduse ees.<ref name=":0" />[[Pilt:Heritage Block, the Taj West End, Bangalore.jpg|pisi|Moodne India bangalo Bengalurus]]India bangalod olid üldjuhul ehitatud tellistest või kividest, millele anti valge toon. Hoone keskel asus tavaliselt esik ning toad kahel pool esikut. Bangalo aiapoolsemas küljes oli veranda, vahel ka tänavapoolses. Katuse tüüpidest oli kasutatud viil-, kelp- või lamekatust. Teenijate toad ja köök asusid eraldi ehitises peahoone taga.<ref>{{Netiviide|Autor=Miki Desai, Madhavi Desai|URL=https://www.architectural-review.com/rethink/viewpoints/the-origin-and-indigenisation-of-the-imperial-bungalow-in-india/10007149.article|Pealkiri=The origin and indigenisation of the Imperial bungalow in India|Väljaanne=The Architectural Review|Aeg=22.06.2016|Kasutatud=14.11.2017}}</ref> === Iirimaa === Iirimaa maakohtades on bangalo kõige tavalisem hoonetüüp. 20. sajandi lõpul Iirimaa majanduskasvu ajal oli ühekorruseline bangalo ehitamine keelatud, inimesed ehitasid rohkem kahekorruselisi või katuseakendega bangaloid. Sel ajal oli nii Iirimaa kui ka Põhja-Iirimaa trendiks, et inimesed kolisid maakohtadesse ja ostsid maatükke. Tihtipeale olid need alad suured, seega ühekorruselised bangalod olid praktilised, eriti pensionäridele.<ref name=":0" /> === Singapur ja Malaisia === [[Pilt:Moonlight bungalow.jpg|pisi|Bangalo Cameron Highlands, Pahang, Lääne-Malaisia]] Singapuris ja Malaisias kasutati sõna "bangalo" hoonete kohta, mis oli ehitatud koloniaalajastul. Seda tüüpi hooneid ehitati 19. sajandi algusest kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni. Need hooned ehitati brittide poolt sõjaväeohvitseridele, kõrgematele kohtunikele ja kõigile teistele koloniaalühiskonna tähtsamatele isikutele.<ref name=":0" /> Singapuris ja Malaisias on koloniaalajastu bangalote järele siiani suur nõudlus. Enamasti kasutatakse bangaloid elamuna. Aastate jooksul on paljud bangalod muudetud kontoriteks, hotellideks, galeriideks, spaadeks ja restoranideks.<ref name=":0" /> Postkoloniaalperioodil sõna "bangalo" tähendus muutus – seda hakati kasutama iseseisvate majade kohta, sõltumata nende suurusest, arhitektuurilisest stiilist või piirkonnast, kus see hoone asus.<ref name=":0" /> === Lõuna-Aafrika === Lõuna-Aafrikas ei kasutata bangalo mõistet kunagi elumaja kohta. See tähendab väikest puhke-, palk- või rannamaja.<ref name=":0" /> == Tüübid == === Ameerika käsitöölise bangalo === [[Pilt:Harriet Phillips Bungalow.jpg|pisi|Ameerika käsitöölise bangalo, Claverack, New York, USA]] Ameerika kunsti- ja käsitööliikumise ajastule on tüüpiline Ameerika käsitööliste bangalo. Maja oli tavaliselt madala kaldkatusega ning pikalt välja ulatuva räästaga, mida kaunistasid katmata sarikad või räästa alused dekoratiivsed toed. Veranda võib paikneda peakatuse pikenduse all või räästa all. Seda tüüpi bangaloid võis leida kahe firma, Searsi ja Aladdini tootevalikust 20. sajandil.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide|Autor=American bungalow|URL=https://www.americanbungalow.com/all-about-bungalows/what-style-is-my-bungalow/|Pealkiri=What style is my bungalow?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> === Koloniaalbangalo === New Yorgi koorekihi jaoks sai sõna "bangalo" uue tähenduse 1930.–1970. aastatel – siis mõeldi sellega väikeste renditud suvekodude kogumit, tavaliselt Catskilli mäestiku piirkonnas, mis on tuntud ka kui "Borcsht Belt". Esimese ja teise generatsiooni Ameerika juutide peredele meeldis neid välja rentida. Vanad koloniaalbangalod eksisteerivad endiselt Catskillsis ja on tänapäeval peamiselt juutidega omandis.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> === California bangalo === [[Pilt:California bungalow in Alexandria, Virginia.jpg|pisi|California bangalo Alexandria, Virginia, USA]] California bangalo oli üks esimesi 20. sajandi bangalo liike ning populaarseim elamutüüp Austraalias 1920.–1930. aastatel. See tagasihoidlik maalähedane stiil põhineb Jaapani stiilis ühekorruselisel eraldiseisval majal. Los Angelese äärelinnas muutus see standardseks majaks pärast I maailmasõda. Paljude austraallaste jaoks näitas Hollywood säravat Ameerika elustiili ja Californias nähti Austraalia tuleviku eeskuju. Algul ameeriklased ehitasid bangaloid puidust, aga austraallaste eeskujul hakati kasutama ka telliseid.<ref name=":0" /> California bangalo on üks esimesi, mille kõrvale hakati ehitama eraldi garaaži. Post- ja traataiad asendasid seni kasutatud puitaiad.<ref>{{Netiviide|Autor=Modern Heritage Matters|URL=http://modernheritage.com.au/mhm/house_style/463/|Pealkiri=California bangalo|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> === Suvila tüüpi bangalo === Seda tüüpi bangaloid nimetatakse ka pooleteistkorruselisteks majadeks. Esimesel korrusel asuvat ala nimetatakse pööningukorruseks, seal võivad asuda mõned lisa magamistoad. Kui tavaliselt on bangalote katused üsna madalad, siis suvila tüüpi bangalo katus on pööningu olemasolu tõttu kõrgemal.<ref name=":0" /> === Chicago bangalo === [[Pilt:Summer 2006 0882.jpg|pisi|1925. aasta Chicago bangalo, USA]] Enamik [[Chicago]] bangaloid ehitati 1910.–1940. aastatel. Tavaliselt ehitati need tellistest, pooleteisekorruselised ja kogu maja ulatuses oleva keldriga. Rohkem kui 80 000 bangalot, oma stiiliga esindavad kolmandikku Chicagos asuvaid ühepereelamuid. Üks peamine erinevus Chicago bangalo ja muud tüüpi bangalote vahel on see, et otsaseina katusealune sein on paralleelselt tänavaga, mitte risti. Verandad võivad olla avatud või osaliselt suletud, selleks et suurendada sisemisi ruume.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> === Michigani bangalo === Seda tüüpi bangalod sarnanevad tüübilt kunsti ja käsitöö bangalotega, mis ehitati aastatel 1910–1925 Detroitis. Järgides kunsti- ja käsitööliikumist, ehitati bangalod kohalikest ehitusmaterjalidest.<ref name=":0" /> === Milwaukee bangalo === Suur hulk vanematest elumajadest Milwaukees sarnaneb kunsti ja käsitöö stiilis bangalotega, mis asuvad Chicagos, kuid otsaseina katuse alune osa on risti tänavaga. Samuti erinevad Milwaukee bangalod selle poolest, et neil on fassaadi alumine osa krohvitud.<ref name=":0" /> === Veepealne bangalo === Esimene bangalo, mis seisis vaiadel, ehitati 1967. aastal troopilises laguunis, ehitajaks oli kuurordi omanik, kellel ei olnud oma kinnisvara rannaaladel, sellest ajast on need bangalod saanud troopikapuhkuse sümboliks.<ref name=":0" /> === Tõstetud bangalo === Tõstetud bangalo puhul ulatub keldrikorrus maapinnast kõrgemale. Selle tulemusel jõuab keldrisse rohkem looduslikku valgust läbi keldriakende. Majja sisenemisel on fuajees, mis ühendab keldri- ja esimest korrust, tänu sellele on fuajees lagi kõrgel, sest ühtib esimese korruse laega. Garaaž asub selles bangalos üldjuhul keldris, sest keldrikorrus ei ole kuigi sügaval maa sees.<ref name=":0" /> === Rantšo tüüpi bangalo === [[Pilt:Bungalow Med Res.jpg|pisi|Rantšo tüüpi bangalo, Palo Alto, California, USA]] Rantšo bangalo on selline, kus magamistoad on ühel poolel ja köök, elutuba ja söögituba on teisel poolel. Kui bangalole on lisatud ka garaaž, siis see on elutoa ja köögiga samal poolel, et otsene sisenemine oleks võimalik, juhul kui see on õigusaktidega kooskõlastatud. Väiksematel majadel on köök ja elutoad maja eesküljel paigutatud nii, et toad ei sarnaneks rantšo tüüpi bangalote omadega. Sellised hooned on tavaliselt väiksemad ja kahe magamistoaga hoone tagaküljel.<ref name=":0" /> === Luksusbangalo === Luksusbangaloks nimetatakse tavaliselt väga suurt ja detailset käsitööliste stiilis hoonet USA-s. Disain on tavaliselt seotud selliste California arhitektidega nagu Bernard Maybeck ja Julia Morgan.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ehitised]] 3j2dfv3dafeiofjnv5zcfqkrtrrccnx Plantagenetide suurriik 0 488393 7234779 7203043 2026-09-15T21:25:25Z Kuriuss 38125 7234779 wikitext text/x-wiki [[Fail:Henry II, Plantagenet Empire.png|pisi|Plantagenetide suurriik aastal 1172. Täidetud kollane tähistab Inglise kuningate valdusi. Täppidega kollane näitab, kuhu ulatus nende mõjuvõim]] '''Plantagenetide suurriik''' (inglise keeles ''Angevin Empire'', prantsuse keeles ''L'Empire Plantagenêt'') oli aastatel [[1154]]–[[1214]] eksisteerinud poliitiline kooslus, mis koosnes Inglise kuningate valdustest. Suurriik koosnes kogu [[Inglismaa]]st, poolest [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaast]] ning osadest [[Wales]]i ja [[Iirimaa]] piirkondadest, kuid selle mõjuvõim ulatus kogu [[Briti saared|Briti saartele]]. [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] valduste omanikena olid Inglise kuningad Prantsusmaa kuningate vasallid, mitte iseseisvad valitsejad. Plantagenetide suurriigi kõrgperioodil kontrollis see [[Prantsusmaa]]l [[Anjou]]d, [[Maine (Prantsusmaa)|Maine'i]], [[Tourraine]]'i ja [[Akvitaania]]t. Suurriik sai alguse [[Henry II]] kroonimisega [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] kuningaks. Plantagenetide suurriigi valitsejate ja Prantsusmaad valitsevate [[Kapetingid]]e vahel toimusid pidevad konfliktid, mille järel kaotas 1214. aastal Inglise kuningas [[John Maata]] kõik oma kontinentaalvaldused, välja arvatud [[Akvitaania hertsogiriik|Akvitaania]]. See oli ka suurriigi faktiline lõpp. Formaalselt lõppes suurriik [[1259]]. aastal, kui Johni järglane [[Henry III]] loobus oma nõuetest kaotatud aladele. ==Suurriigi kujunemine== ===Anarhia=== [[Henry I]] oli nimetanud oma järglaseks oma tütre [[Keisrinna Matilda|Matilda]], kuid inglise aadlikud keeldusid pärast Henry surma naise võimu tunnustamast. [[1135]]. aasta detsembris maabus Inglismaale Henry I õepoeg [[Stephen]], kes lasi ennast kuningaks kroonida. Ta sai samuti [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] hertsogiks. Stephen oli Henry I ajal vandunud truudust tema tütrele, kuid väitis, et see vanne on seaduslikult kehtetu, kuna kuningas oli seda jõuga nõudnud ning kuna Matilda oli sohilaps.<ref name="s8tjY" /> Paavst [[Innocentius II]] tunnustas Stepheni võimu, kuna uus valitseja oli [[Rooma Katoliku Kirik|kiriku]] suhtes tolerantsem kui eelmine.<ref name="9qQWN" /> Matilda abikaasa, [[Anjou]] krahv [[Geoffrey Plantagenet]], hakkas pärast Stepheni võimuleasumist tegema rüüsteretki Normandiasse. [[1137]]. aasta mais tunnustas Prantsuse kuningas [[Louis VI]] Stephenit Normandia valitsejana, kuna nägi Normandia ja Anjou [[personaalunioon]]i suurema ohuna kui Normandia ja Inglismaa oma.<ref name="cWfyi" /> [[1138]]. aastal hakkas Stephen aadlike ja vaimulike seas populaarsust kaotama, kuna oli nende mitmeid õigusi riivanud. Näiteks oli ta [[1136]]. aastal pärast Canterbury peapiiskopi surma tolle vara hõivanud.<ref name="cWfyi" /> 1138. aasta juunis tungis Geoffrey Normandiasse. Ka Inglismaal algas Stepheni vastu mäss, mida juhtis Matilda poolvend [[Gloucester]]i krahv Robert. Peamiseks mässupiirkondadeks olid [[Wales]] ja Loode-Inglismaa.<ref name="DX52s" /> Põhjas tegutsesid šotlased Stepheni vastu.<ref name="ZW368" /> [[1139]]. aasta septembris maabusid Matilda ja Robert [[Arundel]]is. Robert pääses Stepheni vägedest mööda ja läks läände, kuid Matilda jäi lõksu. Stephen, lähtudes eeldatavasti rüütellikkust eetikast, laskis aga naisel minna. Seda sammu kritiseeriti kui poliitiliselt naiivset tegu.<ref name="DworS" /> Kui Matilda Roberti juurde jõudis, ühinesid mitmed kohalikud aadlikud tema liikumisega. [[1141]]. aastal võeti Stephen [[Lincolni lahing]]us vangi.<ref name="aUmUI" /> [[7. aprill]]il [[1141]] kuulutati Matilda [[Winchester]]is Inglismaa ja Normandia valitsejannaks. Matilda lootis end [[London]]is kroonida, kuid Stepheni toetajad jäid kuningale truuks ning Matilda pidi [[Oxford]]i põgenema.<ref name="yTin9" /> 14. septembril langes Robert [[Winchesteri lahing]]us vangi. Lõpliku rahu ei suudetud saavutada, kuid lepiti kokku vangide (Stepheni ja Roberti) vahetamises, mis toimus 1. novembril.<ref name="pKSnj" /> Stepheni vangilangemine takistas tal Normandia kaitsmist. 1141. aastal alistus Normandia keskosa ning [[1145]]. aastaks oli terve Normandia Geoffrey kontrolli all.<ref name="pKSnj" /> 31. oktoobril [[1147]] suri Robert ning Matilda lahkus järgmisel aastal Inglismaalt, kuna talle tundus, et ilma Robertita ei suuda ta oma toetajaid koos hoida.<ref name="hAhFT" /> [[1149]]. aastal üritas Matilda poeg [[Henry II|Henry]] Stephenit rünnata, kuid mässajad arvasid, et Stephen on liiga tugev ning keeldusid lahingusse minemast. Henry pidi mandrile taganema.<ref name="V9DU4" /> [[1149]]. aastal andis [[Geoffrey Plantagenet]] Normandia oma pojale Henryle. Kaks aastat hiljem Geoffrey suri ning Henry päris kõik tema valdused. [[1152]]. aasta [[märts]]is lahutas Prantsusmaa kuningas [[Louis VII]] end oma naisest Eleanorist, kellest sai Henry abikaasa.<ref name="MA1KS" /> Jaanuaris [[1153]] tungis Henry Inglismaale. Kuningas Stephenil polnud huvi sõdimise vastu, kuna eelmise aasta [[mai]]s ning 1153. aasta [[august]]is olid surnud tema naine ja vanem poeg. 6. novembril sõlmis Stephen Henryga [[Winchester]]is rahu. Stephen jäi elu lõpuni kuningaks, kuid ta pidi Henry adopteerima ja nimetama tema troonipärijaks. Stepheni pojale Williamile lubati kõik valdused, mida tema isa oli omanud enne kuningaks saamist.<ref name="n18jh" /> ===Henry II valitsusaeg=== [[Henry II]] sündis [[1133]]. aastal Anjou krahvi Geoffrey ja keisrinna Matilda peres. 18-aastaselt päris ta oma isa hertsogkonna ja sai [[Normandia hertsogkond|Normandia]] hertsogiks. [[1154]]. aastal krooniti 21. aastane Henry II Inglise kuningaks. Ta oli kuningatiitli kodusõja ([[Kasutaja:Kaspar Kivastik/Plantagenetide suurriik#Anarhia|vt Anarhia]]) käigus võitnud kuningas [[Stephen]]ilt.<ref name=":2" /> Võimuletuleku järel seisis Henry vastamisi mitmete probleemidega – Stepheni võimuloleku ajal olid mässulised ehitanud palju illegaalseid kindlusi, samuti valitses rahulolematus parunite hulgas. Ta tegi hulgaliselt reforme riigivalitsemises, kuulutades mittekehtivateks kõik muudatused, mis olid tehtud pärast Henry I surma [[1135]]. Õigusruumis pani ta aluse tänini kehtivale [[Üldine õigus|angloameetika õigussüsteemi]]le. Samuti soovis ta muuta kiriku ja monarhia vahekorda, nimetades ametisse endale lojaalsed kohtunikud ja magistraadid – ametikohad, mis sinnamaani olid kuulunud kiriku pädevusse.<ref name=":2" /> Tüli kirikuga viis vastuseisuni Canterbury peapiiskopi [[Thomas Becket]]iga, mis päädis lõpuks 1170.aastal Becketi mõrvaga. Henry II valdused saavutasid oma suurima ulatuse ca [[1173]].<ref name=":2" /> [[1152]]. aasta märtsis sõlmitud abielust [[Akvitaania Eleanor]]iga sai temast Akvitaania valitseja.<ref name="vcU4j" /> 1150. aastate lõpust omas ta kontrolli Bretagne’i üle, 1173–1174. aastal Alnwicki lahingus võttis ta kinni Šoti kuninga William I ja allutas Šotimaa oma krooni alla. Abielust Eleanoriga oli Henryl viis poega: William (suri lapsena), Henry jr, [[Richard I|Richard]], Geoffrey ja [[John Maata|John]]. [[1170]]. aastal kuulutas haige Henry, et plaanib jagada valdused poegade vahel. Richard pidi saama Akvitaania, Geoffrey Bretagne’i, Henry jr Normandia, Anjou ja Maine’i ning John Mortaine’i.<ref name="wyHMu" /> Otsus ei meeldinud neist kellelegi ning algas uus kodusõdade periood, kus pojad püüdsid kogu võimu enda kätte saada. 1173–1174. aasta suure mässu (''The Great Revolt'') suutis Henry II maha suruda.<ref name="orjaQ" /> 1182. aastal kasvasid pinged üle konfliktiks ning kuni oma elu lõpuni tuli Henry II-l sõdida oma poegadega, kes olid liidus Prantsuse kuningaga.<ref name=":2" /> Seoses raske haigusega ja sellest tuleneva tüdimusega sõjapidamisest, läks Henry II vägedel üha kehvemini. 4. juulil 1189 oli Henry II sunnitud tulema läbirääkimistele Azaysse, kus ta andis truudusevande Prantsuse kuningale ja nimetas Richardi oma troonipärijaks. Lepingu lisatingimuste täideviimist ta ei näinud, sest ta suri juba 6. juulil.<ref name="8xMTU" /> ===Valdused väljaspool Inglismaad=== ====Prantsusmaal==== Aastatel [[1141]]–[[1145]] vallutas [[Geoffrey Plantagenet]] mitmeid kindlusi [[Normandia hertsogkond|Normandias]]. Nende seas olid näiteks [[Exmes]], [[Falaise]] ja [[Bayeux]].<ref name="V7sWr" /> Paljud kohalikud parunid loovutasid ise oma kindlused, kuna Geoffrey lubas, et sellisel juhul ei konfiskeerita nende maavaldusi. Geoffrey surma järel päris need valdused tema poeg Henry Plantagenet, tulevane Inglise kuningas [[Henry II]]. [[1173]]–[[1174]] puhkes Normandias Henry II vastu mäss, mis aga maha suruti.<ref name="XVTws" /> Henry II soovis panna oma järeltulija Prantsuse kuninga [[Louis VII]] tütrele Margaretile meheks. Kuningas saatis [[1158]]. aastal lordkantsler [[Thomas Becket]]i [[Pariis]]i, et pidada Prantsuse kuningaga sellel teemal läbirääkimisi, mille tagajärjel Louis oma nõusoleku ka andis.<ref name="MtOCa" /> Suhted mõlema kuninga vahel olid mõnda aega nii soojad, et plaaniti isegi ühist sõjaretke [[maurid]]e vastu [[Hispaania]]s.<ref name="M2Dfc" /> Hilisemate tülide tõttu jäi aga see ettevõtmine ära. Kui Henry II abiellus Eleanoriga, siis päris ta ka [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]]. [[1159]]. aastal otsustas Henry endale vallutada [[Toulouse]]'i . See aga ei õnnestunud, kuna Louis VII oli tema plaanitava rünnaku päeval linnas ning Henry ei tahtnud oma feodaali rünnata.<ref name="rX54S" /> Ta ei loovutanud aga linna ümbritsevat maapiirkonda, mille ta oli vallutanud, ning 1160. aastal sõlmitud rahulepingus tunnustas Louis Henryt vallutatud alade omanikuna.<ref name="VWupX" /> ====Bretagne'is==== Bretagne’i hertsog [[Conan III]] surmaga lõppes poole sajandi pikkune sisemise ühtsuse aeg [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne]]’is. Võimuvõitluste tagajärjel sai tema pojast Höelist Nantes’i krahv ja tütar Bertha abikaasa Eudo de Porhöet’ga said Bretagne’i hertsogipaariks.<ref name="4VGl1" /> [[1156]]. aastal astusid rahulolematud alamad Höeli vastu välja ja kutsusid appi [[Henry II]]. Kuni oma surmani [[1158]]. aastal valitses uue krahvina Henry noorem vend Geoffrey. Pärast Geoffrey surma võttis Henry II Nantes’ endale ja oli sellega saanud oma esimese territooriumi Bretagne’is.<ref name=":1" /> Bretagne’i hertsogi tiitlile soosis Henry II Bertha esimesest abielust sündinud poega [[Conan IV]]-t, keda ta juba 1153. aastal Richmondi krahvina tunnustanud. 1156. aastal sai Conan võimu Bretagne’i üle.<ref name=":1" /> [[1166]] surus Henry II maha aadlike ülestõusu Conani vastu. Vastutasuks nõudis Henry II, et Conan loobuks tiitlist oma tütre Constance’i kasuks, kelle ta kihlas oma poja Geoffreyga. Kuni [[1181]]. aastani, mil Geoffrey ja Constance abiellusid ja Geoffreyst sai ametlikult Bretagne’i hertsog, valitses Bretagne’i üle ''de facto'' Henry II.<ref name="eTzgw" /> Kui Henry II püüdis Bretagne’i siduda ülejäänud impeeriumiga, siis Geoffrey lähtus oma valitsemises kohalikust olukorrast ning vahetas peaaegu kõik mujalt tulnud õukonnaliikmed ja ametnikud bretoonide vastu.<ref name="H4lM5" /> Samuti astus Geoffrey Henry II ja Richard I vastu liitu Prantsuse kuninga [[Philippe II]]ga.<ref name="lLjiv" /> [[1186]]. aastal pärast Geoffrey surma algas Plantagenetide viimane võimuperiood Bretagne’is. Kuigi Geoffrey lesk Constance abiellus Henry II nõudel Chesteri krahvi Ranulf de Blondeville’ga, siis sisuline valitseja oli kuni 1201. aastani ikkagi Constance.<ref name="dzd8Z" /> [[1201]]. aastal sai hertsogiks Constance’i ja Geoffrey poeg Arthur, kes sai valitseda kuni 1202. aasta aprillini, mil [[John Maata]] ta vangi võttis.<ref name="QMXlB" /> Arthuri kinnipidamise ajal ei üritanud teised maaomanikud tema hertsogikohta endale saada. Peagi hakkasid aga ringlema kuulujutud, et ta on tapetud ning selles segaduses otsustasid 1202. aasta augusti ja [[1203]]. aasta augusti vahel olulisemad Bretagne’i maaomanikud anda truudusvande Prantsuse kuningale Philippe II-le. Arthuri pärjiannana tunnustati Bretagne’i hertsoginna Constance’i ja Guy de Thouarsi vanimat tütart Alice’i. Selle otsusega lõppes Bretagne’is Plantagenetide ülemvõim.<ref name="qpyRo" /> ====Šotimaal==== [[Henry II]] asus võitlusse Inglise krooni eest [[1149]]. aastal. Et saada enda poolele [[Šotimaa kunigriik|Šoti]] kuningas [[David I]], lubas ta võidu korral tunnustada šotlaste võimu Põhja-Inglismaal. [[1153]]. aastaks, mil David I suri, kuulusid Šoti krooni alla Inglise krahvkonnad [[Northtumberland]], [[Cumberland]] ja [[Westmoreland]].<ref name="ydKZI" /> David I trooni päris tema lapselaps [[Malcolm IV]]. Noor kuningas ei suutnud vastupanu osutada vahepeal Inglise troonile tõusnud Herny II-le ning oli sunnitud [[1157]]. aastal [[Chester]]is alla kirjutama lepingule, millega ta loovutas ülalnimetatud krahvkonnad tagasi Inglise krooni alla.<ref name=":0" /> Šotimaa ja Inglismaa uus piir jäi püsima kuni [[1174]]. aastani. Vahepeal oli Malcolmi surma järel võimule tulnud tema vend William I, kes tahtis tagasi saada Henry II-le loovutatud Northumberlandi krahvkonda, mille David I talle pärandanud oli. Ta juhtis [[1173]]–[[1174]] Henry II vastast mässu, kuid langes [[Alnwicki lahing]]us vangi ning oli sunnitud allkirjastama alandava [[Falaise’i rahu]], millega asusid Inglise garnisonid strateegilise tähtsusega [[Edinburgh]]i, [[Stirling]]i, [[Roxburgh]]i, [[Jedburgh]]i ja [[Berwick]]i lossidesse, kusjuures ülalpidamise eest pidid tasuma šotlased.<ref name=":0" /> Henry II troonipärija [[Richard I]] tähelepanu keskpunktis oli [[kolmas ristisõda]], mille jaoks ta vajas finantse. Sellest ajendatult allkirjastati 5. detsembril 1189 [[Canterbury]]s õiguste loovutamise pakt (''The Quitclaim of Canterbury''), millega Richard I tunnustas Šotimaad iseseisva kuningriigina ning andis tagasi Roxburghi ja Berwicki lossid. William I maksis tehingu eest 10 000 hõbemarka.<ref name="EotiJ" /> ====Iirimaal==== [[1171]]. aastal otsustas Henry II vallutada [[Iirimaa]], mille ta pidid pärandusena jätma oma pojale [[John Maata|Johnile]].<ref name="gvOqB" /> 17. oktoobril 1171 maabus Henry [[Waterford]]is oma sõjaväega. Enamik iiri aadlikke ei osutanud vastupanu ning tunnustas Inglise kuninga ülemvõimu.<ref name="3uigV" /> Henryt võtsid hästi vastu ka iiri vaimulikud, kes soovisid arhailist iiri kirikut moderniseerida. [[1171]]–[[1172]] talvel toimus [[sinod]], kus otsustati, et missa toimub Iirimaal inglispäraselt. Paavst [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] oli Henry tööga rahul ning tunnustas tema ülemvõimu Iirimaal.<ref name="Odyr7" /> ==Suurriigi kõrgperiood== ===Richard I valitsusaeg=== [[Richard I|Richard I Lõvisüda]] sündis 1157. aastal [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i kolmanda pojana. [[1189]]. aastast oma surmani [[1199]] oli ta Inglismaa kuningas.<ref name="6dj33" /> 1189. aastal astusid Eleanor, Richard ja [[John Maata|John]] liitu Prantsuse kuninga [[Philippe II]]ga, et saada Normandia ja Anjou isa käest omale. Nende ettevõtmine oli edukas, kuni Henry surm tegi Richardist Inglise kuninga ja Normandia hertsogi ning koostöö Prantsuse kuningaga lõppes.<ref name=":3" /> Richard krooniti 1189. aastal Londonis Westminster Abbeys ning seejärel suundus ta kolmandasse ristisõtta.<ref name=":3" /> Ristisõja finantseerimiseks müüs ta paljud riigiametid. Kolmas ristisõda oli ajendatud [[Saladin]]i 1187. aasta Jeruusalemma vallutusest. Teel Jeruusalemma vallutas Richard ka Küprose, kus ta abiellus [[Navarra]] kuningatütre Berengariaga.<ref name=":4" /> Tagasiteel võttis 1192. aasta jõulude paiku Richardi pantvangi Austria hertsog Leopold V, kes andis ta edasi Püha Rooma keisri Henry VI kätte. Lunarahaks nõuti alamatelt 150 000 hõbemarka, mis ka Eleanori eestvedamisel vaevaga kokku koguti ning keisrini toimetati, kes seejärel Richardi vangistusest vabastas.<ref name=":3" /> Sel ajal, kui Richard ära oli, tegid rahulolematud aadlikud, sealhulgas ka Richardi vend John, ettevalmistusi võimu ülevõtmiseks. Johnil õnnestus vallutada Windsori loss, kuid Eleanor koondas tema vastu väed ja alistas ta.<ref name=":3" /> Pärast Richardi vabaks laskmist saavutas ta kiiresti uuesti kontrolli kuningriigi üle. Ta suutis ka Philippe II Normandia piiridest välja saada. Kogu ülejäänud elu veetiski Richard Prantsusmaal oma impeeriumi piire kaitstes.<ref name=":3" /> Aprillis 1199 sai ta võitluses Chalus’i kindluse pärast surmavalt haavata ning suri 6. aprillil.<ref name=":4" /> ===Kolmas ristisõda=== {{Vaata|Kolmas ristisõda}} Kolmas ristisõda toimus [[1189]]–[[1192]]. Ristisõja eesmärk oli [[Püha maa]] [[Saladin]]i juhitud saratseenidelt tagasi võtta.<ref name="urnmp" /> [[1187]]. aasta oktoobris pärast kaotust Hattini lahingus ja [[Jeruusalemm]]a langemist, andis paast [[Gregorius VIII]] välja bulla "''Audita tremendi''", milles teatas, et juhtunu põhjuseks olid kristlaste patud Euroopas ning kutsus valitsejaid üles uut ristisõda alustama. Selle tulemusena lõpetasid Henry II ja Philippe II omavahelise sõja ning asusid ette valmistama sõjakäiku. Finantseerimiseks kogusid nad maksuks kümnendiku nii ilmikute kui vaimulike vabavarast.<ref name="4cl9H" /> Esimene Euroopa valitseja, kes paavsti palvel teele asus oli aga hoopis keiser [[Friedrich I Barbarossa]], kes viis oma väed läbi Anatoolia saratseenide maade poole, kuid uppus Salephi jõkke enne, kui ta pühale maale jõudis. Suurem osa tema vägedest pöördus tagasi koju, teised deserteerusid, sooritasid enesetapu või tapeti türklaste poolt.<ref name="dAMqG" /> Enne, kui ta jõudis teele asuda, suri ka Inglise kuningas Henry II, kelle asemel läks ristisõtta tema poeg ja troonipärija [[Richard I|Richard I Lõvisüda]]. Richardi juhtimisel piirati ümber Akko linn ja vallutati see 21. juulil [[1191]]. Richardi edu põhjustas Prantsuse kuninga Philippe II tagasipöördumise Euroopasse, kus ta asus Richardi kukutamist planeerima. Samuti solvas Richard Austria Leopoldi, kui keeldus teda inglaste ja prantslaste kõrval saksa ristisõdijate täieõigusliku esindajana aktsepteerimast. Ka Leopold pöördus tagasi, kuid just tema oli see, kelle kätte Richard tagasi tulles vangi langes.<ref name=":5" /> Akko vallutamise järel jätkas Richard oma armeega pealetungi ning võttis tagasi mitmeid Saladini vallutatud alasid. Kuigi teda saatis edu, ei suutnud ta tagasi vallutada Jeruusalemma.<ref name=":5" /> Tasavägine vastuseis Saladiniga lõppes lõpuks läbirääkimiste tulemusena 1192. aasta sügisel, Jeruusalemm jäi moslemite võimu alla, kuid relvastamata kristlastel võimaldati linna palverännakuid teha.<ref name="23K0e" /> ==Suurriigi lagunemine== ===John Maata valitsusaeg=== Kui [[Canterbury peapiiskop]] [[Hubert Walter]] suri, tekkis Johnil konflikt paavst [[Innocentius III]]-ga. [[Canterbury katedraal]]i toomkapiitel valis uueks peapiiskopiks oma alampriori Reginaldi. Kuningas ei olnud sellega rahul, kuna tahtis ametikohta anda oma ustavale toetajale [[John de Gray]]le. Paavst pakkus kompromissina välja [[Stephen Langton]]i ning pühitses ta peapiiskopiks. John ei olnud [[Rooma]] otsusega nõus ning nägi seda oma õiguste rikkumisena.<ref name="YInLb" /> Kohalikud aadlikud toetasid Johni, kuna ei soovinud [[Rooma Katoliku Kirik|Kiriku]] liigset tugevnemist. Kuna John ei tunnustanud uut peapiiskoppi, pani Innocentius [[Inglismaa]] ja [[Wales]]i interdikti alla. John lubas vastumeetmena ära võtta nende maa nendelt vaimulikelt, kes interdikti järgisid.<ref name="VKJBn" /> Paavst vabastas piirkonnad interdikti alt [[1214]]. aasta [[2. juulil]]. John pidi tunnistama Langtoni peapiiskopina, pidi lubama eksiili läinud vaimulikel tagasi tulla ning maksma kompensatsiooni äravõetud kirikuvalduste eest. Samuti kuulutas John ennast Inglismaa kuningana paavsti [[vasall]]iks.<ref name="n6jMU" /> John oli esimene Inglise kuningas pärast normannide sissetungi, kes paiknes alaliselt Inglismaal ning pidas sealt ka sõda.<ref name="xtnzE" /> [[1209]]. aastal avastas John põhja parunite seas tema vastase vandenõu. Ta kasutas olukorda ära, et lahendada probleemid [[Šotimaa]] kuninga William I-ga. John viis oma sõjaväe Šoti piiri äärde ning süüdistas Šoti kuningat vandenõu toetamises. Šoti kuningas oli juba vana ega suutnud vastupanu osutada, mistõttu tunnustas ta Johni oma feodaalina ning maksis talle 15 000 marka. Samuti andis ta Inglise kuningale pantvangiks oma kaks tütart.<ref name="1WfuI" /> [[1210]]. aastal tegi John ekspeditsiooni [[Iirimaa]]le, et suruda maha kohalikud aadlikud, kes olid tema vastu üles tõusnud. Sõjakäik oli edukas ning John ühtlustas iiri aadlike tavad [[Inglismaa]] seadustikuga. Samas puudutas see sõjakäik vaid Iirimaa põhjaosa. Lääs ja lõuna jäid Inglise kuningatest ikka iseseisvaks.<ref name="Ot7cg" /> ===Inglise-Prantsuse sõda=== Inglise ajaloolane Barlow<ref name="5lc9X" /> väitis, et [[Prantsusmaa]] valduste kaotamine oli möödapääsmatu, kuna [[Richard I]] jättis [[John Maata|Johnile]] raske majandusliku ja välispoliitilise olukorra. [[1199]]. aastal, kui [[Richard I]] suri, üritas John saada suurriigi valitsejaks. Paljud prantsuse aadlikud toetasid aga [[normannid]]e tavade tõttu tema vennapoega Arthurit<ref name="O82HM" /> ning John pidi oma autoriteedi relvaga kehtestama. Järgmisel aastal sõlmiti Prantsusmaa kuningaga [[Le Goulet' leping]], millega [[Philippe II]] tunnustas Johni valduste omanikuna. Samas kinnitati aga lepinguga ka seda, et Inglise kuningas valitses neid valdusi vaid Prantsuse kuninga vasallina. Samuti pidi John Philippe'ile maksma 20 000 marka.<ref name="GRjSm" /> [[1202]]. aastal puhkes Johni ja Philippe'i vahel uuesti sõda. Aprillis tunnustas Prantsuse kuningat Arthurit [[Bretagne]]'i, Maine'i, [[Anjou]] ja [[Akvitaania]] valitsejana. 1. augustil langes aga Arthur Johni kätte vangi.<ref name="M5Kxe" /> 1203. aasta detsembris taganes John Inglismaale. 1205. aasta lihavõtete ajal võtsid prantslased ära viimased Johni kindlused [[Anjou]]s. 1206. aastal kaotas John [[Bretagne]]'i. Johni peamiseks välispoliitiliseks sihiks sai kaotatud valduste tagasivõtmine. Seda jätkas ka tema järglane [[Henry III]] kuni [[1159]]. aastani, mil ta loobus oma nõudmistest. Johnile jäi mandril veel alles [[Akvitaania]].<ref name="aHg7T" /> John läks uuesti Philippe'i vastu sõtta 1214. aastal, kuid sai Bouvines' lahingus lüüa. 18. septembril sõlmiti vaherahu, mille järel sai Barlow' väitel<ref name="n1FQy" /> Prantsusmaa kuningast kõige võimsam kuningas [[Euroopa]]s. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="s8tjY">{{Raamatuviide|autor=Barlow, F.|pealkiri=The Feudal Kingdom of England 1042–1216|aasta=1961|koht=London|kirjastus=Longmans Green and Co ltd|lehekülg=203}}</ref> <ref name="9qQWN">Barlow (1961), lk 204–205.</ref> <ref name="cWfyi">Barlow (1961), lk 209.</ref> <ref name="DX52s">Barlow (1961), lk 210.</ref> <ref name="ZW368">Barlow (1961), lk 211–212.</ref> <ref name="DworS">Barlow (1961), lk 216.</ref> <ref name="aUmUI">Barlow (1961), lk 217.</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Oehring, C.|url=http://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/King-Henry-II-of-England/|pealkiri=King Henry II|väljaanne=Historic UK|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Everard, J. A.|pealkiri=Brittany and the Angevins: province and empire, 1158–1203|aasta=2006|koht=New York, USA|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=32–33}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Williams, P. N.|url=http://www.britannia.com/celtic/scotland/scot3a.html|pealkiri=Chapter 2. The Kingdom of Scotland|väljaanne=Britannia.com|aeg=18.12 1997|vaadatud=28.10.2017|arhiivimisaeg=18.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171118173328/http://www.britannia.com/celtic/scotland/scot3a.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Daniell, C.|pealkiri=From Norman Conquest to Magna Carta : England 1066–1215|url=https://archive.org/details/fromnormanconque0000dani|aasta=2003|koht=New York|kirjastus=Routledge|lehekülg=[https://archive.org/details/fromnormanconque0000dani/page/47 47]}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=BBC History|url=http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/richard_i_king.shtml|pealkiri=Richard I (1157–1199)|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=Harl, K. W.|url=https://www.thegreatcoursesdaily.com/third-crusade-three-great-kings/|pealkiri=The Third Crusade: Three Great Kings|väljaanne=The Great Course Daily|aeg=|vaadatud=21.11 2017|arhiivimisaeg=2017-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171205143657/https://www.thegreatcoursesdaily.com/third-crusade-three-great-kings/|url-olek=ei tööta}}</ref></ref> <ref name="yTin9">Barlow (1961), lk 219.</ref> <ref name="pKSnj">Barlow (1961), lk 221.</ref> <ref name="hAhFT">Barlow (1961), lk 224.</ref> <ref name="V9DU4">Barlow (1961), lk 225.</ref> <ref name="MA1KS">Barlow (1961), lk 232.</ref> <ref name="n18jh">Barlow (1961), lk 233.</ref> <ref name="vcU4j">Hosler (2007), lk 42.</ref> <ref name="wyHMu">Hosler (2007), lk 69–70.</ref> <ref name="orjaQ">Hosler (2007), lk 195.</ref> <ref name="8xMTU">Hosler (2007), lk 101.</ref> <ref name="V7sWr">{{Raamatuviide|autor=Powicke, F.|pealkiri=The Loss of Normandy, 1189–1204: Studies in the History of the Angevin Empire|aasta=1999|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=182}}</ref> <ref name="XVTws">{{Raamatuviide|autor=Powicke, F.|pealkiri=The Loss of Normandy, 1189–1204: Studies in the History of the Angevin Empire|aasta=1999|koht=Manchester|kirjastus=Manchester University Press|lehekülg=181}}</ref> <ref name="MtOCa">Norgate (1887), lk 448.</ref> <ref name="M2Dfc">{{Raamatuviide|autor=Norgate, K.|pealkiri=England Under the Angevin Kings|url=https://archive.org/details/englandunderang00kategoog|aasta=1887|koht=London|kirjastus=Macmillan and Co|lehekülg=[https://archive.org/details/englandunderang00kategoog/page/453 453]}}</ref> <ref name="rX54S">Norgate (1887), lk 458.</ref> <ref name="VWupX">Norgate (1887), lk 467.</ref> <ref name="4VGl1">Everard (2006), lk 29–32.</ref> <ref name="eTzgw">Everard (2006), lk 35, 65, 93.</ref> <ref name="H4lM5">Everard (2006), lk 100–102.</ref> <ref name="lLjiv">Everard (2006), lk 141–142.</ref> <ref name="dzd8Z">Everard (2006), lk 150.</ref> <ref name="QMXlB">Everard (2006), lk 154.</ref> <ref name="qpyRo">Everard (2006), lk 175.</ref> <ref name="ydKZI">{{Raamatuviide|autor=Hosler, J. D.|pealkiri=Henry II: A Medieval Soldier at War, 1147–1189|url=https://archive.org/details/henryiimedievals0000hosl|aasta=2007|koht=Leiden, Holland|kirjastus=Koninklijke Brill|lehekülg=[https://archive.org/details/henryiimedievals0000hosl/page/38 38]|isbn=978-90-04-15724-8}}</ref> <ref name="EotiJ">{{Raamatuviide|autor=Gillingham, J.|pealkiri=Richard I|url=https://archive.org/details/richardi0000gill|aasta=2002|koht=London, Ühendkuningriik|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=[https://archive.org/details/richardi0000gill/page/113 113]|isbn=0300079125}}</ref> <ref name="gvOqB">Barlow (1961), lk 332.</ref> <ref name="3uigV">Barlow (1961), lk 335.</ref> <ref name="Odyr7">Barlow (1961), lk 335–336.</ref> <ref name="6dj33">{{Netiviide|autor=Johnson, B.|url=http://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/Richard-Lionheart/|pealkiri=Richard Lionheart|väljaanne=Historic UK|aeg=|vaadatud=12.11 2017}}</ref> <ref name="urnmp">{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|koht=London|kirjastus=Karnac Books|lehekülg=218}}</ref> <ref name="4cl9H">{{Raamatuviide|autor=Jotischky, A.|pealkiri=Crusading and the Crusader States|aasta=2013|koht=New York|kirjastus=Routledge|lehekülg=156–157}}</ref> <ref name="dAMqG">Falk (2010), lk 217.</ref> <ref name="23K0e">Falk (2010), lk 220.</ref> <ref name="YInLb">Barlow (1961), lk 403–404.</ref> <ref name="VKJBn">Barlow (1961), lk 405.</ref> <ref name="n6jMU">Barlow (1961), lk 416–417.</ref> <ref name="xtnzE">Barlow (1961), lk 410.</ref> <ref name="1WfuI">Barlow (1961), lk 412.</ref> <ref name="Ot7cg">Barlow (1961), lk 412–413.</ref> <ref name="5lc9X">Barlow (1961), lk 395.</ref> <ref name="O82HM">Barlow (1961), lk 369.</ref> <ref name="GRjSm">Barlow (1961), lk 370.</ref> <ref name="M5Kxe">Barlow (1961), lk 372.</ref> <ref name="aHg7T">Barlow (1961), lk 373.</ref> <ref name="n1FQy">Barlow (1961), lk 421.</ref> }} {{Impeeriumid}} [[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Inglismaa ajalugu]] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik]] dfmhmntekhujhmtt6wkygeiqsy6qhr5 Maaritsa raamatukogu 0 490843 7234769 6379847 2026-09-15T21:17:36Z Kuriuss 38125 7234769 wikitext text/x-wiki '''Maaritsa raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] [[Maaritsa]] külas. Maaritsa küla tekkis 1873. aastal Vene valitsuse ehitatud [[Õigeusk|õigeusu]] kiriku juurde. Õigeusukogudus tekkis Maaritsa e Prangli (Wrangelshofi) külas 1848. aastal. Veerandsada aastat hiljem ehitati viie kupliga kivikirik, mis pühitseti 17. jaanuaril 1874 ja oli kasutusel 1951. aastani. Kiriku juurde kuulusid omal ajal ka kirikumõis ja apostliku õigeusu kihelkonnakool, kus on kooliharidust saanud kirjanikud [[Friedebert Tuglas]], [[Gustav Wulff-Õis]] ja [[Villem Buk|Willem Buk]]. Raamatukogu asutati 1945. aastal Maaritsa Rahvamajja, hilisemasse Maaritsa Kultuurimajja, mis samal aastal loodi Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakooli vanasse hoonesse. Raamatukogu tegutses seal 1969. aastani, mil hoone hävis täielikult tulekahjus. Peale tulekahju oli raamatukogu kolm kuus suletud, kuni uute ruumide leidmiseni vana sidejaoskonna kõrval ühetoalises korteris, kus praegu asub Maaritsa sotsiaalmaja. 1972. aastal hakati ehitama praegust Maaritsa kultuurimaja, kus raamatukogu 1976. aastal uued ruumid sai. Need asusid Kultuurimaja esimesel korrusel 39 m³ pinnal. Alates 21. novembrist 2002 asub raamatukogu Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel veel suuremates ruumides.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|Pealkiri=Maaritsa, Vissi ja Krüüdneri külade arengukava 2011-2021|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-03-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180316214406/http://www.valgjarve.ee/files/documents/arengukava/maaritsavissijakruudnerikulaarengukava2011-2021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Maaritsa raamatukogu 50 aastat juhtinud Niine Rattik kirjutab raamatukogu kroonikas 1969. aasta tulekahjust: 3. augustil toimunud tulekahju tagajärjel hävines raamatukogu ruum ja fond täielikult. Esialgu puudusid ruumid ja raamatukogu ei saanud uut fondi komplekteerima hakata. Fondi hakati komplekteerima rajooni vahetusfondi ja Rajooniraamatukogu baasil. Komplekteerimisega olid tõsised raskused, kuna vahetusfondis olid põhiliselt vanemad, seisma jäänud raamatud. [[Niine Rattik]] töötas raamatukogus 2002. aasta alguseni. Tema tööajal toimus raamatukogus ja ka koostöös Kultuurimajaga põnevaid ja traditsioonilisi üritusi, näiteks Kirjanduslik Kohus ja Raamatuball, ning raamatukogu külastas mitu tuntud kirjanikku, näiteks [[Leelo Tungal]].<ref>Maaritsa raamatukogu Kroonika 1965 - 2001</ref> 2002. aastal kolis raamatukogu uutesse ruumidesse Maaritsa Kultuurimaja teisel korrusel. Seda seoses interneti punkti avamise ja arvuti kasutamisega raamatukogutöös. Raamatukogu sai ka uue juhataja, kelleks oli Marje Sado. Tema töötas raamatukogu 2007. aasta veebruarini. 2007. aastal oli raamatukogujuhataja lühikest aega ka Egle Sõmer ning 2007. aasta lõpust Anneli Siilbek. 2012. aasta lõpust töötab raamatukogujuhatajana Jaanika Tappo.<ref name="raamat.polva.ee">https://web.archive.org/web/20171220222742/http://www.raamat.polva.ee/rk-maakond.shtml (vaadatud 21.12.2017)</ref>. Raamatukogus toimub alates 2013. aasta lõpust laste lauamängu- ja meisterdamisring. Kogud on ümber korraldatud, riiulid vahetatud ning külastajate ja laenutuste arv kasvab stabiilselt igal aastal veidi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://valgjarve.kovtp.ee/raamatukogud Raamatukogust Valgjärve valla kodulehel] * [https://www.facebook.com/Maaritsa-raamatukogu-301487246643360/ Maaritsa raamatukogu Facebookis] [[Kategooria:Põlva maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kanepi vald]] 5uzsrlv209sczhl11z2y77qnx7mkv72 Surnud 2018 0 492097 7234892 7214138 2026-09-16T08:30:31Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7234892 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2018]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2018}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (97) *1. jaanuar – [[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (89) *1. jaanuar – [[Jahn Otto Johansen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (83) *1. jaanuar – [[Mauro Staccioli]], itaalia skulptor (80) *[[2. jaanuar]] – [[Thomas S. Monson]], USA mormooni usujuht (90) *2. jaanuar – [[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja arst (79) *2. jaanuar – [[Eugène Gerards]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *[[3. jaanuar]] – [[Helmut Lippelt]], Saksamaa poliitik (85) *3. jaanuar – [[Colin Brumby]], Austraalia helilooja ja dirigent (84) *[[4. jaanuar]] – [[Aharon Appelfeld]], Iisraeli kirjanik (85) *4. jaanuar – [[Philipp Jenninger]], Saksamaa poliitik (85) *4. jaanuar – [[Vladimir Jankilevski]], juudi rahvusest Venemaa kunstnik (79) *4. jaanuar – [[Johannes Brost]], rootsi näitleja (71) *[[5. jaanuar]] – [[Münir Özkul]], türgi näitleja (92) *5. jaanuar – [[Carlo Pedretti]], itaalia ajaloolane (89) *5. jaanuar – [[Hans Werner Kettenbach]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (89) *5. jaanuar – [[John Young]], Ameerika Ühendriikide astronaut, katselendur ja aeronautikainsener (87) *5. jaanuar – [[Jerry Van Dyke]], USA koomik ja näitleja (86) *5. jaanuar – [[Marián Labuda]], slovaki näitleja (73) *[[6. jaanuar]] – [[Nina Talõzina]], vene psühholoog (94) *6. jaanuar – [[Horace Ashenfelter]], USA pikamaajooksja (94) *6. jaanuar – [[Alla Aizenšarf]], juudi rahvusest venekeelne kirjanik (81) *6. jaanuar – [[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (76) *[[7. jaanuar]] – [[Bjørg Vik]], norra kirjanik (82) *7. jaanuar – [[Jim Anderton]], Uus-Meremaa poliitik (79) *7. jaanuar – [[Markku Into]], soome luuletaja (72) *7. jaanuar – [[Peter Sutherland]], Iiri poliitik, jurist ja ettevõtja (71) *7. jaanuar – [[France Gall]], prantsuse laulja (70) *[[8. jaanuar]] – [[Mariam Lordkhiphanidze]], gruusia ajaloolane (95) *8. jaanuar – [[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (86) *8. jaanuar – [[Andor Losonczy]], ungari päritolu austria helilooja ja pianist (85) *8. jaanuar – [[Māris Atgāzis]], läti ajaloolane ja arheoloog (82) *8. jaanuar – [[Hans Aabech]], taani jalgpallur (69) *8. jaanuar – [[Mare Toom]], eesti botaanik (68) *[[9. jaanuar]] – [[Odvar Nordli]], Norra poliitik (90) *9. jaanuar – [[Aleksandr Vedernikov]], vene ooperi- ja kammerlaulja (90) *9. jaanuar – [[Jevgeni Avrorin]], vene füüsik (85) *9. jaanuar – [[Uudo Reino]], eesti arstiteadlane, lastekirurg ja uroloog (82) *9. jaanuar – [[Mario Perniola]], itaalia filosoof (76) *[[10. jaanuar]] – [[Étienne Bally]], prantsuse sprinter (94) *10. jaanuar – [[Mihhail Deržavin]], vene näitleja (81) *10. jaanuar – [[Aala Buldas]], eesti arhitekt (80) *10. jaanuar – [[Philippe Marchand]], Prantsusmaa poliitik (78) *10. jaanuar – [[Eddie Clarke]], briti kitarrist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Edgar Ray Killen]], USA [[Ku Klux Klan]]i aktivist (92) *11. jaanuar – [[Endel Meiusi]], eesti päritolu ameerika evangelist (85) *[[12. jaanuar]] – [[Bella Emberg]], Briti näitleja (80) *12. jaanuar – [[Pierre Pincemaille]], prantsuse orelikunstnik (61) *[[13. jaanuar]] – [[Jean Porter]], USA näitleja (95) *13. jaanuar – [[Eliahu Winograd]], Iisraeli jurist ja kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Walter Schuster]], Austria mäesuusataja (88) *[[14. jaanuar]] – [[Pablo García Baena]], hispaania luuletaja (94) *14. jaanuar – [[Väino Puura (geoloog)|Väino Puura]], eesti geoloog (82) *14. jaanuar – [[Dan Gurney]], USA rallisõitja (86) *14. jaanuar – [[Jean Salem]], prantsuse filosoof (65) *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Heinz Kunde]], saksa jalgrattasportlane (82) *15. jaanuar – [[Uno Uudelepp]], eesti insener Rootsis (88) *15. jaanuar – [[Roderick Rijnders]], Hollandi sõudja (76) *15. jaanuar – [[Edwin Hawkins]], USA laulja ja muusik (74) *15. jaanuar – [[Viktor Anpilov]], Venemaa ühiskonnategelane ja poliitik (72) *15. jaanuar – [[Dolores O'Riordan]], iiri laulja-laulukirjutaja (46) *[[16. jaanuar]] – [[Marta Toona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (99) *16. jaanuar – [[Feliks Viira]], eesti baptistivaimulik (89) *16. jaanuar – [[Madalena Iglésias]], Portugali näitleja ja laulja (78) *16. jaanuar – [[Jo Jo White]], USA korvpallur (71) *16. jaanuar – [[Oliver Ivanović]], Kosovo serbia poliitik (64) *[[17. jaanuar]] – [[Roy Bennett (Zimbabwe poliitik)|Roy Bennett]], Zimbabwe poliitik (60) *17. jaanuar – [[Simon Shelton]], inglise näitleja (52) *17. jaanuar – [[Jessica Falkholt]], Austraalia näitleja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Clara Marangoni]], itaalia sportvõimleja (102) *18. jaanuar – [[Lucas Mangope]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (94) *18. jaanuar – [[Peter Mayle]], inglise kirjanik (78) *18. jaanuar – [[Wallis Grahn]], rootsi näitleja (72) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Campori]], itaalia näitleja (100) *19. jaanuar – [[Dorothy Malone]], USA näitleja (93) *19. jaanuar – [[Uldis-Ivars Grava]], Läti ajakirjanik, ühiskonnategelane ja poliitik (79) *[[20. jaanuar]] – [[Paul Bocuse]], prantsuse kokk (91) *20. jaanuar – [[Jim Rodford]], inglise muusik (76) *20. jaanuar – [[Katrin Kasesalu]], eesti moekunstnik (61) *20. jaanuar – [[Kuldar Eller]], eesti trummar (60) *[[21. jaanuar]] – [[Connie Sawyer]], USA näitleja (105) *21. jaanuar – [[Heino Kalmo]], eesti elektronmuusikariistade konstruktor (80) *21. jaanuar – [[Jens Okking]], Taani näitleja, laulja ja poliitik (78) *21. jaanuar – [[Philippe Gondet]], prantsuse jalgpallur (75) *21. jaanuar – [[Yves Afonso]], prantsuse näitleja (73) *21. jaanuar – [[Vjatšeslav Gvozdkov]], vene teatrilavastaja ja näitleja (70) *[[22. jaanuar]] – [[Ursula Le Guin]], ameerika kirjanik (88) *22. jaanuar – [[Jimmy Armfield]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *[[23. jaanuar]] – [[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (103) *23. jaanuar – [[Elmar Arak]], eesti farmatseut (79) *23. jaanuar – [[Janno Reiljan]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (66) *23. jaanuar – [[Ruth Alas]], Eesti majandusteadlane (57) *[[24. jaanuar]] – [[Jack Ketchum]], ameerika kirjanik (71) *24. jaanuar – [[Renaud Gagneux]], prantsuse helilooja (70) *24. jaanuar – [[Mark E. Smith]], inglise muusik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (91) *25. jaanuar – [[Leo Võime]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (84) *25. jaanuar – [[Ljudmila Sentšina]], vene laulja (67) *[[26. jaanuar]] – [[Hiromu Nonaka]], Jaapani poliitik (92) *[[27. jaanuar]] – [[Tadashi Sawashima]], jaapani filmilavastaja (92) *27. jaanuar – [[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (91) *[[28. jaanuar]] – [[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane (78) *28. jaanuar – [[Ion Ciubuc]], Moldova poliitik (74) *28. jaanuar – [[Margus Keerma]], eesti kergejõustikutreener (54) *[[29. jaanuar]] – [[Francisco Núñez Olivera]], hispaania pikaealine (113) *[[30. jaanuar]] – [[Mark Salling]], USA muusik ja näitleja (35) *[[31. jaanuar]] – [[Anatoli Reznikov]], vene animafilmirežissöör (77) *31. jaanuar – [[Leonid Kadenjuk]], ukraina kosmonaut (67) *31. jaanuar – [[Olavi Mäenpää]], Soome poliitik (67) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (97) *1. veebruar – [[Wojciech Wójcik]], poola filmilavastaja ja stsenarist (75) *1. veebruar – [[Fidel Castro Díaz-Balart]], Kuuba tuumafüüsik (68) *1. veebruar – [[Édouard Ferrand]], Prantsusmaa poliitik (52) *1. veebruar – [[Menno Wigman]], hollandi luuletaja ja tõlkija (51) *[[2. veebruar]] – [[Günther Patzig]], saksa filosoof (91) *2. veebruar – [[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (87) *2. veebruar – [[Dennis Edwards]], USA laulja (74) *2. veebruar – [[Ole Thestrup]], taani näitleja (69) *2. veebruar – [[Joseph Polchinski]], USA füüsik (63) *[[3. veebruar]] – [[Károly Palotai]], ungari jalgpallur ja jalgpallikohtunik (82) *3. veebruar – [[Rolf Zacher]], saksa näitleja (76) *[[4. veebruar]] – [[Gregor Dorfmeister]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (88) *4. veebruar – [[Alan Baker (matemaatik)|Alan Baker]], Suurbritannia matemaatik (78) *4. veebruar – [[Edwin Jackson]], USA ameerika jalgpallur (26) *[[5. veebruar]] – [[Heino Noor]], eesti arst ja toksikoloog (95) *[[7. veebruar]] – [[Dmitri Buzõljov]], vene näitleja (61) *[[8. veebruar]] – [[Jarrod Bannister]], Austraalia odaviskaja (33) *[[9. veebruar]] – [[John Gavin]], USA näitleja ja diplomaat (86) *9. veebruar – [[Charles Kipper]], eesti dirigent Kanadas (67) *9. veebruar – [[Reg E. Cathey]], USA näitleja (59) *9. veebruar – [[Nebojša Glogovac]], serbia näitleja (48) *9. veebruar – [[Jóhann Jóhannsson]], islandi helilooja ja muusikaprodutsent (48) *9. veebruar – [[Liam Miller]], iiri jalgpallur (36) *[[11. veebruar]] – [[Vic Damone]], USA laulja (89) *[[12. veebruar]] – [[Luo Haocai]], Hiina Rahvavabariigi õigusteadlane, kohtunik ja riigitegelane (83) *12. veebruar – [[László Melis]], ungari viiuldaja ja helilooja (64) *[[13. veebruar]] – [[Henrik (Taani prints)|Henrik]], Taani prints, Margrethe II abikaasa (83) *13. veebruar – [[Joseph Bonnel]], prantsuse jalgpallur (79) *13. veebruar – [[Aavo Lossmann]], eesti tantsupedagoog (75) *[[14. veebruar]] – [[Claes Elmstedt]], Rootsi poliitik (89) *14. veebruar – [[Don Carter]], USA ärimees, Dallas Mavericksi omanik (84) *14. veebruar – [[Ruud Lubbers]], Hollandi poliitik ja diplomaat (78) *14. veebruar – [[Antoni Krauze]], poola filmilavastaja ja stsenarist (78) *14. veebruar – [[Morgan Tsvangirai]], Zimbabwe poliitik (65) *[[15. veebruar]] – [[Abdon Alinovi]], Itaalia poliitik (94) *[[16. veebruar]] – [[Valentīna Freimane]], läti teatri- ja filmiteadlane (95) *16. veebruar – [[Heli Lääts]], eesti laulja (85) *[[18. veebruar]] – [[Peeter Varrak]], eesti keskmaajooksja (81) *18. veebruar – [[Rein Ahas]], eesti geograaf (51) *[[19. veebruar]] – [[Tonino Zangardi]], itaalia filmilavastaja (60) *19. veebruar – [[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (60) *[[20. veebruar]] – [[Zigmas Zinkevičius]], leedu keeleteadlane (93) *20. veebruar – [[Andrei Kruz]], vene ulmekirjanik (53) *20. veebruar – [[Ian Williams]], inglise ragbimängija (27) *[[21. veebruar]] – [[Billy Graham]], USA vaimulik (99) *21. veebruar – [[Emma Chambers]], Briti filminäitleja (53) *[[22. veebruar]] – [[Nanette Fabray]], USA näitleja ja laulja (97) *22. veebruar – [[Valentin Falin]], Nõukogude Liidu diplomaat ja riigitegelane (91) *22. veebruar – [[Richard Edward Taylor]], Kanada füüsik (88) *22. veebruar – [[László Tahi-Tóth]], ungari näitleja (74) *[[24. veebruar]] – [[Durward Knowles]], Bahama purjetaja (100) *24. veebruar – [[Yang Rudai]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (91) *24. veebruar – [[Getulio Alviani]], itaalia kunstnik (78) *24. veebruar – [[Sridevi]], India näitlejanna (54) *24. veebruar – [[Scott Westgarth]], suurbritannia poksija (31) *[[25. veebruar]] – [[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (90) *25. veebruar – [[Leonard Leisching]], Lõuna-Aafrika poksija (83) *25. veebruar – [[Ján Kuciak]], slovakkia ajakirjanik (27) *[[26. veebruar]] – [[Benjamin Melniker]], USA filmiprodutsent (104) *26. veebruar – [[Tatjana Karpova]], vene näitleja (102) *26. veebruar – [[Enno Kross]], eesti arst ja karskusliikumise tegelane (83) *26. veebruar – [[Endel Pärn (kergejõustiklane)|Endel Pärn]], eesti kergejõustiklane ja treener (70) *[[28. veebruar]] – [[Albert Mkrtšjan]], armeenia teatri- ja filmilavastaja (81) *28. veebruar – [[Rogelio Guerra]], Mehhiko näitleja (81) *28. veebruar – [[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (64) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Jacques Insermini]], prantsuse mootorisportlane, kaskadöör ja filminäitleja (90) *1. märts – [[Olev Kitsas]], eesti näitleja ja teatridirektor (88) *1. märts – [[María Rubio]], Mehhiko näitleja (83) *1. märts – [[Mai Väljas]], eesti pedagoog, [[Vaino Väljas]]e abikaasa (81) *[[2. märts]] – [[Gillo Dorfles]], itaalia kunstikriitik, maalikunstnik ja filosoof (107) *2. märts – [[Carlo Ripa di Meana]], Itaalia poliitik (88) *2. märts – [[Jesús López Cobos]], hispaania dirigent (78) *[[3. märts]] – [[Roger Bannister]], Suurbritannia jooksja (88) *3. märts – [[Virgilijus Noreika]], leedu ooperilaulja (82) *[[4. märts]] – [[Gabriel Abramson]], Eesti tööstusjuht (89) *4. märts – [[Karl Adamson]], eesti koolijuht, komsomolitöötaja ja EÜE komandör (82) *4. märts – [[Davide Astori]], itaalia jalgpallur (31) *[[5. märts]] – [[Derek Bickerton]], USA keeleteadlane (91) *5. märts – [[Kjerstin Dellert]], rootsi ooperilaulja (92) *5. märts – [[Hayden V. White]], USA kirjandusteadlane ja ajaloolane (89) *5. märts – [[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja ja -režissöör (86) *5. märts – [[Andrus Noormägi]], eesti korvpallitreener (51) *[[6. märts]] – [[Mark Rõbak]], Eesti Juudi Muuseumi asutaja (72) *[[7. märts]] – [[Reynaldo Bignone]], Argentina sõjaväelane ja riigipea (90) *7. märts – [[Piiga (tiiger)|Piiga]], Tallinna Loomaaia amuuri tiiger (20) *[[8. märts]] – [[Milko Kelemen]], horvaadi helilooja (93) *8. märts – [[Risto Hyvärinen]], Soome diplomaat (91) *8. märts – [[Märt Ratassepp]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja helilooja Soomes (57) *[[9. märts]] – [[Ion Voinescu]], rumeenia jalgpallur (88) *9. märts – [[Jo Min-ki]], Lõuna-Korea näitleja (52) *9. märts – [[Jung Jae-sung]], Lõuna-Korea sulgpallur (35) *[[10. märts]] – [[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (91) *10. märts – [[Ilze Cīrule]], Läti riigitegelane (53) *[[11. märts]] – [[Siegfried Rauch]], saksa näitleja (85) *11. märts – [[Mario Vegetti]], Itaalia filosoofiajaloolane (81) *[[12. märts]] – [[Nokie Edwards]], USA muusik (82) *12. märts – [[Oleg Tabakov]], vene näitleja, lavastaja ja teatridirektor (82) *12. märts – [[Juri Plotnikov]], vene raskejõustikutreener (67) *12. märts – [[Rudolf Mang]], saksa tõstja (67) *12. märts – [[Ken Flach]], USA tennisist (54) *[[13. märts]] – [[Jens Nilsson]], Rootsi poliitik (69) *13. märts – [[Nikolai Gluškov]], vene ärimees (68) *13. märts – [[Andres Põld]], eesti ajakirjanik (46) *[[14. märts]] – [[Palle Kjærulff-Schmidt]], taani filmilavastaja (86) *14. märts – [[Leonid Kvinihhidze]], vene filmilavastaja ja stsenarist (80) *14. märts – [[Jaan Reinaste]], eesti tšellist (83) *14. märts – [[Stephen Hawking]], inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik (76) *14. märts – [[Rubén Galván]], Argentina jalgpallur (65) *[[15. märts]] – [[Mohamed Sayah]], Tuneesia poliitik (84) *[[16. märts]] – [[Charles Yanofsky]], USA geneetik (92) *16. märts – [[Louise Slaughter]], USA poliitik (88) *16. märts – [[Guðjón Arnar Kristjánsson]], Islandi poliitik (73) *16. märts – [[Otomar Kvěch]], tšehhi helilooja ja muusikapedagoog (67) *16. märts – [[Adrian Lamo]], USA häkker (37) *[[17. märts]] – [[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja (98) *17. märts – [[Phan Văn Khải]], Vietnami riigitegelane (84) *17. märts – [[Geneviève Fontanel]], prantsuse näitleja (81) *17. märts – [[Tiina Leesment Bergh]], eesti võimlemisõpetaja ja koreograaf Rootsis (72) *17. märts – [[Tālivaldis Deksnis]], läti organist (71) *17. märts – [[Benny Fredriksson]], rootsi näitleja ja teatrijuht (58) *17. märts – [[Karmen Braun]], eesti ujuja *[[18. märts]] – [[Lea Sibul-Poola]], eesti nukunäitleja ja -lavastaja (88) *18. märts – [[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (88) *[[19. märts]] – [[Irina Begljakova]], vene kettaheitja (85) *19. märts – [[Vello Mikk]], eesti raadioajakirjanik (79) *19. märts – [[Vladõslav Vološõn]], ukraina sõjaväepiloot (29) *[[20. märts]] – [[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (103) *20. märts – [[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (82) *20. märts – [[Erik-Arne Uustalu]], eesti metallikunstnik ja disainer (81) *20. märts – [[Juri Šatalov]], nõukogude ja vene hokimängija (72) *20. märts – [[Raul Rõõmus]], eesti korvpallitreener ja sporditegelane (60) *[[21. märts]] – [[Martha Wallner]], austria näitleja (90) *[[22. märts]] – [[Morgana King]], USA laulja ja näitleja (87) *[[23. märts]] – [[Zell Miller]], USA poliitik (86) *23. märts – [[Jaakko Pakkasvirta]], soome filmilavastaja ja näitleja (83) *23. märts – [[Jukka Mikkola]], Soome poliitik (74) *23. märts – [[Allan Dorbek]], eesti jalgpallur ja korvpallitreener (73) *23. märts – [[Philip Kerr]], Briti kirjanik (62) *[[24. märts]] – [[Lys Assia]], Šveitsi laulja (94) *24. märts – [[Frank Meisler]], Iisraeli skulptor (89) *24. märts – [[Arnaud Beltrame]], prantsuse politseinik (44) *[[25. märts]] – [[Dagfinn Vårvik]], Norra poliitik (93) *25. märts – [[Bruno Boban]], horvaatia jalgpallur (25) *[[26. märts]] – [[Sergei Mavrodi]], vene ettevõtja (62) *26. märts – [[Zeke Upshaw]], USA korvpallur (26) *[[27. märts]] – [[Stéphane Audran]], prantsuse filminäitleja (85) *[[28. märts]] – [[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (91) *28. märts – [[Oleg Anofrijev]], vene näitleja, laulja ja laulukirjutaja (87) *28. märts – [[Clément Rosset]], prantsuse filosoof (78) *[[30. märts]] – [[Bill Maynard]], inglise koomik ja näitleja (89) *30. märts – [[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (87) *30. märts – [[André Bo-Boliko Lokonga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (83) *30. märts – [[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (82) *[[31. märts]] – [[Luigi De Filippo]], itaalia näitleja, näitekirjanik ja teatrilavastaja (87) *31. märts – [[Frank Aendenboom]], Belgia näitleja (76) *31. märts – [[Charles Goodwin]], USA keeleteadlane ja semiootik (74) *31. märts – [[Aago Rääts]], eesti flötist, muusikapedagoog ja IT-spetsialist Kanadas (46) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Elsa Starčenko]], eesti maali- ja teatrikunstnik (92) *1. aprill – [[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja riigitegelane (91) *1. aprill – [[Sergei Seeland]], eesti kodu-uurija (82) *1. aprill – [[Jocelyn Newman]], Austraalia poliitik (80) *1. aprill – [[Allan Tohv]], Eesti bonist (51) *[[2. aprill]] – [[Morris Halle]], USA keeleteadlane *2. aprill – [[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *2. aprill – [[Winnie Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (81) *2. aprill – [[Velga Vīlipa]], läti näitleja (78) *2. aprill – [[Alma Monkauskaitė]], Leedu arst ja poliitik (56) *2. aprill – [[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (40) *[[3. aprill]] – [[David Edgerton]], USA ettevõtja (90) *3. aprill – [[Lill-Babs]], rootsi laulja (80) *[[4. aprill]] – [[Don Cherry]], Ameerika Ühendriikide laulja (94) *4. aprill – [[Heino Mölder]], eesti tehnikateadlane (83) *4. aprill – [[Andres Ammas]], Eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht (56) *[[5. aprill]] – [[Irina Tokmakova]], vene lastekirjanik ja tõlkija (89) *5. aprill – [[Cecil Taylor]], Ameerika Ühendriikide pianist (89) *5. aprill – [[Isao Takahata]], jaapani animafilmide režissöör (82) *5. aprill – [[Juri Abramotškin]], vene fotograaf ja fotoajakirjanik (81) *5. aprill – [[Gennadi Tšulkov]], vene näitleja (80) *[[6. aprill]] – [[Daniel Akaka]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *6. aprill – [[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (66) *6. aprill – [[Pavol Paška]], Slovakkia poliitik (60) *6. aprill – [[Alaksandr Kurłovič]], valgevene tõstja (56) *6. aprill – [[Samba Diop]], prantsuse jalgpallur (18) *[[7. aprill]] – [[Božidar Smiljanić]], horvaadi näitleja (81) *[[8. aprill]] – [[Leila Abašidze]], gruusia filminäitleja (88) *8. aprill – [[André Lerond]], prantsuse jalgpallur (87) *8. aprill – [[Juraj Herz]], slovaki filmilavastaja ja näitleja (83) *8. aprill – [[Mõhhailo Šuhh]], ukraina helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (65) *8. aprill – [[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (61) *8. aprill – [[Anželika Voltškova]], vene näitleja (47) *8. aprill – [[Michael Goolaerts]], Belgia jalgrattur (23) *[[9. aprill]] – [[Christa Gottschalk]], saksa näitleja (90) *9. aprill – [[Valeri Zelentsov]], Eesti murdmaasuusataja (79) *[[10. aprill]] – [[Li Yaowen]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane, riigitegelane ja diplomaat (99) *[[11. aprill]] – [[Gillian Ayres]], inglise maalikunstnik (88) *[[12. aprill]] – [[John Melcher]], USA poliitik (93) *12. aprill – [[Sergio Pitol]], Mehhiko kirjanik, tõlkija ja diplomaat (85) *12. aprill – [[Juozas Karvelis]], Leedu poliitik ja meremees (83) *12. aprill – [[Zoran Krasić]], Serbia poliitik (62) *[[13. aprill]] – [[Franz Möller]], Saksamaa poliitik (87) *13. aprill – [[Miloš Forman]], Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (86) *[[14. aprill]] – [[Isabella Biagini]], itaalia näitleja (74) *[[15. aprill]] – [[Michael Halliday]], Briti-Austraalia keeleteadlane ja semiootik (93) *15. aprill – [[Endel Nirk]], eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik (92) *15. aprill – [[Pia-Astrid Ott]], eesti arst (91) *15. aprill – [[Vittorio Taviani]], itaalia filmilavastaja (88) *15. aprill – [[Stefano Zappalà]], Itaalia poliitik (77) *15. aprill – [[Maksim Borodin]], vene ajakirjanik (32) *[[16. aprill]] – [[Sulev Maramaa]], eesti arstiteadlane (92) *16. aprill – [[Choi Eun-hee]], lõuna-korea filminäitlejanna (91) *16. aprill – [[Rein Tölp]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (76) *16. aprill – [[Vladimir Tõkke]], vene näitleja (74) *16. aprill – [[Matthew Mellon]], USA investor (54) *16. aprill – [[Pamela Gidley]], USA näitleja ja modell (52) *[[17. aprill]] – [[Barbara Bush]], USA endine esileedi (92) *17. aprill – [[Jakov Rjabov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (90) *17. aprill – [[Jeroen Goeleven]], Belgia jalgrattur (25) *[[18. aprill]] – [[Andy Rihs]], šveitsi ettevõtja (75) *[[19. aprill]] – [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]], Tallinna ja kogu Eesti metropoliit, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja (93) *19. aprill – [[Joël Santoni]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (74) *19. aprill – [[Graciela Agudela]], Mehhiko pianist ja helilooja (72) *19. aprill – [[Andrus Karindi]], eesti disainer (62) *[[20. aprill]] – [[Vladimir Ljahhov (kosmonaut)|Vladimir Ljahhov]], vene kosmonaut (76) *20. aprill – [[Avicii]], rootsi DJ ja produtsent (28) *[[21. aprill]] – [[Nabi Tajima]], jaapani ülipikaealine (117) *21. aprill – [[Nelson Pereira dos Santos]], Brasiilia filmilavastaja (89) *21. aprill – [[Nina Dorošina]], vene teatri- ja filminäitleja (83) *21. aprill – [[Verne Troyer]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (49) *[[22. aprill]] – [[Demeter Bitenc]], sloveeni näitleja (95) *22. aprill – [[Nino Hurtsidze]], gruusia maletaja (42) *[[23. aprill]] – [[Liisa Paatso]], soome näitleja (72) *23. aprill – [[Margus Triibmann]], eesti disainer (51) *23. aprill – [[Matt Campbell]], inglise telekokk (29) *[[24. aprill]] – [[Andres Taul]], EELK emeriitpiiskop Kanadas (81) *24. aprill – [[Hariton Pushwagner]], norra kunstnik (77) *24. aprill – [[Henri Michel]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallikohtunik (70) *[[25. aprill]] – [[Shuhrat Abbosov]], usbeki filmirežissöör, stsenarist ja teatrilavastaja (87) *[[26. aprill]] – [[Gianfranco Parolini]], itaalia filmilavastaja (93) *26. aprill – [[Elvira Orphée]], Argentina kirjanik (87) *26. aprill – [[Yoshinobu Ishii]], jaapani jalgpallur (79) *[[27. aprill]] – [[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (88) *27. aprill – [[Peeter Kibe]], eesti põllumajandusjuht ja tõuaretaja (82) *27. aprill – [[Álvaro Arzú]], Guatemala poliitik (72) *[[28. aprill]] – [[Agildo Ribeiro]], Brasiilia näitleja (86) *28. aprill – [[Jevgeni Titarenko]], vene kirjanik (82) *[[29. aprill]] – [[Luis García Meza Tejada]], Boliivia riigitegelane ja sõjaväelane (88) *[[30. aprill]] – [[Rose Laurens]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (65) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Wanda Wiłkomirska]], poola viiuldaja ja muusikapedagoog (89) *1. mai – [[Elmar Altvater]], saksa politoloog (79) *1. mai – [[Onu Bella]] (Igor Maasik), eesti muusik, meelelahutustegelane ja keemik-pedagoog (56) *[[2. mai]] – [[Wang Danfeng]], hiina näitlejanna (93) *2. mai – [[Wolfgang Völz]], saksa näitleja (87) *2. mai – [[Tony Cucchiara]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja helilooja (80) *[[3. mai]] – [[Roman Siirak]], eesti kirjastusjuht (88) *3. mai – [[Afonso Dhlakama]], Mosambiigi poliitik (65) *[[4. mai]] – [[Patricia Tuckwell]], Austraalia viiuldaja ja endine modell (91) *4. mai – [[Abi Ofarim]], Iisraeli laulja ja tantsija (80) *4. mai – [[Alexander Tschäppät]], Šveitsi poliitik (66) *4. mai – [[Cathy Godbold]], austraalia näitleja (43) *[[5. mai]] – [[Ülo Tamre]], eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja insener, eesti aktivist Kanadas (94) *[[6. mai]] – [[Paolo Ferrari]], itaalia näitleja (89) *[[7. mai]] – [[Roman Toi]], eesti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog Kanadas (101) *7. mai – [[Ermanno Olmi]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (86) *[[8. mai]] – [[George Deukmejian]], USA poliitik (89) *[[9. mai]] – [[Ilmar Priimets]], eesti alpinist (82) *9. mai – [[Ernest Jassan]], vene filmilavastaja ja stsenarist (82) *9. mai – [[Per Kirkeby]], taani kunstnik (79) *[[10. mai]] – [[David Goodall]], austraalia botaanik (104) *10. mai – [[Jevgeni Vasjukov]], vene maletaja (85) *10. mai – [[Henn Käämbre]], eesti füüsik ja tõlkija (83) *[[11. mai]] – [[Ulla Sallert]], rootsi laulja ja näitleja (95) *11. mai – [[Gérard Genette]], prantsuse kirjandusteadlane (87) *11. mai – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane (65)<ref>11. mai 2018, 10:39, [https://parnu.postimees.ee/4486781/cardo-remmel-kaotas-voitluse-vahiga Cardo Remmel kaotas võitluse vähiga]</ref> *11. mai – [[Otso Kantokorpi]], soome kunstikriitik (61) *[[12. mai]] – [[Antonio Mercero]], hispaania filmi- ja seriaalilavastaja (82) *12. mai – [[Dennis Nilsen]], Suurbritannia sarimõrvar (72) *12. mai – [[Igor Bunin]], vene ajaloolane, politoloog ja poliittehnoloog (72) *12. mai – [[Tessa Jowell]], Suurbritannia poliitik (70) *[[13. mai]] – [[Baadur Tsuladze]], gruusia näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (83) *13. mai – [[Edgardo Angara]], Filipiinide poliitik (83) *13. mai – [[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (79) *13. mai – [[Margot Kidder]], USA ja Kanada filminäitleja (69) *[[14. mai]] – [[Tom Wolfe]], USA ajakirjanik ja kirjanik (88) *14. mai – [[Roberto Farias]], Brasiilia filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (86) *14. mai – [[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (51) *[[15. mai]] – [[Ray Wilson]], Inglismaa jalgpallur (83) *15. mai – [[Jlloyd Samuel]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (37) *[[16. mai]] – [[Joseph Campanella]], USA näitleja (93) *16. mai – [[Lucian Pintilie]], rumeenia filmi- ja teatrilavastaja (84) *[[17. mai]] – [[Maciej Maciejewski]], poola näitleja (103) *17. mai – [[Richard Pipes]], USA ajaloolane (94) *17. mai – [[Nicole Fontaine]], Prantsuse poliitik ja Euroopa Parlamendi liige (76) *17. mai – [[Mait Riisman]], eesti veepallur (61) *[[18. mai]] – [[Harri Treial]], eesti ajakirjanik (87) *18. mai – [[Mumin Kanoat]], tadžiki luuletaja (86) *18. mai – [[Stephanie Adams]], USA modell (47) *[[19. mai]] – [[Bernard Lewis]], Briti-USA ajaloolane (101) *19. mai – [[Zhengzhang Shangfang]], hiina keeleteadlane (84) *19. mai – [[Maya Jribi]], Tuneesia poliitik (58) *[[20. mai]] – [[Patricia Morison]], USA näitleja (103) *20. mai – [[Dieter Schnebel]], saksa helilooja (88) *[[21. mai]] – [[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof (91) *21. mai – [[Aleksandr Askoldov]], vene filmilavastaja ja kirjanik (85) *21. mai – [[Anna Maria Ferrero]], itaalia näitleja (84) *[[22. mai]] – [[Philip Roth]], USA kirjanik (85) *[[23. mai]] – [[Luis Posada Carriles]], [[CIA]] agent ja kommunismivastane aktivist (90) *23. mai – [[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (89) *23. mai – [[László Tábori]], Ungari jooksja (86) *23. mai – [[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija, meremeteoroloog, geofüüsik ja alpinist (79) *23. mai – [[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (74) *[[24. mai]] – [[Jerry Maren]], Ameerika Ühendriikide näitleja (98) *24. mai – [[Ants Wõrk]], eesti küberneetik ja insener (79) *24. mai – [[Daniela Samulski]], saksa ujuja (33) *[[25. mai]] – [[Piet Kee]], hollandi organist ja helilooja (90) *25. mai – [[Hildegard Puwak]], Rumeenia poliitik (69) *[[26. mai]] – [[Naser Malek Motiei]], iraani näitleja ja filmilavastaja (88) *26. mai – [[Alan Bean]], USA astronaut (86) *[[27. mai]] – [[Gardner Dozois]], USA ulmekirjanik (70) *27. mai – [[Tõnu Kaalep]], eesti graafiline disainer, kultuurikriitik ja näitekirjanik (51) *[[28. mai]] – [[Jens Christian Skou]], taani keemik (99) *28. mai – [[Serge Dassault]], prantsuse tööstur ja poliitik (93) *28. mai – [[Ola Ullsten]], Rootsi poliitik, Rootsi peaminister 1978–1979 (86) *28. mai – [[Cornelia Frances]], austraalia näitleja (77) *28. mai – [[Mati Palm]], eesti laulja, kergejõustiklane ja sporditegelane (76) *28. mai – [[Dick Quax]], Uus-Meremaa jooksja (70) *28. mai – [[Anu Nahkur]], eesti muusikapedagoog (70) *[[29. mai]] – [[Yoseph Imry]], Iisraeli füüsik (79) *29. mai – [[Ain Kaasik]], eesti ujuja ja ujumistreener (71) *[[30. mai]] – [[Heino Lõiveke]], eesti põllumajandusteadlane (76) *30. mai – [[Dan Kneen]], Suurbritannia mootorrattur (30) *[[31. mai]] – [[Étienne Sansonetti]], prantsuse jalgpallur (82) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Julius Norwich]], inglise ajaloolane ja kirjanik (88) *1. juuni – [[Giancarlo Ghirardi]], itaalia füüsik (82) *[[2. juuni]] – [[Irenäus Eibl-Eibesfeldt]], Austria etoloog ja bioloog (89) *[[3. juuni]] – [[Frank Carlucci]], USA poliitik (87) *3. juuni – [[Leonid Nevedomski]], vene näitleja (78) *[[4. juuni]] – [[Marc Ogeret]], prantsuse laulja (86) *4. juuni – [[Carl-Olof Jacobson]], rootsi zooloog (79) *[[5. juuni]] – [[Daša Drndić]], horvaadi kirjanik (71) *5. juuni – [[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (62) *5. juuni – [[Kate Spade]], Ameerika Ühendriikide moedisainer (55) *[[6. juuni]] – [[Maria Kolk]], eesti pikaealine (107) *6. juuni – [[Åke Wärnström]], Rootsi poksija (92) *6. juuni – [[Kira Muratova]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (83) *[[7. juuni]] – [[Arie den Hartog]], hollandi jalgrattur (77) *7. juuni – [[Francis Smerecki]], prantsuse jalgpallur (68) *[[8. juuni]] – [[Eunice Gayson]], inglise näitleja (90) *8. juuni – [[Per Ahlmark]], Rootsi kirjanik ja poliitik (79) *8. juuni – [[Anthony Bourdain]], USA telekokk ja kirjanik (61) *8. juuni – [[Igor Ljahh]], vene näitleja (55) *8. juuni – [[Jackson Odell]], USA näitleja ja laulukirjutaja (20) *[[9. juuni]] – [[Igor Ohlupin]], vene näitleja (79) *9. juuni – [[Jüri Rent]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (66) *9. juuni – [[Zhang Junzhao]], hiina filmilavastaja ja stsenarist (65) *9. juuni – [[Tatjana Malõštšitskaja]], vene näitleja (57) *[[10. juuni]] – [[Stan Anderson]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. juuni – [[Kalle Kiipus]], eesti munitsipaalpoliitik, Kilingi-Nõmme ekslinnapea (77) *10. juuni – [[Üllar Luga]], eesti tehnikateadlane (puidutehnoloog) (59) *[[11. juuni]] – [[Roman Kłosowski]], poola näitleja (89) *11. juuni – [[Tõnu Jürgenson]], eesti sõudja (76) *[[13. juuni]] – [[Charles Vinci]], USA tõstja (85) *13. juuni – [[Kalju Kukk]], eesti luterlik vaimulik (74) *13. juuni – [[Anne Donovan]], USA korvpallur ja korvpallitreener (56) *[[14. juuni]] – [[Stanislav Govoruhhin]], vene filmilavastaja, stsenarist, näitleja, produtsent ja ühiskonnategelane (82) *14. juuni – [[Fazlullah]], Pakistani Talebani üks liidreid (43) *[[15. juuni]] – [[Dieter Wellershoff]], saksa kirjanik (92) *15. juuni – [[Matt Murphy]], USA kitarrist (88) *15. juuni – [[Leslie Grantham]], inglise näitleja (71) *[[16. juuni]] – [[Martin Bregman]], USA filmiprodutsent (92) *16. juuni – [[Gennadi Roždestvenski]], vene dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (87) *16. juuni – [[Peep Tõldsepp]], eesti muusikapedagoog (81) *16. juuni – [[Gabriela Vránová]], tšehhi näitleja ja teatripedagoog (78) *16. juuni – [[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (48) *[[18. juuni]] – [[Paul Gratzik]], saksa kirjanik (82) *18. juuni – [[XXXTENTACION|XXXTentacion]], USA räppar (20) *19. juuni – [[Stanley Cavell]], USA filosoof (91) *[[19. juuni]] – [[printsess Elisabeth|Elisabeth]], Taani printsess (83) *19. juuni – [[Ivan Dratš]], Ukraina luuletaja, stsenarist, kirjanduskriitik ja poliitik (81) *[[20. juuni]] – [[Sándor Kányádi]], ungari luuletaja ja tõlkija (89) *20. juuni – [[Dante Caputo]], Argentina poliitik ja diplomaat (74) *[[21. juuni]] – [[Katriina Elovirta]], soome jalgpallur ja jalgpallikohtunik (57) *[[22. juuni]] – [[Rezső Nyers]], Ungari riigitegelane (95) *22. juuni – [[Naum Koržavin]], juudi päritolu Vene luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (92) *22. juuni – [[Waldir Pires]], Brasiilia poliitik (91) *22. juuni – [[Olga Krzyżanowska]], Poola poliitik, ühiskonnategelane ja poliitik (88) *22. juuni – [[Vinnie Paul]], USA trummar (54) *[[23. juuni]] – [[Kim Jong Pil]], Lõuna-Korea poliitik, riigi peaminister 1971–1975 ja 1998–2000 (92) *23. juuni – [[Alberto Fouilloux]], Tšiili jalgpallur (77) *23. juuni – [[Peeter Randma]], eesti laulja ja kitarrist (67) *23. juuni – [[Vitali Mihailenko]], Eesti jalgpallur (46) *23. juuni – [[Gazmend Sinani]], Kosovo korvpallur (27) *[[24. juuni]] – [[Jozsef Weinrauch]], Eesti omavalitsustegelane (66) *[[26. juuni]] – [[Andrei Dementjev]], vene luuletaja (89) *26. juuni – [[Bo Nilsson]], rootsi helilooja ja muusik (81) *26. juuni – [[Aleksandr Romantsov]], Eesti jäähokimängija ja -treener (68) *[[27. juuni]] – [[Joe Jackson]], USA muusikamänedžer, [[Michael Jackson]]i isa (89) *27. juuni – [[Vladimir Uspenski]], vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane (87) *[[28. juuni]] – [[Christine Nöstlinger]], austria lastekirjanik (81) *28. juuni – [[Domenico Losurdo]], itaalia filosoof, ajaloolane ja publitsist (76) *28. juuni – [[Goran Bunjevčević]], serbia jalgpallur (45) *[[29. juuni]] – [[Arvid Carlsson]], rootsi farmakoloog (95) *29. juuni – [[Steve Ditko]], USA koomiksikunstnik (90) *29. juuni – [[Irena Szewińska]], poola kergejõustiklane (72) *29. juuni – [[Kwesi Amissah-Arthur]], Ghana majandustegelane ja poliitik (67) *[[30. juuni]] – [[Fuat Sezgin]], Türgi islamiajaloolane-orientalist (93) *30. juuni – [[Dagmar Burešová]], Tšehhi advokaat ja poliitik (88) *30. juuni – [[Johan J. Jakobsen]], Norra poliitik (81) *30. juuni – [[Smoke Dawg]], kanada räppar (21) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Bozhidar Dimitrov]], bulgaaria ajaloolane (72) *[[2. juuli]] – [[Evi Gustel]], eesti motosportlane (82) *[[2. juuli]] – [[Emma Černá]], tšehhi näitleja (81) *2. juuli – [[Henry Butler]], USA džässpianist (68) *[[4. juuli]] – [[Kaarel Kadarik]], eesti põllumajandusteadlane (88) *4. juuli – [[Robby Müller]], hollandi filmioperaator (78) *4. juuli – [[Boukary Adji]], Nigeri poliitik, peaminister 1996. aastal (u 78/79) *4. juuli – [[Lembit Annus]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (76) *4. juuli – [[Küllike Rooväli]], eesti ajakirjanik (48) *[[5. juuli]] – [[Claude Lanzmann]], prantsuse dokumentaalfilmide režissöör ja ajakirjanik (92) *5. juuli – [[Adamu Ciroma]], Nigeeria poliitik (83) *5. juuli – [[Jean-Louis Tauran]], prantsuse vaimulik, roomakatoliku kiriku kardinal (75) *[[6. juuli]] – [[Shoko Asahara]], jaapani usujuht ja kriminaalkurjategija (63) *6. juuli – [[Vlatko Ilievski]], makedoonia laulja ja näitleja (33) *[[7. juuli]] – [[Levko Lukjanenko]], Ukraina poliitik ja dissident (89) *7. juuli – [[Tyler Honeycutt]], USA korvpallur (27) *[[8. juuli]] – [[Tab Hunter]], USA näitleja ja laulja (86) *8. juuli – [[Carlo Vanzina]], itaalia filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (67) *[[9. juuli]] – [[Peter Carington]], Suurbritannia poliitik, NATO peasekretär 1984–1988 (99) *9. juuli – [[Stefan Demert]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (78) *[[10. juuli]] – [[Nikolai Dementjev]], Valgevene poliitik, Valgevene NSV Ülemnõukogu esimees 1990–1991 (88) *10. juuli – [[Andrei Suslin]], vene matemaatik (67) *10. juuli – [[Andrei Brežnev]], Venemaa majandustegelane ja poliitik, [[Leonid Brežnev]]i lapselaps (57) *[[11. juuli]] – [[Harri Tirkkonen]], soome näitleja (87) *11. juuli – [[Viive-Riina Ruus]], eesti kasvatusteadlane (81) *11. juuli – [[Vojtěch Mynář]], Tšehhi poliitik (74) *[[12. juuli]] – [[Xerardo Fernández Albor]], Hispaania poliitik (100) *[[13. juuli]] – [[Claude Seignolle]], prantsuse kirjanik (101) *13. juuli – [[Thorvald Stoltenberg]], Norra poliitik (87) *[[14. juuli]] – [[Mario Casalinuovo]], Itaalia poliitik (96) *14. juuli – [[Vaidotas Antanaitis]], Leedu metsandusteadlane, poliitik ja diplomaat (89) *14. juuli – [[Theo-Ben Gurirab]], Namiibia poliitik, peaminister 2002–2005 (80) *14. juuli – [[Petr Weigl]], tšehhi filmilavastaja ja näitekirjanik (79) *14. juuli – [[Rein Arjukese]], eesti poliitik (77) *14. juuli – [[Vidmantė Jasukaitytė]], Leedu kirjanik ja poliitik (70) *[[15. juuli]] – [[Dragutin Šurbek]], horvaadi lauatennisist (72) *15. juuli – [[Ray Emery]], Kanada hokimängija (35) *[[16. juuli]] – [[Marija Kohn]], horvaadi näitleja (83) *[[17. juuli]] – [[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (79) *[[18. juuli]] – [[Sinaida Vollmann]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (94) *18. juuli – [[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *18. juuli – [[Raivo Rätte]], eesti basskitarrist (48) *[[19. juuli]] – [[Shinobu Hashimoto]], jaapani stsenarist ja filmilavastaja (100) *19. juuli – [[Denis Ten]], kasahstani iluuisutaja (25) *[[20. juuli]] – [[Martin O'Donoghue]], Iirimaa poliitik (85) *[[21. juuli]] – [[Elmarie Wendel]], USA näitlejanna (89) *21. juuli – [[Ryu Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) *21. juuli – [[Ilo Kokamägi]], eesti metallikunstnik (65) *[[22. juuli]] – [[Clemmie Spangler]], USA pankur (86) *22. juuli – [[Tony Sparano]], USA ameerika jalgpalli treener (56) *[[23. juuli]] – [[Paul Madeley]], inglise jalgpallur (73) *23. juuli – [[Enn Mellikov]], eesti tehnikateadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (73) *23. juuli – [[Epp Perälä]], Eesti ja Soome näitleja, lavastaja ja teatrijuht (70) *23. juuli – [[Roh Hoe-chan]], Lõuna-Korea poliitik (61) *23. juuli – [[Hanna-Riikka Siitonen]], soome laulja ja näitleja (47) *[[24. juuli]] – [[Isidor Levin]], Eesti rahvaluuleteadlane, orientalist ja teoloog (98) *24. juuli – [[Julia Borisenko]], Eestis sündinud valgevene jalgpallur (28) *[[25. juuli]] – [[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (76) *25. juuli – [[Sergio Marchionne]], itaalia tööstusjuht (66) *25. juuli – [[Ellie Soutter]], inglise lumelaudur (18) *[[26. juuli]] – [[Adem Demaçi]], Kosovo poliitik ja kirjanik (82) *26. juuli – [[Aloyzas Kveinys]], leedu maletaja (56) *26. juuli – [[Valdeko Aaving]], eesti tõstja (71) *[[27. juuli]] – [[Algimantas Nasvytis]], leedu arhitekt (90) *27. juuli – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik (85) *27. juuli – [[Kim Dong Yoon]], Lõuna-Korea poplaulja (20) *[[28. juuli]] – [[Jyri Laats]], eesti soost Soome relvajõudude ja USA erivägede sõjaväelane (95) *28. juuli – [[Hellar Grabbi]], eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja (88) *28. juuli – [[Olga Jackowska]], poola rokklaulja ja laulukirjutaja (67) *[[29. juuli]] – [[Tomasz Stańko]], poola džässmuusik ja helilooja (76) *29. juuli – [[Oliver Dragojević]], horvaadi laulja (71) *29. juuli – [[Vibeke Skofterud]], norra murdmaasuusataja (38) *[[30. juuli]] – [[Ain Erik]], eesti metsandustegelane (86) *[[31. juuli]] – [[Mai Kiisk-Bereczki]], eesti ja ungari keeleteadlane ja õpetaja (89) *31. juuli – [[Orhan Džemal]], vene sõjaajakirjanik (51) *31. juuli – [[Aleksandr Rastorgujev]], vene dokumentaalfilmide lavastaja (47) *31. juuli – [[Kirill Radtšenko]], vene dokumentaalfilmide operaator (33) ==August== *[[1. august]] – [[Mary Carlisle]], USA näitleja ja laulja (104) *1. august – [[Jüri Rätsep]], Eesti poliitik ja jurist (83) *1. august – [[Alija Behmen]], Bosnia poliitik (77) *[[2. august]] – [[Ilja Racek]], tšehhi näitleja (88) *2. august – [[Uusaqqak Qujaukitsoq]], Gröönimaa poliitik (70) *[[3. august]] – [[Aleksander Annus]], eesti matkasportlane ja energeetikainsener (91) *3. august – [[Moshé Mizrahi]], Iisraeli filmilvastaja (86) *3. august – [[Matija Barl]], sloveeni näitleja, tõlkija ja produtsent (78) *[[4. august]] – [[Sergei Ambartsumjan]], armeenia teadlane ja ühiskonnategelane (96) *4. august – [[Viktor Meister]], eesti agronoom ja põllumajandusjuht (92) *[[5. august]] – [[Charlotte Rae]], USA näitleja (92) *5. august – [[Jakov Leškin]], Eesti raudteejuht (78) *5. august – [[Lauri Mononen]], soome jäähokimängija (68) *5. august – [[Piotr Szulkin]], poola filmilavastaja ja stsenarist (68) *[[6. august]] – [[Paul Laxalt]], USA poliitik (96) *6. august – [[Margaret Heckler]], USA poliitik ja diplomaat (87) *6. august – [[Zygmunt Apostoł]], poola näitleja, pianist, helilooja ja laulja (87) *[[7. august]] – [[Stan Mikita]], Kanada jäähokimängija (78) *[[8. august]] – [[Nicholas Bett]], Keenia jooksja (28) *[[9. august]] – [[Mario Alinei]], itaalia keeleteadlane (91) *9. august – [[Tamara Degtjarjova]], vene näitleja (74) *9. august – [[Dmitri Brusnikin]], vene näitleja, lavastaja, stsenarist ja teatripedagoog (60) *[[11. august]] – [[Eduard Meemann]], Eesti kaitseväelane (99) *11. august – [[Silvia Urb]], eesti laulja (94) *11. august – [[Kazimierz Karabasz]], poola dokumentaalfilmide režissöör (88) *11. august – [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul]], Trinidadil sündinud India päritolu Briti kirjanik (85) *[[12. august]] – [[Bernard Krawczyk]], poola näitleja (87) *12. august – [[Kazimiera Utrata]], poola näitleja (86) *[[13. august]] – [[Zvonko Bego]], horvaadi jalgpallur (77) *[[14. august]] – [[Teo Maiste]], eesti laulja ja näitleja (86) *14. august – [[Eduard Uspenski]], vene lastekirjanik (80) *[[15. august]] – [[Tiiu Kroll-Simmul]], eesti aktivist Austraalias (77) *15. august – [[Rita Borsellino]], Itaalia poliitik (73) *[[16. august]] – [[Atal Bihari Vajpayee]], India poliitik (93) *16. august – [[Rein Weber]], eesti arhitekt, geobioloog ja ''feng shui'' spetsialist (77) *16. august – [[Aretha Franklin]], USA laulja ja näitleja (76) *16. august – [[Jelena Šušunova]], Venemaa võimleja (49) *[[17. august]] – [[Józef Fryźlewicz]], poola näitleja, luuletaja ja näitekirjanik (86) *17. august – [[Leonard Boswell]], USA poliitik (84) *17. august – [[Devon Davis]], USA modell (38) *[[18. august]] – [[Kofi Annan]], Ghana diplomaat, ÜRO peasekretär 1997–2006 (80) *18. august – [[Tytti Parras]], soome kirjanik (75) *[[19. august]] – [[Eduard Frolov]], vene ajaloolane (85) *[[20. august]] – [[Uri Avnery]], Iisraeli ajakirjanik, kirjanik, rahuaktivist ja poliitik (94) *20. august – [[Aadu Loog]], eesti geoloog (85) *20. august – [[Ants Väravas]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik ja -treener ning sporditegelane (81) *[[21. august]] – [[Barbara Harris]], USA näitleja (83) *21. august – [[Stefán Karl Stefánsson]], islandi näitleja ja laulja (43) *[[22. august]] – [[Tullio Ilomets]], eesti keemik ja muinsuskaitsja (97) *22. august – [[Ed King]], USA muusik (68) *[[23. august]] – [[Anders Ahlqvist]], soome keeleteadlane (73) *[[24. august]] – [[Ciril Zlobec]], sloveeni luuletaja (93) *24. august – [[Antonio Pennarella]], itaalia näitleja (58) *[[25. august]] – [[Noam Sheriff]], Iisraeli helilooja ja dirigent (83) *25. august – [[John McCain]], USA poliitik (81) *25. august – [[Lindsay Kemp]], inglise tantsija, näitleja ja koreograaf (80) *25. august – [[Jeff Lowe]], USA alpinist (67) *[[26. august]] – [[Rosa Bouglione]], prantsuse tsirkuseartist (107) *26. august – [[Neil Simon]], USA näitekirjanik (91) *26. august – [[Tony Hiller]], inglise laulukirjutaja ja produtsent (91) *26. august – [[Toomas Kreen]], eesti näitleja (59) *[[27. august]] – [[Torkel Jansson]], rootsi ajaloolane (71) *[[29. august]] – [[Erich Lessing]], austria fotograaf (95) *29. august – [[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (82) *[[30. august]] – [[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa laulja (80) *[[31. august]] – [[Luigi Luca Cavalli-Sforza]], itaalia geneetik (96) *31. august – [[Elmar Pieroth]], Saksamaa poliitik (83) *31. august – [[Oleksandr Zahhartšenko]], Donetski Rahvavabariigi liider (42) ==September== *[[1. september]] – [[Veli Olavi Klami]], Soome estofiil (96) *1. september – [[Hayde Kursk]], eesti käsitööpedagoog (95) *1. september – [[Margit Sandemo]], norra-rootsi kirjanik (94) *1. september – [[Randy Weston]], USA džässpianist ja helilooja (92) *1. september – [[Mõkola Šõtjuk]], ukraina ajaloolane (64) *[[2. september]] – [[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (58) *2. september – [[Conway Savage]], Austraalia rokkmuusik (58) *2. september – [[Ida Eide]], norra murdmaasuusataja (30) *[[3. september]] – [[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], [[Afganistan]]i väepealik (79) *[[4. september]] – [[Marijan Beneš]], Bosnia ja Hertsegoviina, Jugoslaavia ja Horvaatia poksija (67) *4. september – [[Lembit Rebane]], eesti korvpallur, treener, koolijuht ja vallavanem (65) *4. september – [[Paul Koech]], Keenia jooksja (48) *[[6. september]] – [[Claudio Scimone]], itaalia dirigent (83) *6. september – [[Burt Reynolds]], USA filminäitleja (82) *6. september – [[Peter Benson]], briti näitleja (65) *[[7. september]] – [[Yang Side]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (96) *7. september – [[Mac Miller]], USA räppar (26) *[[8. september]] – [[Gennadi Gagulia]], Abhaasia poliitik (70) *[[9. september]] – [[Jonas Algirdas Antanaitis]], Leedu insener, poliitik ja ühiskonnategelane (97) *9. september – [[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (89) *9. september – [[Johannes Geldenhuys]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (83) *9. september – [[Frank Andersson]], rootsi maadleja (62) *[[10. september]] – [[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (79) *10. september – [[István Géczi]], ungari jalgpallur (74) *[[11. september]] – [[Fenella Fielding]], inglise näitleja (90) *11. september – [[Kalle Könkkölä]], Soome poliitik (68) *[[12. september]] – [[Hans Kloss]], saksa maalikunstnik ja graafik (80) *12. september – [[Tihhon (Sekretarjov)]], Venemaa vaimulik, Petseri kloostri ülem (63) *[[13. september]] – [[Lin Hujia]], Hiina RV riigitegelane (101) *13. september – [[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (63) *[[14. september]] – [[Leonard Perelomov]], vene sinoloog (89) *14. september – [[Anneke Grönloh]], hollandi laulja (76) *14. september – [[Rudolf Schieffer]], saksa ajaloolane (71) *[[15. september]] – [[Zhu Xu]], hiina näitleja (88) *15. september – [[Dudley Sutton]], inglise näitleja (85) *15. september – [[Kirin Kiki]], jaapani näitlejanna (75) *[[16. september]] – [[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kriminaalromaanide autor (80) *[[16. september]] – [[Kevin Beattie]], inglise jalgpallur (64) *[[17. september]] – [[Barbara Nascimbene]], itaalia näitleja (59) *[[18. september]] – [[Jean Piat]], prantsuse näitleja ja kirjanik (93) *18. september – [[Robert Venturi]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (93) *18. september – [[Ellu Rusi]], eesti koolijuht (50) *[[19. september]] – [[Győző Kulcsár]], ungari vehkleja (79) *[[20. september]] – [[Mohammed Karim Lamrani]], Maroko poliitik (99) *20. september – [[Reinhard Tritscher]], Austria mäesuusataja (72) *[[21. september]] – [[Irine Verder]], eesti gaidijuht, eesti aktivist USA-s (98) *21. september – [[Vitali Massol]], Ukraina poliitik (89) *21. september – [[Aivar Leito]], eesti ornitoloog (64) *21. september – [[Trần Đại Quang]], Vietnami riigitegelane, president 2016–2018 (61) *[[22. september]] – [[Edna Molewa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (61) *[[23. september]] – [[Charles Kao]], hiina füüsik (84) *23. september – [[Gary Kurtz]], USA filmiprodutsent (78) *23. september – [[Kerstti Kittus]], eesti tõlkija (65) *[[24. september]] – [[Ivar Martinsen]], norra kiiruisutaja (97) *24. september – [[Ronald Bye]], Norra poliitik (80) *24. september – [[Jana Kocianová]], slovaki laulja (72) *[[25. september]] – [[Vladimir Voronkov]], vene murdmaasuusataja (74) *25. september – [[Charles Poliquin]], kanada treener (57) *[[26. september]] – [[Tito Madi]], Brasiilia laulja ja helilooja (89) *26. september – [[Ignaz Kirchner]], saksa näitleja (72) *26. september – [[Valentin Strukov]], Eesti poliitik, VIII Riigikogu liige (65) *[[27. september]] – [[Marty Balin]], USA rokkmuusik (76) *27. september – [[Carles Canut]], hispaania näitleja (74) *[[28. september]] – [[Tamaz Tšiladze]], gruusia kirjanik ja luuletaja (87) *28. september – [[Mõkola Makarevitš]], Ukraina diplomaat (77) *28. september – [[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (76) *28. september – [[Koos Alberts]], hollandi laulja (71) *[[29. september]] – [[Otis Rush]], USA bluusikitarrist ja -laulja (83) *29. september – [[Stepan Topal]], gagauusi rahvusest Moldova poliitik (80) *[[30. september]] – [[Walter Laqueur]], USA ajaloolane ja publitsist (97) *30. september – [[Angela Maria]], Brasiilia laulja ja näitleja (89) *30. september – [[Kim Larsen]], taani laulja, laulukirjutaja ja muusik (72) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Đỗ Mười]], Vietnami partei- ja riigitegelane (101) * 1. oktoober – [[Charles Aznavour]], Prantsuse laulja, näitleja, ühiskonnategelane ja diplomaat (94) * 1. oktoober – [[Stelvio Cipriani]], itaalia helilooja (81) *[[2. oktoober]] – [[Roman Kartsev]], vene näitleja (79) * 2. oktoober – [[Jamal Khashoggi]], Saudi Araabia ajakirjanik (59) *[[3. oktoober]] – [[Leon Lederman]], USA eksperimentaalfüüsik (96) * 3. oktoober – [[Saak Karapetjan]], Venemaa asepeaprokurör (58) *[[4. oktoober]] – [[Kurt Malangré]], Saksamaa poliitik (84) *[[5. oktoober]] – [[Kaljo Jõekalda]], Eesti tele- ja filmioperaator (81) *[[6. oktoober]] – [[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja (sopran) (85) * 6. oktoober – [[Michel Vovelle]], prantsuse ajaloolane (85) * 6. oktoober – [[William Fisher]], Suurbritannia poksija (78) * 6. oktoober – [[Scott Wilson]], USA näitleja (76) *[[7. oktoober]] – [[Victoria Marinova]], bulgaaria ajakirjanik (30) *[[8. oktoober]] – [[Uno Laur]], eesti kapten (90) *[[9. oktoober]] – [[Venantino Venantini]], itaalia näitleja (88) * 9. oktoober – [[Heiki Arike]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (53) *[[10. oktoober]] – [[Mary Midgley]], inglise filosoof (99) *[[11. oktoober]] – [[Viktor Kirpu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (62) *[[12. oktoober]] – [[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (86) * 12. oktoober – [[Paul Andreu]], prantsuse arhitekt (80) * 12. oktoober – [[Aleksei Panov]], eesti silmaarst, Tartu Ülikooli õppejõud (79) * 12. oktoober – [[Elo-Reet Järv]], eesti nahakunstnik (79) *[[14. oktoober]] – [[Venno Laul]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (80) * 14. oktoober – [[Milena Dravić]], serbia näitleja (78) * 14. oktoober – [[Patrick Baumann]], šveitsi korvpallijuht, FIBA peasekretär (51) *[[15. oktoober]] – [[Stepan Putšinjan]], vene filmilavastaja (90) * 15. oktoober – [[Õie Raudsepp]], eesti nahakunstnik (86) * 15. oktoober – [[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (76) * 15. oktoober – [[Paul Allen]], Ameerika Ühendriikide programmeerija, ettevõtja, investor ja filantroop (65) * 15. oktoober – [[Ain Soidla]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning eesti pangandustegelane (78) *[[16. oktoober]] – [[Oleg Bazõlevõtš]], ukraina jalgpallur (80) *[[17. oktoober]] –[[Ara Güler]], Türgi fotoajakirjanik (90) *17. oktoober – [[Oli Herbert]], USA kitarrist (44) * 17. oktoober – [[Valters Frīdenbergs]], Läti muusik (30) *[[18. oktoober]] – [[Narayan Datt Tiwari]], India poliitik (93) *18. oktoober – [[Lisbeth Palme]], rootsi lastepsühholoog, Olof Palme lesk (87) *18. oktoober – [[Aleksandr Svetlov]], vene filmilavastaja (79) *18. oktoober – [[Danny Leiner]], USA filmilavastaja (57) *[[19. oktoober]] – [[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane (89) *19. oktoober – [[Takanobu Hozumi]], jaapani näitleja (87) *[[20. oktoober]] – [[Helmut Valgmaa]], eesti spordipedagoog, sporditegelane, sportvõimlemis- ja sulgpallitreener (91) * 20. oktoober – [[Wim Kok]], Hollandi poliitik (80) * 20. oktoober – [[Vahur Proovel]], eesti maadlustreener (72) * 20. oktoober – [[Romualdas Kvintas]], leedu skulptor (65) * 20. oktoober – [[Zheng Xiaosong]], Hiina poliitik ja diplomaat (59) * 20. oktoober – [[Jon McMurray]] (aka Jon James), Kanada muusik ja räppar (34) *[[21. oktoober]] – [[Joachim Rønneberg]], norra vastupanuvõitleja (99) * 21. oktoober – [[Robert Faurisson]], prantsuse ajaloolane (89) *[[22. oktoober]] – [[Eugen Ora]], eesti laskesportlane ja treener (82) * 22. oktoober – [[Robert Saladrigas]], katalaani kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik (78) * 22. oktoober – [[Gilberto Benetton]], itaalia ettevõtja (77) * 22. oktoober – [[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane ja informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli professor (68) *[[23. oktoober]] – [[Alojz Rebula]], sloveeni kirjanik (94) *23. oktoober – [[James Karen]], USA näitleja (94) *23. oktoober – [[Terēze Broka]], läti dirigent ja muusikapedagoog (93) *23. oktoober – [[Arne Lepp]], eesti anatoom (89) *23. oktoober – [[Rein Põder]], eesti kirjanik ja kirjastustöötaja (75) *23. oktoober – [[Jaan Viska]], eesti koolijuht (71) *23. oktoober – [[Todd Reid]], Austraalia tennisist (34) *[[24. oktoober]] – [[Anatoli Gladilin]], vene kirjanik (83) *24. oktoober – [[Mart Simm (eesti aktivist Austraalias)|Mart Simm]], eesti aktivist Austraalias (64) *[[25. oktoober]] – [[Villi Mandra]], lennuväepoiss, eesti aktivist Kanadas (90) *25. oktoober – [[Mihkel Veiderma]], eesti keemik, akadeemik (88) *25. oktoober – [[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (85) *25. oktoober – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (70) *25. oktoober – [[Sara Anzanello]], itaalia võrkpallur (38) *[[26. oktoober]] – [[Nikolai Karatšentsov]], vene näitleja (73) *[[27. oktoober]] – [[Angela Bianchini]], itaalia kirjanik ja kirjanduskriitik (97) *27. oktoober – [[Heldur Tüüts]], eesti sporditegelane ja jurist (92) *27. oktoober – [[Freddie Hart]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (91) *27. oktoober – [[Mario Segale]], USA ärimees (84) *27. oktoober – [[Piero Del Papa]], itaalia poksija ja näitleja (80) *27. oktoober – [[Vichai Srivaddhanaprabha]], tai ettevõtja (61) *27. oktoober – [[Daniel Correa Freitas]], brasiilia jalgpallur (24) *[[28. oktoober]] – [[Edward Dwurnik]], poola maalikunstnik ja graafik (75) *28. oktoober – [[Marina Libakova-Livanova]], vene näitleja (66) *[[29. oktoober]] – [[Ahto Vellamaa]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (78) *29. oktoober – [[Andrea Manfredi]], itaalia jalgrattur (26) *[[30. oktoober]] – [[Jin Yong]], hongkongi kirjanik (94) *30. oktoober – [[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (93) *30. oktoober – [[Sangharakshita]], Briti budistlik õpetaja (93) *30. oktoober – [[David Azulai]], Iisraeli poliitik (64) ==November== *[[1. november]] – [[Carlo Giuffrè]], itaalia näitleja (89) * 1. november – [[Theodor Hoffmann]], Saksa DV admiral (83) * 1. november – [[Jurik Vardanjan]], armeenia tõstja (62) *[[2. november]] – [[Raymond Chow]], Hongkongi filmiprodutsent (91) * 2. november – [[Maulana Sami-ul-Haq]], Pakistani vaimulik ja poliitik (80) * 2. november – [[Torben Jensen]], taani näitleja (74) * 2. november – [[Christian Daghio]], itaalia taipoksija (49) * 2. november – [[Roy Hargrove]], USA džässtrompetist (49) *[[3. november]] – [[Maria Guinot]], portugali laulja (73) *[[4. november]] – [[Gian Luca Barandun]], šveitsi mäesuusataja (24) *[[5. november]] – [[Iive Koll]], eesti hambaarst (80) *[[6. november]] – [[Bernard Landry]], Kanada poliitik ja jurist (81) *6. november – [[Jonathan Cantwell]], Austraalia jalgrattur (36) *[[7. november]] – [[Francis Lai]], prantsuse helilooja (86) *7. november – [[Arūnas Storpirštis]], leedu näitleja (68) *[[8. november]] – [[Jüri Vips (ettevõtja)|Jüri Vips]], eesti ettevõtja (62) *[[9. november]] – [[Robert Urbain]], Belgia poliitik (87) *[[10. november]] – [[Raffaele Baldassarre]], Itaalia poliitik (62) *[[11. november]] – [[Douglas Rain]], Kanada näitleja (90) *[[12. november]] – [[Stan Lee]], USA koomiksite autor (95) * 12. november – [[Toivo T. Pohjala]], Soome põllumees ja poliitik (87) * 12. november – [[Kaljo Jaagura]], eesti raadioajakirjanik (87) * 12. november – [[Ananth Kumar]], India poliitik (59) *[[13. november]] – [[Katherine MacGregor]], USA näitleja (93) *[[14. november]] – [[Rolf Hoppe]], saksa näitleja (87) * 14. november – [[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik (83) * 14. november – [[Andrei Puškar]], ukraina käesuruja (33) *[[15. november]] – [[Adolf Grünbaum]], USA filosoof (95) *15. november – [[Žoress Medvedev]], vene dissident, bioloog ja kirjanik (93) * 15. november – [[Roy Clark]], USA kantrimuusik (85) * 15. november – [[Kim Porter]], USA näitleja ja modell (47) *[[16. november]] – [[William Goldman]], USA kirjanik ja stsenarist (87) *[[17. november]] – [[Cheng Kaijia]], hiina tuumafüüsik ja insener (100) *[[18. november]] – [[Guri Raag]], eesti aktivist Kanadas (100) * 18. november – [[Héctor Beltrán Leyva]], Mehhiko narkokartelli juht (53) *[[19. november]] – [[Witold Sobociński]], poola filmioperaator (89) * 19. november – [[Alí Rodríguez Araque]], Venezuela poliitik, diplomaat ja jurist (81) *[[20. november]] – [[Lilian Kirepe]], eesti teatriteadlane (90) * 20. november – [[Eimuntas Nekrošius]], leedu teatrilavastaja (65) *[[21. november]] – [[Aksel Jõgi]], eesti matemaatik (84) * 21. november – [[Kari Kuuva]], soome laulja, helilooja ja laulusõnade autor (72) * 21. november – [[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik, GRU ülem (62) * 21. november – [[Devin Lima]], USA laulja (41) *[[22. november]] – [[Matti Kuusla]], soome näitleja ja stsenarist (85) *22. november – [[Soslan Andijev]], vene vabamaadleja, kahekordne olümpiavõitja (66) *22. november – [[Andrzej Fischer]], poola jalgpallur (66) *[[23. november]] – [[Nicolas Roeg]], inglise filmilavastaja (90) * 23. november – [[Bujor Hălmăgeanu]], rumeenia jalgpallur (77) * 23. november – [[Gerard Unger]], hollandi graafiline disainer, [[EKA]] audoktor (76) *[[24. november]] – [[Helena Anhava]], soome luuletaja, kirjanik ja tõlkija (93) * 24. november – [[Věra Růžičková]], tšehhi võimleja (90) * 24. november – [[Ricky Jay]], USA mustkunstnik ja näitleja (72) * 24. november – [[Saida Gunba]], gruusia odaviskaja (59) *[[25. november]] – [[Randolph L. Braham]], USA ajaloolane (95) * 25. november – [[Eva Probst]], saksa näitleja (88) * 25. november – [[Giuliana Calandra]], itaalia näitleja (82) * 25. november – [[Priit Kruus]], eesti kirjandusteadlane (36) * 25. november – [[Łukasz Kwiatkowski]], poola trekirattur (36) *[[26. november]] – [[Iri Karist Luts]], eesti aktivist Austraalias (84) *26. november – [[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (80) *26. november – [[Bernardo Bertolucci]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (78) *26. november – [[Stephen Hillenburg]], USA animaator (57) *[[27. november]] – [[Boriss Aristov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (93) *27. november – [[Eerik Kuusk]], eesti motosportlane (80) *27. november – [[Vaike Pääsuke]], eesti graafik, pakendidisainer ja raamatukujundaja (77) *27. november – [[Jaan Kodanipork]], eesti jalgrattur (71) *[[28. november]] – [[Lubomír Kostelka]], tšehhi näitleja (91) *28. november – [[Rita Maris Ilisson]], eesti majandusteadlane, Eesti Raamatupidajate Kogu asutaja (64) *[[29. november]] – [[Harue Akagi]], jaapani näitleja (94) *[[30. november]] – [[George H. W. Bush]], Ameerika Ühendriikide poliitik, riigi president 1989–1993 (94) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Ken Berry]], USA näitleja, tantsija ja laulja (85) *1. detsember – [[Pauls Putniņš]], Läti näitekirjanik, publitsist ja poliitik (81) *1. detsember – [[Esko Ollila]], Soome poliitik, pangandustegelane ja estofiil (78) *1. detsember – [[Ennio Fantastichini]], itaalia näitleja (63) *[[2. detsember]] – [[Luan Qerimi]], albaania näitleja (89) *[[3. detsember]] – [[Albert Frère]], Belgia ärimees (92) *3. detsember – [[Josep Lluís Núñez]], hispaania ärimees ja jalgpallijuht (87) *3. detsember – [[Andrei Bitov]], vene kirjanik (81) *3. detsember – [[Geoff Murphy]], Uus-Meremaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) *3. detsember – [[Üllar Padari]], Eesti munitsipaalpoliitik (48) *[[4. detsember]] – [[Richard Laur]], eesti motosporditegelane (91) *4. detsember – [[Edgar Egipte]], eesti ennustaja (65) *4. detsember – [[Nika Rurua]], Gruusia poliitik (50) *[[5. detsember]] – [[Nikolai Ruškovski]], ukraina teatripedagoog ja näitleja (93) *[[6. detsember]] – [[Galina Anissimova]], vene näitleja (89) *6. detsember – [[Joseph Joffo]], prantsuse kirjanik (87) *6. detsember – [[Pete Shelley]], inglise punkmuusik ja laulukirjutaja (63) *[[7. detsember]] – [[Belisario Betancur Cuartas]], Colombia poliitik, riigi president 1982–1986 (95) *7. detsember – [[Astrīda Gulbe]], läti näitleja (89) *7. detsember – [[Luigi Radice]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *[[8. detsember]] – [[Ljudmila Aleksejeva]], vene ajaloolane ja inimõiguslane (91) *8. detsember – [[Jolanta Szczypińska]], Poola poliitik (61) *8. detsember – [[Sulev Kallavus]], eesti päästeametnik (52) *[[9. detsember]] – [[Robert Bergland]], USA poliitik (90) *9. detsember – [[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu USA astrofüüsik (87) *9. detsember – [[Peeter Türnpu]] (Peter Turnpu), eesti päritolu USA sõjaväelane, Vietnami sõja veteran (77) *9. detsember – [[Yumiko Shige]], jaapani purjetaja (53) *[[10. detsember]] – [[Anna Kütt]], eesti pikaealine (107) *10. detsember – [[Xavier Tilliette]], prantsuse filosoof ja teoloog (97) *10. detsember – [[Robert Spaemann]], saksa filosoof (91) *10. detsember – [[Chiang Pin-kung]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (85) *10. detsember – [[Mare Litnevska]], eesti aktivist Ukrainas (69) *[[11. detsember]] – [[Vladislav Ponjatovski]], Eesti ametiühingutegelane (59) *[[12. detsember]] – [[Oļģerts Šalkonis]], läti näitleja ja lavastaja (87) *12. detsember – [[Ferenc Kósa]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *[[13. detsember]] – [[Nancy Wilson]], USA džässlaulja (81) *13. detsember – [[Jaan Lutt]], eesti meregeoloog ja hüdrograaf (73) *[[14. detsember]] – [[Matti Kassila]], soome filmilavastaja (94) *14. detsember – [[Vjatšeslav Stjopin]], vene filosoof (84) *14. detsember – [[Liina Jõks]], eesti pianist ja muusikapedagoog (79) *14. detsember – [[Anatoli Jaroslavski]], Eesti advokaat (69) *[[15. detsember]] – [[Girma Wolde-Giorgis]], Etioopia poliitik, riigi president 2001–2013 (93) *15. detsember – [[Vladimir Jegorov]], eesti spordijuht ja käsipalliarendaja (89) *15. detsember – [[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (87) *15. detsember – [[Philippe Moureaux]], Belgia poliitik (79) *[[17. detsember]] – [[Galt MacDermot]], Kanada-USA helilooja ja pianist (89) *17. detsember – [[Penny Marshall]], USA näitleja, filmirežissöör ja filmiprodutsent (75) *17. detsember – [[Anca Pop]], rumeenia-kanada laulja (34) *17. detsember – [[Thea Kleven]], norra suusahüppaja (17) *[[18. detsember]] – [[Tulsi Giri]], Nepali poliitik (92) *18. detsember – [[Kazimierz Kutz]], Poola filmilavastaja, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (89) *[[19. detsember]] – [[Tömür Dawamat]], uiguuri rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (91) *19. detsember – [[Norman Gimbel]], USA laulukirjutaja (91) *[[20. detsember]] – [[Henning Palner]], taani näitleja (86) *20. detsember – [[Klaus Hagerup]], norra kirjanik ja näitleja (72) *[[21. detsember]] – [[Silvi Kalda]], eesti nahakunstnik (89) *21. detsember – [[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (86) *21. detsember – [[Alla Sokolova]], vene näitleja, näitekirjanik ja stsenarist (74) *[[22. detsember]] – [[Roberto Suazo Córdova]], Hondurase poliitik (91) *22. detsember – [[Paddy Ashdown]], Suurbritannia poliitik ja diplomaat (77) *22. detsember – [[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (64) *[[23. detsember]] – [[Ksenia (Salasoo)]], eesti biokeemik, luuletaja ja õigeusu nunn (90) *23. detsember – [[Troels Kløvedal]], taani kirjanik (75) *23. detsember – [[Safia Askarova]], Venemaa ujuja (16) *[[24. detsember]] – [[Osvaldo Bayer]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (91) *24. detsember – [[Stanko Poklepović]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *24. detsember – [[Jozef Adamec]], slovaki jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *24. detsember – [[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (72) *[[25. detsember]] – [[Venda Paju]], eesti füüsikapedagoog (94) *25. detsember – [[Law Hieng Ding]], Malaisia poliitik (83) *25. detsember – [[Yoshitada Konoike]], Jaapani poliitik (78) *[[26. detsember]] – [[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (93) *26. detsember – [[Peter Swinnerton-Dyer]], inglise matemaatik (91) *26. detsember – [[Theodore Antoniou]], kreeka helilooja ja dirigent (83) *26. detsember – [[Üllar Jörberg]], eesti laulja (77) *26. detsember – [[István Levente Garai]], Ungari arst ja poliitik (63) *[[27. detsember]] – [[Haide-Ene Rebassoo]], eesti botaanik (83) *[[28. detsember]] – [[Shehu Shagari]], Nigeeria poliitik (93) *28. detsember – [[Amos Oz]], Iisraeli kirjanik ja ajakirjanik (79) *28. detsember – [[Jüri Kadak]], eesti sõjaväelane, õppejõud ja poliitikaekspert (77) *[[29. detsember]] – [[Mariánna Tóli]], Kreeka laulja (66) *29. detsember – [[Regina Guli]], eesti tekstiilikunstnik (82) *29. detsember – [[Ringo Lam]], Hongkongi filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (63) *[[30. detsember]] – [[Mrinal Sen]], bengali rahvusest India filmilavastaja (95) *30. detsember – [[Héctor Timerman]], Argentina ajakirjanik, poliitik, inimõiguste aktivist ja diplomaat (65) *30. detsember – [[Paul Pihlak]], eesti muusikamänedžer (50) *[[31. detsember]] – [[István Seregély]], ungari vaimulik (87) ==Viited== <references/> [[Kategooria:2018]] gajg2wmlt2fjty27p2w90x6yzn7vptn Toivo Peäske 0 492549 7234760 6813954 2026-09-15T21:10:56Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7234760 wikitext text/x-wiki '''Toivo Peäske''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1945]]) on eesti [[pianist]] ja muusikapedagoog. 1965. aastal lõpetas ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i klaveri erialal [[Anna Klas]]i õpilasena.<ref name="embl">Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus, 1990</ref> 1970. aastal lõpetas ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] klaveri erialal [[Ada Kuuseoks]]a klassis.<ref>[http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/L%C3%95PETAJAD.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajad]</ref> Aastatel 1973–1975 täiendas end [[Leningradi konservatoorium]]is kammeransambli assistentuur-stažuuris professor [[Tamara Fiedler]]i klassis. Aastatel 1966–1971 oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi [[kontsertmeister]], 1969. aastast ühtlasi Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõpetaja. 1972. aastast töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis üldklaveri õpetajana, 1975. aastast kammeransambli õppejõuna, 1989. aastast oli dotsent.<ref name="embl" /> 1974. aastast on mänginud koos [[Nata-Ly Sakkos]]ega [[Tallinna Klaveriduo]]s.<ref>[http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=256&lang=est&action=view&method=biograafia Eesti Muusika Infokeskus. Tallinna Klaveriduo]</ref> 2002. aastast on ta [[Rakvere Muusikakool]]i direktor.<ref>[http://rakveremuusikakool.edu.ee/meie-kool/ajalugu/ Rakvere Muusikakool. Ajalugu]</ref> ==Tunnustus== * 1990 [[Eesti muusika aastapreemia]] ([[Tallinna Klaveriduo]] koosseisus) * 2001 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3855}}</ref> * 2015 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] ([[Tallinna Klaveriduo]] koosseisus) * 2016 [[Lääne-Virumaa vapimärk]] * 2016 [[Rakvere Kroonimärk]] * 2023 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa elutööpreemia ==Isiklikku== Tema isa oli [[flötist]] [[Elmar Peäske]]. Tema vend on [[flötist]] [[Raivo Peäske]]. Tema abikaasa on [[viiuldaja]] [[Tiiu Peäske]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Peäske, Toivo}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] 2n9sl32hkwm0d3u2ptehb6ic7hfd33h Valuutakorv 0 497491 7235008 6768217 2026-09-16T11:44:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235008 wikitext text/x-wiki '''Valuutakorv''' on erineva osakaaluga [[valuuta]]dest koosnev [[Portfell (rahandus)|portfell]]. Tavaliselt kasutatakse valuutakorvi selleks, et vähendada [[valuutakurss]]ide kõikumisest tulenevat riski.<ref name="investopedia">[http://www.investopedia.com/terms/c/currencybasket.asp Currency Basket]. Vaadatud 20.02.2018.</ref> Tuntuimad endised ja praegused valuutakorvid on [[Euroopa valuutaühik]], [[Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik]] ja [[USA dollari indeks]]. ==Näiteid valuutakorvidest== ===Euroopa Ühendus=== {{vaata|Euroopa valuutaühik}} Aastatel 1979–1998 kasutasid [[Euroopa Ühendus]]e liikmesriigid [[Euroopa valuutaühik|Euroopa valuutaühikut]] ehk eküüd, mille hiljem vahetas välja euro.<ref>Penelope Kent 2008. "[https://books.google.com/books?id=1OcCS_czyroC&pg=PA258 Law of the European Union]", lk 258. ISBN 978-1-4058-3526-8.</ref> ===Rahvusvaheline Valuutafond=== {{Vaata|Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik}} [[Rahvusvaheline Valuutafond]] lõi 1969. aastal oma arvestusühiku SDR (''special drawing rights'') ja 2018. aasta seisuga koosneb see viiest põhivaluutast: [[euro|eurost]], [[USA dollar|USA dollarist]], [[Jaapani jeen|Jaapani jeenist]], [[Suurbritannia naelsterling|Suurbritannia naelsterlingist]] ja [[Jüaan|Hiina jüaanist]]. Arvestusühik on kunstlik [[reservvaluuta]], mida riigid saavad kasutada ka omavahelistes arveldustes.<ref>[https://www.eestipank.ee/eesti-pank/rahvusvaheline-valuutafond/sdr SDR | Eesti Pank]. Vaadatud 20.02.2018.</ref><ref>[http://www.imf.org/en/About/Factsheets/Sheets/2016/08/01/14/51/Special-Drawing-Right-SDR Special Drawing Right (SDR)]. Vaadatud 20.02.2018.</ref> ===Ameerika Ühendriigid=== {{Vaata|USA dollari indeks}} Aastal 1973 loodi [[USA dollari indeks]] (USDX), mis koosneb 2018. aasta seisuga kuuest valuutast: [[euro]] (moodustab 58% korvist), Jaapani jeen, [[Kanada dollar]], Suurbritannia naelsterling, [[Rootsi kroon]] ja [[Šveitsi frank]].<ref name="investopedia" /><ref>[https://www.theice.com/forex/usdx USDX | U.S. Dollar Index Futures | Forex Futures]. Vaadatud 20.02.2018.</ref> ===Venemaa=== [[Venemaa Föderatsiooni Keskpank|Venemaa Föderatsiooni Keskpanga]] valuutakorv koosneb kahest valuutast: [[USA dollar|dollarist]] ja [[euro]]st. Kui korvi kasutuselevõtu alguses 2005. aastal oli dollari osakaal 90% ja euro osakaal 10%, siis alates 2007. aastast on dollari osakaal 55% ja euro osakaal 45%.<ref>[https://www.cbr.ru/eng/hd_base/bicurbase/ Dual-currency basket | Банк России]. Vaadatud 19.02.2018.</ref><ref>[http://www.cbr.ru/eng/hd_base/valintbr/bicurbacket/ Dual-currency basket structure | Банк России]. Vaadatud 19.02.2018.</ref> ===Hiina=== [[Hiina]] valuutabörsi kauplemissüsteem CFETS kasutab [[jüaan]]i indeksi arvestamisel 24 valuutast koosnevat valuutakorvi. Enne 2017. aasta 1. jaanuari koosnes korv 13 valuutast, kuid siis lisandusid korvi teiste hulgas [[Ungari]] [[forint]] ja [[Poola zlott]]. Sellega vähenesid seni korvi kuulunud valuutade osakaalud: näiteks dollari osakaal langes 26,4%-lt 22,4%-le ja euro osakaal 21,39%-lt 16,34%-le.<ref>[https://www.ft.com/content/b25ad8b8-0bea-35f8-871f-cd282b13c4a7 In case you missed it: China expands currency basket]. Financial Times, 03.01.2017. Vaadatud 19.02.2018.</ref><ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2016-12-29/china-reduces-dollar-weighting-in-currency-basket-adds-11-more China Dilutes Dollar Role in Currency Basket, Adds 11 More]. Bloomberg News, 29.12.2016. Vaadatud 19.02.2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180221035604/https://www.dailyfx.com/forex/fundamental/daily_briefing/daily_pieces/china_news/2016/12/29/Chinas-Market-News-China-Expands-CFETS-Yuan-Basket-Cuts-Dollars-Weight.html China’s Market News: China Expands CFETS Yuan Basket, Cuts Dollar’s Weight]. DailyFX, 29.12.2017. Vaadatud 19.02.2018.</ref> ===Aasia valuutaühik=== {{Vaata|Aasia valuutaühik}} See on [[Aasia]] valuutadel põhinev valuutakorv, mis sarnaneb Euroopa valuutaühikuga. Korvi loomist alles planeeritakse. Seda takistavad muu hulgas eriarvamused kaasatavate valuutade valikul.<ref>[https://www.investopedia.com/terms/a/asian-currency-unit.asp Asian Currency Unit - ACU]. Vaadatud 20.02.2018.</ref> ==Viited== {{Viited|2}} [[Kategooria:Rahandus]] 51mm0gomedg7m39464fufjqcf728mqi Marie Bergman 0 497928 7234706 7208111 2026-09-15T20:25:15Z Heakeel 122460 7234706 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie-bergman.jpg|pisi|Marie Bergman (2015)]] '''Marie Bergman''' (sündinud 21. novembril 1950) on Rootsi [[laulja]]. [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Rootsit koos [[Roger Pontare]]ga, kellega ta esitas laulu "Stjärnorna". {{Rootsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}. {{JÄRJESTA:Bergman, Marie}} [[Kategooria:Rootsi lauljad]] [[Kategooria:Rootsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Melodifestivaleni võitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] qc1vdqh9cmhiy3kjezajwjy4jl94inc Paul Herem 0 501670 7234750 7028060 2026-09-15T21:02:18Z ~2026-40402-33 233726 7234750 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Paul-Nikolai-Johann Herem''' [[VR II/3]] (perekonnanimi kuni 28. detsembrini 1939 '''Hermann'''; 26. jaanuar/[[7. veebruar]] [[1898]] [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]], [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], Virumaa – [[12. mai]] [[1983]] [[Tallinn]]) oli eesti insener. Ta osales 1918. aastal Tallinnas Omakaitse ja Kaitseliidu tegevuses, Vabadussõjas soomusrongil Kapten Irv (kapral, 1919), sai põrutada. Vabadusristi II liigi 3. järk 18. veebruaril 1925. Sai [[Hõreda mõis]]ast eraldatud Paemõisa talu Juuru vallas Harjumaal, müüs selle 1932 ära. Alates 1923. aastast oli SÜÕ konstruktor-joonestaja, ETK ekspediitor, tehnik-hindaja raudteevalitsuses, konstruktor ringhäälingus. Novembris 1933 mõisteti majanduskuritegude pärast kaheksaks kuuks vangi, vabanes veebruaris 1934, veebruaris 1940 sai Vabadusristi ja õigused tagasi. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna ja VRVÜ Tallinna osakonna liige. Nõukogude ajal töötas insenerina. Lipnik 1978? == Isiklikku == Sõjaväelane [[Martin Herem]] on tema lapselaps. ==Viited== {{viited}} <ref name="1940_05_31_UUS_EESTI">31. mai 1940, [[Uus Eesti]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19400531.2.79 Perekonnaseisuteateid. Registreeritud Tallinna linna perekonnaseisuametis]. Paul-Nikolai-Johann Herem ja Aleksandra Ervast</ref> {{JÄRJESTA:Herem, Paul}} [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabaduse Risti Vendade Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 27bofvc8xitvf87vnttlvp6v4szw7ub Rita Ora 0 506354 7234729 7195655 2026-09-15T20:54:01Z Kuriuss 38125 7234729 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Muusikute info|taust=solo_singer|nimi=Rita Ora|pilt=Rita Ora (cropped).jpg|pildi_suurus=* Singer * actress|pildiallkiri=Ora esinemas [[Sepangis]] Malaisias [[Future Music Festivalil]] märtsis 2013.|sünninimi=Rita Sahatçiu|sünniaeg={{Birth date and age|1990|11|26|df=yes}}|sünnikoht=[[Priština]], [[Jugoslaavia]] (tänapäeval [[Kosovo]])|päritolu=[[London]], [[Inglismaa]]|stiil=[[popmuusika]], [[Contemporary R&B|R&B]]|amet=laulja, näitleja|tegev=2008 – tänini|plaadifirma=[[Roc Nation]], [[Columbia Records|Columbia]], [[Atlantic Records|Atlantic]]|URL={{URL|ritaora.com}}|Seotud esitajad=Liam Payne, Avicii, Cardi B, Charli XCX, Bebe Rexha, Rudimental, Tinie Tempah, J. Cole, will.i.am, DJ Fresh}}'''Rita Sahatçiu Ora''' (sünninimega '''Rita Sahatçiu'''; sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1990]] [[Priština]]s [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavias]]) on [[Briti]] [[laulja]] ja näitleja. Ta pälvis tähelepanu 2012. aasta veebruaris, kui ta lõi kaasa DJ Freshi singlis "Hot Right Now", mis saavutas esikoha [[Suurbritannia singlite edetabel|Suurbritannia singliedetabelis]]. Tema debüüt[[stuudioalbum|album]] "Ora" ilmus augustis 2012. See saavutas esikoha [[Ühendkuningriik|Suurbritannias]]. Album sisaldas Suurbritannia esikoha[[singel|singleid]] "R. I. P." ja "How We Do (Party)". Orast sai artist, kellel oli 2012. aastal kõige rohkem hittsingleid edetabelis UK Singles Chart, kus kolm tema järjest ilmunud singlit jõudsid edetabeli tippu. Kaks singlit "Your Song" ja "Anywhere" tema teiselt stuudioalbumilt "Phoenix" jõudsid UK esikümnesse 2017. aastal. Jaanuaris 2014 teatas [[Adidas]] Originals koostööst Rita Oraga. == Lapsepõlv == Rita Ora sündis [[Priština]]s [[kosovarid|albaania]] peres. Tema ema Vera on [[psühhiaater]] ning isa Besnik Sahatçiu [[majandusteadlane]] ja pubi omanik. Oral on vanem õde Elena ja noorem vend Don. Ta perekond lahkus [[Kosovo]]st poliitilistel põhjustel. Nad kolisid [[London]]isse 1991. aastal, kui Rita oli üheaastane. Ta kasvas üles Lääne-Londonis Notting Hillis. == Isiklikku == Rita Ora alustas 2013. aasta mais suhet DJ [[Calvin Harris]]ega. Nad läksid lahku 2014. aasta juunis. == Albumid == * "Ora" (2012) * "Phoenix" (2018) == Kontserditurneed == *"Ora Tour" (2012) *"Radioactive Tour" (2013) *"The Girls Tour" (2018) == Filmid == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Pealkiri !Roll |- |2013 |Kiired ja vihased 6 |Race Caller |- |2015 |Viiskümmend halli varjundit |Mia Grey |- |2015 |Southpaw |Maria Escobar |- |2017 |Viiskümmend tumedamat varjundit |Mia Grey |- |2018 |Viiskümmend vabastatud varjundit |Mia Grey |- |2018 |Wonderwell |Yana |- |2019 |Pokémon: Detective Pikachu |Tegelaskuju veel teadmata |} == Viited == {{reflist|30em}} {{JÄRJESTA:Ora, Rita}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 2nlzxob6r5pszu0r83amd8ohf1vfmgt Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 0 511608 7234596 7169666 2026-09-15T17:47:48Z Sjur 66496 /* Toimumisajad ja -kohad */ 7234596 wikitext text/x-wiki '''Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U20 Championships'') on kuni 20-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad ametlikult alates 1970. aastast, kuid selle eelkäija – Euroopa Juunioride Mängud (''European Junior Games'') peeti esimest korda 1964. aastal. ==Toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" ! Jrk nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg ! Staadion |- | — || [[1964. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1964]] || [[Warsaw]] || {{pisiLipp|Poola}}|| 18.–20. september || [[10th-Anniversary Stadium]] |- | — || [[1966. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1966]] || [[Odessa]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || 24.–25. september || [[Central Stadium Chornomorets]] |- | — || [[1968. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1968]] || [[Leipzig]] || {{pisiLipp|Saksa DV}} || 23.–25. august || [[Zentralstadion (1956)|Zentralstadion]] |- | 1 || [[1970. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1970]]|| [[Pariis]]|| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}|| 11.–13. september || [[Stade Olympique de Colombes]] |- | 2 || [[1973. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1973]]|| [[Duisburg]]|| {{pisiLipp|Saksamaa}}|| 24.–26. august || [[Wedaustadion]] |- | 3 || [[1975. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1975]]|| [[Ateena]]|| {{pisiLipp|Kreeka}}|| 22.–24. august || [[Karaiskakis Stadium]] |- | 4 || [[1977. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1977]]|| [[Donetsk]]|| {{pisiLipp|Nõukogude Liit}}|| 19.–21. august || [[RSC Olimpiyskiy]] |- | 5 || [[1979. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1979]]|| [[Bydgoszcz]]|| {{pisiLipp|Poola}}|| 16.–19. august || [[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |- | 6 || [[1981. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1981]]|| [[Utrecht]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 20.–23. august || [[Atletiekbaan Overvecht]] |- | 7 || [[1983. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1983]]|| [[Schwechat]]|| {{pisiLipp|Austria}}|| 25.–28. august || [[Rudolf-Tonn-Stadion]] |- | 8 || [[1985. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1985]]|| [[Cottbus]]|| {{pisiLipp|Saksa DV}}|| 22.–25. august || Leichtathletikstadion (Sportzentrum Cottbus) |- | 9 || [[1987. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1987]]|| [[Birmingham]]|| {{pisiLipp|Suurbritannia}}|| 6.–9. august || [[Alexander Stadium]] |- | 10|| [[1989. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1989]]|| [[Varaždin]]|| {{pisiLipp|Jugoslaavia}}|| 24.–27. august || [[Stadion Sloboda]] |- | 11|| [[1991. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1991]]|| [[Thessaloniki]]|| {{pisiLipp|Kreeka}} || 8.–11. august || [[Kaftanzoglio Stadium]] |- | 12|| [[1993. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1993]]|| [[San Sebastián]]|| {{pisiLipp|Hispaania}}|| 29. juuli – 1. august || [[Anoeta Stadium]] |- | 13|| [[1995. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1995]]|| [[Nyíregyháza]]|| {{pisiLipp|Ungari}}|| 27.–30. juuli || [[Városi Stadion (Nyíregyháza)|Városi Stadion]] |- | 14|| [[1997. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1997]]|| [[Ljubljana]]|| {{pisiLipp|Sloveenia}}|| 24.–27. juuli || [[Bežigrad Stadium]] |- | 15|| [[1999. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1999]]|| [[Riia]]|| {{pisiLipp|Läti}}|| 5.–8. august || [[Daugava staadion (Riia)|Daugava staadion]] |- | 16|| [[2001. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2001]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 19.–22. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 17|| [[2003. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2003]]|| [[Tampere]]|| {{pisiLipp|Soome}}|| 23.–27. juuli || [[Tampere staadion]] |- | 18|| [[2005. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2005]]|| [[Kaunas]]|| {{pisiLipp|Leedu}}|| 21.–24. juuli || [[S. Dariuse ja S. Girėnase staadion]] |- | 19|| [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]]|| [[Hengelo]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 19.–22. juuli || [[Fanny Blankers-Koen Stadion]] |- | 20|| [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2009]]|| [[Novi Sad]]|| {{pisiLipp|Serbia}}|| 23.–26. juuli || [[Karađorđe Stadium]] |- | 21|| [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 21.–24. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 22|| [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|| [[Rieti]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 18.–21. juuli || [[Stadio Raul Guidobaldi]] |- | 23|| [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|| [[Eskilstuna]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 16.–19. juuli || [[Ekängens Friidrottsarena]] |- | 24|| [[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 20.–23. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 25|| [[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|| [[Borås]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 18.–21. juuli || [[Ryavallen]] |- | 26|| [[2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 15.–18. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 27|| [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|| [[Jeruusalemm]]|| {{pisiLipp|Iisrael}}|| 7.–10. august || [[Givat Ram Stadium]] |- |28 |[[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2025]] |[[Tampere]] |{{pisiLipp|Soome}} | 7.–10. august |[[Tampere staadion]] |- |29 |[[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2027]] |[[Bydgoszcz]] |{{pisiLipp|Poola}} | 15.–18. juuli |[[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kettaheide]] || '''62.19''' || [[2005]] || [[Kaunas]] |- | {{kuld}} || [[Kaire Leibak]] || [[kolmikhüpe]] || '''14.02''' || [[2007]] || [[Hengelo]] |- | {{kuld}} || [[Liane Pintsaar]] || kolmikhüpe || '''13.89''' || [[2009]] || [[Novi Sad]] |- | {{kuld}} || [[Liina Laasma]] || [[odavise]] || '''55.99''' || [[2011]] || [[Tallinn]] |- |{{kuld}} |[[Viktor Morozov]] |kolmikhüpe |'''16.45''' |[[2023]] |[[Jeruusalemm]] |- | {{hõbe}} || [[Johannes Erm]] || [[kümnevõistlus]] || '''8141''' || [[2017]] || [[Grosseto]] |- |{{hõbe}} |[[Elisabeth Pihela]] |[[kõrgushüpe]] |'''1.88''' |2023 |[[Jeruusalemm]] |- | {{pronks}} || [[Diana Nikitina]] || kolmikhüpe || '''13.45''' || [[1997]] || [[Ljubljana]] |- | {{pronks}} || [[Ksenija Balta]] || [[seitsmevõistlus]] || '''5747''' || 2005 || Kaunas |- | {{pronks}} || [[Kätlin Piirimäe]] || [[kuulitõuge]] || '''16.80''' || [[2013]] || [[Rieti]] |- | {{pronks}} || [[Karel Tilga]] || kümnevõistlus || '''8002''' || 2017 || Grosseto |- | {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || odavise || '''54.52''' || [[2019]] || [[Borås]] |- | {{pronks}} || [[Viktor Morozov]] || kolmikhüpe || '''16.14''' || [[2021]] || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Elisabeth Pihela]] || [[kõrgushüpe]] || '''1.86''' || 2021 || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Viola Hambidge]] || [[400 meetri tõkkejooks]] || '''56,71''' || 2025 || [[Tampere]] |} ==Välislingid== *[https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u20-championships/ European Athletics] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] md8u5ap2epijlh2ulcn5mtkj9or06m1 7234597 7234596 2026-09-15T17:48:35Z Sjur 66496 7234597 wikitext text/x-wiki '''Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U20 Championships'') on kuni 20-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad ametlikult alates 1970. aastast, kuid selle eelkäija – Euroopa Juunioride Mängud (''European Junior Games'') peeti esimest korda 1964. aastal. ==Toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" ! Jrk nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg ! Staadion |- | — || [[1964. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1964]] || [[Warsaw]] || {{pisiLipp|Poola}}|| 18.–20. september || [[10th-Anniversary Stadium]] |- | — || [[1966. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1966]] || [[Odessa]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || 24.–25. september || [[Central Stadium Chornomorets]] |- | — || [[1968. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1968]] || [[Leipzig]] || {{pisiLipp|Saksa DV}} || 23.–25. august || [[Zentralstadion (1956)|Zentralstadion]] |- | 1 || [[1970. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1970]]|| [[Pariis]]|| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}|| 11.–13. september || [[Stade Olympique de Colombes]] |- | 2 || [[1973. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1973]]|| [[Duisburg]]|| {{pisiLipp|Saksamaa}}|| 24.–26. august || [[Wedaustadion]] |- | 3 || [[1975. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1975]]|| [[Ateena]]|| {{pisiLipp|Kreeka}}|| 22.–24. august || [[Karaiskakis Stadium]] |- | 4 || [[1977. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1977]]|| [[Donetsk]]|| {{pisiLipp|Nõukogude Liit}}|| 19.–21. august || [[RSC Olimpiyskiy]] |- | 5 || [[1979. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1979]]|| [[Bydgoszcz]]|| {{pisiLipp|Poola}}|| 16.–19. august || [[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |- | 6 || [[1981. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1981]]|| [[Utrecht]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 20.–23. august || [[Atletiekbaan Overvecht]] |- | 7 || [[1983. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1983]]|| [[Schwechat]]|| {{pisiLipp|Austria}}|| 25.–28. august || [[Rudolf-Tonn-Stadion]] |- | 8 || [[1985. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1985]]|| [[Cottbus]]|| {{pisiLipp|Saksa DV}}|| 22.–25. august || Leichtathletikstadion (Sportzentrum Cottbus) |- | 9 || [[1987. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1987]]|| [[Birmingham]]|| {{pisiLipp|Suurbritannia}}|| 6.–9. august || [[Alexander Stadium]] |- | 10|| [[1989. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1989]]|| [[Varaždin]]|| {{pisiLipp|Jugoslaavia}}|| 24.–27. august || [[Stadion Sloboda]] |- | 11|| [[1991. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1991]]|| [[Thessaloniki]]|| {{pisiLipp|Kreeka}} || 8.–11. august || [[Kaftanzoglio Stadium]] |- | 12|| [[1993. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1993]]|| [[San Sebastián]]|| {{pisiLipp|Hispaania}}|| 29. juuli – 1. august || [[Anoeta Stadium]] |- | 13|| [[1995. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1995]]|| [[Nyíregyháza]]|| {{pisiLipp|Ungari}}|| 27.–30. juuli || [[Városi Stadion (Nyíregyháza)|Városi Stadion]] |- | 14|| [[1997. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1997]]|| [[Ljubljana]]|| {{pisiLipp|Sloveenia}}|| 24.–27. juuli || [[Bežigrad Stadium]] |- | 15|| [[1999. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1999]]|| [[Riia]]|| {{pisiLipp|Läti}}|| 5.–8. august || [[Daugava staadion (Riia)|Daugava staadion]] |- | 16|| [[2001. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2001]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 19.–22. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 17|| [[2003. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2003]]|| [[Tampere]]|| {{pisiLipp|Soome}}|| 23.–27. juuli || [[Tampere staadion]] |- | 18|| [[2005. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2005]]|| [[Kaunas]]|| {{pisiLipp|Leedu}}|| 21.–24. juuli || [[S. Dariuse ja S. Girėnase staadion]] |- | 19|| [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]]|| [[Hengelo]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 19.–22. juuli || [[Fanny Blankers-Koen Stadion]] |- | 20|| [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2009]]|| [[Novi Sad]]|| {{pisiLipp|Serbia}}|| 23.–26. juuli || [[Karađorđe Stadium]] |- | 21|| [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 21.–24. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 22|| [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|| [[Rieti]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 18.–21. juuli || [[Stadio Raul Guidobaldi]] |- | 23|| [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|| [[Eskilstuna]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 16.–19. juuli || [[Ekängens Friidrottsarena]] |- | 24|| [[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 20.–23. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 25|| [[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|| [[Borås]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 18.–21. juuli || [[Ryavallen]] |- | 26|| [[2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 15.–18. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 27|| [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|| [[Jeruusalemm]]|| {{pisiLipp|Iisrael}}|| 7.–10. august || [[Givat Ram Stadium]] |- |28 |[[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2025]] |[[Tampere]] |{{pisiLipp|Soome}} | 7.–10. august |[[Tampere staadion]] |- |29 |[[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2027]] |[[Bydgoszcz]] |{{pisiLipp|Poola}} | 15.–18. juuli |[[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kettaheide]] || '''62.19''' || [[2005]] || [[Kaunas]] |- | {{kuld}} || [[Kaire Leibak]] || [[kolmikhüpe]] || '''14.02''' || [[2007]] || [[Hengelo]] |- | {{kuld}} || [[Liane Pintsaar]] || kolmikhüpe || '''13.89''' || [[2009]] || [[Novi Sad]] |- | {{kuld}} || [[Liina Laasma]] || [[odavise]] || '''55.99''' || [[2011]] || [[Tallinn]] |- |{{kuld}} |[[Viktor Morozov]] |kolmikhüpe |'''16.45''' |[[2023]] |[[Jeruusalemm]] |- | {{hõbe}} || [[Johannes Erm]] || [[kümnevõistlus]] || '''8141''' || [[2017]] || [[Grosseto]] |- |{{hõbe}} |[[Elisabeth Pihela]] |[[kõrgushüpe]] |'''1.88''' |2023 |[[Jeruusalemm]] |- | {{pronks}} || [[Diana Nikitina]] || kolmikhüpe || '''13.45''' || [[1997]] || [[Ljubljana]] |- | {{pronks}} || [[Ksenija Balta]] || [[seitsmevõistlus]] || '''5747''' || 2005 || Kaunas |- | {{pronks}} || [[Kätlin Piirimäe]] || [[kuulitõuge]] || '''16.80''' || [[2013]] || [[Rieti]] |- | {{pronks}} || [[Karel Tilga]] || kümnevõistlus || '''8002''' || 2017 || Grosseto |- | {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || odavise || '''54.52''' || [[2019]] || [[Borås]] |- | {{pronks}} || [[Viktor Morozov]] || kolmikhüpe || '''16.14''' || [[2021]] || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Elisabeth Pihela]] || [[kõrgushüpe]] || '''1.86''' || 2021 || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Viola Hambidge]] || [[400 meetri tõkkejooks]] || '''56,71''' || 2025 || [[Tampere]] |} ==Välislingid== *[https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u20-championships/ European Athletics] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] tn6qiw0q82lus0ii5n25o7d619j9rjm Rootsi peaminister 0 523453 7234914 5108499 2026-09-16T09:01:19Z Taurus404 80079 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Rootsi peaministrite loend]] 7234914 wikitext text/x-wiki :''Loendit vaata artiklist [[Rootsi peaministrite loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus = Rootsi peaminister | omakeelne_nimetus = Sveriges statsminister | embleem = Great coat of arms of Sweden (without mantle).svg | embleemiallkiri = | lipp = Flag of Sweden.svg | lipuallkiri = | pilt = Ulf Kristersson on 29 June 2023.jpg | pildilaius = | ametis = [[Ulf Kristersson]] | ametisalates = 18. oktoobrist 2022 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = [[Valitsusjuht]] | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Rootsi valitsus|Valitsus]] <br/> [[Euroopa Ülemkogu]] <br/> [[Riikliku Julgeoleku Nõukogu (Rootsi)|Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] | residents = [[Sageri maja]], [[Stockholm]] <br/> [[Harpsund]], [[Fleni vald]] | asukoht = [[Rosenbad]], [[Stockholm]] | esitaja = [[Riksdagi esimees|Parlamendi esimees]] | nimetaja = [[Riksdag|Parlament]] | võimujärglus = | ametiaeg = 4 aastat, <br/> pikendatav | dokument = [[Rootsi põhiseadused|Valitsusdokument]] | moodustatud = 1876 ({{aega tagasi|1876}}) | esimene = [[Louis Gerhard De Geer]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = [[Rootsi asepeaminister|Asepeaminister]] | palk = 204 000 SEK kuus <br/> (u 18 000 €) | veebileht = }} '''Rootsi peaminister''' ([[rootsi keel]]es ''statsminister'') on [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] [[valitsusjuht]]. Peaminister teostab koos enda juhitud [[Rootsi valitsus|valitsusega]] riigis täidesaatvat võimu ning allub [[Riksdag|parlamendile]]. Peaministri valib parlament ning kandidaadi seab üles [[Riksdagi esimees|parlamendi esimees]]. Parlament omakorda valitakse iga nelja aasta tagant.<ref>{{Cite web |title=Start |url=https://www.riksdagen.se/en/ |access-date=2023-11-10 |website=www.riksdagen.se |language=en}}</ref> Peaministri institutsioon tekkis Rootsis 19. sajandil. Enne seda ei olnud peale [[Rootsi kuningas|kuninga]] ametlikult valitsusjuhti ning Rootsi oli kohati absoluutne monarhia. Samas oli riigimehi, keda võis lugeda ''de facto'' valitsusjuhtideks. Täna on peaminister Rootsi esipoliitik. Rootsi peaminister on aastast 2022 [[Ulf Kristersson]] ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). ==Vaata ka== * [[Rootsi asepeaminister]] * [[Rootsi peaministrite loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book | title = The Instrument of Government | publisher = The [[Riksdag]] | location = Stockholm | url = http://www.riksdagen.se/Global/dokument/dokument/laws/the-instrument-of-government-2012.pdf | date = 2012 | ref = IOG }} * {{Cite book |title = The Riksdag Act |publisher = The [[Riksdag]] |location = Stockholm |url = http://www.riksdagen.se/Global/dokument/dokument/laws/the-riksdag-act-2012.pdf |date = 2012 |ref = RA |archive-url = https://web.archive.org/web/20130201001248/http://www.riksdagen.se/Global/dokument/dokument/laws/the-riksdag-act-2012.pdf |archive-date = 1 February 2013}} *{{Cite book | last1 = Larsson | first1 = Torbjörn | first2 = Henry | last2 = Bäck | title = Governing and Governance in Sweden | location = Lund | publisher = [[Studentlitteratur]] AB | year = 2008 | isbn = 978-91-44-03682-3 | ref = Larsson & Bäck }} *{{Cite book | last = Petersson | first = Olof | title = Den offentliga makten | location = Stockholm | publisher = SNS Förlag | year = 2010 | language = sv | isbn = 978-91-86203-66-5 | ref = Petersson }} [[Kategooria:Rootsi peaministrid| ]] lg0emkw60obocgrw1j6wu8g1s6i4j11 Jüri Tallinn 0 525769 7234858 5784072 2026-09-16T06:41:33Z Kuriuss 38125 7234858 wikitext text/x-wiki '''Jüri Tallinn''' ([[1. august]] [[1948]] [[Tallinn]] – [[25. oktoober]] [[2018]]) oli eesti režissöör ja stsenarist.<ref name="suri">[https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018</ref> Ta õppis [[Jõhvi Lastemuusikakool]]is, aastail 1964–1968 [[Tartu Muusikakool]]is [[Maris Valk-Falk]]i juures ja 1968–1971 [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] klaveri erialal [[Laine Mets]]a klassis, olles ka [[Eino Tamberg]]i õpilane. 1976. aastal kaitses ta konservatooriumis [[muusikateadus]]e erialal diplomitöö "Muusikapropaganda massikommunikatsioonivahendites. Valgusmuusika elementide rakendamine televisiooni muusikasaadetes". Ta lõpetas kiitusega ka [[ETV|Eesti Televisiooni]] õppestuudio režiiosakonna (juhendaja [[Tõnis Kask]]).<ref name="suri" /> Aastatel 1969–1990 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is režissöörina, alates 1982. aastast oli ka ETV kunstinõukogu liige. Tema käe all valmis alates 1979. aastast ETV-s [[Kesktelevisioon]]ile toodetud saatesari "[[Tallinna muusikapilte]]".<ref name="suri" /> Kesktelevisioonist kutsuti ta muusikarežii konkursile, millega otsiti [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängud]]e muusikaprogrammi jaoks [[Ludwig van Beethoven]]i sümfooniate salvestajad. Tema režii võitis konkursi ning selle järgi salvestati Beethoveni 2., 5., 8. ja 9. sümfoonia. ETV-s tegi ta üle 200 muusikasaate, sealhulgas sarjad "[[Eesti interpreedid]]", "[[Rahvakunstnikud]]" ja "[[Klaaspärlimäng (saatesari)|Klaaspärlimäng]]".<ref name="suri" /> Aastail 1990–1995 oli ta [[AS Elav Teadus|AS-i Elav Teadus]] juhatuse esimees, 1995–1997 [[RAS Tallinnfilm|RAS-i Tallinnfilm]] direktor, 1997–1999 [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e juhataja ning 2000–2007 [[OÜ TTÜ Sütiste Maja]] tegevdirektor. Aastail 2007–2018 oli ta [[Viiking Film]] OÜ juhatuse esimees ja 2008–2018 meediakonsultant ettevõttes Soft Sperk Investments. Ta oli ka videofilmimise ja režii lektor [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is ning [[Tallinna Rahvaülikool]]is.<ref name="suri" /> == Isiklikku == Tema isa [[Otto Tallinn]] oli eesti vaimulik, poeg [[Jaan Tallinn]] on tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018 * [https://kultuur.err.ee/872181/heidi-pruuli-meenutab-juri-tallinna-ta-ei-tostnud-kunagi-haalt Heidi Pruuli meenutab Jüri Tallinna: ta ei tõstnud kunagi häält] ERR, 26. oktoober 2018 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jüri}} [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2018]] k2vgimeonllfpcmgwh307p55i8j72iz 7234865 7234858 2026-09-16T06:59:27Z Kuriuss 38125 7234865 wikitext text/x-wiki '''Jüri Tallinn''' ([[1. august]] [[1948]] [[Tallinn]] – [[25. oktoober]] [[2018]]) oli eesti režissöör ja stsenarist.<ref name="suri">[https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018</ref> Ta õppis [[Jõhvi Lastemuusikakool]]is, aastail 1964–1968 [[Tartu Muusikakool]]is [[Maris Valk-Falk]]i juures ja 1968–1971 [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] klaveri erialal [[Laine Mets]]a klassis, olles ka [[Eino Tamberg]]i õpilane. 1976. aastal kaitses ta konservatooriumis [[muusikateadus]]e erialal diplomitöö "Muusikapropaganda massikommunikatsioonivahendites. Valgusmuusika elementide rakendamine televisiooni muusikasaadetes". Režiid õppis ta [[ETV|Eesti Televisiooni]] õppestuudios (juhendaja [[Tõnis Kask]]), kursuse lõpetas kiitusega.<ref name="suri" /> Aastatel 1969–1990 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is režissöörina, alates 1982. aastast oli ka ETV kunstinõukogu liige. Tema käe all valmis alates 1979. aastast ETV-s [[Kesktelevisioon]]ile toodetud saatesari "[[Tallinna muusikapilte]]".<ref name="suri" /> Kesktelevisioonist kutsuti ta muusikarežii konkursile, millega otsiti [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängud]]e muusikaprogrammi jaoks [[Ludwig van Beethoven]]i sümfooniate salvestajaid. Tema režii võitis konkursi ning selle järgi salvestati Beethoveni 2., 5., 8. ja 9. sümfoonia. ETV-s tegi ta üle 200 muusikasaate, sealhulgas sarjad "[[Eesti interpreedid]]", "[[Rahvakunstnikud]]" ja "[[Klaaspärlimäng (saatesari)|Klaaspärlimäng]]".<ref name="suri" /> Aastail 1990–1995 oli ta [[AS Elav Teadus|AS-i Elav Teadus]] juhatuse esimees, 1995–1997 [[RAS Tallinnfilm|RAS-i Tallinnfilm]] direktor, 1997–1999 [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e juhataja ning 2000–2007 [[OÜ TTÜ Sütiste Maja]] tegevdirektor. Aastail 2007–2018 oli ta [[Viiking Film]] OÜ juhatuse esimees ja 2008–2018 meediakonsultant ettevõttes Soft Sperk Investments. Ta oli ka videofilmimise ja režii lektor [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is ning [[Tallinna Rahvaülikool]]is.<ref name="suri" /> == Isiklikku == Tema isa [[Otto Tallinn]] oli eesti vaimulik, poeg [[Jaan Tallinn]] on tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018 * [https://kultuur.err.ee/872181/heidi-pruuli-meenutab-juri-tallinna-ta-ei-tostnud-kunagi-haalt Heidi Pruuli meenutab Jüri Tallinna: ta ei tõstnud kunagi häält] ERR, 26. oktoober 2018 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jüri}} [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2018]] ditk9l7azzv1cyajd5txa807ej6fiue 7234895 7234865 2026-09-16T08:33:31Z Kuriuss 38125 7234895 wikitext text/x-wiki '''Jüri Tallinn''' ([[1. august]] [[1948]] [[Tallinn]] – [[25. oktoober]] [[2018]]) oli eesti režissöör ja stsenarist.<ref name="suri">[https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018</ref> Ta õppis [[Jõhvi Lastemuusikakool]]is, aastail 1964–1968 [[Tartu Muusikakool]]is [[Maris Valk-Falk]]i juures ja 1968–1971 [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] klaveri erialal [[Laine Mets]]a klassis, olles ka [[Eino Tamberg]]i õpilane. 1976. aastal kaitses ta konservatooriumis [[muusikateadus]]e erialal diplomitöö "Muusikapropaganda massikommunikatsioonivahendites. Valgusmuusika elementide rakendamine televisiooni muusikasaadetes". Režiid õppis ta [[ETV|Eesti Televisiooni]] õppestuudios (juhendaja [[Tõnis Kask]]), kursuse lõpetas kiitusega.<ref name="suri" /> Aastatel 1969–1990 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is režissöörina, sealhulgas 1982. aastast kuulus muusikasaadete režissöörina ka ETV kunstinõukokku. Tema käe all valmis alates 1979. aastast ETV-s [[Kesktelevisioon]]ile toodetud saatesari "[[Tallinna muusikapilte]]".<ref name="suri" /> Kesktelevisioon kutsus ta muusikarežii konkursile, millega otsiti [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva olümpiamängud]]e muusikaprogrammi jaoks [[Ludwig van Beethoven]]i sümfooniate salvestajaid. Jüri Tallinna režii võitis konkursi ning selle järgi salvestati Beethoveni 2., 5., 8. ja 9. sümfoonia. ETV-s tegi ta üle 200 muusikasaate, sealhulgas sarjad "[[Eesti interpreedid]]", "[[Rahvakunstnikud]]" ja "[[Klaaspärlimäng (saatesari)|Klaaspärlimäng]]".<ref name="suri" /> Aastail 1990–1995 oli ta [[AS Elav Teadus|AS-i Elav Teadus]] juhatuse esimees, 1995–1997 [[RAS Tallinnfilm|RAS-i Tallinnfilm]] direktor, 1997–1999 [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e juhataja ning 2000–2007 [[OÜ TTÜ Sütiste Maja]] tegevdirektor. Aastail 2007–2018 oli ta [[Viiking Film]] OÜ juhatuse esimees ja 2008–2018 meediakonsultant ettevõttes Soft Sperk Investments. Ta oli ka videofilmimise ja režii lektor [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is ning [[Tallinna Rahvaülikool]]is.<ref name="suri" /> ==Looming== Lisaks rohkem kui paarisajale muusikateemalisele telesaatele tegi ta režissöörina (ja sageli ühtlasi stsenaristina) ka üle 30 [[dokumentaalfilm]]i, mille hulgas domineerivad samuti muusikafilmid. Täispika [[mängufilm]]i mõõtmed omandas aga koos tantsulavastaja [[Ülo Vilimaa]]ga tehtud ja mitmeplaaniliselt lavastatud "Eesti ballaadid" (1989), mis põhineb [[Veljo Tormis]]e "Eesti ballaadidel" ning väljendab meie esivanemate sajandite vältel talletatud elutarkusi ja -kogemusi. ===Telesaateid=== * 1979 "Dirigeerib Neeme Järvi" * 1983 "Töö talent muusika" * 1983-1987 "Tallinna muusikapildid" (osad 8, 12, 22) * 1986 "Äratundmisrõõm. Rock-Hotel" * 1986 "Muusikat ooperist "Alcina"" * 1987 "Kaalukeelte laulud", kaasrežissöör Maire Radsin * 1987 "Tänan Teid. Laulab Anne Veski" * 1988 "Eesti levimuusika varasalvest: Feliks Mandre" (osa 13) * 1988 "Alo laulud" * 1997 "Eluiha" * 1999-2001 "Con Brio" (osad 4-5, 7, 9) * 2000 "Küünlavalgel" * 2000-2002 "Eesti interpreedid" (65 lühisaadet) * 2001 "Leigo järvemuusika" (5 saadet) ===Muusikafilme=== * 1983 "Muusika jätkub" – režissöör, stsenarist * 1984 "Isuri eepos" – režissöör * 1986 "Minooride taga on algus" – režissöör, stsenarist * 1986 "Kohtumine Lisztiga" – režissöör * 1988 "Tasase maa laul" – režissöör, stsenarist {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Tunnustus== * 1984 – Ukraina Heliloojate Liidu auhind folkloori meisterliku käsitlemise eest – kontsertfilmi "Isuri eepos" eest * 1986 – festivali auhind ja preemia režissööritöö eest muusikafilmide loomisel, III Nõukogude Eesti filmifestival – filmide "Isuri eepos" ja "Muusika jätkub" eest * 1987 – NSV Liidu Heliloojate Liidu eriauhind videotehnika oskusliku kasutamise eest, XII üleliiduline telefilmide festival, Minsk (Valgevene NSV) – kontsertfilmi "Minooride taga on algus" eest == Isiklikku == Tema isa [[Otto Tallinn]] oli eesti vaimulik, poeg [[Jaan Tallinn]] on tehnoloogiaettevõtja ja filantroop. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kultuur.err.ee/872144/suri-juri-tallinn Suri Jüri Tallinn] ERR, 26. oktoober 2018 * [https://kultuur.err.ee/872181/heidi-pruuli-meenutab-juri-tallinna-ta-ei-tostnud-kunagi-haalt Heidi Pruuli meenutab Jüri Tallinna: ta ei tõstnud kunagi häält] ERR, 26. oktoober 2018 {{JÄRJESTA:Tallinn, Jüri}} [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 9t70nuiqa94ot3xe018qtfncblhzm54 Tume 0 532746 7234836 7201859 2026-09-16T02:41:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234836 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tume | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tume | pindala = 1,91 | elanikke = 578 (2026) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Tume, Pasta iela.jpg|pisi|left]] '''Tume''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3340 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Tume vald|Tume valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 65 meetri kõrgusel Tume kraavi kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 7 ja [[Riia]]st 69 kilomeetri kaugusel. Tumes asuvad [[keskkool]], kultuurimaja, lasteaed, postkontor ja raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-08 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas asuvad Tume,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4663 https://www.atd.lv/pieturvietas/4661 direcija]</ref> Tumes centrsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11522 https://www.atd.lv/pieturvietas/4661 direcija]</ref> ja Skaudrase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4802 https://www.atd.lv/pieturvietas/4661 direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tume kujunes endise Tume mõisa (''Tummen'') juurde. Nõukogude perioodil rajati sinna [[kolhoos]]i Dzimtene keskasula. Külas kasvav Laima hiidtamm ja üks sealne [[raagremmelgas]] on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 301 (1970) * 430 (1979) * 647 (1989) * 680 (2000) * 585 (2011) <td> * 590 (2015) * 594 (2018) * 540 (2021) * 578 (2026) </table> {{commonscat|Tume}} ==Viited== {{viited}} {{Tume vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] tsttbhtzkv4k3yua80rayodshlbp2rp Valpene 0 537271 7235005 7203096 2026-09-16T11:33:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235005 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valpene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valpene | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,05 | elanikke = 50 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Valpenes_Pyramid_in_Krišjānis_Barons_memory..jpg|pisi|left|Valpene püramiid]] '''Valpene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17972 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas. Valpene jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 10 ja [[Riia]]st 145 kilomeetri kaugusele. Küla on kujunenud endise Valpene [[karjamõis]]a (''Walpönen'') juurde. Valpenes asub [[Krišjānis Barons]]i mälestuseks püstitatud maakividest püramiid, sinna jääb ka Valpene kalmistu. [[Plintiņi]] ja Valpene piiril asub Valpene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5678 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 65 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 50. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} {{commonscat|Valpene}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] japgnvjuma1wv9xbhgx274ufn0tweph Heiki Müür 0 541887 7234785 7063167 2026-09-15T21:30:24Z Kuriuss 38125 7234785 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Heiki Müür''' ([[11. august]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[8. aprill]] [[1996]]) oli eesti [[majandusteadlane]]. == Haridus == Ta lõpetas 1950. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i<ref>https://katsed.real.edu.ee/baas/index2.php</ref>, [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i majandusteaduskonna 1954. aastal ja jätkas õpinguid [[Moskva]]s [[G. Plehhanovi nimeline Venemaa Majandusülikool|Plehhanovi-nimelise Rahvamajanduse Instituudi]] aspirantuuris. 1959. aastal kaitses ta [[majandusteadus]]te [[Teaduste kandidaat|kandidaadi kraadi]] ja 1976. aastal majandusteaduste doktori kraadi. == Töö == 1956. aastast oli ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) õppejõud, aastatel 1962–1965 raamatupidamise kateedri juhataja, 1965–1968 ja 1974–1977 õigus-majandusteaduskonna dekaan, 1971–1981 majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja ning alates aastast 1978 korraline professor. Aastatel 1981–1986 oli ta Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudi direktor ja 1986–1996 TRÜ / Tartu Ülikooli rahvamajandusharude [[ökonoomika]] kateedri juhataja. 1992. aastal töötas ta [[rahvamajandus]]e professorina ning Tartu Ülikooli [[majanduspoliitika]] ja riigimajanduse instituudi juhatajana. Heiki Müüri tegevuse tulemusena hakati TRÜ-s 1967. aasta sügisel süsteemikindlalt koolitama [[majandusküberneetik]]uid. Kateedrijuhatajana pani ta tugeva aluse uue õppesuuna arenguks Eestis. Sel ajal kujundati eriala hea maine ja toodi seeläbi TRÜ majandusteaduskonda hulgaliselt noori võimekaid õppureid. Ta motiveeris noori teadustööga tegelema. Majandusteaduskonna juurde tekkisid mitmed [[Uurimisgrupp|uurimisrühmad]], näiteks tugev töörühm, mis uuris töötingimuste seost töötajate haigestumise ja ajutise töövõimetusega ning sellest tulenevaid majanduslikke tagajärgi. Head tööalased suhted loodi ka kolleegidega [[Läti]]st ja [[Leedu]]st, osa neist toimivad tänini. Tema algatatud iga-aastase [[Küberite päev|küberite päeva]] traditsioonist on välja kasvanud majandusteadusteaduskonna vilistlasorganisatsioon Hermes. Heiki Müüril on märkimisväärne roll Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kujunemisel majandusteaduse ja -hariduse arvestatavaks liidriks Eestis.<ref name=":0">http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2010/58_Heiki_Myyr_est.pdf</ref> ==Teoseid== *"Rahvamajanduse juhtimine ja planeerimine" (1964) *"Bilansimeetod ja planeerimine" (1965) *"Hinnad ja majandusreform" (1970) *"Rahvamajanduse planeerimine" (1971) *"Majandusteadus ja rahvamajandus 1972-1974" (1975, toimetaja) *"Rahvamajandusbilanss ja planeerimine" (1987, koos [[Valve Kirsipuu]]ga)<ref name=":0" /> ==Harrastused== Ta tundis huvi koduloouuringute vastu ning oli Tartu linna kodu-uurimise toimkonna liige. Heiki Müüri mäletatakse kui innukat [[tennis]]emängijat, kes lõi kaasa ka tennisesektsiooni tegevuse korraldamisel, olles [[Tartu tennisesektsioon]]i presiidiumi liige.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema isa oli sõjaväelane [[Paul Müür]]. Ta oli abielus Inge Müüriga ning neil sündisid poeg Tõnis ja tütar Tiiu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://vambola-raudsepp.blogspot.com/2015/09/majandusprofessor-heiki-muur.html {{JÄRJESTA:Müür, Heiki}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1996]] szkyod2ezqogkeb8w8bd0y0x1quwzqu 7234787 7234785 2026-09-15T21:43:53Z ~2026-40402-33 233726 /* Välislingid */ 7234787 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Heiki Müür''' ([[11. august]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[8. aprill]] [[1996]]) oli eesti [[majandusteadlane]]. == Haridus == Ta lõpetas 1950. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i<ref>https://katsed.real.edu.ee/baas/index2.php</ref>, [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i majandusteaduskonna 1954. aastal ja jätkas õpinguid [[Moskva]]s [[G. Plehhanovi nimeline Venemaa Majandusülikool|Plehhanovi-nimelise Rahvamajanduse Instituudi]] aspirantuuris. 1959. aastal kaitses ta [[majandusteadus]]te [[Teaduste kandidaat|kandidaadi kraadi]] ja 1976. aastal majandusteaduste doktori kraadi. == Töö == 1956. aastast oli ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) õppejõud, aastatel 1962–1965 raamatupidamise kateedri juhataja, 1965–1968 ja 1974–1977 õigus-majandusteaduskonna dekaan, 1971–1981 majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja ning alates aastast 1978 korraline professor. Aastatel 1981–1986 oli ta Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudi direktor ja 1986–1996 TRÜ / Tartu Ülikooli rahvamajandusharude [[ökonoomika]] kateedri juhataja. 1992. aastal töötas ta [[rahvamajandus]]e professorina ning Tartu Ülikooli [[majanduspoliitika]] ja riigimajanduse instituudi juhatajana. Heiki Müüri tegevuse tulemusena hakati TRÜ-s 1967. aasta sügisel süsteemikindlalt koolitama [[majandusküberneetik]]uid. Kateedrijuhatajana pani ta tugeva aluse uue õppesuuna arenguks Eestis. Sel ajal kujundati eriala hea maine ja toodi seeläbi TRÜ majandusteaduskonda hulgaliselt noori võimekaid õppureid. Ta motiveeris noori teadustööga tegelema. Majandusteaduskonna juurde tekkisid mitmed [[Uurimisgrupp|uurimisrühmad]], näiteks tugev töörühm, mis uuris töötingimuste seost töötajate haigestumise ja ajutise töövõimetusega ning sellest tulenevaid majanduslikke tagajärgi. Head tööalased suhted loodi ka kolleegidega [[Läti]]st ja [[Leedu]]st, osa neist toimivad tänini. Tema algatatud iga-aastase [[Küberite päev|küberite päeva]] traditsioonist on välja kasvanud majandusteadusteaduskonna vilistlasorganisatsioon Hermes. Heiki Müüril on märkimisväärne roll Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kujunemisel majandusteaduse ja -hariduse arvestatavaks liidriks Eestis.<ref name=":0">http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2010/58_Heiki_Myyr_est.pdf</ref> ==Teoseid== *"Rahvamajanduse juhtimine ja planeerimine" (1964) *"Bilansimeetod ja planeerimine" (1965) *"Hinnad ja majandusreform" (1970) *"Rahvamajanduse planeerimine" (1971) *"Majandusteadus ja rahvamajandus 1972-1974" (1975, toimetaja) *"Rahvamajandusbilanss ja planeerimine" (1987, koos [[Valve Kirsipuu]]ga)<ref name=":0" /> ==Harrastused== Ta tundis huvi koduloouuringute vastu ning oli Tartu linna kodu-uurimise toimkonna liige. Heiki Müüri mäletatakse kui innukat [[tennis]]emängijat, kes lõi kaasa ka tennisesektsiooni tegevuse korraldamisel, olles [[Tartu tennisesektsioon]]i presiidiumi liige.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema isa oli sõjaväelane [[Paul Müür]]. Ta oli abielus Inge Müüriga ning neil sündisid poeg Tõnis ja tütar Tiiu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://vambola-raudsepp.blogspot.com/2015/09/majandusprofessor-heiki-muur.html {{JÄRJESTA:Müür, Heiki}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 9jg9f6l411dd6syuu4q37b2kvp5qgsc Lloyds Banking Group 0 545055 7234825 5466547 2026-09-16T00:30:18Z Kruusamägi 1530 7234825 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lloyds Banking Group Plc.png|pisi|Lloyds Banking Groupi logo]] '''Lloyds Banking Group plc''' on suur Briti finantseerimisasutus, mis loodi, kui 2009. aastal Lloyds TSB omandas HBOSi. Kontserni ajalugu tuleneb [[Šotimaa]] parlamendi 1695. aastal asutatud [[Bank of Scotland]]ist, mis on teine vanim pank [[Suurbritannia]]s. Grupi peakorter asub 25 Gresham Streetil [[City of London]]is ja selle registrijärgne asukoht on The Moundil [[Edinburgh]]is. Lloyds Banking Group on noteeritud [[Londoni börs]]il (LSE) ja on [[FTSE 100 Index|FTSE 100]] indeksi osa. Ettevõtte turukapitalisatsioon oli 4. märtsi 2014. aasta seisuga ligikaudu 57,7 miljardit [[Suurbritannia naelsterling]]it, millega see oli Londoni börsil suuruselt seitsmes äriühing. Firmal on teisejärguline noteering [[New Yorgi börs]]il, mille turuväärtus on 34,45 miljardit USA dollarit. Grupp haldab peakontoreid [[London]]is, [[Halifax]]is ja [[Edinburgh]]is. {{FTSE100}} [[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:Suurbritannia pangad]] bx54c7twb69kt4n2kepk1ae0scq16u9 Macau ülikool 0 553803 7234835 7184971 2026-09-16T02:37:49Z Kruusamägi 1530 7234835 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:University of Macau logo.svg|pisi|Logo]] '''Macau ülikool''' ([[portugali keel]]es ''Universidade de Macau'', inglise keeles ''University of Macau'' lühend '''UM'''; [[hiina keel]]es 澳門大學) on [[ülikool]] [[Hiina]]s [[Macau]]s. 1981. aastal asutati Ida-Aasia Ülikool. Kohalik valitsus ostis selle eraülikool 1988. aastal ja 1991. aastal moodustati selle põhjal Macau ülikool. 2024. aastal õppis Macau ülikoolis üle 15&nbsp;000 üliõpilase. Alates 2018. aastast on ülikooli rektor [[Yonghua Song]]. [[Times Higher Education World University Rankings]] järgi oli see 2025. aastal maailma 145. ülikool ja [[QS World University Rankings]] paigutas selle 2026. aastal maailma ülikoolide pingereas 285. kohale. Macau Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 250 eri ülikooliga. == Välislingid == {{Commonskat}} *[https://www.um.edu.mo/ Koduleht] [[Kategooria:Hiina ülikoolid]] [[Kategooria:Macau]] b9nd5omf5qaac6lvxm3jw77sxdu299h Fulda Püha Miikaeli kirik 0 554251 7234770 7103484 2026-09-15T21:18:08Z Kuriuss 38125 7234770 wikitext text/x-wiki [[Pilt:St.-Michaelskirche-2284.jpg|pisi|Fulda Miikaeli kiriku välisvaade]] '''Püha Miikaeli kirik''' ([[saksa keel]]es ''Michaelskirche'') [[Fulda]]s on [[9. sajand]]il [[tsentraalehitis]]ena püstitatud ümarkirik, üks vanimaist kirikuist [[Saksamaa]]l. Hilisemate ümberehituste käigus on kaotanud oma esialgse välimuse. Kirik ehitati 820.–822. aastal [[Fulda klooster|Fulda kloostri]] kolmanda abti Eigili käsul. Vanim osa hoonest on [[karolingide kunst|karolingide stiilis]], algne ehitis oli [[koonuskatus]]ega [[ümarkirik]], millel oli idanišš ja [[krüpt]]. Ümmargune võlvitud ja kesksambaga krüpt on peaaegu muutumatul kujul säilinud, samuti empooridega ringikujuline [[arkaad]] (nn rotund). 11. sajandil ehitati kirik [[romaani stiil]]is ristikujuliseks, ümarat keskosa kõrgendati ja pikihoone lääneossa ehitati nelinurkne [[kellatorn]]. Rotundi [[seinamaaling]]ud pärinevad romaani ehitusperioodist. 18. sajandi algul ehitati kiriku külge [[Barokkarhitektuur|barokne]] [[Püha Rochus]]e kabel ja kujundati kiriku pikihoone interjöör barokkstiilis.<ref>https://www.tourismus-fulda.de/sehenswuerdigkeiten/historische-kirchen/einzelansicht/fuehrung/show/fuehrung/michaelskirche.html</ref> == Pildid == <gallery> Michaelskirche Fulda (Turm).jpg|Kesktorn ja trepitorn FD MichaelskircheI 01.jpg|Karolingide-aegse ümarehitise, nn rotundi sisevaade St. Michaelskirche Fulda I.jpg|Ringjalt kulgev [[empoor]] arkaadi ja ümbriskäigu kohal Fulda St.Michaelskirche Krypta.jpg|9. sajandist pärit krüpti kesksammas kohmakalt joonia orderit matkiva kapiteeliga Michaelskirche Fulda 6.JPG|Barokne külgaltar Michaelskirche Fulda 8.JPG|Vaade [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]ku rotundi keskelt </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://www.romanic.eu/deutschland/hessen/fulda-st-michael-s-ix-x/ Fotod Miquel Pahissa romaani kunsti pildiportaalis] * [https://www.youtube.com/watch?v=qThcU4URcq4 Amatöörvideo kiriku interjöörist] {{koord}} [[Kategooria:Karolingide kunst]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Saksamaa kirikud]] tetpaz6fsqma7vawir3ajz4fcmk0lut Rohelehine pilvik 0 559486 7234940 7082711 2026-09-16T09:24:41Z Svencapoeira 67038 7234940 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohelehine pilvik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rohelehine pilvik.jpg | pildi_seletus = Rohelehine pilvik ''Russula chloroides'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Pilvik]] ''Russula'' | liik = '''Rohelehine pilvik''' | binaarne = ''Russula chloroides'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Rohelehine pilvik''' (''Russula chloroides'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pilvik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv söödav [[seen]]. Kübar on valge, 4,5–13&nbsp;cm lai. Rohelehine pilvik ei vaja kupatamist. Maitse on mahe, kuid eoslehekesed on veidi kibekad. Eestis kasvab ta üsna sageli salu- ja segametsades, puisniitudel ja parkides juulist septembrini.<ref>Pertti Salo ja Ulla Salo "Meie metsade seened", Varrak 2017, lk 118</ref> Varem peeti teda [[kuiv pilvik|kuiva pilviku]] alamliigiks.<ref>[[Tõnis Leisner]] "Eesti pilvikud", Valgus, Tallinn, 1973, lk 13</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Pilvik]] 4p3ukf8sb0o1v1fcdvnyg54hzo0p7mw Sündinud 1969 0 559844 7234682 7232741 2026-09-15T19:48:38Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7234682 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *1. jaanuar – [[Viola (jalgpallur)|Viola]], Brasiilia jalgpallur *1. jaanuar – [[Verne Troyer]], USA näitleja *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[6. jaanuar]] – [[Norman Reedus]], USA näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[12. jaanuar]] – [[Hannes Hermaküla]], eesti ajakirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[14. jaanuar]] – [[Jason Bateman]], USA näitleja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * 17. jaanuar – [[Tiësto]], Hollandi DJ * [[18. jaanuar]] – [[Mihkel Raud]], eesti laulja, kitarrist * 18. jaanuar – [[Dave Bautista]], USA näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Toomas Edur]], eesti ballettmeister *[[21. jaanuar]] – [[Eduard Hämäläinen]], soome kergejõustiklane * 21. jaanuar – [[Halbe Zijlstra]], Hollandi poliitik * [[27. jaanuar]] – [[Patton Oswalt]], USA näitleja * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * 5. veebruar – [[Michael Sheen]], USA näitleja * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 7. veebruar – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 7. veebruar – [[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist * 7. veebruar – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 7. veebruar – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 7. veebruar – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * 11. veebruar – [[Tarmo Tiisler]], eesti spordiajakirjanik * [[17. veebruar]] – [[Răzvan Lucescu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[13. märts]] – [[Imre Sooäär]], eesti ettevõtja, poliitik *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja *[[24. märts]] – [[Ryszard Wolny]], Poola maadleja * 24. märts – [[Stephan Eberharter]], Austria mäesuusataja * 24. märts – [[Ilir Meta]], Albaania poliitik * [[27. märts]] – [[Mariah Carey]], USA laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[6. aprill]] – [[Paul Rudd]], USA näitleja *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *19. aprill – [[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[1. mai]] – [[Hannes Võrno]], eesti saatejuht *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[16. mai]] – [[Indrek Treufeldt]], eesti ajakirjanik *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[2. juuni]] – [[Paulo Sérgio]], Brasiilia jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *5. juuni – [[Imre Kose]], eesti kokk *[[6. juuni]] – [[Fernando Redondo]], Argentina jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Peter Dinklage]], USA näitleja *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[15. juuni]] – [[Ice Cube]], USA räppar, näitleja *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[13. juuli]] – [[Ken Jeong]], USA näitleja *[[14. juuli]] – [[Sven Sester]], eesti poliitik *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Ando Kiviberg]], eesti muinsuskaitsja, pärimusmuusik == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[10. august]] – [[Emily Symons]], Austraalia näitleja *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[13. august]] – [[Chris Donahue]], Ameerika Ühendriikide kindral *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar *19. august – [[Matthew Perry]], USA näitleja *[[28. august]] – [[Jack Black]], USA näitleja == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *3. september – [[Liisa Pakosta]], eesti poliitik *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik *30. september – [[Jaanus Rohumaa]], eesti lavastaja, näitleja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik * 1. oktoober – [[Erik Norkroos]], eesti filmioperaator, produtsent, monteerija ja režissöör *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht *[[26. oktoober]] – [[Ago Lilleorg]], eesti kristlik vaimulik ja kaplan == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[23. november]] – [[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja, lavastaja *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[28. november]] – [[Colman Domingo]], USA näitleja *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur *[[30. november]] – [[Marko Mihkelson]], eesti poliitik == Detsember == *[[4. detsember]] – [[Jay-Z]], USA räppar *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *9. detsember – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *20. detsember – [[Jana Hallas]], eesti laulutekstide autor *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja mo7vjnl0kyracgrzo8dw8k228d848v3 Maela Viirsoo 0 564870 7234899 7212793 2026-09-16T08:37:15Z Taurus404 80079 7234899 wikitext text/x-wiki '''Maela Tea Viirsoo''' ([[9. oktoober]] [[1937]] – 10. aprill 2026) oli [[eestlased|eesti]] päritolu [[Argentina]] radiokeemik ja tuumateadlane. Ta sündis aastal [[1937]] [[Tallinn]]as. Aastal [[1944]] [[Suur põgenemine|põgenes]] ta koos vanematega [[Rootsi]]. Aastal [[1949]] siirdus perekond Rootsist [[Argentina]]sse. Ta lõpetas [[Tucumáni Ülikool]]i aastal [[1960]] keemia litsntsiaadina ja aastal [[1963]] keemia doktorina. Ta täiendas end aastal [[1960]] [[Concepcióni ülikool]]is ja aastatel [[1963]]–[[1964]] [[Kansase Ülikool]]is. {{Pooleli|kuu=august|aasta=2019}} == Isiklikku == Tema isa oli agronoom [[Eduard Viirsoo]]. == Välislingid == *http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1674 {{JÄRJESTA:Viirsoo, Maela}} [[Kategooria:Argentina teadlased]] [[Kategooria:Eestlased Argentinas]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2026]] rnb0ccecu9bdtxaumwxvuvd6k2eisiu Andres Sutt 0 568516 7234527 7231199 2026-09-15T14:29:05Z ~2026-49865-53 237617 7234527 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Andres Sutt | pilt = Andres Sutt.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 25. märts 2025 | ametiajalõpp = 16. september 2026 | eelmine = [[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]]) | järgmine = [[Erkki Keldo]] | amet2 = [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Raul Siem]] | järgmine2 = [[Kristjan Järvan]] | amet3 = [[Eesti_välisminister|Välisministri]] <br>kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 3. juuni 2022 | ametiajalõpp3 = 18. juuli 2022 | eelmine3 = [[Eva-Maria Liimets]] | järgmine3 = [[Urmas Reinsalu]] | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp4 = 26. jaanuar 2021 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|11|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] (rahandus ja krediit, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil]] [[Fail:Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil Rohekoostöö alal.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil rohekoostöö alal]] '''Andres Sutt''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] poliitik, alates 25. märtsist 2025 [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]]. Ta on [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige ning on varem olnud [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] (2021–2022). Samuti oli ta aastatel 2001–2009 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident. == Elulugu == Ta on lõpetanud [[1986]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium |url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning [[1993]]. aastal ''cum laude'' [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal<ref>{{Netiviide |pealkiri=LP_1993TY |url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=kodu.ut.ee |arhiivimisaeg=2023-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230624100035/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref> (vastab magistrikraadile). Sutt oli aastatel 1992–1993 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] keskpangapoliitika osakonna peaspetsialist, 1993–1996 pangainspektsiooni juhataja asetäitja, 1997–1999 keskpangapoliitika osakonna juhataja asetäitja, 2001–2009 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident ning 1999–2001 [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori nõunik, vanemnõunik ning 2009–2012 direktorite nõukogu liige. Ta oli 2013–2016 [[Euroopa Finantsstabiilsuse Fond]]i (EFSF) tegevdirektori vanemnõunik ja 2013–2016 [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] (ESM) pangandusdivisjoni juht. 2017–2018 oli [[Eesti Energia]] kontserni regulaatorsuhete direktor ja kontserni juhatuse liige.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Sutt liitus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] 2018. aasta augustis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-15 |pealkiri=Andres Sutt liitub Reformierakonnaga |url=https://www.postimees.ee/6104695/andres-sutt-liitub-reformierakonnaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> ning kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad)]]. Valimistel kogus ta 1905 häält ja osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> 26. jaanuarist 2021 18. juulini 2022 oli ta [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]] [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister |ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]]. Sutt täitis 3. juunist 2022 kuni 18. juulini 2022 lisaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohale ka [[Välisminister|välisministri]] ülesandeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Pärast [[Marko Mihkelson|Marko Mihkelsoni]] tagasiastumist valiti Andres Sutt [[2022]]. aasta lõpus [[Riigikogu väliskomisjon|Riigikogu väliskomisjoni]] esimeheks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Väliskomisjoni hakkab juhtima Andres Sutt |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjoni-hakkab-juhtima-andres-sutt/ |vaadatud=3. jaanuaril 2023 |väljaanne=Riigikogu |väljaandja=Riigikogu}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 3315 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 25. märtsist 2025 on ta olnud [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued ministrid astusid ametisse {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/uued-ministrid-astusid-ametisse |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Pirita linnaosas, kogus 353 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 9. septembril 2026 teatas ta energeetika- ja keskkonnaministri ametist tagasi astumisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Sutt teatas ministriametist taandumisest |url=https://www.err.ee/1610132725/sutt-teatas-ministriametist-taandumisest |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== * 2008 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5486}}</ref> == Pere == Ta on abielus, peres on tütar ja kaks poega. Tema hobid on sport, kokandus, maakodu ja jahindus.<ref name=":0" /> Tema vend on [[Jaak-Kristian Sutt]] ja isa [[Toomas Sutt]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/8e9879fd-2967-45ca-892b-42e927b22d75/Andres-Sutt Lühitutvustus Riigikogu lehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Siem]] | nimi=[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]| aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Kristjan Järvan]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eva-Maria Liimets]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] (kt) | aeg= 2022 | järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]])| nimi=[[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | aeg= alates 2025 | järgnev=—}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Sutt, Andres}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] c3z9wtlu5hetkakd1btuy790cugc6bq Geórgios Makrópoulos 0 568751 7234549 5670517 2026-09-15T16:06:53Z Velirand 67997 7234549 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Georgios_Makropoulos.jpg |pisi |Geórgios Makrópoulos (2006)]] '''Geórgios Makrópoulos''' ([[kreeka keel]]es Γεώργιος Μακρόπουλος; [[29. september]] [[1953]] – [[15. september]] [[2026]]) oli kreeka malefunktsionäär ja [[maletaja]], [[rahvusvaheline meister]] (1979), [[rahvusvaheline organisaator]] (2012). Makrópoulos on 1982. aastast [[Kreeka]] Maleföderatsiooni president. 2016. aastal valiti ta 11. korda jätkama presidendiametis (ametiaeg neli aastat). Aastatel 1986–1990 oli ta ühtlasi [[FIDE]] viitsepresident, 1990–1996 FIDE peasekretär ja seejärel kuni 2018. aastani FIDE asepresident. 2018. aastal esitas ta oma kandidatuuri FIDE presidendi ametikohale, kuid kaotas valimised [[Arkadi Dvorkovitš]]ile. Makrópoulos on seitsmekordne Kreeka malemeister ( 1971, 1973, 1975, 1977, 1978, 1980, 1985). Kreeka võistkonna koosseisus on ta mänginud kolmel [[maleolümpia]]l (1972, 1974, 1980). Ta tegutseb ka [[maletreener]]ina. FIDE-lt on ta saanud [[FIDE treener]]i nimetuse. ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Georgios Makropoulos}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=4200047 Geórgios Makrópoulos FIDE andmebaasis] *[http://www.chessdom.com/georgios-makropoulos-re-elected-president-of-greek-chess-federation/ Georgios Makropoulos re-elected President of Greek Chess Federation]. chessdom.com, 23. detsember 2016 {{JÄRJESTA:Makrópoulos, Geórgios}} [[Kategooria:Kreeka maletajad]] [[Kategooria:Kreeka malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Kreeka maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] klmh6gz9dsmdfg479i7cnk4uymzsvpl 7234551 7234549 2026-09-15T16:10:03Z Velirand 67997 7234551 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Georgios_Makropoulos.jpg |pisi |Geórgios Makrópoulos (2006)]] '''Geórgios Makrópoulos''' ([[kreeka keel]]es Γεώργιος Μακρόπουλος; [[29. september]] [[1953]] – [[15. september]] [[2026]]) oli kreeka malefunktsionäär ja [[maletaja]], [[rahvusvaheline meister]] (1979), [[rahvusvaheline organisaator]] (2012). Makrópoulos oli 1982. aastast [[Kreeka]] Maleföderatsiooni president. 2016. aastal valiti ta 11. korda jätkama presidendiametis (ametiaeg neli aastat). Aastatel 1986–1990 oli ta ühtlasi [[FIDE]] viitsepresident, 1990–1996 FIDE peasekretär ja seejärel kuni 2018. aastani FIDE asepresident. 2018. aastal esitas ta oma kandidatuuri FIDE presidendi ametikohale, kuid kaotas valimised [[Arkadi Dvorkovitš]]ile. Makrópoulos on seitsmekordne Kreeka malemeister ( 1971, 1973, 1975, 1977, 1978, 1980, 1985). Kreeka võistkonna koosseisus on ta mänginud kolmel [[maleolümpia]]l (1972, 1974, 1980). Ta tegutseb ka [[maletreener]]ina. FIDE-lt on ta saanud [[FIDE treener]]i nimetuse. ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Georgios Makropoulos}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=4200047 Geórgios Makrópoulos FIDE andmebaasis] *[http://www.chessdom.com/georgios-makropoulos-re-elected-president-of-greek-chess-federation/ Georgios Makropoulos re-elected President of Greek Chess Federation]. chessdom.com, 23. detsember 2016 {{JÄRJESTA:Makrópoulos, Geórgios}} [[Kategooria:Kreeka maletajad]] [[Kategooria:Kreeka malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Kreeka maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 82pyxl8dtg2pltafw8i4iv5kacbredq 7234552 7234551 2026-09-15T16:10:40Z Velirand 67997 7234552 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Georgios_Makropoulos.jpg |pisi |Geórgios Makrópoulos (2006)]] '''Geórgios Makrópoulos''' ([[kreeka keel]]es Γεώργιος Μακρόπουλος; [[29. september]] [[1953]] – [[15. september]] [[2026]]) oli kreeka malefunktsionäär ja [[maletaja]], [[rahvusvaheline meister]] (1979), [[rahvusvaheline organisaator]] (2012). Makrópoulos oli 1982. aastast [[Kreeka]] Maleföderatsiooni president. 2016. aastal valiti ta 11. korda jätkama presidendiametis (ametiaeg neli aastat). Aastatel 1986–1990 oli ta ühtlasi [[FIDE]] viitsepresident, 1990–1996 FIDE peasekretär ja seejärel kuni 2018. aastani FIDE asepresident. 2018. aastal esitas ta oma kandidatuuri FIDE presidendi ametikohale, kuid kaotas valimised [[Arkadi Dvorkovitš]]ile. Makrópoulos oli seitsmekordne Kreeka malemeister ( 1971, 1973, 1975, 1977, 1978, 1980, 1985). Kreeka võistkonna koosseisus on ta mänginud kolmel [[maleolümpia]]l (1972, 1974, 1980). Ta tegutses ka [[maletreener]]ina. FIDE-lt on ta saanud [[FIDE treener]]i nimetuse. ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Georgios Makropoulos}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=4200047 Geórgios Makrópoulos FIDE andmebaasis] *[http://www.chessdom.com/georgios-makropoulos-re-elected-president-of-greek-chess-federation/ Georgios Makropoulos re-elected President of Greek Chess Federation]. chessdom.com, 23. detsember 2016 {{JÄRJESTA:Makrópoulos, Geórgios}} [[Kategooria:Kreeka maletajad]] [[Kategooria:Kreeka malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Kreeka maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 93cr1oudxk9aiedh0ki66nnzqkqrbzo 7234553 7234552 2026-09-15T16:11:30Z Velirand 67997 + kategooria 7234553 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Georgios_Makropoulos.jpg |pisi |Geórgios Makrópoulos (2006)]] '''Geórgios Makrópoulos''' ([[kreeka keel]]es Γεώργιος Μακρόπουλος; [[29. september]] [[1953]] – [[15. september]] [[2026]]) oli kreeka malefunktsionäär ja [[maletaja]], [[rahvusvaheline meister]] (1979), [[rahvusvaheline organisaator]] (2012). Makrópoulos oli 1982. aastast [[Kreeka]] Maleföderatsiooni president. 2016. aastal valiti ta 11. korda jätkama presidendiametis (ametiaeg neli aastat). Aastatel 1986–1990 oli ta ühtlasi [[FIDE]] viitsepresident, 1990–1996 FIDE peasekretär ja seejärel kuni 2018. aastani FIDE asepresident. 2018. aastal esitas ta oma kandidatuuri FIDE presidendi ametikohale, kuid kaotas valimised [[Arkadi Dvorkovitš]]ile. Makrópoulos oli seitsmekordne Kreeka malemeister ( 1971, 1973, 1975, 1977, 1978, 1980, 1985). Kreeka võistkonna koosseisus on ta mänginud kolmel [[maleolümpia]]l (1972, 1974, 1980). Ta tegutses ka [[maletreener]]ina. FIDE-lt on ta saanud [[FIDE treener]]i nimetuse. ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Georgios Makropoulos}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=4200047 Geórgios Makrópoulos FIDE andmebaasis] *[http://www.chessdom.com/georgios-makropoulos-re-elected-president-of-greek-chess-federation/ Georgios Makropoulos re-elected President of Greek Chess Federation]. chessdom.com, 23. detsember 2016 {{JÄRJESTA:Makrópoulos, Geórgios}} [[Kategooria:Kreeka maletajad]] [[Kategooria:Kreeka malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Kreeka maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2026]] sg6xn0jmegbruswlxc27cw2somtayf3 7234560 7234553 2026-09-15T16:44:30Z Velirand 67997 7234560 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Georgios_Makropoulos.jpg |pisi |Geórgios Makrópoulos (2006)]] '''Geórgios Makrópoulos''' ([[kreeka keel]]es Γεώργιος Μακρόπουλος; [[29. september]] [[1953]] [[Thessaloníki]] – [[15. september]] [[2026]]) oli kreeka malefunktsionäär ja [[maletaja]], [[rahvusvaheline meister]] (1979), [[rahvusvaheline organisaator]] (2012). Makrópoulos oli 1982. aastast [[Kreeka]] Maleföderatsiooni president. 2016. aastal valiti ta 11. korda jätkama presidendiametis (ametiaeg neli aastat). Aastatel 1986–1990 oli ta ühtlasi [[FIDE]] viitsepresident, 1990–1996 FIDE peasekretär ja seejärel kuni 2018. aastani FIDE asepresident. 2018. aastal esitas ta oma kandidatuuri FIDE presidendi ametikohale, kuid kaotas valimised [[Arkadi Dvorkovitš]]ile. Makrópoulos oli seitsmekordne Kreeka malemeister ( 1971, 1973, 1975, 1977, 1978, 1980, 1985). Kreeka võistkonna koosseisus on ta mänginud kolmel [[maleolümpia]]l (1972, 1974, 1980). Ta tegutses ka [[maletreener]]ina. FIDE-lt on ta saanud [[FIDE treener]]i nimetuse. ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Georgios Makropoulos}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=4200047 Geórgios Makrópoulos FIDE andmebaasis] *[http://www.chessdom.com/georgios-makropoulos-re-elected-president-of-greek-chess-federation/ Georgios Makropoulos re-elected President of Greek Chess Federation]. chessdom.com, 23. detsember 2016 {{JÄRJESTA:Makrópoulos, Geórgios}} [[Kategooria:Kreeka maletajad]] [[Kategooria:Kreeka malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Kreeka maletreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ga84xktw51t8qg0szix28qfp8pf17ug Sündinud 2000 0 568883 7234663 7233875 2026-09-15T19:22:09Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7234663 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *5. märts – [[Víctor Chust]], Hispaania jalgpallur *[[9. märts]] – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja * [[13. aprill]] – [[Facundo Torres]], Uruguay jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[11. juuni]] – [[Orlando Gill]], Paraguay jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * 7. november – [[Anass Zaroury]], Maroko jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur kkrrlz4h9htvm2i7qmwu87tqhrley2y Sofia Joons 0 572285 7234495 7168511 2026-09-15T12:19:59Z Musikdetektiven 237612 Muutsin oma perekonnanime. 7234495 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon |nimi=Sofia Joons |pilt= |pildi suurus= |pildiallkiri= |sünninimi= |sünniaeg=1. detsember 1972 |sünnikoht= |surmaaeg= |surmakoht= |rahvus= |alma mater= |tegevusala=sotsioloogia, pärimusmuusika }} '''Malin Sofia Joons''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1972]] Lõuna-Rootsis [[Borås|Boråsi]]) on väliseestlasest [[sotsioloog]] ja ansambli [[Naised Köögis]] liige. == Elulugu == Kuigi Sofia Joons veetis lapsepõlve Rootsis, siis uudishimust Eesti vastu tuli ta 1994. aastal Eestisse, et selle maa kultuuri õppida. Nüüd elab Soomes. Haridusteed alustas Sofia Joons [[Västergötland]]is. Ta soovis muusikakoolis õppida ristflööti, kuid kuna sellele erialale oli konkurss liiga suur, valis ta erialaks [[viiul]]i, et järgmisel aastal minna ristflööti õppima. Kuna ta pandi [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrisse]] liiga vara mängima, kui oskused ei olnud veel nii vilunud, siis ei soovinud ta enam suures orkestris mängida. Talle hakkas huvi pakkuma hoopiski [[pärimusmuusika]], kuid tema kodumaakonnas seda ei õpetatud. Sofia Joonsi vanaema ja vanaisa olid sõja ajal Rootsi põgenenud eestlased, kes seal tutvusid ja abiellusid. Nende poeg, Sofia isa, ei rääkinud kodus eesti keelt, seega ei osanud seda ka Sofia. Umbes 11-aastaselt tutvus ta [[Borås]]i Eesti maja pühapäevakoolis naisega, kes õpetas seal [[rahvatants]]u. Nii ta hakkaski koos kolme teise rahvamuusikahuvilisega eesti kultuuri õppima.<ref name=":0">Haav, M. (2009). Laulud rändavad meieni läbi aja ja ruumi. ''Sakala,'' 1. september. Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://sakala.postimees.ee/154889/laulud-randavad-meieni-labi-aja-ja-ruumi</nowiki></ref> 1990. aastal kohtus ta rahvusvahelises pärimusmuusikalaagris ETNO noorte eesti pärimusmuusikutega ja sai palju Eesti kohta teada, mis muutis Sofia Joonsi nägemust eestlastest.<ref name=":0" /><ref>''Imelikud juured: Rootsi-Eesti päritolu betooniinsener, sotsioloog ja muusik Malin Sofia Joons pihib, kuidas ta lapsena avastas, et ta väliseestlane on ning avab Rootsi väliseestluse tegelikku palet.'' (2004). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>http://kes-kus.ee/imelikud-juured-rootsi-eesti-paritolu-betooniinsener-sotsioloog-ja-muusik-malin-sofia-joons-pihib-kuidas-ta-lapsena-avastas-et-ta-valiseestlane-on-ning-avab-rootsi-valiseestluse-tegelikku-palet/</nowiki></ref> 1994. aastal tuli Joons kuueks kuuks Eestisse, sellele lisandus aasta [[Viljandi]]s, kus ta tegeles pärimusmuusikaga. Joons peab Viljandit ainsaks kohaks Eestis, kus saab vahetu kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Seejärel suundus Joons [[Tallinn]]a [[Eesti Humanitaarinstituut]]i eesti kultuuri õppima. Instituudis õppides käis ta vabakuulajana muu hulgas ka [[sotsioloogia]] loengutel ning valis erialaks muusikasotsioloogia, milles omandas magistrikraadi. Sotsioloogina on ta osalenud 2011. aastal projektis "Diskrimineerimine Eestis: elanikkonnaküsitlus". Ta oli Rootsi vähemusrahvuse kultuuri esimees Eestis.<ref>''Eesti Teadusinfosüsteem.'' (2018). Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://www.etis.ee/CV/Sofia_Joons/est</nowiki></ref> Hiljem õppis Sofia Joons [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s pärimusmuusika erialal, mille ta lõpetas 2012. aastal.<ref name=":0" /> Tahtes anda oma pojale Rootsi haridust, otsustas Sofia Joons pärast 19 aastat Eestis elamist Rootsi tagasi kolida. Kuigi ta räägib pojaga rootsi keeles, soovib ta ikkagi, et poeg Oskaril oleks side ka Eestiga, seega otsustas ta panna poja [[Stockholmi Eesti Kool]]i.<ref name=":1">Vainküla, K. (2013). Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest. ''Eesti Ekspress,'' 13. juuni. Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://ekspress.delfi.ee/kuum/sofia-joons-avameelselt-oma-raskest-haigusest-ja-eestist-arakolimisest?id=66279980</nowiki></ref> Ometi viis elu Sofia Joonsi hoopis Soome, tema tütar sündis 2016. aastal juba [[Helsingi]]s. Rootsi Kultuurifond Soomes toetas Sofia Joonsi loomingulist integratsiooni paariaastase loomestipendiumiga. Sel perioodil hakkas ta põhjalikumalt uurima ka [[soomerootslased|soomerootslaste]] pärimusmuusikat.<ref name="muusikud-m">[https://melu.goodnews.ee/muusikud-muusikast-sofia-joons/ Muusikud muusikast: Sofia Joons] Good News, 17.02.2019.</ref> == Muusika == Pärimusmuusikat õppis Sofia Joons Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusika osakonnas pärimusmuusika õppekaval. 2011. aastal kirjutas Joons lõputöö "Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs", mille eesmärk oli tuvastada ja välja tuua tegurid, mis on mõjutanud tema arusaamist pärimusmuusika muusikaareenidest ja pärimusmuusiku rollidest, mis eri viisil muusikalisi sõnumeid välja toovad. Oma töös kirjeldab ja analüüsib Joons kogu oma tegevust Eestis aastast 1994 eeldades, et tegelikud kogemused pärimusmuusika areenidelt peegelduvad visuaalse kuuldemängu "Vormsi perestroika" loomeprotsessis ja etenduses endas.<ref>Joons, S. (2011). ''Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs''. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, muusika osakond.</ref> 2018. aasta sügisel hakkas ta Facebookis pidama [[blogi]] "Sofia Joons: Music Detective on the East Coast of the Baltic Sea". 2019. aastal on Sofia Joons öelnud, et tunnebki end pärimusmuusikadetektiivina, ja selgitanud oma tegevust: ''"Ma vaatan eesti, eestirootsi, rootsi, soomerootsi ja soome pärimusmuusikat väga laialt ja otsin kokkupuutepunkte meie kultuuride, inimeste ja riikide vahel. Pärimusmuusikuna olen ka varem just sellisel uurival/mõtiskleval viisil loonud uut repertuaari. Ja tegelikult on see kõik väga lihtne. Tahan näha suurt ajaloolist pilti, et pärast enda fantaasiale toetudes luua väiksemaid pilte, mille sisse uued laulud ja lood sobitada."''<ref name="muusikud-m" /> === Ansambel Naised Köögis === Alates 2013. aastast on Sofia Joons üles astunud pärimusmuusikaansambli Naised Köögis liikmena koos [[Kristiina Ehin]]i, [[Katrin Laidre]] ja [[Kairi Leivo]]ga. Legendi järgi moodustus naisansambel õhtuti korraldavatel kokkusaamistel erinevates köökides, mille juurde kuulusid ka hõrgutavad road. Kokkusaamistel tekkinud aruteludest sündisid uued laulud ja lood, millest mitmetel on ühiskonnakriitiline sisu.<ref>Rebane, K. (2015). Folkkaunitarid bändist Naised köögis: duši all harjutame, köögis saame kokku! ''Kroonika,'' 26. juuli. Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://kroonika.delfi.ee/news/videod/videointervjuu-folkkaunitarid-bandist-naised-koogis-dusi-all-harjutame-koogis-saame-kokku?id=71993925</nowiki></ref> ==== Lood ==== * "See pole ainult sääskede ja siilide öö", november 2014 * "Tantsime koos", detsember 2014 * "Puudutus", juuni 2015 * "Viimased lumeta päevad", november 2015 * "Naised, naised", juuni 2016 * "Aasta ema", aprill 2017 (hittlugu, mis sai palju meediakära, sündis Siiri Oviiri lause ajendil, kus ta ütleb, et aasta emaks ei sobi üksikema) * "Eesti sünnipäevalaul", veebruar 2018 * "Igavesti heitlike tunnete tango", juuni 2018 * "#vingepapa", november 2018 * "Saatuse valss", detsember 2018 * "Kirovi tähtede all", märts 2019 * "Klaara ja Veera", aprill 2019<ref>''Youtube.'' Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.youtube.com/channel/UCeMVw2vXM3Kt78J2sDrFd9A/videos</nowiki></ref> == Tunnustus == * 2012 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2016 Kuldne Plaat, "Aasta uustulnuk"<ref>''Kuldne Plaat – koduleht.'' (2016). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.kuldneplaat.ee/2016</nowiki></ref> * 2017 Raadio 2 Aastahitt Eesti III koht<ref>''Raadio 2 Aastahiti 2017 võitis Põhja-Tallinn.'' (2017). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>http://info.err.ee/v/pressiteated/ffa1b13c-66e7-4c8f-9786-678abb5b1873/raadio-2-aastahiti-2017-voitis-pohja-tallinn</nowiki></ref> === Nominatsioon === * 2018 Eesti Muusikaauhinnad – nominent – aasta parim laul: "Aasta ema"<ref>''Eesti Muusikaauhindade koduleht'' (2018). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2018-2/</nowiki></ref> == Isiklikku == Sofia Joonsil on poeg Oskar ja tütar.<ref name=":1" /><ref>Katharina Toomemets. [https://elu.ohtuleht.ee/762994/muusik-sofia-joons-sai-pisitutre-emaks Muusik Sofia Joons sai pisitütre emaks]. Õhtuleht. 04.10.2016.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Joons, Sofia}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] gqft53hagiwp3bs1wadhvfii943awqa FC Hegelmann 0 574090 7234506 7192187 2026-09-15T12:57:49Z Makenzis 95198 https://fchegelmann.com/fc-hegelmann-ir-mikel-aramburu-erneta-baigia-bendradarbiavima/ 7234506 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Hegelmann | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Hegelmann" | hüüdnimi = ''fūristai'' | lühend = | asutatud = [[jaanuar]] [[2009]] | lõpp = | väljak = [[Raudondvario stadionas]] ([[Raudondvaris]]).<ref>[https://alyga.lt/naujiena/turo-anonsas-hegelmann-varzovus-priims-naujuose-namuose/8775 Turo anonsas: „Hegelmann“ varžovus priims naujuose namuose]</ref> | mahutavus = 1000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} Dainius Šumauskas<ref>{{Netiviide |url=http://pirmalyga.lt/naujiena/Dainius-Sumauskas-Keliame-ambicingus-tikslus/1315 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-25 |arhiivimisaeg=2020-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200125103127/http://pirmalyga.lt/naujiena/Dainius-Sumauskas-Keliame-ambicingus-tikslus/1315 |url-olek=ei tööta }}</ref> | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[TOPLYGA]] (D1) | hooaeg = [[2025]] | positsioon = '''2. koht [[A lyga]] | muster_la1 =_fmarinos19a | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 =_fmarinos19a | muster_b2 = | muster_b3 =_fmarinos19a | muster_ra1 =_fmarinos19a | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = _blueesides| muster_sh2 = _whitesides| muster_sh3 = _blacksides | muster_so1 = _hummel_white| muster_so2 = _hummel_blue | muster_so3 = _hummel_blue | vasakkäsi1 =FFFFFF | vasakkäsi2 =0000FF | vasakkäsi3 = 0000FF | kere1 =FFFFFF | kere2 =0000FF | kere3 = FFFFFF | paremkäsi1 =FFFFFF | paremkäsi2 =0000FF | paremkäsi3 = 0000FF | püksid1 =FFFFFF | püksid2 =0000FF | püksid3 = FFFFFF | sokid1 =FFFFFF | sokid2 =0000FF | sokid3 = 0000FF | veeb = https://fchegelmann.com/ }} '''Futbolo klubas Hegelmann''' (ka ''Hegelmann'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Raudondvaris]]es. ==Ajalugu== Klubi loodi [[jaanuar]] [[2009]] (Hegelmann Litauen). ==Saavutused== * '''[[A lyga]]''' : 5. koht: 2021 * '''[[Pirma lyga]]''' : 2. koht: 2020 *'''[[Antra lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2018 ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | style="background:#F4DC93;"|'''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''10.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu16lyga1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-06 |arhiivimisaeg=2017-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170323053020/http://almis.sritis.lt/ltu16lyga1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' | bgcolor="#F5f5f5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2s.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-06 |arhiivimisaeg=2018-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619064227/http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2s.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2s.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-06 |arhiivimisaeg=2018-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619070138/http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2s.html |url-olek=ei tööta }}</ref>' |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://rsssf.com/tablesl/lito2019.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''Pirma lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://rsssf.com/tablesl/lito2020.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' |<ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2026''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[TOPLYGA]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[21. veebruar]] 2026''<ref>[https://alyga.lt/komanda/hegelmann A lyga (alyga.lt)]</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1| rah=LTU|pos=VV|nimi=Lukas Paukštė}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=VV|nimi=Rokas Bagdonavičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=ESP|pos=KA|nimi=Angel Puerto}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=JPN|pos=KA|nimi=Carlos Duke}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=LTU|pos=KA|nimi=Rimvydas Sadauskas}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=LTU|pos=KA|nimi=Domas Slendzoka}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=NED|pos=KA|nimi=Isaac Barry Ojumah}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=MNE|pos=KA|nimi=Stefan Radinović}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=CIV|pos=PK|nimi=Harouna Abdoul Samad}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=LTU|pos=PK|nimi=Vilius Armanavičius}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=LTU|pos=PK|nimi=Donatas Kazlauskas}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=CMR|pos=PK|nimi=Samuel Gouet}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=PK|nimi=Matijus Remeikis}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dominykas Pašilys}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=LTU|pos=PK|nimi=Esmilis Kaušinis}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=UKR|pos=PK|nimi=[[Artem Ščedryj]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Wesley Gabriel Freire Arcanjo|Wesley Gabriel]]}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=11|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=Njoya Abdel Kader}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Lukas Jonaitis}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Darrell Kamdem Tibell|Darrell Tibell]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://fchegelmann.com/ fchegelmann.com] Koduleht * [ FC Hegelmann: ''toplyga.lt''] {{TOPLYGA}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Hegelmann Litauen]] [[Kategooria:Kaunas]] df6cbjvm826ov4corbs0wckm8h3b5k5 Märt Hunt 0 574690 7234503 6645382 2026-09-15T12:48:32Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7234503 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Märt Hunt.jpg|pisi|Märt Hunt ETV saates "Tähelaev. Kadri Hunt" (2005)]] '''Märt Hunt''' ([[19. märts]] [[1940]] [[Paide]] – [[14. märts]] [[2020]] [[Tallinn]]) oli eesti helilooja, muusikapedagoog ja ansamblite juht. ==Haridus== Ta lõpetas 1958. aastal [[Paide Keskkool]]i. Aastatel 1958–1960 õppis [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakool]]is koorijuhtimist [[Harri Ilja]] klassis. 1965. aastal lõpetas ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhina [[Jüri Variste]] klassis. ==Töö== Juba [[keskkool]]i ajal juhendas ta [[orkester|orkestrit]] ja meesansamblit. Hiljem töötas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkooli]] [[muusikaõpetaja]]na, Noorsoo kultuuripalees [[Mustpeade maja]]s ja [[Tallinna Õpetajate Maja]]s. Juhatas asutuste ansambleid ning ansambleid Ritsikad, [[Elektra (ansambel)|Elektra]] ja Kooli-prii. Korraldas koos abikaasa Reedaga lastele kontsertetendusi „Talvetrall“ ja „Päkapikumaa“ Tallinnas [[Õpetajate Maja]]s (1991–2000) ning lõi nendele ka muusika. Korraldas koos abikaasa Reeda ja lapselaps [[Mihkel Poll]]iga rahvusvahelist konkurssi [[Noor Muusik]]. == Looming == Kirjutanud palju lastelaule. Nendest tuntumad on „Sulle, emake“, „Kommilaul“, „Kuula ikka väiksemat“ ja „Las sadada“. Märt Hundilt on ilmunud lastelaulude kogumikke, kassett „Päkapikumaa laulud“ ning CD „Kuula ikka väiksemat“. Tema loomingust on esitatud laulu- ja tantsupidudel järgmisi palu: *„Kommilaul“ (sõnade ja muusika autor), [[XXV üldlaulupidu]] „ÜhesHingamine“, [[2009]], esitasid mudilaskoorid; *„On meie keskel suvi“ (sõnad: I salm [[Ellen Niit]], II ja III salm Märt Hunt, muusika: [[Arne Oit]]), [[XXVI üldlaulupidu|XXVI üldlaulupidu „Puudutuse aeg“,]] [[2014]], esitasid mudilaskoorid; *„On meie keskel suvi“ (sõnad: I salm Ellen Niit, II ja III salm Märt Hunt, muusika: Arne Oit) [[XII noorte laulu- ja tantsupidu]] „Mina jään“, [[2017]] – tantsupeo tantsusaatena 1.-2. klassi segarühmad (tantsu autor ja lavastaja Agne Kurrikoff-Herman). ===Lastelavastused=== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/pikk-pakapikk Lastelavastus "Pikk päkapikk"] (muusika: Märt Hunt) *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kuninga-lood Lastelavastus "Kuningalood"] (muusika: Märt Hunt) ===Laulikud=== *"Päkapikumaa laulud". Koge. 1995 *"Märt Hundi lastelaulud". Koolibri. 2009 *"Hundiratas: laulud mudilas-, poiste- ja lastekoorile". Eesti Kooriühing. 2017 ==Tunnustus== *2017 [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]] ==Isiklikku== Abikaasa Reet Hunt on algklassiõpetaja. Tütar [[Kadri Hunt]] on laulja, helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht. Pianist [[Mihkel Poll]] ja viiuldaja [[Mari Poll-Novaković]] on tema lapselapsed. ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-kadri-hunt-137758 "Tähelaev. Kadri Hunt"]. ETV, 20. märts 2005 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/mi-239 "MI"]. ETV, 7. aprill 2011 *[https://maaleht.delfi.ee/vaatlus/pika-onne-saladus-oige-inimene-uhine-too-ja-teineteise-hoidmine?id=76692036 "Pika õnne saladus: õige inimene, ühine töö ja teineteise hoidmine"]. Maaleht, 29. detsember 2016 *[https://kultuur.err.ee/641877/riho-patsi-koolimuusika-fond-tunnustab-silmapaistvaid-muusikahariduse-edendajaid "Riho Pätsi Koolimuusika fond tunnustab silmapaistvaid muusikahariduse edendajaid]. ERR, 10. november 2017 *[https://klassikaraadio.err.ee/887879/dunastia-laulmisest-viiulist-ja-klaverist-muusikaperekond-hunt-ja-poll "Dünastia: Laulmisest, viiulist ja klaverist – muusikaperekond Hunt ja Poll"]. Klassikaraadio, 6. jaanuar 2019 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/prillitoos-494 "Prillitoos"]. ETV, 21. aprill 2019 *[https://vikerraadio.err.ee/1058649/kabi-ei-kuku-kadri-ja-mart-hunt "Käbi ei kuku ... Märt ja Kadri Hunt"]. Vikerraadio, 15. märts 2020 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDv4kNvdZ Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Hunt, Märt}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 2020]] ai7dwx43qahdn2vahgght6igo21o8qs Valgale 0 579350 7234992 7202882 2026-09-16T10:46:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234992 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valgale | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,84 | elanikke = 66 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Valgale''' (ka '''Abavciems''', vanasti ka '''Sabiles Valgale''', '''Valgals muiža''' või '''Valgales muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava valla]] keskosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3028 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 68 meetri kõrgusel Valgale jõe ääres. Valgale jääb [[Abava ürgoru maastikukaitseala]] piirile.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> Valgalet on esmamainitud 1230. aastal. Toona asus seal tänapäeval muinsusmälestisena riikliku kaitse all olev Valgale linnamägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2183 Valgales pilskalns]</ref> Linnamäe juures juures paiknevad ka Valgale muinaskalmed<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2193 Valgales senkapi]</ref> ja hiiepaik Valgale Kirikumägi, mis on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2180 Valgales Baznīcas kalns - kulta vieta]</ref> Ka asuvad seal regionaalse kaitse all olevad Mazvalgale muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2196 Mazvalgales senkapi]</ref> Hiljem asus linnamäe juures [[Valgale mõis]]a Mazvalgale [[karjamõis]] (''Klein-Walgalen''). Tänapäevane Valgale küla on kujunenud Valgale mõisa (''Walgalen'') keskuse juurde. Küla oli varem Abava valla halduskeskuseks. Valgales asuvad Abava raamatukogu<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Upesgrīva internaatpõhikooli Valgale osakond. Külla jääb ka [[Sabile]] piirkonna muuseum. Seal asuvad Valgales skola<ref name="autotransp">{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5990 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-10-29 |arhiivimisaeg=2020-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200220161132/http://www.atd.lv/pieturvietas/5990 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Abavciemsi bussipeatused.<ref name="autotransp" /> Raamatukogu ühe saali [[interjöör]] on kunstimälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9130 Zāles interjera dekoratīvā apdare]</ref> Looduskaitse all on üks külas kasvav tamm ja üks pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 111 (1970) * 118 (1979) * 102 (1989) * 63 (2000) <td> * 56 (2011) * 66 (2017) * 59 (2020) * 66 (2025) </table> [[Pilt:Building close to Valgale manor. Valgales muižas ēka. Augusts, 2014.jpg|pisi|tühi|Valgale]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Valgale}} {{Abava vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 6k8fse75195e3yqafsty46begbmwqvi Valgalciems 0 579716 7234991 7203774 2026-09-16T10:43:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234991 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valgalciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valgalciems | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,47 | elanikke = 107 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Valgalciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Roja vald|Roja vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3119 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Osa ajaloolisest Valgalciemsi külast jääb tänapäeval [[Vandzene vald]]a ning moodustas halduslikult eraldiseisva [[Valgalciems (Vandzene vald)|Valgalciemsi]] küla, mis on tänapäeval [[Uguņciems]]iga liidetud. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Roja piirkond]]a. Valgalciemsi ja [[Kaltene]] piiril kasvab looduskaitsealune mänd ümbermõõduga 2,9 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 17.05 2020</ref> Valgalciemsis asuvad Sliecese<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15842 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Valgalciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11690 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 255 (1970) * 221 (1979) * 192 (1989) * 141 (2000) <td> * 130 (2011) * 140 (2015) * 121 (2020) * 107 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Roja piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 2yswky89doqln1z8wke2kteh9avhylz Neet 0 583489 7234856 6942698 2026-09-16T06:31:08Z ~2026-49773-47 237601 "Mitte segi ajada" funktsiooni proov 7234856 wikitext text/x-wiki Mitte segi ajada {{{1}}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}} [[Fail:Blind rivet notches.jpg|pisi|Pimeneet]] '''Neet''' on alaline mehaaniline kinniti. Neet ühendab omavahel kahte või enamat tasapinda. [[Neetliide|Neetliite]] tekitamiseks peab olema ühendatavatesse materjalidesse eelnevalt löödud või puuritud õige suurusega auk. Augu suuruse annab üldjuhul tootja. Neet töötab paremini lõikele kui tõmbele.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=E. Soonvald|pealkiri=Neetliited|aasta=1952|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> == Tüübid == On olemas erinevat tüüpi neete. Need erinevad tugevuse, materjali, hinna ja ligipääsetavuse omaduste poolest.<ref name=":0" /><br /> === Tahke neet === Tahke neet on kõige vanem neet. Need on valmistatud ühest metallitükist. Neet koosneb peast ja tüvest. Tahke needi tüüp vajab mõlemalt poolt ligipääsetavust, kuna needi tüvi pannakse läbi ühendatavate materjalide. Seejärel tuleb tüvi tagant poolt lamedaks saada. Selleks kasutatakse kas [[Haamer|haamrit]] või spetsiaalset muljumise riista. Neid neete kasutatakse eelkõige liidetes, mis on olulise tähtsusega. Tahke needi tüüpi kasutatakse näiteks [[Lennuk|lennuki]] osades, [[Sild|sildade]], [[Kraana|kraanade]] ja [[Ehitis|ehitiste]] kandekonstruktsioonides.<ref name=":0" /><br /> <gallery> Fail:Riveting the SS JOHN W BROWN.webm|Neetimistöö kasutades tahket neeti Vabaduse laeval SS ''John W. Brown (Detsember 2014)'' File:Rivets on the Eiffel Tower (2741687755).jpg|[[Eiffeli torn]]i needid File:Нога Эйфелевой башни - panoramio.jpg|Eiffeli torni needid </gallery> === Pimeneet === [[Fail:Popnagel.gif|pisi|Pimeneedi tööpõhimõte]] Pimeneet koosneb kahest osast. Need on peaga varras ja selle ümber paiknev [[silinder]]. [[Neetimine|Neetimiseks]] kasutatakse [[Needitangid|needitange]]. Nende eeliseks on see, et needitavale materjalile peab ligi pääsema ainult ühelt poolt. [[Needitangid|Needitang]] tõmbab needi vardast välja ja sellega muljutakse silindri ots vastu tagumise materjali seina, kuniks tekib jäik ühendus. Seejärel murtakse varras needi tasapinnast ära.<ref>[https://books.google.com/books?id=XicDAAAAMBAJ&pg=PA95&dq=popular+science+cannon&hl=en&ei=iWS1TPuiHtKynAenh4Vr&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCwQ6AEwATgo#v=onepage&q=popular%20science%20cannon&f=true ''Blind Rivets'', August 1942, Popular Science] [https://web.archive.org/web/20180126145939/https://books.google.com/books?id=XicDAAAAMBAJ&pg=PA95&dq=popular+science+cannon&hl=en&ei=iWS1TPuiHtKynAenh4Vr&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCwQ6AEwATgo Arhiiviversioon] early article that explains how they work</ref> === Neetmutter === On olemas ka neetmutter, mis sisestatakse õige suurusega auku ja muljutakse needitõmbajaga vastu materjali tagaseina. Seega jääb järele justkui keermestatud auk, mis ühendab lisaks omavahel materjale. <ref name=":0" /><br /> === Neetpolt === Neetpoldi põhimõte on sama, mis neetmutril. Materjali sisestatav osa muljutakse vastu tagaseina ja järele jääb polt. Poldi otsa pannakse mutter ja pingutades surutakse needitav materjal tihedalt üksteise vastu. <ref name=":0" /><br /> == Kinnituskvaliteet == === Tahke needi kvaliteet === Tahke needi kinnitust ja ebatäiuslikkusi saab kontrollida [[Haamer|haamri]] abil kuulates needis tekkivat [[kaja]]. Instruktor koputab haamriga needi peale ja teise käega puudutab needitud materjali ning needi teist otsa. [[Heli|Helist]] on võimalik üsna hästi aru saada, kas neet on korralikult kinnitatud. Tihedalt kinnitatud neet tekitab selge heli ja loksuv neet teeb oluliselt erinevat heli.<ref name=":0" /> === Pimeneedi kvaliteet === Pimeneedil saab mõõta [[Tangentsiaalpinge|nihkepinget]] ja [[Tõmbetugevus|tõmbetugevust]] <ref name=":0" />. Vahetevahel mõõdetakse ka teistsuguseid omadusi, nagu väljatõmbejõud, murdumise tugevus või soolaspreile vastupanu. Standardiseeritud [[purustav testimine]] on aktsepteeritud vastavalt Inch Fastener Standardsile <ref>{{cite web |url=http://www.industrial-fasteners.org/ |title=Industrial Fasteners Institute |publisher=Industrial-fasteners.org |accessdate=06.11.2020 |url-status=dead |archiveurl=http://webarchive.loc.gov/all/20020913180956/http%3A//www.industrial%2Dfasteners.org/ |archivedate=13.09.2002 }}</ref><ref>{{Cite book |last=IFI |first=Industrial Fasteners Institute |title=Inch Fastener Standards |edition=7th |year=2003 |publisher=Industrial Fasteners Institute |location=Industrial Fasteners Institute |isbn=<!--unknown-->}}</ref>. [[Tangentsiaalpinge|Nihkepinge]] test sisaldab kahte kindla tugevuse ja paksusega plaati, mis on neediga ühendatud. Mõõdetakse jõudu, millega saab plaate üksteisest lahti nihutada. [[Tõmbetugevus|Tõmbetugevuse]] test on põhimõtteliselt sama, aga mõõdab väljatõmbejõudu. Et teada saada kooste tugevust, peaks kasutaja konsulteerima [[Insener|inseneriga]].<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Kinnitusvahendid]] jehh4g6v5tvwmtj3pwhlrzbsp24hw3r 7235003 7234856 2026-09-16T11:20:57Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7234856|7234856]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49773-47|~2026-49773-47]] ([[User talk:~2026-49773-47|arutelu]]) 7235003 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}} [[Fail:Blind rivet notches.jpg|pisi|Pimeneet]] '''Neet''' on alaline mehaaniline kinniti. Neet ühendab omavahel kahte või enamat tasapinda. [[Neetliide|Neetliite]] tekitamiseks peab olema ühendatavatesse materjalidesse eelnevalt löödud või puuritud õige suurusega auk. Augu suuruse annab üldjuhul tootja. Neet töötab paremini lõikele kui tõmbele.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=E. Soonvald|pealkiri=Neetliited|aasta=1952|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> == Tüübid == On olemas erinevat tüüpi neete. Need erinevad tugevuse, materjali, hinna ja ligipääsetavuse omaduste poolest.<ref name=":0" /><br /> === Tahke neet === Tahke neet on kõige vanem neet. Need on valmistatud ühest metallitükist. Neet koosneb peast ja tüvest. Tahke needi tüüp vajab mõlemalt poolt ligipääsetavust, kuna needi tüvi pannakse läbi ühendatavate materjalide. Seejärel tuleb tüvi tagant poolt lamedaks saada. Selleks kasutatakse kas [[Haamer|haamrit]] või spetsiaalset muljumise riista. Neid neete kasutatakse eelkõige liidetes, mis on olulise tähtsusega. Tahke needi tüüpi kasutatakse näiteks [[Lennuk|lennuki]] osades, [[Sild|sildade]], [[Kraana|kraanade]] ja [[Ehitis|ehitiste]] kandekonstruktsioonides.<ref name=":0" /><br /> <gallery> Fail:Riveting the SS JOHN W BROWN.webm|Neetimistöö kasutades tahket neeti Vabaduse laeval SS ''John W. Brown (Detsember 2014)'' File:Rivets on the Eiffel Tower (2741687755).jpg|[[Eiffeli torn]]i needid File:Нога Эйфелевой башни - panoramio.jpg|Eiffeli torni needid </gallery> === Pimeneet === [[Fail:Popnagel.gif|pisi|Pimeneedi tööpõhimõte]] Pimeneet koosneb kahest osast. Need on peaga varras ja selle ümber paiknev [[silinder]]. [[Neetimine|Neetimiseks]] kasutatakse [[Needitangid|needitange]]. Nende eeliseks on see, et needitavale materjalile peab ligi pääsema ainult ühelt poolt. [[Needitangid|Needitang]] tõmbab needi vardast välja ja sellega muljutakse silindri ots vastu tagumise materjali seina, kuniks tekib jäik ühendus. Seejärel murtakse varras needi tasapinnast ära.<ref>[https://books.google.com/books?id=XicDAAAAMBAJ&pg=PA95&dq=popular+science+cannon&hl=en&ei=iWS1TPuiHtKynAenh4Vr&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCwQ6AEwATgo#v=onepage&q=popular%20science%20cannon&f=true ''Blind Rivets'', August 1942, Popular Science] [https://web.archive.org/web/20180126145939/https://books.google.com/books?id=XicDAAAAMBAJ&pg=PA95&dq=popular+science+cannon&hl=en&ei=iWS1TPuiHtKynAenh4Vr&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCwQ6AEwATgo Arhiiviversioon] early article that explains how they work</ref> === Neetmutter === On olemas ka neetmutter, mis sisestatakse õige suurusega auku ja muljutakse needitõmbajaga vastu materjali tagaseina. Seega jääb järele justkui keermestatud auk, mis ühendab lisaks omavahel materjale. <ref name=":0" /><br /> === Neetpolt === Neetpoldi põhimõte on sama, mis neetmutril. Materjali sisestatav osa muljutakse vastu tagaseina ja järele jääb polt. Poldi otsa pannakse mutter ja pingutades surutakse needitav materjal tihedalt üksteise vastu. <ref name=":0" /><br /> == Kinnituskvaliteet == === Tahke needi kvaliteet === Tahke needi kinnitust ja ebatäiuslikkusi saab kontrollida [[Haamer|haamri]] abil kuulates needis tekkivat [[kaja]]. Instruktor koputab haamriga needi peale ja teise käega puudutab needitud materjali ning needi teist otsa. [[Heli|Helist]] on võimalik üsna hästi aru saada, kas neet on korralikult kinnitatud. Tihedalt kinnitatud neet tekitab selge heli ja loksuv neet teeb oluliselt erinevat heli.<ref name=":0" /> === Pimeneedi kvaliteet === Pimeneedil saab mõõta [[Tangentsiaalpinge|nihkepinget]] ja [[Tõmbetugevus|tõmbetugevust]] <ref name=":0" />. Vahetevahel mõõdetakse ka teistsuguseid omadusi, nagu väljatõmbejõud, murdumise tugevus või soolaspreile vastupanu. Standardiseeritud [[purustav testimine]] on aktsepteeritud vastavalt Inch Fastener Standardsile <ref>{{cite web |url=http://www.industrial-fasteners.org/ |title=Industrial Fasteners Institute |publisher=Industrial-fasteners.org |accessdate=06.11.2020 |url-status=dead |archiveurl=http://webarchive.loc.gov/all/20020913180956/http%3A//www.industrial%2Dfasteners.org/ |archivedate=13.09.2002 }}</ref><ref>{{Cite book |last=IFI |first=Industrial Fasteners Institute |title=Inch Fastener Standards |edition=7th |year=2003 |publisher=Industrial Fasteners Institute |location=Industrial Fasteners Institute |isbn=<!--unknown-->}}</ref>. [[Tangentsiaalpinge|Nihkepinge]] test sisaldab kahte kindla tugevuse ja paksusega plaati, mis on neediga ühendatud. Mõõdetakse jõudu, millega saab plaate üksteisest lahti nihutada. [[Tõmbetugevus|Tõmbetugevuse]] test on põhimõtteliselt sama, aga mõõdab väljatõmbejõudu. Et teada saada kooste tugevust, peaks kasutaja konsulteerima [[Insener|inseneriga]].<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Kinnitusvahendid]] ah29gi1osj5yyx0y4q9uvfz7jph10sj Ulf Kristersson 0 584025 7234921 6954122 2026-09-16T09:04:32Z Taurus404 80079 7234921 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ulf Kristersson | pilt = Ulf Kristersson June 2025 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ulf Kristersson (2025) | amet = [[Rootsi peaminister]] | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Magdalena Andersson]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ulf Hjalmar Ed Kristersson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1963|12|29}} | sünnikoht = [[Lund]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Birgitta Ed | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Uppsala Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ulf Hjalmar Ed Kristersson''' (sündinud [[29. detsember|29. detsembril]] [[1963]] [[Lund]]is) on [[Rootsi]] [[poliitik]], alates 18. oktoobrist 2022 [[Rootsi peaminister]].<ref>[https://www.err.ee/1608754429/ametlik-ulf-kristersson-sai-rootsi-peaministriks Ametlik: Ulf Kristersson sai Rootsi peaministriks], ERR uudised, 17. oktoober 2022</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]] juht ja oli kuni valitsusjuhiks saamiseni [[opositsiooniliider]]. Kristersson oli [[Riksdag]]i liige 1991–2000 ja 2014–2022. <ref>[https://www.riksdagen.se/sv/ledamoter-partier/ledamot/ulf-kristersson_e7e4132a-b4df-11d5-8079-0040ca16072a Ulf Kristersson (M)]. Riksdagen.se</ref> Aastatel 2010–2014 oli ta sotsiaalminister. ==Elukäik== Aastatel 1983–1984 läbis Kristersson [[ajateenistus]]e.<ref Name = "CV" >[https://web.archive.org/web/20210126023339/https://moderaterna.se/sites/default/files/page_attachments/2018-06/CV%20foto.pdf CV | Ulf Kristersson]. Moderaterna.se</ref> Aastatel 1988–1992 juhtis ta moderaatide noorteühendust. 1992. aastal kaotas ta koha kolme häälega hilisemale [[peaminister|peaministrile]] [[Fredrik Reinfeldt]]ile. Kristerssonis nähti moderaatide [[neoliberalism|neoliberaalsema]] tiiva esindajat, Reinfeldtis konservatiivsema tiiva esindajat.<ref>[https://www.sydsvenskan.se/2017-10-01/tidslinje-det-har-ar-ulf-kristersson Tidslinje: Det här är Ulf Kristersson]. Sydsvenskan. 01.10.2017</ref> Tal on majandusteaduste kraad [[Uppsala Ülikool]]ist.<ref Name = "CV" /> Aastatel 1995–1998 töötas Kristersson [[parempoolsus|parempoolse]] [[mõttekoda|mõttekoja]] [[Timbro]] [[kirjastus]]e juures, olles samal ajal ka Riksdagi liige. Aastal 1994 andis kirjastus välja Kristerssoni raamatu "Non-working Generation". Kristersson kritiseerib seal Rootsi [[heaoluriik]]i, mis muutvat inimesed passiivseks. Kristerssoni hinnangul on Rootsi mudel võrreldav [[apartheid]]iga.<ref>[https://www.dagensarena.se/innehall/ulf-kristersson-den-svenska-modellen-ar-som-apartheid/ Ulf Kristersson: "Den svenska modellen är som apartheid"]. Dagens Arena. 13.08.2012</ref> 2000. aastal suundus Kristersson parlamendist [[erasektor]]isse, kus töötas kommunikatsiooni valdkonnas. Pärast 2002. aasta valimisi hakkas ta kaasa lööma [[omavalitsus]]e taseme poliitikas, tegutsedes algul [[Strängnäsi vald|Strängnäsi vallas]] ja hiljem [[Stockholm]]i linnas. Aastatel 2010–2014 oli ta Fredrik Reinfeldti valitsuses sotsiaalminister, pärast seda Riksdagi liige. 2017. aasta 1. oktoobril valiti ta aasta enne üldvalimisi moderaatide juhiks. 2018. aasta Riksdagi valimiste järel tegi [[spiiker]] [[Andreas Norlén]] Kristerssonile ettepaneku valitsuse moodustamiseks, kuid Kristerssoni peaministrikandidatuur ei saanud Riksdagis vajalikku toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-parlament-haaletas-pakutud-valitsuskoalitsiooni-maha?id=84314543 Rootsi parlament hääletas pakutud valitsuskoalitsiooni maha]. Delfi. 14.11.2018</ref> Pärast neljakuist valitsuskriisi jätkas peaministrina sotsiaaldemokraat [[Stefan Löfven]]. ==Tsitaat== {{Tsitaat2|„See on poliitiline [[naiivsus]] ja [[abitus]], mis on meid siia toonud. See on vastutustundetu [[Immigratsioon|sisserändepoliitika]] ja ebaõnnestunud [[Lõimumine|integratsioonipoliitika]], mis on meid siia toonud.” |Peaminister Ulf Kristersson<ref name="">29. september 2023, kell 08:12, [[Karl Kivil]], [https://www.err.ee/1609116644/ Rootsi võib saata kuritegelike jõukudega võitlema sõjaväe], [[err.ee]]</ref> }} ==Isiklikku== Kristersson abiellus 1991. aastal Birgitta Ediga. Paaril on kolm [[Hiina]]st adopteeritud tütart. <ref>[https://www.expressen.se/nyheter/5-saker-du-inte-visste-om-ulf-kristersson-/ 5 saker du inte visste om Ulf Kristersson]. Expressen. 13.10.2017</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kristersson, Ulf}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] avv368crljap41hk7dl2kcbdc5u51eo Punane ooker 0 587032 7234738 6283351 2026-09-15T20:57:23Z Kuriuss 38125 7234738 wikitext text/x-wiki [[File:Roussillon sentier des ocres2.JPG|thumb|Punase ookri lademed [[Roussillon]]is Prantsusmaal]] [[File:Hematite.jpg|thumb|Hematiidikänkar]] '''Punane ooker''' ehk '''maapunane''' on looduslik muld[[Värvipigment|pigment]], üks [[Ooker|ookritest]], mille peamine värvi andev komponent on [[hematiit]], keemilise valemiga ∝-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>. Selle nimetuse alla koonduvad eri nimedega oranžpunased ja tumepunased kuni punakaspruunid muldpigmendid, nagu [[veneetsia punane]], [[Sinope punane]], [[inglispunane]] või [[india punane]], aga ka sünteetiline raudoksiidpigment [[marsspunane]]. Erinevad autorid on erinevatel aegadel kasutanud punase [[Ooker|ookri]] jaoks erinevaid nimetusi. [[Värvainete indeks]]is kannab punane ooker tähiseid PR 102 (Pigment Red 102) ja C.I. 77491. == Saamine == Looduslikku punast ookrit saadakse [[raudoksiid]]i sisaldavast [[pinnas]]est, seda pestakse ja sõelutakse, et eraldada [[liiv]] ja muud mittevajalikud komponendid. Saadud produkt kuivatatakse ja peenestatakse pulbriks ning siis on see valmis [[värv]]i valmistamiseks. == Omadused == Punane ooker nagu kõik raudoksiidid on keemiliselt püsivad – punase ookriga tuhandete aastate eest tehtud [[koopamaalingud]] on suurepäraselt säilinud. Sobib kõigi pigmentidega ja sideainetega. [[Hape]]te toimel ühend siiski laguneb<ref>[https://colourlex.com/project/red-ochre/ Red Ochre. Natural pigment known since prehistoric times. – colourlex.com]</ref>. Sobib kasutamiseks kõikides [[maalikunst]]i tehnikates: [[tempera]]värvides, [[fresko]]s, [[pastell]]- ja [[akvarell]]maalis, [[õlivärv]]ides, samuti [[lubivärv|lubi]]- ja [[liimvärv]]ides, [[keraamika]]s [[angoob]]ide toonimiseks, [[Tsement|tsemendi]] toonimiseks jne. Ookrimassist valmistatakse punast kriiti [[sangviin]]i, mida hinnati joonistusvahendina kõrgelt renessansiperioodist kuni 19. sajandini. Ookrite katvus varieerub tugevalt, neid on opaaksemaid ja laseerivamaid<ref>{{Netiviide |url=http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/redochre.html |pealkiri=Red ochre. – Pigments through the Ages |vaadatud=2020-06-27 |arhiivimisaeg=2020-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629104521/http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/redochre.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. <gallery> Pech Merle main.jpg|Punase ookriga maalitud laigumuster ja inimkäe jäljend Pech Merle koopas Prantsusmaal, 25 000 a eKr Raspador y polvo de ocre para trabajar la piel. Museo Arqueológico Municipal de Alcoy.jpg|Punase ookri jäljed nahale kantuna - rekonstruktsioon. Alcoy arheoloogiamuuseum Altamira Ocre MHNT.PRE.2012.0.611.jpg|Altamira koopast leitud ookritükid Capela de Nossa Senhora das Mercês 01.JPG|Ookriga värvitud 18. sajandi kabel Capela de Nossa Senhora das Mercês Brasiilias Namibie Himba 0717a.jpg|Punase ookriga kaunistatud [[Himba|himba]] naine Namiibias </gallery> == Vaata ka == * [[Sangviin]] * [[Boolus]] * [[Sinoopia]] * [[Faluni punane]] * [[Põletatud sieena]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://colourlex.com/project/red-ochre/ Red Ochre. Natural pigment known since prehistoric times. – colourlex.com] * [http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/redochre.html Red ochre. – Pigments through the Ages] * [https://www.youtube.com/watch?time_continue=3&v=LKGsQxv72AA&feature=emb_logo Video: Ochre pigments I. – Alchemical Arts (ookri valmistamine)] [[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]] begwdp7l8dw9bekhyra6isu7i1qo73z Lembe Lokk 0 588132 7234840 6996322 2026-09-16T03:35:43Z ExRat 71877 + pilt 7234840 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lembe Lokk (born 1975) in the video 'Lembe Lokk - Si Milena'.png|pisi|Lembe Lokk 2024. aastal]] '''Lembe Lokk''' (sündinud [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[Prantsusmaa]]l tegutsev [[Eestlased|eesti]] laulja, muusik ja laulukirjutaja.<ref>[[Vilja Kiisler]]. [https://epl.delfi.ee/lp/lembe-lokk-muusik-kes-kahekumne-aasta-eest-tegi-pariisis-labi-uuestisunni?id=90490975 "Lembe Lokk. Muusik, kes kahekümne aasta eest tegi Pariisis läbi uuestisünni"]. Eesti Päevaleht, 24.07.2020.</ref> Ta tegutseb peamiselt lauljana, kuid on kirjutanud muusikat teatrilavastustele ja videoprojektidele ning näidelnud nii seal kui ka tegevuskunstietendustel<ref>[[Joosep Sang]]. [https://kultuur.err.ee/1034682/lembe-lokk-keelte-musikaalsus-on-osa-mu-laulude-muusikast "Lembe Lokk: keelte musikaalsus on osa mu laulude muusikast"]. err.ee, 13.02.2020.</ref>. Ta on kirjutanud luulet ja teatritekste. Lembe Lokk on Pariisi Eesti Kooli asutajaliige. == Haridus == Lembe Lokk on lõpetanud [[Tallinna 21. keskkool]]i. Ta on õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu]] ja [[Voroneži ülikool]]is vene keelt ja kirjandust. 2001. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna prantsuse keele ja kirjanduse erialal. 1998. aastal täiendas ta end Pariisi [[Riiklik ida keelte ja kultuuride instituut|riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis]] (INALCO) prantsuskeelsete Aafrika riikide kirjanduse alal. Ta on [[EYS Veljesto]] vilistlane. Ta on laulnud [[Heino Kaljuste]] ja [[Tiia Loitme]] käe all tütarlastekooris [[Ellerhein]]<ref>{{Netiviide|autor=Hannes Pikkat|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20110326.1.7|pealkiri=Lembe Lokk - intervjuu libahundiga ehk uigutusi kahe maailma vahelt|väljaanne=Lääne Elu|aeg=26.03.2011|vaadatud=}}</ref>. Ta on õppinud CIM/INFIMM-i muusikakoolis džässlaulu ning täiendanud end rahvusvaheliste artistide (Jim Black, Mark Feldman, Ellery Eskelin, Mark Dresser, Frédéric Blondy) käe all improviseeritud muusika vallas. Ta õppinud näitlemist [[Anne Bogart]]i ([[:en:Saratoga_International_Theater_Institute|SITI Company]], NYC) ja Tiffany Sterni juures ning olnud pikka aega Pantheatre – [[:en:Roy_Hart|Roy Harti]] teatritrupi liige ja Enrique Pardo assistent. == Looming == Lembe Loki lauljakarjäär on väga mitmekülgne: ta on viljelenud vabaimprovisatsiooni, džässi ning esitanud ka kaasaegset ja barokkmuusikat. Ta on esinenud koos selliste rahvusvaheliste džässiesitajatega nagu David Rothenberg, Korhan Erel, Charlie Rauh ja Peter Herbert. Lokk on loonud muusikat nii teatrilavastustele kui ka lühifilmidele (nt Eva Pervolovici, Eléonore de Montesquiou, Ingrid Hübscheri teostele). Paralleelselt muusikaga on ta esinenud näitlejana kaasaegsetes teatrilavastustes ja osalenud ''[[performance]]''<nowiki/>'i-kunstnikuna rahvusvahelistel festivalidel. Prantsuse kaasaegse teatri skeenel on tema regulaarseteks koostööpartneriteks Nadège Prugnard (M.A.M.A.E., Alcool, un petit coin de Paradis) ja Marie-do Fréval (Banquet des mariées, La Bancale se balance, Cabaret de Selfies). Loki loomingus on oluline koht tekstidel ja sõnakasutusel. Tema mitmekülgne häälekasutus peegeldab laialdasi kogemusi väga eriilmelistes lavaprojektides. 2018. aastal esines ta Tallinnas TEDxTallinnavangla inspiratsioonikonverentsil.<ref>{{Netiviide|autor=TEDx Talks|url=https://www.youtube.com/watch?v=RjQMI_PWOx8|pealkiri=Mida sa ootad? Elu on üürike.|väljaanne=TEDx Talks|aeg=8. juuni 2018|vaadatud=}}</ref> 2018. aastal tunnustas prestiižikas Académie Charles Cros Prantsusmaal teda loomingulisuse auhinnaga lühialbumi "Comment te traduire" eest. Eesti Välisministeerium on tunnustanud tänukirjaga tema tööd eesti kultuuri levitamisel maailmas. ==Teoseid== ===CD=== * 2011 "Rouge Madame" * 2017 "Comment te traduire" * 2019 single “öö hääled” Rouge Madame feat. Lembe Lokk * 2019 single “samm sammult” Rouge Madame feat. Lembe Lokk * 2019 in “Nightingales in Berlin”, [[:en:David_Rothenberg|David Rothenberg]] ===Raamatud=== * “ces longues mues”, kirjastus Rafael de Surtis, Prantsusmaa 2011. ISBN 978-2-84672-222-3 * "mujal nüüd / elsewhere today", [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]]. Pärnu 2020. 88 lk. ISBN 9789949734351 ===Filmid=== * 2019 "The Nightingales in Berlin", dokumentaalfilm David Rothenbergi teose ainetel, näitleja<ref>[https://www.nightingalesinberlin.com/film Filmi tutvustus kodulehel]. Vaadatud 13.12.2020.</ref> == Tunnustus == * 2013 Eesti Välisministeeriumi kodanikudiplomaatia aukiri{{lisa viide}} * 2018 [[:fr:Académie_Charles-Cros|Académie Charles Cros]]<ref>{{Netiviide|autor=Prantsuse Instituut|url=https://www.ife.ee/eesti-laulja-lembe-lokk-aitab-prantsuse-koolilastel-muusikat-moista/|pealkiri=Eesti laulja Lembe Lokk aitab prantsuse koolilastel muusikat mõista|väljaanne=Institut Français|aeg=2018|vaadatud=}}</ref> loomingulisuse auhind * 2018 Artiste<ref>{{Netiviide |url=https://www.chroniqueslyceennes.fr/chrl20182019/ |pealkiri=Sélection Chroniques Lycéennes |vaadatud=2020-11-07 |arhiivimisaeg=2020-10-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201030050214/https://www.chroniqueslyceennes.fr/chrl20182019/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jazz.ee/artist/lembe-lokk Temast Eesti džässiportaalis] * [http://www.lembelokk.com Artisti koduleht] * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1022388/prantsusmaal-tegutsev-lembe-lokk-jouab-eesti-publiku-ette Prantsusmaal tegutsev Lembe Lokk jõuab Eesti publiku ette]. ERR Kultuur, 9. jaanuar 2020 * [https://etv.err.ee/1023539/lembe-lokk Lembe Lokk ETV saates "Terevisioon"] 13. jaanuar 2020 * [[Vilja Kiisler]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/90490975/lembe-lokk-muusik-kes-kahekumne-aasta-eest-tegi-pariisis-labi-uuestisunni Lembe Lokk. Muusik, kes kahekümne aasta eest tegi Pariisis läbi uuestisünni]. Eesti Päevaleht, 24. juuli 2020 {{JÄRJESTA:Lokk, Lembe}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] i82k3x17qjcp5z7gk46dp59calj8tt4 September 2020 0 588689 7234570 5815052 2026-09-15T17:12:35Z Raamaturott 56450 7234570 wikitext text/x-wiki '''September 2020''', kroonika [[2020]]. aasta september algas [[teisipäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[kolmapäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|september}} ==[[2. september]]== *Teadlased kinnitasid gravitatsioonilainete astronoomia abil esimese 65–120 Päikese massiga [[must auk|musta augu]] olemasolu.<ref>[https://www.astromaania.ee/2020/09/tuvastati-kahe-voimsa-musta-augu.html "Tuvastati kahe võimsa musta augu ühinemine"]. astronoomia.ee. 3.9.2020. Vaadatud 7.9.2020</ref> ==[[3. september]]== *[[Jamaica]]s toimunud [[2020. aasta Jamaica parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitis konservatiivne [[Jamaica Tööpartei]] (JLP). ==[[4. september]]== *[[Tartu]]s algas [[Rally Estonia 2020]], [[2020. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2020. aasta autoralli maailmameistrivõistluste]] etapp. ==[[6. september]]== *[[Rally Estonia 2020]] võitsid [[Ott Tänak]] ja [[Martin Järveoja]]. ==[[7. september]]== [[Pilt:Andrew_Holness_Press_(cropped).jpg|pisi|180px|[[Andrew Holness]]]] * [[Jamaica]] peaminister [[Andrew Holness]] vannutati uuesti ametisse pärast [[Jamaica Tööpartei]] võitu paar päeva varem üldvalimistel. * [[Sudaan]]i tabanud üleujutuste tõttu oli hukkunud vähemalt 100 inimest ja üle 100 000 inimese oli sunnitud kodudest lahkuma. ==[[13. september]]== [[Pilt:GOES17_geocolor_Western_US_2020-09-09_1100AM.jpg|pisi|left|USA lääneosa metsatulekahjud satelliitfotol]] * USA lääneosas möllanud metsa- ja maastikutulekahjud olid nõudnud 33 inimelu ja hävitanud üle 18 000 km² maastikku. ==[[14. september]]== * Astronoomid teatasid [[fosfiin]]i avastamisest [[Veenus]]e atmosfääris; tegemist võib olla tõendiga orgaanilise elu olemasolust Veenusel. ==[[15. september]]== [[File:President Trump and The First Lady Participate in an Abraham Accords Signing Ceremony (cropped).jpg|pisi|[[Abrahami lepingud|Abrahami lepingutele]] allakirjutanud]] * [[Washington]]is allkirjastati [[Abrahami lepingud]], millega normaliseeriti suhted [[Iisrael]]i ja kahe Araabia riigi – [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Bahrein]]i – vahel. ==[[16. september]]== * [[Yoshihide Suga]] astus ametisse [[Jaapan]]i peaministrina pärast seda, kui senine peaminister [[Shinzō Abe]] tervislikel põhjustel ametist loobus. ==[[18. september]]== *[[Kreeka]]t tabas tsüklon Ianos, mille tõttu hukkus neli inimest ja mis tekitas mitmetes linnades üleujutuse. ==[[21. september]]== * [[Itaalia]]s toimunud referendumil hääletati põhiseaduse muutmise poolt, mille järgi vähendatakse riigi [[Itaalia parlament|parlamendi]] suurust kolmandiku võrra. ==[[25. september]]== * [[Bah Ndaw]] astus pärast kuu aega varem toimunud riigipööret ametisse [[Mali]] ajutise presidendina. *[[Ishmael Toroama]] vannutati [[Bougainville]]'i presidendiks<ref>https://www.rnz.co.nz/international/pacific-news/426910/bougainville-s-toroama-sworn-in-as-president</ref>. ==[[27. september]]== *[[Aserbaidžaan]]i ja [[Armeenia]] vägede vahel puhkes [[Mägi-Karabahh]]is [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|sõjaline konflikt]], mille tõttu kuulutati mõlemas riigis välja sõjaseisukord ja Armeenias mobilisatsioon. ==[[28. september]]== * [[Tampa Bay Lightning]] tuli teist korda klubi ajaloos [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitjaks, alistades finaalseerias [[Dallas Stars]]i. ==[[30. september]]== [[Pilt:Nawaf_Al-Ahmad_Al-Jaber_Al-Sabah_(cropped).jpg|pisi|180px|[[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]]] * [[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] sai [[Kuveit|Kuveidi]] emiiriks pärast seda, kui tema poolvend [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] 91-aastaselt suri. ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2020| 9]] n7egf8npflr5ohymla5ft4upkthx1hl Valtaiķi 0 591278 7235006 7037876 2026-09-16T11:39:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235006 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valtaiķi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valtaiķi | pindala = 0,24 | elanikke = 41 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Valtaiķi''' on küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Laidi vald|Laidi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=13847 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 95 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Laidi]]st 12, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 40 ja [[Riia]]st 165 kilomeetri kaugusel. Külas on rahvamaja, raamatukogu ja luteri kirik. Seal asuvad Veikalsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8278 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Valtaiķi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8279 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula kohta pärinevad esimesed teated aastast 1253. Toona asus seal [[Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus|Valtaiķi linnus]], mis muutus tõenäoliselt aastal 1583 kasutuskõlbmatuks. Tänapäevane asula on kujunenud [[Valtaiķi mõis]]a (''Neuhausen'') keskuse juurde. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Valtaiķi luteri kirik,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6364 Valtaiķu luterāņu baznīca]</ref> sealhulgas 15 sealset vitraaži,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3688 Vitrāžas (15)]</ref> orel,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3676 Ērģeles]</ref> [[oreliprospekt]],<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3675 Ērģeļu prospekts]</ref> kantsel,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3678 Kancele]</ref> rõdu,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3680 Luktas]</ref> uksed,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3677 Durvju komplekts]</ref> altar<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3673 Altāris]</ref> ja kirikuliste istmed,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3674 Baznīcēnu soli]</ref> Riikliku kaitse all on ka külast läände jääv Valtaiķi keskaegne linnus ning kalmistu.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1238 Valtaiķu viduslaiku pils un kapsēta]</ref> Külas kasvavad [[ harilik hobukastan]] ja pärn on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 129 (1970) * 107 (1979) * 80 (1989) * 55 (2000) <td> * 71 (2011) * 51 (2021) * 41 (2025) </table> [[Pilt:Barn in Valtaiki - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Laidi vald}} {{commonskat|Valtaiķi}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] 6kc1v0ca0hbrluqdgkqi2pdvt8r5thb Leutascher Ache 0 596292 7234823 6484621 2026-09-16T00:26:27Z Kruusamägi 1530 7234823 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2020}} {{Jõgi | nimi = Leutascher Ache | pildi_nimi = Leutascher_ache.jpg | pildi_seletus = Leutascher Ache Leutaschtali orus | pildi_laius = | lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Isar]] | suue_NS = 47.4312 | suue_EW = 11.2585 | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Austria]], [[Saksamaa]] | pikkus = 29,9 km | valgla_pindala = 111 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Leutascher Ache''' (ka: ''Leutasch'', ülemjooksul '''Gaistalbach''') on jõgi [[Tirool]]is [[Austria]]s ja [[Baieri]]s [[Saksamaa]]l, [[Isar]]i vasakpoolne lisajõgi. Leutascher Ache algab [[Miemingi mäed|Miemingi mägedes]] [[Ehrwald]]i piirkonnas Tiroolis ja voolab alguses põhja suunas. Pärast umbes 1 km võtab see [[Igelsee (Gaistal)|Igelsee]] järve vee ja voolab siis [[Wetterstein]]i ja Miemingi mägede vahel läbi [[Gaistal|Gaistali]] oru ida suunas. [[Leutasch]]i lähedal pöörab see kirdesse ja voolab läbi [[Leutaschtal]]i kõrgoru. Pärast [[Leutaschi kuristik]]ust läbiminekut suubub see [[Baieri]]s [[Mittenwald]]i juures Isarisse. [[Kategooria:Austria jõed]] apmxc2fats9ss8eckditapeon694q56 USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri 0 598568 7234504 6970728 2026-09-15T12:53:53Z Kalle 51 7234504 wikitext text/x-wiki '''[[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmäng]]''' on iga-aastane tenniseturniir, mis toimus esmakordselt 1881. aastal. Mängitakse [[USTA Billie Jean Kingi riiklik tennisekeskus|USTA Billie Jean Kingi riikliku tennisekeskuse]] [[Kõva väljak|kõvadel väliväljakutel]]. Võistluspaigaks on [[Flushing Meadows-Corona park]] [[New York|New Yorg]]is [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. USA lahtised meistrivõistlused mängitakse kahe nädala jooksul augusti lõpus ja septembri alguses ning see on olnud kronoloogiliselt viimane neljast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]] alates 1987. aastast. [[Newport]] (1881–1914), [[Forest Hills]] (1915–1920, 1924–1977) ja [[Philadelphia]] (1921–1923) korraldasid turniiri enne selle asumist 1978. aastal USTA riiklikku tennisekeskusse, praegu USTA Billie Jean Kingi riiklikus tennisekeskuses New Yorgis. 1881. aastal oli turniir reserveeritud Ameerika Ühendriikide Riikliku Muru Tennise Assotsiatsiooni (USNLTA) klubi liikmetele, enne kui meistrivõistlused avati 1882. aastal ka rahvusvahelistele konkurentidele. USTA on seda võistlust korraldav riiklik organ. ==Ajalugu== Meeste üksikmängu reegleid on pärast esimest võistlust mitu korda muudetud. Aastatel 1884–1911 algas võistlus väljakutse vooruga kõikidele osalejatele mõeldud üksikmängus, mille võitja läks väljakutseringis vastamisi eelmise aasta meistriga. (Väljakutse voor on turniiri viimane voor, kus viimase väljalangemise etapi võitja seisab silmitsi eelmise aasta meistriga, kes mängib ainult selle ühe matši. Väljakutse vooru kasutati Wimbledoni (1877–1921) ja USA lahtiste meistrivõistluste (1884–1911) varases ajaloos ning kuni 1972. aastani Davise karikavõistlustel.) Väljakute vooru võitja tuli meistriks eelmise aasta meistri puudumisel kuus korda (1888, 1893, 1898, 1901, 1904, 1907). Väljakutse vooru süsteem kaotati 1911. aasta. Aastatel 1908–1914, kui meistrivõistlused toimusid Newportis, oli meeste üksikmängus osalemas 128 mängijat, kuid kui turniir 1915. aastal Forest Hillsi kolis, esitasid korraldajad võistkondadele tingimusi, soovides seeläbi klubisid keskpäraseid mängijaid mitte lubama turniirile. Lisaks määratati osavõtutasu piisavalt kõrgeks, et ära hoida kehvema tasemega mängijate osalemine. Alates 1881. aastast mängiti kõik matšid, välja arvatud eelvooru otsustav voor ja väljakutse voor kolmest setist parim, enne kui 1886. aastal vahetati kõigi voorude võistlused viiest setist parimaks. 1917. aastal, aastatel 1943–1945 ja 1975–1978 taastati kolmesetised mängud. Enne 1884. aastat võitis järgmise mängu võitja viiest mängust - kõik võtsid seti igas kohtumises, välja arvatud kõigi osalejate finaal ja väljakutse voor, mille võitis mängija, kellel oli vähemalt kuus mängu ja vähemalt kaks mängu rohkem kui tema vastasel. Kiire lõppmängu (''tie-break'') süsteem võeti kasutusele 1970. aastal kõigi komplektide puhul, kõige paremas variandis kiire lõppmäng üheksast punktist kuni 1974. aastani ja 13 parimast kiire lõppmäng alates 1975. aastast. Lisaks oli USA lahtised meistrivõistlused esimene suure slämmi turniir, millel oli viiendaks setiks kiire lõppmäng. Võistluste väljakukatte valikut on muudetud mitu korda. Algul mängiti muruväljakutel (1881–1974), siis Har-Tru saviliivaväljakutel (1975–1977) ning alates 1978. aastast on kasutusel DecoTurfi kõvakattega väljakud. Ainus mees, kes on võitnud turniiri kõigi kolme väljakukattega (muru-, Har-Tru saviliiva- ja DecoTurfi kõvakattega) väljakutel, oli [[Jimmy Connors]]. Meister saab täissuuruses koopia võistluste karikast, millele on graveeritud tema nimi. 2010. aastal sai võitja auhinnaraha 1 700 000 [[USA dollar]]it. 1 000 000 dollari suurune boonusfond kuulub ka USA lahtiste meistrite hulka, kes on saavutanud USA lahtiste sarja esikoha. USA riigisisestel meistrivõistlustel on meeste üksikmängus enim kordi meistriks tulemise rekordit [[Richard Sears]] (1881–1887), [[William Larned]] (1901–1902, 1907–1911) ja [[Bill Tilden]] (1920–1925, 1929), kõik seitsme turniirivõiduga. Neli Searsi võitu ja kõik Larnedi võidud jäid väljakutse vooru formaati ning vastavalt täieliku loosimise läbimisele võideti vastavalt kolm ja kaks korda. Sears on tulnud meistriks kõige enam aastaid järjest – seitse korda (1881–1887); esimene võit tuli siis, kui võistlus oli välismaistele osalejatele suletud. Ilma väljakutsevooruta on rekord kuus ja seda hoiab Tilden (1920–1925). USA lahtistel meistrivõistlustel ehk alates elukutseliste tennisistide kaasamisest on kõige enam kordi – viis korda – võitnud selle turniiri Jimmy Connors (1974, 1976, 1978, 1982–1983), [[Pete Sampras]] (1990, 1993, 1995–1996, 2002) ja [[Roger Federer]] (2004–2008). Kõige rohkem järjestikuseid võite – samuti viis – on saanud Federer (2004–2008). ==Võitjad== ===USA meistrivõistlused=== [[Pilt:Richard sears.jpg|thumb|180px|[[Richard Sears]] võitis esimesed USA meistrivõistlused ja tuli seitse korda (1881–1887) USA meistriks]] [[Pilt:Oliver S Campbell.jpg|thumb|180px|[[Oliver Campbell]] tuli USA meistriks kolmel aastal (1890–1892) järjest]] [[Pilt:Robert_Bob_Wrenn.jpg|thumb|180px|[[Robert Wrenn]] tuli 1890. aastatel neljakordseks USA meistriks]] [[Pilt:M. Whitman crop.jpg|thumb|180px|[[Malcolm Whitman]], USA meister aastatel 1898–1900]] [[Pilt:William Augustus Larned, 1910.jpg|thumb|upright|right|180px|alt=A man in white pants and shirt swings a wooden racket on a grass court, with other male and female tennis players in the background|[[William Larned]] on seitsmekordne USA meister, see on ka kõigi aegade rekord]] [[Pilt:Bill Tilden in color.jpg|thumb|upright|right|180px|alt=A man turned sideways and swinging a tennis racket|[[Bill Tilden]] tuli 1920. aastatel USA meistriks üksikmängus kuuel aastal järjest, kokku seitse korda, mis on võrdne Larnedi rekordiga]] {| class=" wikitable" |- ! Aasta !Riik !Võitja !Riik !2. koht ! class="unsortable" |Tulemus |- | align=center|1881 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[William Glyn]] || 6–0, 6–3, 6–2 |- | align=center|1882 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Clarence Clark]] || 6–1, 6–4, 6–0 |- | align=center|1883 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[James Dwight]] || 6–2, 6–0, 9–7 |- | align=center|1884 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Howard Taylor]] || 6–0, 1–6, 6–0, 6–2 |- | align=center|1885 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Godfrey Brinley]] || 6–3, 4–6, 6–0, 6–3 |- | align=center|1886 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Robert Livingston Beeckman]] || 4–6, 6–1, 6–3, 6–4 |- | align=center|1887 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Richard Sears]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Henry Slocum]] || 6–1, 6–3, 6–2 |- | align=center|1888 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] ||[[Henry Slocum]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Howard Taylor]] || 6–4, 6–1, 6–0 |- | align=center|1889 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Henry Slocum]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1877–1890).svg|24px|USA]] || [[Quincy Shaw]] || 6–3, 6–1, 4–6, 6–2 |- | align=center|1890 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1890-1891).svg|24px|USA]] || [[Oliver Campbell]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1890-1891).svg|24px|USA]] || [[Henry Slocum]] || 6–2, 4–6, 6–3, 6–1 |- | align=center|1891 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Oliver Campbell]]|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Clarence Hobart]] || 2–6, 7–5, 7–9, 6–1, 6–2 |- | align=center|1892 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Oliver Campbell]]|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Frederick Hovey]] || 7–5, 3–6, 6–3, 7–5 |- | align=center|1893 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Robert Wrenn]]|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]]|| [[Frederick Hovey]] || 6–4, 3–6, 6–4, 6–4 |- | align=center|1894 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Robert Wrenn]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Manliffe Goodbody]] || 6–8, 6–1, 6–4, 6–4 |- | align=center|1895 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[Frederick Hovey]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]]|| [[Robert Wrenn]] || 6–3, 6–2, 6–4 |- | align=center|1896 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Robert Wrenn]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Frederick Hovey]] || 7–5, 3–6, 6–0, 1–6, 6–1 |- | align=center|1897 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Robert Wrenn]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || {{sortname|Wilberforce|Eaves}} || 4–6, 8–6, 6–3, 2–6, 6–2 |- | align=center|1898 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Malcolm Whitman]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Dwight F. Davis]] || 3–6, 6–2, 6–2, 6–1 |- |- | align=center|1899|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Malcolm Whitman]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Jahial Parmly Paret]] || 6–1, 6–2, 3–6, 7–5 |- | align=center|1900 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Malcolm Whitman]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || 6–4, 1–6, 6–2, 6–2 |- | align=center|1901 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Beals Wright]] || 6–2, 6–8, 6–4, 6–4 |- | align=center|1902 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Reginald Doherty]] || 4–6, 6–2, 6–4, 8–6 |- | align=center|1903 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Laurence Doherty]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || 6–0, 6–3, 10–8 |- | align=center|1904 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Holcombe Ward]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Clothier]] || 10–8, 6–4, 9–7 |- | align=center|1905 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Beals Wright]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Holcombe Ward]] || 6–2, 6–1, 11–9 |- | align=center|1906]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Clothier]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Beals Wright]] || 6–3, 6–0, 6–4 |- | align=center|1907||[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] ||[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1896–1908).svg|24px|USA]] || [[Robert LeRoy]] || 6–2, 6–2, 6–4 |- | align=center|1908 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[Beals Wright]] || 6–1, 6–2, 8–6 |- | align=center|1909 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[William Clothier]] || 6–1, 6–2, 5–7, 1–6, 6–1 |- | align=center|1910 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[Tom Bundy]] || 6–1, 5–7, 6–0, 6–8, 6–1 |- | align=center|1911 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[William Larned]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1908–1912).svg|24px|USA]] || [[Maurice McLoughlin]] || 6–4, 6–4, 6–2 |- | align=center|1912 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Maurice McLoughlin]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Wallace F. Johnson]] || 3–6, 2–6, 6–2, 6–4, 6–2 |- | align=center|1913 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Maurice McLoughlin]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[R. Norris Williams]] || 6–4, 5–7, 6–3, 6–1 |- | align=center|1914 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[R. Norris Williams]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Maurice McLoughlin]] || 6–3, 8–6, 10–8 |- | align=center|1915 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Maurice McLoughlin]] || 1–6, 6–0, 7–5, 10–8 |- | align=center|1916 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[R. Norris Williams]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 4–6, 6–4, 0–6, 6–2, 6–4 |- | align=center|1917 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Robert Lindley Murray]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Nathaniel Niles]] || 5–7, 8–6, 6–3, 6–3 |- | align=center|1918 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Robert Lindley Murray]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || 6–3, 6–1, 7–5 |- | align=center|1919 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || 6–4, 6–4, 6–3 |- | align=center|1920 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 6–1, 1–6, 7–5, 5–7, 6–3 |- | align=center|1921 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Wallace F. Johnson]] || 6–1, 6–3, 6–1 |- | align=center|1922 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 4–6, 3–6, 6–2, 6–3, 6–4 |- | align=center|1923 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 6–4, 6–1, 6–4 |- | align=center|1924 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 6–1, 9–7, 6–2 |- | align=center|1925 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Johnston]] || 4–6, 11–9, 6–3, 4–6, 6–3 |- | align=center|1926 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Borotra]] || 6–4, 6–0, 6–4 |- | align=center|1927 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || 11–9, 6–3, 11–9 |- | align=center|1928 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Francis Hunter]] || 4–6, 6–4, 3–6, 7–5, 6–3 |- | align=center|1929 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Tilden]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Francis Hunter]] || 3–6, 6–3, 4–6, 6–2, 6–4 |- | align=center|1930 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[John Doeg]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Shields]] || 10–8, 1–6, 6–4, 16–14 |- | align=center|1931 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Ellsworth Vines]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[George Lott]] || 7–9, 6–3, 9–7, 7–5 |- | align=center|1932 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Ellsworth Vines]] || [[Pilt:Flag_of_France_(1794–1815,_1830–1958).svg|24px|Prantsusmaa]] || [[Henri Cochet]] || 6–4, 6–4, 6–4 |- | align=center|1933 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || 6–3, 11–13, 4–6, 6–0, 6–1 |- | align=center|1934 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Wilmer Allison]] || 6–4, 6–3, 3–6, 1–6, 8–6 |- | align=center|1935 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Wilmer Allison]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Sidney Wood]] || 6–2, 6–2, 6–3 |- | align=center|1936 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Don Budge]] || 2–6, 6–2, 8–6, 1–6, 10–8 |- | align=center|1937 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Don Budge]] || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] || [[Gottfried von Cramm]] || 6–1, 7–9, 6–1, 3–6, 6–1 |- | align=center|1938 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Don Budge]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Gene Mako]] || 6–3, 6–8, 6–2, 6–1 |- | align=center|1939 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bobby Riggs]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Welby Van Horn]] || 6–4, 6–2, 6–4 |- | align=center|1940 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Don McNeill]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bobby Riggs]] || 4–6, 6–8, 6–3, 6–3, 7–5 |- | align=center|1941 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bobby Riggs]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Kovacs]] || 5–7, 6–1, 6–3, 6–3 |- | align=center|1942 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Ted Schroeder]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || 8–6, 7–5, 3–6, 4–6, 6–2 |- | align=center|1943|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Joe Hunt]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Jack Kramer]] || 6–3, 6–8, 10–8, 6–0 |- | align=center|1944 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Talbert]] || 6–4, 3–6, 6–3, 6–3 |- | align=center|1945|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bill Talbert]] || 14–12, 6–1, 6–2 |- | align=center|1946 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Jack Kramer]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Tom Brown]] || 9–7, 6–3, 6–0 |- | align=center|1947 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Jack Kramer]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || 4–6, 2–6, 6–1, 6–0, 6–3 |- | align=center|1948 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Pancho Gonzales]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Eric Sturgess]] || 6–2, 6–3, 14–12 |- | align=center|1949 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Pancho Gonzales]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Ted Schroeder]] || 16–18, 2–6, 6–1, 6–2, 6–4 |- | align=center|1950 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Art Larsen]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Herbert Flam]] || 6–3, 4–6, 5–7, 6–4, 6–3 |- | align=center|1951 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Vic Seixas]] || 6–4, 6–1, 6–1 |- | align=center|1952 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Gardnar Mulloy]] || 6–1, 6–2, 6–3 |- | align=center|1953 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Tony Trabert]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Vic Seixas]] || 6–3, 6–2, 6–3 |- | align=center|1954 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Vic Seixas]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rex Hartwig]] || 3–6, 6–2, 6–4, 6–4 |- | align=center|1955 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Tony Trabert]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || 9–7, 6–3, 6–3 |- | align=center|1956 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Lew Hoad]] || 4–6, 6–2, 6–3, 6–3 |- | align=center|1957 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Malcolm Anderson]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ashley Cooper]] || 10–8, 7–5, 6–4 |- | align=center|1958 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ashley Cooper]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Malcolm Anderson]] || 6–2, 3–6, 4–6, 10–8, 8–6 |- | align=center|1959 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Neale Fraser]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Alex Olmedo]] || 6–3, 5–7, 6–2, 6–4 |- | align=center|1960|| {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Neale Fraser]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || 6–4, 6–4, 9–7 |- | align=center|1961 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || 7–5, 6–3, 6–2 |- | align=center|1962 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || 6–2, 6–4, 5–7, 6–4 |- | align=center|1963 || [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1934-1968)_alternative_version.svg|24px|Mehhiko]] || [[Rafael Osuna]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Frank Froehling]] || 7–5, 6–4, 6–2 |- | align=center|1964 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Fred Stolle]] || 6–4, 6–2, 6–4 |- | align=center|1965 || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Manuel Santana]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Cliff Drysdale]] || 6–2, 7–9, 7–5, 6–1 |- | align=center|1966|| {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Fred Stolle]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || 4–6, 12–10, 6–3, 6–4 |- | align=center|1967|| {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Clark Graebner]] || 6–4, 6–4, 8–6 |} ===USA lahtised meistrivõistlused (nn avatud ajastul)=== [[Pilt:Jimmy Connors cropped.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A brown-haired man dressed in a white shirt swings a two-handed backhand|[[Jimmy Connors]] on võitnud USA lahtised meistrivõistlused viis korda]] [[Pilt:John McEnroe demonstrating his swing.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A grey-haired man in a grey suit and tie raises his left hand|[[John McEnroe]] on New Yorgis saanud oma seitsmest suure slämmi turniiri võidust neli]] [[Pilt:Ivan Lendl (1984) cropped.jpg|thumb|150px|[[Ivan Lendl]] võitis turniiri kolme aastal (1985–1987) järjest]] [[Pilt:Pete Sampras.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A black-haired man in white shorts and a white shirt prepares to serve with a modern racket|[[Pete Sampras]] on tulnud New Yorgis viiekordseks USA meistriks]] [[Pilt:Roger Federer - US Open 2006.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A brown-haired male tennis player with white shorts, a blue shirt and a blue headband swings a right-handed forehand on a hard court surface|Šveitslane [[Roger Federer]] tuli aastatel 2004–2008 ehk viiel aastal järjest USA meistriks, mis avatud ajastu rekord]] {| class=" wikitable" |- ! Aasta !Riik !Võitja !Riik !2. koht ! class="unsortable" |Tulemus |- | align=center|1968 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Arthur Ashe]] || {{Riigi ikoon|Holland}} || [[Tom Okker]] || 14–12, 5–7, 6–3, 3–6, 6–3 |- | align=center|1969 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Tony Roche]] || 7–9, 6–1, 6–2, 6–2 |- | align=center|1970 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Tony Roche]] || 2–6, 6–4, 7–6<sup>(5–2)</sup>, 6–3 |- | align=center|1971 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Stan Smith]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jan Kodeš]] || 3–6, 6–3, 6–2, 7–6<sup>(5–3)</sup> |- | align=center|1972 || [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] || [[Ilie Năstase]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Arthur Ashe]] || 3–6, 6–3, 6–7<sup>(1–5)</sup>, 6–4, 6–3 |- | align=center|1973 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jan Kodeš]] || 6–4, 1–6, 4–6, 6–2, 6–3 |- | align=center|1974 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || 6–1, 6–0, 6–1 |- | align=center|1975 || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Manuel Orantes]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] || 6–4, 6–3, 6–3 |- | align=center|1976 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || 6–4, 3–6, 7–6<sup>(11–9)</sup>, 6–4 |- | align=center|1977 || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] || 2–6, 6–3, 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–0 |- | align=center|1978 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] ||{{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || 6–4, 6–2, 6–2 |- | align=center|1979 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Vitas Gerulaitis]] || 7–5, 6–3, 6–3 |- | align=center|1980 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–1, 6–7<sup>(5–7)</sup>, 5–7, 6–4 |- | align=center|1981 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || 4–6, 6–2, 6–4, 6–3 |- | align=center|1982 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jimmy Connors]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–3, 6–2, 4–6, 6–4 |- | align=center|1983 || {{Riigi ikoon|USA}} ||[[Jimmy Connors]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–3, 6–7<sup>(2–7)</sup>, 7–5, 6–0 |- | align=center|1984 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–3, 6–4, 6–1 |- | align=center|1985 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || 7–6<sup>(7–1)</sup>, 6–3, 6–4 |- | align=center|1986 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Miloslav Mečíř]] || 6–4, 6–2, 6–0 |- | align=center|1987 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || 6–7<sup>(7–9)</sup>, 6–0, 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–4 |- | align=center|1988 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–4, 4–6, 6–3, 5–7, 6–4 |- | align=center|1989 || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] ||[[Boris Becker]] ||{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 7–6<sup>(7–2)</sup>, 1–6, 6–3, 7–6<sup>(7–4)</sup> |- | align=center|1990 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 6–4, 6–3, 6–2 |- | align=center|1991 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Jim Courier]] || 6–2, 6–4, 6–0 |- | align=center|1992 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] || 3–6, 6–4, 7–6<sup>(7–5)</sup>, 6–2 |- | align=center|1993 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] ||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Cédric Pioline]] || 6–4, 6–4, 6–3 |- | align=center|1994 || {{Riigi ikoon|USA}}||[[Andre Agassi]] ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} || [[Michael Stich]] || 6–1, 7–6<sup>(7–5)</sup>, 7–5 |- | align=center|1995 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 6–4, 6–3, 4–6, 7–5 |- | align=center|1996 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Michael Chang]] || 6–1, 6–4, 7–6<sup>(7–3)</sup> |- | align=center|1997|| {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Patrick Rafter]] ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Greg Rusedski]] || 6–3, 6–2, 4–6, 7–5 |- | align=center|1998 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Patrick Rafter]] ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Mark Philippoussis]] || 6–3, 3–6, 6–2, 6–0 |- | align=center|1999 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Todd Martin]] || 6–4, 6–7<sup>(5–7)</sup>, 6–7<sup>(2–7)</sup>, 6–3, 6–2 |- | align=center|2000 || {{Riigi ikoon|Venemaa}} || [[Marat Safin]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] || 6–4, 6–3, 6–3 |- | align=center|2001 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Lleyton Hewitt]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] || 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–1, 6–1 |- | align=center|2002 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Pete Sampras]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 6–3, 6–4, 5–7, 6–4 |- | align=center|2003 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Andy Roddick]] ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Juan Carlos Ferrero]] || 6–3, 7–6<sup>(7–2)</sup>, 6–3 |- | align=center|2004 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Lleyton Hewitt]] || 6–0, 7–6<sup>(7–3)</sup>, 6–0 |- | align=center|2005 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 6–3, 2–6, 7–6<sup>(7–1)</sup>, 6–1 |- | align=center|2006 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] ||{{Riigi ikoon|USA}} || [[Andy Roddick]] || 6–2, 4–6, 7–5, 6–1 |- | align=center|2007|| {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] ||[[Pilt:Flag_of_Serbia_(2004–2010).svg|24px|Serbia]] || [[Novak Djokovic]] || 7–6<sup>(7–4)</sup>, 7–6<sup>(7–2)</sup>, 6–4 |- | align=center|2008 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 6–2, 7–5, 6–2 |- | align=center|2009 ||{{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Juan Martín del Potro]] ||{{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 3–6, 7–6<sup>(7–5)</sup>, 4–6, 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–2 |- | align=center|2010 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || [[Pilt:Flag_of_Serbia_(2004–2010).svg|24px|Serbia]] || [[Novak Djokovic]] || 6–4, 5–7, 6–4, 6–2 |- | align=center|2011 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || 6–2, 6–4, 6–7<sup>(3–7)</sup>, 6–1 |- | align=center|2012 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 7–6<sup>(12–10)</sup>, 7–5, 2–6, 3–6, 6–2]] |- | align=center|2013 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 6–2, 3–6, 6–4, 6–1 |- | align=center|2014 || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} || [[Marin Čilić]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} || [[Kei Nishikori]] || 6–3, 6–3, 6–3 |- | align=center|2015 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || {{sortname|Novak|Djokovic}} || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 6–4, 5–7, 6–4, 6–4 |- | align=center|2016 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Stan Wawrinka]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 6–7<sup>(1–7)</sup>, 6–4, 7–5, 6–3 |- | align=center|2017 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Kevin Anderson]] || 6–3, 6–3, 6–4 |- | align=center|2018 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Juan Martín del Potro]] || 6–3, 7–6<sup>(7–4)</sup>, 6–3 |- | align=center|2019 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} || [[Daniil Medvedev]] || 7–5, 6–3, 5–7, 4–6, 6–4 |- | align=center|2020 || {{Riigi ikoon|Austria}} || [[Dominic Thiem]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} || [[Alexander Zverev]] || 2–6, 4–6, 6–4, 6–3, 7–6<sup>(8–6)</sup> |- | align=center|2021 || {{Riigi ikoon|Venemaa}} || [[Daniil Medvedev]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 6–4, 6–4, 6–4 |- | align=center|2022 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Carlos Alcaraz]] || {{Riigi ikoon|Norra}} || [[Casper Ruud]] || 6–4, 2–6, 7–6<sup>(7–1)</sup>, 6–3 |- | align=center|2023 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || align=center|'''*''' || [[Daniil Medvedev]] || 6–3, 7-6<sup>(7–5)</sup>, 6–3 |- | align=center|2024 || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Jannik Sinner]] || align=center|{{Riigi ikoon|USA}} || [[Taylor Fritz]] || 6–3, 6–4, 7_5 |- | align=center|2025 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Carlos Alcaraz]] || align=center|{{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Jannik Sinner]] || 6–2, 3-6, 6–1, 6-4 |- | align=center|2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} || [[Alexander Zverev]] || align=center|{{Riigi ikoon|USA}} || [[Ben Shelton]] || 6–3, 7-6<sup>(7–2)</sup>, 5-7, 6-2 |} '''*''' Tennise rahvusvahelised juhtorganid lubasid Venemaa ja Valgevene mängijatel osaleda tennisevõistlustel, kuid mitte võistelda [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] nimede või lippude all seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa invasiooniga Ukrainasse]]. ==Vaata ka== '''USA lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused:''' * [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste üksikmängu võitjate nimekiri]] * [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste paarismängu võitjate nimekiri]] * [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste paarismängu võitjate nimekiri]] * [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri]] '''Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad:''' * [[Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]] * [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri]] *[[Suure slämmi meeste üksikmängu võitjate nimekiri]] {{Suure slämmi võitjad}} [[Kategooria:Tennisevõistlused]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sport]] eks7ko36cg0ug3cngr65mp664v0r0vb Jeffrey Epstein 0 605689 7234792 7201664 2026-09-15T22:03:33Z LeeMarx 59920 7234792 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jeffrey Epstein | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jeffrey Edward Epstein | sünniaeg = {{sünniaeg|1953|1|20}} | sünnikoht = [[Brooklyn]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2019|8|10|1953|1|20}} | surmakoht = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = | alma mater = [[Cooper Union]], [[New Yorgi Ülikool]] <small>(lõpetamata)</small> | haridus = | tegevusala = finantseerija, investor | töökoht = [[Daltoni kool]], [[Bear Stearns]] | organisatsioon = J. Epstein & Company | erakond = | abikaasa = | lapsed = | autasud = }} '''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[Brooklyn]], [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] finantseerija ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.<ref name="Biography">{{Netiviide |url=https://www.biography.com/crime-figure/jeffrey-epstein |pealkiri=Jeffrey Epstein |autor=Tyler Piccotti; Eudie Pak |väljaanne=Biography.com |aeg=7. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ta töötas enne finantssektorisse siirdumist õpetajana [[Daltoni kool]]is ning hiljem investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Seejärel juhtis ta oma finantsnõustamisettevõtteid ja suhtles aastakümnete jooksul arvukate jõukate ja mõjukate inimestega.<ref name="APTrump">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/e7a5e41ba4fa3a88736cc384078c3215 |pealkiri=Trump's onetime friendship with Jeffrey Epstein is well-known — and also documented in records |väljaanne=[[Associated Press]] |aeg=23. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> [[2008]]. aastal tunnistas Epstein end [[Florida]] osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alaealist.<ref name="OPR">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/d9/press-releases/attachments/2020/11/12/epstein._executive_summary.pdf |pealkiri=Executive Summary to Report of Investigation into the U.S. Attorney's Office for the Southern District of Florida's Resolution of Its 2006–2008 Federal Criminal Investigation of Jeffrey Epstein |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Talle määrati 18-kuuline vangistus, millest ta kandis alla 13 kuu, ning ta registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> [[6. juuli]]l [[2019]] vahistati Epstein uuesti ja talle esitati föderaalsüüdistus alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/jeffrey-epstein-charged-manhattan-federal-court-sex-trafficking-minors |pealkiri=Jeffrey Epstein Charged In Manhattan Federal Court With Sex Trafficking Of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=8. juuli 2019 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Süüdistuse järgi värbas ja seksuaalselt kuritarvitas Epstein aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid, kellest osa olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Nendes süüdistustes kohtuotsuseni ei jõutud, sest Epstein suri [[10. august]]il 2019 New Yorgi Metropolitan Correctional Centeri vangikongis.<ref name="OIG">{{Netiviide |url=https://oig.justice.gov/sites/default/files/2023-06/6-27-2023_0.pdf |pealkiri=Investigation and Review of the Federal Bureau of Prisons' Custody, Care, and Supervision of Jeffrey Epstein at the Metropolitan Correctional Center in New York, New York |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i peainspektori büroo |aeg=27. juuni 2023 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> New Yorgi kohtuarst määras Epsteini surma viisiks [[enesetapp|enesetapu]] poomise läbi.<ref name="OIG" /> Justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas vangla töös arvukalt raskeid rikkumisi ja hooletust, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] järeldusega, et Epsteini surmaga ei olnud seotud kolmanda isiku kuritegu.<ref name="OIG" /> ==Varane elu ja haridus== Jeffrey Edward Epstein sündis 20. jaanuaril 1953 New Yorgis [[Brooklyn]]is.<ref name="Biography" /> Tema isa Seymour Epstein töötas New Yorgi parkide ja puhkealade ametis ning ema Pauline Epstein kooliabilisena.<ref name="Biography" /> Jeffrey Epsteinil oli noorem vend Mark.<ref name="Biography" /> Epstein õppis Brooklyni Lafayette'i keskkoolis, mille lõpetas 16-aastaselt.<ref name="Biography" /> Seejärel õppis ta [[Cooper Union]]is ning hiljem [[New Yorgi Ülikool]]i Couranti matemaatikateaduste instituudis, kuid ei lõpetanud kumbagi kõrgkooli ega omandanud akadeemilist kraadi.<ref name="Biography" /> Vaatamata kõrghariduse puudumisele asus Epstein 1974. aastal õpetama matemaatikat ja füüsikat Manhattanil asuvas eliitkoolis [[Daltoni kool]].<ref name="Biography" /> Tema töösuhe kooliga lõppes 1976. aastal.<ref name="Biography" /> ==Finantskarjäär== 1976. aastal asus Epstein tööle investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Ta töötas seal muu hulgas optsioonidega ning jõukate klientide finantsnõustamisega ja jõudis ettevõttes piiratud õigustega partneri staatusesse.<ref name="Biography" /> 1981. aastal lahkus Epstein Bear Stearnsist ja hakkas tegutsema iseseisvalt finantsnõustamise valdkonnas.<ref name="Biography" /> 1988. aastal asutas ta ettevõtte J. Epstein & Company, mis väitis end teenindavat üksnes eriti jõukaid kliente.<ref name="Biography" /> Epsteini üheks olulisemaks kliendiks kujunes ettevõtja [[Leslie Wexner]], kelle varade haldamisel sai Epstein ulatuslikud volitused.<ref name="Biography" /> Nende ärisuhe kestis aastaid, kuid Wexner katkestas hiljem Epsteiniga suhted ja väitis, et Epstein oli omastanud temalt suuri rahasummasid.<ref name="Biography" /> Epsteinile kuulus või tema kasutuses oli elu jooksul ulatuslik kinnisvaraportfell, sealhulgas elamu Manhattanil, maja [[Palm Beach]]is, rantšo [[New Mexico]]s, elukoht [[Pariis]]is ning kaks saart [[Ameerika Ühendriikide Neitsisaared|Ameerika Ühendriikide Neitsisaartel]].<ref name="Biography" /> Üks tema tuntumaid valdusi oli [[Little Saint James]]i saar. ==2005.–2008. aasta kriminaalasi== ===Palm Beachi uurimine=== Palm Beachi politsei alustas Epsteini tegevuse uurimist 2005. aastal pärast seda, kui 14-aastase tüdruku perekond teatas politseile tüdruku kohtumisest Epsteiniga.<ref name="OPR" /> Uurimise käigus selgus, et Epsteinile värvati tüdrukuid niinimetatud massaažide tegemiseks ning mitme kannatanu ütluste järgi muutusid kohtumised seksuaalseks.<ref name="OPR" /> Juhtumisse kaasati hiljem FBI ning Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur.<ref name="OPR" /> Föderaaluurimise käigus tuvastati arvukalt võimalikke ohvreid ning prokurörid koostasid 2007. aastal Epsteini vastu mitmekümne süüdistuspunktiga föderaalse süüdistusakti eelnõu.<ref name="OPR" /> ===Süüdistamata jätmise kokkulepe=== Föderaalsüüdistuse esitamise asemel sõlmis Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur 2007. aasta septembris Epsteini kaitsjatega süüdistamata jätmise kokkuleppe (inglise keeles ''non-prosecution agreement'').<ref name="OPR" /> Kokkuleppe kohaselt pidi Epstein tunnistama ennast Florida osariigi kohtus süüdi, kandma vanglakaristuse, registreeruma seksuaalkurjategijana ja võimaldama kannatanutel temalt tsiviilkorras kahjutasu nõuda.<ref name="OPR" /> Vastutasuks nõustus föderaalprokuratuur Florida lõunaringkonnas Epsteini suhtes föderaalsüüdistust mitte esitama.<ref name="OPR" /> Kokkuleppe tingimused tekitasid hiljem ulatuslikku poleemikat. Kannatanuid ei teavitatud enne kokkuleppe sõlmimist selle läbirääkimistest ega sisust.<ref name="OPR" /> 2020. aastal avaldatud USA justiitsministeeriumi ametialase vastutuse büroo uurimine ei leidnud, et toonane föderaalprokurör [[Alexander Acosta]] oleks toime pannud ametialase väärkäitumise, kuid leidis, et ta kasutas juhtumi lahendamisel halba otsustusvõimet.<ref name="OPRStatement">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/archives/opa/pr/statement-doj-office-professional-responsibility-report-jeffrey-epstein-2006-2008 |pealkiri=Statement on DOJ Office of Professional Responsibility Report on Jeffrey Epstein 2006–2008 Investigation |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=12. november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Uurimise järgi ei koheldud kannatanuid sellise avatuse ja tundlikkusega, mida justiitsministeeriumilt oodati.<ref name="OPRStatement" /> ===2008. aasta süüdimõistmine=== 30. juunil 2008 tunnistas Epstein end Florida osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alla 18-aastast isikut.<ref name="OPR" /> Talle mõisteti kokku 18 kuud vangistust ning sellele järgnev koduarest.<ref name="OPR" /> Epstein kandis karistust Palm Beachi maakonna kinnipidamisasutuses. Talle võimaldati töövabastuse programmi, mille alusel sai ta suure osa päevast vanglast väljaspool töötada.<ref name="OPR" /> Ta vabastati vanglast vähem kui 13 kuu järel ning jätkas karistuse kandmist koduarestis.<ref name="OPR" /> Epstein registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> ==Juhtumi taaselustumine== Epsteini 2007.–2008. aasta kohtuasja lahendamine sattus taas laialdase avaliku tähelepanu alla 2018. aastal, kui ''[[Miami Herald]]'' avaldas ajakirjanik [[Julie K. Brown]]i uuriva artiklisarja „Perversion of Justice“.<ref name="OPR" /> Artiklisari käsitles Epsteini kannatanute kogemusi ning föderaalprokuratuuri sõlmitud süüdistamata jätmise kokkulepet.<ref name="OPR" /> Uus avalik tähelepanu suurendas survet nii õiguskaitseorganitele kui ka kokkuleppe sõlmimise ajal Florida lõunaringkonna föderaalprokurörina töötanud Alexander Acostale.<ref name="OPRStatement" /> Acosta töötas 2019. aastal president [[Donald Trump]]i administratsioonis tööministrina ning astus pärast Epsteini uut vahistamist ametist tagasi. ==2019. aasta föderaalsüüdistus== Epstein vahistati [[6. juuli]]l 2019 pärast saabumist Prantsusmaalt Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="DOJ2019" /> Kaks päeva hiljem avalikustas New Yorgi lõunaringkonna föderaalprokuratuur tema vastu esitatud süüdistuse.<ref name="DOJ2019" /> Epsteinile esitati üks süüdistuspunkt alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning üks süüdistuspunkt sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019" /> Süüdistuse järgi värbas Epstein vähemalt aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid oma New Yorgi ja Palm Beachi elukohtadesse ning maksis neile pärast seksuaalse iseloomuga tegevust sularaha.<ref name="DOJ2019" /> Noorimad süüdistuses kirjeldatud kannatanud olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Prokuratuuri väitel maksis Epstein osale tüdrukutest ka selle eest, et nad värbaksid uusi alaealisi tüdrukuid, luues sel viisil uute ohvrite värbamise süsteemi.<ref name="DOJ2019" /> Epstein ei tunnistanud ennast süüdi ning jäi kohtuprotsessi ootama New Yorgi Metropolitan Correctional Centerisse. Süüdistustes ei jõutud tema surma tõttu kohtuotsuseni ja neid tuleb seetõttu käsitada süüdistustena, mitte süüdimõistmisega tuvastatud asjaoludena.<ref name="DOJ2019" /> ==Ghislaine Maxwell== Epsteini pikaajaline kaaslane oli Briti seltskonnategelane [[Ghislaine Maxwell]], meediamagnaat [[Robert Maxwell]]i tütar. USA föderaalprokuratuuri järgi tegutsesid Maxwell ja Epstein aastatel 1994–2004 koos alaealiste tüdrukute leidmisel ja nende usalduse võitmisel ning nende toimetamisel Epsteini elukohtadesse.<ref name="MaxwellDOJ">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/human-trafficking-and-sexual-exploitation-minors |pealkiri=Human Trafficking and Sexual Exploitation of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Maxwell vahistati 2020. aastal.<ref name="MaxwellDOJ" /> 2021. aasta detsembris tunnistas föderaalvandekohus ta süüdi mitmes kuriteos, mis olid seotud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise hõlbustamisega koos Epsteiniga.<ref name="MaxwellVerdict">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/statement-us-attorney-damian-williams-verdict-us-v-ghislaine-maxwell |pealkiri=Statement Of U.S. Attorney Damian Williams On The Verdict In U.S. V. Ghislaine Maxwell |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=29. detsember 2021 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2022. aasta juunis mõisteti Maxwellile 20-aastane vangistus.<ref name="MaxwellDOJ" /> ==Surm== [[10. august]]i 2019. aasta varahommikul leiti Epstein Metropolitan Correctional Centeri erikinnipidamisüksuse kambrist teadvusetuna.<ref name="OIG" /> Ta kuulutati hiljem surnuks ning New Yorgi kohtuarst määras tema surma viisiks enesetapu poomise läbi.<ref name="OIG" /> Epstein oli mõni nädal varem leitud oma kongist vigastatuna ja paigutatud ajutiselt enesetapuvalvesse.<ref name="OIG" /> Hiljem eemaldati ta enesetapuvalvest, kuid psühholoogiaosakonna juhiste kohaselt ei oleks ta pidanud kongis üksi olema.<ref name="OIG" /> [[9. august]]il viidi Epsteini kambrikaaslane teise kohta ning uut kambrikaaslast talle ei määratud.<ref name="OIG" /> USA justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas, et vanglatöötajad ei teinud Epsteini surmaööl nõutud kontrollkäike ega vangide loendusi.<ref name="OIG" /> Töötajad koostasid hiljem dokumente, millest jäi ekslik mulje, et kontrollid olid toimunud.<ref name="OIG" /> Epstein jäi seetõttu tundideks nõuetekohase järelevalveta.<ref name="OIG" /> Uurimine tuvastas probleeme ka vangla valvekaamerasüsteemiga, mille tõttu suur osa erikinnipidamisüksuse ümbruse kaameratest ei salvestanud videot.<ref name="OIG" /> Peainspektori büroo leidis vangla töös arvukalt ja tõsiseid puudusi, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus FBI järeldusega, et Epsteini surmas ei osalenud teine isik.<ref name="OIG" /> Epsteini surmaga lõppes tema vastu algatatud 2019. aasta kriminaalasi ilma kohtuprotsessi ja sisulise kohtuotsuseta. ===2025. aasta ülevaade ja valvevideo=== 2025. aasta juulis avaldasid USA justiitsministeerium ja FBI ühise memorandumi, mille järgi oli ametkondade ulatuslik materjalide läbivaatamine kooskõlas varasema järeldusega, et Epstein sooritas enesetapu.<ref name="FBIMemo">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/media/1407001/dl |pealkiri=FBI Memo, July 2025 |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] ja [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] |aeg=juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ametkonnad avaldasid ka vangla valvekaamera salvestise.<ref name="FBIMemo" /> Tehnoloogiaajakiri ''[[Wired]]'' leidis video metaandmete analüüsimisel, et „toore“ salvestisena avaldatud fail oli koostatud vähemalt kahest lähteklipist ning seda oli videomontaažitarkvaras töödeldud.<ref name="WiredMeta">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/ |pealkiri=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=11. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> ''Wiredi'' hilisema analüüsi järgi jäi ühest lähtefailist avaldatud versioonist välja umbes kaks minutit ja 53 sekundit.<ref name="Wired3">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/ |pealkiri=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=15. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Analüüs ei näidanud siiski, et väljajäetud materjal tõendaks kolmanda isiku osalemist Epsteini surmas.<ref name="Wired3" /> ==Suhted tuntud inimestega== Epstein suhtles aastakümnete jooksul paljude poliitikute, ärimeeste, teadlaste, kuninglike perekondade liikmete ja teiste avaliku elu tegelastega.<ref name="APTrump" /> Isiku nime esinemine Epsteini telefoniraamatus, lennupäevikutes, fotodel või muudes dokumentides ei tähenda iseenesest, et inimene oleks osalenud Epsteini kuritegudes või olnud neist teadlik. ===Donald Trump=== Epstein ja [[Donald Trump]] suhtlesid 1980.–1990. aastatel ning 2000. aastate alguses New Yorgi ja Palm Beachi seltskonnaringkondades.<ref name="APTrump" /> Nende suhtlus on dokumenteeritud muu hulgas fotode, videote, Epsteini telefoniraamatu ja lennupäevikutega.<ref name="APTrump" /> 1992. aasta arhiivivideos on Trump ja Epstein koos Trumpi [[Mar-a-Lago]] klubis toimunud peol.<ref name="APTrump" /> Trump on öelnud, et tundis Epsteini, kuid nende vahel tekkis hiljem tüli ning nad katkestasid suhted aastaid enne Epsteini 2019. aasta vahistamist.<ref name="APTrump" /> Trumpi ei ole süüdistatud Epsteini seksuaalkuritegudes osalemises.<ref name="APTrump" /> 2025. aastal avalikustati Epsteini 50. sünnipäevaks 2003. aastal koostatud album, mille oli organiseerinud Ghislaine Maxwell.<ref name="BirthdayBook">{{Netiviide |url=https://www.pbs.org/newshour/nation/see-epsteins-full-birthday-book-with-alleged-personal-messages-from-trump-clinton-and-others |pealkiri=See Epstein's full 'birthday book,' with alleged personal messages from Trump, Clinton and others |autor=Molly Finnegan |väljaanne=PBS News |aeg=10. september 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Album sisaldas Trumpi nime kandvat sõnumit ja joonistust.<ref name="BirthdayBook" /> Trump eitas selle kirjutamist ja joonistamist.<ref name="BirthdayBook" /> ===Bill Clinton=== Epstein suhtles ka endise USA presidendi [[Bill Clinton]]iga ning Clinton kasutas 2000. aastate alguses mitmel reisil Epsteini eralennukit.<ref name="Clinton2026">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/us/bill-clinton-give-private-testimony-congress-about-epstein-2026-02-27/ |pealkiri=Bill Clinton to lawmakers investigating Epstein: 'I saw nothing' |väljaanne=[[Reuters]] |aeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Clinton on öelnud, et ei teadnud Epsteini kuritegudest ega näinud nende suhtlemise ajal midagi, mis oleks talle sellisest tegevusest märku andnud.<ref name="Clinton2026" /> 2026. aasta veebruaris andis Clinton Epsteini seoseid uurinud USA Esindajatekoja järelevalvekomisjonile kinnisel istungil tunnistusi.<ref name="Clinton2026" /> Clintonit ei ole Epsteini kuritegudega seoses süüdistatud.<ref name="Clinton2026" /> ===Prints Andrew=== Epsteinil oli pikaajaline suhe [[prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew'ga]]. Epsteini ja Maxwelli tegevusega seotud [[Virginia Giuffre]] väitis, et ta sunniti alaealisena prints Andrew'ga seksuaalsesse kontakti. Andrew eitas süüdistusi. Giuffre esitas 2021. aastal Andrew vastu Ameerika Ühendriikides tsiviilhagi. 2022. aastal lahendati kohtuasi pooltevahelise kokkuleppega ilma selleta, et Andrew oleks tunnistanud õigusrikkumist. ==Tsiviilkohtuasjad ja pangad== Pärast Epsteini surma jätkusid tema tegevusega seotud tsiviilkohtuasjad tema pärandvara, kaastöötajate ja temaga pangandussuhetes olnud finantsasutuste vastu. 2023. aastal nõustus [[JPMorgan Chase]] maksma Epsteini kannatanutega sõlmitud kokkuleppe alusel 290 miljonit USA dollarit. Pank oli olnud Epsteini oluline panganduspartner aastatel 1998–2013. Samal aastal nõustus [[Deutsche Bank]] maksma Epsteini kannatanutele 75 miljonit dollarit, et lõpetada panga vastu esitatud ühishagi. JPMorgan sõlmis eraldi 75 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte võimudega, kes olid väitnud, et pank oli eiranud Epsteini tegevusega seotud ohumärke. ==Epsteini toimikud== {{vaata|Epsteini toimikud}} Epsteini kriminaalasjade, tsiviilkohtuasjade, FBI uurimiste, [[Ghislaine Maxwell]]i kohtuasja ja muude menetluste käigus on aastate jooksul kogunenud väga suur hulk dokumente, elektroonilisi andmeid, fotosid, videoid ja muid materjale. 2025. aasta juulis teatasid USA justiitsministeerium ja FBI pärast nende valduses olevate materjalide ulatuslikku läbivaatamist, et nad ei leidnud tõendeid eraldi süüstava „kliendinimekirja“ olemasolust.<ref name="FBIMemo" /> Ametkondade järgi ei leitud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Epstein oleks oma tegevuse raames väljapaistvaid inimesi väljapressinud, ega tõendeid, mis oleksid andnud aluse seni süüdistamata kolmandate isikute suhtes uute kriminaaluurimiste algatamiseks.<ref name="FBIMemo" /> Sama ülevaate järgi näitas valitsuse valduses olev materjal, et Epstein oli kahjustanud enam kui tuhandet ohvrit.<ref name="FBIMemo" /> ===Epstein Files Transparency Act=== 2025. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu ''Epstein Files Transparency Act'', mis kohustas justiitsministeeriumi avalikustama Epsteini ja Maxwelli juhtumitega seotud materjale seadusega lubatud ulatuses.<ref name="DOJ2026">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/pr/department-justice-publishes-35-million-responsive-pages-compliance-epstein-files |pealkiri=Department of Justice Publishes 3.5 Million Responsive Pages in Compliance with the Epstein Files Transparency Act |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> President Donald Trump kirjutas seadusele alla 19. novembril 2025.<ref name="DOJ2026" /> [[30. jaanuar]]il 2026 teatas justiitsministeerium, et avaldas seaduse täitmiseks üle kolme miljoni uue lehekülje materjale.<ref name="DOJ2026" /> Koos varasemate avalikustamistega ulatus avaldatud materjalide kogumaht ligi 3,5 miljoni leheküljeni.<ref name="DOJ2026" /> Avaldatud materjalide hulka kuulus justiitsministeeriumi andmetel üle 2000 video ja 180 000 pildi.<ref name="DOJ2026" /> Materjalid pärinesid muu hulgas Florida ja New Yorgi Epsteini kriminaalasjadest, Maxwelli kohtuasjast, Epsteini surma uurimistest, FBI uurimistest ja justiitsministeeriumi peainspektori juurdlusest.<ref name="DOJ2026" /> Justiitsministeerium lõi dokumentide avaldamiseks veebipõhise ''Epstein Library'' andmekogu.<ref name="DOJLibrary">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/epstein |pealkiri=Epstein Library |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga teatas ministeerium, et kogu täiendatakse juhul, kui leitakse uusi avaldamisele kuuluvaid dokumente.<ref name="DOJLibrary" /> Dokumentides inimese nime, foto, kontaktandmete või muu viite esinemine ei tähenda iseenesest selle inimese seotust Epsteini kuritegudega. ==Pärand ja avalik mõju== Epsteini juhtum põhjustas laia avaliku arutelu selle üle, kuidas suur varandus, mõjuvõimsad kontaktid ja kallid advokaadid võivad mõjutada kriminaalmenetlust ja kannatanute võimalusi õiguskaitsesüsteemis oma õigusi teostada.<ref name="OPRStatement" /> Eriti palju kriitikat pälvis 2007. aasta süüdistamata jätmise kokkulepe, mille tõttu ei esitatud Epsteinile toona föderaalsüüdistust ning millest kannatanuid enne selle sõlmimist ei teavitatud.<ref name="OPR" /> Epsteini surm enne 2019. aasta kohtuprotsessi tähendas, et uusi föderaalsüüdistusi ei saanud kohtus sisuliselt läbi vaadata. Tema lähikondlase Ghislaine Maxwelli hilisem süüdimõistmine andis siiski kohtuliku hinnangu osale Epsteiniga seotud alaealiste värbamise ja seksuaalse kuritarvitamise süsteemist.<ref name="MaxwellDOJ" /> Epsteini juhtum on jätkanud avaliku ja poliitilise tähelepanu pälvimist ka aastaid pärast tema surma, eriti seoses kohtudokumentide, lennupäevikute, kontaktiraamatute ja teiste uurimismaterjalide järkjärgulise avalikustamisega.<ref name="DOJLibrary" /> ==Vaata ka== *[[Epsteini toimikud]] *[[Ghislaine Maxwell]] *[[Virginia Giuffre]] *[[Seksuaalne väärkohtlemine]] *[[Inimkaubandus]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Pedofiilid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2019]] j7cfieu1q5br6fn7kchvx35grurujv9 7234824 7234792 2026-09-16T00:26:45Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7234824 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jeffrey Epstein | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jeffrey Edward Epstein | sünniaeg = {{sünniaeg|1953|1|20}} | sünnikoht = [[Brooklyn]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2019|8|10|1953|1|20}} | surmakoht = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = | alma mater = [[Cooper Union]], [[New Yorgi Ülikool]] <small>(lõpetamata)</small> | haridus = | tegevusala = finantseerija, investor | töökoht = [[Daltoni kool]], [[Bear Stearns]] | organisatsioon = J. Epstein & Company | erakond = | abikaasa = | lapsed = | autasud = }} [[File:Jeffrey Epstein mug shot.jpg|thumb|Jeffrey Epstein (2006)]] '''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[Brooklyn]], [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] finantseerija ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.<ref name="Biography">{{Netiviide |url=https://www.biography.com/crime-figure/jeffrey-epstein |pealkiri=Jeffrey Epstein |autor=Tyler Piccotti; Eudie Pak |väljaanne=Biography.com |aeg=7. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ta töötas enne finantssektorisse siirdumist õpetajana [[Daltoni kool]]is ning hiljem investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Seejärel juhtis ta oma finantsnõustamisettevõtteid ja suhtles aastakümnete jooksul arvukate jõukate ja mõjukate inimestega.<ref name="APTrump">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/e7a5e41ba4fa3a88736cc384078c3215 |pealkiri=Trump's onetime friendship with Jeffrey Epstein is well-known — and also documented in records |väljaanne=[[Associated Press]] |aeg=23. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> [[2008]]. aastal tunnistas Epstein end [[Florida]] osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alaealist.<ref name="OPR">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/d9/press-releases/attachments/2020/11/12/epstein._executive_summary.pdf |pealkiri=Executive Summary to Report of Investigation into the U.S. Attorney's Office for the Southern District of Florida's Resolution of Its 2006–2008 Federal Criminal Investigation of Jeffrey Epstein |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Talle määrati 18-kuuline vangistus, millest ta kandis alla 13 kuu, ning ta registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> [[6. juuli]]l [[2019]] vahistati Epstein uuesti ja talle esitati föderaalsüüdistus alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/jeffrey-epstein-charged-manhattan-federal-court-sex-trafficking-minors |pealkiri=Jeffrey Epstein Charged In Manhattan Federal Court With Sex Trafficking Of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=8. juuli 2019 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Süüdistuse järgi värbas ja seksuaalselt kuritarvitas Epstein aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid, kellest osa olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Nendes süüdistustes kohtuotsuseni ei jõutud, sest Epstein suri [[10. august]]il 2019 New Yorgi Metropolitan Correctional Centeri vangikongis.<ref name="OIG">{{Netiviide |url=https://oig.justice.gov/sites/default/files/2023-06/6-27-2023_0.pdf |pealkiri=Investigation and Review of the Federal Bureau of Prisons' Custody, Care, and Supervision of Jeffrey Epstein at the Metropolitan Correctional Center in New York, New York |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i peainspektori büroo |aeg=27. juuni 2023 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> New Yorgi kohtuarst määras Epsteini surma viisiks [[enesetapp|enesetapu]] poomise läbi.<ref name="OIG" /> Justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas vangla töös arvukalt raskeid rikkumisi ja hooletust, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] järeldusega, et Epsteini surmaga ei olnud seotud kolmanda isiku kuritegu.<ref name="OIG" /> ==Varane elu ja haridus== Jeffrey Edward Epstein sündis 20. jaanuaril 1953 New Yorgis [[Brooklyn]]is.<ref name="Biography" /> Tema isa Seymour Epstein töötas New Yorgi parkide ja puhkealade ametis ning ema Pauline Epstein kooliabilisena.<ref name="Biography" /> Jeffrey Epsteinil oli noorem vend Mark.<ref name="Biography" /> Epstein õppis Brooklyni Lafayette'i keskkoolis, mille lõpetas 16-aastaselt.<ref name="Biography" /> Seejärel õppis ta [[Cooper Union]]is ning hiljem [[New Yorgi Ülikool]]i Couranti matemaatikateaduste instituudis, kuid ei lõpetanud kumbagi kõrgkooli ega omandanud akadeemilist kraadi.<ref name="Biography" /> Vaatamata kõrghariduse puudumisele asus Epstein 1974. aastal õpetama matemaatikat ja füüsikat Manhattanil asuvas eliitkoolis [[Daltoni kool]].<ref name="Biography" /> Tema töösuhe kooliga lõppes 1976. aastal.<ref name="Biography" /> ==Finantskarjäär== 1976. aastal asus Epstein tööle investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Ta töötas seal muu hulgas optsioonidega ning jõukate klientide finantsnõustamisega ja jõudis ettevõttes piiratud õigustega partneri staatusesse.<ref name="Biography" /> 1981. aastal lahkus Epstein Bear Stearnsist ja hakkas tegutsema iseseisvalt finantsnõustamise valdkonnas.<ref name="Biography" /> 1988. aastal asutas ta ettevõtte J. Epstein & Company, mis väitis end teenindavat üksnes eriti jõukaid kliente.<ref name="Biography" /> Epsteini üheks olulisemaks kliendiks kujunes ettevõtja [[Leslie Wexner]], kelle varade haldamisel sai Epstein ulatuslikud volitused.<ref name="Biography" /> Nende ärisuhe kestis aastaid, kuid Wexner katkestas hiljem Epsteiniga suhted ja väitis, et Epstein oli omastanud temalt suuri rahasummasid.<ref name="Biography" /> Epsteinile kuulus või tema kasutuses oli elu jooksul ulatuslik kinnisvaraportfell, sealhulgas elamu Manhattanil, maja [[Palm Beach]]is, rantšo [[New Mexico]]s, elukoht [[Pariis]]is ning kaks saart [[Ameerika Ühendriikide Neitsisaared|Ameerika Ühendriikide Neitsisaartel]].<ref name="Biography" /> Üks tema tuntumaid valdusi oli [[Little Saint James]]i saar. ==2005.–2008. aasta kriminaalasi== ===Palm Beachi uurimine=== Palm Beachi politsei alustas Epsteini tegevuse uurimist 2005. aastal pärast seda, kui 14-aastase tüdruku perekond teatas politseile tüdruku kohtumisest Epsteiniga.<ref name="OPR" /> Uurimise käigus selgus, et Epsteinile värvati tüdrukuid niinimetatud massaažide tegemiseks ning mitme kannatanu ütluste järgi muutusid kohtumised seksuaalseks.<ref name="OPR" /> Juhtumisse kaasati hiljem FBI ning Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur.<ref name="OPR" /> Föderaaluurimise käigus tuvastati arvukalt võimalikke ohvreid ning prokurörid koostasid 2007. aastal Epsteini vastu mitmekümne süüdistuspunktiga föderaalse süüdistusakti eelnõu.<ref name="OPR" /> ===Süüdistamata jätmise kokkulepe=== Föderaalsüüdistuse esitamise asemel sõlmis Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur 2007. aasta septembris Epsteini kaitsjatega süüdistamata jätmise kokkuleppe (inglise keeles ''non-prosecution agreement'').<ref name="OPR" /> Kokkuleppe kohaselt pidi Epstein tunnistama ennast Florida osariigi kohtus süüdi, kandma vanglakaristuse, registreeruma seksuaalkurjategijana ja võimaldama kannatanutel temalt tsiviilkorras kahjutasu nõuda.<ref name="OPR" /> Vastutasuks nõustus föderaalprokuratuur Florida lõunaringkonnas Epsteini suhtes föderaalsüüdistust mitte esitama.<ref name="OPR" /> Kokkuleppe tingimused tekitasid hiljem ulatuslikku poleemikat. Kannatanuid ei teavitatud enne kokkuleppe sõlmimist selle läbirääkimistest ega sisust.<ref name="OPR" /> 2020. aastal avaldatud USA justiitsministeeriumi ametialase vastutuse büroo uurimine ei leidnud, et toonane föderaalprokurör [[Alexander Acosta]] oleks toime pannud ametialase väärkäitumise, kuid leidis, et ta kasutas juhtumi lahendamisel halba otsustusvõimet.<ref name="OPRStatement">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/archives/opa/pr/statement-doj-office-professional-responsibility-report-jeffrey-epstein-2006-2008 |pealkiri=Statement on DOJ Office of Professional Responsibility Report on Jeffrey Epstein 2006–2008 Investigation |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=12. november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Uurimise järgi ei koheldud kannatanuid sellise avatuse ja tundlikkusega, mida justiitsministeeriumilt oodati.<ref name="OPRStatement" /> ===2008. aasta süüdimõistmine=== 30. juunil 2008 tunnistas Epstein end Florida osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alla 18-aastast isikut.<ref name="OPR" /> Talle mõisteti kokku 18 kuud vangistust ning sellele järgnev koduarest.<ref name="OPR" /> Epstein kandis karistust Palm Beachi maakonna kinnipidamisasutuses. Talle võimaldati töövabastuse programmi, mille alusel sai ta suure osa päevast vanglast väljaspool töötada.<ref name="OPR" /> Ta vabastati vanglast vähem kui 13 kuu järel ning jätkas karistuse kandmist koduarestis.<ref name="OPR" /> Epstein registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> ==Juhtumi taaselustumine== Epsteini 2007.–2008. aasta kohtuasja lahendamine sattus taas laialdase avaliku tähelepanu alla 2018. aastal, kui ''[[Miami Herald]]'' avaldas ajakirjanik [[Julie K. Brown]]i uuriva artiklisarja „Perversion of Justice“.<ref name="OPR" /> Artiklisari käsitles Epsteini kannatanute kogemusi ning föderaalprokuratuuri sõlmitud süüdistamata jätmise kokkulepet.<ref name="OPR" /> Uus avalik tähelepanu suurendas survet nii õiguskaitseorganitele kui ka kokkuleppe sõlmimise ajal Florida lõunaringkonna föderaalprokurörina töötanud Alexander Acostale.<ref name="OPRStatement" /> Acosta töötas 2019. aastal president [[Donald Trump]]i administratsioonis tööministrina ning astus pärast Epsteini uut vahistamist ametist tagasi. ==2019. aasta föderaalsüüdistus== Epstein vahistati [[6. juuli]]l 2019 pärast saabumist Prantsusmaalt Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="DOJ2019" /> Kaks päeva hiljem avalikustas New Yorgi lõunaringkonna föderaalprokuratuur tema vastu esitatud süüdistuse.<ref name="DOJ2019" /> Epsteinile esitati üks süüdistuspunkt alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning üks süüdistuspunkt sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019" /> Süüdistuse järgi värbas Epstein vähemalt aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid oma New Yorgi ja Palm Beachi elukohtadesse ning maksis neile pärast seksuaalse iseloomuga tegevust sularaha.<ref name="DOJ2019" /> Noorimad süüdistuses kirjeldatud kannatanud olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Prokuratuuri väitel maksis Epstein osale tüdrukutest ka selle eest, et nad värbaksid uusi alaealisi tüdrukuid, luues sel viisil uute ohvrite värbamise süsteemi.<ref name="DOJ2019" /> Epstein ei tunnistanud ennast süüdi ning jäi kohtuprotsessi ootama New Yorgi Metropolitan Correctional Centerisse. Süüdistustes ei jõutud tema surma tõttu kohtuotsuseni ja neid tuleb seetõttu käsitada süüdistustena, mitte süüdimõistmisega tuvastatud asjaoludena.<ref name="DOJ2019" /> ==Ghislaine Maxwell== Epsteini pikaajaline kaaslane oli Briti seltskonnategelane [[Ghislaine Maxwell]], meediamagnaat [[Robert Maxwell]]i tütar. USA föderaalprokuratuuri järgi tegutsesid Maxwell ja Epstein aastatel 1994–2004 koos alaealiste tüdrukute leidmisel ja nende usalduse võitmisel ning nende toimetamisel Epsteini elukohtadesse.<ref name="MaxwellDOJ">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/human-trafficking-and-sexual-exploitation-minors |pealkiri=Human Trafficking and Sexual Exploitation of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Maxwell vahistati 2020. aastal.<ref name="MaxwellDOJ" /> 2021. aasta detsembris tunnistas föderaalvandekohus ta süüdi mitmes kuriteos, mis olid seotud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise hõlbustamisega koos Epsteiniga.<ref name="MaxwellVerdict">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/statement-us-attorney-damian-williams-verdict-us-v-ghislaine-maxwell |pealkiri=Statement Of U.S. Attorney Damian Williams On The Verdict In U.S. V. Ghislaine Maxwell |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=29. detsember 2021 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2022. aasta juunis mõisteti Maxwellile 20-aastane vangistus.<ref name="MaxwellDOJ" /> ==Surm== [[10. august]]i 2019. aasta varahommikul leiti Epstein Metropolitan Correctional Centeri erikinnipidamisüksuse kambrist teadvusetuna.<ref name="OIG" /> Ta kuulutati hiljem surnuks ning New Yorgi kohtuarst määras tema surma viisiks enesetapu poomise läbi.<ref name="OIG" /> Epstein oli mõni nädal varem leitud oma kongist vigastatuna ja paigutatud ajutiselt enesetapuvalvesse.<ref name="OIG" /> Hiljem eemaldati ta enesetapuvalvest, kuid psühholoogiaosakonna juhiste kohaselt ei oleks ta pidanud kongis üksi olema.<ref name="OIG" /> [[9. august]]il viidi Epsteini kambrikaaslane teise kohta ning uut kambrikaaslast talle ei määratud.<ref name="OIG" /> USA justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas, et vanglatöötajad ei teinud Epsteini surmaööl nõutud kontrollkäike ega vangide loendusi.<ref name="OIG" /> Töötajad koostasid hiljem dokumente, millest jäi ekslik mulje, et kontrollid olid toimunud.<ref name="OIG" /> Epstein jäi seetõttu tundideks nõuetekohase järelevalveta.<ref name="OIG" /> Uurimine tuvastas probleeme ka vangla valvekaamerasüsteemiga, mille tõttu suur osa erikinnipidamisüksuse ümbruse kaameratest ei salvestanud videot.<ref name="OIG" /> Peainspektori büroo leidis vangla töös arvukalt ja tõsiseid puudusi, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus FBI järeldusega, et Epsteini surmas ei osalenud teine isik.<ref name="OIG" /> Epsteini surmaga lõppes tema vastu algatatud 2019. aasta kriminaalasi ilma kohtuprotsessi ja sisulise kohtuotsuseta. ===2025. aasta ülevaade ja valvevideo=== 2025. aasta juulis avaldasid USA justiitsministeerium ja FBI ühise memorandumi, mille järgi oli ametkondade ulatuslik materjalide läbivaatamine kooskõlas varasema järeldusega, et Epstein sooritas enesetapu.<ref name="FBIMemo">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/media/1407001/dl |pealkiri=FBI Memo, July 2025 |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] ja [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] |aeg=juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ametkonnad avaldasid ka vangla valvekaamera salvestise.<ref name="FBIMemo" /> Tehnoloogiaajakiri ''[[Wired]]'' leidis video metaandmete analüüsimisel, et „toore“ salvestisena avaldatud fail oli koostatud vähemalt kahest lähteklipist ning seda oli videomontaažitarkvaras töödeldud.<ref name="WiredMeta">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/ |pealkiri=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=11. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> ''Wiredi'' hilisema analüüsi järgi jäi ühest lähtefailist avaldatud versioonist välja umbes kaks minutit ja 53 sekundit.<ref name="Wired3">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/ |pealkiri=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=15. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Analüüs ei näidanud siiski, et väljajäetud materjal tõendaks kolmanda isiku osalemist Epsteini surmas.<ref name="Wired3" /> ==Suhted tuntud inimestega== Epstein suhtles aastakümnete jooksul paljude poliitikute, ärimeeste, teadlaste, kuninglike perekondade liikmete ja teiste avaliku elu tegelastega.<ref name="APTrump" /> Isiku nime esinemine Epsteini telefoniraamatus, lennupäevikutes, fotodel või muudes dokumentides ei tähenda iseenesest, et inimene oleks osalenud Epsteini kuritegudes või olnud neist teadlik. ===Donald Trump=== Epstein ja [[Donald Trump]] suhtlesid 1980.–1990. aastatel ning 2000. aastate alguses New Yorgi ja Palm Beachi seltskonnaringkondades.<ref name="APTrump" /> Nende suhtlus on dokumenteeritud muu hulgas fotode, videote, Epsteini telefoniraamatu ja lennupäevikutega.<ref name="APTrump" /> 1992. aasta arhiivivideos on Trump ja Epstein koos Trumpi [[Mar-a-Lago]] klubis toimunud peol.<ref name="APTrump" /> Trump on öelnud, et tundis Epsteini, kuid nende vahel tekkis hiljem tüli ning nad katkestasid suhted aastaid enne Epsteini 2019. aasta vahistamist.<ref name="APTrump" /> Trumpi ei ole süüdistatud Epsteini seksuaalkuritegudes osalemises.<ref name="APTrump" /> 2025. aastal avalikustati Epsteini 50. sünnipäevaks 2003. aastal koostatud album, mille oli organiseerinud Ghislaine Maxwell.<ref name="BirthdayBook">{{Netiviide |url=https://www.pbs.org/newshour/nation/see-epsteins-full-birthday-book-with-alleged-personal-messages-from-trump-clinton-and-others |pealkiri=See Epstein's full 'birthday book,' with alleged personal messages from Trump, Clinton and others |autor=Molly Finnegan |väljaanne=PBS News |aeg=10. september 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Album sisaldas Trumpi nime kandvat sõnumit ja joonistust.<ref name="BirthdayBook" /> Trump eitas selle kirjutamist ja joonistamist.<ref name="BirthdayBook" /> ===Bill Clinton=== Epstein suhtles ka endise USA presidendi [[Bill Clinton]]iga ning Clinton kasutas 2000. aastate alguses mitmel reisil Epsteini eralennukit.<ref name="Clinton2026">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/us/bill-clinton-give-private-testimony-congress-about-epstein-2026-02-27/ |pealkiri=Bill Clinton to lawmakers investigating Epstein: 'I saw nothing' |väljaanne=[[Reuters]] |aeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Clinton on öelnud, et ei teadnud Epsteini kuritegudest ega näinud nende suhtlemise ajal midagi, mis oleks talle sellisest tegevusest märku andnud.<ref name="Clinton2026" /> 2026. aasta veebruaris andis Clinton Epsteini seoseid uurinud USA Esindajatekoja järelevalvekomisjonile kinnisel istungil tunnistusi.<ref name="Clinton2026" /> Clintonit ei ole Epsteini kuritegudega seoses süüdistatud.<ref name="Clinton2026" /> ===Prints Andrew=== Epsteinil oli pikaajaline suhe [[prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew'ga]]. Epsteini ja Maxwelli tegevusega seotud [[Virginia Giuffre]] väitis, et ta sunniti alaealisena prints Andrew'ga seksuaalsesse kontakti. Andrew eitas süüdistusi. Giuffre esitas 2021. aastal Andrew vastu Ameerika Ühendriikides tsiviilhagi. 2022. aastal lahendati kohtuasi pooltevahelise kokkuleppega ilma selleta, et Andrew oleks tunnistanud õigusrikkumist. ==Tsiviilkohtuasjad ja pangad== Pärast Epsteini surma jätkusid tema tegevusega seotud tsiviilkohtuasjad tema pärandvara, kaastöötajate ja temaga pangandussuhetes olnud finantsasutuste vastu. 2023. aastal nõustus [[JPMorgan Chase]] maksma Epsteini kannatanutega sõlmitud kokkuleppe alusel 290 miljonit USA dollarit. Pank oli olnud Epsteini oluline panganduspartner aastatel 1998–2013. Samal aastal nõustus [[Deutsche Bank]] maksma Epsteini kannatanutele 75 miljonit dollarit, et lõpetada panga vastu esitatud ühishagi. JPMorgan sõlmis eraldi 75 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte võimudega, kes olid väitnud, et pank oli eiranud Epsteini tegevusega seotud ohumärke. ==Epsteini toimikud== {{vaata|Epsteini toimikud}} Epsteini kriminaalasjade, tsiviilkohtuasjade, FBI uurimiste, [[Ghislaine Maxwell]]i kohtuasja ja muude menetluste käigus on aastate jooksul kogunenud väga suur hulk dokumente, elektroonilisi andmeid, fotosid, videoid ja muid materjale. 2025. aasta juulis teatasid USA justiitsministeerium ja FBI pärast nende valduses olevate materjalide ulatuslikku läbivaatamist, et nad ei leidnud tõendeid eraldi süüstava „kliendinimekirja“ olemasolust.<ref name="FBIMemo" /> Ametkondade järgi ei leitud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Epstein oleks oma tegevuse raames väljapaistvaid inimesi väljapressinud, ega tõendeid, mis oleksid andnud aluse seni süüdistamata kolmandate isikute suhtes uute kriminaaluurimiste algatamiseks.<ref name="FBIMemo" /> Sama ülevaate järgi näitas valitsuse valduses olev materjal, et Epstein oli kahjustanud enam kui tuhandet ohvrit.<ref name="FBIMemo" /> ===Epstein Files Transparency Act=== 2025. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu ''Epstein Files Transparency Act'', mis kohustas justiitsministeeriumi avalikustama Epsteini ja Maxwelli juhtumitega seotud materjale seadusega lubatud ulatuses.<ref name="DOJ2026">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/pr/department-justice-publishes-35-million-responsive-pages-compliance-epstein-files |pealkiri=Department of Justice Publishes 3.5 Million Responsive Pages in Compliance with the Epstein Files Transparency Act |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> President Donald Trump kirjutas seadusele alla 19. novembril 2025.<ref name="DOJ2026" /> [[30. jaanuar]]il 2026 teatas justiitsministeerium, et avaldas seaduse täitmiseks üle kolme miljoni uue lehekülje materjale.<ref name="DOJ2026" /> Koos varasemate avalikustamistega ulatus avaldatud materjalide kogumaht ligi 3,5 miljoni leheküljeni.<ref name="DOJ2026" /> Avaldatud materjalide hulka kuulus justiitsministeeriumi andmetel üle 2000 video ja 180 000 pildi.<ref name="DOJ2026" /> Materjalid pärinesid muu hulgas Florida ja New Yorgi Epsteini kriminaalasjadest, Maxwelli kohtuasjast, Epsteini surma uurimistest, FBI uurimistest ja justiitsministeeriumi peainspektori juurdlusest.<ref name="DOJ2026" /> Justiitsministeerium lõi dokumentide avaldamiseks veebipõhise ''Epstein Library'' andmekogu.<ref name="DOJLibrary">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/epstein |pealkiri=Epstein Library |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga teatas ministeerium, et kogu täiendatakse juhul, kui leitakse uusi avaldamisele kuuluvaid dokumente.<ref name="DOJLibrary" /> Dokumentides inimese nime, foto, kontaktandmete või muu viite esinemine ei tähenda iseenesest selle inimese seotust Epsteini kuritegudega. ==Pärand ja avalik mõju== Epsteini juhtum põhjustas laia avaliku arutelu selle üle, kuidas suur varandus, mõjuvõimsad kontaktid ja kallid advokaadid võivad mõjutada kriminaalmenetlust ja kannatanute võimalusi õiguskaitsesüsteemis oma õigusi teostada.<ref name="OPRStatement" /> Eriti palju kriitikat pälvis 2007. aasta süüdistamata jätmise kokkulepe, mille tõttu ei esitatud Epsteinile toona föderaalsüüdistust ning millest kannatanuid enne selle sõlmimist ei teavitatud.<ref name="OPR" /> Epsteini surm enne 2019. aasta kohtuprotsessi tähendas, et uusi föderaalsüüdistusi ei saanud kohtus sisuliselt läbi vaadata. Tema lähikondlase Ghislaine Maxwelli hilisem süüdimõistmine andis siiski kohtuliku hinnangu osale Epsteiniga seotud alaealiste värbamise ja seksuaalse kuritarvitamise süsteemist.<ref name="MaxwellDOJ" /> Epsteini juhtum on jätkanud avaliku ja poliitilise tähelepanu pälvimist ka aastaid pärast tema surma, eriti seoses kohtudokumentide, lennupäevikute, kontaktiraamatute ja teiste uurimismaterjalide järkjärgulise avalikustamisega.<ref name="DOJLibrary" /> ==Vaata ka== *[[Epsteini toimikud]] *[[Ghislaine Maxwell]] *[[Virginia Giuffre]] *[[Seksuaalne väärkohtlemine]] *[[Inimkaubandus]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Pedofiilid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2019]] e9h0q23ixo0vbwe5m0g50q0qr5ttr1t 7234847 7234824 2026-09-16T05:02:25Z Kapsas123 209254 /* 2025. aasta ülevaade ja valvevideo */ 7234847 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jeffrey Epstein | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jeffrey Edward Epstein | sünniaeg = {{sünniaeg|1953|1|20}} | sünnikoht = [[Brooklyn]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2019|8|10|1953|1|20}} | surmakoht = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = | alma mater = [[Cooper Union]], [[New Yorgi Ülikool]] <small>(lõpetamata)</small> | haridus = | tegevusala = finantseerija, investor | töökoht = [[Daltoni kool]], [[Bear Stearns]] | organisatsioon = J. Epstein & Company | erakond = | abikaasa = | lapsed = | autasud = }} [[File:Jeffrey Epstein mug shot.jpg|thumb|Jeffrey Epstein (2006)]] '''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[Brooklyn]], [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] finantseerija ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.<ref name="Biography">{{Netiviide |url=https://www.biography.com/crime-figure/jeffrey-epstein |pealkiri=Jeffrey Epstein |autor=Tyler Piccotti; Eudie Pak |väljaanne=Biography.com |aeg=7. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ta töötas enne finantssektorisse siirdumist õpetajana [[Daltoni kool]]is ning hiljem investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Seejärel juhtis ta oma finantsnõustamisettevõtteid ja suhtles aastakümnete jooksul arvukate jõukate ja mõjukate inimestega.<ref name="APTrump">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/e7a5e41ba4fa3a88736cc384078c3215 |pealkiri=Trump's onetime friendship with Jeffrey Epstein is well-known — and also documented in records |väljaanne=[[Associated Press]] |aeg=23. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> [[2008]]. aastal tunnistas Epstein end [[Florida]] osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alaealist.<ref name="OPR">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/d9/press-releases/attachments/2020/11/12/epstein._executive_summary.pdf |pealkiri=Executive Summary to Report of Investigation into the U.S. Attorney's Office for the Southern District of Florida's Resolution of Its 2006–2008 Federal Criminal Investigation of Jeffrey Epstein |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Talle määrati 18-kuuline vangistus, millest ta kandis alla 13 kuu, ning ta registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> [[6. juuli]]l [[2019]] vahistati Epstein uuesti ja talle esitati föderaalsüüdistus alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/jeffrey-epstein-charged-manhattan-federal-court-sex-trafficking-minors |pealkiri=Jeffrey Epstein Charged In Manhattan Federal Court With Sex Trafficking Of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=8. juuli 2019 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Süüdistuse järgi värbas ja seksuaalselt kuritarvitas Epstein aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid, kellest osa olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Nendes süüdistustes kohtuotsuseni ei jõutud, sest Epstein suri [[10. august]]il 2019 New Yorgi Metropolitan Correctional Centeri vangikongis.<ref name="OIG">{{Netiviide |url=https://oig.justice.gov/sites/default/files/2023-06/6-27-2023_0.pdf |pealkiri=Investigation and Review of the Federal Bureau of Prisons' Custody, Care, and Supervision of Jeffrey Epstein at the Metropolitan Correctional Center in New York, New York |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i peainspektori büroo |aeg=27. juuni 2023 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> New Yorgi kohtuarst määras Epsteini surma viisiks [[enesetapp|enesetapu]] poomise läbi.<ref name="OIG" /> Justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas vangla töös arvukalt raskeid rikkumisi ja hooletust, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] järeldusega, et Epsteini surmaga ei olnud seotud kolmanda isiku kuritegu.<ref name="OIG" /> ==Varane elu ja haridus== Jeffrey Edward Epstein sündis 20. jaanuaril 1953 New Yorgis [[Brooklyn]]is.<ref name="Biography" /> Tema isa Seymour Epstein töötas New Yorgi parkide ja puhkealade ametis ning ema Pauline Epstein kooliabilisena.<ref name="Biography" /> Jeffrey Epsteinil oli noorem vend Mark.<ref name="Biography" /> Epstein õppis Brooklyni Lafayette'i keskkoolis, mille lõpetas 16-aastaselt.<ref name="Biography" /> Seejärel õppis ta [[Cooper Union]]is ning hiljem [[New Yorgi Ülikool]]i Couranti matemaatikateaduste instituudis, kuid ei lõpetanud kumbagi kõrgkooli ega omandanud akadeemilist kraadi.<ref name="Biography" /> Vaatamata kõrghariduse puudumisele asus Epstein 1974. aastal õpetama matemaatikat ja füüsikat Manhattanil asuvas eliitkoolis [[Daltoni kool]].<ref name="Biography" /> Tema töösuhe kooliga lõppes 1976. aastal.<ref name="Biography" /> ==Finantskarjäär== 1976. aastal asus Epstein tööle investeerimispangas [[Bear Stearns]].<ref name="Biography" /> Ta töötas seal muu hulgas optsioonidega ning jõukate klientide finantsnõustamisega ja jõudis ettevõttes piiratud õigustega partneri staatusesse.<ref name="Biography" /> 1981. aastal lahkus Epstein Bear Stearnsist ja hakkas tegutsema iseseisvalt finantsnõustamise valdkonnas.<ref name="Biography" /> 1988. aastal asutas ta ettevõtte J. Epstein & Company, mis väitis end teenindavat üksnes eriti jõukaid kliente.<ref name="Biography" /> Epsteini üheks olulisemaks kliendiks kujunes ettevõtja [[Leslie Wexner]], kelle varade haldamisel sai Epstein ulatuslikud volitused.<ref name="Biography" /> Nende ärisuhe kestis aastaid, kuid Wexner katkestas hiljem Epsteiniga suhted ja väitis, et Epstein oli omastanud temalt suuri rahasummasid.<ref name="Biography" /> Epsteinile kuulus või tema kasutuses oli elu jooksul ulatuslik kinnisvaraportfell, sealhulgas elamu Manhattanil, maja [[Palm Beach]]is, rantšo [[New Mexico]]s, elukoht [[Pariis]]is ning kaks saart [[Ameerika Ühendriikide Neitsisaared|Ameerika Ühendriikide Neitsisaartel]].<ref name="Biography" /> Üks tema tuntumaid valdusi oli [[Little Saint James]]i saar. ==2005.–2008. aasta kriminaalasi== ===Palm Beachi uurimine=== Palm Beachi politsei alustas Epsteini tegevuse uurimist 2005. aastal pärast seda, kui 14-aastase tüdruku perekond teatas politseile tüdruku kohtumisest Epsteiniga.<ref name="OPR" /> Uurimise käigus selgus, et Epsteinile värvati tüdrukuid niinimetatud massaažide tegemiseks ning mitme kannatanu ütluste järgi muutusid kohtumised seksuaalseks.<ref name="OPR" /> Juhtumisse kaasati hiljem FBI ning Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur.<ref name="OPR" /> Föderaaluurimise käigus tuvastati arvukalt võimalikke ohvreid ning prokurörid koostasid 2007. aastal Epsteini vastu mitmekümne süüdistuspunktiga föderaalse süüdistusakti eelnõu.<ref name="OPR" /> ===Süüdistamata jätmise kokkulepe=== Föderaalsüüdistuse esitamise asemel sõlmis Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur 2007. aasta septembris Epsteini kaitsjatega süüdistamata jätmise kokkuleppe (inglise keeles ''non-prosecution agreement'').<ref name="OPR" /> Kokkuleppe kohaselt pidi Epstein tunnistama ennast Florida osariigi kohtus süüdi, kandma vanglakaristuse, registreeruma seksuaalkurjategijana ja võimaldama kannatanutel temalt tsiviilkorras kahjutasu nõuda.<ref name="OPR" /> Vastutasuks nõustus föderaalprokuratuur Florida lõunaringkonnas Epsteini suhtes föderaalsüüdistust mitte esitama.<ref name="OPR" /> Kokkuleppe tingimused tekitasid hiljem ulatuslikku poleemikat. Kannatanuid ei teavitatud enne kokkuleppe sõlmimist selle läbirääkimistest ega sisust.<ref name="OPR" /> 2020. aastal avaldatud USA justiitsministeeriumi ametialase vastutuse büroo uurimine ei leidnud, et toonane föderaalprokurör [[Alexander Acosta]] oleks toime pannud ametialase väärkäitumise, kuid leidis, et ta kasutas juhtumi lahendamisel halba otsustusvõimet.<ref name="OPRStatement">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/archives/opa/pr/statement-doj-office-professional-responsibility-report-jeffrey-epstein-2006-2008 |pealkiri=Statement on DOJ Office of Professional Responsibility Report on Jeffrey Epstein 2006–2008 Investigation |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=12. november 2020 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Uurimise järgi ei koheldud kannatanuid sellise avatuse ja tundlikkusega, mida justiitsministeeriumilt oodati.<ref name="OPRStatement" /> ===2008. aasta süüdimõistmine=== 30. juunil 2008 tunnistas Epstein end Florida osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alla 18-aastast isikut.<ref name="OPR" /> Talle mõisteti kokku 18 kuud vangistust ning sellele järgnev koduarest.<ref name="OPR" /> Epstein kandis karistust Palm Beachi maakonna kinnipidamisasutuses. Talle võimaldati töövabastuse programmi, mille alusel sai ta suure osa päevast vanglast väljaspool töötada.<ref name="OPR" /> Ta vabastati vanglast vähem kui 13 kuu järel ning jätkas karistuse kandmist koduarestis.<ref name="OPR" /> Epstein registreeriti seksuaalkurjategijana.<ref name="OPR" /> ==Juhtumi taaselustumine== Epsteini 2007.–2008. aasta kohtuasja lahendamine sattus taas laialdase avaliku tähelepanu alla 2018. aastal, kui ''[[Miami Herald]]'' avaldas ajakirjanik [[Julie K. Brown]]i uuriva artiklisarja „Perversion of Justice“.<ref name="OPR" /> Artiklisari käsitles Epsteini kannatanute kogemusi ning föderaalprokuratuuri sõlmitud süüdistamata jätmise kokkulepet.<ref name="OPR" /> Uus avalik tähelepanu suurendas survet nii õiguskaitseorganitele kui ka kokkuleppe sõlmimise ajal Florida lõunaringkonna föderaalprokurörina töötanud Alexander Acostale.<ref name="OPRStatement" /> Acosta töötas 2019. aastal president [[Donald Trump]]i administratsioonis tööministrina ning astus pärast Epsteini uut vahistamist ametist tagasi. ==2019. aasta föderaalsüüdistus== Epstein vahistati [[6. juuli]]l 2019 pärast saabumist Prantsusmaalt Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="DOJ2019" /> Kaks päeva hiljem avalikustas New Yorgi lõunaringkonna föderaalprokuratuur tema vastu esitatud süüdistuse.<ref name="DOJ2019" /> Epsteinile esitati üks süüdistuspunkt alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning üks süüdistuspunkt sellealases vandenõus.<ref name="DOJ2019" /> Süüdistuse järgi värbas Epstein vähemalt aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid oma New Yorgi ja Palm Beachi elukohtadesse ning maksis neile pärast seksuaalse iseloomuga tegevust sularaha.<ref name="DOJ2019" /> Noorimad süüdistuses kirjeldatud kannatanud olid 14-aastased.<ref name="DOJ2019" /> Prokuratuuri väitel maksis Epstein osale tüdrukutest ka selle eest, et nad värbaksid uusi alaealisi tüdrukuid, luues sel viisil uute ohvrite värbamise süsteemi.<ref name="DOJ2019" /> Epstein ei tunnistanud ennast süüdi ning jäi kohtuprotsessi ootama New Yorgi Metropolitan Correctional Centerisse. Süüdistustes ei jõutud tema surma tõttu kohtuotsuseni ja neid tuleb seetõttu käsitada süüdistustena, mitte süüdimõistmisega tuvastatud asjaoludena.<ref name="DOJ2019" /> ==Ghislaine Maxwell== Epsteini pikaajaline kaaslane oli Briti seltskonnategelane [[Ghislaine Maxwell]], meediamagnaat [[Robert Maxwell]]i tütar. USA föderaalprokuratuuri järgi tegutsesid Maxwell ja Epstein aastatel 1994–2004 koos alaealiste tüdrukute leidmisel ja nende usalduse võitmisel ning nende toimetamisel Epsteini elukohtadesse.<ref name="MaxwellDOJ">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/human-trafficking-and-sexual-exploitation-minors |pealkiri=Human Trafficking and Sexual Exploitation of Minors |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Maxwell vahistati 2020. aastal.<ref name="MaxwellDOJ" /> 2021. aasta detsembris tunnistas föderaalvandekohus ta süüdi mitmes kuriteos, mis olid seotud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise hõlbustamisega koos Epsteiniga.<ref name="MaxwellVerdict">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-sdny/pr/statement-us-attorney-damian-williams-verdict-us-v-ghislaine-maxwell |pealkiri=Statement Of U.S. Attorney Damian Williams On The Verdict In U.S. V. Ghislaine Maxwell |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=29. detsember 2021 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2022. aasta juunis mõisteti Maxwellile 20-aastane vangistus.<ref name="MaxwellDOJ" /> ==Surm== [[10. august]]i 2019. aasta varahommikul leiti Epstein Metropolitan Correctional Centeri erikinnipidamisüksuse kambrist teadvusetuna.<ref name="OIG" /> Ta kuulutati hiljem surnuks ning New Yorgi kohtuarst määras tema surma viisiks enesetapu poomise läbi.<ref name="OIG" /> Epstein oli mõni nädal varem leitud oma kongist vigastatuna ja paigutatud ajutiselt enesetapuvalvesse.<ref name="OIG" /> Hiljem eemaldati ta enesetapuvalvest, kuid psühholoogiaosakonna juhiste kohaselt ei oleks ta pidanud kongis üksi olema.<ref name="OIG" /> [[9. august]]il viidi Epsteini kambrikaaslane teise kohta ning uut kambrikaaslast talle ei määratud.<ref name="OIG" /> USA justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas, et vanglatöötajad ei teinud Epsteini surmaööl nõutud kontrollkäike ega vangide loendusi.<ref name="OIG" /> Töötajad koostasid hiljem dokumente, millest jäi ekslik mulje, et kontrollid olid toimunud.<ref name="OIG" /> Epstein jäi seetõttu tundideks nõuetekohase järelevalveta.<ref name="OIG" /> Uurimine tuvastas probleeme ka vangla valvekaamerasüsteemiga, mille tõttu suur osa erikinnipidamisüksuse ümbruse kaameratest ei salvestanud videot.<ref name="OIG" /> Peainspektori büroo leidis vangla töös arvukalt ja tõsiseid puudusi, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus FBI järeldusega, et Epsteini surmas ei osalenud teine isik.<ref name="OIG" /> Epsteini surmaga lõppes tema vastu algatatud 2019. aasta kriminaalasi ilma kohtuprotsessi ja sisulise kohtuotsuseta. ===2025. aasta ülevaade ja valvevideo=== 2025. aasta juulis avaldasid USA justiitsministeerium ja FBI ühise memorandumi, mille järgi oli ametkondade ulatuslik materjalide läbivaatamine kooskõlas varasema järeldusega, et Epstein sooritas enesetapu.<ref name="FBIMemo">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/media/1407001/dl |pealkiri=FBI Memo, July 2025 |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] ja [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] |aeg=juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Ametkonnad avaldasid ka vangla valvekaamera salvestise.<ref name="FBIMemo" /> Tehnoloogiaajakiri ''[[Wired (ajakiri)|Wired]]'' leidis video metaandmete analüüsimisel, et „toore“ salvestisena avaldatud fail oli koostatud vähemalt kahest lähteklipist ning seda oli videomontaažitarkvaras töödeldud.<ref name="WiredMeta">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/ |pealkiri=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=11. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> ''Wiredi'' hilisema analüüsi järgi jäi ühest lähtefailist avaldatud versioonist välja umbes kaks minutit ja 53 sekundit.<ref name="Wired3">{{Netiviide |url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/ |pealkiri=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out |autor=Dhruv Mehrotra |väljaanne=[[Wired]] |aeg=15. juuli 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Analüüs ei näidanud siiski, et väljajäetud materjal tõendaks kolmanda isiku osalemist Epsteini surmas.<ref name="Wired3" /> ==Suhted tuntud inimestega== Epstein suhtles aastakümnete jooksul paljude poliitikute, ärimeeste, teadlaste, kuninglike perekondade liikmete ja teiste avaliku elu tegelastega.<ref name="APTrump" /> Isiku nime esinemine Epsteini telefoniraamatus, lennupäevikutes, fotodel või muudes dokumentides ei tähenda iseenesest, et inimene oleks osalenud Epsteini kuritegudes või olnud neist teadlik. ===Donald Trump=== Epstein ja [[Donald Trump]] suhtlesid 1980.–1990. aastatel ning 2000. aastate alguses New Yorgi ja Palm Beachi seltskonnaringkondades.<ref name="APTrump" /> Nende suhtlus on dokumenteeritud muu hulgas fotode, videote, Epsteini telefoniraamatu ja lennupäevikutega.<ref name="APTrump" /> 1992. aasta arhiivivideos on Trump ja Epstein koos Trumpi [[Mar-a-Lago]] klubis toimunud peol.<ref name="APTrump" /> Trump on öelnud, et tundis Epsteini, kuid nende vahel tekkis hiljem tüli ning nad katkestasid suhted aastaid enne Epsteini 2019. aasta vahistamist.<ref name="APTrump" /> Trumpi ei ole süüdistatud Epsteini seksuaalkuritegudes osalemises.<ref name="APTrump" /> 2025. aastal avalikustati Epsteini 50. sünnipäevaks 2003. aastal koostatud album, mille oli organiseerinud Ghislaine Maxwell.<ref name="BirthdayBook">{{Netiviide |url=https://www.pbs.org/newshour/nation/see-epsteins-full-birthday-book-with-alleged-personal-messages-from-trump-clinton-and-others |pealkiri=See Epstein's full 'birthday book,' with alleged personal messages from Trump, Clinton and others |autor=Molly Finnegan |väljaanne=PBS News |aeg=10. september 2025 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Album sisaldas Trumpi nime kandvat sõnumit ja joonistust.<ref name="BirthdayBook" /> Trump eitas selle kirjutamist ja joonistamist.<ref name="BirthdayBook" /> ===Bill Clinton=== Epstein suhtles ka endise USA presidendi [[Bill Clinton]]iga ning Clinton kasutas 2000. aastate alguses mitmel reisil Epsteini eralennukit.<ref name="Clinton2026">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/us/bill-clinton-give-private-testimony-congress-about-epstein-2026-02-27/ |pealkiri=Bill Clinton to lawmakers investigating Epstein: 'I saw nothing' |väljaanne=[[Reuters]] |aeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> Clinton on öelnud, et ei teadnud Epsteini kuritegudest ega näinud nende suhtlemise ajal midagi, mis oleks talle sellisest tegevusest märku andnud.<ref name="Clinton2026" /> 2026. aasta veebruaris andis Clinton Epsteini seoseid uurinud USA Esindajatekoja järelevalvekomisjonile kinnisel istungil tunnistusi.<ref name="Clinton2026" /> Clintonit ei ole Epsteini kuritegudega seoses süüdistatud.<ref name="Clinton2026" /> ===Prints Andrew=== Epsteinil oli pikaajaline suhe [[prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew'ga]]. Epsteini ja Maxwelli tegevusega seotud [[Virginia Giuffre]] väitis, et ta sunniti alaealisena prints Andrew'ga seksuaalsesse kontakti. Andrew eitas süüdistusi. Giuffre esitas 2021. aastal Andrew vastu Ameerika Ühendriikides tsiviilhagi. 2022. aastal lahendati kohtuasi pooltevahelise kokkuleppega ilma selleta, et Andrew oleks tunnistanud õigusrikkumist. ==Tsiviilkohtuasjad ja pangad== Pärast Epsteini surma jätkusid tema tegevusega seotud tsiviilkohtuasjad tema pärandvara, kaastöötajate ja temaga pangandussuhetes olnud finantsasutuste vastu. 2023. aastal nõustus [[JPMorgan Chase]] maksma Epsteini kannatanutega sõlmitud kokkuleppe alusel 290 miljonit USA dollarit. Pank oli olnud Epsteini oluline panganduspartner aastatel 1998–2013. Samal aastal nõustus [[Deutsche Bank]] maksma Epsteini kannatanutele 75 miljonit dollarit, et lõpetada panga vastu esitatud ühishagi. JPMorgan sõlmis eraldi 75 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte võimudega, kes olid väitnud, et pank oli eiranud Epsteini tegevusega seotud ohumärke. ==Epsteini toimikud== {{vaata|Epsteini toimikud}} Epsteini kriminaalasjade, tsiviilkohtuasjade, FBI uurimiste, [[Ghislaine Maxwell]]i kohtuasja ja muude menetluste käigus on aastate jooksul kogunenud väga suur hulk dokumente, elektroonilisi andmeid, fotosid, videoid ja muid materjale. 2025. aasta juulis teatasid USA justiitsministeerium ja FBI pärast nende valduses olevate materjalide ulatuslikku läbivaatamist, et nad ei leidnud tõendeid eraldi süüstava „kliendinimekirja“ olemasolust.<ref name="FBIMemo" /> Ametkondade järgi ei leitud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Epstein oleks oma tegevuse raames väljapaistvaid inimesi väljapressinud, ega tõendeid, mis oleksid andnud aluse seni süüdistamata kolmandate isikute suhtes uute kriminaaluurimiste algatamiseks.<ref name="FBIMemo" /> Sama ülevaate järgi näitas valitsuse valduses olev materjal, et Epstein oli kahjustanud enam kui tuhandet ohvrit.<ref name="FBIMemo" /> ===Epstein Files Transparency Act=== 2025. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu ''Epstein Files Transparency Act'', mis kohustas justiitsministeeriumi avalikustama Epsteini ja Maxwelli juhtumitega seotud materjale seadusega lubatud ulatuses.<ref name="DOJ2026">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/opa/pr/department-justice-publishes-35-million-responsive-pages-compliance-epstein-files |pealkiri=Department of Justice Publishes 3.5 Million Responsive Pages in Compliance with the Epstein Files Transparency Act |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> President Donald Trump kirjutas seadusele alla 19. novembril 2025.<ref name="DOJ2026" /> [[30. jaanuar]]il 2026 teatas justiitsministeerium, et avaldas seaduse täitmiseks üle kolme miljoni uue lehekülje materjale.<ref name="DOJ2026" /> Koos varasemate avalikustamistega ulatus avaldatud materjalide kogumaht ligi 3,5 miljoni leheküljeni.<ref name="DOJ2026" /> Avaldatud materjalide hulka kuulus justiitsministeeriumi andmetel üle 2000 video ja 180 000 pildi.<ref name="DOJ2026" /> Materjalid pärinesid muu hulgas Florida ja New Yorgi Epsteini kriminaalasjadest, Maxwelli kohtuasjast, Epsteini surma uurimistest, FBI uurimistest ja justiitsministeeriumi peainspektori juurdlusest.<ref name="DOJ2026" /> Justiitsministeerium lõi dokumentide avaldamiseks veebipõhise ''Epstein Library'' andmekogu.<ref name="DOJLibrary">{{Netiviide |url=https://www.justice.gov/epstein |pealkiri=Epstein Library |väljaanne=[[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] |vaadatud=16. september 2026 |keel=en}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga teatas ministeerium, et kogu täiendatakse juhul, kui leitakse uusi avaldamisele kuuluvaid dokumente.<ref name="DOJLibrary" /> Dokumentides inimese nime, foto, kontaktandmete või muu viite esinemine ei tähenda iseenesest selle inimese seotust Epsteini kuritegudega. ==Pärand ja avalik mõju== Epsteini juhtum põhjustas laia avaliku arutelu selle üle, kuidas suur varandus, mõjuvõimsad kontaktid ja kallid advokaadid võivad mõjutada kriminaalmenetlust ja kannatanute võimalusi õiguskaitsesüsteemis oma õigusi teostada.<ref name="OPRStatement" /> Eriti palju kriitikat pälvis 2007. aasta süüdistamata jätmise kokkulepe, mille tõttu ei esitatud Epsteinile toona föderaalsüüdistust ning millest kannatanuid enne selle sõlmimist ei teavitatud.<ref name="OPR" /> Epsteini surm enne 2019. aasta kohtuprotsessi tähendas, et uusi föderaalsüüdistusi ei saanud kohtus sisuliselt läbi vaadata. Tema lähikondlase Ghislaine Maxwelli hilisem süüdimõistmine andis siiski kohtuliku hinnangu osale Epsteiniga seotud alaealiste värbamise ja seksuaalse kuritarvitamise süsteemist.<ref name="MaxwellDOJ" /> Epsteini juhtum on jätkanud avaliku ja poliitilise tähelepanu pälvimist ka aastaid pärast tema surma, eriti seoses kohtudokumentide, lennupäevikute, kontaktiraamatute ja teiste uurimismaterjalide järkjärgulise avalikustamisega.<ref name="DOJLibrary" /> ==Vaata ka== *[[Epsteini toimikud]] *[[Ghislaine Maxwell]] *[[Virginia Giuffre]] *[[Seksuaalne väärkohtlemine]] *[[Inimkaubandus]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Pedofiilid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 1lrz9g8w0nsdvrcb3uty6ksorgwgeks Reifensteini ordulinnus 0 612887 7234886 7083576 2026-09-16T08:26:57Z Evlper 104506 /* Ehitus */ 7234886 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[File:Suedtirol CoA.svg|120px|pisi|Lõuna-Tirooli vapp]] '''Reifensteini ordulinnus''' (it. '''Castel Tasso''') on keskaegne kivilinnus [[Itaalia]]s, [[Lõuna-Tirool]]i (itaalia Alto Adige) valdavalt saksakeelses kultuuriruumis (Südtirol), Freienfeldi (Campo di Trens) vallas, Sterzingi ([[Vipiteno]]) linnast umbes kilomeeter lõuna pool Elzenbaumi (Pruno) küla lähedal Wipptali oru kaljusel künkal. Oru teisel küljel, Reifensteini vastas, sellest 1 km kirdes asetseb [[Sprechensteini krahvilinnus]].<ref>https://www.suedtirol.info/de/erleben/burg-reifenstein_activity_78886 Südtirol, Burg Reifenstein</ref> [[File:Sterzing Burg Reifenstein.jpg|thumb|Vaade linnusele idakirdest, juuni 2014. Vasemal on näha pealinnus valdustorniga (Bergfried), mille najale toetub elutorn; nende ees on kõrged I eeslinnuse müürid ning paremal on madalamad II eeslinnuse müürid]] ==Nimekujud== * 1100–1110 – ''in castro Riffinstein'', Brixeni piiskoppide lään<ref name="bd-php">https://www.alleburgen.de/bd.php?id=28700 Alle Burgen, Reifenstein</ref>. Linnuse esimesi omanikke oli Stilfes-Reifenstein-Welsbergi väikeaadlike perekond. Need nimed tähistavad eri paikkondi Lõuna-Tiroolis ja ei ole teada, kas aadlikud andsid paigale nime või võtsid endale oma läänivalduse nime. [[1930]]. aastatest võeti linnuse tähistamiseks viimaste omanike (Taxis) järgi kasutusele ka itaaliakeelne nimi Tasso, mis tähendab mäkra (saksa ''Dachs''). [[File:Sigismund of Tirol (Alte Pinakothek) colour.jpg|thumb|Hertsog Sigismund von Tiroli portree aastatest 1465–1470]] ==Asukoht ja paiknemine== Umbes 30 m kõrgune linnuseküngas on loode-kagusuunaline ja paikneb Wipptali orutasandikul<ref>https://www.google.com/maps/@46.8778957,11.4437592,268m/data=!3m1!1e3 Linnuse üldvaade</ref> umbes 980 m kõrgusel merepinnast. Orus voolab lõuna suunas Eisacki ("munakott", it. [[Isarco]]) jõgi<ref>https://web.archive.org/web/20210819205845/https://www.suedtirol.info/de/erleben/burg-sprechenstein_activity_78889 Südtirol, Burg Sprechenstein</ref>. Kaljukünka teises, loodepoolses otsas, u 200 m linnusest asetseb väike St. Zeno külakirik. Linnusest lõunasse, künka jalamile on kaljusse uuristatud suured keldrid. Kaljukünka ümber oli vanasti soo (Sterzinger Moos), mis on tänaseks kraavidega kuivendatud. Wipptali org algab põhjas Innsbrucki juurest ja suundub üle [[Brenneri mäekuru]] lõunasse Brixenini ([[Bressanone]]) ja on üks kolmest võimalikust, ning keskmine ja peamine ühendustee [[Tirool]]i ja Lõuna-Tirooli vahel. [[File:Trautson CoA - Scheibler303ps.jpg|120px|pisi|Trautsonite rüütliperekonna vapp 1450.–1480. aastatest<ref>Scheibler'sches Wappenbuch, vanem osa, Die Trautsohn, Baieri Riiklik Raamatukogu, lk 303.</ref>]] ==Ajalugu== [[File:Berthold II von Lechsgemünd.jpg|120px|pisi|left|Berthold II von Lechsgemündi vapp – hüppav panter]] Mõnedel andmetel juba linnust või feoodi kirjalikes allikates esmamainitud [[1100]]. aastal kui Lechsgemündi krahvide valdust.<ref name="de">https://www.suedtirolerland.it/de/highlights/burgen-schloesser/burg-reifenstein/ suedtirolerland.it, Burg Reifenstein</ref> Lechsgemünd-Graisbachid olid võimas frangi-baieri krahvisuguvõsa Lõuna-Saksamaal, kes seisid lähedal [[Hohenstaufenid|Stauferite]] keisrikojale. Esimest korda on mainitud üht rüütel Heinricus de Lechesmundit kui ''principibus nobilissimist'' (ülemaadel), kes langes kuninga kaaskonnas võideldes 7. augustil [[1078]] Mellrichstadti lahingus<ref>https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Lechsgem%C3%BCnd-Graisbach,_Grafen_von Historisches Lexikon Bayerns, Grafen von '''Lechsgemünd-Graisbach'''</ref>. Nende algkodu oli Lechsgemündi linnus tänapäeva Lechsendi linnas [[Doonau]] ääres, kuid perekonnal oli palju valdusi ka Alpi keskmaal, kus nende ülesandeks oli mägises piirkonnas liiklusühenduste tagamine ja kurude ületuste kindlustamine. Samuti pidid nad linnuseid ehitama ja orgude valitsemist korraldama. Oma võimsuse tipul oli krahviperekond XI ja XII sajandil. Näiteks andis krahv Heinrich II von Lechsgemünd [[1111]]. ja [[1124]]. aastate vahel Brixeni (Bressanone) piiskopile, kelle vaimuliku valitsemise alla kuulus ka Sterzing-Reifenstein, üle Leisachi linnuse [[Lienz]]i linna lähedal Ida-Tiroolis<ref>https://www.deutsche-biographie.de/sfz63745.html Saksa biograafia, Grafen von '''Lechsgemünd''', NDB 14 (1985)</ref>. Ilmselt sellal alustati ka võimsa neljakandilise linnuse peatorni püstitamist, mis traditsiooniliselt ümbritseti ka ringmüüriga<ref>https://www.medienwerkstatt-online.de/lws_wissen/vorlagen/showcard.php?id=24563 Medienwerkstatt-wissenskarten, Burg Reifenstein</ref>. [[1110]]. aasta paiku anti linnusekoht juba ilmselt Brixeni piiskopi poolt Stilfes-Reifenstein-Welsbergi [[Ministeriaal|ministeriaaliperekonnale]] lääniks. Stilfesid ehitasid linnust edasi ja nimetasid selle Reifensteiniks<ref name="de" />. Teistel andmetel toimus üleandmine Stilfesi [[Senjöör|senjööridele]] [[1140]]. On kujundlik, et mitmed tähtsamad võtmelinnused või piirialadel olevad kindlused kannavad -stein lõpulist nime: Kufstein, Arnoldstein jne. [[1189]]–[[1190]] suri Stilfesite perekond välja ja lääni võttis üle [[Trautson]]ite rüütliperekond<ref>Tiroler Urkundenbuch II, Die Urkunden zur Geschichte des Inn-, Eisack- und Pustertals, II köide 1140–1200, Martin Bitschnau, Hannes Obermair, Ülikoolikirjastus Wagner, Innsbruck 2012, ISBN 978-3-7030-0485-8, lk. 360, Nr. 851</ref>. Arvatavasti XIII sajandil asutasid Trautsonid ka naabruses asetseva Sprechensteini (Castel Pietra) linnuse, igatahes olid nad keskajal pikki sajandeid selle omanikud. On teateid, et hilisematel sajanditel elas Reifensteinis teisigi läänimehi<ref name="de" />, XIII sajandi keskpaigani valitsesid sealt [[Foogt|foogtidena]] ümbruskonda Brixeni piiskoplikud ministeriaalid<ref>https://www.sterzing.com/de/aktiv/kultur-sightseeing/burg-reifenstein.html Südtirol, Sterzing-Ratschings, Burg Reifenstein in Freienfeld bei Sterzing</ref>. Pärast seda läks linnus üle krahv Albert von Tiroli valdusse. Piiskopkonna keskus Brixen asetseb u 30 km kaugusel Reifensteinist kagu suunas, kui mööda Wipptali orgu allamäge laskuda. [[1253]]. aasta 22. juulil suri krahv [[Albert III von Tirol]] vaenutegevuses Freisingi piiskopi vastu. [[1252]] oli ta koos Görzi krahvi Meinhard III rünnanud [[Salzburg|Salzburgi]] kiriku [[Stift|stifti]]. Tirooli krahvi tegevuse üle oli eriti nördinud [[Rooma paavst]] [[Innocentius IV]], kes pani ta kirikuvande alla. Albert võitles Tirooli maakondade ühendamise eest enda suguseltsi võimu alla. See tal ka õnnestus, järglased said hiljem ühendatud Tirooli hertsogite tiitli. [[1210]] oli Albert III saanud lisaks Trienti foogti ametikohale ka Brixeni foogtiks. See on hea näide sellest, kuidas piiskopi ametnik (foogt) kasvatab oma mõjuvõimu, vara ja jõudu ning muutub tähtsamaks ja suuremaks maahärraks piiskopist endast ja kellega piiskop ise on sunnitud oma vara säilitamiseks kokkuleppele minema. [[File:Insignia_Germany_Order_Teutonic.svg|120px|pisi|Saksa ordu vapikilp]] [[1330]] on ürikus esmamainitud linnusekünkal asuvat St. Zeno kirikut<ref name="ReferenceA">https://www.eisacktal.com/de/reiseziele/sterzing-ratschings/sterzing-ratschings/burg-reifenstein/ Südtirol, Eisacktal, Burg Reifenstein bei Sterzing</ref>. [[1405]] läks linnus abielu kaudu Säbeni piiskopilinnuse (Sabiona) valdajatele – [[Klausen]]i (Chiusa) rüütlitele (Herren von Säben-Reifenstein)<ref name="suedtirol">https://www.freudenthal.biz/suedtirol/burg-reifenstein/ Südtirol, Burg Reifenstein im Wipptal</ref>. Säbenis oli VI-X sajandini piiskopi residents, mis hiljem viidi Brixenisse üle. Pärast nende surma sai Raifensteini omale piirkonna maahärra - [[Habsburgide dünastia|Habsburgide]] soost Austria hertsog Sigismund (''duca Sigismondo d'Austria''). Juba [[1410]] panditi Reifensteini valdus [[Saksa ordu|Saksa ordule]]<ref name="en">https://www.sentres.com/en/burg-reifenstein Sentres, South-Tirol, Burg Reifenstein</ref>. [[File:KITLV A1184 - Slot Reifenstein bij Sterzig in Tirol, waar Carel Louis van der Plas (II) langs reisde, mogelijk tijdens zijn terugkeer vanuit Nederlands-Indië, KITLV 44177.tiff|thumb|Reifensteini linnus 1920.–1930. aastatel]] [[1469]]–[[1470]] müüs Austria-Tirooli hertsog [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Siegmund der Münzreiche von Tirol]], kellele läänivaldus õigusjärgselt langes, linnuse vana võla katteks Saksa ordule. Viimane laiendas ja tugevdas sõjaliselt linnust ning ehitas selle suurejooneliselt välja<ref name="de" />. [[1499]] aastasse dateeritakse palee "Rohelises saalis" olevad freskod<ref name="detail">https://web.archive.org/web/20210816193705/https://www.adac.de/reise-freizeit/reiseplanung/reiseziele/italien/regionen/suedtirol/sehenswertes/detail/?id=470921 ADAC, Burg Reifenstein, Freienfeld</ref>. [[1510]]. aasta paiku ja pärast 1470. aastaid on märgitud linnust kuigivõrd purustatud või lagunenud seisundis (või ilmselt siis ka ehitusjärgus) olevana<ref name="bd-php" />. XVI sajandi alguses seoses uute arhitektuuriliste moevooludega muutusid ka vanad linnused pidulikumaks. Kaitse- ja elutornid ehitati ümber ja sulandati uude palee hoonekorpusse. Ordukomtuurid viisid oma eluruumid valdustornist mugavamatesse paleetubadesse üle. [[1660]] lasi tollane ordu lossikomtuur kõrvaloleva St. Zeno kiriku [[Barokk|barokilikumaks]] ümber ehitada. Sellise väljanägemisega seisab see tänapäevani. [[1733]] ehitati Saksa ordu poolt kohaliku komtuuri korraldusel ja juhtimisel kõrvalolevasse Sterzingi (Vipiteno) linna Püha Eliisabeti kirik (St. Elisabeth-Kirche). [[1809]] andis Prantsuse keiser [[Napoleon I Bonaparte]] käsu Saksa ordu likvideerimiseks. Seejärel käsutas linnust Baieri valitsus<ref name="ReferenceA" />. [[File:Taxis-Stammwappen Hdb.png|120px|pisi|Taxiste pärusvapp, kunstnik Adolf Matthias Hildebrandt (1844–1918)]] [[1813]]. aastaks jõuti ordu sekulariseerimisega lõpule, see muutus vaimulikuks orduks ja loss anti baierlaste poolt üle algselt [[Lombardia]]st pärit krahvide [[Thurn und Taxis]]e perekonna [[Innsbruck]]i harule (Regensburgi krahv), kellele see kuulub tänapäevani. Krahvid osutasid XIV sajandil kullerteenust [[Veneetsia Vabariik|Veneetsia Vabariigile]], XV sajandil tuli kliendiks [[Paavstiriik]], XVI sajandil juba kogu [[Püha Saksa-Rooma riik]] ja hiljem pandi alus kogu tänapäevasega sarnasele postisüsteemile [[Euroopa]]s. Loss saadi [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigilt]] omamoodi hüvituseks kuludele postivõrgustiku väljaarendamisel ja kompenseerimaks postimonopoliõiguste kaotamist<ref name="suedtirol" />. [[1729]]–[[1868]] elasid krahvid Doonau äärses Neuhausi lossis (Neuhaus an der Donau) [[Baieri]]s, kust juhatasid kuni [[1769]]. aastani Tirooli postiteenistust. [[1899]] viidi linnuses läbi suuremaid remondi- ja ümberehitustöid<ref name="bd-php" />. [[1919]] sõlmiti esimese maailmasõja kaotanud Austriaga [[Saint-Germaini rahuleping]], millega viimaselt eraldati Lõuna-Tirool ja anti see Itaaliale. Seoses italianiseerimisega võeti 1930. aastatel kasutusele linnuse nimena castel Tasso. Enne teist maailmasõda ostis lossi (arvatavasti kaasomandisse) Wilhelm Reifenstein, kes muutis oma nime enne sõtta minekut William P. Carriks. [[1996]] avastati St. Zeno kiriku kõrvalt kunagise baieri hõimu [[Bajuvaarid|bajuvaaride]] IV–VIII sajandi matmispaik<ref>Burg Reifenstein bei Sterzing. Laurin Kunstführer, Edmund Theil, Bozen 1999, Athesia kirjastus, käsikiri 1975</ref>, kust kaevati välja kaheksa puusärki. See asjaolu laseb oletada, et algkabel võib olla vanemgi, kui linnus<ref>https://www.suedtirol.com/kultur/burgen-schloesser/burg-reifenstein suedtirol.com, Burg Reifenstein</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210816202627/https://www.familienhotels.com/natur-erleben-mit-kindern/family-blog/liste/auf-den-spuren-der-burgherren-von-burg-reifenstein Südtirol, Familienhotels, Ritter und Burgfräulein aufgepasst!</ref>. [[2017]]. aasta novembris suri üks lossi omanikke, [[Malta ordu]] rüütel krahv Franz Ferdinand von Thurn Valsassina und Taxis<ref>https://trauer.dolomiten.it/todesanzeige/franzferdinand-grafvonthurnvalsassinaundtaxis Trauerportal Dolomiten</ref>. Perekond kuulub siiamaani Saksamaa suurimate erakinnisvaraomanike hulka, Reifensteini linnust haldab perekonna [[Innsbruck]]i haru. [[File:Castel Tasso - Sala Verde.JPG|thumb|"Roheline saal" linnuse palees aprillis 2013]] Linnust on oma teosel "Burg Reifenstein bei Sterzing" kujutanud saksa maastikumaalija [[Peter Paul Müller]] (1853–1930)<ref>Artnet, oksjon</ref>. ==Ehitus== Linnuse süda on pealinnus, mis asetseb künka kesksel kõrgemal platool ja koosneb vanast algsest valdustornist, elutornist ja paleest majandusblokiga, mida ümbritseb lõunast, idast ja kirdest I eeslinnus peaväravaga, peavärava ees olevast ja sellest loodesse jäävast uuemast II eeslinnusest-majandusõuest ning pealinnuse lõunaküljel asetsevast avarast III eeslinnusest. II ja III eeslinnuse kaitsemüürid on madalad ja õhemad võrreldes pealinnuse ja I eeslinnusega. I eeslinnuse ja II eeslinnuse vahel on kaljusse raiutud poolik vallikraav, mis katab siiski ära täpselt peavärava sissepääsu ja võimaldab pealinnust tõstesillaga kaitsta. II eeslinnuse värav on kaitstud langevõrega, ka on eeslinnuse loodenurgas [[Rondeel|poolrondeel]], mis võimaldas vaenlase vastu tule all hoida ülejäänud põhjapoolset platood. Põhiplaanilt on tegemist loodusega seotud laiendatud torn- ja majalinnusega<ref>http://www.burgenwelt.org/italien/reifstein/object.php Burgenwelt, CASTEL TASSO-BURG REIFENSTEIN</ref>. Valdustorn püstitati loodusliku kaljunuki otsa ja siin ei olnud seega tarvis kasutada nn. ''motte''-põhimõtet, mille järgi peatorni vundamendi jaoks kuhjati [[Kastell|kastelli]] kaitsemüüri keskele looduslik kõrgem pinnaseküngas, mille sisse sai ka valmis ehitada sügava keldri. Elutorn on võimas paksude seintega u 20 m kõrgune kolmekorruseline hoone, põhiplaaniga 10,5*15 m, mis toetub ida pool pealinnusekompleksi keskel seisvale valdustornile<ref name="bd-php" />. Valdustorn "Bergfried" on 22 m kõrgune, 2,2 m paksuste seintega ruudukujuline hoone põhjapindalaga 9*8,5 m ja pärineb XII sajandist. Valdustorn oli algselt veelgi kõrgem, [[1899]] vahetati algne [[pultkatus]] praeguse püramiidkatuse vastu välja. Torni põhjaküljel on trepistik<ref name="bd-php" />. Pealinnuse tornides ja XV–XVI sajandist pärinevas palees paiknevad 10 restaureeritud ruumi: keskaegsed puidus siseviimistlusega magamiskambrid (XII sajand) sõjasulastele ja teenijatele, vannituba<ref>https://www.castlesworld.com/castles/reifenstein-castle.php The World of Castles, George Ghidrai "Reifenstein Castle"</ref>, XIII sajandi suitsuköök avatud kaminaga, XII sajandist pärinev pearuum-kapiitlituba (Kapitelzimmer-Tiroler Stube) hilisgooti stiilis maalitud mägimännipuidust tahvlitega<ref name="detail" />; nn roheline saal (Grüner Saal) samuti hilisgooti stiilis roheliste freskomaalingutega ja kabel on ülejäänud ruumist eraldatud puidust nikerdatud võreseinaga<ref>Die Burgen Tirols. Ein Burgenführer durch Nord-, Ost- und Südtirol, Josef Weingartner, Magdalena Hörmann-Weingartner, Tyrolia kirjastus, Innsbruck-Wien-München, Athesia kirjastus, Bozen, 3. trükk 1981</ref>. Antiikmööbliga sisustatud rohelisel saalil on ka keerdtrepiga kõrvalsissepääs. Ehtsat rüütlilinnusele kohaselt on linnusel ka langevõre, piinakamber, kohtusaal<ref name="de" /> ja vangla 8 m sügavusel torni keldris. Pealinnuse loodeküljel eraldub müürikehandist puidust [[dansker]] – välikäimla. Linnusekompleksi loomulikuks osaks on ka väike Sankt-Zeno kirik.<ref name="de" /> ==Praegune seisukord== Linnust ei ole kunagi sõjaliselt vallutatud, see on säästnud kompleksi purustustest ja tulekahjudest ning tegu on ühe kõige paremini säilinud Lõuna-Tirooli keskaegse kivilinnusega. Pealinnus ja I eeslinnus on täies kõrguses säilinud, II ja eriti II eeslinnus näitavad 2020. aasta seisuga lagunemise ja varisemise märke. Keskaegset eksterjööri iseloomustavad ja kaunistavad arvukad sakmelised kaitserinnatised ([[Rinnatis|parapett]]) ja [[Ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuurid]]. II eeslinnusel on säilinud gooti stiilis väravaava langevõrega, laskepilud ja -aknad müüridel, osaliselt kaitsekäigud ning selle tugipostide ja talade augud<ref name="ReferenceA" />. Linnus on eravalduses<ref name="en" />. Vana legend räägib, et Reifensteini rüütel tapnud armukadedusest naaberlinnuse Sprechensteini rüütli. Viimane ei saa nüüd rahu ja käib oma lossis kummitamas, sest armastanud väga palavalt oma abikaasat<ref>https://www.sentres.com/de/burg-sprechenstein Sentres, Südtirol, Burg Sprechenstein</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Thomas Bitterli-Waldvogel: ''Südtiroler Burgenkarte'', Bozen 1995; * Marcello Caminiti: ''Die Burgen Südtirols'', Calliano 1985; * Bruno Mahlknecht: ''Burgen, Schlösser und Ansitze in Eppan'', Eppan 1978; * Oswald Trapp(Hrsg.): ''Tiroler Burgenbuch'', III köide: ''Wipptal'', Bozen 1974; * Josef Weingartner: ''Tiroler Burgen'', Innsbruck 1962; * Josef Weingartner & Magdalena Hörmann-Weingartner: ''Die Burgen Tirols'', Innsbruck 1981; * Alois Karl Eller: ''Burg Reifenstein bei Sterzing: geschichtliche und kunstgeschichtliche Beschreibung'', Athesia kirjastus, Bozen 2004, ISBN 88-8266-290-X; * Martin Bitschnau, Hannes Obermair: ''Tiroler Urkundenbuch'', II osa: ''Die Urkunden zur Geschichte des Inn-, Eisack- und Pustertals'', II köide: ''1140–1200'', Ülikoolikirjastus "Wagner", Innsbruck 2012, ISBN 978-3-7030-0485-8; * ''I castelli del Trentino e Alto Adige'', Trento, Kina Italia, ISBN 8881800322; * Edmund Theil: ''Burg Reifenstein bei Sterzing (Kleine Laurin-Kunstführer, 27)'', Athesia kirjastus, Bolzano 1994, ISBN 88-7014-221-3. ==Välislingid== * [https://www.sterzing.com Linnuse koduleht] [[Kategooria:Itaalia linnused]] l5pash7bt64juszr1mecy06gjnivutu Magdalena Andersson 0 615634 7234920 6954544 2026-09-16T09:04:09Z Taurus404 80079 7234920 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Magdalena Andersson | pilt = Magdalena Andersson in 2022 (cropped).jpg | pildiallkiri = Magdalena Andersson (2022) | amet = [[Rootsi peaminister]] | ametiajaalgus = [[30. november]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[18. oktoober]] [[2022]] | eelmine = [[Stefan Löfven]] | järgmine = [[Ulf Kristersson]] | amet2 = Rootsi rahandusminister | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2014]] | ametiajalõpp2 = [[30. november]] [[2021]] | eelmine2 = [[Anders Borg]] | järgmine2 = [[Mikael Damberg]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Eva Magdalena Andersson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1967|1|23}} | sünnikoht = [[Uppsala]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] | abikaasa = [[Richard Friberg]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Stockholmi Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Eva Magdalena Andersson''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1967]] [[Uppsala]]s) on [[Rootsi]] [[poliitik]], [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|sotsiaaldemokraat]]. Ta oli alates 2021. aasta 30. novembrist kuni 2022. aasta oktoobrini [[Rootsi peaminister]]. Aastatel 2014–2021 oli ta Rootsi rahandusminister ning alates 2021. aastast on ta [[IMF]]-i rahandus- ja finantskomitee (IMFC) eesistuja. 4. novembril 2021 valisid Rootsi sotsiaaldemokraadid ta oma uueks esimeheks [[Stefan Löfven]]i asemel, kes augustis oli teatanud oma tagasiastumisest. 30. novembril 2021 astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus. ==Haridus== Andersson sai 1992. aastal [[magistrikraad]]i [[Stockholmi Majandusülikool]]ist. Aastatel 1992–1995 oli ta Stockholmi Majandusülikooli juures doktorantuuris. 1994. aasta sügissemestril õppis ta [[Austria]]s [[Viin]]is sotsiaalteadustele orienteeritud instituudis ''Institut für Höhere Studien'' (''Institute for Advanced Studies'') ja 1995. aasta kevadsemestril [[USA]]s [[Harvardi Ülikool]]is. Doktoriõpingud jäid lõpetamata.<ref name="cv" >[https://www.regeringen.se/sveriges-regering/finansdepartementet/magdalena-andersson/cv-magdalena-andersson CV Magdalena Andersson]. Regeringen.se. 09.07.2021</ref> [[Pilt:Informal meeting of economic and financial affairs ministers (ECOFIN). Handshake (37067984432).jpg|pisi|Magdalena Andersson ja [[Toomas Tõniste]] (2017)]] [[pilt:Budgetpropositionen för 2022 (7 av 8).jpg|pisi|Magdalena Andersson (2021)]] ==Karjäär== Andersson astus 1983. aasta sügisel sotsiaaldemokraatide noorteühenduse SSU liikmeks. Aastatel 1991–1992 juhtis Andersson Stockholmi Majandusülikooli sotsiaaldemokraatlike vaadetega üliõpilaste klubi ''Socialdemokratiska ekonomklubben'' (SEK). 1996–1998 tegutses ta peaminister [[Göran Persson]]i kantseleis nõunikuna ja 1998–2004 planeerimisjuhina.<ref name="cv" /> 2004–2006 töötas ta juhtival ametikohal rahandusministeeriumis. Aastatel 2005–2009 oli ta sotsiaaldemokraatliku [[mõttekoda|mõttekoja]] ''Policy Network'' juhatuse liige. 2007–2009 oli ta sotsiaaldemokraatide tollase juhi [[Mona Sahlin]]i nõunik. 2009–2012 töötas ta Rootsi [[maksuamet]]i tegevjuhina.<ref name="cv" /> 2012. aasta veebruaris nimetas Stefan Löfven Anderssoni sotsiaaldemokraatide majandusvaldkonna kõneisikuks. 2014. aasta valimistel valiti Andersson [[Stockholmi lään]]i valimisringkonnas [[Riksdag]]i liikmeks. 2014. aasta 3. oktoobril nimetati Andersson Löfveni valitsuse rahandusministriks. 2020. aasta lõpus valiti Andersson IMFC eesistujaks. Ametiaeg algas 2021. aasta 18. jaanuaril ja kestab kolm aastat. Andersson on üle 12 aasta esimene eurooplasest IMFC eesistuja ja ta on esimene eesistujaks valitud [[naine]]. <ref>[https://www.government.se/press-releases/2021/01/magdalena-andersson-takes-over-as-chair-of-the-primary-advisory-body-of-the-imf Magdalena Andersson takes over as Chair of the primary advisory body of the IMF]. Government.se. 18.01.2021</ref><ref>[https://www.reuters.com/article/us-imf-leadership/imf-steering-committee-names-swedish-finance-minister-as-next-chair-idUSKBN28R360 IMF steering committee names Swedish finance minister as next chair]. Reuters. 17.12.2021</ref> 2021. aasta 4. novembril valiti ta Rootsi sotsiaaldemokraatide esimeheks. Ta on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei teine naissoost juht ja pärast Stefan Löfveni tagasiastumist sai ta 24. novembril 2021 Rootsi esimeseks naissoost peaministriks, kuid astus juba 7 tundi hiljem ametist tagasi. 29. novembril valiti ta taas peaministriks, 30. novembril astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus. Löfveni valitsuses sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartneriks olnud [[Roheline Partei (Rootsi)|Roheline Partei]] otsustas koalitsioonist välja astuda, kuna Rootsi 2022. aasta eelarve oli koostatud opositsioonierakondade poolt. <ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-59473070 How Magdalena Andersson became Sweden's first female PM twice]. BBC. 01.12.2012</ref> ==Isiklikku== Andersson oli nooruses eliittasemel ujuja. <ref>[https://web.archive.org/web/20220109002623/https://www.civilekonomen.se/motet/jag-tycker-om-att-prestera/ Jag tycker om att prestera!]. Civilekonomen. 01.03.2013.</ref> Ta on abielus Stockholmi Majandusülikooli [[professor]]i [[Richard Friberg]]iga. Kohtuti õpingute ajal ja abielluti 1997. aastal. Neil on kaks last, poeg ja tütar. <ref>[https://www.svenskdam.se/noje/magdalena-andersson-dolda-livet-med-maken-och-barnen/7446292 Magdalena Andersson: Dolda privatlivet med maken och barnen]. Svensk Damtidning. 18.09.2021</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Andersson, Magdalena}} [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Stockholmi Majandusülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] q5cfxj8loyg5l2yagpscf8kjc95iclh Massif barlong 0 620055 7234688 6729370 2026-09-15T19:55:35Z Evlper 104506 7234688 wikitext text/x-wiki [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Vaade ''massif barlong''<nowiki>'</nowiki>ile linnuperspektiivist kagust]] [[File:Massif barlong.2.jpg|thumb|''Massif barlong'' transepti suunalises läbilõikes]] '''''Massif barlong''''' ([[prantsuse keel]]es umbes 'ristsuunaline maht', 'ristsuunaline massiiv') on paikkondlikult [[romaani arhitektuur]]is esinev [[transept]]i kõrgendus [[nelitis]]e kohal, mis toetab [[nelitistorn]]i või [[kellatorn]]i<ref>{{Netiviide |url=http://static.apidae-tourisme.com/filestore/objets-touristiques/documents/10903506.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-17 |arhiivimisaeg=2021-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211217213629/http://static.apidae-tourisme.com/filestore/objets-touristiques/documents/10903506.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Esineb [[Basse-Auvergne]]'i kuuel suurel kirikul [[Clermont-Ferrand]]i ümbruse [[Limagne]]'i nime all tuntud piirkonnas [[Prantsusmaa]]l: [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Puy-de-Dôme'i Saint-Saturninil]], [[Saint-Nectaire]]'i endisel prioraatkirikul, [[Notre-Dame d’Orcival]]il, Clermont-Ferrandi [[Notre-Dame-du-Port]]il ja [[Issoire'i St-Austremoine]]'il ja [[Mozaci kloostrikirik]]ul (viimasel tänapäevaks hävinud). Kõigi nende kirikute eeskujuehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]] (tänapäeval gooti ehitis). ''Massif barlong''<nowiki>'</nowiki>i laius võrdub reeglina [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäigu]] laiusega. == Pildid == <gallery> Issoire-saint-austremoine.jpg|Saint-Austremoine d’Issoire F09.St-Saturnin.0043.JPG|Saint-Saturnin, [[Puy-de-Dôme]] Notre dame port arrierer 1.jpg|Notre-Dame-du-Port de Clermont-Ferrand Orcival JPG02.jpg|Notre-Dame d’Orcival F08.St.-Nectaire.0138.jpg|Saint-Nectaire'i ''massif barlong'' altvaates </gallery> == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{Romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] c5ey5dk6abcyfe12ph6zbwrtqvv448l Sündinud 1992 0 631973 7234555 7232386 2026-09-15T16:19:58Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7234555 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Mac Miller]], USA räppar *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur * [[5. veebruar]] – [[Neymar]], Brasiilia jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *11. veebruar – [[Taylor Lautner]], USA näitleja *[[14. veebruar]] – [[Freddie Highmore]], USA näitleja *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[23. märts]] – [[Kyrie Irving]], USA korvpallur *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *10. aprill – [[Sadio Mané]], Senegali jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[19. mai]] – [[Nikocado Avocado]], USA sisulooja *19 mai – [[Sam Smith]], briti laulja *19. mai – [[Marshmello]], USA DJ *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja * [[4. august]] – [[Dylan Sprouse]], USA näitleja * 4. august – [[Cole Sprouse]], USA näitleja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[7. september]] – [[Ketter Orav]], eesti laulja, juuksur (Kéa) *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[10. september]] – [[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[5. oktoober]] – [[Christoffer Nyman]], Rootsi jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Cardi B]], USA räppar *[[12. oktoober]] – [[Josh Hutcherson]], USA näitleja *[[14. oktoober]] – [[Will Still]], Belgia-Inglise jalgpallitreener *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[22. oktoober]] – [[21 Savage]], briti räppar *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Álvaro García]], Hispaania jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja *[[29. november]] – [[Hanna Martinson]], eesti laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[14. detsember]] – [[Tori Kelly]], USA laulja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *15. detsember – [[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *15. detsember – [[Märten Matsu]], eesti näitleja *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] imuvzxn9xys32fax42bh8xmfl0q2n2m Sandhursti Kuninglik Sõjaväeakadeemia 0 633451 7234812 6478852 2026-09-15T23:34:59Z Kruusamägi 1530 sisu tekitamist 7234812 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Sandhursti Kuninglik Sõjaväeakadeemia | pilt = Open Day at the Royal Military Academy - geograph.org.uk - 251505.jpg | pildiallkiri = Lahtiste uste päev (1999) | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Suurbritannia}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Sandhurst]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Nicholas Cowley]] | praegune_ülem_silt = Komandant | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Sandhursti Kuninglik Sõjaväeakadeemia''' ([[inglise keel]]es ''Royal Military Academy Sandhurst''; tuntud ka lihtsalt kui '''Sandhurst''') on sõjaväekõrgkool [[Suurbritannia]]s [[Sandhurst]]is, üks paljudest Ühendkuningriigi sõjaväeakadeemiatest ja Briti armee esialgne ohvitseride väljaõppekeskus. Sõjaväeakadeemia moodustati 1947. aastal, kui liideti Kuninglik Sõjaväeakadeemia Woolwichis ja Kuninglik Sõjaväekolledž Sandhurstis. Pärast [[Aldershot]]is asunud kadettide kooli sulgemist 1972. aastal sai Sandhurstis ainus meessoost allohvitseride koolituskeskus Briti armees ning 1984. aastal toodi Sandhursti ka naisohvitseride koolitamine. [[Suurbritannia kuninglik merevägi|Kuningliku mereväe]] vaste on [[Briti Kuninglik Mereväekolledž]] Dartmouthis ja [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhuväe]] vaste on [[Kuninglik Õhujõudude Kolledž Cranwellis]]. Osa akadeemiast jääb [[Camberley]] linna territooriumile, sealhulgas peasissepääs. [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] [[Kategooria:Sõjakoolid]] [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] [[Kategooria:Berkshire]] 7q5eaf0cfkwk4ockfa6o8kve314dkum Sündinud 1997 0 633800 7234557 7232418 2026-09-15T16:22:02Z Mees9 118868 7234557 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] aqy9szin32zp1fs4rzd01idio3lbywz 7234656 7234557 2026-09-15T19:14:56Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7234656 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Chiedozie Ogbene]], Iirimaa jalgpallur *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] trnt63zkz5vheo666c0l6s1mmaap47n Mater dolorosa 0 638215 7234734 7080131 2026-09-15T20:55:34Z ~2026-36614-23 232252 7234734 wikitext text/x-wiki [[File:Pieter Pourbus - The van Belle Tryptich (Our Lady of Sorrows) (central panel).jpeg|thumb|Maarja seitse valu. Pieter Pourbus, van Belle Triptühhoni kesktahvel. 1556]] [[File:Salamanca - Iglesia de la Vera Cruz 12.jpg|thumb|Valurikas Neitsi Salamanca Iglesia de la Vera Cruzi kirikus]] [[File:Ymyagchenie zlix serdec.jpg|thumb|"Siimeoni ettekuulutus". 19. sajandi Vene ikoon]] '''''Mater dolorosa''''' ([[ladina keel]]es 'kannatav ema') ehk '''Valurikas ema''' ehk '''Valurikas Neitsi''' on pilditüüp kristlikus kunstis, mis väljendab [[neitsi Maarja]] kannatusi [[Kristus]]e risti all. Sage ikonograafiline motiiv on tema kujutamine [[mõõk|mõõgaga]] või seitsme mõõgaga läbi torgatuna, ka lihtsalt [[nutt|nutvana]].<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> == Motiivi ajaloost == See Maarja kujutamise ikonograafiline tüüp kujunes välja [[15. sajand]]i lõpul, kui [[Madalmaad]]e vaimulik [[Jean de Coudenberg]], kellest hiljem sai [[Karl V]] sekretär, kasutas oma [[jutlus]]tes esmakordselt kannatava ema Maarja kujundit<ref>[https://www.christianiconography.info/materDolorosa.html Mater Dolorosa (Our Lady of Sorrows). - christianiconography.info]</ref> ja lõi 1492. aastal Maarja seitsmele kannatusele pühendatud [[Vennaskond|vennaskonna]]. Ta selgitas, et soov ülistada Maarja kannatusi vastab tema kodumaa kannatusrohkele ajale 1490. aastatel pärast [[Marie (Burgundia)|Burgundia Maria]] surma, mil tema lesk [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian]] soovis säilitada oma ülemvõimu [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] aladel. [[Kontemplatsioon]] Maarja kannatuste üle ja suhtumine temasse kui inimkonna [[Lunastus Uues Testamendis|lunastamise]] toesse polnud sel ajal enam midagi uut, kuid autoriteetse vennaskonna loomine andis [[kultus]]ele kaalu kiriklike autoriteetide hulgas. [[Philippe IV]] soosis seda kultust, ta sai aastal ise 1494 vennaskonna liikmeks ja samal aastal andis paavst [[Aleksander VI|Alexander VI]] apostelliku kinnituse vennaskonna statuudile. Kultuse toetamiseks kasutati Maarja kannatusele pühendatud [[harduspilt]]e, Coudenberg ise oli nende tellijaks ja [[donaator]]iks tema hoolealustes kirikutes [[Brugge]]s, [[Abbenbroek]]is ja [[Reymerwael]]is. Need ei olnud veel sellised, kus oleks kujutatud narratiivseid stseene Maarja kannatustest, kuid kannatustele viidati piltidele lisatud ladinakeelses tekstis, kirjutatuna esimeses isikus, st otsekui neitsi Maarja enda suu läbi.<ref>[https://www.academia.edu/36039254/Sorrows_for_a_devout_Ambassador_A_netherlandish_altarpiece_in_Sixteenth_Century_castile Rosario Inés Granados Salinas. Sorrows for a devout Ambassador. A Netherlandish Altarpiece in Sixteenth Century Castile. - Potestas. Revista de Estudios del Mundo Clásico e Historia del Arte. 2008]</ref> Kurva Neitsi Maarja liturgilist mälestuspäeva tähistatakse 15. septembril. "[[Stabat Mater|Stabat Materi]]" teksti kasutatakse Maarja kannatuste mälestuspäeval 15. septembril ning suurel reedel nii loetud kui ka lauldud sekventsina. == Ikonograafia == ''Mater dolorosa'' süžee ei põhine otseselt pühakirjal, kuid see paigutatakse aega pärast Kristuse surma. Varane tuntud näide Maarja leina motiivist on [[Rogier van der Weyden]]i ristilöömise [[triptühhon]] donaatoritega aastaist 1443–1445<ref>[https://www.wga.hu/html_m/w/weyden/rogier/06crucif/0crucifi.html WEYDEN, Rogier van der. Crucifixion Triptych. - Web Gallery of Art]</ref>, kuid ahastav Maarja on seal veel osa Kolgata grupist. Tavaliselt, olgugi et mitte alati, on Maarja valu väljendatud tema ahastavas või nutvas näos, põskedel veerevates pisarates, mis skulptuuridel võivad olla klaasist või läbipaistvast vaigust. Kui tegemist on täisfiguuriga, seisab Maarja alati püsti ja ilma lapseta kätel. Valurikka Neitsi kujutis võib olla paarikuks Kristuse ''[[ecce homo]]'' kujule, näiteks [[diptühhon]]ina. Maarja kujutamine rinda või südamesse torgatud mõõgaga lähtub [[Siimeon]]i sõnadest [[Luuka evangeelium]]is (Luuka 2:22-38) "ja sinu endagi hinge läbistab mõõk"<ref>[https://www.piibel.net/?q=Lk%202%3A21%E2%80%9338 Luuka 2. - piibel.net]</ref>. Kui kujutatud on seitset mõõka, on lähtutud seitsmest valust, mille Maarja oma elu jooksul läbi elas (just neile viitavad Jean de Coudenbergi Maarja kannatuste vennaskonna tekstid): * Siimeoni ettekuulutus (Luuka 2:34-35) * [[Põgenemine Egiptusesse]] (Matteuse 2:13) * Kaheteistkümneaastase Jeesuse otsimine templis (Luuka 2:43-45) * Jeesuse kohtamine [[Kolgata tee]]l * [[Jeesuse ristilöömine]] * [[Jeesuse ristiltvõtmine]] * Jeesuse matmine 16. sajandi Maarja kannatustele pühendatud piltidel võib Maarja olla kujutatud istumas suletud või langetatud silmadega keskel ja teda ümbritseb seitse medaljoni jutustavate stseenidega, mis kujutavad tema seitset valu. Hilisematel skulptuuridel alates barokist võib Maarja kanda rinnal südant, millesse on torgatud väikesed, nõelataolised mõõgad. [[Õigeusu kirik]]us on olemas sarnane [[ikoon]]itüüp "Siimeoni ettekuulutus" ehk "Kurjade südamete pehmendaja" (''Умягчение злых сердец''), millel Jumalaema on kujutatud seitsme mõõgaga südames. Mõõkade paigutus varieerub, need võivad olla rühmitatud kas kolm kummalgi küljel ja üks all või kolm ühel ja neli teisel küljel. Varaseimad seda tüüpi ikoonid pärinevad 17. sajandist. == Pildid == <gallery> Mater dolorosa.jpg|''Mater Dolorosa'' Kristuse ja Maarja diptühhonilt. [[Dieric Bouts]] 1470–1475 Albrecht Dürer - Die sieben Schmerzen Mariä, Maria als Schmerzensmutter.jpg|Maarja seitsme valu altari kesktahvel. [[Albrecht Dürer]], 1495–1498 Gotland-Lärbro kyrka Bemaltes Wandmalerei 03.jpg|Detail ristilöömiselt. Hiliskeskaegne [[seinamaaling]] [[Lärbro kirik]]us [[Ojamaa|Gotland]]il Quentin Metsys - Virgem das Dores.jpg|Kannatuse Neitsi. Polüptühhoni kesktahvel. [[Quentin Metsys]], 1509–1511 Adriaen isenbrandt, valva destra di dittico con la vergine dei sette dolori, dalla chiesa di notre-dame a bruges 01.JPG|Maarja seitse valu. Adriaen Isenbrandt, 1521 Titian - Mater Dolorosa with her Hands apart (Museo del Prado).jpg|''Mater dolorosa'' avali kätega. [[Tizian]], 1554 Juni - Angustias 20140710.jpg|''Mater dolorosa''. [[Juan de Juni]], 1571 Mater Dolorosa-El Greco mg 9993.jpg|''[[Mater dolorosa (El Greco)|Mater dolorosa]]''. [[El Greco]], u 1590 Bartolomé Esteban Murillo - Mater Dolorosa.jpg|[[Dolorosa]]. [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]], 1665 Frari (Venice) - Sacristy - Il Sassoferrato - Madonna in prayer.jpg|''Mater dolorosa''. [[Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato]], 17. sajand 2016 Official Portrait of Our Lady of Solitude of Porta Vaga.jpg|Porta Vaga Neitsi, vanim Maarja kujutis [[Filipiinid]]el. ''[[Ex voto]]'' 1692. aastast, kaunistused on hilisemad. Dolores.jpg|''Mater dolorosa'', [[El Viso del Alcor]], [[Sevilla provints]], Hispaania. Gardenenclosed.jpg|''Mater dolorosa'', [[Warfhuizen]], Holland </gallery> == Vaata ka == * [[Pietà]] * [[Stabat Mater]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.christianiconography.info/materDolorosa.html Mater Dolorosa (Our Lady of Sorrows). - christianiconography.info] * [https://introducingmedievalchristianity.wordpress.com/2020/01/15/the-mater-dolorosa-and-late-medieval-devotion-to-mary/ J. Jones. The 'Mater Dolorosa' and Late-Medieval Devotion to Mary. - Introducing Medieval Christianity (blog)] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kristlik ikonograafia]] [[Kategooria:Neitsi Maarja]] gejc7nswhg8zyh0t6hsz98vgwcfkawe Sündinud 1998 0 643418 7234665 7234194 2026-09-15T19:23:01Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7234665 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *13. veebruar – [[Keinan Davis]], Inglismaa jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Gonzalo Villar]], Hispaania jalgpallur *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[25. mai]] – [[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[28. juuli]] – [[Sam Surridge]], inglise jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur gauouu6idthv8avdbtwnjy9zcxg318d Endel Siff 0 646712 7234781 6324284 2026-09-15T21:26:14Z Cr4his 165167 Lisasin noole mis tähistab langust liikmete osas. 7234781 wikitext text/x-wiki '''Endel Siff''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1957]]) on eesti kütuseärimees. ==Isiklikku== Tema tütar on [[Mariliis Siff]]. Tema poeg on [[Erich Siff]]. ==Välislingid== *[https://www.logistikauudised.ee/uudised/2006/10/17/endel-siff-ostis-kopli-liinid-211-miljoniga Endel Siff ostis Kopli liinid 211 miljoniga], Logistikauudised.ee, 17. oktoober 2006 *[https://www.err.ee/1608550210/siff-pakub-riigile-kutusevarude-hoiustamiseks-maa-alust-kompleksi-viimsis Siff pakub riigile kütusevarude hoiustamiseks maa-alust kompleksi Viimsis], ERR, 31. märts 2022 {{JÄRJESTA:Siff, Endel}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] hfqnom99s9u8nave6ni1hv3z72591eh Mall:Newcastle Unitedi mängijad 10 652385 7234607 7101646 2026-09-15T18:12:39Z Raamaturott 56450 7234607 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = Newcastle Unitedi mängijad | bg = black | fg = white | bordercolor = black | koondise link = Newcastle United FC | päis = Newcastle United FC mängijad | võistluselink = Premier League | võistlus = Premier League |p1 = [[Nick Pope|Pope]] |p2=[[Tino Livramento|Livramento]] |p3=[[Lewis Hall|Hall]] |p4=[[Sven Botman|Botman]] |p5=[[Fabian Schär|Schär]] |p6=[[Nico González|Nico]] |p7=[[Joelinton]] |p8=[[Aladji Bamba|Bamba]] |p9=[[Yoane Wissa|Wissa]] |p10=[[William Osula|Osula]] |p11=[[Harvey Barnes|Barnes]] |p12=[[Malick Thiaw|Thiaw]] |p14=[[Sean Steur|Steur]] |p17=[[Bazoumana Touré|Touré]] |p19=[[Anthony Elanga|Elanga]] |p20=[[Matias Fernandez-Pardo|Fernandez-Pardo]] |p21=[[Lukáš Horníček|Horníček]] |p23=[[Jacob Murphy|Murphy]] |p24=[[Ewen Jaouen|Jaouen]] |p28=[[Joe Willock|Willock]] |p29=[[Mark Gillespie|Gillespie]] |p33=[[Dan Burn|Burn]] ([[kapten (jalgpall)|c]]) |p37=[[Amar Dedić|Dedić]] |p41=[[Jacob Ramsey|Ramsey]] |p67=[[Lewis Miley|Miley]] |treener=[[Matthias Jaissle|Jaissle]] }}<noinclude>[[Kategooria:Jalgpalli navigeerimismallid]]</noinclude> erzsvvc3luy0v2jg2gl4hnc8ea3krpj Henry George 0 658972 7234782 7227937 2026-09-15T21:26:32Z Kuriuss 38125 7234782 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} [[Fail:Henry George LCCN2021649177.jpg|pisi|Henry George (1886)]] '''Henry George''' ([[2. september]] [[1839]] [[Philadelphia]] – [[29. oktoober]] [[1897]] [[New York]]) oli Ameerika Ühendriikide poliitiline majandusteadlane ja ajakirjanik. Tema kirjutised olid 19. sajandi Ameerikas ülipopulaarsed. Ta andis inspiratsiooni majandusfilosoofiale, mida tuntakse kui [[georgism]]i, uskumust, et inimesed peaksid omama ise toodetud väärtust, kuid maaväärtuse (sh [[loodusvarad]]) majanduslik väärtus peaks kuuluma võrdselt kõigile ühiskonnaliikmetele. George väitis, et maaväärtuste ühekordne maksustamine looks produktiivsema ja õiglasema ühiskonna. Tema tähtteost "[[Progress ja vaesus]]" (originaalpealkiri "Progress and Poverty", 1879) müüdi miljoneid eksemplare üle maailma<ref>{{Netiviide |pealkiri=Excerpt from Henry George Progress and Poverty 1879 < 1876-1900 < Documents < American History From Revolution To Reconstruction and beyond |url=http://www.let.rug.nl/usa/documents/1876-1900/excerpt-from-henry-george-progress-and-poverty-1879.php |vaadatud=2023-08-02 |väljaanne=www.let.rug.nl}}</ref>. Raamat uurib suureneva ebavõrdsuse ja vaesuse paradoksi majandusliku ja tehnoloogilise progressi taustal. George oli mitu aastat ajakirjanik ning tema kirjutiste ja kõnede populaarsus viis ta kandideerima New Yorgi linnapea ametikohale 1886. aastal. George sai surmava insuldi oma teisel linnapea kampaanial 1897<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2012-01-06 |pealkiri=Historical Echoes: Henry George – NYC Mayoral Candidate and Best-Selling, Self-Educated Political Economist |url=https://libertystreeteconomics.newyorkfed.org/2012/01/historical-echoes-henry-george-nyc-mayoral-candidate-and-best-selling-self-educated-political-econom/ |vaadatud=2023-08-02 |väljaanne=Liberty Street Economics |keel=en-US}}</ref>. aastal. Hinnanguliselt osales tema matustel 100 000 inimest. George'i ideid ja pärandit arutatakse ja uuritakse tänini. Tema töö on mõjutanud selliseid suuri isiksusi nagu [[Winston Churchill]], [[Sun Zhongshan]] ja [[Martin Luther King|Martin Luther King Jr]].{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:George, Henry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1897]] n080fn1e7ri55bkiafxycyr897caqrc Jahu-punaheinik 0 659159 7234879 7197988 2026-09-16T07:54:58Z Svencapoeira 67038 7234879 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahu-punaheinik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Jahu-punaheinik4.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Jahu-punaheinik3.jpg | pildi2_seletus = Jahu-punaheinik ''Rhodocybe gemina'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Homobasidiomycetae'' | alamklass = | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punaheinik]] ''Rhodocybe'' | liik = '''Jahu-punaheinik''' ''Rhodocybe gemina'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Jahu-punaheinik''' (''Rhodocybe gemina'') on liik sugukonnast [[punalehikulised]]. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Punalehikulised]] r2zz69mraf6pywqk0wee640hsbs5oiv Vikipeedia:Vikiandmed/Eesti linnad 4 662862 7234535 7152881 2026-09-15T15:02:41Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7234535 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?itemLabel WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q11881845. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],de,en". } } |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p131,P1082,P2046,P1140 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! rahvaarv ! pindala ! EHAK-i kood |- | [[Abja-Paluoja]] | linn Viljandimaal Mulgi vallas | [[Mulgi vald]] | 1056 | 4.49 km² | 1060 |- | [[Antsla]] | linn Võrumaal Antsla vallas | [[Antsla vald]] | 1211 | 2.89 km² | 1301 |- | [[Elva]] | linn Tartumaal Elva vallas | [[Elva vald]] | 5692 | 9.91 km² | 1586 |- | [[Haapsalu]] | linn Läänemaal | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | 9812 | 11.09 km² | 1692 |- | [[Jõgeva]] | linn Jõgevamaal Jõgeva vallas | [[Jõgeva vald]] | 5112 | 3.93 km² | 2262 |- | [[Jõhvi]] | linn Ida-Virumaal Jõhvi vallas | [[Jõhvi vald]] | 10880 | 7.56 km² | 2270 |- | [[Kallaste]] | linn Tartumaal Peipsiääre vallas | [[Peipsiääre vald]] | 651 | 2.27 km² | 2596 |- | [[Karksi-Nuia]] | linn Viljandimaal Mulgi vallas | [[Mulgi vald]] | 1436 | 2.89 km² | 2761 |- | [[Kehra]] | linn Harjumaal Anija vallas | [[Anija vald]] | 2873 | 3.87 km² | 2928 |- | [[Keila]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q23890555|Keila linn]]'' | 10964 | 11.22 km² | 0296 |- | [[Kilingi-Nõmme]] | linn Pärnumaal Saarde vallas | [[Saarde vald]] | 1623 | 4.3 km² | 3083 |- | [[Kiviõli]] | linn Ida-Virumaal | [[Lüganuse vald]] | 4792 | 11.81 km² | 3194 |- | [[Kohtla-Järve]] | linn Ida-Viru maakonnas | ''[[:d:Q23890605|Kohtla-Järve linn]]'' | 33434 | 39.34 km² | 0321 |- | [[Kunda]] | linn Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas | [[Viru-Nigula vald]] | 2990 | 10.08 km² | 3612 |- | [[Kuressaare]] | linn Saaremaal Saaremaa vallas | [[Saaremaa vald]] | 13185 | 15.53 km² | 3655 |- | [[Kärdla]] | linn Hiiumaa vallas Hiiumaal | [[Hiiumaa vald]] | 2921 | 4.53 km² | 3895 |- | [[Lihula]] | linn Pärnumaal Lääneranna vallas | [[Lääneranna vald]] | 1250 | 4.19 km² | 4330 |- | [[Loksa]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q23890528|Loksa linn]]'' | 2536 | 3.82 km² | 0424 |- | [[Maardu]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | 17017 | 23.44 km² | 0446 |- | [[Mustvee]] | linn Jõgevamaal Mustvee vallas | [[Mustvee vald]] | 1153 | 5.69 km² | 5097 |- | [[Mõisaküla]] | linn Viljandimaal Mulgi vallas | [[Mulgi vald]] | 744 | 2.21 km² | 5145 |- | [[Narva]] | linn Ida-Virumaal | ''[[:d:Q23890604|Narva linn]]'' | 53360 | 68.71 km² | 0511 |- | [[Narva-Jõesuu]] | linn Ida-Virumaal | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | 2622 | 10.23 km² | 5356 |- | [[Otepää]] | linn Valgamaal Otepää vallas | [[Otepää vald]] | 2155 | 6.22 km² | 5755 |- | [[Paide]] | linn Järvamaal | [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] | 8073 | 8.08 km² | 5861 |- | [[Paldiski]] | linn Harjumaal Lääne-Harju vallas | [[Lääne-Harju vald]] | 4073 | 59.93 km² | 5925 |- | [[Pärnu]] | linn Pärnumaal | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 41520 | 33.15 km² | 6619 |- | [[Põltsamaa]] | linn Jõgevamaal Põltsamaa vallas | [[Põltsamaa vald]] | 4106 | 5.98 km² | 6537 |- | [[Põlva]] | linn Põlvamaal Põlva vallas | [[Põlva vald]] | 5498 | 5.48 km² | 6536 |- | [[Püssi]] | linn Ida-Virumaal Lüganuse vallas | [[Lüganuse vald]] | 859 | 2.08 km² | 6671 |- | [[Rakvere]] | linn Lääne-Virumaal | ''[[:d:Q23890468|Rakvere linn]]'' | 15695 | 10.75 km² | 0663 |- | [[Rapla]] | linn Raplamaal Rapla vallas | [[Rapla vald]] | 5355 | 4.67 km² | 6826 |- | [[Räpina]] | linn Põlvamaal Räpina vallas | [[Räpina vald]] | 2126 | 3.81 km² | 7216 |- | [[Saue]] | linn Harjumaal Saue vallas | [[Saue vald]] | 6227 | 4.39 km² | 7453 |- | [[Sillamäe]] | linn Ida-Virumaal | ''[[:d:Q23890602|Sillamäe linn]]'' | 12352 | 12.11 km² | 0736 |- | [[Sindi]] | linn Pärnumaal Tori vallas | [[Tori vald]] | 3836 | 5.02 km² | 7607 |- | [[Suure-Jaani]] | linn Viljandimaal Põhja-Sakala vallas | [[Põhja-Sakala vald]] | 1168 | 2.92 km² | 7839 |- | [[Tallinn]] | Eesti pealinn ja suurim asula | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 457572 | 159.37 km² | 0784 |- | [[Tamsalu]] | linn Lääne-Virumaal Tapa vallas | [[Tapa vald]] | 2397 | 6.26 km² | 8132 |- | [[Tapa]] | linn Lääne-Virumaal Tapa vallas | [[Tapa vald]] | 5492 | 17.35 km² | 8140 |- | [[Tartu]] | Eesti elanike arvult teine linn ja põhiline ülikoolilinn | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | 97759 | 38.97 km² | 8151 |- | [[Tõrva]] | linn Valgamaal Tõrva vallas | [[Tõrva vald]] | 2631 | 4.78 km² | 8529 |- | [[Türi]] | linn Järvamaal Türi vallas | [[Türi vald]] | 5186 | 6.88 km² | 8594 |- | [[Valga]] | linn Valgamaal | [[Valga vald]] | 12173 | 16.65 km² | 8918 |- | [[Viljandi]] | linn Viljandimaal | ''[[:d:Q23890459|Viljandi linn]]'' | 17255 | 14.67 km² | 0897 |- | [[Võhma]] | linn Viljandimaal Põhja-Sakala vallas | [[Põhja-Sakala vald]] | 1272 | 1.94 km² | 9500 |- | [[Võru]] | linn Võrumaal | ''[[:d:Q23890457|Võru linn]]'' | 12112 | 14.01 km² | 0919 |} {{Wikidata loendi lõpp}} pula6t70dy724km04bjtetergpvdsfg Helgi Oiderma 0 663802 7234759 6541334 2026-09-15T21:09:47Z Kuriuss 38125 7234759 wikitext text/x-wiki '''Helgi Oiderma''' (ka '''Helgi Oidermaa'''; [[5. mai]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[9. detsember]] [[2004]] [[Uusna]], [[Viljandimaa]]) oli eesti teleajakirjanik ja stsenarist.<ref name="Teleinimesed meenutavad legend..." /> 1952. aastal lõpetas ta [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] zootehnikuna suurte sõraliste erialal. 1961. aastast töötas ta koosseisulise korrespondendina [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonis]]. Esialgu oli ta ainus, kes kajastas eesti põllumajandust. Põllumajandussaadete toimetuses töötamise ajal kutsus ta ellu põllumajandusliku viktoriini "Kas teate...?" Hiljem töötas toimetajana propagandasaadete peatoimetuses ja meelelahutussaadetes. Oidermaa pakkus välja Telepoisi idee. Vallatu ja uudishimulik Telepoiss seikles ka mitmetes lastesaadetes Oidermaa stsenaariumi järgi. Hiljem sai Telepoisist Laste TV animeeritud maskott. 1965. aastal algas esimene igapäevaelu käsitlev telesari, dokumentaaljutustus "[[Mis Koosta peres uudist?|Mis Koosta peres uudist]]?". Esimese saate stsenarist oli [[Rein Karemäe]], edasi Helgi Oidermaa, režissöör [[Tõnis Kask]]. Nii viktoriini kui ka ETV esimese dokumentaaldraama «Mis Koosta peres uudist?» kirjutamise eest sai Oidermaa 1968. aastal ajakirjanike liidu preemia, ETV-le anti aga NSV Liidu rahvamajandussaavutuste näituse mälestusmedal ja aukiri. Ta oli ka maaelu, põllumajanduse ja aianduse probleeme käsitleva saatesarja "[[Viljaveski]]" toimetaja aastatel 1982–1992. Just tema pakkus välja ka saate "[[Prillitoos]]" pealkirja. == Stsenaariumid == * "Hübriid "Kuusiku"" (1964), populaarteaduslik film * "Mis Koosta peres uudist?" (1965), telesari * "Peegliahv" (1966), telemängufilm * "Tihemetsa Põllmajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum" (1967), dokumentaalfilm * "Kas on linnukesel muret?" (1967), dokumentaalfilm * "Poejutud" (1975), dokumentaalfilm * "Läbi halli kivi" (1975), dokumentaalfilm * "Nukitsamees" (1981), muusikaline mängufilm, koostöös Helle Karisega ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Teleinimesed meenutavad legend...">{{Netiviide |perekonnanimi=Rohtla |eesnimi=Eve |kuupäev=5. mai 2005 |pealkiri="Teleinimesed meenutavad legendaarset toimetajat" |url=https://sakala.postimees.ee/2161949/teleinimesed-meenutavad-legendaarset-toimetajat |vaadatud=2023-10-28 |väljaanne=postimees.ee.Sakala}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Oiderma, Helgi}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 6wlmqob66bu4p9auveptvnnxy21vpfs Külmunud õla sündroom 0 670492 7234546 6951630 2026-09-15T15:57:20Z Sillerkiil 58396 7234546 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{viita}} '''Külmunud õla sündroom''' ehk [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|adhesiivne kapsuliit]] on seisund, kus õla liikuvus on oluliselt piiratud ning kus õlaliigest ümbritsev kapsel ja kude on põletikulised, tekitades valu ning seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigeseliikuvuse kadumist õlaliigeses. Õlaliigeses on pehme kude, mis moodustab õlaliigese ümber kaitsva kapsli; see paisub, pakseneb ja tõmbub kokku. Moodustub armkude, piirates õla liikuvust ja tekitades suurt valu. Külmunud õla sündroom on üks levinumaid õlahaigusi, mis võib esineda elu jooksul kuni kümnendikul inimestest. == Põhjused == Külmunud õla sündroom on põletikuline protsess, mis tabab ootamatult ja vahel teadmata põhjustel. Siiski on teatud tegureid, mis seavad mõnele inimesele suurema riski külmunud õla sündroomi tekkeks. On leitud tõendeid, et mis viitavad, et mõnel inimesel on sellele haigusele geneetiline eelsoodumus. Levinud põhjustena on välja toodud * õlapiirkonna trauma; * õlavarre põrutuse või trauma tõttu õla pikaks ajaks ühte asendisse fikseerimine; * diabeet (külmunud õla sündroomi esineb 10–20 protsendil diabeetikutest); * kilpnäärme üle- või alatalitlus; * insult; * Dupuytreni kontraktuur; * infarkt; * õlapiirkonna trauma; * Parkinsoni tõbi; * täielik või osaline rinna või rindade eemaldamine ehk mastektoomia. == Sümptomid == Varajased sümptomid on ootamatu õlavalu, raskused käe liigutamisel peast ülespoole ja valu raskuste tõstmistel. Tavaliselt on kahjustunud ainult üks õlg, kuid keskmiselt kolmandikul patsientidel ilmneb sündroom mõlemas õlas. Sümptomite korral tuleb pöörduda ortopeedi poole. Kuna õlaliigese piiratud liikuvust kompenseerib [[abaluu]] hea liikuvus, võib tekkinud haigusseisundit olla esmapilgul keeruline tuvastada. Kõige sagedamini pannakse tähele * ägedat valu, eriti ootamatut valu ühes või mõlemas õlas; * õla külmumise tunnet; * raskusi käe tõstmisel pea kohale, selja taha ja küljele; * valu käe ja õla liigutamisel ning raskuste tõstmisel, võimetust kätt selja taha panna. == Sündroomist tingitud probleeme igapäevaelus == Külmunud õla sündroomi korral võib olla raskendatud ja/või valulik * juuksepesu ja juuste patsisidumine; * püksirihma pealepanek; * rinnahoidja kinnise avamine ja sulgemine; * haigel õlal magamine (muutub järjest valusamaks ja ebamugavamaks); * valu tekitab käe tõstmine või selja taha painutamine (nt tagataskust telefoni võtmine); * riiete üle pea tõmbamine; * jope või pintsaku selgapanek. == Sündroomi etapid == Külmunud õla sündroomi etapid on valu, külmumine, paranemine. # '''Valu''' – esimene etapp võib kesta kuni üheksa kuud. See on tugevate valude etapp, eriti on külmunud õla sündroomile iseloomulik öine valu. Toimub liikuvuse vähenemine, jäikuse ja sündroomi tekke aeg. Tekib liikuvuse piiratus. # '''Külmumine''' – teises etapis jäikus püsib, tekib nii-öelda külmumisfaas, kuid valu võib veidi väheneda. See etapp võib kesta pool aastat kuni üheksa kuud. Sel ajal on vähenenud võime õlga liigutada ja igapäevatoimetuses kasutada. Sellele etapile on omane jäikuse samaks jäämine või süvenemine. Õlaliigese liikumisraadius on oluliselt piiratud. # '''Paranemine''' – kolmas etapp on nii-öelda sulamisfaas, mis võib kesta paar aastat. Õlaliigese liikuvus paraneb, aga alati ei saa patsient täielikult valuvabaks. Võime õlga liigutada paraneb järk-järgult. == Diagnoosimine == Enamasti saab „külmunud õlga“ diagnoosida arstliku läbivaatuse käigus. Eelnevalt abaluud käega fikseerides kontrollib arst käe liikuvust eri suundades, et teha kindlaks, kas esineb valu või liigese jäikust. Kui õla seisund ja valud hakkavad häirima igapäevaelu, siis tuleks pöörduda [[perearst]]i, [[Ortopeedia|ortopeed]]i või [[füsioterapeut|füsioterapeudi]] poole. Arst kuulab teie sümptomid, uurib teie haiguslugu ja teeb ülevaatuse, vajadusel suunab teid lisauuringutele. == Ravi == Külmunud õlg võib terveneda ravita, kuigi paranemise protsess kestab vahel väga pikka aega. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-03 |pealkiri=Ortopeediaarstid {{!}} Confido |url=https://ortopeediaarstid.ee/ |vaadatud=2024-07-31 |väljaanne=Ortopeediaarstid {{!}} Pakume kaasaegset ortopeedilist ravi |keel=et-EE}}</ref> Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja vältida õla kangeks muutumist. Mittekirurgiline ravi ([[füsioteraapia]]) sobib enamikule külmunud õla sündroomiga patsientidele. Kirurgiline ravi on teine võimalus, mis sobib rasketel juhtudel. Füsioteraapilisel ravil on külmunud õla sündroomi korral eriline tähtsus, sest külmunud õla sündroom on patsiendile piinav seisund, mistõttu tuleks ravi kombineerida manuaalteraapia ja harjutustega. Raviks võidakse haiguse esimeses faasis kasutada ka [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid]] ja kortikosteroidsüste liigesesse. Operatiivse ravi võimaluste hulka kuuluvad näiteks manipulatsioonid üldnarkoosi all, mille käigus sunnitakse õlg liikuma ning venitatakse või rebestatakse liigesekapslit ja armkude. Mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest kasutatakse tavaliselt kas [[ibuprofeen]]i, diklofenakki, [[paratsetamool]]i vms. Kui need ei leevenda valu piisavalt, tuleb pöörduda perearsti poole tugevama toimega retseptiravimite määramiseks ([[tramadool]], [[kodeiin]] + [[paratsetamool]], jm). Ravina kasutatakse ka liigesesisesed hormoonsüste, aga ka suukaudne lühiajaline hormoonravi omavad tugevat põletikuvastast toimet, mille tulemusena väheneb ka valu, kuid neil puudub enamasti pikaajaline mõju. Ravim süstitakse õlaliigesesse, mis on tehniliselt keeruline protseduur, kuna liigeseõõs võib olla haiguse tõttu kitsenenud. Süstid annavad enamasti positiivse tulemuse haiguse esimeses staadiumis, kui on tekkinud valu ja liikuvuse teatav piiratus. === Spetsialiseerunud kliinikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=füsioteraapia kliinikud - Google otsing |url=https://www.google.com/search?q=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&oq=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQIRigATIHCAIQIRigATIHCAMQIRiPAjIHCAQQIRiPAjIHCAUQIRiPAtIBCTU5MjNqMGoxNagCCLACAQ&sourceid=chrome&ie=UTF-8 |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=www.google.com}}</ref> === Eestis on külmunud õla sündroomile spetsialiseerunud näiteks Confido Meditsiinikeskus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=monika.lell |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Õlavalu ja õlaliigese probleemid - Confido |url=https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=Confido Meditsiinikeskus |keel=et}}</ref>, Reakt Füsioteraapia, Ortopeediaarstid, Ravida Kliinik ja Sportomedica. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.health.harvard.edu/shoulder-pain/frozen-shoulder Health Harvard "Frozen shoulder"] * [https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/frozen-shoulder Hopkins Medicine "What is frozen shoulder"] * [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|Wikipedia "Adhesive_capsulitis"]] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Füsioterapeut Mikk Tali "Külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Dr Meelis Sula "Õlaliigese probleemil võib olla mitmeid põhjuseid"] * [https://medicalxpress.com/news/2023-01-diabetes-higher-frozen-shoulder.html Medicalxpress "Diabetes tied to higher risk for frozen shoulder"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Confido Meditsiinikeskus] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Reakt Füsioteraapia] * [https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/K%C3%9CLMUNUD_%C3%95LG_A65_EST_PRINT.pdf Ortopeediaarstid] * [https://www.ravida.ee/kulmunud-olg/ Ravida Kliinik] * [https://sportomedica.ee/hinnakiri/fusioteraapia/ Sportomedica] [[Kategooria:Haigused]] 45y75vsotzx0ovj7aj70uu27j2oxe0n 7234556 7234546 2026-09-15T16:20:32Z Sillerkiil 58396 7234556 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{viita}} [[Fail:Gray327.png|pisi|Õlaliiges]] [[Fail:Phs-calc.jpg|pisi|Röntgenpilt põletikulise [[Limapaun|limapaunaga]] õlast (põletikuline osa punaseks värvitud)]] '''Külmunud õla sündroom''' ehk [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|adhesiivne kapsuliit]] on seisund, kus õla liikuvus on oluliselt piiratud ning kus õlaliigest ümbritsev kapsel ja kude on põletikulised, tekitades valu ning seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigeseliikuvuse kadumist õlaliigeses. Õlaliigeses on pehme kude, mis moodustab õlaliigese ümber kaitsva kapsli; see paisub, pakseneb ja tõmbub kokku. Moodustub armkude, piirates õla liikuvust ja tekitades suurt valu. Külmunud õla sündroom on üks levinumaid õlahaigusi, mis võib esineda elu jooksul kuni kümnendikul inimestest. == Põhjused == Külmunud õla sündroom on põletikuline protsess, mis tabab ootamatult ja vahel teadmata põhjustel. Siiski on teatud tegureid, mis seavad mõnele inimesele suurema riski külmunud õla sündroomi tekkeks. On leitud tõendeid, et mis viitavad, et mõnel inimesel on sellele haigusele geneetiline eelsoodumus. Levinud põhjustena on välja toodud * õlapiirkonna trauma; * õlavarre põrutuse või trauma tõttu õla pikaks ajaks ühte asendisse fikseerimine; * diabeet (külmunud õla sündroomi esineb 10–20 protsendil diabeetikutest); * kilpnäärme üle- või alatalitlus; * insult; * Dupuytreni kontraktuur; * infarkt; * õlapiirkonna trauma; * Parkinsoni tõbi; * täielik või osaline rinna või rindade eemaldamine ehk mastektoomia. == Sümptomid == Varajased sümptomid on ootamatu õlavalu, raskused käe liigutamisel peast ülespoole ja valu raskuste tõstmistel. Tavaliselt on kahjustunud ainult üks õlg, kuid keskmiselt kolmandikul patsientidel ilmneb sündroom mõlemas õlas. Sümptomite korral tuleb pöörduda ortopeedi poole. Kuna õlaliigese piiratud liikuvust kompenseerib [[abaluu]] hea liikuvus, võib tekkinud haigusseisundit olla esmapilgul keeruline tuvastada. Kõige sagedamini pannakse tähele * ägedat valu, eriti ootamatut valu ühes või mõlemas õlas; * õla külmumise tunnet; * raskusi käe tõstmisel pea kohale, selja taha ja küljele; * valu käe ja õla liigutamisel ning raskuste tõstmisel, võimetust kätt selja taha panna. == Sündroomist tingitud probleeme igapäevaelus == Külmunud õla sündroomi korral võib olla raskendatud ja/või valulik * juuksepesu ja juuste patsisidumine; * püksirihma pealepanek; * rinnahoidja kinnise avamine ja sulgemine; * haigel õlal magamine (muutub järjest valusamaks ja ebamugavamaks); * valu tekitab käe tõstmine või selja taha painutamine (nt tagataskust telefoni võtmine); * riiete üle pea tõmbamine; * jope või pintsaku selgapanek. == Sündroomi etapid == Külmunud õla sündroomi etapid on valu, külmumine, paranemine. # '''Valu''' – esimene etapp võib kesta kuni üheksa kuud. See on tugevate valude etapp, eriti on külmunud õla sündroomile iseloomulik öine valu. Toimub liikuvuse vähenemine, jäikuse ja sündroomi tekke aeg. Tekib liikuvuse piiratus. # '''Külmumine''' – teises etapis jäikus püsib, tekib nii-öelda külmumisfaas, kuid valu võib veidi väheneda. See etapp võib kesta pool aastat kuni üheksa kuud. Sel ajal on vähenenud võime õlga liigutada ja igapäevatoimetuses kasutada. Sellele etapile on omane jäikuse samaks jäämine või süvenemine. Õlaliigese liikumisraadius on oluliselt piiratud. # '''Paranemine''' – kolmas etapp on nii-öelda sulamisfaas, mis võib kesta paar aastat. Õlaliigese liikuvus paraneb, aga alati ei saa patsient täielikult valuvabaks. Võime õlga liigutada paraneb järk-järgult. == Diagnoosimine == Enamasti saab „külmunud õlga“ diagnoosida arstliku läbivaatuse käigus. Eelnevalt abaluud käega fikseerides kontrollib arst käe liikuvust eri suundades, et teha kindlaks, kas esineb valu või liigese jäikust. Kui õla seisund ja valud hakkavad häirima igapäevaelu, siis tuleks pöörduda [[perearst]]i, [[Ortopeedia|ortopeed]]i või [[füsioterapeut|füsioterapeudi]] poole. Arst kuulab teie sümptomid, uurib teie haiguslugu ja teeb ülevaatuse, vajadusel suunab teid lisauuringutele. == Ravi == Külmunud õlg võib terveneda ravita, kuigi paranemise protsess kestab vahel väga pikka aega. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-03 |pealkiri=Ortopeediaarstid {{!}} Confido |url=https://ortopeediaarstid.ee/ |vaadatud=2024-07-31 |väljaanne=Ortopeediaarstid {{!}} Pakume kaasaegset ortopeedilist ravi |keel=et-EE}}</ref> Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja vältida õla kangeks muutumist. Mittekirurgiline ravi ([[füsioteraapia]]) sobib enamikule külmunud õla sündroomiga patsientidele. Kirurgiline ravi on teine võimalus, mis sobib rasketel juhtudel. Füsioteraapilisel ravil on külmunud õla sündroomi korral eriline tähtsus, sest külmunud õla sündroom on patsiendile piinav seisund, mistõttu tuleks ravi kombineerida manuaalteraapia ja harjutustega. Raviks võidakse haiguse esimeses faasis kasutada ka [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid]] ja kortikosteroidsüste liigesesse. Operatiivse ravi võimaluste hulka kuuluvad näiteks manipulatsioonid üldnarkoosi all, mille käigus sunnitakse õlg liikuma ning venitatakse või rebestatakse liigesekapslit ja armkude. Mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest kasutatakse tavaliselt kas [[ibuprofeen]]i, diklofenakki, [[paratsetamool]]i vms. Kui need ei leevenda valu piisavalt, tuleb pöörduda perearsti poole tugevama toimega retseptiravimite määramiseks ([[tramadool]], [[kodeiin]] + [[paratsetamool]], jm). Ravina kasutatakse ka liigesesisesed hormoonsüste, aga ka suukaudne lühiajaline hormoonravi omavad tugevat põletikuvastast toimet, mille tulemusena väheneb ka valu, kuid neil puudub enamasti pikaajaline mõju. Ravim süstitakse õlaliigesesse, mis on tehniliselt keeruline protseduur, kuna liigeseõõs võib olla haiguse tõttu kitsenenud. Süstid annavad enamasti positiivse tulemuse haiguse esimeses staadiumis, kui on tekkinud valu ja liikuvuse teatav piiratus. === Spetsialiseerunud kliinikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=füsioteraapia kliinikud - Google otsing |url=https://www.google.com/search?q=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&oq=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQIRigATIHCAIQIRigATIHCAMQIRiPAjIHCAQQIRiPAjIHCAUQIRiPAtIBCTU5MjNqMGoxNagCCLACAQ&sourceid=chrome&ie=UTF-8 |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=www.google.com}}</ref> === Eestis on külmunud õla sündroomile spetsialiseerunud näiteks Confido Meditsiinikeskus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=monika.lell |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Õlavalu ja õlaliigese probleemid - Confido |url=https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=Confido Meditsiinikeskus |keel=et}}</ref>, Reakt Füsioteraapia, Ortopeediaarstid, Ravida Kliinik ja Sportomedica. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.health.harvard.edu/shoulder-pain/frozen-shoulder Health Harvard "Frozen shoulder"] * [https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/frozen-shoulder Hopkins Medicine "What is frozen shoulder"] * [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|Wikipedia "Adhesive_capsulitis"]] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Füsioterapeut Mikk Tali "Külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Dr Meelis Sula "Õlaliigese probleemil võib olla mitmeid põhjuseid"] * [https://medicalxpress.com/news/2023-01-diabetes-higher-frozen-shoulder.html Medicalxpress "Diabetes tied to higher risk for frozen shoulder"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Confido Meditsiinikeskus] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Reakt Füsioteraapia] * [https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/K%C3%9CLMUNUD_%C3%95LG_A65_EST_PRINT.pdf Ortopeediaarstid] * [https://www.ravida.ee/kulmunud-olg/ Ravida Kliinik] * [https://sportomedica.ee/hinnakiri/fusioteraapia/ Sportomedica] [[Kategooria:Haigused]] habgeipi4wl0azfu2p5xmtrgsmd57nn 7234573 7234556 2026-09-15T17:22:12Z Sendrasendra 225202 7234573 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{viita}} [[Fail:Gray327.png|pisi|Õlaliiges]] [[Fail:Phs-calc.jpg|pisi|Röntgenpilt põletikulise [[Limapaun|limapaunaga]] õlast (põletikuline osa punaseks värvitud)]] '''Külmunud õla sündroom''' ehk '''adhesiivne kapsuliit''' on seisund, kus õla liikuvus on oluliselt piiratud ning kus õlaliigest ümbritsev kapsel ja kude on põletikulised, tekitades valu ning seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigeseliikuvuse kadumist õlaliigeses. Õlaliigeses on pehme kude, mis moodustab õlaliigese ümber kaitsva kapsli; see paisub, pakseneb ja tõmbub kokku. Moodustub armkude, piirates õla liikuvust ja tekitades suurt valu. Külmunud õla sündroom on üks levinumaid õlahaigusi, mis võib esineda elu jooksul kuni kümnendikul inimestest. == Põhjused == Külmunud õla sündroom on põletikuline protsess, mis tabab ootamatult ja vahel teadmata põhjustel. Siiski on teatud tegureid, mis seavad mõnele inimesele suurema riski külmunud õla sündroomi tekkeks. On leitud tõendeid, et mis viitavad, et mõnel inimesel on sellele haigusele geneetiline eelsoodumus. Levinud põhjustena on välja toodud * õlapiirkonna trauma; * õlavarre põrutuse või trauma tõttu õla pikaks ajaks ühte asendisse fikseerimine; * diabeet (külmunud õla sündroomi esineb 10–20 protsendil diabeetikutest); * kilpnäärme üle- või alatalitlus; * insult; * Dupuytreni kontraktuur; * infarkt; * õlapiirkonna trauma; * Parkinsoni tõbi; * täielik või osaline rinna või rindade eemaldamine ehk mastektoomia. == Sümptomid == Varajased sümptomid on ootamatu õlavalu, raskused käe liigutamisel peast ülespoole ja valu raskuste tõstmistel. Tavaliselt on kahjustunud ainult üks õlg, kuid keskmiselt kolmandikul patsientidel ilmneb sündroom mõlemas õlas. Sümptomite korral tuleb pöörduda ortopeedi poole. Kuna õlaliigese piiratud liikuvust kompenseerib [[abaluu]] hea liikuvus, võib tekkinud haigusseisundit olla esmapilgul keeruline tuvastada. Kõige sagedamini pannakse tähele * ägedat valu, eriti ootamatut valu ühes või mõlemas õlas; * õla külmumise tunnet; * raskusi käe tõstmisel pea kohale, selja taha ja küljele; * valu käe ja õla liigutamisel ning raskuste tõstmisel, võimetust kätt selja taha panna. == Sündroomist tingitud probleeme igapäevaelus == Külmunud õla sündroomi korral võib olla raskendatud ja/või valulik * juuksepesu ja juuste patsisidumine; * püksirihma pealepanek; * rinnahoidja kinnise avamine ja sulgemine; * haigel õlal magamine (muutub järjest valusamaks ja ebamugavamaks); * valu tekitab käe tõstmine või selja taha painutamine (nt tagataskust telefoni võtmine); * riiete üle pea tõmbamine; * jope või pintsaku selgapanek. == Sündroomi etapid == Külmunud õla sündroomi etapid on valu, külmumine, paranemine. # '''Valu''' – esimene etapp võib kesta kuni üheksa kuud. See on tugevate valude etapp, eriti on külmunud õla sündroomile iseloomulik öine valu. Toimub liikuvuse vähenemine, jäikuse ja sündroomi tekke aeg. Tekib liikuvuse piiratus. # '''Külmumine''' – teises etapis jäikus püsib, tekib nii-öelda külmumisfaas, kuid valu võib veidi väheneda. See etapp võib kesta pool aastat kuni üheksa kuud. Sel ajal on vähenenud võime õlga liigutada ja igapäevatoimetuses kasutada. Sellele etapile on omane jäikuse samaks jäämine või süvenemine. Õlaliigese liikumisraadius on oluliselt piiratud. # '''Paranemine''' – kolmas etapp on nii-öelda sulamisfaas, mis võib kesta paar aastat. Õlaliigese liikuvus paraneb, aga alati ei saa patsient täielikult valuvabaks. Võime õlga liigutada paraneb järk-järgult. == Diagnoosimine == Enamasti saab „külmunud õlga“ diagnoosida arstliku läbivaatuse käigus. Eelnevalt abaluud käega fikseerides kontrollib arst käe liikuvust eri suundades, et teha kindlaks, kas esineb valu või liigese jäikust. Kui õla seisund ja valud hakkavad häirima igapäevaelu, siis tuleks pöörduda [[perearst]]i, [[Ortopeedia|ortopeed]]i või [[füsioterapeut|füsioterapeudi]] poole. Arst kuulab teie sümptomid, uurib teie haiguslugu ja teeb ülevaatuse, vajadusel suunab teid lisauuringutele. == Ravi == Külmunud õlg võib terveneda ravita, kuigi paranemise protsess kestab vahel väga pikka aega. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-03 |pealkiri=Ortopeediaarstid {{!}} Confido |url=https://ortopeediaarstid.ee/ |vaadatud=2024-07-31 |väljaanne=Ortopeediaarstid {{!}} Pakume kaasaegset ortopeedilist ravi |keel=et-EE}}</ref> Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja vältida õla kangeks muutumist. Mittekirurgiline ravi ([[füsioteraapia]]) sobib enamikule külmunud õla sündroomiga patsientidele. Kirurgiline ravi on teine võimalus, mis sobib rasketel juhtudel. Füsioteraapilisel ravil on külmunud õla sündroomi korral eriline tähtsus, sest külmunud õla sündroom on patsiendile piinav seisund, mistõttu tuleks ravi kombineerida manuaalteraapia ja harjutustega. Raviks võidakse haiguse esimeses faasis kasutada ka [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid]] ja kortikosteroidsüste liigesesse. Operatiivse ravi võimaluste hulka kuuluvad näiteks manipulatsioonid üldnarkoosi all, mille käigus sunnitakse õlg liikuma ning venitatakse või rebestatakse liigesekapslit ja armkude. Mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest kasutatakse tavaliselt kas [[ibuprofeen]]i, diklofenakki, [[paratsetamool]]i vms. Kui need ei leevenda valu piisavalt, tuleb pöörduda perearsti poole tugevama toimega retseptiravimite määramiseks ([[tramadool]], [[kodeiin]] + [[paratsetamool]], jm). Ravina kasutatakse ka liigesesisesed hormoonsüste, aga ka suukaudne lühiajaline hormoonravi omavad tugevat põletikuvastast toimet, mille tulemusena väheneb ka valu, kuid neil puudub enamasti pikaajaline mõju. Ravim süstitakse õlaliigesesse, mis on tehniliselt keeruline protseduur, kuna liigeseõõs võib olla haiguse tõttu kitsenenud. Süstid annavad enamasti positiivse tulemuse haiguse esimeses staadiumis, kui on tekkinud valu ja liikuvuse teatav piiratus. === Spetsialiseerunud kliinikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=füsioteraapia kliinikud - Google otsing |url=https://www.google.com/search?q=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&oq=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQIRigATIHCAIQIRigATIHCAMQIRiPAjIHCAQQIRiPAjIHCAUQIRiPAtIBCTU5MjNqMGoxNagCCLACAQ&sourceid=chrome&ie=UTF-8 |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=www.google.com}}</ref> === Eestis on külmunud õla sündroomile spetsialiseerunud näiteks Confido Meditsiinikeskus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=monika.lell |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Õlavalu ja õlaliigese probleemid - Confido |url=https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=Confido Meditsiinikeskus |keel=et}}</ref>, Reakt Füsioteraapia, Ortopeediaarstid, Ravida Kliinik ja Sportomedica. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.health.harvard.edu/shoulder-pain/frozen-shoulder Health Harvard "Frozen shoulder"] * [https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/frozen-shoulder Hopkins Medicine "What is frozen shoulder"] * [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|Wikipedia "Adhesive_capsulitis"]] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Füsioterapeut Mikk Tali "Külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Dr Meelis Sula "Õlaliigese probleemil võib olla mitmeid põhjuseid"] * [https://medicalxpress.com/news/2023-01-diabetes-higher-frozen-shoulder.html Medicalxpress "Diabetes tied to higher risk for frozen shoulder"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Confido Meditsiinikeskus] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Reakt Füsioteraapia] * [https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/K%C3%9CLMUNUD_%C3%95LG_A65_EST_PRINT.pdf Ortopeediaarstid] * [https://www.ravida.ee/kulmunud-olg/ Ravida Kliinik] * [https://sportomedica.ee/hinnakiri/fusioteraapia/ Sportomedica] [[Kategooria:Haigused]] kpt0kdgfho5zbn1jh7kzcwsqc54ylid 7234849 7234573 2026-09-16T05:38:04Z Sillerkiil 58396 viide 7234849 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{viita}} [[Fail:Gray327.png|pisi|Õlaliiges]] [[Fail:Phs-calc.jpg|pisi|Röntgenpilt põletikulise [[Limapaun|limapaunaga]] õlast (põletikuline osa punaseks värvitud)]] '''Külmunud õla sündroom''' ehk '''adhesiivne kapsuliit'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Adhesiivse kapsuliidi diagnoosiga patsiendi füsioteraapia |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f9676c3a-c3f0-47f9-a809-c546cd4fa61b/content}}</ref> on seisund, kus õla liikuvus on oluliselt piiratud ning kus õlaliigest ümbritsev kapsel ja kude on põletikulised, tekitades valu ning seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigeseliikuvuse kadumist õlaliigeses. Õlaliigeses on pehme kude, mis moodustab õlaliigese ümber kaitsva kapsli; see paisub, pakseneb ja tõmbub kokku. Moodustub armkude, piirates õla liikuvust ja tekitades suurt valu. Külmunud õla sündroom on üks levinumaid õlahaigusi, mis võib esineda elu jooksul kuni kümnendikul inimestest. == Põhjused == Külmunud õla sündroom on põletikuline protsess, mis tabab ootamatult ja vahel teadmata põhjustel. Siiski on teatud tegureid, mis seavad mõnele inimesele suurema riski külmunud õla sündroomi tekkeks. On leitud tõendeid, et mis viitavad, et mõnel inimesel on sellele haigusele geneetiline eelsoodumus. Levinud põhjustena on välja toodud * õlapiirkonna trauma; * õlavarre põrutuse või trauma tõttu õla pikaks ajaks ühte asendisse fikseerimine; * diabeet (külmunud õla sündroomi esineb 10–20 protsendil diabeetikutest); * kilpnäärme üle- või alatalitlus; * insult; * Dupuytreni kontraktuur; * infarkt; * õlapiirkonna trauma; * Parkinsoni tõbi; * täielik või osaline rinna või rindade eemaldamine ehk mastektoomia. == Sümptomid == Varajased sümptomid on ootamatu õlavalu, raskused käe liigutamisel peast ülespoole ja valu raskuste tõstmistel. Tavaliselt on kahjustunud ainult üks õlg, kuid keskmiselt kolmandikul patsientidel ilmneb sündroom mõlemas õlas. Sümptomite korral tuleb pöörduda ortopeedi poole. Kuna õlaliigese piiratud liikuvust kompenseerib [[abaluu]] hea liikuvus, võib tekkinud haigusseisundit olla esmapilgul keeruline tuvastada. Kõige sagedamini pannakse tähele * ägedat valu, eriti ootamatut valu ühes või mõlemas õlas; * õla külmumise tunnet; * raskusi käe tõstmisel pea kohale, selja taha ja küljele; * valu käe ja õla liigutamisel ning raskuste tõstmisel, võimetust kätt selja taha panna. == Sündroomist tingitud probleeme igapäevaelus == Külmunud õla sündroomi korral võib olla raskendatud ja/või valulik * juuksepesu ja juuste patsisidumine; * püksirihma pealepanek; * rinnahoidja kinnise avamine ja sulgemine; * haigel õlal magamine (muutub järjest valusamaks ja ebamugavamaks); * valu tekitab käe tõstmine või selja taha painutamine (nt tagataskust telefoni võtmine); * riiete üle pea tõmbamine; * jope või pintsaku selgapanek. == Sündroomi etapid == Külmunud õla sündroomi etapid on valu, külmumine, paranemine. # '''Valu''' – esimene etapp võib kesta kuni üheksa kuud. See on tugevate valude etapp, eriti on külmunud õla sündroomile iseloomulik öine valu. Toimub liikuvuse vähenemine, jäikuse ja sündroomi tekke aeg. Tekib liikuvuse piiratus. # '''Külmumine''' – teises etapis jäikus püsib, tekib nii-öelda külmumisfaas, kuid valu võib veidi väheneda. See etapp võib kesta pool aastat kuni üheksa kuud. Sel ajal on vähenenud võime õlga liigutada ja igapäevatoimetuses kasutada. Sellele etapile on omane jäikuse samaks jäämine või süvenemine. Õlaliigese liikumisraadius on oluliselt piiratud. # '''Paranemine''' – kolmas etapp on nii-öelda sulamisfaas, mis võib kesta paar aastat. Õlaliigese liikuvus paraneb, aga alati ei saa patsient täielikult valuvabaks. Võime õlga liigutada paraneb järk-järgult. == Diagnoosimine == Enamasti saab „külmunud õlga“ diagnoosida arstliku läbivaatuse käigus. Eelnevalt abaluud käega fikseerides kontrollib arst käe liikuvust eri suundades, et teha kindlaks, kas esineb valu või liigese jäikust. Kui õla seisund ja valud hakkavad häirima igapäevaelu, siis tuleks pöörduda [[perearst]]i, [[Ortopeedia|ortopeed]]i või [[füsioterapeut|füsioterapeudi]] poole. Arst kuulab teie sümptomid, uurib teie haiguslugu ja teeb ülevaatuse, vajadusel suunab teid lisauuringutele. == Ravi == Külmunud õlg võib terveneda ravita, kuigi paranemise protsess kestab vahel väga pikka aega. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-03 |pealkiri=Ortopeediaarstid {{!}} Confido |url=https://ortopeediaarstid.ee/ |vaadatud=2024-07-31 |väljaanne=Ortopeediaarstid {{!}} Pakume kaasaegset ortopeedilist ravi |keel=et-EE}}</ref> Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja vältida õla kangeks muutumist. Mittekirurgiline ravi ([[füsioteraapia]]) sobib enamikule külmunud õla sündroomiga patsientidele. Kirurgiline ravi on teine võimalus, mis sobib rasketel juhtudel. Füsioteraapilisel ravil on külmunud õla sündroomi korral eriline tähtsus, sest külmunud õla sündroom on patsiendile piinav seisund, mistõttu tuleks ravi kombineerida manuaalteraapia ja harjutustega. Raviks võidakse haiguse esimeses faasis kasutada ka [[Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid|mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid]] ja kortikosteroidsüste liigesesse. Operatiivse ravi võimaluste hulka kuuluvad näiteks manipulatsioonid üldnarkoosi all, mille käigus sunnitakse õlg liikuma ning venitatakse või rebestatakse liigesekapslit ja armkude. Mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest kasutatakse tavaliselt kas [[ibuprofeen]]i, diklofenakki, [[paratsetamool]]i vms. Kui need ei leevenda valu piisavalt, tuleb pöörduda perearsti poole tugevama toimega retseptiravimite määramiseks ([[tramadool]], [[kodeiin]] + [[paratsetamool]], jm). Ravina kasutatakse ka liigesesisesed hormoonsüste, aga ka suukaudne lühiajaline hormoonravi omavad tugevat põletikuvastast toimet, mille tulemusena väheneb ka valu, kuid neil puudub enamasti pikaajaline mõju. Ravim süstitakse õlaliigesesse, mis on tehniliselt keeruline protseduur, kuna liigeseõõs võib olla haiguse tõttu kitsenenud. Süstid annavad enamasti positiivse tulemuse haiguse esimeses staadiumis, kui on tekkinud valu ja liikuvuse teatav piiratus. === Spetsialiseerunud kliinikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=füsioteraapia kliinikud - Google otsing |url=https://www.google.com/search?q=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&oq=f%C3%BCsioteraapia+kliinikud&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQIRigATIHCAIQIRigATIHCAMQIRiPAjIHCAQQIRiPAjIHCAUQIRiPAtIBCTU5MjNqMGoxNagCCLACAQ&sourceid=chrome&ie=UTF-8 |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=www.google.com}}</ref> === Eestis on külmunud õla sündroomile spetsialiseerunud näiteks Confido Meditsiinikeskus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=monika.lell |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Õlavalu ja õlaliigese probleemid - Confido |url=https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ |vaadatud=2024-10-16 |väljaanne=Confido Meditsiinikeskus |keel=et}}</ref>, Reakt Füsioteraapia, Ortopeediaarstid, Ravida Kliinik ja Sportomedica. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.health.harvard.edu/shoulder-pain/frozen-shoulder Health Harvard "Frozen shoulder"] * [https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/frozen-shoulder Hopkins Medicine "What is frozen shoulder"] * [[:en:Adhesive_capsulitis_of_the_shoulder|Wikipedia "Adhesive_capsulitis"]] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Füsioterapeut Mikk Tali "Külmunud õlg ehk adhesiivne kapsuliit"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Dr Meelis Sula "Õlaliigese probleemil võib olla mitmeid põhjuseid"] * [https://medicalxpress.com/news/2023-01-diabetes-higher-frozen-shoulder.html Medicalxpress "Diabetes tied to higher risk for frozen shoulder"] * [https://www.confido.ee/olaliigese-probleemil-voib-olla-mitmeid-pohjuseid/ Confido Meditsiinikeskus] * [https://reakt.ee/nouanded/kulmunud-olg-ehk-adhesiivne-kapsuliit/ Reakt Füsioteraapia] * [https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/K%C3%9CLMUNUD_%C3%95LG_A65_EST_PRINT.pdf Ortopeediaarstid] * [https://www.ravida.ee/kulmunud-olg/ Ravida Kliinik] * [https://sportomedica.ee/hinnakiri/fusioteraapia/ Sportomedica] [[Kategooria:Haigused]] fvucau28foum4zdmzh8jqhzrw7jj9s6 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 672945 7234501 7234352 2026-09-15T12:46:11Z Kalle 51 7234501 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 15.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3''' |0 |'''9''' |9 |1 |9,00 |250 |195 |1,282 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |'''8''' |9 |3 |3,00 |278 |249 |1,117 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |6 |7 |3 |2,33 |242 |205 |1,181 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | | | |'''1''' |2 |3 |4 |7 |0,57 |242 |259 |0,934 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |2:3 |0:3 | | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |3 |'''1''' |2 |9 |0,22 |217 |255 |0,851 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |1 |9 |0,11 |190 |256 |0,742 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25-21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |12 |12 |2 |6,00 |343 |285 |1,204 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |'''9''' |9 |0 |'''MAX''' |225 |149 |1,510 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |'''9''' |10 |4 |'''2,50''' |339 |288 |1,177 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |1:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' | |'''1''' |3 |2 |5 |11 |0,45 |322 |369 |0,873 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''1''' |2 |12 |0,17 |260 |329 |0,790 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |0 |9 |0,00 |156 |225 |0,693 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="200" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:0''' | | |'''3''' |0 |8 |9 |2 |4,50 |261 |221 |1,181 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | | | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''7''' |8 |5 |1,60 |285 |258 |1,105 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |0:3 | | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |'''6''' |6 |3 |2,00 |212 |196 |1,082 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''5''' |6 |6 |1,00 |280 |280 |1,000 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] | |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |3 |'''1''' |3 |9 |0,33 |235 |283 |0,830 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |2 |9 |0,22 |238 |273 |0,872 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] | bgcolor="Silver" | | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |0 |11 |12 |4 |3,00 |372 |333 |1,117 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |9 |9 |1 |9,00 |253 |197 |1,284 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |2:3 | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''2''' |2 |7 |9 |7 |1,13 |385 |369 |1,043 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | | | |'''1''' |2 |'''3''' |4 |7 |'''0,57''' |217 |266 |0,816 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |3 |'''3''' |5 |9 |'''0,56''' |303 |329 |'''0,921''' |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |1:3 |0:3 |1:3 | |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |4 |0 |2 |12 |0,17 |305 |341 |0,894 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |[[Torino]]|A1||C4| |[[Torino]]|C2||A3| |[[Sofia]]|D1||B4| |[[Sofia]]|B2||D3| |[[Torino]]|C1||A4| |[[Torino]]|A2||C3| |[[Sofia]]|B1||D4| |[[Sofia]]|D2||B3| <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|||| |25. september – [[Milano]]|||| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = D1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =B4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =D3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = D4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = D2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = B3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] 01qppu68rqny8aordfyji1hon8kb3jv 7234569 7234501 2026-09-15T17:07:57Z Kalle 51 7234569 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 15.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3''' |0 |'''9''' |9 |1 |9,00 |250 |195 |1,282 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |'''8''' |9 |3 |3,00 |278 |249 |1,117 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |6 |7 |3 |2,33 |242 |205 |1,181 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | | | |'''1''' |2 |3 |4 |7 |0,57 |242 |259 |0,934 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |2:3 |0:3 | | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |3 |'''1''' |2 |9 |0,22 |217 |255 |0,851 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |1 |9 |0,11 |190 |256 |0,742 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25-21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:23''', '''25:21''', 17:25, '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |12 |12 |2 |6,00 |343 |285 |1,204 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |'''9''' |9 |0 |'''MAX''' |225 |149 |1,510 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |'''9''' |10 |4 |'''2,50''' |339 |288 |1,177 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |1:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' | |'''1''' |3 |2 |5 |11 |0,45 |322 |369 |0,873 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''1''' |2 |12 |0,17 |260 |329 |0,790 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |0 |9 |0,00 |156 |225 |0,693 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="200" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]''' || align=center| ('''13:25''', '''20:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:0''' | | |'''3''' |0 |8 |9 |2 |4,50 |261 |221 |1,181 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | | | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''7''' |8 |5 |1,60 |285 |258 |1,105 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |0:3 | | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |'''6''' |6 |3 |2,00 |212 |196 |1,082 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''5''' |6 |6 |1,00 |280 |280 |1,000 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] | |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |3 |'''1''' |3 |9 |0,33 |235 |283 |0,830 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |2 |9 |0,22 |238 |273 |0,872 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| (19:25, '''25:20,''' '''25:19''','''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] | bgcolor="Silver" | | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |0 |11 |12 |4 |3,00 |372 |333 |1,117 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |0 |9 |9 |1 |9,00 |253 |197 |1,284 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |2:3 | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''2''' |2 |7 |9 |7 |1,13 |385 |369 |1,043 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | | | |'''1''' |2 |'''3''' |4 |7 |'''0,57''' |217 |266 |0,816 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |3 |'''3''' |5 |9 |'''0,56''' |303 |329 |'''0,921''' |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |1:3 |0:3 |1:3 | |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |4 |0 |2 |12 |0,17 |305 |341 |0,894 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} '''[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]]''' || align=center| ('''22:25''', '''19:25''', 25:16, '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |[[Torino]]|A1||C4| |[[Torino]]|C2||A3| |[[Sofia]]|D1||B4| |[[Sofia]]|B2||D3| |[[Torino]]|C1||A4| |[[Torino]]|A2||C3| |[[Sofia]]|B1||D4| |[[Sofia]]|D2||B3| <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|||| |25. september – [[Milano]]|||| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = D1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =B4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =D3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = D4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = D2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = B3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] f2v672x1vhjaxkxtacsuhs3maz4yyid 7234995 7234569 2026-09-16T10:59:36Z Angmar Brekker 94578 7234995 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 16.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |0 |12 |12 |2 |6,00 |348 |276 |1,261 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |8 |10 |6 |1,67 |359 |347 |1,035 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |'''6''' |7 |3 |'''2,33''' |242 |205 |1,181 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''2''' |2 |'''6''' |7 |8 |'''0,88''' |334 |348 |0,960 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |2:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''1''' |3 |12 |0,25 |306 |347 |0,882 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |1 |9 |0,11 |190 |256 |0,742 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25:21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:23''', '''25:21''', 17:25, '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | (25:23; '''16:25'''; '''20:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |'''12''' |12 |0 |'''MAX''' |300 |204 |1,471 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''12''' |12 |5 |'''2,40''' |398 |360 |1,106 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |9 |10 |4 |2,50 |339 |288 |1,177 |- align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |2:3 |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''4''' |5 |12 |0,42 |335 |382 |0,877 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:2''' | bgcolor="Silver" | | |'''1''' |3 |'''2''' |5 |11 |0,45 |322 |369 |0,873 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 |0:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |4 |0 |0 |12 |0,00 |209 |300 |0,697 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="200" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]''' || align=center| ('''13:25''', '''20:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ('''25:20'''; '''25:13'''; '''25:22''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:2''' | |'''4''' |0 |10 |12 |4 |3,00 |368 |324 |1,136 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |1 |'''10''' |11 |6 |1,83 |379 |345 |1,099 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |2 |'''6''' |7 |6 |1,17 |299 |290 |1,031 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''5''' |6 |6 |1,00 |280 |280 |1,000 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |2:3 |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''2''' |5 |12 |0,42 |338 |390 |0,867 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |2 |9 |0,22 |238 |273 |0,872 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| (19:25, '''25:20,''' '''25:19''','''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|| align="center" | (25:18; '''21:25'''; 26:24; '''20:25'''; '''11:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' | |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |'''12''' |12 |1 |12,0 |328 |254 |1,291 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |12 |7 |1,71 |429 |408 |1,052 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] | |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |1:3 |'''3:1''' |'''2''' |2 |7 |9 |7 |1,13 |385 |369 |1,043 |- align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |0:3 |1:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''1''' |3 |'''3''' |5 |9 |'''0,56''' |303 |329 |0,921 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |1:3 |0:3 |'''3:1''' | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''1''' |3 |'''3''' |5 |10 |'''0,50''' |305 |357 |0,854 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |0:3 |1:3 |1:3 |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''3''' |5 |13 |'''0,38''' |396 |429 |0,923 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} '''[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]]''' || align=center| ('''22:25''', '''19:25''', 25:16, '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ('''25:21'''; '''25:17'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |[[Torino]]|A1||C4| |[[Torino]]|C2||A3| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]||B4| |[[Sofia]]|B2||{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]| |[[Torino]]|C1||A4| |[[Torino]]|A2||C3| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]||D4| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]||B3| <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|||| |25. september – [[Milano]]|||| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =B4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = D4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] {{riigi ikoon|Saksamaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = B3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] tqq8hlc88uq699r8gdudxhwf64io3y5 Muruõhutaja 0 673651 7234902 7181171 2026-09-16T08:42:18Z Vaatepunkt 237672 Täiendasin aeraatorite kasutamise osa süvaõhutamise eesmärgi selgitusega ja lisasin allika. 7234902 wikitext text/x-wiki {{liita|Aeraator}} Muruõhutaja (muru-aeraator) on [[seade]], mis lõikab või augustab [[muru]]pinda, et [[õhk]], [[vesi]] ja [[väetis]] pääseks [[pinnas]]esse, aidates kaasa muru kasvamisele.<ref>Saemeister. „[https://saemeister.ee/muruohutamise-abc/ Muruõhutamise ABC]“</ref> == Aeraatorite tüübid == Aeraatoritel on kolm peamist tüüpi<ref name="why-when-a">Pennington Seed, Inc. „[https://www.pennington.com/all-products/grass-seed/resources/why-aerate-your-lawn Why, when and how to aerate your lawn]“</ref>: *[[Pii (detail)|Piidega]] aeraator, mis teeb pinnasesse [[auk|augud]]. Sobib paremini [[Liivmullad|liiv-]] ja [[Savimullad|savimuldadele]]. *Lõiketeradega aeraator ehk vertikaallõikur, mille terad lõikavad pinnasesse õhutusavad. *[[toru|Metalltorudega]] aeraator, mis võtab pinnasest välja väikeseid [[silinder|silindrikujulisi]] mullatükke. Sobib eriti hästi rasketele savimuldadele ja kinni tambitud pindadele.<ref>CA The Spruce. „[https://www.thespruce.com/how-to-use-core-aeration-2131031 Core Aeration: what Is It and Why Do It]“</ref> Aeraatoril võivad olla kombineeritud [[tööriist|tööriistad]], mis maapinda sisselõikeid ei tee, vaid tõmbavad muru seest [[Sammaltaimed|sammalt]] välja. Osadele masinatele saab külge panna spetsiaalse koti kuivanud muru ja sambla kokku kogumiseks. On manuaalsed, [[Bensiinimootor|bensiinimootoriga]] ning [[elektriline|elektritoitel]] [[juhe|juhtmega]] või [[aku|akutoitel]] mudelid.<ref>Saemeister „[https://saemeister.ee/muruohutamise-abc/ Muruõhutamise ABC]“</ref><ref>Gardener´s World. (2021) „[https://www.gardenersworld.com/reviews/lawn-care/best-lawn-aerators/#WHAT Seven of the best lawn aerators, from manual to combination machines]“</ref><ref name="why-when-a" /> == Aeraatorite kasutamine == Muru on soovitatav aeraatoriga õhutada kaks korda [[aasta|aastas]] ‒ [[kevad|hiliskevadel]], kui [[õu|õues]] on vähemalt 10 kraadi sooja, ja [[sügis|sügise]] alguses. Eelnevalt tuleb [[niitmine|niita]] muru umbes 3-4 cm kõrguseks. Maapind peab olema kergelt [[niiskus|niiske]]. Süvaõhutamise eesmärk on vähendada pinnase tihenemist ning parandada õhu, vee ja toitainete jõudmist muru juurestikuni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=Muru õhutamine Tallinnas ja Harjumaal {{!}} Turf |url=https://turf.ee/muru-ohutamine/ |vaadatud=2026-09-16 |keel=et}}</ref> Kindlasti tuleb vältida õhutamist [[põud|põua]] ajal. Teradega ei tohi liiga sügavale lõigata. Üleskistud materjal tuleb murupinnalt eemaldada. Peale õhutamist on soovitatav pinnale [[liiv|liiva]] puistata ja muru [[väetamine|väetada]]. Õhutamise järgselt ei tohi muru kümne päeva jooksul niita.<ref>Fantastic Gardeners. „[https://www.fantasticgardeners.co.uk/lawn-care/what-is-lawn-aeration-why-when-and-how-to-do-it/ What is Lawn Aeration? Why, When, and How to Do It?]“</ref><ref>Better Homes&Gardens. „[https://web.archive.org/web/20240409081842/https://www.bhg.com/gardening/yard/lawn-care/how-to-aerate-your-lawn/ How to Aerate Your Lawn for Healthy Grass]“</ref><ref>PuhastusImport. „[https://www.puhastusimport.ee/et/blog/muru-ohutamine-mida-teha-enne-ja-parast.html Mida teha enne ja pärast muru õhutamist?]“</ref><ref>Murumehed. „[https://murumehed.ee/muru-ohutamine/ Muru õhutamine]“</ref><ref>Prints, U. 2012 „[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/43132043/esmalt-tuleb-kevadel-muru-ohutada Esmalt tuleb kevadel muru õhutada]“ Maakodu, 06.05.2012.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Aiandus]] tmtotojaisggn6ddi38032eoobiz9cy Ukraina sõjaväeluure päev 0 680625 7234932 6726957 2026-09-16T09:16:00Z Kuriuss 38125 7234932 wikitext text/x-wiki {{infokast tähtpäev | nimetus = Ukraina sõjaväeluure päev | pilt = GUR MOU 25 anniversary 01.jpg | pildiallkiri = [[HUR MO]] 25. aastapäeva tähistamine 7. septembril 2017 | teised_nimetused = | koht = {{Pisilipp|Ukraina}} | tähistavad = | liturgiline_värv = | tüüp = | olulisus = | tähistamisviisid = | tavad = | algus = 7. september 2022<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №629/2022. Про День воєнної розвідки України, 07.09.2022</ref> | lõpp = | kuupäev = 7. september | kestus = | sagedus = | esimene = | viimane = | seotud = }} '''Ukraina sõjaväeluure päev''' (''День воєнної розвідки України'') on 7. septembril 2022. aastal kehtestatud tähtpäev Ukrainas, mille eesmärk on oma riigi [[sõjaväeluure]] austamine. == Vaata ka == * [[Ukraina iseseisvuspäev]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] p34ioyeimmlpzony8tkh3bpy4dv67oo Laitse alaealiste parandusasutus 0 686221 7234690 7052575 2026-09-15T19:55:45Z NOSSER 8097 7234690 wikitext text/x-wiki [[File:Laitse manor - panoramio (1).jpg|pisi|[[Laitse mõis]]]] '''Laitse alaealiste parandusasutus''' oli aastatel 1938–1945 [[Laitse mõis]]a maa-alal asunud alaealiste kurjategijate parandusasutus. 1938. aastatel viidi [[Harku alaealiste parandusasutus]] üle Laitse mõisa rajatud parandusasutusse.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19400616.2.27 "Õpetus, töö ja vitsahirm"]. Päewaleht nr 159, 16. juuni 1940. Lk 7</ref> Asustuse direktor oli J. Koni. Asutus viidi Laitsest 1945. aastal üle [[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluverre]] ning sisuliselt ühendati sealse [[Koluvere Lastekasvatuse Koloonia]]ga (1946–1965). ==Viited== {{viited}} {{Coordinate|NS=59.196501|EW=24.387707|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harju maakonna vanglad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Eesti noored]] sgwvy5a7w6d9zs45tchl5zeq1rag74z Mart-Matteus Kampus 0 688440 7234537 7199338 2026-09-15T15:09:50Z ~2026-49850-94 237622 /* Teatritöö */ 7234537 wikitext text/x-wiki '''Mart-Matteus Kampus''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1991]]) on eesti dramaturg ja stsenarist.<ref>[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/mart-matteus-kampus Mart-Matteus Kampus Eesti lavastajate ja dramaturgide liidu andmebaasis] Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref><ref name="paide-teat">[https://kultuur.err.ee/1608930659/paide-teater-avalikustas-uue-meeskonna Paide teater avalikustas uue meeskonna] Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref> Mart-Matteus Kampus lõpetas [[Aberystwythi Ülikool]]is loovkirjutamise ja teatriteaduse eriala. Hiljem omandas ta magistrikraadi koolis [[Royal Central School of Speech and Drama|Royal Central School of Speech and Drama]] loovkirjutamises lavale ja ringhäälingule.<ref name="paide-teat" /> [[2023]]. aastal liitus Kampus [[Paide teater|Paide teatriga]], kus ta töötab dramaturgina.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/7744292/paide-teatri-uus-trupp-alustas-tood Paide teatri uus trupp alustas tööd] Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref> == Telesarjad == * '''"Viimasel piiril"''', stsenarist.<ref>[https://assets.poff.ee/docs/Industry_baltic_event_2025_web.pdf ''Industry@Tallinn & Baltic Event 2025'' kataloog, lk 47] Vaadatud 3. aprillil 2026.</ref> == Teatritöö == * '''"Timm Thaler ehk Müüdud naer"''', dramatiseerija. Lavastaja [[Taago Tubin]], [[Vanemuine|Rahvusteater Vanemuine]] (kavandatud esietendus 20. märtsil 2027).<ref>[https://vanemuine.ee/repertuaar/timm-thaler-ehk-muudud-naer/ Timm Thaler ehk Müüdud naer]. Rahvusteater Vanemuine. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref><ref>[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/ Lavastuste andmebaas]. Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * '''"Elajas"''', tõlkija. Autor [[Duncan Macmillan]], lavastaja [[Taago Tubin]], [[Eesti Noorsooteater]] (esietendus 13. septembril 2026).<ref>[https://kultuur.err.ee/1610132026/taago-tubin-toob-noorsooteatris-lavale-opetaja-ja-vagivaldse-noore-vastasseisu Taago Tubin toob noorsooteatris lavale õpetaja ja vägivaldse noore vastasseisu]. ERR. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref><ref>[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/elajas-eesti-noorsooteater/ Elajas]. Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * '''"Kadunud Paide"''', kuraator. Valdkondadevaheline kunstifestival, Paide Teater ja [[Arvamusfestival]], Paide (9.–10. august 2024).<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8077705/kadunud-paide-pusis-koos-ainult-inimlikkuse-najal „Kadunud Paide“ püsis koos ainult inimlikkuse najal]. ''Järva Teataja'', 15. august 2024. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref><ref>[https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/39440358/PL%2Bjuuli_trykk.pdf/c01f69dd-7be1-4e09-998b-c00cd4a59e59 Arvamusfestivali kultuuriprogramm mõtestab väikelinna identiteeti]. ''Paide Linnaleht'', juuli 2024. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * '''"Konsiilium"''', dramaturg. Lavastaja [[Helen Rekkor]], Paide Teater (esietendus 25. oktoobril 2023).<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatrifunktsioon-sisse/ Teatrifunktsioon sisse!]. ''Sirp'', 19. aprill 2024. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref> * '''"Väljak"''', dramaturg ja autor. Lavastaja Mariliis Peterson, Paide Teater (esietendus 2. juunil 2023).<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7791277/arvustus-rannak-universumi-sudamesse-algab-paides Arvustus: Rännak universumi südamesse algab Paides]. ''Postimees''. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref><ref>[https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/4430/80 Väljak]. Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == * {{imdb nimi|id=7077043}} {{JÄRJESTA:Kampus, Mart-Matteus}} [[Kategooria:Eesti dramaturgid]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Royal Central School of Speech and Drama vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] izvurn4ooczv8olcnus45kwtd7zjred 7234545 7234537 2026-09-15T15:52:12Z ~2026-50082-33 237626 7234545 wikitext text/x-wiki '''Mart-Matteus Kampus''' on eesti dramaturg ja stsenarist.<ref name="eldliit">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/mart-matteus-kampus/ Mart-Matteus Kampus]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref><ref name="paide-teat">[https://kultuur.err.ee/1608930659/paide-teater-avalikustas-uue-meeskonna Paide Teater avalikustas uue meeskonna]. ERR, 29. märts 2023. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> 2018. aastal lõpetas Kampus [[Aberystwythi Ülikool]]i bakalaureuseõppe loomingulise kirjutamise ja draamaõpingute erialal.<ref name="eldliit" /> 2020. aastal lõpetas ta [[Royal Central School of Speech and Drama]] magistriõppe näitekirjanduse ja stsenaristika erialal.<ref name="eldliit" /><ref name="paide-teat" /> 2023. aastal liitus Kampus dramaturgina [[Paide teater|Paide Teatriga]].<ref name="paide-teat" /> == Film ja televisioon == * „[[Viimasel piiril]]“ (2026), stsenarist.<ref>[https://assets.poff.ee/docs/Industry_baltic_event_2025_web.pdf ''Industry@Tallinn & Baltic Event 2025'' kataloog, lk 47]. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref><ref>[https://uudised.go3.ee/series/eesti-esimene-politseidraama-toimus-uue-kodumaise-sarja-viimasel-piiril-esitlus/ Eesti esimene politseidraama! Toimus uue kodumaise sarja „Viimasel piiril“ esitlus]. Go3, 17. märts 2026. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * „Bassein“ (2023), stsenarist ja režissöör.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609018946/uhe-minuti-film-mart-matteus-kampus-bassein Ühe minuti film | Mart-Matteus Kampus „Bassein“]. ERR, 27. juuni 2023. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> == Teatritööd == * „Timm Thaler ehk Müüdud naer“, dramatiseerija. Lavastaja [[Taago Tubin]], [[Vanemuine|Rahvusteater Vanemuine]] (esietendub 20. märts 2027).<ref>[https://vanemuine.ee/repertuaar/timm-thaler-ehk-muudud-naer/ Timm Thaler ehk Müüdud naer]. Rahvusteater Vanemuine. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * „Elajas“, tõlkija. Autor [[Duncan Macmillan]], lavastaja [[Taago Tubin]], [[Eesti Noorsooteater]] (esietendus 13. septembril 2026).<ref>[https://kultuur.err.ee/1610132026/taago-tubin-toob-noorsooteatris-lavale-opetaja-ja-vagivaldse-noore-vastasseisu Taago Tubin toob noorsooteatris lavale õpetaja ja vägivaldse noore vastasseisu]. ERR. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref><ref>[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/elajas-eesti-noorsooteater/ Elajas]. Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * „Kadunud Paide“, kuraator. Paide Teatri ja [[Arvamusfestival]]i valdkondadevaheline kunstifestival Paides (9.–10. augustil 2024).<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8077705/kadunud-paide-pusis-koos-ainult-inimlikkuse-najal „Kadunud Paide“ püsis koos ainult inimlikkuse najal]. ''Järva Teataja'', 15. august 2024. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref><ref>[https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/39440358/PL%2Bjuuli_trykk.pdf/c01f69dd-7be1-4e09-998b-c00cd4a59e59 Arvamusfestivali kultuuriprogramm mõtestab väikelinna identiteeti]. ''Paide Linnaleht'', juuli 2024. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> * „Konsiilium“, dramaturg. Lavastaja [[Helen Rekkor]], Paide Teater (esietendus 25. oktoobril 2023).<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatrifunktsioon-sisse/ Teatrifunktsioon sisse!]. ''Sirp'', 19. aprill 2024. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref> * „Väljak“, dramaturg ja autor. Lavastaja Mariliis Peterson, Paide Teater (esietendus 2. juunil 2023).<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7791277/arvustus-rannak-universumi-sudamesse-algab-paides Arvustus: Rännak universumi südamesse algab Paides]. ''Postimees''. Vaadatud 1. veebruaril 2025.</ref><ref>[https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/4430/80 Väljak]. Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 15. septembril 2026.</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == * [https://www.mmkampus.ee/ Mart-Matteus Kampuse koduleht] * {{imdb nimi|id=7077043}} {{JÄRJESTA:Kampus, Mart-Matteus}} [[Kategooria:Eesti dramaturgid]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Royal Central School of Speech and Drama vilistlased]] 72wlr2z5u4stru3vgiotpmfst9t3fod Alice Weidel 0 689180 7234845 7233885 2026-09-16T03:50:50Z Sendrasendra 225202 /* Isiklikku */ 7234845 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2019-09-01_Wahlabend_Sachsen_by_Sandro_Halank–039.jpg|pisi|Alice Weidel (2019)]] '''Alice Elisabeth Weidel''' [al'iis el'iizabet v'aidl] (sündinud [[6. veebruar]]il [[1979]] [[Gütersloh]]'s) on [[Saksamaa]] poliitik, erakonna [[Alternatiiv Saksamaale]] kaasesimees ja alates 2017. aastast Saksamaa [[Liidupäev]]a liige Baden-Württembergi liidumaalt. 2021. aastast on ta koos [[Tino Chrupalla]]ga Alternatiiv Saksamaale Liidupäeva fraktsiooni kaaseesistuja. == Elulugu == Weideli isapoolne vanaisa [[Hans Weidel]] (1903–1985) oli [[NSDAP]] ja [[SS|SSi]] liige ning 1941–1945 [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] sõjaväekohtunik, pärit Neustadtist [[Ülem-Sileesia|Ülem-Sileesias]] (täna [[Prudnik]] [[Poola|Poolas]]), kes mais 1945 põgenes koos perega [[Punaarmee]] eest Güterslohsse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=The hidden Nazi heritage of Germany’s far-right leader |url=https://www.politico.eu/article/hidden-nazi-heritage-germany-far-right-leader-afd-alice-weidel-hans-weidel-warsaw/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-03 |pealkiri=NSDAP-Karriere und SS-Vergangenheit von Alice Weidels Grossvater enthüllt |url=https://www.20min.ch/story/ss-vergangenheit-alice-weidels-grossvater-machte-grosse-ns-karriere-103213668 |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=20 Minuten |keel=de}}</ref> Isa Gerhard Weidel oli tööstusinsener, hiljem kontorimööbli müüja. 2004. aastal lõpetas Alice Weidel [[Bayreuthi Ülikool]]i majandusteaduse ja ärijuhtimise erialal oma kursuse priimusena.<ref>Martin Lutz, Uwe Müller, Martin Lutz, Uwe Müller "Alice Weidel und viele Fragen zu ihrem Lebenslauf" ''Welt,'' 21.05.2017</ref> Juulist 2005 kuni juunini 2006 töötas ta varahalduse analüütikuna Goldman Sachsi pangas Maini-äärses Frankfurdis. Seejärel kirjutas Weidel oma doktoritöö terviseökonomist [[Peter Oberender]]i (kes oli 2013. aasta Saksamaa Alternatiiv ehk AfD peamine allkirjastaja) juhendamisel Bayreuthi Ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas Hiina pensionisüsteemi tuleviku teemal, doktorikraadi kiitusega sai 2011. aastal.<ref>A. GROßE HALBUER "Wie verändern diese Frau und ihre Partei Deutschland?" ''Focus Online.'' 24.09.2017</ref><ref>Marc Felix Serrao "Alternative zu Höcke" FAZ 02.03.2017</ref><ref>{{Literatur|Autor=Anant Agarwala, Anna-Lena Scholz, Martin Spiewak|Titel=Plagiatsvorwurf gegen Alice Weidel: Hat sie kopiert?|Sammelwerk=Die Zeit|Ort=Hamburg|Datum=2023-12-19|ISSN=0044-2070|Online=https://www.zeit.de/2023/54/alice-weidel-afd-plagiatsvorwurf-dissertation|Abruf=2023-12-19}}</ref> Pärast aastat Jaapanis ja viit aastat Hiinas stipendiaadina läbis ta praktika Credit Suisse'is Singapuris. Märtsist 2011 kuni maini 2013 töötas Maini-äärses Frankfurdis "Allianz Global Investorsis". Pärast lühikest perioodi loomatoidufirmas "Heristo" töötas 2015. aastal vabakutselise juhtimiskonsultandina lühikest aega "Rocket Internetis" ja idufirmas "Foodora". 2013. aastal Kreeka võlakriisi ajal liitus AfD [[Baden-Württemberg]]i liidumaa osakonnaga, nagu ka mõned tolleaegsed konservatiivsed majandusteadlased, kuna nad ei nõustunud liidukantsler [[Angela Merkel]]i föderaalvalitsuse rahapoliitikaga. 2015. aastal valiti ta AfD föderaalvalitsuse juhatusse ja 2017. aastal valiti AfD esikandidaadina Baden-Württembergist Saksamaa [[Bundestag]]i liikmeks, 2017–2021 oli ta Bundestagi AfD parlamendirühma kaasesimees (koos [[Alexander Gauland]]iga). 2017. aastal tahtis ta AfDst välja visata erakonna karmima liini juhi [[Björn Höcke]], kuid hiljem on nad leppinud.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>''Dagmar Pepping "''Alice Weidel - Hoffnungsträgerin der AfD" ''NDR. 25.07.2016''</ref><ref>Niklas Wirminghaus "Auf der Suche nach Alice Weidels Unternehmer-Story" ''Welt, 19.05.2017''</ref><ref>"Gauland und Weidel als AfD-Fraktionsvorsitzende gewählt" ''Welt'', 26.09.2017</ref> 15. veebruaril 2020 Böblingenis toimunud AfD Baden-Württembergi liidumaa parteikonverentsil valiti ta liidumaa ühenduse esinaiseks.<ref>"Weidel zur neuen AfD-Landesvorsitzenden gewählt" ''Welt,'' 15.02.2020</ref> 2011. aastal astus välja katoliku kirikust seoses väärkohtlemisskandaalide, tsölibaadi, paavsti kondoomide vältimise soovituse ja toonase Limburgi piiskopi [[Franz-Peter Tebartz-van Elst]]i ekstravagantsuse tõttu. Nüüd hoiatavad Saksamaa kirikud AfD poolt hääletamise eest.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref> Jaanuaris 2025 väitis ta [[Elon Musk|Elon Muskiga]] peetud ''livestream''<nowiki/>'is, et [[Adolf Hitler]] oli tegelikult kommunist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gilbert |eesnimi=David |pealkiri=Elon Musk and Far-Right German Leader Agree ‘Hitler Was a Communist’ |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/elon-musk-far-right-german-leader-weidel-hitler-communist/ |vaadatud=2025-04-12 |issn=1059-1028}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Astrid Kannel {{!}} |kuupäev=2025-01-13 |pealkiri="Välisilm:" kui tõsiseltvõetavad on Trumpi hiljutised väljaütlemised? |url=https://www.err.ee/1609574884/valisilm-kui-tosiseltvoetavad-on-trumpi-hiljutised-valjautlemised |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Escritt |eesnimi=Sarah Marsh and Thomas |pealkiri=Elon Musk doubles down on endorsement of far-right German party in conversation on X |url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2025/01/09/elon-musk-german-far-right-party-hitler/77584508007/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}</ref> Weidel oli erakonna Alternatiiv Saksamaale kantslerikandidaat [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2025. aasta Saksamaa parlamendivalimistel]]. Ta kandideeris Baden-Württembergi liidumaal valimisringkonnas 293 (Bodensee), kus tuli 20,4% häältega CDU kandidaadi järel teiseks, kuid pääses Liidupäeva valimisnimekirja kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Bodensee - Die Bundeswahlleiterin |url=https://www.bundeswahlleiterin.de/bundestagswahlen/2025/ergebnisse/bund-99/land-8/wahlkreis-293.html |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=www.bundeswahlleiterin.de}}</ref> Teda peetakse venesõbralikuks poliitikuks, kes on võimule saades lubanud taastada head suhted Venemaaga ja gaasijuhtme [[Nord Stream]] töö. Lisaks kavatseb ta peatada kliimamuutustega võitlemise programmid.<ref>[https://www.err.ee/1609573870/afd-juht-lubas-kantsleriks-valimise-korral-taaskaivitada-nord-streami AfD juht lubas kantsleriks valimise korral taaskäivitada Nord Streami], ERR, 12. jaanuar 2025</ref> == Poliitilised seisukohad == === Immigratsioon === Ta pooldab Saksamaale sisserände karmi piiramist ja Saksamaal elavate võõrast päritolu inimeste remigratsiooni oma ajaloolisele kodumaale.<ref>Tom Kollmar und Martin Schmidt "Alice Weidels Rede war so radikal wie nie" ''Ntv,'' 11.01.2025</ref> 2018. aasta mais Bundestagis peetud kõnes: "Burkad, pearätti kandvad tüdrukud, alimentidega koormatud noamehed ja muud tühikargajad ei taga meie õitsengut, majanduskasvu ja eriti mitte heaoluriiki."<ref>"Weidel will sich gegen Schäubles Tadel wehren" ''Welt'' 16.05.2018</ref> === Euroopa Liit ja majanduspoliitika === 2026. aasta augustis teatas, et Saksamaa peaks euroalast ja Schengeni lepingust lahkuma. "Saksamaa oli enne euro kasutuselevõttu oluliselt paremas seisus."<ref>Yannick Hanke, Bedrettin Bölükbasi "„Flachzangen“: Weidel geht auf Merz-Regierung los – und will Deutschlands Grenzen „zumachen"" ''Merkur.de'' 23.08.2026</ref> === Välispoliitika === Ta on nimetanud Saksamaad USA kolooniaks, millel puudub õigus teha iseseisvaid otsuseid oma energia- ja välispoliitika osas. "Meie, sakslased,oleme lüüa saanud rahvas." Orjana on Saksamaal "kõige üllaim õigus" mitte osaleda "oma isanda" lahingutes. Ori, kes võitleb, nõuab aga lõpuks oma vabadust "ja püüdleb oma õnne poole". Samas on ta kiitnud USA president Donald Trumpi, nimetades tema valimisvõitu USA presidendivalimistel "inspireerivaks." Ta on kritiseerinud teravalt abi andmist Venemaa rünnaku all olevale Ukrainale nimetades seda "riigi poolt mandaadiga sõjahulluseks“, mis ignoreerib igasugust realistlikku hinnangut sõjalisele olukorrale. Saksamaa valitsuse toetust Ukrainale on ta nimetanud „impotentsete inimeste seksuaalfantaasiaks“, mis avalduvad väidetavates üleskutsetes sõjale.<ref>''"Weidel spricht von deutscher Sklaverei und "sexuellen Fantasien"'' T-Online. 07.01.2025</ref> Peale Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal kutsus ta üles pidama viivitamatuid rahuläbirääkimisi Moskvaga ja Nord Stream 2 gaasijuhtme käikuandmist. Ta lepiks selle nimel isegi Ukraina jagamisega: "Mida see lõpuks Ukrainale, Venemaale ja territoriaalsele jagamisele tähendab, ei ole üldse meie asi. Peame oma riigi eest hoolitsema." Ta lükkas tagasi nõudmise tuua Venemaa president Vladimir Putin Haagi sõjakuritegude tribunali ette: „Ka Ukraina tuleb vastutusele võtta. Ei saa olla nii, et Lääs võtab Ukraina maksimalistlikud nõudmised ilma igasuguse kriitilise mõtlemiseta omaks.“<ref>"Weidel sieht einen „Wirtschaftskrieg gegen Deutschland“" ''Deutschlandfunk'' 16.10.2022</ref> Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esinemise ajal Bundestagis 2024. aasta juunis teatasid Weidel ja AfD kaasesimees Tino Chrupalla, et nad keelduvad „kuulatamast kamuflaažis kõnelejat“. Zelenskõi ametiaeg oli „lõppenud“ ja ta oli „ametis vaid sõjaõhutaja ja kerjava presidendina“. Seetõttu otsustas AfD parlamendirühma täitevkomitee kõnet boikoteerida.<ref>www.tagesschau.de, 11. Juni 2024.</ref> ==Isiklikku== Ta on lesbi ja alates 2009. aastast elab koos Sri Lanka päritolu Sarah Bossardiga (kellel oli enne "vasakpoolne sõpruskond“, kelle ta kaotas, kui tema suhe Weideliga avalikuks tuli) ning nad on nüüd registreeritud kooselus. Ta on leppinud tõsiasjaga, et tema elustiil on vastuolus AfD propageeritava traditsioonilise peremudeliga. Ta ütleb, et ta seisab vastu oma perekonna halvustamisele, kuid saab "isa-ema-lapse mudelit kui juhtpõhimõtet täielikult toetada".<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>Margit Sprecher "Politisch immer radikaler, privat betont offen: Unterwegs mit der AfD-Chefin und Wahlschweizerin Alice Weidel" NZZ. 11.01.2025</ref> Nii eraelus kui ka erakonna sees eelistab ta, et teda kutsutaks hüüdnimega "Lille".<ref>Melanie Amann "Das erste Leben der Alice Weidel" ''Der Spiegel.'' 16.09.2017</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Weidel, Alice}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] cewg8crqtx5pq8o3wzxye3jyxdwhtsw MasterChef Eesti 0 691107 7234531 7200083 2026-09-15T14:37:01Z Fikseerija58 196272 5. hooaja informatisoon 7234531 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = MasterChef Eesti | žanr = tõsielu, kulinaaria | peaprodutsent = [[Kaupo Karelson]] | imdb_id = 26239638 | koduleht = https://www.masterchef.ee | promoleht = https://kanal2.ee/et/t/9251/masterchef-eesti | kodulehe_pealkiri = MasterChef | promolehe_pealkiri = Kanal 2 | hooaegu = 4 (eetrisse jõudnud) | kestus = 60–70 minutit | levitaja = [[Telia Eesti]]<br>[[Kanal 2]] | tootja = [[Ruut]] | tegevprodutsent = [[Triin Luhats]] | saatejuht = [[Orm Oja]] | kohtunikud = [[Orm Oja]] (1. hooaeg–)<br>[[Õie Pritson]] (1. hooaeg–)<br>[[Mihkel Heinmets]]<br>(1.–2. hooaeg)<br>[[Imre Kose]] (3. hooaeg)<br>[[Silver Illak]] (4. hooaeg)<br>[[Roman Zaštšerinski]]<br>(5. hooaeg) | nimi2 = "MasterChef Eesti: kuulsused köögis"<br>(3. hooaeg)<br>"MasterChef Eesti: professionaalid" (4. hooaeg) | lavastaja = [[Kaupo Karelson]] | peaosades = harrastuskokad<br>avaliku elu tegelased<br>kutselised kokad | jagusid = 48 (eetrisse jõudnud) | kanal = [[Inspira]]<br>[[Kanal 2]] | originaal = 2022– }} '''"MasterChef Eesti"''' on Eesti tõsielusari. Seda hakari näitama Inspira telekanalil 2022. aasta 8. oktoobril. "MasterChef Eesti" on Eesti versioon maailmakuulsast kokandussaatest “MasterChef”.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2022-10-07 |pealkiri=Laupäeval jõuab televaatajani "MasterChef Eesti" esimene osa |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/laupaeval-jouab-televaatajani-masterchef-eesti-esimene-osa/ |vaadatud=2025-03-27 |väljaanne=Diktor}}</ref> Sarja režissöör ja produtsent on [[Kaupo Karelson]], tegevprodutsent on [[Triin Luhats]]. Saatesarja toodab produktsiooniettevõte [[Ruut (ettevõte)|Ruut]]. "MasterChef Eesti" saatejuht on [[Orm Oja]], kes kuulub ka saate kohtunike hulka. * 2023. aasta kevadel pälvis telesari „MasterChef Eesti“ [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA parima meelelahutussaate auhinna]]. == Sisu ülevaade == Sari kestab kokku 12 nädalat, mille jooksul toimub Eesti harrastus- ja kutseliste kokkade, ka avaliku elu tegelaste mõõduvõtmine, mille võitja pälvib MasterChef Eesti võitja nimetuse ja 10 000-eurose auhinna.<ref name=":0" /> Osalejate toite hindavad ja lõpuks ka võitja valivad kohtunikud, kes on hooaegade jooksul vahetunud. Nendeks on [[Orm Oja]], [[Õie Pritson]], [[Mihkel Heinmets]], [[Imre Kose]] ja [[Silver Illak]]. == "MasterChef Eesti" võitjad (1.–4. hooaeg) == * "MasterChef Eesti" esimese hooaja võitis [[Jana Guzanova]]. * "MasterChef Eesti" teise hooaja võitis [[Ivari Vokk]]. * "MasterChef Eesti" kolmanda hooaja võitis [[Estoni Kohver]]. * "MasterChef Eesti" neljanda hooaja võitis [[Kim Päivästö]]. == Hooajad ja osad == === "MasterChef Eesti" === ==== 1. hooaeg, oktoober 2022 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |01 |01 |08.10.2022 |- |02 |02 |15.10.2022 |- |03 |03 |22.10.2022 |- |04 |04 |29.10.2022 |- |05 |05 |05.11.2022 |- |06 |06 |12.11.2022 |- |07 |07 |19.11.2022 |- |08 |08 |26.11.2022 |- |09 |09 |03.12.2022 |- |10 |10 |10.12.2022 |- |11 |11 |17.12.2022 |- |12 |12 |24.12.2022 |} ==== 2. hooaeg, oktoober 2023 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |13 |01 |07.10.2023 |- |14 |02 |14.10.2023 |- |15 |03 |21.10.2023 |- |16 |04 |28.10.2023 |- |17 |05 |04.11.2023 |- |18 |06 |11.11.2023 |- |19 |07 |18.11.2023 |- |20 |08 |25.11.2023 |- |21 |09 |02.12.2023 |- |22 |10 |09.12.2023 |- |23 |11 |16.12.2023 |- |24 |12 |23.12.2023 |} === "MasterChef Eesti: kuulsused köögis" === ==== 3. hooaeg, oktoober 2024 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |25 |01 |05.10.2024 |- |26 |02 |12.10.2024 |- |27 |03 |19.10.2024 |- |28 |04 |26.10.2024 |- |29 |05 |02.11.2024 |- |30 |06 |09.11.2024 |- |31 |07 |16.11.2024 |- |32 |08 |23.11.2024 |- |33 |09 |30.11.2024 |- |34 |10 |07.12.2024 |- |35 |11 |14.12.2024 |- |36 |12 |21.12.2024 |} === "MasterChef Eesti: professionaalid" === ==== 4. hooaeg, oktoober 2025 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |37 |01 |04.10.2025 |- |38 |02 |11.10.2025 |- |39 |03 |18.10.2025 |- |40 |04 |25.10.2025 |- |41 |05 |01.11.2025 |- |42 |06 |08.11.2025 |- |43 |07 |15.11.2025 |- |44 |08 |22.11.2025 |- |45 |09 |29.11.2025 |- |46 |10 |06.12.2025 |- |47 |11 |13.12.2025 |- |48 |12 |20.12.2025 |} === "MasterChef Eesti" === ==== 5. hooaeg, oktoober 2026 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |49 |01 |03.10.2026 |- |50 |02 |10.10.2026 |- |51 |03 |17.10.2026 |- |52 |04 |24.10.2026 |- |53 |05 |31.10.2026 |- |54 |06 |07.11.2026 |- |55 |07 |14.11.2026 |- |56 |08 |21.11.2026 |- |57 |09 |28.11.2026 |- |58 |10 |05.12.2026 |- |59 |11 |12.12.2026 |- |60 |12 |19.12.2026 |} == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Eetris |- ! colspan="5" |"MasterChef Eesti" |- ! rowspan="8" | |1 | rowspan="2" |12 | rowspan="2" |oktoober |2022 |- |2 |2023 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti: kuulsused köögis" |- |3 |12 |oktoober |2024 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti: professionaalid" |- |4 |12 |oktoober |2025 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti" |- |5 |12 |oktoober |2026 |} == Viited == <references /> == Välislingid == * "[https://www.teliatv.ee/sari/5718/masterchef-eesti MasterChef Eesti]" veebikanalil Telia TV [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Eesti tõsielusarjad]] h9pun6pp6wmpsaxlrdh8jqkstk677rp 7234532 7234531 2026-09-15T14:37:37Z Fikseerija58 196272 /* Hooaegade kokkuvõte */ 7234532 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = MasterChef Eesti | žanr = tõsielu, kulinaaria | peaprodutsent = [[Kaupo Karelson]] | imdb_id = 26239638 | koduleht = https://www.masterchef.ee | promoleht = https://kanal2.ee/et/t/9251/masterchef-eesti | kodulehe_pealkiri = MasterChef | promolehe_pealkiri = Kanal 2 | hooaegu = 4 (eetrisse jõudnud) | kestus = 60–70 minutit | levitaja = [[Telia Eesti]]<br>[[Kanal 2]] | tootja = [[Ruut]] | tegevprodutsent = [[Triin Luhats]] | saatejuht = [[Orm Oja]] | kohtunikud = [[Orm Oja]] (1. hooaeg–)<br>[[Õie Pritson]] (1. hooaeg–)<br>[[Mihkel Heinmets]]<br>(1.–2. hooaeg)<br>[[Imre Kose]] (3. hooaeg)<br>[[Silver Illak]] (4. hooaeg)<br>[[Roman Zaštšerinski]]<br>(5. hooaeg) | nimi2 = "MasterChef Eesti: kuulsused köögis"<br>(3. hooaeg)<br>"MasterChef Eesti: professionaalid" (4. hooaeg) | lavastaja = [[Kaupo Karelson]] | peaosades = harrastuskokad<br>avaliku elu tegelased<br>kutselised kokad | jagusid = 48 (eetrisse jõudnud) | kanal = [[Inspira]]<br>[[Kanal 2]] | originaal = 2022– }} '''"MasterChef Eesti"''' on Eesti tõsielusari. Seda hakari näitama Inspira telekanalil 2022. aasta 8. oktoobril. "MasterChef Eesti" on Eesti versioon maailmakuulsast kokandussaatest “MasterChef”.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2022-10-07 |pealkiri=Laupäeval jõuab televaatajani "MasterChef Eesti" esimene osa |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/laupaeval-jouab-televaatajani-masterchef-eesti-esimene-osa/ |vaadatud=2025-03-27 |väljaanne=Diktor}}</ref> Sarja režissöör ja produtsent on [[Kaupo Karelson]], tegevprodutsent on [[Triin Luhats]]. Saatesarja toodab produktsiooniettevõte [[Ruut (ettevõte)|Ruut]]. "MasterChef Eesti" saatejuht on [[Orm Oja]], kes kuulub ka saate kohtunike hulka. * 2023. aasta kevadel pälvis telesari „MasterChef Eesti“ [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA parima meelelahutussaate auhinna]]. == Sisu ülevaade == Sari kestab kokku 12 nädalat, mille jooksul toimub Eesti harrastus- ja kutseliste kokkade, ka avaliku elu tegelaste mõõduvõtmine, mille võitja pälvib MasterChef Eesti võitja nimetuse ja 10 000-eurose auhinna.<ref name=":0" /> Osalejate toite hindavad ja lõpuks ka võitja valivad kohtunikud, kes on hooaegade jooksul vahetunud. Nendeks on [[Orm Oja]], [[Õie Pritson]], [[Mihkel Heinmets]], [[Imre Kose]] ja [[Silver Illak]]. == "MasterChef Eesti" võitjad (1.–4. hooaeg) == * "MasterChef Eesti" esimese hooaja võitis [[Jana Guzanova]]. * "MasterChef Eesti" teise hooaja võitis [[Ivari Vokk]]. * "MasterChef Eesti" kolmanda hooaja võitis [[Estoni Kohver]]. * "MasterChef Eesti" neljanda hooaja võitis [[Kim Päivästö]]. == Hooajad ja osad == === "MasterChef Eesti" === ==== 1. hooaeg, oktoober 2022 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |01 |01 |08.10.2022 |- |02 |02 |15.10.2022 |- |03 |03 |22.10.2022 |- |04 |04 |29.10.2022 |- |05 |05 |05.11.2022 |- |06 |06 |12.11.2022 |- |07 |07 |19.11.2022 |- |08 |08 |26.11.2022 |- |09 |09 |03.12.2022 |- |10 |10 |10.12.2022 |- |11 |11 |17.12.2022 |- |12 |12 |24.12.2022 |} ==== 2. hooaeg, oktoober 2023 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |13 |01 |07.10.2023 |- |14 |02 |14.10.2023 |- |15 |03 |21.10.2023 |- |16 |04 |28.10.2023 |- |17 |05 |04.11.2023 |- |18 |06 |11.11.2023 |- |19 |07 |18.11.2023 |- |20 |08 |25.11.2023 |- |21 |09 |02.12.2023 |- |22 |10 |09.12.2023 |- |23 |11 |16.12.2023 |- |24 |12 |23.12.2023 |} === "MasterChef Eesti: kuulsused köögis" === ==== 3. hooaeg, oktoober 2024 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |25 |01 |05.10.2024 |- |26 |02 |12.10.2024 |- |27 |03 |19.10.2024 |- |28 |04 |26.10.2024 |- |29 |05 |02.11.2024 |- |30 |06 |09.11.2024 |- |31 |07 |16.11.2024 |- |32 |08 |23.11.2024 |- |33 |09 |30.11.2024 |- |34 |10 |07.12.2024 |- |35 |11 |14.12.2024 |- |36 |12 |21.12.2024 |} === "MasterChef Eesti: professionaalid" === ==== 4. hooaeg, oktoober 2025 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |37 |01 |04.10.2025 |- |38 |02 |11.10.2025 |- |39 |03 |18.10.2025 |- |40 |04 |25.10.2025 |- |41 |05 |01.11.2025 |- |42 |06 |08.11.2025 |- |43 |07 |15.11.2025 |- |44 |08 |22.11.2025 |- |45 |09 |29.11.2025 |- |46 |10 |06.12.2025 |- |47 |11 |13.12.2025 |- |48 |12 |20.12.2025 |} === "MasterChef Eesti" === ==== 5. hooaeg, oktoober 2026 ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Eetris |- ! rowspan="12" | |49 |01 |03.10.2026 |- |50 |02 |10.10.2026 |- |51 |03 |17.10.2026 |- |52 |04 |24.10.2026 |- |53 |05 |31.10.2026 |- |54 |06 |07.11.2026 |- |55 |07 |14.11.2026 |- |56 |08 |21.11.2026 |- |57 |09 |28.11.2026 |- |58 |10 |05.12.2026 |- |59 |11 |12.12.2026 |- |60 |12 |19.12.2026 |} == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Eetris |- ! rowspan="9" | ! colspan="4" |"MasterChef Eesti" |- |1 | rowspan="2" |12 | rowspan="2" |oktoober |2022 |- |2 |2023 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti: kuulsused köögis" |- |3 |12 |oktoober |2024 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti: professionaalid" |- |4 |12 |oktoober |2025 |- ! colspan="4" |"MasterChef Eesti" |- |5 |12 |oktoober |2026 |} == Viited == <references /> == Välislingid == * "[https://www.teliatv.ee/sari/5718/masterchef-eesti MasterChef Eesti]" veebikanalil Telia TV [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Eesti tõsielusarjad]] iqqcanbrtug3u6czqf2qp1jyhhjeam8 Vormsi (laev) 0 695423 7234524 7234410 2026-09-15T14:24:18Z Funktsionalism-modernism 231916 Allikas korras 7234524 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Vormsi''' oli reisiparvlaev, mis sõitis [[Rohuküla sadam|Rohuküla]]–[[Sviby sadam|Sviby]] regulaarliinil [[Vormsi]] saare ja mandri eesti vahel. Laev valmis 1975. aastal [[Volgograd]]i laevaremonditehases ja lammutati 2000. aastal. Laeva info Mereviki lehelt {| class="wikitable" ! colspan="2" |Laeva andmed |- !Nimi |Vormsi |- !IMO number |8834380 |- !Kutsung |ES2068 |- !Lipp |Eesti |- !Kodusadam |Roomassaare |- !Reeder |AS Saaremaa Laevakompanii |- !Ehitusaasta |1975 |- !Ehituskoht |Volgograd, Venemaa |- !Ehitaja |Volgogradi laevaremonditehas |- !Tüüp |parvlaev |- !Liin: |Rohuküla-Sviby |- !Saatus |lammutatud 2000 |- !Maksimaalne pikkus |32,40 m |- !Arvutuslik pikkus |30,70 m |- !Maksimaalne laius |9,50 m |- !Süvis |1,73 m |- !Parda kõrgus |3,30 m |- !Täielik kandevõime |71 t |- !Kogumahutavus |238 |- !Puhasmahutavus |71 |- !Reisijakohti |85 |- !Autode arv |12 |- !Kere materjal |teras |} Vormsi võis peale võtta kuni kaheksa täislastis veoautot või kakskümmend sõiduautot. Parvlaeva süvis oli 1,6 meetrit, mis tingis Sviby sadama mõninga süvendamise. Vormsi oli võimeline ühendust pidama kuni 20 cm paksuse püsijää korral, mis tegi laevaühenduse võimalikuks peaaegu kuni merel kergemaid sõidukeid kandva jää tekkimiseni.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pihlak |eesnimi=J. |kuupäev=27. november 1975 |pealkiri=Praam nimega «Vormsi» |lehekülg=2 |väljaanne=Töörahva Lipp |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=toorahvalipp19751127.2.8&srpos=1&e=26-11-1975-27-11-1975--et-25-toorahvalipp-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-vormsi------------ |vaadatud=15. september 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti laevad]] rqjrsh1ug2x6ou5kd4ytqggxe6h0uei Campeche 0 697933 7234754 6934663 2026-09-15T21:06:01Z Kuriuss 38125 7234754 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Campeche | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt_üldvaade = 15-07-14-Campeche-Luftbild-RalfR-WMA 0507.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Campeche.svg | vapi_link = [[Campeche vapp]] | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Mehhiko | asendikaardi_seletus = }} '''San Francisco de Campeche''', ka lihtsalt '''Campeche''', on linn [[Mehhiko]]s [[Campeche osariik|Campeche osariigis]] ning ühtlasi osariigi ja [[Campeche vald|Campeche valla]] pealinn. Linn asub [[Campeche laht|Campeche lahe]] kaldal, mis on osa [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]]. 2020. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 249 623 inimest. Linna rajasid [[1540]]. aastal [[Hispaania]] [[konkistadoorid]] endise maiade linna [[Can Pech]] kohale.<ref name="Travel" /> Kolumbuse-eelsest asulast on säilinud vaid väheseid jälgi. Campeche linn on tuntud oma hästi säilinud koloniaalajastu linnamüüri ja kindlustuste poolest, mis kaitsesid linna [[piraat]]ide rünnakute eest. Tänu oma hästi säilinud linnamüüridele ja väljapaistvale koloniaalarhitektuurile kanti Campeche [[1999]]. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi nimekirja]].<ref name="Fortified" /> Campeche on koos [[Kanada]]s asuva [[Québec]]i linnaga üks väheseid [[Põhja-Ameerika]] linnu, kus enamik ajaloolisest linnamüürist on säilinud. Ajalooliselt elasid hispaanlased müüride sees, samal ajal kui põlisrahvad elasid linnamüüride ümbruses asuvates eeslinnades ehk ''barrio''tes, nagu San Francisco, Guadalupe ja San Román. Neis asumites on säilinud ajaloolised kirikud, millest Guadalupe kirik on peaaegu 500 aastat vana. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Travel">{{netiviide |pealkiri=Campeche |väljaanne=Travel Yucatan |url=https://travelyucatan.com/campeche-mexico-history/ |vaadatud=2025-07-20}}</ref> <ref name="Fortified">{{netiviide |pealkiri=Historic Fortified Town of Campeche |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/list/895/ |vaadatud=2025-07-20}}</ref> }} [[Kategooria:Mehhiko linnad]] [[Kategooria:Campeche osariik]] rn1bbtlsd8sggs33kt4w6rc67hpj2tn Georg von Güldenschantz 0 702246 7234561 7234489 2026-09-15T16:45:54Z Kapa1964 208720 7234561 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]], Ukraina) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal.<ref name="Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45. Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 14zdmnx66v41x7vrs369hhcwg12rxpt 7234566 7234561 2026-09-15T16:54:10Z Kapa1964 208720 7234566 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]], Ukraina) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal.<ref name="Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 99r1z92rmwo7ti0eb15qa74kknzd4up 7234609 7234566 2026-09-15T18:17:09Z Kapa1964 208720 7234609 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt tuli edaspidi uude kolooniasse vastu võtta koloniste ainult [[en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonnast]], kus perekonna kohta oli maad vaid 48 tiinu. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ahzr7nlyegz3cabobvi4j62skj8z2yd 7234614 7234609 2026-09-15T18:27:28Z Kapa1964 208720 7234614 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] sqrso2o3463ecphmmv3a61vtvd8zz6h 7234618 7234614 2026-09-15T18:30:27Z Kapa1964 208720 7234618 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] cb842ij8l5g6klc7qpescux5hhtocs7 7234619 7234618 2026-09-15T18:33:27Z Kapa1964 208720 7234619 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ic3zyjyglzoqb7qcwnoqh5kggyyts8s 7234630 7234619 2026-09-15T18:39:43Z Kapa1964 208720 7234630 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 4b8ahw5ckwvrqcaj4e5jzekvq0jbw2h 7234631 7234630 2026-09-15T18:41:18Z Kapa1964 208720 7234631 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> == Vanemkohtunik == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] nezuwjsawfwisug1pn22vleuem4ya4b 7234660 7234631 2026-09-15T19:18:48Z Kapa1964 208720 7234660 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> === Odessa väliskolonistide kontori vanemliige === Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] fddmq7yub5l0ypyfsvheoafr14wzh3h 7234661 7234660 2026-09-15T19:19:49Z Kapa1964 208720 7234661 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Worms]]i (tänapäeva Vynohradne, Ukraina) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ctccdxzvl1xt49qmvxab07h1oer15ps 7234666 7234661 2026-09-15T19:23:20Z Kapa1964 208720 7234666 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Vynohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] rxd43no5on845deh4kvtuzp24uflebs 7234667 7234666 2026-09-15T19:26:14Z Kapa1964 208720 7234667 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Güldenschantz juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] fv2xtvux1kl1kio0u1nxezkl58g0efc 7234671 7234667 2026-09-15T19:28:56Z Kapa1964 208720 7234671 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustega [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] aqbk6a6z0ljaj1aav5dqzpwefpafwtg 7234674 7234671 2026-09-15T19:32:38Z Kapa1964 208720 7234674 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov ta [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et oli Sarata orus üksmeele taastanud, kuid juba 13. mail suundus ta taas Lindli kolooniatesse.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] hpw2yvfy70hww4hupr5v6gqca0fhuou 7234681 7234674 2026-09-15T19:48:32Z Kapa1964 208720 7234681 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta mais saatis Inzov Georgi [[:en:Sarata|Sarata]]sse, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail kolooniatesse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] evtfe23g6mkwht8nw54q10gl5he9bre 7234700 7234681 2026-09-15T20:05:37Z Kapa1964 208720 7234700 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis adjutant Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail kolooniatesse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] okj9x2o1kngs9kv66u1jlxvr4hoe670 7234702 7234700 2026-09-15T20:11:45Z Kapa1964 208720 7234702 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundus nimetati kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 8cwl09deqeg8874ce1wx12hxcog298p 7234707 7234702 2026-09-15T20:26:29Z Kapa1964 208720 7234707 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Asundus paiknes [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] cay9qd6sjri74cpsj9bequbw3rqjz39 7234713 7234707 2026-09-15T20:37:42Z Kapa1964 208720 7234713 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Odessa väliskolonistide kontori vanemliige (vanemkohtunik). Selles ametis tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies'']. Vol. II: 1836–1842, lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] n8f283ioumj4dsqyrk0yushjubuu9ia 7234863 7234713 2026-09-16T06:55:10Z Kapa1964 208720 7234863 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * [https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/chapter/3316499 ''Letters and Papers of Johann Cornies''. Vol. II: 1836–1842]. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] jc8o1yezskdtuwk78p8vgot0ccou11h 7234864 7234863 2026-09-16T06:57:13Z Kapa1964 208720 7234864 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> == Odessa väliskolonistide kontori vanemliige == Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] jjo5l7oc020f52dyieqxwnsuypwm0ed 7234866 7234864 2026-09-16T07:00:22Z Kapa1964 208720 7234866 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] piirkonna väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] rtvohkij70sikq9xuf20xgvu6eywouu 7234867 7234866 2026-09-16T07:05:28Z Kapa1964 208720 7234867 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[Novorossija]] ja Bessaraabia [[kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] kte1hqr1q7br56bywzelqpxokk7929o 7234868 7234867 2026-09-16T07:09:39Z Kapa1964 208720 7234868 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 5n5p5ng7ifqpf9zcv0o3kgu8navrn8l 7234870 7234868 2026-09-16T07:19:19Z Kapa1964 208720 7234870 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne, Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] c6xersyo59i2cgsgk2qsnp2mh2xf8ln 7234872 7234870 2026-09-16T07:20:46Z Kapa1964 208720 7234872 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | Vene armee | major | Arvati armee koosseisu ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 980qwicj1w49uncyx390wj4em43x5x2 7234878 7234872 2026-09-16T07:46:11Z Kapa1964 208720 7234878 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Odessa suurtükiväegarnison | [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 4hqookzvpm098gu4hyfcea6rq11ve3s Johannes Põlda 0 703651 7234502 7011464 2026-09-15T12:46:58Z Amherst99 15496 7234502 wikitext text/x-wiki '''Johannes Põlda''' (sündinud 7. jaanuaril 1993) on eesti viiuldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://interpreet.ee/liikmed/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Oma viiuliõpinguid alustas Johannes Põlda Kuressaare Muusikakoolis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli [[Mari Tampere-Bezrodny]] viiuliklassi ja õppinud sama pedagoogi juures [[Sibeliuse Akadeemia]]s, kus omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Johannes on end aastase stipendiumi raames täiendanud Ameerikas Eastman School of Music’us prof Oleh Krysa viiuliklassis. Ta on hinnatud orkestri- ja kammermuusik, osalenud paljudel konkurssidel Eestis ja välismaal. 2018. aastal saavutas ta telekonkursil „Klassikatähed” kolmanda koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-04-06 |pealkiri=Vaata uuesti: konkurss "Klassikatähed 2018" lõppes finalistide galaga |url=https://eeter.err.ee/744219/vaata-uuesti-konkurss-klassikatahed-2018-loppes-finalistide-galaga |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Johannes on esinenud mitmete orkestrite ees solistina, nt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Kaitseväe orkester, Kuopio Sümfooniaorkester, Tampere sümfooniaorkester jpt. Ta on täiendanud end tunnustatud viiuldajate meistriklassides nagu Pavel Berman, Yuri Zhislin, Mikhail Kopelaman jpt. Johannes on töötanud Lapimaa Kammerorkestris teise kontsertmeistrina, Kuopio Sümfooniaorkestris nii esimese viiulirühma juhina kui ka teise kontsertmeistrina ning Eesti Sinfonietta kontsertmeistrina. Aastast 2023 töötab Johannes Põlda Soomes Tampere Filharmoonia orkestri kontsertmeistrina<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://www.tamperefilharmonia.fi/en/musicians/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Tampere Filharmonia – Tampere Philharmonic Orchestra |keel=en-US}}</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Põlda, Johannes}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 8vx5a7wgwjqk45rcjum5dn2doa8p62c 7234755 7234502 2026-09-15T21:06:51Z Amherst99 15496 /* */ 7234755 wikitext text/x-wiki '''Johannes Põlda''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1993]]) on eesti viiuldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://interpreet.ee/liikmed/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Oma viiuliõpinguid alustas Johannes Põlda Kuressaare Muusikakoolis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli [[Mari Tampere-Bezrodny]] viiuliklassi ja õppinud sama pedagoogi juures [[Sibeliuse Akadeemia]]s, kus omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Johannes on end aastase stipendiumi raames täiendanud Ameerikas Eastman School of Music’us prof Oleh Krysa viiuliklassis. Ta on hinnatud orkestri- ja kammermuusik, osalenud paljudel konkurssidel Eestis ja välismaal. 2018. aastal saavutas ta telekonkursil „Klassikatähed” kolmanda koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-04-06 |pealkiri=Vaata uuesti: konkurss "Klassikatähed 2018" lõppes finalistide galaga |url=https://eeter.err.ee/744219/vaata-uuesti-konkurss-klassikatahed-2018-loppes-finalistide-galaga |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Johannes on esinenud mitmete orkestrite ees solistina, nt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Kaitseväe orkester, Kuopio Sümfooniaorkester, Tampere sümfooniaorkester jpt. Ta on täiendanud end tunnustatud viiuldajate meistriklassides nagu Pavel Berman, Yuri Zhislin, Mikhail Kopelaman jpt. Johannes on töötanud Lapimaa Kammerorkestris teise kontsertmeistrina, Kuopio Sümfooniaorkestris nii esimese viiulirühma juhina kui ka teise kontsertmeistrina ning Eesti Sinfonietta kontsertmeistrina. Aastast 2023 töötab Johannes Põlda Soomes Tampere Filharmoonia orkestri kontsertmeistrina<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://www.tamperefilharmonia.fi/en/musicians/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Tampere Filharmonia – Tampere Philharmonic Orchestra |keel=en-US}}</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Põlda, Johannes}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] o6k0movz8ta8dwitd38vrjuvn21nxyo 7234757 7234755 2026-09-15T21:08:21Z Amherst99 15496 /* */ 7234757 wikitext text/x-wiki '''Johannes Põlda''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1993]]) on eesti viiuldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://interpreet.ee/liikmed/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Oma viiuliõpinguid alustas Johannes Põlda Kuressaare Muusikakoolis. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli [[Mari Tampere-Bezrodny]] viiuliklassi ja õppinud sama pedagoogi juures [[Sibeliuse Akadeemia]]s, kus omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Johannes on end aastase stipendiumi raames täiendanud Ameerikas ''Eastman School of Music''’us professor Oleh Krysa viiuliklassis. Ta on hinnatud orkestri- ja kammermuusik, osalenud paljudel konkurssidel Eestis ja välismaal. 2018. aastal saavutas ta telekonkursil „Klassikatähed” kolmanda koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-04-06 |pealkiri=Vaata uuesti: konkurss "Klassikatähed 2018" lõppes finalistide galaga |url=https://eeter.err.ee/744219/vaata-uuesti-konkurss-klassikatahed-2018-loppes-finalistide-galaga |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Johannes on esinenud mitmete orkestrite ees solistina, nt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Kaitseväe orkester, Kuopio Sümfooniaorkester, Tampere sümfooniaorkester jpt. Ta on täiendanud end tunnustatud viiuldajate meistriklassides nagu Pavel Berman, Yuri Zhislin, Mikhail Kopelaman jpt. Johannes on töötanud Lapimaa Kammerorkestris teise kontsertmeistrina, Kuopio Sümfooniaorkestris nii esimese viiulirühma juhina kui ka teise kontsertmeistrina ning Eesti Sinfonietta kontsertmeistrina. Aastast 2023 töötab Johannes Põlda Soomes Tampere Filharmoonia orkestri kontsertmeistrina<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://www.tamperefilharmonia.fi/en/musicians/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Tampere Filharmonia – Tampere Philharmonic Orchestra |keel=en-US}}</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Põlda, Johannes}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] as37rjf0ocqab14xd8ftae3uqe87rsp 7234758 7234757 2026-09-15T21:09:25Z Amherst99 15496 /* */ 7234758 wikitext text/x-wiki '''Johannes Põlda''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1993]]) on eesti viiuldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://interpreet.ee/liikmed/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Oma viiuliõpinguid alustas Johannes Põlda Kuressaare Muusikakoolis. Ta on lõpetanud [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[Mari Tampere-Bezrodny]] viiuliklassi ja õppinud sama pedagoogi juures [[Sibeliuse Akadeemia]]s, kus omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Johannes on end aastase stipendiumi raames täiendanud Ameerikas ''Eastman School of Music''’us professor Oleh Krysa viiuliklassis. Ta on hinnatud orkestri- ja kammermuusik, osalenud paljudel konkurssidel Eestis ja välismaal. 2018. aastal saavutas ta telekonkursil „Klassikatähed” kolmanda koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-04-06 |pealkiri=Vaata uuesti: konkurss "Klassikatähed 2018" lõppes finalistide galaga |url=https://eeter.err.ee/744219/vaata-uuesti-konkurss-klassikatahed-2018-loppes-finalistide-galaga |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Johannes on esinenud mitmete orkestrite ees solistina, nt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Kaitseväe orkester, Kuopio Sümfooniaorkester, Tampere sümfooniaorkester jpt. Ta on täiendanud end tunnustatud viiuldajate meistriklassides nagu Pavel Berman, Yuri Zhislin, Mikhail Kopelaman jpt. Johannes on töötanud Lapimaa Kammerorkestris teise kontsertmeistrina, Kuopio Sümfooniaorkestris nii esimese viiulirühma juhina kui ka teise kontsertmeistrina ning Eesti Sinfonietta kontsertmeistrina. Aastast 2023 töötab Johannes Põlda Soomes Tampere Filharmoonia orkestri kontsertmeistrina<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://www.tamperefilharmonia.fi/en/musicians/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Tampere Filharmonia – Tampere Philharmonic Orchestra |keel=en-US}}</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Põlda, Johannes}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] mg3zp8xojniaw4ig91j3un4acxs6seg 7234763 7234758 2026-09-15T21:12:00Z Amherst99 15496 /* */ 7234763 wikitext text/x-wiki '''Johannes Põlda''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1993]]) on eesti viiuldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://interpreet.ee/liikmed/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Oma viiuliõpinguid alustas Johannes Põlda [[Kuressaare Muusikakool]]is. Ta on lõpetanud [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[Mari Tampere-Bezrodny]] viiuliklassi ja õppinud sama pedagoogi juures [[Sibeliuse Akadeemia]]s, kus omandas nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi. Johannes on end aastase stipendiumi raames täiendanud Ameerikas ''Eastman School of Music''’us professor Oleh Krysa viiuliklassis. Ta on hinnatud orkestri- ja kammermuusik, osalenud paljudel konkurssidel Eestis ja välismaal. 2018. aastal saavutas ta telekonkursil „Klassikatähed” kolmanda koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-04-06 |pealkiri=Vaata uuesti: konkurss "Klassikatähed 2018" lõppes finalistide galaga |url=https://eeter.err.ee/744219/vaata-uuesti-konkurss-klassikatahed-2018-loppes-finalistide-galaga |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Johannes on esinenud mitmete orkestrite ees solistina, nt Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Kaitseväe orkester, Kuopio Sümfooniaorkester, Tampere sümfooniaorkester jpt. Ta on täiendanud end tunnustatud viiuldajate meistriklassides nagu Pavel Berman, Yuri Zhislin, Mikhail Kopelaman jpt. Johannes on töötanud Lapimaa Kammerorkestris teise kontsertmeistrina, Kuopio Sümfooniaorkestris nii esimese viiulirühma juhina kui ka teise kontsertmeistrina ning Eesti Sinfonietta kontsertmeistrina. Aastast 2023 töötab Johannes Põlda Soomes Tampere Filharmoonia orkestri kontsertmeistrina<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-07 |pealkiri=Johannes Põlda |url=https://www.tamperefilharmonia.fi/en/musicians/johannes-polda/ |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=Tampere Filharmonia – Tampere Philharmonic Orchestra |keel=en-US}}</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Põlda, Johannes}} [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 1a9gt4cm33c0xrkvtz2d5eznnwqv0fm In memoriam 2026 0 706690 7234640 7234443 2026-09-15T18:53:49Z Velirand 67997 /* September */ 7234640 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[15. september]] – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko halgpallur (45) [[Kategooria:2026]] qnsd8xqxwt0jq2fib0vvvo2cvhngll4 7234641 7234640 2026-09-15T18:54:09Z Velirand 67997 /* September */ 7234641 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[15. september]] – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) [[Kategooria:2026]] sh0ubdh60b7scd2g3vm4v1zg8lxl1jo 7234961 7234641 2026-09-16T09:46:48Z Sendrasendra 225202 /* September */ 7234961 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[15. september]] – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) [[Kategooria:2026]] dxzqasesowbweazelmevezb6fv1ufws 7234993 7234961 2026-09-16T10:49:26Z Juhan121 25066 /* September */ 7234993 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *[[15. september]] – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) [[Kategooria:2026]] d5rzfgi189q0d78k5f69i4acz873mx0 Sarah Toscano 0 708260 7234744 7099897 2026-09-15T20:59:23Z Kuriuss 38125 7234744 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Sarah Toscano | pilt = {{Wikidata|property|raw|P18}} | pildiallkiri = Sarah Toscano | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg|2006|1|9}} | surmaaeg = | päritolu = [[Vigevano]],<br />[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} | pill = [[Laulmine|hääl]], [[Klaver]] | stiil = [[Popmuusika|Pop]]<br />[[Popmuusika|Dance pop]] | amet = laulukirjutaja | tegev = [[2022]] – tänini | plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal Music Italia]] <small>(2022-2023)</small><br />Warner Music Italy <small>(2023 - tänini)</small> | seotud_esitajad = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Sarah Toscano''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[2006]] [[Vigevano]]s) on [[Itaalia]] [[laulja]]- laulukirjutaja. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * 2025 – ''Met Gala'' === EP === * 2022 – ''Riflesso'' * 2024 – ''Sarah'' == Tour == * 2024 – ''Sarah Live Summer 2024'' * 2025 – ''Sarah Toscano Summer tour 2025'' * 2025 – ''Sarah Toscano Live 2025'' * 2026 – ''Met Gala tour 2026'' == Lauluüritustel osalemine == * Area Sanremo ** 2022 – Pole valitud Sanremo Giovani jaoks * Sanremo Festival (Rai 1) ** 2025 – 17. koht "Meistrite" kategoorias ''Amarcord'''iga == Välislingid == {{Commons|Category:Sarah Toscano}} * {{YouTube|channel=UCc7kBvUjEnPjKVm7p5XVtUw}} * {{YouTube|channel=UCsmdO9Ilv7aN656HP5A2xkQ}} * {{Facebook|100074610871631}} * {{Instagram|_sarahtoscano_}} * {{Twitter|SarahToscano_}} [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2006]] g0qjjfd8uja0jzgzzevdzvtji6pf8mq 7234790 7234744 2026-09-15T21:47:41Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7234790 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Sarah Toscano | pilt = {{Wikidata|property|raw|P18}} | pildiallkiri = Sarah Toscano | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg|2006|1|9}} | surmaaeg = | päritolu = [[Vigevano]],<br />[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} | pill = [[Laulmine|hääl]], [[Klaver]] | stiil = [[Popmuusika|Pop]]<br />[[Popmuusika|Dance pop]] | amet = laulukirjutaja | tegev = [[2022]] – tänini | plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal Music Italia]] <small>(2022-2023)</small><br />Warner Music Italy <small>(2023 - tänini)</small> | seotud_esitajad = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[File:Sarah Toscano Funweek.it 2024.png|thumb|Sarah Toscano (2024)]] '''Sarah Toscano''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[2006]] [[Vigevano]]s) on [[Itaalia]] [[laulja]]- laulukirjutaja. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * 2025 – ''Met Gala'' === EP === * 2022 – ''Riflesso'' * 2024 – ''Sarah'' == Tour == * 2024 – ''Sarah Live Summer 2024'' * 2025 – ''Sarah Toscano Summer tour 2025'' * 2025 – ''Sarah Toscano Live 2025'' * 2026 – ''Met Gala tour 2026'' == Lauluüritustel osalemine == * Area Sanremo ** 2022 – Pole valitud Sanremo Giovani jaoks * Sanremo Festival (Rai 1) ** 2025 – 17. koht "Meistrite" kategoorias ''Amarcord'''iga == Välislingid == {{Commons|Category:Sarah Toscano}} * {{YouTube|channel=UCc7kBvUjEnPjKVm7p5XVtUw}} * {{YouTube|channel=UCsmdO9Ilv7aN656HP5A2xkQ}} * {{Facebook|100074610871631}} * {{Instagram|_sarahtoscano_}} * {{Twitter|SarahToscano_}} [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2006]] 941zaj2gk0yr8y92uzyp1uxul7h8brv Valdlauči 0 711444 7234984 7191901 2026-09-16T10:18:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7234984 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valdlauči | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valdlauči | pindala = 1,27 | elanikke = 1559 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Valdlauči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2826 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Riia]] linna piiril merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A7 (Läti)|A7]] ääres. Asula jääb valla ja piirkonna keskusest [[Ķekava]]st 11 ning [[Riia]]st 8,3 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Rāmava,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14236 Autotransporta direcija]</ref> Sarma,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11325 Autotransporta direcija]</ref> Štrausi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14429 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Valdlauču centrsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14168 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes [[XIX sajand]]il [[Katlakalnsi kirikumõis]]a juurde. Asula on nime saanud nõukogude perioodil kirikumõisas elanud leivameister Valdemārs Laučiselt. Algselt hakkas kirikumõisa peahoone kandma tema nimest tulenenud Valdlauči nime, hiljem kandus see üle ka külale. Kuigi see ei olnud nõukogude perioodil ametlik kohanimi, oli see siiski tunnustatud.<ref>[https://kodols.lv/zinas/pasvaldibas/vai-pienacis-laiks-sakt-diskusiju-par-valdlaucu-nosaukuma-mainu-165115 Imants Liepiņš ''Vai pienācis laiks sākt diskusiju par Valdlauču nosaukuma maiņu?'']</ref> Teise maailmasõja järel rajas riiklik erikonstruktsioonibüroo sinna oma keskasula. Aastal 1974 ei haaratud piirkonda Riia piiridesse, kuna seal asus eelnevast välja kasvanud veisefarmide mehhaniseerimisele keskendud konstruktsioonibüroo. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 562 (1969) * 636 (1970) * 1461 (1979) * 2401 (1989) <td> * 2622 (2000) * 1951 (2011) * 1652 (2021) * 1559 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ķekava vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] eef9ovca8x5s8ktplotfkqvahkdmyec 2026. aasta Iraani sõda 0 711759 7234828 7175631 2026-09-16T01:17:18Z Kruusamägi 1530 7234828 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2026. aasta Iraani sõda | osa = [[Iraani-Iisraeli varikonfliktist|Iraani-Iisraeli varikonfliktist]] ja [[Lähis-Ida kriis (2023–)|2023. aastal alanud Lähis-Ida kriisist]] | pilt = 2026 Iran war collage.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 28. veebruar 2026 | koht = [[Ees-Aasia]] (peamiselt [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ümbrus) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = Käimasolev * Iraani juhtkonna, sh [['Alī Khāmene'i]] jt, tapmine õhulöökides, [[Iraani Ajutise Valitsusnõukogu|Ajutise Valitsusnõukogu]] moodustamine ja laialisaatmine, [[Mojtabá Khāmene'ī]] valimine uueks Iraani kõrgeimaks juhiks. * Iraan sulges [[Hormuzi väin]]a * Iisraeli ja [[Ḩizb Allāh]]i konflikt kulmineerub [[2026. Liibanoni sõda|2026. aasta Liibanoni sõjaga]] | osaline1 = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>{{Pisilipp|Iisrael}} | osaline2 = {{Lihtloend| * {{Pisilipp|Iraan}} * [[File:Flag of Hezbollah (thumbnail placeholder).svg|23px]] [[Ḩizb Allāh]] * [[File:PMF infobox.png|23px]] [[Quwwāt al-Ḥashd ash-Shaʿbī]] * [[File:Shiite Resistance flag.svg|23px]] [[al-Moqawamat al-Islamiat fi al-Iraq]] }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Trump]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Pete Hegseth]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Dan Caine]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Benjamin Netanyahu]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Yisra'el Kats]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Eyal Zamir]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Tomer Bar]] }} | väejuht2 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|Iraan}} [['Alī Khāmene'ī]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Larijani]] {{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Aziz Nasirzadeh]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Abdolrahim Mousavi]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Shamkhani]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Pakpour]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Shirazi]]{{Atentaat}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = {{Riigi ikoon|USA}} 13 hukkunut<br> 200 haavatut<br>{{Riigi ikoon|ISR}} 2 sõdurit hukkunud<br> 17 tsiviilisikut hukkunud <br> 14 sõdurit vigastatud<br> 2975 tsiviilisikut vigastatud | kaotused2 = {{Riigi ikoon|Iraan}} 48 juhti hukkunud<br> 90 sõjalaeva uputatud<br> 1000–6000 langenut 18000 vigastatut | kaotused3 = | märkused = }} '''2026. aasta Iraani sõda''' algas 28. veebruaril 2026, mil [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] alustasid operatsioonide "Eepiline raev" (inglise keeles ''Epic Fury'') ja "Möirgav lõvi" (''Roaring Lion'', [[heebrea keel]]es מִבְצַע שְׁאָגַת הָאֲרִי, ''Mivtsá She'agát Ha'arí'') raames õhulööke [[Iraan]]i vastu. Iraan vastas sellele raketi- ja droonirünnakutega, sihtides Iisraeli ning Lähis-Idas asuvaid Ühendriikide sõjaväebaase ning erinevaid Ühendriikide-sõbralikke riike.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439262/iisrael-alustas-runnakut-iraani-vastu "OTSEBLOGI | Regionaalne sõda. Iisrael usub, et ajatolla Khamenei hukkus, Iraan ründab araabia riike"] Delfi, 28. veebruar 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609954220/usa-ja-iisrael-alustasid-runnakut-iraanile "USA ja Iisrael alustasid rünnakut Iraanile"] ERR, 28. veebruar 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iraan-rundas-usa-vagesid-voorustavaid-riike-lahis-idas-pihta-sai-dubai-luksushotell |title=BLOGI ⟩ Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas, pihta sai Dubai luksushotell |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425927/ulevaade-selge-loppeesmargita-trump-laks-iraaniga-sotta-liitlaste-survel |title=ÜLEVAADE ⟩ Selge lõppeesmärgita Trump läks Iraaniga sõtta liitlaste survel |url-access=subscription |author=Emilie Haljas |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Liitlasvägede sõjaline operatsioon järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel [[Iraani tuumaprogramm|Teherani tuumaprogrammi]] üle.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425923/ajajoon-runnak-iraanile-lahvatas-akitselt-piirkondlikuks-kriisikoldeks |title=AJAJOON ⟩ Rünnak Iraanile lahvatas äkitselt piirkondlikuks kriisikoldeks |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Kuus nädalat varem oli Iraani valitsus riigis mahasurunud [[2025.–2026. aasta Iraani meeleavaldused|laiaulatuslikud valitsusvastased meeleavaldused]], tappes selle käigus tuhandeid tsiviilelanikke. Sõja avalöökidega tapeti mitmeid Iraani võtmeisikuid, teiste seas [[Iraani kõrgeim juht]] [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]], [[Kõrgem Riiklik Julgeolekunõukogu|Kõrgema Riikliku Julgeolekunõukogu]] sekretäri [[Ali Larijani]] ja [[Iraani kaitseminister|kaitseminister]] [[Aziz Nasirzadeh]]. Samuti keskenduti Iraani poliitilise ja sõjalise juhtimistruktuuri, õhutõrjevõimekuse, raketilaskeseadeliste, laevastiku, sõjatööstuse (eeskätt raketitootmise) ning tuumarelvaprogrammiga seotud rajatiste hävitamisele. Iraan vastas drooni- ja raketilöökidega Iisraelile, Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebasidele. Samuti ründas Iraan piirkonna riikide nafta- ja gaasitööstusest ning asus takistama laevaliiklust [[Hormuzi väin]]as. Nende aktsioonide tõttu kerkisid nafta ja gaasi hinnad maailmas hüppeliselt. 2. märtsil ründas [[Liibanon]]is baseeruv [[Hizbollah]] Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega ning maismaaoperatsioonidega Lõuna-Liibanonis. 4. märtsil teatas Valge Maja, et sõja eesmärkideks on hävitada Iraani režiimi ballistiliste rakettide programm, hävitada Iraani mereväe kohalolek piirkonnas, lammutada Iraani terroristlikud käsilasorganisatsioonid, kes on vastutanud rünnakute eest USA koalitsioonivägede vastu ja aidanud kaasa piirkonna destabiliseerimisele, takistada [[Iraani tuumaprogramm|Iraanil tuumarelva]] edasist taotlemist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440294/valge-maja-pressiesindaja-iraan-maksab-usa-vastu-toime-pandud-kuritegude-eest-verega Valge maja pressiesindaja: Iraan maksab USA vastu toime pandud kuritegude eest verega] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440191/video-miks-otsustati-iraani-runnata-trump-ja-rubio-on-jaganud-soja-alustamise-kohta-vastuolulisi-sonumeid VIDEO | Miks otsustati Iraani rünnata? Trump ja Rubio on jaganud sõja alustamise kohta vastuolulisi sõnumeid] Delfi, 4. III 2026</ref> 12. märtsil esitas Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] kolm nõudmist sõja lõpetamiseks: Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine, reparatsioonide maksmine Iraanile, kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt "OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist"] Delfi, 12. märts 2026</ref> 8. aprill sõlmisid USA, Iisrael ja Iraan Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu kokkuleppega alustada [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina "Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina"] ERR, 8. aprill 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist "Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist"] Delfi, 8. aprill 2026</ref> Osapooled lubasid lõpetada kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avada vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes "Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes"] ERR, 8. aprill 2026</ref> Iisrael teatas, et vaherahu ei laiene Liibanonile. 15. juunil leppisid USA ja Iraan kokku [[vaherahu|rahumemorandumis]],<ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks "Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks"] ERR, 15. juuni 2026</ref> mis allkirjastati 17. juunil.<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks "USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks"] ERR, 18. juuni 2026</ref> Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe "TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe"] Delfi, 18. juuni 2026</ref> USA kongressi sõltumatu eelarveamet hindas, et 1. augustiks 2026 oli sõda Iraaniga läinud USA kaitseministeeriumile maksma ligikaudu 38 miljardit dollari.<ref>[https://www.err.ee/1610139061/usa-kongressi-eelarveamet-iraani-soda-on-lainud-maksma-38-miljardit "USA kongressi eelarveamet: Iraani sõda on läinud maksma 38 miljardit"] ERR, 15. september 2026</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|2026. aasta Iraani sõja kronoloogia}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439960/iisrael-vs-iraan-kelle-sojamasin-on-tugevam |pealkiri=Iisrael vs. Iraan: kelle sõjamasin on tugevam? |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439849/analuus-mida-trump-sojast-tahab-vastus-muutub-iga-paev-see-eest-on-kindel-plaan-iisraelil |pealkiri=ANALÜÜS - Mida Trump sõjast tahab? Vastus muutub iga päev. See-eest on kindel plaan Iisraelil |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443362/analuus-naftavaljad-polevad-trumpi-arplemisest-on-saanud-kogu-maailma-kriisi-viiv-kurnamissoda |pealkiri=ANALÜÜS - Naftaväljad põlevad. Trumpi ärplemisest on saanud kogu maailma kriisi viiv kurnamissõda |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2026-03-20 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * [https://www.err.ee/1609974012/kalev-stoicescu-iraani-reziim-voitleb-terve-kurjuse-telje-eest Kalev Stoicescu: Iraani režiim võitleb terve kurjuse telje eest] ERR, 21.III 2026 * {{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120564361/olukord-muutub-aina-kriitilisemaks-hormuzi-vaina-blokaad-rasib-nafta-ja-kusiaine-hindu |pealkiri=Olukord muutub aina kriitilisemaks. Hormuzi väina blokaad räsib nafta ja kusiaine hindu |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Saarmann |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120566096/ulevaade-iraani-soda-rahu-voi-totaalne-havitus-trumpi-avaldused-koiguvad-aarmusest-aarmusesse |pealkiri=ÜLEVAADE - Iraani sõda: rahu või totaalne hävitus? Trumpi avaldused kõiguvad äärmusest äärmusesse |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-07 |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120569114/sojaekspert-vastab-kas-trump-kaotas-ja-iraan-voitis-kas-vaherahu-on-lahis-idas-pelgalt-hingetombeks |pealkiri=SÕJAEKSPERT VASTAB - Kas Trump kaotas ja Iraan võitis? Kas vaherahu on Lähis-Idas pelgalt hingetõmbeks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-16 |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120570097/ulevaade-soda-aitasid-alustada-iisraeli-lobi-ja-witkoffi-segadus-lepet-takistavad-iraani-siselohe-ja-trumpi-rapsimine |pealkiri=ÜLEVAADE - Sõda aitasid alustada Iisraeli lobi ja Witkoffi segadus. Lepet takistavad Iraani siselõhe ja Trumpi rapsimine |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-21 |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] egq0u1x70ulmuxhmp4lpthzmrfroufy Astuuria eelromaani kunst 0 712762 7234983 7198750 2026-09-16T10:17:30Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7234983 wikitext text/x-wiki [[File:Celosía cripta de santa Leocadia.JPG|thumb|[[Oviedo katedraal]]i Santa Leocadia krüpti võreaken]] [[File:Iglesia de Santa María del Naranco (1433076477).jpg|thumb|Santa María del Naranco idafassaad ja trepiga põhjakülg]] [[File:VISTA 062.JPG|thumb|Kuningarõdule viiv trepp [[Santa Cristina de Lena]] kirikus]] '''Astuuria eelromaani arhitektuur ja kunst''' hõlmab aastail 711–910 [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] aladel loodud ehitisi ja [[Kujutav kunst|kujutavat]] ning [[tarbekunst]]i.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/inicio-english/ Asturian pre-Romanesque Architecture. - Prerromanico Asturiano]</ref> [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised|Kuus Astuuria eelromaani arhitektuurimälestist]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse (kolm mälestist 1985. aastal, 1998. aastal lisati veel kolm) ja üks lisandus [[Jaakobitee]] osana 2015. aastal<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/introduction-and-map/ World Heritage. - Prerromanico Asturiano]</ref>. == Kontekst == Astuuria eelromaani kunst, eriti arhitektuur oli oma olemuselt riiklust esindav ja kinnitav vahend, mille vahendusel Astuuria kuningad said legitimeerida oma võimu.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/cultura/prerromanico#:~:text=List%20of%20pre%2DRomanesque%20monuments.%20Asturian%20Art%20or,cultural%20and%20architectural%20evolution%20of%20the%20region. Asturian pre-Romanesque Art. - Turismo Asturias]</ref> [[Rekonkista]]-aegse Astuuria ehitiste otsene sarnasus varasemate ehitistega [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigis]], mis 8. sajandi alguses muslimite vallutuse tagajärjel langes, tõmbas kahe kristliku riigi vahele seose ja lõi paralleeli, osutades Astuuria kristliku kuningavõimu järjepidevusele ja taotledes uue kristliku riigi vägevuse rõhutamist [[Umaijaadid]]e [[Kalifaat|kalifaadi]] kõrval<ref>[https://www.academia.edu/106564198/The_creation_of_a_Visigothic_past_and_the_territorial_expansion_of_the_Kingdom_of_Asturias_Le%C3%B3n Iñaki Martín Viso. The creation of a Visigothic past and the territorial expansion of the Kingdom of Asturias-León. - Santos Salazar, Igor & Tente, Catarina (eds.). The 10th Century in Western Europe. Change and Continuity. 2023, Oxford: Archaeopress, 64-76]</ref>. Ehituskunstis on ajaliselt jälgitav monumentaalsete ehitiste püstitamine vastavalt kuningriigi pealinna eri asukohtades esmalt [[Cangas de Onís]]is Ida-Astuurias, seejärel [[Pravia]]s keskranniku lääneosas ja viimaks [[Oviedo]]s, Astuuria geograafilises keskuses. Arvukaist tänapäevani säilinud kirikuist olid peaaegu kõik Astuuria monarhide tellitud ja rahastatud ja silmapaistvalt kujundatud, samuti kristlike reliikviate ja riigivõimuga seotud kullassepataiesed. == Üldised jooned == === Arhitektuur === Astuuria eelromaani arhitektuur on Hispaania kunsti kontekstis selgelt eristuva stiiliga, mis ühendab ja sünteesib [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]], [[mosaraabia kunst]]i ja Astuuria kohalikku pärandit. Astuuria ehitistes esinevad sageli järgnevad elemendid: * sage kolmetine jaotus [[põhiplaan]]ides, näiteks kolm löövi ja kolm eraldatud apsiidi * [[kõrgendatud ümarkaar]]ed; puudub [[hoburaudkaar]], mis võib esineda vaid akendel * nelinurksed [[koorilõpmik]]ud (esineb ka läänegootide ehitistel) * sissepääsuta lisaruum, nn ''[[cámara oculta]]'' apsiidi kohal (esineb ka läänegootide ehitistel)<ref>[https://wernernolte.de/index.php/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik/ Asturische Vorromanik. - Werner Nolte: Mittelalterliche Geschichte, Mittelalterliche Architektur, Lippe.]</ref> * ebaühtlase suurusega kividest laotud müürid kõrgete kitsaste [[tugipiit]]adega * [[vööndkaar]]tega liigendatud [[aamvõlv]]id * ruumi siseseinu liigendavad [[liseen]]id ja [[petik]]ud; need moodustavad vööndkaari toetavate tugipiitadega sageli ühtse terviku, toetades seina seest ja väljast korraga * kõrged tribüünid ruumides, nn kuningarõdud * geomeetrilise motiivistikuga [[raiddekoor]] ja geomeetrilised, figuurideta [[fresko]]d * ažuursed kivist võrestikaknad, sageli [[Rist (kristlus)|rist]]imotiiviga * uksi ja aknaid ümbritsev ehisraam ''[[alfiz]]''<ref>[https://www.ovetus.com/edificios-en.html Pre-Romanesque Architecture. - ovetus.com]</ref> [[File:316 Catedral de San Salvador (Oviedo), tresor de la Cambra Santa, la Creu de la Victòria.jpg|thumb|Võiduristi keskosa]] === Tarbekunst === Lisaks ehitistele saavutas märkimisväärse taseme [[tarbekunst|tarbe-]] ja [[dekoratiivkunst]], eriti [[Kullassepakunst|kullassepatöö]]. Kullassepateostes leiab viiteid nii läänegootide kui ka [[Karolingide kunst]]ist pärit eeskujudele ja tehnilistele võtetele: kasutatakse väärismetalli [[granulatsioon]]i, [[filigraan]]i, [[Puntsimine|puntsimist]], [[oterdis]]t, [[email]]i nii [[Kärgsulatis|kärg]]- kui ka [[uuresulatis]]es ning metallraamides [[Vääriskivi|vääriskive]]. Astuuria eelromaani kunstiteoste hulka kuuluvad [[Inglite rist]], [[Võidurist]], [[Ahhaatlaegas]] (asuvad tänapäeval [[Oviedo katedraal]]is), samuti [[Astorga relikviaar]]. Astuuria kuningriigis on loodud käsikirjaline [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[piibel]] [[Codex Cavensis]]<ref>[https://arts.st-andrews.ac.uk/after-empire/2017/11/14/towers-of-faith/ Matthias M. Tischler. Towers of Faith: Views on the Biblical Landscape of the Tenth-Century Iberian World. - After Empire: Using and Not Using the Past in the Crisis of the Carolingian World, c. 900-1050]</ref>. == Periodiseering == Astuuria kunstis, eelkõige arhitektuuris eristatakse viit etappi: === Esimene periood (737–791) === [[File:Santianes de Pravia - 04.jpg|thumb|Santianes de Pravia kirik, vaade loodest]] [[File:Santianes de Pravia - 08.jpg|thumb|Santianes de Pravia, vaade edalast]] [[File:Santianes de Pravia - 02.jpg|thumb|Santianes de Pravia sisevaade]] Esimeseks perioodiks loetakse kuningate [[Fáfila]], [[Alfonso I]], [[Fruela I]], [[Aurelio]], [[Silo (Astuuria kuningas)|Silo]], [[Mauregato]] ja [[Vermudo I]] valitsemisaega. Astuuria kuningriigi tekke ja konsolideerumise perioodist on teada kaks kirikut. 737. aastal rajatud [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik|Püha Risti kirik]] kuningriigi esimeses pealinnas [[Cangas de Onís]]is hävis 1936. aastal, selle asemel on tänapäeval 1950. aastal valminud kabel. Kirik oli püstitatud [[dolmen]]it katvale künkale. Kirjalike allikate teatel oli kirik kivist, ühelööviline aamvõlviga ehitis kabeliga küljel. Pärimuse järgi sai kirik nime tammepuust risti järgi, mida kuningas [[Pelayo]] kandis [[Covadonga lahing]]us ja mille [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] lasi katta kulla ja vääriskividega; tänapäeval on see tuntud Astuuria sümboli [[Võidurist]]ina. Teine varase Astuuria kuningriigi aegne kirik on Pravia [[Santianes (Pravia)|Santianes]]is asuv [[evangelist Johannes]]ele pühitsetud [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista|San Juan Apóstol y Evangelista]]. See rajati siis, kui kuninglik [[õukond]] ja valitsemiskeskus viidi Cangas de Onísist üle Praviasse, kunagise rooma asula Flavium Avia asukohta teede ristumiskohas<ref name="church-of">[https://prerromanicoasturias.es/en/more-pre-romanesque-buildings/#pravia Church of Santianes de Pravia. - Prerromanico Asturiano]</ref>. Ajavahemikus 774–783 ehitatud kirikul olid olemas kõik Astuuria eelromaanikale tunnuslikud elemendid nagu läänest itta suunatud [[Basiilika|basilikaalne]] ruumivorm [[kesklööv]]i ja kahe [[külglööv]]iga, mida kesklöövist eraldavad kolm ümarkaarava, samuti [[pikihoone]]ga ühelaiune [[transept]] ja üks poolringikujulise põhiplaaniga [[apsiid]], samuti läänes asuv lihtne eeskoda. Hiljem on kirikut korduvalt ümber ehitatud ja algne eelromaani kavatis on säilinud osaliselt<ref name="church-of" />. Löövi katab puitlagi. Kiriku [[Käärkamber|käärkambris]] on [[muuseum]], milles on eksponeeritud taim- ja geomeetrilise dekooriga raidkive. === Teine periood (791–842) === [[File:Frontal exterior de la cámara santa.JPG|thumb|Oviedo katedraali Püha kamber, kunagine lossikabel]] [[File:1. Iglesia San Julián de los Prados (35752657690).jpg|thumb|Santullano]] [[File:189 Església de San Julián de los Prados, o de Santullano (Oviedo), capçalera.jpg|thumb|Santullano idasuunast. Ülemine kolmikaken on ''camara oculta'' ainus juurdepääs]] [[Alfonso II]] valitsemisajal, kui riik stabiliseerus pärast [[Lutose lahing]]us kalifaadi üle saavutatud võitu, pealinn viidi üle [[Oviedo]]sse ja kuningas lõi [[Karl Suur]]ega head ja stabiilsed suhted, kujunes Astuuria eelromaanika iseloomulik stiil lõplikult välja seoses rohke ehitustegevusega pealinnas. Astuuria kuningliku arhitekti [[Tioda]] ehitatuks peetakse [[Oviedo San Tirso kirik|Oviedo San Tirso]], [[San Julián de los Pradose kirik|San Julián de los Pradose]], [[Santa María de Bendonesi kirik|Santa María de Bendonesi]] ja [[Nora San Pedro kirik]]uid. Oviedo paleekompleks koosnes [[Oviedo San Salvadori katedraal|San Salvadori]], Santa María kirikutest ning nendega külgnevast paleest ja lossikabelist (lossikabel on paleekompleksist ainsana säilinud ja on [[Oviedo katedraal]]i [[Oviedo Püha kamber|Püha kamber]]), kus asus [[Inglite rist]], mille kuningas ise San Salvadori kirikule annetas, ja [[relikviaar]] [[Arca Santa]]. Väljaspool Astuuriat ehitas Alfonso 892. aastal esimese kiriku apostel [[Püha Jakobus vanem|Püha Jaakobus]]e pärimuslikku hauakohta [[Galicia]]s (''campus stellae'' > Compostela). [[San Julián de los Pradose kirik]] ehk Santuyano / Santullano ehitati umbes aastatel 812–842 osana kuninglike hoonete kompleksist. Kirikul on [[Basiilika|basilikaalne]] ruumivorm, milles kesklöövi eraldasid külglöövidest kolme ümarkaarega arkaadid talumkapiteelidega nelinurksetel piilaritel. Transept pikihoone ja altariruumi vahel on kesklöövist kõrgem. Täisnurkne altariruum oli jagatud kolmeks aamvõlviga apsiidiks, keskse kabeli kohal asus teadmata otstarbega suletud ruum (''camara oculta''). Kiriku puitlage kaunistas geomeetriline nikerdatud dekoor. Kirikul oli itta suunatud eeskoda ja kaks [[transept]]iga külgnevat ja transepti avanevat [[Käärkamber|käärkambrit]]. San Julián de los Pradose kirik on eelromaani kirikutest suurim.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/the-church-of-san-julian-de-los-prados/ San Julián de los Prados Santullano. Prerromanico Asturiano]</ref> San Julián de los Pradose kiriku seinu ja lagesid katvad [[fresko]]d on Hispaanias kõige paremini säilinud varakeskaegsed [[Seinamaaling|seinamaalingud]]. Dekoor jaguneb kolme selgelt piiritletud alasse ja laseb aimata selget [[Rooma riik|Rooma]] perioodi seinamaalingute mõju, luues mulje, mis on tüüpiline Rooma 1. sajandi eKr nn teatristiilile. Maalingutes esinevad [[marmor]]i imitatsioon, ristkülikud, ribad ja ruudud, [[põimornament]], sambad ja muud arhitektuurilised motiivid, eesriided, taimemotiividega kaunistatud medaljonid, kuid maalingutel puudub igasugune religioossete stseenide kujutamine, välja arvatud alfa ja oomegaga rist, mis on kuningliku võimu sümbol. <gallery> Oviedo - Iglesia de Santullano 05.jpg|Üks Santullano valgmikuakendest Oviedo St Juliàn Prados nef.jpg|Oviedo San Julián de los Prados. Vaade löövist läbi transepti altariruumi San Julian de los Prados fresco.jpg|Osa seinamaalingust </gallery> [[File:Vista exterior - Iglesia de San Tirso, Oviedo.jpg|thumb|San Tirso apsiidiaken, nüüdseks kinni müüritud]] Oviedo katedraali kõrval asuvas [[Oviedo San Tirso kirik|San Tirso kirik]]us on 16. sajandil toimunud tulekahju tõttu säilinud eelromaani perioodist vaid apsiidi otsasein. Sel on näha algse kiriku kiviplokkidest müüritis ja seina keskel on Astuuria eelromaanikale iseloomulik kolmikaken, mille keskne ava on kõrgem kui külgmised ja toetub vabalt seisvatele sammastele. Kolmikaknal on kõrgendatud, kergelt [[hoburaudkaar]]t meenutavad telliskaared. [[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 04.jpg|thumb|Püha kambri idaaken, ees Inglite rist ja Arca Santa]] [[Oviedo katedraali Püha kamber|Püha kamber]] ehitati Alfonso II-le lossikabeliks ja kuulus San Salvadori kiriku juurde (mõlemad lammutati [[14. sajand]]il tänapäevani seisva gooti katedraali ehitamiseks). Kamber külgneb samuti eelromaani perioodist [[Oviedo San Migueli torn|San Migueli torn]]iga ja see oli mõeldud muuhulgas [[Läänegootide kuningriik|läänegootide kuningriigi]] langemise järel [[Toledo]]st toodud [[reliikvia]]te hoiustamiseks. Püha kamber koosneb kahest üksteise kohal asuvast aamvõlviga ruumist. Alumine korrus on 2,30 meetrit kõrge ruumiga, pühitsetud pühale [[Leocadia]]le ning seal on mitmete teiste märtrite hauad.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/camara-santa-of-the-cathedral-of-san-salvador-of-oviedo/ Cámara Santa of the Cathedral of San Salvador of Oviedo. Prerromanico Asturiano]</ref> [[Peaingel Miikael|Pühale Miikaelile]] pühitsetud ülemist korrust laiendati 12. sajandil ja pikendati ruumi kuue meetrini. Sellest perioodist pärinevad kabeli laevõlvid ja skulptuurid, mis on [[Hispaania romaanika]] meistriteos. Püha kambri puhul rakendati esmakordselt kahe üksteise kohal asuva ruumi võlvimist, mis hiljem esines [[Ramiro I]] aegsetes hoonetes. Oviedo San Salvadori katedraali varade ja säilmete hoidmiseks ehitatud Püha Kamber täidab seda funktsiooni tänapäevani. <gallery> 359 Catedral de San Salvador (Oviedo), la Cambra Santa, des del cementiri dels Pelegrins.jpg|Püha kambri välisvaade Cripta de santa Leocadia.JPG|Püha Leocadia krüpt Oviedo - Catedral, Camara Santa 11.jpg|Vaade Püha kambri kõrgendatud osast vanemasse ossa </gallery> [[File:Santa María de Bendones (3833901322).jpg|thumb|Santa María de Bendonese apsiidiaken ja ''camara oculta'' aken selle kohal]] [[File:San Pedro de Nora (2).jpg|thumb|San Pedro de Nora, vaade kagust]] [[Santa Maria de Bendonese kirik]] asub pealinnast viie kilomeetri kaugusel kagus [[Nalón]]i oru suunas ning selle annetasid kuningas [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] ja tema abikaasa Jimena San Salvadori katedraalile 20. jaanuaril 905. Arhitektuuriliselt sarnaneb see tugevasti Santullanoga, ebatüüpiliselt on see ühelööviline. Kolmeosaline korpus on vaid lääneotsas: keskmine on eeskoda ja kaks külgmist ruumi võivad olla mõeldud koguduseliikmete või vaimulike majutamiseks. Eeskojast saab ainsasse puitlaega [[lööv]]i, millest kahel pool on veel kaks puitlaega, teadmata funktsiooniga ruumi. Altariruum on kolmeosaline ja eraldatud [[pikihoone]] ruumidest kolmekaarse arkaadiga. Keskmine apsiidikabel on tellisvõlviga, kaks ülejäänut puitlagedega.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/more-pre-romanesque-buildings/#bendones Church of Santa María de Bendones. Prerromanico Asturiano]</ref> Peakabeli kohal asub ''[[camara oculta]]'', kuhu pääseb ainult väljastpoolt läbi kolmikakna, mille keskmine ava on suurem; mõlemad on Astuuria eelromaanikale tüüpilised. Sammaste [[kapiteel]]id on [[köisliist]]udega ja [[Abakus (arhitektuur)|abakus]] lihtsa liistuga. Kiriku lõunafassaadi lähedal ehitisest eraldi seisab ristkülikukujulise põhiplaaniga [[kellatorn]]. [[San Pedro de Nora kirik]] asub [[Nora jõgi (Hispaania)|Nora jõe]] ääres, umbes 12 km kaugusel Oviedost. Sellel kirikul on samuti Santullano taoline stiil: basilikaalne ruum, pikihoonest eristuv eeskoda, kesklööv kõrgem kui külglöövid, puitkatus ja ruumi valgustavad kivist võrestikaknad. Altariruum on jaotatud kolmeks aamvõlvidega apsiidiks. Erandina muust Astuuria eelromaanikast on apsiidid omavahel ühendatud ümarkaarsete ustega vaheseintes. Nagu kõigil selle perioodi kirikutel, on ka siin apsiidi kohal suletud ruum, kuhu pääseb ainult väljastpoolt kolmikakna kaudu. [[Kellatorn]] paikneb kirikust eraldi nagu Santa Maria de Bendonesis, ei kuulu algse ehitise juurde ja on Astuuria eelromaani kirikute restauraatori [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]]i lisandus 1970. aastaist. <gallery> Bendones-2.JPG|Santa María de Bendones, vaade loodest Santa María de Bendones (3).jpg|Santa María de Bendones, läänefassaad San Pedro de Nora - 1 - 25-12-10.jpg|thumb|San Pedro de Nora lõunakülg Nora-15.JPG|San Pedro de Nora sisevaade </gallery> === Kolmas periood (842–866) === [[File:SaintMaryOfNaranco.jpg|thumb|Santa María del Naranco, 2024]] [[File:OviedoStaMariaDeNaranco3.jpg|thumb|Santa María del Naranco vaateplatvorm]] [[File:694 Santa María del Naranco (Oviedo), pis superior, medalló i pilastra esculpits.jpg|thumb|Reljeefid Santa María del Naranco interjööris]] Kolmandaks perioodiks loetakse [[Ramiro I]] (842–850) ja [[Ordoño I]] (850–866) valitsemisaega (suvepalee [[Santa María del Naranco]], [[San Miguel de Lillo]] ja [[Santa Cristina de Lena]] kirikud). Santa María del Naranco, mis oli Ramiro I üks paleesid ja ''[[aula regia]]'', tõi eelromaanikasse juurde olulist stiililist, morfoloogilist, konstruktiivset ja dekoratiivset uuendust, samuti uute tehniliste vahendite rakendamist võrreldes eelnevate perioodidega Astuuria ehituskunstis. Ramiro I loodu uuenduslikkust mainivad kroonikud korduvalt, näiteks [[Crónica Silense]]: ''"ta ehitas Oviedost kahe miili kaugusel palju ehitisi, kasutades liivakivi ja marmorit võlvlaega /.../ palee ilma puiduta, imetlusväärse ehitusega võlvituna alt ja ülevalt"''. Imetlusega on mainitud palee proportsioone ja kõrget sihvakat kuju, rikkalikku erisugust dekoori ning kahe korruse kivist võlvlagesid, mida toetasid vööndkaared (lahendus, mida arglikult Püha Kambris arendati ja mis küpses Santa Maria del Narancos). Suvepalee hoone asub Monte Naranco lõunaküljel vaatega linna poole ja oli algselt osa äärelinnas asuvatest kuninglike hoonete kompleksist. 12. sajandil muudeti see tsiviilhoonest [[Maarja]]le pühitsetud kirikuks. Ristkülikukujulise põhiplaaniga paleel on kaks korrust; alumine korrus ehk [[krüpt]] on madal, jaotatud suuremaks kambriks keskel ja kaheks väiksemaks hoone otstes. Ülemisele korrusele pääseb põhjafassaadiga külgneva topeltvälistrepi kaudu, mis viib allkorrusega identse planeeringuga kõrgesse ruumi; keskses saalis on kuus ümarkaarset [[petik]]ut külgseintes, mida toetavad seina sisse ehitatud sambad, ja mõlemas otsas välja avaneva kaaristuga vaateplatvorm (''mirador''). Kaaristuisse avaneb saalist kolm ümarkaarava, mis sarnanevad kujult seinapetikutele ja toetuvad spiraalset [[kanneleering]]ut meenutava [[köiemotiiv]]iga kaunistatud sammastele. Ruumi aamvõlv on valmistatud [[Tuff|tufist]] ja sel on kuus [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele toetuvat vööndkaart. Santa Maria del Naranco [[raiddekoor]] on varasemate ehitistega võrreldes samm edasi; rikkalik kaunistus on ülemise korruse saalis ja vaateplatvormidel. [[Sammas]]tel on lihtsustatud [[Korintose order|Korintose kapiteelid]] või [[trapetskapiteel]]id, mida peetakse Bütsantsist mõjutatuks. Trapetskapiteele kaunistavad trapetsi-ja kolmnurgakujujulised reljeefid looma- ja inimkujudega, mida raamib Astuuria kohaliku traditsiooni pärane [[köisliist]]. Vaateplatvormide viilude kolmikakendel on korintose kapiteelidega sambakesed. Samad motiivid korduvad siseruumis [[petik]]uid kaunistavate medaljonitaoliste ketaste keskosas. Üle terve ehitise paiknevad 32 ketast on sama suuruse ja kujuga, kuid varieerub keskel asuva reljeefi kujundus, millelt leiab neljajalgseid, linde, viinamarjakobaraid, fantastilisi olendeid – vormikeel on läänegootide kunstist, mille juured omakorda on Bütsantsis. Medaljonide kohal on dekoratiivsed ribad köisliistust raamis ja nendes on sümmeetriliselt paigutatud neli reljeefset figuuri; kaks ülemist kandamitega pea peal ja kaks alumist on mõõkadega ratsanikud. Esmakordselt on dekooris näha [[Kreeka rist]], mis on Astuuria monarhia sümbol, arvatavasti paigutatud hoonele [[Kaitsemaagia|kaitsemaagilise]] eesmärgiga ja see sai hiljem tavaliseks linnade ja külade rahvaarhitektuuris. Idapoolsel platvormil paikneb risttahukakujuline kivi[[altar]], algselt pärit naabruses asuvast San Miguel de Lillo kirikust. Santa Maria del Naranco on ainus paleekompleks, mis on säilinud tänapäevani lisaks läänegooti kui ka Karolingide ilmalikele õukonnaehitistele. [[File:Iglesia de San Miguel de Lillo, Oviedo (2018).jpg|thumb|San Miguel de Lillo, Oviedo (2018)]] San Miguel de Lillo kiriku lasid Ramiro I ja tema abikaasa Paterna pühitseda aastal 848. Algselt oli see pühitsetud Maarjale, kuni jumalateenistusi hakati 12. sajandil pidama lähedalasuvas palees (sellele viitab Santa Maria del Naranco altar) ja sest sai Miikaelile pühitsetud kirik. San Migueli kiriku algne ruum oli kolmelööviline aamvõlviga basiilika. Osa sellest algsest konstruktsioonist pole säilinud, sest hoone lagunes 12. sajandil.<ref>[https://prerromanicoasturias.es/en/san-miguel-de-lillo-en/ San Miguel de Lillo/Liño. - Prerromanico Asturiano]</ref> Selle perioodist on säilinud kiriku läänepoolne osa koos detailidega, näiteks reljeefidega uksepõsed eeskojas või lõunaseina ühest kiviplokist välja raiutud võrestikaken. Kolmas kirik sellest perioodist on [[Lena Santa Cristina kirik]], mis asub Lenas Oviedost 25 km lõunas vana Rooma tee ääres, mis ühendas lõunapoolset tasandikku Astuuriaga. Kirik põhiplaan on erandlikult ühelööviline ja eeskodadega iga fassaadi keskel. Läänepoolne on Astuuria arhitektuuris tavaline eeskoda, mille kohal interjööris on kuningarõdu sinna viiva trepiga. Apsiide on vaid üks nagu läänegootide kirikuis. Kiriku välisküljel on 32 tugipiilarit, millel näib osaliselt olevat vaid esteetiline funktsioon. Eriline on selle kiriku kesklöövi idapoolses otsas põrandapinnast kõrgemal asuv altariruum, mida kogudusele mõeldud ruumist eraldab koorivõre, mis kujutab endast kolme kaart marmorsammastel. Koorivõre detailid nagu kivivõred ja kiviplaat koorivõre keskel on taaskasutatud ehituselemendid 7. sajandist mõnest läänegooti ehitisest. === Neljas periood (866–910) === [[File:SanSalvadorValdedios-1.jpg|thumb|San Salvador de Valdediose lõunafassaad]] [[File:San Salvador de Valdediós.jpg|thumb|San Salvador de Valdedióse interjöör]] [[File:Caja de las Ágatas (Cámara Santa de Oviedo).jpj.jpg|thumb|Ahhaatlaegas]] [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] valitsemisajal püstitati [[San Salvador de Valdediós]]i ja [[Santo Adriano de Tuñón]]i kirikud, samuti valmis [[Foncalada]] (''fonte incalata'') [[purskkaev]] Oviedos; kullassepateostest [[Võidurist]] ja [[Ahhaatlaegas]]. [[San Salvador de Valdediósi kirik]] asub [[Villaviciosa vald|Villaviciosa vallas]], kunagise kloostri kohal. See pühitseti 16. septembril 893 seitsme piiskopi osavõtul. Kirikul on Astuuria eelromaanikale tüüpiline basilikaalne põhiplaan, milles kesklöövi eraldavad külglöövidest nelja ümarkaarega arkaadid. Läänes on kolm kambrit, millest keskmist kasutatakse sissepääsueeskojana ning vasakul ja paremal asuvad kambrid võisid olla palverändurite majutamiseks. Lööve ja apsiidi katavad tellistest aamvõlvid, kaunistatud osaliselt säilinud freskomaalingutega, milles domineerib geomeetriline ornament. Kuningarõdu asub eeskoja kohal, eraldi kesklöövi kogudusele mõeldud alast (''spatium fidelium'') ja liturgilisest ruumist. Eripärane selles kirikus on hiljem lõunafassaadi külge ehitatud kuningagalerii. Peaapsiidi aken on kolmikkaarne tüüpilisema võrestikakna asemel, ''camara oculta''<nowiki>'</nowiki>l on tüüpilise kolmikakna asemel kaksikaken. [[Santo Adriano de Tuñón]] asub Trubia jõe kaldal vana Rooma tee kõrval. 891. aastal alustatud kirikul on tüüpiline kolmelööviline basilikaalne ruumivorm. 17. ja 18. sajandil pikendati lööve lääne suunas ja lisati [[kellaviil]]. Kirikus on säilinud [[fresko]]d, mis on ainus teadaolev näide [[mosaraabia kunst]]nike tööst Astuuria kunstis. [[Foncalada]] purskkaevumaja on ainus keskajast säilinud ja konserveeritud tsiviil[[taristu]] ehitis Hispaanias. See paikneb [[Oviedo]] katedraalist 400 meetri kaugusel, kunagi väljaspool [[linnamüür]]i, ja kujutab endast kolmeosalist kompleksi maa-alusest varustuskanalist, fontääni katvast väikesest nelinurkse põhiplaaniga ehitisest ja basseinist. Ehitise seinad ja lame viilkatus on laotud kiviplokkidest ja neid katab aamvõlv. Viilu tippu on müüritud kolmnurkse tipuga kiviplaat, millel on reljeefsena kujutatud [[Võidurist]]. Kivi all on müürikividel raidkirjas Astuuria kuningriigi [[moto]] "Hoc signo tvetvr pivs, hoc signo vincitvr inimicvs"<ref>[https://www.mirabiliaovetensia.com/monumentos/fuente_de_foncalada/historia_arte.html Fuente de Foncalada. - Mirabilia Ovetensia]</ref> <gallery> SanSalvadordeValdedios 16.JPG|San Salvador de Valdediose kuningagalerii Igl-S.Adriano-9.JPG|Santo Adriano de Tuñón La "Fonte Incalata".jpg|La "Fonte Incalata" Foncalada-1.JPG|thumb|Foncalada veekanali ja välja kaevatud basseiniga </gallery> === Viies periood (910–925) === [[File:Iglesia de Santiago (Gobiendes) - 22.jpg|thumb|Kapiteel Santiago de Gobiendese kirikus]] Viies periood jääb aega pärast Alfonso III surma, mil kuningriik jagati tema poegade vahel. Sellega kaasnes Astuuria kuningriigi ja iseloomuliku ehitusstiili hääbumine. Viimasest perioodist on teada kaks kirikut. [[Priesca San Salvadori kirik]], mis asub mõne kilomeetri kaugusel Valdediósest, pühitseti 24. septembril 921. aastal. Selle ehitise arhitektuuri ja dekoori lähteeskujuks oli mitte tema kaasaegsed ehitised, vaid paarisaja aasta tagune küpse Astuuria eelromaanika perioodi kirik [[San Julián de los Prados]] (Santullano). 17. ja 18. sajandil tehti seal suuri ümberehitusi, eriti eeskoja osas, mis ühendati külglöövidega. Alates 2015. aastast kuulub kirik Jaakobitee ühe peatusena UNESCO maailmapärandi nimistusse. Samuti järgis vana Santullano eeskuju [[Gobiendese Santiago kirik]] mere ääres [[Colunga vald|Colunga]]s, mis on ajaliselt hiliseim Astuuria eelromaani kirikutest. Ka see ehitati 17. ja 18. sajandil märgatavalt ümber. <gallery> Priesca1.jpg|San Salvador de Priesca Iglesia de San Salvador (Priesca) - 008.jpg|Priesca San Salvadori lõunaaken Iglesia de San Salvador (Priesca) - 105.jpg|Priesca San Salvadori sisevaade Santiago de Gobiendes.jpg|Santiago de Gobiendes </gallery> == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Eelromaani kunst]] [[Kategooria:Astuuria eelromaanika| ]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] awwbklre9l9zyt53biu7o7xxerffss1 Sümmeetriline multiprotsessimine 0 714433 7234941 7146803 2026-09-16T09:24:42Z Kuriuss 38125 7234941 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Koolitöö|10.05.2026|autor=Alicja Ainsoo}} '''Sümmeetriline multiprotsessimine''' (inglise keeles ''symmetric multiprocessing'' – '''SMP''') on arvutiriistvara arhitektuur, mille kaudu operatsioonisüsteem (OS) suhtleb mitme protsessoriga läbi ühise süsteemisiini ja kõik protsessorid on võrdsed. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is Symmetric Multiprocessing (SMP)? |url=https://superops.com/tech-hub/what-is-symmetric-multiprocessing |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=superops.com |keel=en}}</ref> [[Fail:Sümmeetriline multiprotsessimine.png|pisi|469x469px|Sümmeetriline multiprotsessimine]] SMP arhitektuur annab võimaluse jaotada ülesandeid protsessorite vahel dünaamiliselt ja soodsalt.<ref name=":0" /> Kõik protsessorid on selles arhitektuuris võrdsed ning suhtlevad kas ühe siini kaudu (vanem versioon) üksteisega, põhimäluga, kettaga ja sisend-/väljundseadmetega või mitme siini kaudu ehk kasutada otseühendusi üksteise vahel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Brauseri kontrollimine – reCAPTCHA |url=https://infohub.delltechnologies.com/en-ca/p/understanding-the-value-of-amds-socket-to-socket-infinity-fabric-1/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=infohub.delltechnologies.com}}</ref> Üks SMP põhiomadusi on UMA (''Uniform Memory Access'' – ühtlane mälupöördus). See tähendab, et olenemata sellest, milline süsteemis olev protsessor pöördub põhimälu poole, kulub mis tahes mäluaadressi lugemiseks või sinna kirjutamiseks ligikaudu sama palju aega.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=multi-processor - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/multi-processor |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> SMP omaduseks on ka üks kindel operatsioonisüsteem, mis suudab ise ülesandeid protsessorite vahel jaotada ja jagatud põhimälu. <ref name=":0" /> Võrdluseks SMP-le oleks asümmeetriline multiprotsessimine (''AMP'' ehk ''symmetric multiprocessing'') on arvutiriistvara arhitektuur, kus erinevad protsessorid ei ole samaväärsed. ASMP puhul on üks ''master'' protsessor, mis saab teha operatsioonisüsteemi käest saadud käske ja jagada ülesandeid teistele protsessoritele (''slave'') edasi. <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024-04-08 |pealkiri=AMP Explained: What Is Asymmetric Multiprocessing? |url=https://www.ituonline.com/tech-definitions/what-is-asymmetric-multiprocessing/ |vaadatud=2026-05-04 |keel=en-US}}</ref> == Ajalugu == Arvutustehnika algusaastatel olid arvutid varustatud vaid ühe keskseadmega (CPU). Kui tekkis vajadus suurema arvutusvõimsuse järele, tuli vajadus lisada teine protsessor. Varajased mitmeprotsessorilised süsteemid, olid ASMP süsteemid kus üks protsessor tegeles riistvara ja OS-iga ning teine kasutaja programmidega. <ref>{{Viide |pealkiri=Asymmetric multiprocessing |kuupäev=2025-06-17 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Asymmetric_multiprocessing&oldid=1296002296 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-04}}</ref> Esimesed SMP süsteemid tulid 1970ndatel (nt: Burroughs D825) <ref>https://ei.cs.vt.edu/~history/Parallel.html</ref>. Tõeline SMP hakkas peavoolu jõudma 1990. aastate alguses, peamiselt suurte UNIX-serverite toel. <ref>{{Viide |pealkiri=Symmetric multiprocessing |kuupäev=2026-05-04 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Symmetric_multiprocessing&oldid=1352530815 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-04}}</ref>Sellised ettevõtted nagu Sun Microsystems, Hewlett-Packard, IBM ja SGI ehitasid võimsaid SMP-servereid. Sellel ajastul koosnesid SMP-süsteemid mitmest eraldiseisvast füüsilisest protsessorist, mis olid paigaldatud ühisele emaplaadile. Nende süsteemide hind oli astronoomiline, mis piiras nende kasutust vaid suurkorporatsioonide, teadusasutuste ja valitsuste ringis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Brief History-Computer Museum |url=https://museum.ipsj.or.jp/en/computer/unix/history.html |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=museum.ipsj.or.jp}}</ref> SMP tõeline plahvatuslik levik toimus 2000. aastate esimesel poolel. Aastakümneid oli arvutite jõudlust kasvatatud protsessorite taktsageduse (megahertside ja gigahertside) tõstmisega. Lõpuks aga põrkus tööstus füüsikaliste piirangute vastu: mida kõrgem oli taktsagedus, seda enam eraldas kiip soojust ja tarbis voolu. <ref name=":3">{{Viide |pealkiri=Multi-core processor |kuupäev=2026-02-07 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Multi-core_processor&oldid=1337149106 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-05}}</ref> Selle asemel, et teha ühte protsessorituuma kiiremaks, otsustasid tootjad (nagu Intel ja AMD) panna ühele ränikiibile mitu iseseisvat tuuma. See kiipsisese multiprotsessimise (''CMP'' ehk ''Chip-Level Multiprocessing'') ehk mitmetuumaliste protsessorite esiletõus tähendas, et iga tavatarbija lauaarvuti, ja peagi ka sülearvuti ning nutitelefon, muutus olemuselt SMP-süsteemiks. <ref name=":3" /><ref name=":1" /> == Vahemälu sidusus<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Intermation |pealkiri=Intro to Cache Coherence in Symmetric Multi-Processor (SMP) Architectures |kuupäev=2021-04-23 |url=https://www.youtube.com/watch?v=DsxoO05Sid4 |vaadatud=2026-05-03}}</ref>''([[:en:Cache_coherence|Cache coherence]])'' == SMP-ga on probleem vahemälus info muutmisega ehk tuleb kindlustada, et kui üks protsessor tahab muuta andmeid, millest on ka koopia teise protsessori vahemälus, siis tuleb tagada, et ükski protsessor valesid andmeid ei kasutaks. Peab kindlustama, et teine protsessor saab teada andmete aegumisest ja kasutaks ajakohast infot. <ref name=":4" /> ==== Tarkvaraline lahendus ==== Üks võimalus sellist probleemi vältida on tarkvaraline lähenemine. Kompillaator ning operatsioonisüsteem peavad kindlustama, et need andmed, mida erinevad protsessorid korraga kasutavad oleks mitte-vahemälustatavad. Seega peab igakord kui protsessor soovib andmeid kasutada, selle taas aeglasest põhimälust välja lugema. <ref name=":4" /> Selline lahendus, aga aeglustab arvuti üldist jõudlust, sest enamus ajast protsessor just loeb andmeid, mitte ei kirjuta neid ja lugemine võtab vahemälust kõvasti rohkem aega kui põhimälust. <ref name=":4" /> ==== Kataloogiprotokoll ''([[:en:Directory-based_cache_coherence|Directory-based cache coherence]])'' ==== Kataloogiprotokolli puhul on üks keskne kontroller (kataloog), milles on info kõigi andmete kohta mida, protsessorid oma vahemälus hoiavad. Enne kui protsessor soovib andmeid muuta, peab ta selle keskselt kontrollerilt üle küsima. Kontroller pärast ütleb kõigile teistele protsessoritele, kellel on need andmed vahemälus, et nende koopia on kehtetu. <ref name=":4" /> Probleem, sellega on, et iga kord kui protsessor soovib andmeid kirjutada, isegi kui teistel ei ole neid andmeid kasutuses, peab ta seda iga kord kontrollerilt üle küsima ja nii tekib pudelikael selle kontrolleri taha. <ref name=":4" /> ==== Nuhkimisprotokoll ''([[:en:Bus_snooping|Snoopy/Sniffing protocol)]]'' ==== Nuhkimisprotokoll tähendab, seda, et iga kord kui üks protsessor andmeid muudab, teavitab (''broadcast'') ta sellest kõigile teistele protsessoritele. Iga protsessor siis pidevalt jälgib (nuhib) siini, et kas tema vahemälus olevates andmetest on mingit infot. See on alternatiiv kataloogprotokollile ehk sellel ei ole keskset kontrollerit. <ref name=":4" /> ===== Kirjutamisel uuendamine (''write-update'') ===== Kirjutamisel uuendamine tähendab, et kui tuleb nüüd ühelt protsessorilt teade, et ta muutis neid andmeid, annab ta uue andmeväärtuse kaasa nii, et protsessorid, mille vahemälus need andmed olid, saaksid uued andmed ka kohe oma vahemällu kirjutada. <ref name=":4" /> Probleem sellega on, et see tekitab juurde väga suure lisaliikluse, sest iga kirjutamisega tuleb kaasa ka suur hulk andmeid isegi kui teistel ei pruugi neid üldse tarvis olla. <ref name=":4" /> ===== Kirjutamisel tühistamine (''write-invalidate'')<ref>{{Viide |pealkiri=Bus snooping |kuupäev=2025-12-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Bus_snooping&oldid=1330342900 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-04}}</ref> ===== Kirjutamisel tühistamine ei anna kaasa andmeid vaid teavitab lihtsalt, et andmeid sellel mäluaadressil on muudetud ja siis vastavalt muudavad protsessorid oma vahemälus oleva koopia kehtetuks. Kui on tarvis andmeid uuest kasutada peab selle põhimälust välja lugema.<ref name=":4" /> Sellega tekib samuti palju lisaliiklust süsteemisiinidel/siinil, sest iga kirjutamisega tuleb teadaanne, et midagi on muudetud, aga vähem kui kirjutamisel uuendamisega, sest annab kaasa vaid lühikese teavituse. Sellist lähenemist kasutab näiteks MESI protokoll, mille jaoks on tarvis vaid kahet bitti.<ref name=":4" /> ====== MESI protokoll ====== MESI protokoll on vahemälu sidususe protokoll, mis põhineb kirjutamisel tühistamise põhimõttel. Protokolli nimi tuleneb neljast võimalikust olekust, milles iga vahemälus olev andmeplokk saab olla:<ref name=":4" /> '''M - muudetud (''modified'')''' Andmeid on muudetud ainult selles konkreetses vahemälus ning põhimälus olev väärtus on aegunud. See protsessor omab ainsana kehtivat koopiat. Kui teine protsessor soovib neid andmeid lugeda, peab esimene protsessor andmed esmalt põhimällu tagasi kirjutama (salvestama), et teine protsessor saaks sealt ajakohase info.<ref name=":4" /> '''E - eksklusiivne (''exclusive'')''' Kui andmed loetakse esimest korda protsessori vahemälusse nii, et ühelgi teisel neid ei ole on andmed olekus eksklusiivne (E). Kui protsessor soovib neid andmeid muuta, lähevad andmed olekusse M, ilma et peaks teisi sellest teavitama. Selles olekus on andmed samad põhimäluga.<ref name=":4" /> '''S - jagatud (''shared'')''' Andmed on jagatud kui mingisugusel ajahetkel on mitu erinevat protsessorit neid korraga oma vahemälus hoidnud. Selles olekus on erinevate protsessorite vahemälus see andmeplokk sama ja ühtib ka põhimäluga. Ei saa olla kindel pärast kas mõni protsessor on need andmed vahepeal oma vahemälust minema visanud ja seetõttu ei saa olek jagatust tagasi eksklusiivseks minna.<ref name=":4" /> '''I - kehtetu (''invalid'')''' Juhul kui protsessoris on andmed olekus S ja neid muudetakse ning läheb olekusse M, siis kõikide teiste koopiad muutuvad kehtetuks I. Neid andmeid enam kasutada ei tohi.<ref name=":4" /> === Siinist otseühenduseni <ref name=":5">https://www.intel.de/content/dam/doc/white-paper/quick-path-interconnect-introduction-paper.pdf</ref> === SMP süsteemide füüsiline ülesehitus on aja jooksul märkimisväärselt muutunud, liikudes jagatud ühissiini juurest keerulisemate, aga kiiremate punktist-punkti võrgustike poole.<ref name=":5" /> ==== Jagatud süsteemisiin (''Shared Bus'') ==== 1980ndatel tulid välja esimesed SMP lahendused. <ref name=":1" /> Aastal 2004 Inteli tehtud SMP süsteemides olid kõik protsessorid ja põhimälu ühendatud ühele füüsilisele juhtmele ehk siinile. Kui protsessorite arv kasvab, tekib siini juures ummik, kuna kõik seadmed võistlevad sama ribalaiuse pärast, et OS-iga, mäluga, üksteise või siinihalduri suhelda. <ref name=":5" /> 2005 pani Intel protsessorid kahele erinevale siinile ja lisati ka ''snoop filter,'' millega sai kontrollida, mis informatsiooni mõlemale siinile saadetakse (''broadcast'') <ref>{{Netiviide |pealkiri=Snoop Filters in Coherent NoC Systems: Types, Trade‑Offs, & Directory-Based Design |url=https://www.arteris.com/learn/snoop-filter/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Arteris |keel=en-US}}</ref> ja seega tõsteti ribalaius 4.2GB/s 12.8GB/s peale.<ref name=":5" /> 2007 ühendati iga protsessor kiibistikuga eraldi ja ribalaius saadi 34GB/s peale.<ref name=":5" /> ==== [[Intel QuickPath Interconnect|Punktist-punkti otseühendused]] (''point-to-point interconnects'') ==== Kaasaegsed SMP süsteemid on asendatud ühise siini privaatsete otseühendustega protsessorite vahel. Otseühenduste puhul puudub vajadus ''snoop filter'' järele, kuna andmed liiguvad mööda mitut sõltumatut teed üheaegselt. See tehnoloogia võimaldab ehitada süsteeme, kus on kümneid või isegi sadu protsessoreid, ilma et tekkiks klassikaline siini pudelikael.<ref name=":5" /> == Operatsioonisüsteemi roll <ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Symmetric Multi-Processing — The Linux Kernel documentation |url=https://linux-kernel-labs.github.io/refs/heads/master/lectures/smp.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=linux-kernel-labs.github.io}}</ref> == Kuigi riistvara lahendab mälukoherentsuse, langeb ressursside õiglase ja turvalise jagamise raskus operatsioonisüsteemile. Operatsioonisüsteemi tuum (kernel) peab olema kirjutatud spetsiaalselt SMP-d toetama.<ref name=":6" /> Kuna kõik protsessorid võivad samaaegselt käivitada OS-i koodi, võivad nad sattuda konflikti kerneli andmestruktuuride (näiteks avatud failide nimekirja või mälulehekülgede tabeli) muutmisel. Seda nimetatakse võidusõiduolukorraks (''Race Condition'').<ref name=":6" /> Selle vältimiseks kasutab operatsioonisüsteem lukke ja ''atomic operaton''<nowiki/>'e.<ref name=":4" /> * '''Pöördlukud''' (''spinlocks''): Kui tuum tahab ligipääsu lukustatud ressursile, jääb ta aktiivselt "pöörlema" (käivitab tühja tsüklit), küsides pidevalt: "Kas lukk on nüüd lahti?". See on väga kiire viis lühiajaliste lukkude haldamiseks, kuid raiskab protsessoriaega, kui ootamine venib pikaks. * '''''Mutexed'':''' Pikemate ootamiste puhul pannakse ootav lõim (''thread'') magama, vabastades protsessorituuma muudele ülesannetele. Kui ressurss vabaneb, äratab OS lõime uuesti üles. * '''''Atomic operations''' (''protsessori tasemel sisse ehitatud madalatasemelised käsud) Ajalooliselt lahendati see probleem sageli lihtsalt: võeti kasutusele üks suur lukk (näiteks varajane Linuxi ''Big Kernel Lock''). Kui üks tuum oli kernelis, ootasid teised ukse taga. Tänapäevased operatsioonisüsteemid on viidud väga peeneteralise lukustamiseni (''fine-grained locking''), kus lukustatakse ainult väga spetsiifilisi andmestruktuure, et maksimeerida paralleelsust.<ref name=":6" /> == SMP vs ASMP == SMP läbilaskevõime (tehtud protsesse ajas) on suurem kui ASMP puhul, sest kõik protsessorid saavad käsitleda operatsioonisüsteemi käske. SMP puhul kui ühe protsessoriga midagi juhtub saab arvuti edasi töötada, kui aga ASMP süsteemi protsessoriga midagi juhtub ei pruugi enam saada mingeid käske täita. ASMP süsteemil on tihti protsessorid kindlate rollidega, näiteks üks haldab sisend/väljund seadmeid või on igal oma sisend/väljund seade, mida hallata. Seega kui mõni protsessor katki läheb ei ole võimalik seda enam kasutada. <ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=- YouTube |url=https://www.youtube.com/watch?v=1yZ6itVfEjo&list=PL_jb7LxOF7HUt_4DnVKChqJ82-i1p8E1B&index=3 |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.youtube.com}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ohland |eesnimi=Louis |pealkiri=ASMP vs SMP |url=https://www.ardent-tool.com/CPU/ASMP_SMP.html |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=Ardent Tool of Capitalism}}</ref> ASMP-ga võib olla ka nii, et mõni protsessor on suure koormuse all ja teised ei tee midagi, sest teistel ei ole sellele osale informatsioonile ligipääsu, SMP puhul on lihtsam jaotada koormust. <ref name=":7" /> ASMP süsteeme on lihtsam ja seega ka odavam toota, sest et kõik käib läbi ühe protsessori, mis jagab ülesanded edasi laiali. Samuti ei pea tegelema vahemälu sidususega. SMP puhul peab ka kindlustama, et kõigil protsessoritel oleks võrdsed õigused seadmetele nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is Symmetric Multiprocessing? {{!}} Everpure {{!}} Everpure (formerly Pure Storage) |url=https://www.purestorage.com/uk/knowledge/what-is-symmetric-multiprocessing.html |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.purestorage.com |keel=en-GB}}</ref> ASMP on energiasäästlikum ja efektiivsem. Operatsioonisüsteem peab suutma kasutada ASMP protsessoreid õigesti, teades, milliseid protsessoreid kasutada, mis tööde jaoks.<ref name=":2" /> SMP arhitektuur on kasutuses tänapäeval enamus sülearvutites, serverites ja nutitelefonides samal ajal kui ASMP (asümmeetriline multiprotsessimine) on kasutuses vähematel juhtudel nt manussüsteemides.<ref name=":0" /> == Tulevik <ref>{{Netiviide |pealkiri=Heterogeneous Multiprocessor - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/heterogeneous-multiprocessor |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> == Tarbijarakendused tegelikult kasutavad pigem vähe lõimesid ühel ajal, sest sisaldavad palju jada-koodi. Arvuti jõudlusele aitaks ka kaasa kui rakendused hakkaksid rohkem parallelismi oma koodis implementeerima. [[Amdahli seadus]] ütleb ka, et tuumade lisamine/paralellisserimine aitab teatud piirini, aga mingid ülesanded tuleb ikka jadamisi teha. Samuti ei ole tavaprotsessorid väga säästlikud vaid on mõeldud pigem hea saavutuse peale. Heterogeensed multiprotsessorid tahavad lahendada seda probleemi tuues süsteemidesse erinevat tüüpi riistvara, nii et iga rakendus kasutaks endale kõige efektiivsemaid võimalusi. See, muidugi, aga lisab tööd juurde operatsioonisüsteemile, mis peab aru saama kuidas ressursse jaotada. <ref name=":1" /> Heterogeensed süsteemid kasutavad hetkel erinevaid tuumasid: # '''Jõudlustuumad (''P-cores / Performance cores''):''' Need on suured, komplekssed ja energianäljased tuumad. Nad on loodud nendeks hetkedeks, kui kasutajal on vaja kiirust (mängimine, video renderdamine, keerulised arvutused). Neid on süsteemis tavaliselt vähem.<ref name=":8">{{Viide |pealkiri=Heterogeneous computing |kuupäev=2026-02-23 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Heterogeneous_computing&oldid=1340019863 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-04}}</ref> # '''Säästutuumad (''E-cores / Efficiency cores''):''' Need on füüsiliselt palju väiksemad (ühe P-tuuma alale mahub sageli neli E-tuuma) ja töötavad madalamal taktsagedusel. Nende eesmärk on lahendada taustaprotsesse (viirusetõrje, allalaadimised, süsteemiuuendused) või lihtsaid ülesandeid minimaalse energiakuluga.<ref name=":8" /> Näited HMP-st reaalsuses * '''ARM big.LITTLE''' (kuni kolme tüüpi protsessorid): Nutitelefonide maailmas (Qualcomm Snapdragon, MediaTek)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ltd |eesnimi=Arm |pealkiri=big.LITTLE: Balancing Power Efficiency and Performance​ |url=https://www.arm.com/technologies/big-little |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Arm {{!}} The Architecture for the Digital World |keel=en}}</ref> * '''Apple'i M-seeria kiibid:''' (M1, M2, M3 jne) tegid HMP sülearvutites ja lauaarvutites ülimalt populaarseks, näidates enneolematut jõudluse ja aku kestvuse suhet. <ref>{{Viide |pealkiri=Apple silicon |kuupäev=2026-05-04 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_silicon&oldid=1352559893 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-04}}</ref> * '''Intel Alder Lake ja Raptor Lake:''' Alates 12. põlvkonna protsessoritest hülgas ka Intel laiatarbe-arvutites puhta SMP ja liikus HMP peale, tutvustades P-tuumade ja E-tuumade kombinatsiooni. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Aaron Klotz |kuupäev=2023-03-22 |pealkiri=Raptor and Alder Lake Flavors of Intel's Core i5-13400F Perform About the Same |url=https://www.tomshardware.com/news/i5-13400f-raptor-lake-not-quicker-vs-alder-lake-version |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} 3alvp29cl681yelejpfmvm5dh5xvp6z Muhoozi Kainerugaba 0 715047 7234600 7156521 2026-09-15T17:54:57Z Juhan121 25066 7234600 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhoozi_Kainerugaba_on_November_25,_2024_(cropped).jpg|pisi|Muhoozi Kainerugaba (2024)]] '''Muhoozi Kainerugaba''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1974]] [[Dar es Salaam]]is) on [[Uganda]] sõjaväelane, Uganda Rahvakaitseväe (UPDF) kaitseväe juhataja ja Uganda Isamaaliiga esimees. Ta on ametisoleva Uganda presidendi [[Yoweri Museveni]] poeg. Ta oli Uganda sõjaväe erioperatsioonide üksuse, erivägede väejuhatuse (SFC), ülem aastatel 2008–2017 ja uuesti detsembrist 2020 kuni 2021. 2017. aasta jaanuaris määras isa Muhoozi presidendi erioperatsioonide vanemnõunikuks, mis tekitas spekulatsioone, et "teda valmistati ette presidendiks". Säilitades eelmainitud ametikoha, määras isa ta uuesti UPDF-i maavägede ülemjuhatajaks 24. juunist 2021 kuni 4. oktoobrini 2022, mil ta pärast Twitteris avaldatud säutse, milles väideti, et ta suudab Nairobi vallutada vähem kui kahe nädalaga, tagandati. Vaatamata sellele määras isa Museveni ta [[21. märts]]il [[2024]] Uganda kaitseväe juhatajaks – ametikohale, mis teeb temast sisuliselt Uganda sõjaväe juhi. Nii UPDF-i kui ka SFC-d süüdistatakse liigse jõu kasutamises ja inimröövides; Muhoozit ja teisi kõrgemaid ametnikke on mainitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaebuses. Ta teatas 15. märtsil 2023, et kandideerib 2026. aasta presidendivalimistel, hoolimata sellest, et tema isa andis samuti mõista, et kandideerib uuesti. Tema juhtimisel Uganda maavägede ülemana algatasid [[Uganda]] ja [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] 30. novembril 2021 Ida-Kongos ühise sõjalise pealetungi, mida nimetati operatsiooniks "Shujaa" ja mida juhtis toonane kindralmajor [[Kayanja Muhanga]]. Väidetavalt oli põhjuseks võitlus džihadistidega seotud mässuliste rühmituse Liitlasvägede Demokraatlikud Jõud (ADF) vastu, mis asub Kongo idaosas Uganda piiri ääres. Muhoozi Kainerugaba sündis aastal [[1974]] [[Dar es Salaam]]is Tansaanias [[Yoweri Museveni]] ja Janet Museveni perre. Sel ajal oli Museveni paguluses viibiv [[FRONASA]] mässuliste rühmituse juht, kuna tema ja teised Tansaanias elavad emigrandid plaanisid [[Idi Amin]]i diktatuuri kukutamist. Museveni on võimul püsinud alates 1986. aastast, peaaegu seitse aastat pärast Amini langemist. Kristlikus peres üles kasvanud Muhoozi sai [[Uuestisündimine|uuestisündinud]] oma nooruses, keskkoolis. Muhoozi abiellus Charlotte Nankunda Kutesaga 1999. aastal. Lapsena käis Muhoozi lühikest aega lasteaias [[Tansaania]]s, enne kui astus Kabale ettevalmistuskooli [[Kabale]]'is (asub Uganda edelaosas) [[Uganda]]s. Hiljem õppis ta Mount Kenya Akadeemias [[Nyeri]]s Keenias ja Rootsis. Pärast seda, kui tema isast sai 1986. aastal Uganda president, õppis ta Kampala lapsevanemate koolis Kampalas, King's College Budos ja St. Mary College Kisubis. Ta lõpetas selle 1994. aastal. Muhoozi võeti vastu Egiptuse sõjaväeakadeemiasse, kus ta läbis nii kompanii- kui ka pataljoniülema kursused. Samuti on ta õppinud Kalama soomusmasinate väljaõppekoolis. 2007. aastal võeti ta vastu üheaastasele sõjaväe juhtimise kursusele Ameerika Ühendriikide armee juhtimis- ja peastaabikolledžis Fort Leavenworthis Kansases, mille ta lõpetas 2008. aasta juunis. Seejärel lõpetas ta edukalt Lõuna-Aafrika Riigikaitsekolledži riikliku julgeoleku programmi. Muhoozi liitus [[Nottinghami ülikool]]iga, kus ta omandas 1997. aastal politoloogia kraadi. Ta on Uganda anglikaani kiriku liige. == Kriitika == == Skandaalid == Muhoozi on tuntud oma vastuoluliste sotsiaalmeediapostituste poolest. 2022. aasta oktoobris pälvis Muhoozi meedia tähelepanu, pakkudes avalikult 100 lehma pruudihinnaks [[Giorgia Meloni]]le, kes oli toona [[Itaalia]] peaministrikoha peamine kandidaat ja asus hiljem sellesse ametisse. Ta ähvardas Rooma vallutada, kui pakkumine tagasi lükatakse. Tema isa [[Yoweri Museveni]] oli sunnitud poja ettepaneku pärast vabandust paluma. 3. oktoobril 2022 tekitas Muhoozi pahameeletormi, kui ähvardas sotsiaalmeedias tungida [[Keenia]]sse ja vallutada Nairobi, sundides isa nende kommentaaride pärast vabandust paluma. 2024. aasta detsembris pakkus Kainerugaba sotsiaalmeedias välja idee vallutada Hartum pärast seda, kui Donald Trump on 2025. aastal USA presidendiametisse naasnud; see ajendas Sudaani valitsust nõudma ametlikku vabandust. 2. mail 2025 teatas ta sotsiaalmeedias, et kadunud Uganda opositsioonitegelane [[Eddie Mutwe]] viibib tema keldris, postitas foto ilma särgita kinnipeetavast ja ähvardas ta kastreerida. Pärast 2026. aasta presidendivalimisi avaldas Muhoozi avalduse, milles väitis, et tema juhtimise all olevad Uganda relvajõud on tapnud 22 opositsioonipartei National Unity Platform liiget, ning väljendas lootust, et opositsiooniliider Bobi Wine on järgmine (23. ohver). 28. juunil 2026 blokeerisid Uganda kaitsejõudude üksused Kainerugaba käsul riigi suurimate sõltumatute meediaväljaannete – ajalehe [[Daily Monitor]] ja telekanali [[NTV Uganda]] – kontorid. Toimetuste töö peatati jõuga ja teleülekanded katkestati. Muhoozi võttis meediaväljaannete sulgemise eest isikliku vastutuse, teatades sotsiaalmeedias, et ta „ei usu vaba ajakirjandusse“ ning tal on olnud õigus "sulgeda mis tahes meediaväljaanne Ugandas alates 2017. aastast". === Presidendiambitsioonid === 2013. aastal kirjutas Uganda kindral [[David Sejusa]] kirja, milles paljastas valitsuse plaani – niinimetatud "Muhoozi projekti" –, mille kohaselt pidi Muhoozi pärast isa surma temalt presidendiameti üle võtma. 2024. aasta veebruaris teatas Kainerugaba organisatsiooni „Uganda Patriootlik Liiga” (Patriotic League of Uganda) loomisest; analüütikute hinnangul on organisatsiooni eesmärk propageerida Kainerugabat tulevase presidendina. Mitmete allikate kohaselt on ta peamine kandidaat presidendikohale pärast seda, kui tema isa ametist lahkub. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Kainerugaba, Muhoozi}} [[Kategooria:Uganda inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] a8jzmorb8v7qrp93nmncg6un7flqae8 7234668 7234600 2026-09-15T19:27:02Z Juhan121 25066 7234668 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhoozi_Kainerugaba_on_November_25,_2024_(cropped).jpg|pisi|Muhoozi Kainerugaba (2024)]] '''Muhoozi Kainerugaba''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1974]] [[Dar es Salaam]]is) on [[Uganda]] sõjaväelane, Uganda Rahvakaitseväe (UPDF) kaitseväe juhataja ja Uganda Isamaaliiga esimees. Ta on ametisoleva Uganda presidendi [[Yoweri Museveni]] poeg. Ta oli Uganda sõjaväe erioperatsioonide üksuse, erivägede väejuhatuse (SFC), ülem aastatel 2008–2017 ja uuesti detsembrist 2020 kuni 2021. 2017. aasta jaanuaris määras isa Muhoozi presidendi erioperatsioonide vanemnõunikuks, mis tekitas spekulatsioone, et "teda valmistati ette presidendiks". Säilitades eelmainitud ametikoha, määras isa ta uuesti UPDF-i maavägede ülemjuhatajaks 24. juunist 2021 kuni 4. oktoobrini 2022, mil ta pärast Twitteris avaldatud säutse, milles väideti, et ta suudab Nairobi vallutada vähem kui kahe nädalaga, tagandati. Vaatamata sellele määras isa Museveni ta [[21. märts]]il [[2024]] Uganda kaitseväe juhatajaks – ametikohale, mis teeb temast sisuliselt Uganda sõjaväe juhi. Nii UPDF-i kui ka SFC-d süüdistatakse liigse jõu kasutamises ja inimröövides; Muhoozit ja teisi kõrgemaid ametnikke on mainitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaebuses. Ta teatas 15. märtsil 2023, et kandideerib 2026. aasta presidendivalimistel, hoolimata sellest, et tema isa andis samuti mõista, et kandideerib uuesti. Tema juhtimisel Uganda maavägede ülemana algatasid [[Uganda]] ja [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] 30. novembril 2021 Ida-Kongos ühise sõjalise pealetungi, mida nimetati operatsiooniks "Shujaa" ja mida juhtis toonane kindralmajor [[Kayanja Muhanga]]. Väidetavalt oli põhjuseks võitlus džihadistidega seotud mässuliste rühmituse Liitlasvägede Demokraatlikud Jõud (ADF) vastu, mis asub Kongo idaosas Uganda piiri ääres. Muhoozi Kainerugaba sündis aastal [[1974]] [[Dar es Salaam]]is Tansaanias [[Yoweri Museveni]] ja Janet Museveni perre. Sel ajal oli Museveni paguluses viibiv [[FRONASA]] mässuliste rühmituse juht, kuna tema ja teised Tansaanias elavad emigrandid plaanisid [[Idi Amin]]i diktatuuri kukutamist. Museveni on võimul püsinud alates 1986. aastast, peaaegu seitse aastat pärast Amini langemist. Kristlikus peres üles kasvanud Muhoozi sai [[Uuestisündimine|uuestisündinud]] oma nooruses, keskkoolis. Muhoozi abiellus Charlotte Nankunda Kutesaga 1999. aastal. Lapsena käis Muhoozi lühikest aega lasteaias [[Tansaania]]s, enne kui astus Kabale ettevalmistuskooli [[Kabale]]'is (asub Uganda edelaosas) [[Uganda]]s. Hiljem õppis ta Mount Kenya Akadeemias [[Nyeri]]s Keenias ja Rootsis. Pärast seda, kui tema isast sai 1986. aastal [[Uganda president]], õppis ta Kampala lapsevanemate koolis Kampalas, King's College Budos ja St. Mary College Kisubis. Ta lõpetas selle 1994. aastal. Muhoozi võeti vastu Egiptuse sõjaväeakadeemiasse, kus ta läbis nii kompanii- kui ka pataljoniülema kursused. Samuti on ta õppinud Kalama soomusmasinate väljaõppekoolis. 2007. aastal võeti ta vastu üheaastasele sõjaväe juhtimise kursusele Ameerika Ühendriikide armee juhtimis- ja peastaabikolledžis Fort Leavenworthis Kansases, mille ta lõpetas 2008. aasta juunis. Seejärel lõpetas ta edukalt Lõuna-Aafrika Riigikaitsekolledži riikliku julgeoleku programmi. Muhoozi liitus [[Nottinghami ülikool]]iga, kus ta omandas 1997. aastal politoloogia kraadi. Ta on Uganda anglikaani kiriku liige. == Kriitika == === Skandaalid === Muhoozi on tuntud oma vastuoluliste sotsiaalmeediapostituste poolest. 2022. aasta oktoobris pälvis Muhoozi meedia tähelepanu, pakkudes avalikult 100 lehma pruudihinnaks [[Giorgia Meloni]]le, kes oli toona [[Itaalia]] peaministrikoha peamine kandidaat ja asus hiljem sellesse ametisse. Ta ähvardas Rooma vallutada, kui pakkumine tagasi lükatakse. Tema isa [[Yoweri Museveni]] oli sunnitud poja ettepaneku pärast vabandust paluma. 3. oktoobril 2022 tekitas Muhoozi pahameeletormi, kui ähvardas sotsiaalmeedias tungida [[Keenia]]sse ja vallutada Nairobi, sundides isa nende kommentaaride pärast vabandust paluma. 2024. aasta detsembris pakkus Kainerugaba sotsiaalmeedias välja idee vallutada Hartum pärast seda, kui Donald Trump on 2025. aastal USA presidendiametisse naasnud; see ajendas Sudaani valitsust nõudma ametlikku vabandust. 2. mail 2025 teatas ta sotsiaalmeedias, et kadunud Uganda opositsioonitegelane [[Eddie Mutwe]] viibib tema keldris, postitas foto ilma särgita kinnipeetavast ja ähvardas ta kastreerida. Pärast 2026. aasta presidendivalimisi avaldas Muhoozi avalduse, milles väitis, et tema juhtimise all olevad Uganda relvajõud on tapnud 22 opositsioonipartei National Unity Platform liiget, ning väljendas lootust, et opositsiooniliider Bobi Wine on järgmine (23. ohver). 28. juunil 2026 blokeerisid Uganda kaitsejõudude üksused Kainerugaba käsul riigi suurimate sõltumatute meediaväljaannete – ajalehe [[Daily Monitor]] ja telekanali [[NTV Uganda]] – kontorid. Toimetuste töö peatati jõuga ja teleülekanded katkestati. Muhoozi võttis meediaväljaannete sulgemise eest isikliku vastutuse, teatades sotsiaalmeedias, et ta „ei usu vaba ajakirjandusse“ ning tal on olnud õigus "sulgeda mis tahes meediaväljaanne Ugandas alates 2017. aastast". === Presidendiambitsioonid === 2013. aastal kirjutas Uganda kindral [[David Sejusa]] kirja, milles paljastas valitsuse plaani – niinimetatud "Muhoozi projekti" –, mille kohaselt pidi Muhoozi pärast isa surma temalt presidendiameti üle võtma. 2024. aasta veebruaris teatas Kainerugaba organisatsiooni „Uganda Patriootlik Liiga” (Patriotic League of Uganda) loomisest; analüütikute hinnangul on organisatsiooni eesmärk propageerida Kainerugabat tulevase presidendina. Mitmete allikate kohaselt on ta peamine kandidaat presidendikohale pärast seda, kui tema isa ametist lahkub. == Isiklikku == Tema isa [[Yoweri Museveni]] on aastast [[1986]] [[Uganda president]]. Ta on aastast [[1999]] abielus Charlotte Nankunda Kutesaga ja neil on kolm last. Ta on [[kristlus|kristlane]]. {{JÄRJESTA:Kainerugaba, Muhoozi}} [[Kategooria:Uganda inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 8en6fmz8bx12ma6fpon6h4m8enrwb32 7234672 7234668 2026-09-15T19:29:28Z Juhan121 25066 /* Skandaalid */ 7234672 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhoozi_Kainerugaba_on_November_25,_2024_(cropped).jpg|pisi|Muhoozi Kainerugaba (2024)]] '''Muhoozi Kainerugaba''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1974]] [[Dar es Salaam]]is) on [[Uganda]] sõjaväelane, Uganda Rahvakaitseväe (UPDF) kaitseväe juhataja ja Uganda Isamaaliiga esimees. Ta on ametisoleva Uganda presidendi [[Yoweri Museveni]] poeg. Ta oli Uganda sõjaväe erioperatsioonide üksuse, erivägede väejuhatuse (SFC), ülem aastatel 2008–2017 ja uuesti detsembrist 2020 kuni 2021. 2017. aasta jaanuaris määras isa Muhoozi presidendi erioperatsioonide vanemnõunikuks, mis tekitas spekulatsioone, et "teda valmistati ette presidendiks". Säilitades eelmainitud ametikoha, määras isa ta uuesti UPDF-i maavägede ülemjuhatajaks 24. juunist 2021 kuni 4. oktoobrini 2022, mil ta pärast Twitteris avaldatud säutse, milles väideti, et ta suudab Nairobi vallutada vähem kui kahe nädalaga, tagandati. Vaatamata sellele määras isa Museveni ta [[21. märts]]il [[2024]] Uganda kaitseväe juhatajaks – ametikohale, mis teeb temast sisuliselt Uganda sõjaväe juhi. Nii UPDF-i kui ka SFC-d süüdistatakse liigse jõu kasutamises ja inimröövides; Muhoozit ja teisi kõrgemaid ametnikke on mainitud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaebuses. Ta teatas 15. märtsil 2023, et kandideerib 2026. aasta presidendivalimistel, hoolimata sellest, et tema isa andis samuti mõista, et kandideerib uuesti. Tema juhtimisel Uganda maavägede ülemana algatasid [[Uganda]] ja [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] 30. novembril 2021 Ida-Kongos ühise sõjalise pealetungi, mida nimetati operatsiooniks "Shujaa" ja mida juhtis toonane kindralmajor [[Kayanja Muhanga]]. Väidetavalt oli põhjuseks võitlus džihadistidega seotud mässuliste rühmituse Liitlasvägede Demokraatlikud Jõud (ADF) vastu, mis asub Kongo idaosas Uganda piiri ääres. Muhoozi Kainerugaba sündis aastal [[1974]] [[Dar es Salaam]]is Tansaanias [[Yoweri Museveni]] ja Janet Museveni perre. Sel ajal oli Museveni paguluses viibiv [[FRONASA]] mässuliste rühmituse juht, kuna tema ja teised Tansaanias elavad emigrandid plaanisid [[Idi Amin]]i diktatuuri kukutamist. Museveni on võimul püsinud alates 1986. aastast, peaaegu seitse aastat pärast Amini langemist. Kristlikus peres üles kasvanud Muhoozi sai [[Uuestisündimine|uuestisündinud]] oma nooruses, keskkoolis. Muhoozi abiellus Charlotte Nankunda Kutesaga 1999. aastal. Lapsena käis Muhoozi lühikest aega lasteaias [[Tansaania]]s, enne kui astus Kabale ettevalmistuskooli [[Kabale]]'is (asub Uganda edelaosas) [[Uganda]]s. Hiljem õppis ta Mount Kenya Akadeemias [[Nyeri]]s Keenias ja Rootsis. Pärast seda, kui tema isast sai 1986. aastal [[Uganda president]], õppis ta Kampala lapsevanemate koolis Kampalas, King's College Budos ja St. Mary College Kisubis. Ta lõpetas selle 1994. aastal. Muhoozi võeti vastu Egiptuse sõjaväeakadeemiasse, kus ta läbis nii kompanii- kui ka pataljoniülema kursused. Samuti on ta õppinud Kalama soomusmasinate väljaõppekoolis. 2007. aastal võeti ta vastu üheaastasele sõjaväe juhtimise kursusele Ameerika Ühendriikide armee juhtimis- ja peastaabikolledžis Fort Leavenworthis Kansases, mille ta lõpetas 2008. aasta juunis. Seejärel lõpetas ta edukalt Lõuna-Aafrika Riigikaitsekolledži riikliku julgeoleku programmi. Muhoozi liitus [[Nottinghami ülikool]]iga, kus ta omandas 1997. aastal politoloogia kraadi. Ta on Uganda anglikaani kiriku liige. == Kriitika == === Skandaalid === Muhoozi on tuntud oma vastuoluliste sotsiaalmeediapostituste poolest. 2022. aasta oktoobris pälvis Muhoozi meedia tähelepanu, pakkudes avalikult 100 lehma pruudihinnaks [[Giorgia Meloni]]le, kes oli toona [[Itaalia]] peaministrikoha peamine kandidaat ja asus hiljem sellesse ametisse. Ta ähvardas Rooma vallutada, kui pakkumine tagasi lükatakse. Tema isa [[Yoweri Museveni]] oli sunnitud poja ettepaneku pärast vabandust paluma. 3. oktoobril 2022 tekitas Muhoozi pahameeletormi, kui ähvardas sotsiaalmeedias tungida [[Keenia]]sse ja vallutada Nairobi, sundides isa nende kommentaaride pärast vabandust paluma. 2024. aasta detsembris pakkus Kainerugaba sotsiaalmeedias välja idee vallutada Hartum pärast seda, kui [[Donald Trump]] on 2025. aastal USA presidendiametisse naasnud; see ajendas Sudaani valitsust nõudma ametlikku vabandust. 2. mail 2025 teatas ta sotsiaalmeedias, et kadunud Uganda opositsioonitegelane [[Eddie Mutwe]] viibib tema keldris, postitas foto ilma särgita kinnipeetavast ja ähvardas ta kastreerida. Pärast 2026. aasta presidendivalimisi avaldas Muhoozi avalduse, milles väitis, et tema juhtimise all olevad Uganda relvajõud on tapnud 22 opositsioonipartei National Unity Platform liiget, ning väljendas lootust, et opositsiooniliider Bobi Wine on järgmine (23. ohver). 28. juunil 2026 blokeerisid Uganda kaitsejõudude üksused Kainerugaba käsul riigi suurimate sõltumatute meediaväljaannete – ajalehe [[Daily Monitor]] ja telekanali [[NTV Uganda]] – kontorid. Toimetuste töö peatati jõuga ja teleülekanded katkestati. Muhoozi võttis meediaväljaannete sulgemise eest isikliku vastutuse, teatades sotsiaalmeedias, et ta „ei usu vaba ajakirjandusse“ ning tal on olnud õigus "sulgeda mis tahes meediaväljaanne Ugandas alates 2017. aastast". === Presidendiambitsioonid === 2013. aastal kirjutas Uganda kindral [[David Sejusa]] kirja, milles paljastas valitsuse plaani – niinimetatud "Muhoozi projekti" –, mille kohaselt pidi Muhoozi pärast isa surma temalt presidendiameti üle võtma. 2024. aasta veebruaris teatas Kainerugaba organisatsiooni „Uganda Patriootlik Liiga” (Patriotic League of Uganda) loomisest; analüütikute hinnangul on organisatsiooni eesmärk propageerida Kainerugabat tulevase presidendina. Mitmete allikate kohaselt on ta peamine kandidaat presidendikohale pärast seda, kui tema isa ametist lahkub. == Isiklikku == Tema isa [[Yoweri Museveni]] on aastast [[1986]] [[Uganda president]]. Ta on aastast [[1999]] abielus Charlotte Nankunda Kutesaga ja neil on kolm last. Ta on [[kristlus|kristlane]]. {{JÄRJESTA:Kainerugaba, Muhoozi}} [[Kategooria:Uganda inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] dbcp4q46nfybn6jrjuv2zlqx86zvit8 2027. aasta MotoGP hooaeg 0 716570 7234869 7231251 2026-09-16T07:18:39Z Kasparkelk 204517 7234869 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada !Viide |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}</ref> |- ! | |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> |- ! | |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> |- ! | |{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix |Balaton Park |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP |arhiivimisaeg=2026-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260806132937/https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |url-olek=ei tööta }}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] hhheis5bbfm6g5er8zk7ifn0rr9bsf9 Kalju-Karl Kivi 0 718257 7234854 7222622 2026-09-16T06:30:24Z Totorotoro 237667 /* Kunstnikuna */ 7234854 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Kalju-Karl Kivi ''' (sündinud [[5. märts]]il [[1988]]) on vabakutseline [[teatrikunstnik]] ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] teatriklassi ning õppinud Turu Kunstiakadeemias nukuteatrikunsti erialal ning [[Eesti Kunstiakadeemia]]s teatri [[stsenograafia]]t. 2018–2022. aastatel õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i teatrikunsti õppekava lavastaja erialal (30. lend) <ref>https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/</ref> Hetkel töötab lisaks ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetajana [[Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium]]is. == Lavastused == ==== Lavastajana ==== *Kassettlavastus, "Kõige all ja kohal on…", [[Eesti Noorsooteater]] 2021 <ref>https://eamt.ee/lavastused/koige-all-ja-kohal-on/</ref> *[[Andrei Tarkovski]], [[Arkadi Strugatski]], Boris Strugatski "Stalker", [[Theatrum]] 2022 – Lavakunstikooli diplomilavastus <ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/stalker/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-07-06 |arhiivimisaeg=2025-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250419105032/https://www.theatrum.ee/lavastused/stalker/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Kalju-Karl Kivi "Sansaara", [[Eesti Noorsooteater]] 2023 <ref>https://www.eestinoorsooteater.ee/lavastus/sansaara/</ref> ==== Kunstnikuna ==== *[[Franz Kafka]] "Metamorfoos" (lav. Mirko rajas), NUKU 2011 <ref>https://www.eestinoorsooteater.ee/lavastus/metamorfoos/</ref> *[[Albert Camus]], [[Fernando Pessoa]], [[Mirko Rajas]] "Lukustatud" (lav. Mirko Rajas), Teatriühendus FRANK 2012 <ref>https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/lukustatud/</ref> *Mirko Rajas, Kalju-Karl Kivi "Morrison ja neli aastaaega" (lav. Mirko Rajas), Mini Teater Sloveenias 2013 <ref>https://www.sirp.ee/visuaalteatri-voimalusi-avavad-festivalipaeevad/</ref> *Mirko Rajas "Puuhaldjate lugu" (lav. Mirko Rajas), NUKU 2014 <ref>https://www.eestinoorsooteater.ee/lavastus/puuhaldjate-lugu/</ref> *[[Annie M. G. Schmidt]] "Miisu" (lav. Andres Roosileht), NUKU 2015 <ref>https://www.eestinoorsooteater.ee/lavastus/miisu/</ref> *[[Andrus Kivirähk]] "Köster" (lav. Andrus Kivirähk), [[Linnateater]] 2016 <ref>https://linnateater.ee/arhiiv/koster/</ref> *Liisa Linhein, Liisu Krass "Sajand armastuskirju" (lav. L.Linhein, L.Krass), Tartu Uus Teater 2018 *[[Otfried Preussler]] "Röövel Hotzenplotz" (lav. Mirko Rajas), Noorsooteater 2019 <ref>https://www.eestinoorsooteater.ee/lavastus/roovel-hotzenplotz/</ref> *Roos Lisette Parmas "Esimene kiri" (lav. Roos Lisette Parmas), Theatrum ja Paide Teater 2024 <ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/esimene-kiri/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-07-06 |arhiivimisaeg=2025-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250327074204/https://www.theatrum.ee/lavastused/esimene-kiri/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Ivan Võrõpajev "Ufo" (lav. [[Lembit Peterson]]), [[Theatrum]] 2024 <ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/ufo/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-07-06 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106060804/https://www.theatrum.ee/lavastused/ufo/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Jon Fosse]] "Näitemäng" (lav. Lembit Peterson), [[Theatrum]] 2025 <ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/naitemang/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-07-06 |arhiivimisaeg=2026-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260508142031/https://www.theatrum.ee/lavastused/naitemang/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Tiina Tauraite "Bens või diisel" (lav. Marta Aliide Jakovski), Vabalava 2026 <ref>https://vabalava.ee/programm/bens-voi-diisel/</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Kalju Kivi|Kalju]] ja [[Signe Kivi]] poeg<ref>[https://eeter.err.ee/1609468369/kunstnik-kalju-kivi-ema-puudumine-on-mojutanud-mu-suhteid-naistega Kunstnik Kalju Kivi: ema puudumine on mõjutanud mu suhteid naistega], Vikerraadio, september 2024</ref>. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.eestinoorsooteater.ee/uudised/esietendub-kalju-karl-kivi-vaikelastelavastus-maailma-avastamise-ilust/ Esietendub Kalju-Karl Kivi väikelastelavastus maailma avastamise ilust] * [https://kultuur.err.ee/1608916733/kalju-karl-kivi-minu-lava-on-klassiruum/ Kalju-Karl Kivi: minu lava on klassiruum] * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1071976/lavastaja-kalju-karl-kivi-laks-kooli-opetajaks-ainult-loominguga-tegeldes-on-oht-muutuda-liiga-suureks-eneseimetlejaks/ Lavastaja Kalju-Karl Kivi läks kooli õpetajaks: ainult loominguga tegeldes on oht muutuda liiga suureks eneseimetlejaks] * [https://kultuur.err.ee/1608623827/kalju-karl-kivi-lavastusest-stalker-idee-pole-kopeerida-tarkovski-filmi/ Kalju-Karl Kivi lavastusest "Stalker": idee pole kopeerida Tarkovski filmi] * [https://vikerraadio.err.ee/1609447477/kabi-ei-kuku-kalju-ja-kalju-karl-kivi/ Käbi ei kuku... Kalju ja Kalju-Karl Kivi] * [https://elu24.postimees.ee/8328162/suvel-lahkunud-filmikunstniku-kalju-kivi-poeg-kalju-karl-isa-oli-kuldsete-katega-mees-kes-kurtis-vahel-ainult-olmeliste-asjade-ule/ Suvel lahkunud filmikunstniku Kalju Kivi poeg Kalju-Karl: isa oli kuldsete kätega mees, kes kurtis vahel ainult olmeliste asjade üle] * [https://lp.delfi.ee/artikkel/120022512/xxx-lend-lavakooli-lopetajaid-on-tanavu-eriti-palju-kuid-vahestele-jagub-palgatood/ XXX lend. Lavakooli lõpetajaid on tänavu eriti palju, kuid vähestele jagub palgatööd] {{JÄRJESTA:Kivi, Kalju-Karl}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] rh3q1in1ev8k5p2q2wxiidmuq4zyjnx Morten 0 718327 7234562 7205113 2026-09-15T16:47:16Z Velirand 67997 7234562 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="Morten" |pilt= |originaalnimi= "Morten" |žanr= |aasta=[[2026]] |lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]] |stsenaarium= [[Reeli Reinaus]] |peaosades=[[Tõru Kannimäe]],<br/> [[Emili Rohumaa]],<br/>[[Andres Mähar]],<br/>[[Helena Maria Reisner]], <br/>[[Konrad Kose]], <br/>[[Külli Teetamm]],<br/>[[Gert Raudsep]], <br/>[[Priit Loog]] |operaator=[[Ants Tammik]] |helilooja= [[Titas Petrikis]] | montaaž = [[Ričardas Matačius]] |produtsent=[[Anneli Ahven]] |filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]] | levitaja = [[ACME Film]] |pikkus= |esilinastus=5. juuli 2026 |riik=[[Eesti]] |keel=[[eesti keel|eesti]] |eelarve= |koduleht= | amg_id = | imdb_id = 30971199 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Morten"''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film. Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil "Morten, Emilie ja kadunud maailmad".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm "Morten" jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].<ref name=":0" /> Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.<ref name=":0" /> == Tunnustus == 2026. aasta juulis toimunud [[Giffoni laste- ja noortefestival]]il pälvis "Morten" kolm auhinda: 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, CONOU eripreemia ning CGS-i auhinna Percorsi Creativi 2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm "Morten" võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2026. aasta filmid]] o7lytdx3xicn7umw6k1d2jenvoh959y 7234563 7234562 2026-09-15T16:48:20Z Velirand 67997 7234563 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="Morten" |pilt= |originaalnimi= "Morten" |žanr= |aasta=[[2026]] |lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]] |stsenaarium= [[Reeli Reinaus]] |peaosades=[[Tõru Kannimäe]],<br/> [[Emili Rohumaa]],<br/>[[Andres Mähar]],<br/>[[Helena Maria Reisner]], <br/>[[Konrad Kose]], <br/>[[Mairo Libba]], <br/>[[Külli Teetamm]],<br/>[[Gert Raudsep]], <br/>[[Priit Loog]] |operaator=[[Ants Tammik]] |helilooja= [[Titas Petrikis]] | montaaž = [[Ričardas Matačius]] |produtsent=[[Anneli Ahven]] |filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]] | levitaja = [[ACME Film]] |pikkus= |esilinastus=5. juuli 2026 |riik=[[Eesti]] |keel=[[eesti keel|eesti]] |eelarve= |koduleht= | amg_id = | imdb_id = 30971199 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Morten"''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film. Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil "Morten, Emilie ja kadunud maailmad".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm "Morten" jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].<ref name=":0" /> Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.<ref name=":0" /> == Tunnustus == 2026. aasta juulis toimunud [[Giffoni laste- ja noortefestival]]il pälvis "Morten" kolm auhinda: 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, CONOU eripreemia ning CGS-i auhinna Percorsi Creativi 2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm "Morten" võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2026. aasta filmid]] dlimbs50dq5n0lldb1ykxltqwmrj2v6 Hohenbuehelia auriscalpium 0 719791 7234572 7222848 2026-09-15T17:19:36Z Svencapoeira 67038 7234572 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Hohenbuehelia auriscalpium'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = ''Hohenbuehelia auriscalpium'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae'' | perekond = [[Tardservik]] ''Hohenbuehelia'' | liik = '''''Hohenbuehelia auriscalpium''''' }} '''''Hohenbuehelia auriscalpium''''' on seente liik [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsist. Seent on Eestis leitud okaspuude lamatüvedelt. == Välislingid == * {{Elurikkus|150991}} [[Kategooria:Servikulised]] ah0dr9q9iuf7gi4bxz99075n0u0b29s Viljo Vetik 0 720749 7234848 7228278 2026-09-16T05:28:03Z ~2026-50276-02 237664 7234848 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Viljo Vetik | sünniaeg = [[15. aprill]] [[1963]] | sünnikoht = [[Pärnu]] | haridus = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = ettevõtja, poliitik }} '''Viljo Vetik''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1963]] [[Pärnu]]s) on eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on üks Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur rajajaid ja pikaajalisi omanikke.<ref name="PP2016">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/3720971/viljo-vetik-minul-ei-ole-asjad-parnus-kunagi-kergesti-kainud |pealkiri=Viljo Vetik: Minul ei ole asjad Pärnus kunagi kergesti käinud |autor=Anu Villmann |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=4. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="AP1999">{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/07/08/parnu-kinnisvaraari-suuremad-tegijad |pealkiri=Pärnu kinnisvaraäri suuremad tegijad |väljaanne=Äripäev |aeg=9. juuli 1999 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Haridus== Vetik lõpetas 1981. aastal Pärnu 1. Keskkooli (praeguse [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i). 1990. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="PP2016" /> ==Ettevõtlus== Aastatel 1991–1993 oli Vetik seotud Pärnu Kommertspangaga ja oli panga nõukogu esimees.<ref name="PP2016" /> 1990. aastatel hakkas ta tegelema kinnisvara- ja kaubandusäriga. Vetik ja [[Kaido Kruusoja]] olid Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse rajanud ettevõtjad. 1999. aastal kirjeldas ''Äripäev'' neid AS Port Arturi asutajate ja suuraktsionäridena, kellele kuulus kokku kaks kolmandikku ettevõtte aktsiakapitalist.<ref name="AP1999" /> Vetiku ettevõtlus on alates 1990. aastate keskpaigast olnud seotud mitme Port Arturi nime kandva ettevõttega.<ref name="PP2016" /> 2024. aasta suvel müüs Kruusoja oma osaluse Port Arturis ning Vetikust sai ettevõtte ainus omanik.<ref name="AP2024">{{netiviide |url=https://pro.aripaev.ee/uudised/2024/10/31/parnu-port-arturi-kaubamaja-sai-uhe-ja-ainsa-omaniku |pealkiri=Pärnu Port Arturi kaubamaja sai ühe ja ainsa omaniku |väljaanne=Äripäev |aeg=31. oktoober 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Aastatel 2007–2014 kuulus Vetik [[Eesti Raudtee]] nõukogusse.<ref name="PP2016" /> ==Ühiskondlik tegevus== Vetik on pikaajaliselt toetanud Eesti ja Pärnu sporti, eelkõige [[sõudmine|sõudmist]]. 2022. aastal tunnustas [[Eesti Olümpiakomitee]] teda aunimetusega „Spordisõber 2022“. Vetiku esitas tunnustuse saamiseks [[Eesti Sõudeliit]], kelle sõnul oli ta aastakümnete jooksul toetanud Eesti sõudmist ja sõudjaid nii isiklikult kui ka oma ettevõtete kaudu.<ref name="EOK2022">{{netiviide |url=https://www.eok.ee/tegevus/spordisober/spordisober-2022 |pealkiri=Spordisõber 2022 |väljaanne=Eesti Olümpiakomitee |aeg=2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Vetik on tegutsenud ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]us. 2010. aastast on ta kuulunud kirikuvalitsusse.<ref name="PP2016" /> 2013. aastal ülendas Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh [[Bartholomeos I]] Vetiku oikumeenilise trooni [[arhont|arhondiks]]. Samal ajal sai arhondi aunimetuse ka helilooja [[Arvo Pärt]].<ref name="PP2023">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7861273/parnusse-lisandus-teine-arhondi-aunimetuse-kandja |pealkiri=Pärnusse lisandus teine arhondi aunimetuse kandja |autor=Silvia Paluoja |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. september 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Vetik on toetanud õigeusu pühakodade taastamist ja remonti, sealhulgas Tori Eesti sõjameeste mälestuskiriku, Kihnu kiriku ning Pärnu Issandamuutmise katedraaliga seotud töid.<ref name="PP2023" /> ==Poliitiline tegevus== Vetik astus 1995. aastal [[Isamaaliit]]u. 2016. aastal oli ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige.<ref name="PP2016" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]] kandideeris Vetik [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas Pärnu linna valimisringkonnas kandidaadina number 158. Ta sai 161 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.<ref name="KOV2025">{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/31 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus: Pärnu linn, Eesti Keskerakond |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Pärnu linnavolikogus kuulub Vetik Keskerakonna fraktsiooni ja on selle aseesimees. Ta on linnavolikogu planeeringukomisjoni esimees ning piirkondliku arengu komisjoni liige.<ref name="Volikogu">{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Komisjonid">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 2013 – oikumeenilise trooni arhont<ref name="PP2023" /> * 2022 – EOK tunnustus "Spordisõber 2022“<ref name="EOK2022" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://viljovetik.ee/ Viljo Vetiku veebileht] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 3xk63egkqu7xlc01v3m2jwhs5mmxp35 Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...) 0 720779 7234491 7234390 2026-09-15T12:02:41Z Hannesvalk 176021 /* 15. september */ 7234491 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas ühurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju [[Novorossiisk]]i naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> === 15. september === Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 80drm0xrs4o3roz6mb1r4ygrwlgzhec 7234492 7234491 2026-09-15T12:08:24Z Hannesvalk 176021 /* 14. september */ 7234492 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas ühurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju [[Novorossiisk]]i naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> === 15. september === Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] cz33s6qktt2u4os8pwk64elxwfqpz8g Nipkowi ketas 0 720927 7234637 7234356 2026-09-15T18:50:35Z Eiusmod 200998 Andurit 7234637 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku fotoandurit. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiid andurit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] n1bfoot7lkuvs7lv6ekberq9hie958k 7234811 7234637 2026-09-15T23:30:22Z Eiusmod 200998 fotodetektor 7234811 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiid andurit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] lzaw822znsah9c9lqzuw3datr64fm3f 7234832 7234811 2026-09-16T01:47:16Z Eiusmod 200998 Sulfiidiga 7234832 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiidiga fotodetektorit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 2semdcf8pba9exgf1l2uf4gfsyy28g8 7234994 7234832 2026-09-16T10:54:28Z Eiusmod 200998 /* Vaata ka */ 7234994 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiidiga fotodetektorit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == {{Viited}} == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 7w6db7czgy2zmhznkmykrqkrqhxcon6 7234996 7234994 2026-09-16T11:00:09Z Eiusmod 200998 Eestis 7234996 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiidiga fotodetektorit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. Eestis valmistasid inimesed Nipkowi kettaga vastuvõtjaid, mis 1935. aastal võimaldasid pikal ja kesklainel näha teleülekandeid Berliinist, Londonist ja Moskvast.<ref>[https://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/tv_ajalugu_eestis.html TV ajalugu eestis] Telekommunikatsiooni alused.</ref> == Vaata ka == {{Viited}} == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 31r3i6sow964quhw8dcjpkc6c18vslm 7234997 7234996 2026-09-16T11:01:16Z Eiusmod 200998 7234997 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketta patenteeris saksa leiutaja [[Paul Nipkow]] 1885. aastal. Kuid pikemat aega seda ei kasutatud, kuna sellega kujutise edastamiseka ei olnud veel piisavalt tundlikku [[fotodetektor]]it. Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris Nipkowi kettaga kujutise edastamist 1925. aastal kaupluses Londonis, kasutades väidetavalt 1918. aastal leiutatud tallium sulfiidiga fotodetektorit. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. Eestis valmistasid inimesed Nipkowi kettaga vastuvõtjaid, mis 1935. aastal võimaldasid pikal ja kesklainel näha teleülekandeid Berliinist, Londonist ja Moskvast.<ref>[https://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/tv_ajalugu_eestis.html TV ajalugu eestis] Telekommunikatsiooni alused.</ref> == Vaata ka == == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 9cs6kscxgypyh12cy0eoir6izqtuz3x Malá Strana 0 721005 7234514 7233693 2026-09-15T13:19:25Z Kuuskinen 33651 7234514 wikitext text/x-wiki [[Pilt:19.7.16 Prague Castle 12 (28395711206).jpg|pisi|Vaade Malá Stranale [[Praha linnus]]est]] '''Malá Strana''' ([[tšehhi keel]]es "väike pool [jõest]") ehk ajalooliselt '''Menší Město pražské''' (tšehhi keeles "Praha väikelinn") on [[Praha]] linnaosa [[Tšehhi]]s. See on üks linna vanimaid piirkondi.<ref name="Lesser" /> Keskajal oli see Prahas elavate etniliste sakslaste (ja alates 16. sajandist ka itaallaste) kogukonna peamine keskus. Seal asus ka palju aadlipaleesid, samas kui jõe paremal kaldal paiknevad linnaosad olid olemuselt pigem tšehhipärased. [[Staré Město|Praha vanalinnaga]] ühendab seda [[Karli sild]], mis oli kuni 1841. aastani ainus viis [[Vltava]] jõe ületamiseks. Malá Stranas asuvas [[Thunovský loss]]is peab istungeid [[Tšehhi Saadikutekoda]] ja [[Valdštejnský palee]]s [[Tšehhi Senat]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Lesser">{{netiviide |pealkiri=Malá Strana |väljaanne=Introducing Prague |url=https://www.introducingprague.com/mala-strana |vaadatud=2026-09-10}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] p2faqbsmjjiis998n25wgp1ries957d Laura Mancinelli 0 721018 7234520 7233883 2026-09-15T14:15:07Z ~2026-50062-83 237616 7234520 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Persoon | nimi = Laura Mancinelli | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = |pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[18. detsember]] [[1933]] | sünnikoht = [[Udine]], [[Friuli-Venezia Giulia]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2016|7|7|1933|12|18}} | surmakoht = [[Torino]], [[Piemonte]], [[Itaalia]] | rahvus = [[itaallased]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = | e1 = | e2 = [[Ladislao Mittner]]<br>[[Gottfried von Straßburg]]<br>[[Hartmann von Aue]]<br>[[Wolfram von Eschenbach]] | f1 = Koduleht | f2 = [https://lauramancinelli.it/ lauramancinelli.it] }}'''Laura Mancinelli''' ([[18. detsember]] [[1933]] [[Udine]], [[Itaalia]] – [[7. juuli]] [[2016]] [[Torino]], Itaalia) oli itaalia [[kirjanik]], [[germanistika|germanist]], keskaja uurija ja ülikooli professor. Mancinelli kirjutas ka akadeemilisi tekste, lasteraamatuid, [[essee|esse]]id (paljud neist [[keskaeg]]se ajaloo teemal) ja romaane. == Elukäik == Laura Mancinelli sündis 1933. aastal [[Udine]]s; pärast lühiajalisi viibimisi [[Rovereto]]s ja [[Mantova]]s, kus ta veetis oma varase lapsepõlve, kolis perekond 1937. aastal lõplikult [[Torino]]sse. Pärast kooli ja ülikooliõpinguid lõpetas ta 1956. aastal [[Torino ülikool]]i saksa kirjanduse erialal, keskendudes kaasaegsele kirjandusele. Pärast doktorikraadi omandamist õpetas ta mitu aastat, loobumata kordagi oma kirest keskaegse saksa kultuuri vastu. 1969. aastal kirjutas ta essee „Nibelungide laul. Probleemid ja väärtused”. 1970. aastatel õpetas ta germaani filoloogiat [[Sassari ülikool]]is ning kutsuti seejärel [[Veneetsia]]sse germanisti Ladislao Mittneri poolt; 1976. aastal asutas ta [[Ca' Foscari Veneetsia ülikool|Veneetsia ülikool]] saksa keele ajaloo osakonna. Oma kolleegi ja sõbra [[Claudio Magris]] soovitusel toimetas ja tõlkis ta 1972. aastal [[itaalia keel|itaalia]] keelde originaalteose ''[[Nibelungide laul|Nibelungenlied]]'', millele järgnesid 1978. aastal ''Tristan'' ([[Gottfried von Straßburg]]) ja 1989. aastal ''Gregorius'' ja ''Vaene Heinrich'' ([[Hartmann von Aue]]). 1990. aastate alguses lahkus Laura Mancinelli, keda vaevas [[hulgiskleroos]], saksa filoloogia õppetoolist. Mancinelli suri 7. juulil 2016 Torinos oma haiguse tagajärjel. Hüvastijätutseremoonia toimus 11. juulil 2016 Torinos asuval monumentaalsel kalmistul; matused toimusid [[Exilles]]’is [[Susa org|Susa orus]], kus oli toimunud ühe tema romaani tegevus. == Kirjanduslooming == Pärast naasmist Torinosse germaani filoloogia professori ametikohale debüteeris Laura Mancinelli 1981. aastal ilukirjanduses, avaldades romaani ''Challant’i kaksteist abti'' (mis pälvis samal aastal Mondello auhinna) – ajaloolise romaani, mille kirjutamist autor oli alustanud juba 1968. aastal. Sellele järgnesid 1986. aastal ''Mozarti kummitus'' ja 1989. aastal ''Püha Odilia ime''. == Kirjandus == * Anderson, Helen Victoria. Historical and detective fiction in Italy 1950-2006 : [[Italo Calvino|Calvino]], [[Luigi Malerba|Malerba]] and Mancinelli. D. Phil. [[University of Oxford]], 2010. * Springeth, Margarete. Das (kriminelle) Mittelalter in den Romanen von Laura Mancinelli, oder: Warum Gottfrieds "Tristan" ein Fragment blieb. Lektüre-Variationen für acht Fragen und einen neugierigen Leser. Studia niemcoznawcze, vol. 48, 2011. == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaat}} * [https://lauramancinelliit.wordpress.com/ Official website] * [https://www.lib.uchicago.edu/efts/IWW/Portraits/HTML/A0266.html Laura Mancinelli], Italian Women Writer * [https://openlibrary.org/authors/OL88422A/ Laura_Mancinelli], Open Library Internet Archive {{JÄRJESTA:Mancinelli, Laura}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2016]] a1z3iv3k8zvb55zpedgq2fa36tukgbj 7234521 7234520 2026-09-15T14:16:29Z ~2026-50062-83 237616 /* Kirjanduslooming */ 7234521 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Persoon | nimi = Laura Mancinelli | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = |pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[18. detsember]] [[1933]] | sünnikoht = [[Udine]], [[Friuli-Venezia Giulia]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2016|7|7|1933|12|18}} | surmakoht = [[Torino]], [[Piemonte]], [[Itaalia]] | rahvus = [[itaallased]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = | e1 = | e2 = [[Ladislao Mittner]]<br>[[Gottfried von Straßburg]]<br>[[Hartmann von Aue]]<br>[[Wolfram von Eschenbach]] | f1 = Koduleht | f2 = [https://lauramancinelli.it/ lauramancinelli.it] }}'''Laura Mancinelli''' ([[18. detsember]] [[1933]] [[Udine]], [[Itaalia]] – [[7. juuli]] [[2016]] [[Torino]], Itaalia) oli itaalia [[kirjanik]], [[germanistika|germanist]], keskaja uurija ja ülikooli professor. Mancinelli kirjutas ka akadeemilisi tekste, lasteraamatuid, [[essee|esse]]id (paljud neist [[keskaeg]]se ajaloo teemal) ja romaane. == Elukäik == Laura Mancinelli sündis 1933. aastal [[Udine]]s; pärast lühiajalisi viibimisi [[Rovereto]]s ja [[Mantova]]s, kus ta veetis oma varase lapsepõlve, kolis perekond 1937. aastal lõplikult [[Torino]]sse. Pärast kooli ja ülikooliõpinguid lõpetas ta 1956. aastal [[Torino ülikool]]i saksa kirjanduse erialal, keskendudes kaasaegsele kirjandusele. Pärast doktorikraadi omandamist õpetas ta mitu aastat, loobumata kordagi oma kirest keskaegse saksa kultuuri vastu. 1969. aastal kirjutas ta essee „Nibelungide laul. Probleemid ja väärtused”. 1970. aastatel õpetas ta germaani filoloogiat [[Sassari ülikool]]is ning kutsuti seejärel [[Veneetsia]]sse germanisti Ladislao Mittneri poolt; 1976. aastal asutas ta [[Ca' Foscari Veneetsia ülikool|Veneetsia ülikool]] saksa keele ajaloo osakonna. Oma kolleegi ja sõbra [[Claudio Magris]] soovitusel toimetas ja tõlkis ta 1972. aastal [[itaalia keel|itaalia]] keelde originaalteose ''[[Nibelungide laul|Nibelungenlied]]'', millele järgnesid 1978. aastal ''Tristan'' ([[Gottfried von Straßburg]]) ja 1989. aastal ''Gregorius'' ja ''Vaene Heinrich'' ([[Hartmann von Aue]]). 1990. aastate alguses lahkus Laura Mancinelli, keda vaevas [[hulgiskleroos]], saksa filoloogia õppetoolist. Mancinelli suri 7. juulil 2016 Torinos oma haiguse tagajärjel. Hüvastijätutseremoonia toimus 11. juulil 2016 Torinos asuval monumentaalsel kalmistul; matused toimusid [[Exilles]]’is [[Susa org|Susa orus]], kus oli toimunud ühe tema romaani tegevus. == Kirjanduslooming == Pärast naasmist Torinosse germaani filoloogia professori ametikohale debüteeris Laura Mancinelli 1981. aastal ilukirjanduses, avaldades romaani ''Challant’i kaksteist abti'' (mis pälvis samal aastal Mondello auhinna<ref>{{cite news|title= RAI Regione Sicilia – VII Premio Letterario Internazionale Mondello|author= RAI Regione Sicilia|url= http://www.regionesicilia.rai.it/dl/sicilia/video/ContentItem-e94d2076-8077-47ea-9008-8a904e85d09f.html|language=it}}</ref>) – ajaloolise romaani, mille kirjutamist autor oli alustanud juba 1968. aastal. Sellele järgnesid 1986. aastal ''Mozarti kummitus'' ja 1989. aastal ''Püha Odilia ime''. == Kirjandus == * Anderson, Helen Victoria. Historical and detective fiction in Italy 1950-2006 : [[Italo Calvino|Calvino]], [[Luigi Malerba|Malerba]] and Mancinelli. D. Phil. [[University of Oxford]], 2010. * Springeth, Margarete. Das (kriminelle) Mittelalter in den Romanen von Laura Mancinelli, oder: Warum Gottfrieds "Tristan" ein Fragment blieb. Lektüre-Variationen für acht Fragen und einen neugierigen Leser. Studia niemcoznawcze, vol. 48, 2011. == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaat}} * [https://lauramancinelliit.wordpress.com/ Official website] * [https://www.lib.uchicago.edu/efts/IWW/Portraits/HTML/A0266.html Laura Mancinelli], Italian Women Writer * [https://openlibrary.org/authors/OL88422A/ Laura_Mancinelli], Open Library Internet Archive {{JÄRJESTA:Mancinelli, Laura}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 7o8dz66wxkn8bi6my6599a6ol3kufgr 7234529 7234521 2026-09-15T14:32:05Z ~2026-49924-34 237618 7234529 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Persoon | nimi = Laura Mancinelli | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = |pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[18. detsember]] [[1933]] | sünnikoht = [[Udine]], [[Friuli-Venezia Giulia]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2016|7|7|1933|12|18}} | surmakoht = [[Torino]], [[Piemonte]], [[Itaalia]] | rahvus = [[itaallased]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = | e1 = | e2 = [[Ladislao Mittner]]<br>[[Gottfried von Straßburg]]<br>[[Hartmann von Aue]]<br>[[Wolfram von Eschenbach]] | f1 = Koduleht | f2 = [https://lauramancinelli.it/ lauramancinelli.it] }}'''Laura Mancinelli''' ([[18. detsember]] [[1933]] [[Udine]], [[Itaalia]] – [[7. juuli]] [[2016]] [[Torino]], Itaalia) oli itaalia [[kirjanik]], [[germanistika|germanist]], keskaja uurija ja ülikooli professor. Mancinelli kirjutas ka akadeemilisi tekste, lasteraamatuid, [[essee|esse]]id (paljud neist [[keskaeg]]se ajaloo teemal) ja romaane. == Elukäik == Laura Mancinelli sündis 1933. aastal [[Udine]]s; pärast lühiajalisi viibimisi [[Rovereto]]s ja [[Mantova]]s, kus ta veetis oma varase lapsepõlve, kolis perekond 1937. aastal lõplikult [[Torino]]sse. Pärast kooli ja ülikooliõpinguid lõpetas ta 1956. aastal [[Torino ülikool]]i saksa kirjanduse erialal, keskendudes kaasaegsele kirjandusele. Pärast doktorikraadi omandamist õpetas ta mitu aastat, loobumata kordagi oma kirest keskaegse saksa kultuuri vastu. 1969. aastal kirjutas ta essee „Nibelungide laul. Probleemid ja väärtused”. 1970. aastatel õpetas ta germaani filoloogiat [[Sassari ülikool]]is ning kutsuti seejärel [[Veneetsia]]sse germanisti Ladislao Mittneri poolt; 1976. aastal asutas ta [[Ca' Foscari Veneetsia ülikool|Veneetsia ülikool]] saksa keele ajaloo osakonna. Oma kolleegi ja sõbra [[Claudio Magris]] soovitusel toimetas ja tõlkis ta 1972. aastal [[itaalia keel|itaalia]] keelde originaalteose ''[[Nibelungide laul|Nibelungenlied]]'', millele järgnesid 1978. aastal ''Tristan'' ([[Gottfried von Straßburg]]) ja 1989. aastal ''Gregorius'' ja ''Vaene Heinrich'' ([[Hartmann von Aue]]). 1990. aastate alguses lahkus Laura Mancinelli, keda vaevas [[hulgiskleroos]], saksa filoloogia õppetoolist. Mancinelli suri 7. juulil 2016 Torinos oma haiguse tagajärjel. Hüvastijätutseremoonia toimus 11. juulil 2016 Torinos asuval monumentaalsel kalmistul; matused toimusid [[Exilles]]’is [[Susa org|Susa orus]], kus oli toimunud ühe tema romaani tegevus. == Kirjanduslooming == Pärast naasmist Torinosse germaani filoloogia professori ametikohale debüteeris Laura Mancinelli 1981. aastal ilukirjanduses, avaldades romaani ''Challant’i kaksteist abti'' (mis pälvis samal aastal Mondello auhinna<ref name= "regionesicilia.rai.it" />) – ajaloolise romaani, mille kirjutamist autor oli alustanud juba 1968. aastal. Sellele järgnesid 1986. aastal ''Mozarti kummitus'' ja 1989. aastal ''Püha Odilia ime''. == Viited == {{viited|allikad= <ref name= "regionesicilia.rai.it">{{Netiviide|Autor= RAI Regione Sicilia|URL=http://www.regionesicilia.rai.it/dl/sicilia/video/ContentItem-e94d2076-8077-47ea-9008-8a904e85d09f.html|Pealkiri= RAI Regione Sicilia – VII Premio Letterario Internazionale Mondello|Väljaanne= |Aeg= |Kasutatud= }}</ref> }} == Kirjandus == * Anderson, Helen Victoria. Historical and detective fiction in Italy 1950-2006 : [[Italo Calvino|Calvino]], [[Luigi Malerba|Malerba]] and Mancinelli. D. Phil. [[University of Oxford]], 2010. * Springeth, Margarete. Das (kriminelle) Mittelalter in den Romanen von Laura Mancinelli, oder: Warum Gottfrieds "Tristan" ein Fragment blieb. Lektüre-Variationen für acht Fragen und einen neugierigen Leser. Studia niemcoznawcze, vol. 48, 2011. == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaat}} * [https://lauramancinelliit.wordpress.com/ Official website] * [https://www.lib.uchicago.edu/efts/IWW/Portraits/HTML/A0266.html Laura Mancinelli], Italian Women Writer * [https://openlibrary.org/authors/OL88422A/ Laura_Mancinelli], Open Library Internet Archive {{JÄRJESTA:Mancinelli, Laura}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2016]] fqvh4pue6kg8drfhvqgtq4376n6wj04 7234576 7234529 2026-09-15T17:27:31Z Sendrasendra 225202 7234576 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Persoon | nimi = Laura Mancinelli | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = |pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[18. detsember]] [[1933]] | sünnikoht = [[Udine]], [[Friuli-Venezia Giulia]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2016|7|7|1933|12|18}} | surmakoht = [[Torino]], [[Piemonte]], [[Itaalia]] | rahvus = [[itaallased]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = | e1 = | e2 = [[Ladislao Mittner]]<br>[[Gottfried von Straßburg]]<br>[[Hartmann von Aue]]<br>[[Wolfram von Eschenbach]] | f1 = Koduleht | f2 = [https://lauramancinelli.it/ lauramancinelli.it] }}'''Laura Mancinelli''' ([[18. detsember]] [[1933]] [[Udine]], [[Itaalia]] – [[7. juuli]] [[2016]] [[Torino]], Itaalia) oli itaalia [[kirjanik]], [[germanistika|germanist]], keskaja uurija ja ülikooli professor. Mancinelli kirjutas ka akadeemilisi tekste, lasteraamatuid, [[essee|esse]]id (paljud neist [[keskaeg]]se ajaloo teemal) ja romaane. == Elukäik == Laura Mancinelli sündis 1933. aastal [[Udine]]s; pärast lühiajalisi viibimisi [[Rovereto]]s ja [[Mantova]]s, kus ta veetis oma varase lapsepõlve, kolis perekond 1937. aastal lõplikult [[Torino]]sse. Pärast kooli ja ülikooliõpinguid lõpetas ta 1956. aastal [[Torino ülikool]]i saksa kirjanduse erialal, keskendudes kaasaegsele kirjandusele. Pärast doktorikraadi omandamist õpetas ta mitu aastat, loobumata kordagi oma kirest keskaegse saksa kultuuri vastu. 1969. aastal kirjutas ta essee „Nibelungide laul. Probleemid ja väärtused”. 1970. aastatel õpetas ta germaani filoloogiat [[Sassari ülikool]]is ning kutsuti seejärel [[Veneetsia]]sse germanisti Ladislao Mittneri poolt; 1976. aastal asutas ta [[Ca' Foscari Veneetsia ülikool|Veneetsia ülikool]] saksa keele ajaloo osakonna. Oma kolleegi ja sõbra [[Claudio Magris]] soovitusel toimetas ja tõlkis ta 1972. aastal [[itaalia keel|itaalia]] keelde originaalteose ''[[Nibelungide laul|Nibelungenlied]]'', millele järgnesid 1978. aastal ''Tristan'' ([[Gottfried von Straßburg]]) ja 1989. aastal ''Gregorius'' ja ''Vaene Heinrich'' ([[Hartmann von Aue]]). 1990. aastate alguses lahkus Laura Mancinelli, keda vaevas [[hulgiskleroos]], saksa filoloogia õppetoolist. Mancinelli suri 7. juulil 2016 Torinos oma haiguse tagajärjel. Hüvastijätutseremoonia toimus 11. juulil 2016 Torinos asuval monumentaalsel kalmistul; matused toimusid [[Exilles]]’is [[Susa org|Susa orus]], kus oli toimunud ühe tema romaani tegevus. == Kirjanduslooming == Pärast naasmist Torinosse germaani filoloogia professori ametikohale debüteeris Laura Mancinelli 1981. aastal ilukirjanduses, avaldades romaani ''Challant’i kaksteist abti'' (mis pälvis samal aastal Mondello auhinna<ref name= "regionesicilia.rai.it" />) – ajaloolise romaani, mille kirjutamist autor oli alustanud juba 1968. aastal. Sellele järgnesid 1986. aastal ''Mozarti kummitus'' ja 1989. aastal ''Püha Odilia ime''. == Viited == {{viited|allikad= <ref name= "regionesicilia.rai.it">{{Netiviide|Autor= RAI Regione Sicilia|URL=http://www.regionesicilia.rai.it/dl/sicilia/video/ContentItem-e94d2076-8077-47ea-9008-8a904e85d09f.html|Pealkiri= RAI Regione Sicilia – VII Premio Letterario Internazionale Mondello|Väljaanne= |Aeg= |Kasutatud= }}</ref> }} == Kirjandus == * Anderson, Helen Victoria. Historical and detective fiction in Italy 1950-2006 : [[Italo Calvino|Calvino]], [[Luigi Malerba|Malerba]] and Mancinelli. D. Phil. [[University of Oxford]], 2010. * Springeth, Margarete. Das (kriminelle) Mittelalter in den Romanen von Laura Mancinelli, oder: Warum Gottfrieds "Tristan" ein Fragment blieb. Lektüre-Variationen für acht Fragen und einen neugierigen Leser. Studia niemcoznawcze, vol. 48, 2011. == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaat}} * [https://lauramancinelliit.wordpress.com/ Official website] * [https://www.lib.uchicago.edu/efts/IWW/Portraits/HTML/A0266.html Laura Mancinelli], Italian Women Writer * [https://openlibrary.org/authors/OL88422A/ Laura_Mancinelli], Open Library Internet Archive {{JÄRJESTA:Mancinelli, Laura}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 1dgn0k6w3g4zw1ungz1jixkwa6hc3ti Women's Super League 0 721049 7234957 7232924 2026-09-16T09:42:27Z KABELIMATSID 237414 /* Võitjad */ 7234957 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga|nimi=Barclays Women's Super League|riik=Inglismaa|asutatud=2011|enim_meistritiitleid=Chelsea (8)|parim_väravakütt=[[Vivianne Miedema]] (97)|madalam_liiga=Women's Super League 2}} '''Women's Super League''' ehk '''WSL''' (tõlkes Naiste superliiga), tuntud ka kui '''Barclays Women's Super League''' nimisponsori Barclay's järgi, on inglise naiste jalgpallipüramiidi kõrgeim liiga. Liiga esimene hooaeg algas 2011. aasta aprillis, läbini professionaalne on WSL alates 2018. aastast <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Football |eesnimi=W. S. L. |pealkiri=WSL Football {{!}} Barclays Women's Super League & BWSL2 |url=https://www.wslfootball.com/history |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=WSL Football |keel=en}}</ref>. Eestis saab ülekandeid vaadata liiga YouTube'i kanali kaudu. == Formaat ja struktuur == Alates 2026-27 hooajast on liigas 14 naiskonda, kes mängivad igaüks 26 mängu, iga vastasega kodus ja võõrsil. Võidu korral saab tiim kolm punkti, viigi korral ühe, kaotuse korral null; suurima punktide arvuga naiskond kroonitakse hooaja lõpuks liiga meistriteks. Kui mitmel tiimil on sama arv punkte, vaadatakse esmalt väravate vahet, siis löödud väravate arvu, seejärel võidetud mängude arvu ning lõpuks omavaheliste mängude tulemusi. Liiga väikseima punktide arvu teeninud naiskond kukub automaatselt püramiidi teise liigasse (Women's Super League 2) ja WSL2 võitja tõuseb liiga võrra kõrgemale nende asemele. WSL eelviimane naiskond peab kõrgeimasse liigasse jäämise nimel mängima ''play-off'' mängu WSL2-s teiseks jäänud naiskonna vastu. WSL-i kolm parimat kvalifitseeruvad mängima järgmisel hooajal [[UEFA Naiste Meistrite Liiga|UEFA Naiste Meistrite Liigas]]. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Women's Super League |url=https://guidetofootball.com/competitions/womens-super-league/ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Guide to Football |keel=en-GB}}</ref> == Võitjad == {| class="wikitable" |+ !rowspan=2 | Hooaeg !rowspan=2 | Meister <ref name=":1" /> !colspan=2 | Parim väravalööja <ref>{{Netiviide |pealkiri=Women's Super League Record Top Scorers: Most Goals of All Time |url=https://www.worldfootball.net/competition/co5071/england-women-womens-super-league/records-top-goal-scorers/ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=worldfootball.net |keel=en}}</ref> !rowspan=2 | Aasta mängija |- !Mängija !Väravaid |- |2011 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Rachel Williams]] (Birmingham City) |14 | - |- |2012 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Kim Little]] (Arsenal) |11 | - |- |2013 |[[Liverpool FC Women|Liverpool]] |[[Natasha Dowie]] (Liverpool) |13 | - |- |2014 |[[Liverpool FC Women|Liverpool]] |[[Karen Carney]] (Birmingham City) |8 | - |- |2015 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Beth Mead]] (Sunderland) |12 | - |- |2016 |[[Manchester City WFC|Manchester City]] |[[Eniola Aluko]] (Chelsea) |9 | - |- |2017-18 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Ellen White]] (Birmingham City) |15 | - |- |2018-19 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Vivianne Miedema]] (Arsenal) |22 | - |- |2019-20 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Vivianne Miedema]] (Arsenal) |16 |[[Bethany England]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Whyatt |eesnimi=Katie |kuupäev=16. juuli 2020 |pealkiri=Bethany England and Emma Hayes win top Women's Super League awards |url=https://www.telegraph.co.uk/football/2020/07/16/bethany-england-emma-hayes-win-top-womens-super-league-awards/}}</ref> |- |2020-21 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Sam Kerr]] (Chelsea) |21 |[[Fran Kirby]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ouzia |eesnimi=Malik |kuupäev=2021-05-24 |pealkiri=Chelsea star Kirby named WSL Player of the Season |url=https://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-fc-fran-kirby-emma-hayes-wsl-player-of-the-season-manager-b936957.html |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=The Standard |keel=en}}</ref> |- |2021-22 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Sam Kerr]] (Chelsea) |20 |[[Sam Kerr]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hayes and Kerr win Barclays FA WSL Manager, Player and Goal of the Season awards |url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/wsl-end-of-season-awards-announced |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.chelseafc.com |keel=en-gb}}</ref> |- |2022-23 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Rachel Daly]] (Aston Villa) |22 |[[Rachel Daly]] (Aston Villa) <ref>{{Netiviide |kuupäev=26. mai 2023 |pealkiri=Rachel Daly wins Barclays WSL Player of the Season award |url=https://www.avfc.co.uk/news/2023/may/26/daly-wins-barclays-wsl-player-of-the-season-award-/ |vaadatud=12. septembril 2026 |väljaanne=Aston Villa FC}}</ref> |- |2023-24 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) |21 |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kelsey |eesnimi=George |pealkiri=Shaw claims WSL Player of the Season award |url=https://www.mancity.com/news/womens/Shaw%20claims%20WSL%20Player%20of%20the%20Season%20award |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Manchester City FC |keel=en}}</ref> |- |2024-25 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Alessia Russo]] (Arsenal) ja [[Khadija Shaw]] (Manchester City) |12 |[[Mariona Caldentey]] (Arsenal) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Stephen |pealkiri=Mariona wins WSL Player of the Year |url=https://www.arsenal.com/news/mariona-wins-wsl-player-of-the-year-ao6DC1I1FOpQ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> |- |2025-26 |[[Manchester City WFC|Manchester City]] |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) |21 |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sanders |eesnimi=Emma |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Manchester City's Khadija Shaw wins WSL Player of the Season |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/c5y7q365q05o |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> |} == Viited == <references /> a8g43l60e74ynn43qrc86ivn7g9if4l Islandi taimed 0 721063 7234493 7234322 2026-09-15T12:12:32Z Sendrasendra 225202 /* Soontaimede liikide ja alamliikide tähestikuline loend */ 7234493 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|Islandi kliima- ja taimestikutüübid [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi. Roheline – [[lähisarktiline mereline kliima]]. Hall – [[tundrakliima]]]] [[Island]]i [[taimestik]] on suhteliselt liigivaene ja sarnaneb kõige rohkem [[Skandinaavia poolsaar]]e taimestikuga. Mõnevõrra väiksem on sarnasus [[Briti saared|Briti saarte]], eriti [[Šotimaa]], ja [[Gröönimaa]] taimestikuga. Islandil kasvab looduslikult umbes 490 [[soontaim]]e[[liik (bioloogia)|liik]]i, nende hulgas nii [[pärismaine liik|pärismaised]] kui ka [[naturaliseerunud liik|naturaliseerunud liigid]]. Islandi taimestiku suhteliselt väike liigirikkus tuleneb eelkõige sellest, et suurem osa saarest vabanes jääkattest suhteliselt hiljuti, samuti saare isoleeritusest ja liikide piiratud võimalustest sinna levida.<ref name="IINH-flora"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref><ref name="IINH-vascular"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/vascular-plants Vascular plants], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Umbes 97% Islandi soontaimedest on levinud ka [[Norra]]s ja umbes 87% [[Briti saared|Briti saartel]]; Gröönimaal kasvab umbes 60% neist. Islandi taimestik on seega üldilmelt [[Põhja-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]] taimestik. Umbes pooled Islandi taimeliikidest on [[boreaalsus|boreaalse]] levikuga, umbes kolmandik arktilis-alpiinse levikuga ning ülejäänud kuuluvad peamiselt ranniku- ja laiemalt levinud liikide hulka. Islandi taimestiku jääajajärgse kujunemise kohta ei ole üksmeelt. Enamiku ekspertide arvates saabusid kõik tänapäeval Islandil kasvavad taimeliigid pärast jääaega, kuid mõne käsitluse kohaselt võis kuni umbes viiendik taimestikust jääaja üle elada. Enne kvaternaari jäätumisi oli Islandi taimestik tänapäevasest palju liigirikkam. Saarel kasvas ka mitmesuguseid puid, sealhulgas okaspuid.<ref name="IINH-flora"/><ref name="Forestry-history"> [https://assets.ctfassets.net/8k0h54kbe6bj/3fRyRqFCC6whSbaiZJYzH9/91841116adc508e49a7f190d37730b25/Forestry_in_treeless_land_BKL.pdf Forestry in a Treeless Land], Land and Forest Iceland.</ref> == Levik == Islandil on taimkatte levikut mõjutanud saare [[mereline kliima]], [[vulkaaniline aktiivsus]], [[liustik]]e liikumine, [[kõrgus merepinnast]], [[lumikate|lumikatte]] kestus ja [[karjatamine]]. Tänapäeval on taimkattega kaetud umbes veerand saarest. [[Islandi asustamine|Islandi asustamise]] ajal oli taimkattega kaetud hinnanguliselt umbes 60% Islandist. [[Madalik]]el on taimkate üldiselt pidevam, 200–400 m kõrgusel muutub see hõredamaks ja üle 700 m kõrgusel on maa enamasti taimkatteta. Islandi taimestikus märgatavad piirkondlikud erinevused. Neid põhjustavad eelkõige kliima erinevused, samuti kõrgus merepinnast ja lumikatte kestus. Islandi lääne-, põhja-, ida- ja lõunaosa taimkate ei ole seetõttu täiesti ühesugune.<ref name="IINH-flora"/> Halvasti kuivendatud aladel leidub [[soo|soid]] ja [[märgala]]sid. [[Turvas]]t on Islandil kaevandatud ja kasutatud [[kütus]]ena. Soode [[kuivendamine]] on nende taimkatet muutnud. Talvine lumikate kaitseb taimi külma eest. Tugeva [[tuul]]ega avatud aladel taimkate sageli hõre. Karjatamine on takistanud kõrgema taimestiku arengut.<ref name="IINH-moss"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/mosses-liverworts Mosses & liverworts], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Värskel [[laavaväli|laavaväljal]] algab taimkatte kujunemine [[sammal]]de ja [[samblik]]uga. Hiljem lisanduvad [[rohttaim]]ed ja [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsad]] ning sobivates kasvukohtades [[kask|kased]] ja [[paju]]d. [[Kaljulõhe]]des võivad kasvada [[sõnajalad]] ja [[õistaimed]]. Kuumaveeallikate ümbruses leidub eritingimustega kohastunud taimeliike. [[Kuumaveeallikas|Kuumaveeallikates]] kasvavad [[bakterid]] ja [[vetikad]]. Uue taimkatte kujunemine Islandi laavaväljadel on aeglane protsess. Rannikualadel kasvab rohkesti vetikaid. Varjatud [[fjord]]ides ja avatud mererannikul on kasvutingimused erinevad, seetõttu erineb ka taimestik. Varjatud rannikualadel võivad kasvada kõrgemad soontaimed, avatud rannikud on tugeva tuule ja mere mõju tõttu taimkattelt vaesemad. == Ajalugu == Islandi asustamise ajal oli saare taimkate praegusest palju ulatuslikum. Hinnanguliselt oli umbes 60% Islandi pindalast taimkattega ja umbes 25–40% kattis kaskede ja pajudega [[mets]] või [[metsamaa]]. Varjatud orgudes kasvasid suhteliselt kõrged [[sookask|sookase]] metsad, mis läksid rannikul, avatud kasvukohtades ja märgaladel üle kase- ja pajupõõsastikuks.<ref name="Forestry-history"/> Inimeste saabumisega muutus taimkatte areng oluliselt.<ref name="Iceland-fauna"> [https://www.natt.is/en/fauna Fauna], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Islandi asustamise ajal valitsenud kliima oli suhteliselt soodne. [[Paleokliima]] uuringud näitavad, et asustamisele eelnenud ja sellele järgnenud sajanditel esines soojemaid perioode. [[Holotseeni kliimaoptimum]] oli 8000–6000 aastat tagasi. Islandil oli [[keskaeg|keskajal]] siiski perioode, mil kliima oli hilisemast keskajast ja [[väike jääaeg|väikesest jääajast]] soojem.<ref name="Holocene-climate">Áslaug Geirsdóttir, Gifford H. Miller, Yarrow Axford, Sædís Ólafsdóttir. Holocene and latest Pleistocene climate and glacier fluctuations in Iceland. – ''Quaternary Science Reviews'', 2009, kd 28, nr 21–22, lk 2107–2118. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0277379109001231 Resümee ja sissejuhatus.]</ref><ref name="North-Atlantic-climate">William P. Patterson, Kristin A. Dietrich, Chris Holmden, John T. Andrews. Two millennia of North Atlantic seasonality and implications for Norse colonies. – ''PNAS'', 2010, 107(12), lk 5306–5310. [https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.0902522107 Täistekst.]</ref> Varasemad kirjeldused ja arheoloogilised ning [[paleobotaanika|paleobotaanilised]] andmed viitavad sellele, et Islandil oli asustamise ajal rohkem metsamaad ja [[rohumaa|rohumaid]] kui tänapäeval. Mõned [[kohanimi|kohanimed]] viitavad [[teraviljakasvatus]]ele. Näiteks nime ''[[Akureyri]]'' esimene osa ''akur'' tähendab [[põld]]u; kohaliku ajalookäsitluse järgi võis nimega olla seotud piirkonnas varem kasvanud viljapõld.<ref name="Akureyri">Jón Hjaltason. [https://www.visitakureyri.is/en/see-and-do/culture/sagan-og-folkid A Brief History of Akureyri], The Official Travel Guide to Akureyri.</ref> Islandil kasvatati ka [[oder|otra]]. Arheobotaanilised uuringud on näidanud odra kasvatamist juba asustamisperioodil.<ref name="barley">Thomas P. Leppard, Ethan E. Cochrane, Dylan Gaffney, Corinne L. Hofman, Jason E. Laffoon, Magdalena M. E. Bunbury, Cyprian Broodbank. Global Patterns in Island Colonization during the Holocene. – ''Journal of World Prehistory'', 2022, kd 35, lk 163–232.</ref> Hiljem kliima jahenes ja eriti väikesel jääajal muutusid kasvutingimused karmimaks. Teraviljakasvatus muutus Islandil aina ebakindlamaks ja lõpuks peaaegu kadus.<ref name="Holocene-climate"/> == Metsad == Inimeste tegevuse tagajärjel vähenesid Islandi metsad pärast asustamist kiiresti. Puitu kasutati ehituseks, kütmiseks ja muuks otstarbeks. Seda kasutati ka [[puusüsi|puusöe]] valmistamiseks ja [[soorauamaak|soorauamaagi]] sulatamisel. Metsamaad raiuti ja põletati põllu- ja karjamaade rajamiseks. Lammaste ja teiste kariloomade karjatamine takistas puude ja põõsaste uuenemist.<ref name="Forestry-history"/> Metsade vähenemine põhjustas suuri muutusi kogu taimkattes ja soodustas [[mulla erosioon]]i. Islandi metsade kadumise peamised põhjused olid metsade raiumine, karjatamine ja sellele järgnenud mulla erosioon koos looduslike teguritega. Metsade vähenemine mõjutas ka puidu kättesaadavust. Island muutus sõltuvaks sisseveetavast puidust ja kohalikku puitu ei olnud enam piisavalt suuremate ehitiste ja laevade ehitamiseks. Tänapäeval on looduslike kasemetsade ja -puistute ning istutatud metsade pindala endiselt väike, kuid see ei moodusta enam ainult umbes üht protsenti Islandi pindalast. Metsamaa, kuhu arvestatakse nii looduslikud kasemetsad ja -põõsastikud kui ka istutatud puistud, moodustab umbes 1840 km² ehk 1,8% riigi pindalast. Looduslikud kasemetsad ja -puistud katavad 1460 km² ja istutatud metsad 380 km².<ref name="woodland-cover">Government of Iceland: Ministry of the Environment, Energy and Climate. ''Iceland's first Biennial Transparency Report under the Paris Agreement'', 2025, lk 27. [https://unfccc.int/sites/default/files/resource/Iceland%C2%B4s%20First%20BTR%20-%20September%2030%202025.pdf Veebis.]</ref> Looduslike metsade peamine puuliik on [[sookask]]. Teiste pärismaiste [[puittaim]]ede seas on [[harilik pihlakas]], [[harilik haab]] ja [[kahevärvine paju]], mis kasvab enamasti põõsana. Sookask on ainus Islandil looduslikult kasvav puuliik, mis moodustab suuri metsakooslusi.<ref name="Forestry-history"/> [[Hallormsstaður]] on üks Islandi tuntumaid loodusliku [[kasemets]]a piirkondi. Hallormsstaðuri kasepuistu jäänused võeti kaitse alla 1905. aastal ning sellest sai Islandi esimene [[rahvusmets]]. Tänapäeval hõlmab [[Hallormsstaðuri rahvusmets]] 740 [[hektar]]it. Algse kaitseala piires kasvab umbes 350 hektaril looduslikku kasemetsa ja -puistut ning umbes 200 hektaril kasvavad istutatud puud.<ref name="Hallormsstaður"> [https://island.is/en/o/land-and-forest-iceland/en-forests-lands/hallormsstadur-national-forest Hallormsstaður National Forest], Land and Forest Iceland.</ref> Teine oluline metsapiirkond on [[Fnjóskadalur]], kus asub [[Vaglaskógur]]. See on üks Islandi vanimaid rahvusmetsi; mets võeti karjatamise eest kaitse alla 1909. aastal. 1908. aastal alustas seal tegevust metsandusasutus. === Metsastamine === Metsade taastamisega hakati Islandil tõsisemalt tegelema 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Islandi metsandusasutus [[Skógrækt ríkisins]] alustas tegevust 1908. aastal. Selle vastutuse alla kuulusid muu hulgas Hallormsstaðaskógur ja Vaglaskógur ning väiksemad metsastatud alad [[Þingvellir]]il ja [[Eyjafjörður]]i piirkonnas. [[Metsastamine|Metsastamisel]] on kasutatud nii Islandi pärismaiseid liike kui ka mujalt pärit puuliike. Eesmärk on olnud kaitsta looduslikku kasemetsa ja rajada majanduslikult kasutatavaid metsi. Kasutatud on ka Põhja-Ameerikast ja Euroopast pärit külmakindlaid liike, näiteks kuuski ja [[lehis]]eid. 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil on metsastamist veelgi laiendatud. Metsastamisega tegelevad nii riiklikud asutused, kohalikud metsandusühingud kui ka maaomanikud. Üha suuremat tähelepanu pööratakse loodusliku kase taastamisele. 2025. aastal määrati esimesed kümme ökoloogiliselt olulist kasepuistut ja nende jäänukala, mille kogupindala on 7396 hektarit. Jätkatakse nende kaitsmist ja nimekirja laiendamist.<ref name="birch-2025">[https://island.is/en/news/fyrsta-utnefning-serstaedra-birkiskoga Initial appointment of unique birch woodlands], island.is.</ref> == Taimeliigid == Islandil kasvab tänapäeval looduses umbes 490 soontaimeliiki. See arv hõlmab nii pärismaiseid taimi kui ka naturaliseerunud võõrliike. 2020. aasta Islandi soontaimede nimekiri sisaldab 426 pärismaist taksonit, naturaliseerunud ja juhuslikult esinevaid [[võõrliik]]e ning [[kultuurtaim]]i.<ref name="IINH-vascular"/><ref name="checklist">Pawel Wąsowicz. Annotated Checklist of Vascular Plants of Iceland. [https://utgafa.natt.is/fjolrit/Fjolrit_57.pdf Veebis.] – Náttúrufræðistofnun Íslands. ''Fjölrit'', 57.</ref> Üle 300 Islandil kasvava soontaimeliigi kuulub [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] hulka ja umbes 150 [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] hulka. Islandil kasvab 43 [[sõnajalgtaimed]]e liiki. Ainus Islandi pärismaine [[paljasseemnetaim]] on [[harilik kadakas]].<ref name="IINH-vascular"/> Kõige liigirikkamate soontaimede sugukondade hulka kuuluvad [[lõikheinalised]] ja [[kõrrelised]]. Olulised on ka [[korvõielised]] ja [[nelgilised]]. Taimestiku koostis erineb kasvukohati ning eriti tähtis on [[kasvukoht|kasvukoha]] niiskus, pinnas, kõrgus merepinnast ja kliima.<ref name="IINH-flora"/> Noortel laavaväljadel kujuneb taimkate järk-järgult. Esimestena asustavad paljast substraati samblikud ja samblad, hiljem lisanduvad soontaimed. Islandi taimestikus leidub näiteks ''[[Lomatogonium rotatum]]'' ning mitmesuguseid sõnajalgtaimi. Märgaladel kasvavad muu hulgas [[tarn]]ad ja [[villpea]]d. Laavaväljade taimkattes on samblad eriti silmapaistvad.<ref name="Lomatogonium"> [https://www.natt.is/is/biota/plantae/tracheophyta/magnoliopsida/gentianaceae/blastjarna-lomatogonium-rotatum Blástjarna (''Lomatogonium rotatum'')], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> [[Mývatn]]i ja [[Búðahraun]]i piirkonnas leidub laava- ja märgalataimestiku kooslusi. Kuumaveeallikate ümbruses kasvavad liigid, mis on kohastunud kõrgema temperatuuriga. === Samblad === Islandil on teada üle 600 soonteta maismaataime liigi, millest umbes 140 on [[helviksammaltaimed]] ja umbes 460 [[lehtsammaltaimed]]. Samblad kuuluvad Islandi maastikus silmapaistvate taimede hulka ning on paljudes [[taimekooslus]]tes valitsevad. Eriti iseloomulikud on [[villhärmik]], [[kanarbikhärmik]] ja [[liivhärmik]].<ref name="IINH-moss"/> Samblad on eriti arvukad uutel laavaväljadel ja kivistel aladel. Nende suurt osakaalu soodustab karjatamine, mis piirab kõrgemate taimede kasvu.<ref name="IINH-moss"/> == Vaata ka== * [[Islandi saar#Taimed]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Stefán Stefánsson. ''Flóra Íslands'', 1910; 2. trükk, Reykjavík: Bókaverslun Sigfúsar Eymundssonar, 1924; 3. trükk, 1948. * ''[[The Botany of Iceland]]'', 5 kd, 1912–1949. ** A. Hesselbo. The Bryophyta of Iceland, kd 1, osa 2, 1918, lk 395–677. * K. Dierßen. Ergänzungen zur Moosflora Islands. – ''Herzogia'', 1973, 3(1): 83–109. * J. P. Frahm. Beiträge zur Moosflora von Island. – ''Herzogia'', 1975, 3(2–4): 171–188. * Áskell Löve. ''Flora of Iceland'', Reykjavík: Almenna Bókafélagið 1983. * Bergþór Jóhannsson. A List of Icelandic Bryophyte Species. – ''Acta Naturalia Islandica'' 1983, 30. * Hörður Kristinsson. ''Plöntuhandbókin. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík 1986. * B. Génsbøl, J. Feilberg. ''Plants and Animals of Iceland'', Mál og menning 2003. ** Hörður Kristinsson. ''A Guide to the Flowering Plants and Ferns of Iceland'', Reykjavík: Mál og menning 2010. * Daníel Bergmann. ''Icelandic Wilderness: A Photographic Journey'', JPV Publishers 2003. * Pawel Wąsowicz jt. Distribution Patterns in the Native Vascular Flora of Iceland. – ''PLoS ONE'', 2014, 9(7), e102916. * Dirk Hilbers. ''Iceland'', Crossbill Guides Foundation / KNNV Publishing 2014, ISBN 978-94-91648-03-8. * Hörður Kristinsson, Þóra Ellen Þórhallsdóttir, Jón Baldur Hlíðberg. ''Flóra Íslands. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík: Forlagið 2019. ==Välislingid== * [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], natt.is. * [http://www.floraislands.is/ Flóra Íslands], floraislands.is. [[Kategooria:Island]] 6mkd34k5vr288mthrkxl4yy9i07ufig 7234494 7234493 2026-09-15T12:13:54Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7234494 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|Islandi kliima- ja taimestikutüübid [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi. Roheline – [[lähisarktiline mereline kliima]]. Hall – [[tundrakliima]]]] [[Island]]i [[taimestik]] on suhteliselt liigivaene ja sarnaneb kõige rohkem [[Skandinaavia poolsaar]]e taimestikuga. Mõnevõrra väiksem on sarnasus [[Briti saared|Briti saarte]], eriti [[Šotimaa]], ja [[Gröönimaa]] taimestikuga. Islandil kasvab looduslikult umbes 490 [[soontaim]]e[[liik (bioloogia)|liik]]i, nende hulgas nii [[pärismaine liik|pärismaised]] kui ka [[naturaliseerunud liik|naturaliseerunud liigid]]. Islandi taimestiku suhteliselt väike liigirikkus tuleneb eelkõige sellest, et suurem osa saarest vabanes jääkattest suhteliselt hiljuti, samuti saare isoleeritusest ja liikide piiratud võimalustest sinna levida.<ref name="IINH-flora"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref><ref name="IINH-vascular"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/vascular-plants Vascular plants], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Umbes 97% Islandi soontaimedest on levinud ka [[Norra]]s ja umbes 87% [[Briti saared|Briti saartel]]; Gröönimaal kasvab umbes 60% neist. Islandi taimestik on seega üldilmelt [[Põhja-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]] taimestik. Umbes pooled Islandi taimeliikidest on [[boreaalsus|boreaalse]] levikuga, umbes kolmandik arktilis-alpiinse levikuga ning ülejäänud kuuluvad peamiselt ranniku- ja laiemalt levinud liikide hulka. Islandi taimestiku jääajajärgse kujunemise kohta ei ole üksmeelt. Enamiku ekspertide arvates saabusid kõik tänapäeval Islandil kasvavad taimeliigid pärast jääaega, kuid mõne käsitluse kohaselt võis kuni umbes viiendik taimestikust jääaja üle elada. Enne kvaternaari jäätumisi oli Islandi taimestik tänapäevasest palju liigirikkam. Saarel kasvas ka mitmesuguseid puid, sealhulgas okaspuid.<ref name="IINH-flora"/><ref name="Forestry-history"> [https://assets.ctfassets.net/8k0h54kbe6bj/3fRyRqFCC6whSbaiZJYzH9/91841116adc508e49a7f190d37730b25/Forestry_in_treeless_land_BKL.pdf Forestry in a Treeless Land], Land and Forest Iceland.</ref> == Levik == Islandil on taimkatte levikut mõjutanud saare [[mereline kliima]], [[vulkaaniline aktiivsus]], [[liustik]]e liikumine, [[kõrgus merepinnast]], [[lumikate|lumikatte]] kestus ja [[karjatamine]]. Tänapäeval on taimkattega kaetud umbes veerand saarest. [[Islandi asustamine|Islandi asustamise]] ajal oli taimkattega kaetud hinnanguliselt umbes 60% Islandist. [[Madalik]]el on taimkate üldiselt pidevam, 200–400 m kõrgusel muutub see hõredamaks ja üle 700 m kõrgusel on maa enamasti taimkatteta. Islandi taimestikus märgatavad piirkondlikud erinevused. Neid põhjustavad eelkõige kliima erinevused, samuti kõrgus merepinnast ja lumikatte kestus. Islandi lääne-, põhja-, ida- ja lõunaosa taimkate ei ole seetõttu täiesti ühesugune.<ref name="IINH-flora"/> Halvasti kuivendatud aladel leidub [[soo|soid]] ja [[märgala]]sid. [[Turvas]]t on Islandil kaevandatud ja kasutatud [[kütus]]ena. Soode [[kuivendamine]] on nende taimkatet muutnud. Talvine lumikate kaitseb taimi külma eest. Tugeva [[tuul]]ega avatud aladel taimkate sageli hõre. Karjatamine on takistanud kõrgema taimestiku arengut.<ref name="IINH-moss"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/mosses-liverworts Mosses & liverworts], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Värskel [[laavaväli|laavaväljal]] algab taimkatte kujunemine [[sammal]]de ja [[samblik]]uga. Hiljem lisanduvad [[rohttaim]]ed ja [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsad]] ning sobivates kasvukohtades [[kask|kased]] ja [[paju]]d. [[Kaljulõhe]]des võivad kasvada [[sõnajalad]] ja [[õistaimed]]. Kuumaveeallikate ümbruses leidub eritingimustega kohastunud taimeliike. [[Kuumaveeallikas|Kuumaveeallikates]] kasvavad [[bakterid]] ja [[vetikad]]. Uue taimkatte kujunemine Islandi laavaväljadel on aeglane protsess. Rannikualadel kasvab rohkesti vetikaid. Varjatud [[fjord]]ides ja avatud mererannikul on kasvutingimused erinevad, seetõttu erineb ka taimestik. Varjatud rannikualadel võivad kasvada kõrgemad soontaimed, avatud rannikud on tugeva tuule ja mere mõju tõttu taimkattelt vaesemad. == Ajalugu == Islandi asustamise ajal oli saare taimkate praegusest palju ulatuslikum. Hinnanguliselt oli umbes 60% Islandi pindalast taimkattega ja umbes 25–40% kattis kaskede ja pajudega [[mets]] või [[metsamaa]]. Varjatud orgudes kasvasid suhteliselt kõrged [[sookask|sookase]] metsad, mis läksid rannikul, avatud kasvukohtades ja märgaladel üle kase- ja pajupõõsastikuks.<ref name="Forestry-history"/> Inimeste saabumisega muutus taimkatte areng oluliselt.<ref name="Iceland-fauna"> [https://www.natt.is/en/fauna Fauna], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Islandi asustamise ajal valitsenud kliima oli suhteliselt soodne. [[Paleokliima]] uuringud näitavad, et asustamisele eelnenud ja sellele järgnenud sajanditel esines soojemaid perioode. [[Holotseeni kliimaoptimum]] oli 8000–6000 aastat tagasi. Islandil oli [[keskaeg|keskajal]] siiski perioode, mil kliima oli hilisemast keskajast ja [[väike jääaeg|väikesest jääajast]] soojem.<ref name="Holocene-climate">Áslaug Geirsdóttir, Gifford H. Miller, Yarrow Axford, Sædís Ólafsdóttir. Holocene and latest Pleistocene climate and glacier fluctuations in Iceland. – ''Quaternary Science Reviews'', 2009, kd 28, nr 21–22, lk 2107–2118. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0277379109001231 Resümee ja sissejuhatus.]</ref><ref name="North-Atlantic-climate">William P. Patterson, Kristin A. Dietrich, Chris Holmden, John T. Andrews. Two millennia of North Atlantic seasonality and implications for Norse colonies. – ''PNAS'', 2010, 107(12), lk 5306–5310. [https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.0902522107 Täistekst.]</ref> Varasemad kirjeldused ja arheoloogilised ning [[paleobotaanika|paleobotaanilised]] andmed viitavad sellele, et Islandil oli asustamise ajal rohkem metsamaad ja [[rohumaa|rohumaid]] kui tänapäeval. Mõned [[kohanimi|kohanimed]] viitavad [[teraviljakasvatus]]ele. Näiteks nime ''[[Akureyri]]'' esimene osa ''akur'' tähendab [[põld]]u; kohaliku ajalookäsitluse järgi võis nimega olla seotud piirkonnas varem kasvanud viljapõld.<ref name="Akureyri">Jón Hjaltason. [https://www.visitakureyri.is/en/see-and-do/culture/sagan-og-folkid A Brief History of Akureyri], The Official Travel Guide to Akureyri.</ref> Islandil kasvatati ka [[oder|otra]]. Arheobotaanilised uuringud on näidanud odra kasvatamist juba asustamisperioodil.<ref name="barley">Thomas P. Leppard, Ethan E. Cochrane, Dylan Gaffney, Corinne L. Hofman, Jason E. Laffoon, Magdalena M. E. Bunbury, Cyprian Broodbank. Global Patterns in Island Colonization during the Holocene. – ''Journal of World Prehistory'', 2022, kd 35, lk 163–232.</ref> Hiljem kliima jahenes ja eriti väikesel jääajal muutusid kasvutingimused karmimaks. Teraviljakasvatus muutus Islandil aina ebakindlamaks ja lõpuks peaaegu kadus.<ref name="Holocene-climate"/> == Metsad == Inimeste tegevuse tagajärjel vähenesid Islandi metsad pärast asustamist kiiresti. Puitu kasutati ehituseks, kütmiseks ja muuks otstarbeks. Seda kasutati ka [[puusüsi|puusöe]] valmistamiseks ja [[soorauamaak|soorauamaagi]] sulatamisel. Metsamaad raiuti ja põletati põllu- ja karjamaade rajamiseks. Lammaste ja teiste kariloomade karjatamine takistas puude ja põõsaste uuenemist.<ref name="Forestry-history"/> Metsade vähenemine põhjustas suuri muutusi kogu taimkattes ja soodustas [[mulla erosioon]]i. Islandi metsade kadumise peamised põhjused olid metsade raiumine, karjatamine ja sellele järgnenud mulla erosioon koos looduslike teguritega. Metsade vähenemine mõjutas ka puidu kättesaadavust. Island muutus sõltuvaks sisseveetavast puidust ja kohalikku puitu ei olnud enam piisavalt suuremate ehitiste ja laevade ehitamiseks. Tänapäeval on looduslike kasemetsade ja -puistute ning istutatud metsade pindala endiselt väike, kuid see ei moodusta enam ainult umbes üht protsenti Islandi pindalast. Metsamaa, kuhu arvestatakse nii looduslikud kasemetsad ja -põõsastikud kui ka istutatud puistud, moodustab umbes 1840 km² ehk 1,8% riigi pindalast. Looduslikud kasemetsad ja -puistud katavad 1460 km² ja istutatud metsad 380 km².<ref name="woodland-cover">Government of Iceland: Ministry of the Environment, Energy and Climate. ''Iceland's first Biennial Transparency Report under the Paris Agreement'', 2025, lk 27. [https://unfccc.int/sites/default/files/resource/Iceland%C2%B4s%20First%20BTR%20-%20September%2030%202025.pdf Veebis.]</ref> Looduslike metsade peamine puuliik on [[sookask]]. Teiste pärismaiste [[puittaim]]ede seas on [[harilik pihlakas]], [[harilik haab]] ja [[kahevärvine paju]], mis kasvab enamasti põõsana. Sookask on ainus Islandil looduslikult kasvav puuliik, mis moodustab suuri metsakooslusi.<ref name="Forestry-history"/> [[Hallormsstaður]] on üks Islandi tuntumaid loodusliku [[kasemets]]a piirkondi. Hallormsstaðuri kasepuistu jäänused võeti kaitse alla 1905. aastal ning sellest sai Islandi esimene [[rahvusmets]]. Tänapäeval hõlmab [[Hallormsstaðuri rahvusmets]] 740 [[hektar]]it. Algse kaitseala piires kasvab umbes 350 hektaril looduslikku kasemetsa ja -puistut ning umbes 200 hektaril kasvavad istutatud puud.<ref name="Hallormsstaður"> [https://island.is/en/o/land-and-forest-iceland/en-forests-lands/hallormsstadur-national-forest Hallormsstaður National Forest], Land and Forest Iceland.</ref> Teine oluline metsapiirkond on [[Fnjóskadalur]], kus asub [[Vaglaskógur]]. See on üks Islandi vanimaid rahvusmetsi; mets võeti karjatamise eest kaitse alla 1909. aastal. 1908. aastal alustas seal tegevust metsandusasutus. === Metsastamine === Metsade taastamisega hakati Islandil tõsisemalt tegelema 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Islandi metsandusasutus [[Skógrækt ríkisins]] alustas tegevust 1908. aastal. Selle vastutuse alla kuulusid muu hulgas Hallormsstaðaskógur ja Vaglaskógur ning väiksemad metsastatud alad [[Þingvellir]]il ja [[Eyjafjörður]]i piirkonnas. [[Metsastamine|Metsastamisel]] on kasutatud nii Islandi pärismaiseid liike kui ka mujalt pärit puuliike. Eesmärk on olnud kaitsta looduslikku kasemetsa ja rajada majanduslikult kasutatavaid metsi. Kasutatud on ka Põhja-Ameerikast ja Euroopast pärit külmakindlaid liike, näiteks kuuski ja [[lehis]]eid. 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil on metsastamist veelgi laiendatud. Metsastamisega tegelevad nii riiklikud asutused, kohalikud metsandusühingud kui ka maaomanikud. Üha suuremat tähelepanu pööratakse loodusliku kase taastamisele. 2025. aastal määrati esimesed kümme ökoloogiliselt olulist kasepuistut ja nende jäänukala, mille kogupindala on 7396 hektarit. Jätkatakse nende kaitsmist ja nimekirja laiendamist.<ref name="birch-2025">[https://island.is/en/news/fyrsta-utnefning-serstaedra-birkiskoga Initial appointment of unique birch woodlands], island.is.</ref> == Taimeliigid == Islandil kasvab tänapäeval looduses umbes 490 soontaimeliiki. See arv hõlmab nii pärismaiseid taimi kui ka naturaliseerunud võõrliike. 2020. aasta Islandi soontaimede nimekiri sisaldab 426 pärismaist taksonit, naturaliseerunud ja juhuslikult esinevaid [[võõrliik]]e ning [[kultuurtaim]]i.<ref name="IINH-vascular"/><ref name="checklist">Pawel Wąsowicz. Annotated Checklist of Vascular Plants of Iceland. [https://utgafa.natt.is/fjolrit/Fjolrit_57.pdf Veebis.] – Náttúrufræðistofnun Íslands. ''Fjölrit'', 57.</ref> Üle 300 Islandil kasvava soontaimeliigi kuulub [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] hulka ja umbes 150 [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] hulka. Islandil kasvab 43 [[sõnajalgtaimed]]e liiki. Ainus Islandi pärismaine [[paljasseemnetaim]] on [[harilik kadakas]].<ref name="IINH-vascular"/> Kõige liigirikkamate soontaimede sugukondade hulka kuuluvad [[lõikheinalised]] ja [[kõrrelised]]. Olulised on ka [[korvõielised]] ja [[nelgilised]]. Taimestiku koostis erineb kasvukohati ning eriti tähtis on [[kasvukoht|kasvukoha]] niiskus, pinnas, kõrgus merepinnast ja kliima.<ref name="IINH-flora"/> Noortel laavaväljadel kujuneb taimkate järk-järgult. Esimestena asustavad paljast substraati samblikud ja samblad, hiljem lisanduvad soontaimed. Islandi taimestikus leidub näiteks ''[[Lomatogonium rotatum]]'' ning mitmesuguseid sõnajalgtaimi. Märgaladel kasvavad muu hulgas [[tarn]]ad ja [[villpea]]d. Laavaväljade taimkattes on samblad eriti silmapaistvad.<ref name="Lomatogonium"> [https://www.natt.is/is/biota/plantae/tracheophyta/magnoliopsida/gentianaceae/blastjarna-lomatogonium-rotatum Blástjarna (''Lomatogonium rotatum'')], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> [[Mývatn]]i ja [[Búðahraun]]i piirkonnas leidub laava- ja märgalataimestiku kooslusi. Kuumaveeallikate ümbruses kasvavad liigid, mis on kohastunud kõrgema temperatuuriga. === Samblad === Islandil on teada üle 600 soonteta maismaataime liigi, millest umbes 140 on [[helviksammaltaimed]] ja umbes 460 [[lehtsammaltaimed]]. Samblad kuuluvad Islandi maastikus silmapaistvate taimede hulka ning on paljudes [[taimekooslus]]tes valitsevad. Eriti iseloomulikud on [[villhärmik]], [[kanarbikhärmik]] ja [[liivhärmik]].<ref name="IINH-moss"/> Samblad on eriti arvukad uutel laavaväljadel ja kivistel aladel. Nende suurt osakaalu soodustab karjatamine, mis piirab kõrgemate taimede kasvu.<ref name="IINH-moss"/> == Vaata ka== * [[Islandi saar#Taimed]] * [[Islandi soontaimede loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Stefán Stefánsson. ''Flóra Íslands'', 1910; 2. trükk, Reykjavík: Bókaverslun Sigfúsar Eymundssonar, 1924; 3. trükk, 1948. * ''[[The Botany of Iceland]]'', 5 kd, 1912–1949. ** A. Hesselbo. The Bryophyta of Iceland, kd 1, osa 2, 1918, lk 395–677. * K. Dierßen. Ergänzungen zur Moosflora Islands. – ''Herzogia'', 1973, 3(1): 83–109. * J. P. Frahm. Beiträge zur Moosflora von Island. – ''Herzogia'', 1975, 3(2–4): 171–188. * Áskell Löve. ''Flora of Iceland'', Reykjavík: Almenna Bókafélagið 1983. * Bergþór Jóhannsson. A List of Icelandic Bryophyte Species. – ''Acta Naturalia Islandica'' 1983, 30. * Hörður Kristinsson. ''Plöntuhandbókin. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík 1986. * B. Génsbøl, J. Feilberg. ''Plants and Animals of Iceland'', Mál og menning 2003. ** Hörður Kristinsson. ''A Guide to the Flowering Plants and Ferns of Iceland'', Reykjavík: Mál og menning 2010. * Daníel Bergmann. ''Icelandic Wilderness: A Photographic Journey'', JPV Publishers 2003. * Pawel Wąsowicz jt. Distribution Patterns in the Native Vascular Flora of Iceland. – ''PLoS ONE'', 2014, 9(7), e102916. * Dirk Hilbers. ''Iceland'', Crossbill Guides Foundation / KNNV Publishing 2014, ISBN 978-94-91648-03-8. * Hörður Kristinsson, Þóra Ellen Þórhallsdóttir, Jón Baldur Hlíðberg. ''Flóra Íslands. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík: Forlagið 2019. ==Välislingid== * [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], natt.is. * [http://www.floraislands.is/ Flóra Íslands], floraislands.is. [[Kategooria:Island]] 4tuxnr3zj2vkml6bg12lmf9m5p6en3w 7234530 7234494 2026-09-15T14:36:31Z Kruusamägi 1530 7234530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|Islandi kliima- ja taimestikutüübid [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi. Roheline – [[lähisarktiline mereline kliima]]. Hall – [[tundrakliima]]]] [[Island]]i [[taimestik]] on suhteliselt liigivaene ja sarnaneb kõige rohkem [[Skandinaavia poolsaar]]e taimestikuga. Mõnevõrra väiksem on sarnasus [[Briti saared|Briti saarte]], eriti [[Šotimaa]], ja [[Gröönimaa]] taimestikuga. Islandil kasvab looduslikult umbes 490 [[soontaim]]e[[liik (bioloogia)|liik]]i, nende hulgas nii [[pärismaine liik|pärismaised]] kui ka [[naturaliseerunud liik|naturaliseerunud liigid]]. Islandi taimestiku suhteliselt väike liigirikkus tuleneb eelkõige sellest, et suurem osa saarest vabanes jääkattest suhteliselt hiljuti, samuti saare isoleeritusest ja liikide piiratud võimalustest sinna levida.<ref name="IINH-flora"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref><ref name="IINH-vascular"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/vascular-plants Vascular plants], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Umbes 97% Islandi soontaimedest on levinud ka [[Norra]]s ja umbes 87% [[Briti saared|Briti saartel]]; Gröönimaal kasvab umbes 60% neist. Islandi taimestik on seega üldilmelt [[Põhja-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]] taimestik. Umbes pooled Islandi taimeliikidest on [[boreaalsus|boreaalse]] levikuga, umbes kolmandik arktilis-alpiinse levikuga ning ülejäänud kuuluvad peamiselt ranniku- ja laiemalt levinud liikide hulka. Islandi taimestiku jääajajärgse kujunemise kohta ei ole üksmeelt. Enamiku ekspertide arvates saabusid kõik tänapäeval Islandil kasvavad taimeliigid pärast jääaega, kuid mõne käsitluse kohaselt võis kuni umbes viiendik taimestikust jääaja üle elada. Enne kvaternaari jäätumisi oli Islandi taimestik tänapäevasest palju liigirikkam. Saarel kasvas ka mitmesuguseid puid, sealhulgas okaspuid.<ref name="IINH-flora"/><ref name="Forestry-history"> [https://assets.ctfassets.net/8k0h54kbe6bj/3fRyRqFCC6whSbaiZJYzH9/91841116adc508e49a7f190d37730b25/Forestry_in_treeless_land_BKL.pdf Forestry in a Treeless Land], Land and Forest Iceland.</ref> == Levik == Islandil on taimkatte levikut mõjutanud saare [[mereline kliima]], [[vulkaaniline aktiivsus]], [[liustik]]e liikumine, [[kõrgus merepinnast]], [[lumikate|lumikatte]] kestus ja [[karjatamine]]. Tänapäeval on taimkattega kaetud umbes veerand saarest. [[Islandi asustamine|Islandi asustamise]] ajal oli taimkattega kaetud hinnanguliselt umbes 60% Islandist. [[Madalik]]el on taimkate üldiselt pidevam, 200–400 m kõrgusel muutub see hõredamaks ja üle 700 m kõrgusel on maa enamasti taimkatteta. Islandi taimestikus märgatavad piirkondlikud erinevused. Neid põhjustavad eelkõige kliima erinevused, samuti kõrgus merepinnast ja lumikatte kestus. Islandi lääne-, põhja-, ida- ja lõunaosa taimkate ei ole seetõttu täiesti ühesugune.<ref name="IINH-flora"/> Halvasti kuivendatud aladel leidub [[soo|soid]] ja [[märgala]]sid. [[Turvas]]t on Islandil kaevandatud ja kasutatud [[kütus]]ena. Soode [[kuivendamine]] on nende taimkatet muutnud. Talvine lumikate kaitseb taimi külma eest. Tugeva [[tuul]]ega avatud aladel taimkate sageli hõre. Karjatamine on takistanud kõrgema taimestiku arengut.<ref name="IINH-moss"> [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora/mosses-liverworts Mosses & liverworts], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Värskel [[laavaväli|laavaväljal]] algab taimkatte kujunemine [[sammal]]de ja [[samblik]]uga. Hiljem lisanduvad [[rohttaim]]ed ja [[kääbuspõõsas|kääbuspõõsad]] ning sobivates kasvukohtades [[kask|kased]] ja [[paju]]d. [[Kaljulõhe]]des võivad kasvada [[sõnajalad]] ja [[õistaimed]]. Kuumaveeallikate ümbruses leidub eritingimustega kohastunud taimeliike. [[Kuumaveeallikas|Kuumaveeallikates]] kasvavad [[bakterid]] ja [[vetikad]]. Uue taimkatte kujunemine Islandi laavaväljadel on aeglane protsess. Rannikualadel kasvab rohkesti vetikaid. Varjatud [[fjord]]ides ja avatud mererannikul on kasvutingimused erinevad, seetõttu erineb ka taimestik. Varjatud rannikualadel võivad kasvada kõrgemad soontaimed, avatud rannikud on tugeva tuule ja mere mõju tõttu taimkattelt vaesemad. == Ajalugu == Islandi asustamise ajal oli saare taimkate praegusest palju ulatuslikum. Hinnanguliselt oli umbes 60% Islandi pindalast taimkattega ja umbes 25–40% kattis kaskede ja pajudega [[mets]] või [[metsamaa]]. Varjatud orgudes kasvasid suhteliselt kõrged [[sookask|sookase]] metsad, mis läksid rannikul, avatud kasvukohtades ja märgaladel üle kase- ja pajupõõsastikuks.<ref name="Forestry-history"/> Inimeste saabumisega muutus taimkatte areng oluliselt.<ref name="Iceland-fauna"> [https://www.natt.is/en/fauna Fauna], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> Islandi asustamise ajal valitsenud kliima oli suhteliselt soodne. [[Paleokliima]] uuringud näitavad, et asustamisele eelnenud ja sellele järgnenud sajanditel esines soojemaid perioode. [[Holotseeni kliimaoptimum]] oli 8000–6000 aastat tagasi. Islandil oli [[keskaeg|keskajal]] siiski perioode, mil kliima oli hilisemast keskajast ja [[väike jääaeg|väikesest jääajast]] soojem.<ref name="Holocene-climate">Áslaug Geirsdóttir, Gifford H. Miller, Yarrow Axford, Sædís Ólafsdóttir. Holocene and latest Pleistocene climate and glacier fluctuations in Iceland. – ''Quaternary Science Reviews'', 2009, kd 28, nr 21–22, lk 2107–2118. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0277379109001231 Resümee ja sissejuhatus.]</ref><ref name="North-Atlantic-climate">William P. Patterson, Kristin A. Dietrich, Chris Holmden, John T. Andrews. Two millennia of North Atlantic seasonality and implications for Norse colonies. – ''PNAS'', 2010, 107(12), lk 5306–5310. [https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.0902522107 Täistekst.]</ref> Varasemad kirjeldused ja arheoloogilised ning [[paleobotaanika|paleobotaanilised]] andmed viitavad sellele, et Islandil oli asustamise ajal rohkem metsamaad ja [[rohumaa|rohumaid]] kui tänapäeval. Mõned [[kohanimi|kohanimed]] viitavad [[teraviljakasvatus]]ele. Näiteks nime ''[[Akureyri]]'' esimene osa ''akur'' tähendab [[põld]]u; kohaliku ajalookäsitluse järgi võis nimega olla seotud piirkonnas varem kasvanud viljapõld.<ref name="Akureyri">Jón Hjaltason. [https://www.visitakureyri.is/en/see-and-do/culture/sagan-og-folkid A Brief History of Akureyri], The Official Travel Guide to Akureyri.</ref> Islandil kasvatati ka [[oder|otra]]. Arheobotaanilised uuringud on näidanud odra kasvatamist juba asustamisperioodil.<ref name="barley">Thomas P. Leppard, Ethan E. Cochrane, Dylan Gaffney, Corinne L. Hofman, Jason E. Laffoon, Magdalena M. E. Bunbury, Cyprian Broodbank. Global Patterns in Island Colonization during the Holocene. – ''Journal of World Prehistory'', 2022, kd 35, lk 163–232.</ref> Hiljem kliima jahenes ja eriti väikesel jääajal muutusid kasvutingimused karmimaks. Teraviljakasvatus muutus Islandil aina ebakindlamaks ja lõpuks peaaegu kadus.<ref name="Holocene-climate"/> == Metsad == Inimeste tegevuse tagajärjel vähenesid Islandi metsad pärast asustamist kiiresti. Puitu kasutati ehituseks, kütmiseks ja muuks otstarbeks. Seda kasutati ka [[puusüsi|puusöe]] valmistamiseks ja [[soorauamaak|soorauamaagi]] sulatamisel. Metsamaad raiuti ja põletati põllu- ja karjamaade rajamiseks. Lammaste ja teiste kariloomade karjatamine takistas puude ja põõsaste uuenemist.<ref name="Forestry-history"/> Metsade vähenemine põhjustas suuri muutusi kogu taimkattes ja soodustas [[mulla erosioon]]i. Islandi metsade kadumise peamised põhjused olid metsade raiumine, karjatamine ja sellele järgnenud mulla erosioon koos looduslike teguritega. Metsade vähenemine mõjutas ka puidu kättesaadavust. Island muutus sõltuvaks sisseveetavast puidust ja kohalikku puitu ei olnud enam piisavalt suuremate ehitiste ja laevade ehitamiseks. Tänapäeval on looduslike kasemetsade ja -puistute ning istutatud metsade pindala endiselt väike, kuid see ei moodusta enam ainult umbes üht protsenti Islandi pindalast. Metsamaa, kuhu arvestatakse nii looduslikud kasemetsad ja -põõsastikud kui ka istutatud puistud, moodustab umbes 1840 km² ehk 1,8% riigi pindalast. Looduslikud kasemetsad ja -puistud katavad 1460 km² ja istutatud metsad 380 km².<ref name="woodland-cover">Government of Iceland: Ministry of the Environment, Energy and Climate. ''Iceland's first Biennial Transparency Report under the Paris Agreement'', 2025, lk 27. [https://unfccc.int/sites/default/files/resource/Iceland%C2%B4s%20First%20BTR%20-%20September%2030%202025.pdf Veebis.]</ref> Looduslike metsade peamine puuliik on [[sookask]]. Teiste pärismaiste [[puittaim]]ede seas on [[harilik pihlakas]], [[harilik haab]] ja [[kahevärvine paju]], mis kasvab enamasti põõsana. Sookask on ainus Islandil looduslikult kasvav puuliik, mis moodustab suuri metsakooslusi.<ref name="Forestry-history"/> [[Hallormsstaður]] on üks Islandi tuntumaid loodusliku [[kasemets]]a piirkondi. Hallormsstaðuri kasepuistu jäänused võeti kaitse alla 1905. aastal ning sellest sai Islandi esimene [[rahvusmets]]. Tänapäeval hõlmab [[Hallormsstaðuri rahvusmets]] 740 [[hektar]]it. Algse kaitseala piires kasvab umbes 350 hektaril looduslikku kasemetsa ja -puistut ning umbes 200 hektaril kasvavad istutatud puud.<ref name="Hallormsstaður"> [https://island.is/en/o/land-and-forest-iceland/en-forests-lands/hallormsstadur-national-forest Hallormsstaður National Forest], Land and Forest Iceland.</ref> Teine oluline metsapiirkond on [[Fnjóskadalur]], kus asub [[Vaglaskógur]]. See on üks Islandi vanimaid rahvusmetsi; mets võeti karjatamise eest kaitse alla 1909. aastal. 1908. aastal alustas seal tegevust metsandusasutus. === Metsastamine === Metsade taastamisega hakati Islandil tõsisemalt tegelema 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Islandi metsandusasutus [[Skógrækt ríkisins]] alustas tegevust 1908. aastal. Selle vastutuse alla kuulusid muu hulgas Hallormsstaðaskógur ja Vaglaskógur ning väiksemad metsastatud alad [[Þingvellir]]il ja [[Eyjafjörður]]i piirkonnas. [[Metsastamine|Metsastamisel]] on kasutatud nii Islandi pärismaiseid liike kui ka mujalt pärit puuliike. Eesmärk on olnud kaitsta looduslikku kasemetsa ja rajada majanduslikult kasutatavaid metsi. Kasutatud on ka Põhja-Ameerikast ja Euroopast pärit külmakindlaid liike, näiteks kuuski ja [[lehis]]eid. 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil on metsastamist veelgi laiendatud. Metsastamisega tegelevad nii riiklikud asutused, kohalikud metsandusühingud kui ka maaomanikud. Üha suuremat tähelepanu pööratakse loodusliku kase taastamisele. 2025. aastal määrati esimesed kümme ökoloogiliselt olulist kasepuistut ja nende jäänukala, mille kogupindala on 7396 hektarit. Jätkatakse nende kaitsmist ja nimekirja laiendamist.<ref name="birch-2025">[https://island.is/en/news/fyrsta-utnefning-serstaedra-birkiskoga Initial appointment of unique birch woodlands], island.is.</ref> == Taimeliigid == {{Vaata|Islandi soontaimede loend}} Islandil kasvab tänapäeval looduses umbes 490 soontaimeliiki. See arv hõlmab nii pärismaiseid taimi kui ka naturaliseerunud võõrliike. 2020. aasta Islandi soontaimede nimekiri sisaldab 426 pärismaist taksonit, naturaliseerunud ja juhuslikult esinevaid [[võõrliik]]e ning [[kultuurtaim]]i.<ref name="IINH-vascular"/><ref name="checklist">Pawel Wąsowicz. Annotated Checklist of Vascular Plants of Iceland. [https://utgafa.natt.is/fjolrit/Fjolrit_57.pdf Veebis.] – Náttúrufræðistofnun Íslands. ''Fjölrit'', 57.</ref> Üle 300 Islandil kasvava soontaimeliigi kuulub [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] hulka ja umbes 150 [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] hulka. Islandil kasvab 43 [[sõnajalgtaimed]]e liiki. Ainus Islandi pärismaine [[paljasseemnetaim]] on [[harilik kadakas]].<ref name="IINH-vascular"/> Kõige liigirikkamate soontaimede sugukondade hulka kuuluvad [[lõikheinalised]] ja [[kõrrelised]]. Olulised on ka [[korvõielised]] ja [[nelgilised]]. Taimestiku koostis erineb kasvukohati ning eriti tähtis on [[kasvukoht|kasvukoha]] niiskus, pinnas, kõrgus merepinnast ja kliima.<ref name="IINH-flora"/> Noortel laavaväljadel kujuneb taimkate järk-järgult. Esimestena asustavad paljast substraati samblikud ja samblad, hiljem lisanduvad soontaimed. Islandi taimestikus leidub näiteks ''[[Lomatogonium rotatum]]'' ning mitmesuguseid sõnajalgtaimi. Märgaladel kasvavad muu hulgas [[tarn]]ad ja [[villpea]]d. Laavaväljade taimkattes on samblad eriti silmapaistvad.<ref name="Lomatogonium"> [https://www.natt.is/is/biota/plantae/tracheophyta/magnoliopsida/gentianaceae/blastjarna-lomatogonium-rotatum Blástjarna (''Lomatogonium rotatum'')], Náttúrufræðistofnun Íslands.</ref> [[Mývatn]]i ja [[Búðahraun]]i piirkonnas leidub laava- ja märgalataimestiku kooslusi. Kuumaveeallikate ümbruses kasvavad liigid, mis on kohastunud kõrgema temperatuuriga. === Samblad === Islandil on teada üle 600 soonteta maismaataime liigi, millest umbes 140 on [[helviksammaltaimed]] ja umbes 460 [[lehtsammaltaimed]]. Samblad kuuluvad Islandi maastikus silmapaistvate taimede hulka ning on paljudes [[taimekooslus]]tes valitsevad. Eriti iseloomulikud on [[villhärmik]], [[kanarbikhärmik]] ja [[liivhärmik]].<ref name="IINH-moss"/> Samblad on eriti arvukad uutel laavaväljadel ja kivistel aladel. Nende suurt osakaalu soodustab karjatamine, mis piirab kõrgemate taimede kasvu.<ref name="IINH-moss"/> == Vaata ka== * [[Islandi saar#Taimed]] * [[Islandi soontaimede loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Stefán Stefánsson. ''Flóra Íslands'', 1910; 2. trükk, Reykjavík: Bókaverslun Sigfúsar Eymundssonar, 1924; 3. trükk, 1948. * ''[[The Botany of Iceland]]'', 5 kd, 1912–1949. ** A. Hesselbo. The Bryophyta of Iceland, kd 1, osa 2, 1918, lk 395–677. * K. Dierßen. Ergänzungen zur Moosflora Islands. – ''Herzogia'', 1973, 3(1): 83–109. * J. P. Frahm. Beiträge zur Moosflora von Island. – ''Herzogia'', 1975, 3(2–4): 171–188. * Áskell Löve. ''Flora of Iceland'', Reykjavík: Almenna Bókafélagið 1983. * Bergþór Jóhannsson. A List of Icelandic Bryophyte Species. – ''Acta Naturalia Islandica'' 1983, 30. * Hörður Kristinsson. ''Plöntuhandbókin. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík 1986. * B. Génsbøl, J. Feilberg. ''Plants and Animals of Iceland'', Mál og menning 2003. ** Hörður Kristinsson. ''A Guide to the Flowering Plants and Ferns of Iceland'', Reykjavík: Mál og menning 2010. * Daníel Bergmann. ''Icelandic Wilderness: A Photographic Journey'', JPV Publishers 2003. * Pawel Wąsowicz jt. Distribution Patterns in the Native Vascular Flora of Iceland. – ''PLoS ONE'', 2014, 9(7), e102916. * Dirk Hilbers. ''Iceland'', Crossbill Guides Foundation / KNNV Publishing 2014, ISBN 978-94-91648-03-8. * Hörður Kristinsson, Þóra Ellen Þórhallsdóttir, Jón Baldur Hlíðberg. ''Flóra Íslands. Blómplöntur og byrkningar'', Reykjavík: Forlagið 2019. ==Välislingid== * [https://www.natt.is/en/flora-funga/flora Flora], natt.is. * [http://www.floraislands.is/ Flóra Íslands], floraislands.is. [[Kategooria:Island]] c3a3tc5ymqc3hq9qn8u1z5gb7v7eur7 2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus 0 721072 7234709 7233389 2026-09-15T20:33:32Z Sjur 66496 7234709 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Tallinn | Kuupäevad = 8.–11. juuli | Staadion = [[Kadrioru staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Kadrioru staadion.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1162 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]] | Järgmine = [[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2023]] }} '''2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[8. juuli|8.]]–[[11. juuli]]ni [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il. Need olid 13. [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Algselt võistlusi korraldama pidanud [[Bergen]] loobus [[koroonapandeemia]] tõttu. Korraldusõigus anti nädal hiljem ka [[2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlusi]] võõrustanud [[Tallinn]]ale. Varem olid Euroopa U23 meistrivõistlused toimunud Tallinnas 2015. aastal. Eestit esindas 26 sportlast. Koondise parimana oli kaugushüppaja [[Lishanna Ilves]] kuues. {{commonscat}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Eesti)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 6 || 5 || 2 || 13 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 4 || 2 || 12 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4 || 1 || 0 || 5 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 7 || 5 || 15 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 6 || 8 || 17 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 3 || 1 || 2 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 3 || 0 || 2 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 2 || 2 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2 || 1 || 5 || 8 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 4 || 0 || 5 |- | rowspan=2|15. ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | 17. ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 2 || 4 || 6 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=4|24. ||align=left| {{PisiLipp|Andorra}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Island}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 44 || 45 || 44 || 133 |} {{Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2021. aasta spordis|Euroopa U23]] [[Kategooria:2021. aasta Eesti spordis|Euroopa U23]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] 2lz8nt07szrnalq6hbe0tlnqdkcwmum Rõngu pasunakoor 0 721076 7234954 7234142 2026-09-16T09:38:16Z Kuriuss 38125 7234954 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Rõngu puhkpilliorkester 1939. aastal.jpg|pisi|Rõngu puhkpilliorkester 1939. aastal. ''Orkester esines Otepääl Kaitseliidu Malevkonna orkestri nime all.'']] '''Rõngu pasunakoor''' on asutatud 1871. aastal ja on üks vanemaid [[Puhkpilliorkester|puhkpilliorkestreid]] Eestis.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Edasi : EKP Tartu Linnakomitee, EKP Tartu Rajoonikomitee, Tartu Linna RSN ja Tartu Rajooni RSN häälekandja 14 jaanuar 1982 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=edasi19820114.2.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Orkestrit juhatab alates 2002. aastast tromboonimängija [[Arno Anton]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Arno Anton pälvis Valgamaa teenetemärgi |url=https://www.lounaleht.ee/?page=1&id=21286 |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=www.lounaleht.ee |keel=en}}</ref> Rõngu pasunakoor teeb tihedat koostööd [[Pühajärve puhkpilliorkester|Pühajärve puhkpilliorkestriga]], kusjuures enamasti esinetakse ühise nimega [[Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester]]. == Ajalugu == === 19. ja 20. sajand === Paljudes maakohtades, sealhulgas [[Rõngu]]s, hakati puhkpilliorkestreid looma tänu [[I üldlaulupidu|esimesele üldlaulupeole]]. Rõngu pasunakoori loojaks ja esimeseks juhiks oli Kirepi küla Tamme talu peremees [[Jaan Grünfeldt]], kes oma isikliku raha eest orkestrile pillid muretses <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja 14 juuni 1925 tr. 1 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaja19250614-1.2.40&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 20 juuni 1925 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19250620.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Kulutused tehti tasa tulevaste kontsertidega.<ref name=":1" /> Orkestri loomiskuupäevaks loetaksegi esimese kontserdi kuupäeva – 30. oktoobrit 1871.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rõngu Pasunakoor on 140-aastane! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/61038627/rongu-pasunakoor-on-140-aastane |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Lisaks Jaanile olid pasunakoori eestvedajateks ka Rõngu kihelkonnakooli esimene juhataja ja köster [[Karl Rossmann]] ning tema poeg, samuti köster ja õpetaja [[Arnold Rossmann]]. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=http://kodukant.weebly.com/ajalugu.html |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Rõngu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 25 mai 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400525.2.102&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 30 juuni 1931 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19310630.2.29&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1889. aastal loodi [[Rõngu Laulu ja Mängu Selts]], mille koosseisu võeti ka Rõngu pasunakoor <ref name=":1" />. Kohaliku puhkpillimuusika rikastamisesse andsid oma panuse veel helilooja ja pedagoog [[Aleksander Läte]] ning dirigent, akordionist ja muusikapedagoog [[Leopold Vigla]] <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=http://kodukant.weebly.com/ajalugu.html |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Rõngu}}</ref>. Rõngu pasunakooril on olnud 19 juhti, nende hulgas [[Endel Tomingas]], kes juhtis orkestrit aastatel 1947–1976 ja 1981–1986 ning kes koostas Rõngu pasunakoori kroonika <ref>{{Netiviide |pealkiri=Infoleht : Elva valla infokandja 5 mai 2017 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://testdea.nlib.ee/?a=d&d=infolehtelva20170505.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=testdea.nlib.ee}}</ref>. 20. sajandi lõpus oli orkestril 30 liiget ning uusi mängijaid saadi noorte rahvapilliorkestrist, mida õpetas ja juhatas Rõngu kultuurimaja direktor [[Tõnu Retsnik]]. Rõngu pasunakoori proovid toimusid Rõngu kultuurimajas, kuhu tõi mängijad aleviku ümbrusest kohale Rõngu sovhoosi bussijuht ning orkestri vanem ja abidirigent [[Ülo Reidolf]] (1941–2026). Ülo mängis pasunakooris kornetit ning oli ka aastatel 1976–2017 Rõngu [[Kapell Rukkilill|kapelli Rukkilill]] juhendaja.<ref name=":1" /> Rõngu pasunakoori staažikaim liige on korneti- ja trompetimängija [[Enn Urbmets]], kes oli 1990. aastatel elektrotehnikatehase kohaliku filiaali osakonnajuhataja <ref name=":1" />. Oma pikaaegse pühendumuse eest kohaliku muusikaelu edendamisel pälvis Enn 2022. aastal Elva valla teenetemärgi Elva Täht <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uudised |eesnimi=Elva |kuupäev=2022-02-25 |pealkiri=ELVA VALD ANDIS EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL ÜLE AUNIMETUSED - ELVA UUDISED |url=https://elvauudised.ee/elva-vald-andis-eesti-vabariigi-aastapaeval-ule-aunimetused-2/ |vaadatud=2026-09-13 |keel=et}}</ref>. === Tänapäev === Alates 2002. aastast on Rõngu pasunakoori eesotsas olnud [[Arno Anton]], kes on [[Hellenurme|Hellenurmest]] pärit tromboonimängija, pilliõpetaja ja dirigent. Samal aastal asus ta tegutsema [[Rõngu rahvamaja]] muusikastuudios puhkpilliõpetajana. Lisaks Rõngu orkestrile on Arno 1998. aastast ka [[Pühajärve puhkpilliorkester|Pühajärve puhkpilliorkestri]] dirigent ning [[Otepää Varajase Muusika Ansambel|Otepää Varajase Muusika Ansambli]] asutaja <ref name=":3" />. Arno kõrval toimetab orkestris veel klarnetimängija ja -õpetaja [[Külli Teearu]], kes on samuti [[Rõngu muusikastuudio]] puhkilliõpetaja. Praegu tegutsevad Rõngu pasunakoor ja [[Pühajärve puhkpilliorkester]] tihedas koostöös ning esinevad ühise nimega Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester. Rõngu pasunakooris on ligi 20 mängijat ning proovid toimuvad igal pühapäeval [[Rõngu rahvamaja|Rõngu rahvamajas]]. Nagu ka varemgi, sõidavad mängijad proovidesse nii Rõngust kui selle ümbrusest – [[Elva|Elvast]], [[Tõrva|Tõrvast]], [[Puka|Pukast]], [[Otepää|Otepäält]] ja [[Tartu|Tartust]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva Valla Leht 7 May 2026 — DIGAR Estonian Articles |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=elvavalla20260507.2.9.1&e=-------en-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestri iga-aastane tippsündmus on [[Pühajärve Puhkpillipäevad]], mis on aset leidnud aastast 1998. Orkester on osalenud [[Üldlaulupidu|üldlaulupidudel]] Tallinnas, üritustel üle Eesti ning [[Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir]]il, kus 2024. aastal saavutati B-grupis II koht kulddiplomiga ning 2026. aastal III koht kulddiplomiga <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2024 tulemused. |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1191 |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2026 tulemused |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1327 |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref>. Lisaks Eestile on Rõngu pasunakoor käinud esinemas ka Baltikumis ja Saksamaal. == Dirigendid == * 1871–1881 [[Jaan Grünfeldt]] (1847–1925) * 1881–1896 [[Simon Rosenfeldt]] * 1896–1899 [[Johan Rosenfeldt]] (1872–1929) * 1930–1931 [[Friedrich Tomingas]] (1872–1951) * 1941–1947 [[Endel Ivask]] (1922–1978) * 1947–1976 [[Endel Tomingas]] (1913–1996) * 1976–1981 [[Jaan Tõnissoo]] (1918–1994) * 1981–1986 [[Endel Tomingas]] (1913–1996) * 1986–2002 [[Tõnu Retsnik]] (1956–2011) * 2002–... [[Arno Anton]] (1957–...) == Viited == <references /> [[Kategooria:Puhkpilliorkestrid]] a253byrs24sws3dfpfd4kn16ennomc7 Arsenal WFC 0 721100 7234962 7234315 2026-09-16T09:48:01Z KABELIMATSID 237414 /* Mängijad */ 7234962 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi|clubname=Arsenal|täisnimi=Arsenal Women Football Club|hüüdnimi=The Gunners|asutatud=1987|väljak=[[Emirates Stadium]], Meadow Park|treener=[[Renée Slegers]]|liiga=[[Women's Super League]]}} '''Arsenal Women Football Club''' ehk lühidalt '''Arsenal''' on professionaalne inglise naiste jalgpalliklubi, mis tegutseb [[London|Londonis]], [[Islington|Islingtonis]]. Klubi mängib inglise naiste kõrgliigas [[Women's Super League]]'is. Nime ''Arsenal Ladies'' all asutati klubi aastal 1987.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Media |eesnimi=Arsenal |pealkiri=The history of Arsenal Women |url=https://www.arsenal.com/feature/the-history-of-arsenal-women-aB2Me8Q1cUvd |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> Arsenal on läbi ajaloo Inglismaa edukaim naiste jalgpalliklubi ja nende karikakapis on muuhulgas 15 liigatiitlit ja 14 [[Naiste FA Cup|naiste FA Cupi]]. Lisaks on nad ainsa Inglismaa klubina võitnud [[UEFA Naiste Meistrite Liiga]], seda aastatel 2007 ja 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Media |eesnimi=Arsenal |pealkiri=Women's Honours |url=https://www.arsenal.com/feature/womens-honours-apvEs4z6ufR8 |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> 2006.–07. aasta hooaega loetakse klubi ajaloo edukaimaks hooajaks: Arsenal võitis lisaks Meistrite Liigale ka kõik kolm kodumaist tiitlit ühtegi mängu kaotamata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Nick |kuupäev=23. detsember 2017 |pealkiri=Barcelona, Arsenal Ladies lead teams with single-season trophy hauls |url=https://www.espn.com.au/football/story/_/id/37488723/barcelona-arsenal-ladies-santos-lead-teams-single-season-trophy-hauls |vaadatud=13. septembril 2026 |väljaanne=ESPN}}</ref> Arsenali kõik liiga kodumängud peetakse alates 2025.–26. aasta hooajast [[Emirates Stadium|Emirates Stadiumil]]. Osad karikamängud leiavad aset ka Meadow Park staadiumil Borehamwoodis.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Arsenal Women to play all WSL games at Emirates Stadium from next season |keel=en-GB |väljaanne=Sky Sports |url=https://www.skysports.com/football/news/36996/13381503/arsenal-women-to-play-all-wsl-games-at-emirates-stadium-from-next-season |vaadatud=2026-09-13}}</ref> Alates 2024. aasta oktoobrist on klubi peatreener hollandlane [[Renée Slegers]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Media |eesnimi=Arsenal |pealkiri=Renée Slegers appointed head coach |url=https://www.arsenal.com/news/renee-slegers-appointed-head-coach-amD1g6R6Xs00 |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> == Mängijad == ''Seisuga 3. september 2026'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arsenal FC Official Website {{!}} Arsenal.com |url=https://www.arsenal.com/fixtures/women/players |vaadatud=2026-09-13 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=NLD|pos=VV|nimi=[[Daphne van Domselaar]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Emily Fox]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Lotte-Wubben Moy]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Georgia Stanway]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Leah Williamson]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=AUS|pos=KA|nimi=[[Steph Catley]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Mariona Caldentey]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=AUS|pos=RÜ|nimi=[[Caitlin Foord]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=SCO|pos=PK|nimi=[[Kim Little]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Olivia Smith]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Frida Maanum]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SUI|pos=PK|nimi=[[Geraldine Reuteler]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Misa Rodriguez]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Michelle Agyemang]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Chloe Kelly]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Lisa Baum]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Ona Batlle]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Alessia Russo]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Taylor Hinds]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Stina Blackstenius]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=ENG|pos=KA|nimi=Katie Reid}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Anneke Borbe]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Selina Cerci]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Smilla Holmberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=AUS|pos=PK|nimi=[[Kyra-Cooney Cross]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=DEN|pos=VV|nimi=Isabella Damm}} {{JK koosseis lõpp}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] h08ie9gjjpakpqfk812iljsixvjreiw Tšehhi Saadikutekoda 0 721108 7234931 7233675 2026-09-16T09:14:40Z Kuuskinen 33651 7234931 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi Saadikutekoda | omakeelne_nimi = Poslanecká sněmovna Parlamentu České republiky | kooseis = 10. koosseis | embleem = Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic Logo.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = | asutatud = 1. jaanuar 1993 | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Tomio Okamura]] | juht_partei = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]] | juht_valimised = | kohti = 200 | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = | komisjonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Komisjonid" --> | komisjonid1 = | fraktsioonid2_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid2 = | komisjonid2_nimetus = <!-- vaikimisi "Komisjonid" --> | komisjonid2 = | volituste_kestus = neli aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = [[1996. aasta Tšehhi parlamendivalimised|1996]] | viimased_valimised = [[2025. aasta Tšehhi parlamendivalimised|2025]] | järgmised_valimised = 2029 | koosolekute_saal1 = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg | kogunemispaik1 = [[Thunovský loss]] | veebileht = [https://pspen.psp.cz/ pspen.psp.cz] | märkused = }} '''Tšehhi Saadikutekoda''', ametlikult '''Tšehhi Vabariigi Parlamendi Saadikutekoda''' ([[tšehhi keel]]es ''Poslanecká sněmovna Parlamentu České republiky'', '''PS PČR''') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] parlamendi alamkoda. Saadikutekojas on 200 kohta ning saadikud valitakse neljaks aastaks, kasutades parteinimekirjadel põhinevat proportsionaalset valimissüsteemi.<ref name="Chamber" /> Alates 2002. aastast on kasutusel 14 valimisringkonda, mis vastavad Tšehhi maakondadele ning ringkondade mandaatide arv varieerub 8 ja 26 vahel. Tšehhi valitsus annab aru Saadikutekojale ning peaminister on ametis kuni tal on koja liikmete enamuse toetus. Koja kvoorum on üks kolmandik ehk 67 saadikut. Põhiseaduse muudatusi peab toetama vähemalt 120 saadikut.<ref name="IPEX" /> Saadikutekoda peab istungeid [[Praha]]s [[Malá Strana]]s asuvas [[Thunovský palee]]s. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Chamber">{{netiviide |pealkiri=Chamber of Deputies of the Czech Republic |väljaanne=Chamber of Deputies of the Czech Republic |url=https://pspen.psp.cz/ |vaadatud=2026-09-13}}</ref> <ref name="IPEX">{{netiviide |pealkiri=Czech Chamber of Deputies |väljaanne=IPEX |url=https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/parliaments/list_parliaments/czpos |vaadatud=2026-09-13}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] ekn351c5tzar624bswo8vu1769t7q95 Thunovský palee 0 721124 7234800 7233904 2026-09-15T22:46:11Z Sendrasendra 225202 7234800 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský loss |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský loss''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid Esindajatekoda ja [[Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 0zuhokd9r2ew8ujqnwexsyeargibsb5 7234806 7234800 2026-09-15T23:09:42Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7234806 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský loss |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský loss''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid Esindajatekoda ja [[Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 7fustudqmbtebocf12k3o6qcyitfube 7234810 7234806 2026-09-15T23:26:15Z Sendrasendra 225202 7234810 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský loss |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský loss''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda (Tšehhi)|Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid [[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Esindajatekoda]]ja [[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat kaotati. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] ozpbner6cdyokaf9httpax9juyj7qqp 7234813 7234810 2026-09-15T23:39:34Z Sendrasendra 225202 7234813 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský loss |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský loss''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda (Tšehhi)|Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[Ignác Alois Palliardi]] projekti järgi [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid [[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Esindajatekoda]]ja [[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat kaotati. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 2wqzxba0hx3jfx71z2t6bx00chg6jxd 7234814 7234813 2026-09-15T23:53:10Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Thunovský loss]] pealkirja [[Thunovský palee]] alla 7234813 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský loss |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský loss''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda (Tšehhi)|Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[Ignác Alois Palliardi]] projekti järgi [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid [[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Esindajatekoda]]ja [[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat kaotati. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 2wqzxba0hx3jfx71z2t6bx00chg6jxd 7234818 7234814 2026-09-15T23:54:04Z Sendrasendra 225202 7234818 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský palee |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský palee''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Esindajatekoda (Tšehhi)|Esindajatekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[Ignác Alois Palliardi]] projekti järgi [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid [[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Esindajatekoda]]ja [[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat kaotati. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Esindajatekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Esindajatekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 9gvcx5sldso6g5di4za30lomfc8jnms 7234930 7234818 2026-09-16T09:14:15Z Kuuskinen 33651 7234930 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Thunovský palee |omakeelne nimi = Thunovský palác |pilt = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Malá Strana]], [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = Algselt [[barokkstiil]]is, praegune peafassaad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |ehituse algus = 1695 |ehituse lõpp = umbes 1720 |renoveeritud = |aadress = Sněmovní 176/4, Malá Strana, Praha<ref name="Thun" /> |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} [[Pilt:Praha,_Poslanecká_sněmovna_Parlamentu_České_republiky.jpg|pisi|]] [[Pilt:Thunovský_palác_štít.jpg|pisi|Thuni palee ajal, mil seal kogunes [[Böömimaa maapäev]]]] '''Thunovský palee''' ([[tšehhi keel]]es ''Thunovský palác'', saksa keeles ''Palais Thun'') on ajalooline hoone [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. Seal töötab [[Tšehhi Saadikutekoda]], [[Tšehhi parlament|Tšehhi Vabariigi parlamendi]] alamkoda. ==Ajalugu== Umbes 1490. aastal omandas Böömi aadlik [[Jan z Roupova]] kolm gooti stiilis maja ning ühendas need üheks suureks residentsiks, mida hakati nimetama Roupovi majaks (tšehhi keeles ''Roupovský dům''). Selle ostis 1650. aastal krahvinna [[Margaretha Anna von Oettingen-Baldern]], krahv [[Johann Sigismund von Thun]]i lesk. Aastal 1662 omandasid Thunid veel ühe naabruses asunud hoone ja 1694. aastal ostis krahv [[Maximilian von Thun]] kolmanda maja. Nende kinnistute ühendamise ja ümberkujundamise tulemusena kujunes järk-järgult praegune palee. Ehitustööd algasid 1695. aastal. 1701. aastaks oli hoone suuresti valmis, kuid viimistlustööd jätkusid 18. sajandi esimesel veerandil. Selle hulka kuulus ka praeguse istungitesaali eelkäija väljaehitamine. Ehitust juhtis töödejuhataja Achtizinger, arhitekt ei ole teada. Hoone meenutab [[Jan Blažej Santini-Aichel]]i loomingut. Palee vanemates osades on säilinud varasemate keskaegsete hoonete [[gooti stiil]]is portaalidega keldreid ja [[renessanss|renessansiajast]] pärinevaid võlve esimesel korrusel.<ref name="psp">[https://psp.cz/sqw/hp.sqw?k=1221 Průvodce Poslaneckou sněmovnou], Esindajatekoda, psp.cz.</ref> Aastal 1779 kohandati palee teatriks. Seal hakkas tegutsema [[Itaalia ooper|Itaalia ooperi]] trupp. Seda juhtis [[Pasquale Bondini]], kes palkas teatri avamiseks [[kastraat]] [[Pietro Gherardi]]. Mitmel hooajal etendati seal arvukalt Itaalia oopereid. Bondini umbes kahekümnest nimekast lauljast koosnenud trupp, kellest paljud olid osalenud ooperite algupärastes esiettekannetes, tõi seal välja vähemalt 33 lavastust, peamiselt ''[[opera buffa]]''{{'}}sid, kuid ka ''[[opera seria]]''{{'}}id kõrgseltskonnale. Seal etendati muu hulgas [[Joseph Schuster]]i, [[Antonio Salieri]], [[Giovanni Paisiello]], [[Pasquale Anfossi]], [[Domenico Cimarosa]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i oopereid. Teatrit külastas ka keiser [[Joseph II]], kes eelistas seda teistele Praha teatritele.<ref>Marc Niubo. Italská opera v Thunovském divadle a její osvícenské motivy. – ''Post tenebras spero lucem. Duchovní tvář českého a moravského osvícenství'', Praha 2008, lk 341–356.</ref> 1794. aastal nimetati teatri direktoriks helilooja [[Václav Josef Bartoloměj Praupner]]. Sama aasta 27. augustil hävis teater tulekahjus. Aastal 1801 müüs Thun-Hohensteini krahvinna Anna Marie palee [[Böömimaa seisused|Böömimaa seisustele]], kes kavatsesid sinna rajada [[Böömimaa maapäev]]a istungitesaali, kantseleid ja seisuste arhiivi. Sinna paigutati [[Böömimaa maapäev]], mis oli varem kogunenud [[Praha linnus]]es. Seega on Thuni palee üks vanimaid tänini kasutusel olevaid parlamendihooneid. Aastatel 1801–1802 ehitati palee [[Ignác Alois Palliardi]] projekti järgi [[klassitsism|klassitsistlikus]] laadis ümber. Fassaadile lisati [[klassitsism|klassitsistlik]] [[kolmnurkfrontoon]]. Sellel on kujutatud ovaalne [[vapikilp]] [[Böömi lõvi]]ga, mida kroonib [[Püha Václavi kroon]]. Vapikilbi külgedel on kaks [[küllusesarv]]e. Vappi raamivad [[Apollon]] ja [[Athena]]. Sellest ümberehitusest pärineb ka hoone praegune uusklassitsistlik peafassaad.<ref name="Thun" /> Enne Tšehhoslovakkia vabariigi rajamist 1918. aastal oli palee frontoonil tunnuslause "<small>FRANCISCO II. AVSPICE REBVS PATRIAE AGVNDIS BOHEMIAE ORDINES MDCCCI</small>" '[[Franz II]] eestvõttel isamaa asjade korraldamisel 1801". See asendati praeguse tunnuslausega "<small>SALVUS REI PUBLICAE SVPREMA LEX ESTO</small>" 'riigi heaolu olgu kõrgeim seadus'. Aastal 1861, pärast valitava maapäeva taastamist, tuli istungitesaali suurendada. Rajati uus, 241-kohaline istungitesaal koos pealtvaatajate rõduga. Selle ilme on sellest ajast peale püsinud suuresti muutumatuna. 1895. aastal hoone elektrifitseeriti. Ruumipuuduse tõttu kasutati ametiruumidena ka ümbruskonna hooneid.<ref name="psp" /> Aastal 1903 ühendati Thuni palee kõrval asuva [[Smiřický palee]]ga, mida kasutas samuti parlament.<ref>Karel Schwarzenberg. ''Obrazy českého státu'', [[Melantrich]]: Praha 1939, lk 122.</ref> 14. novembril 1918 toimus Thuni palees [[Revolutsiooniline Rahvuskogu|Revolutsioonilise Rahvuskogu]] esimene istung. Sellel kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] vabariik ja [[Tomáš Garrigue Masaryk]] valiti ühehäälselt Tšehhoslovakkia presidendiks. Esialgu oli Rahvuskogu ühekojaline. 1920. aasta põhiseadusega loodud kahekojalisse parlamenti kuulusid [[Esindajatekoda (Tšehhoslovakkia)|Esindajatekoda]]ja [[Senat (Tšehhoslovakkia)|Senat]]. Senat hakkas istungeid pidama Thuni palees, Esindajatekoda [[Rudolfinum]]is. Aastatel 1935–1940 ehitati paleed taas ümber. Ümberehitustööd andsid hoonele suuresti praeguse ilme, kuid Senat ei jõudnud uuendatud ruume enam kasutusele võtta, sest 1939. aastal Senat kaotati. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia Senatit ei taastatud. 1950ndatel ja 1960ndatel töötasid hoones vaheldumisi mitmesugused asutused ja ministeeriumid, sealhulgas [[Tšehhoslovakkia]] tervishoiuministeerium ja rahvuskaitseministeerium. Seoses Tšehhoslovakkia föderaliseerimisega asus 1. jaanuaril 1969 paleesse [[Tšehhi Rahvusnõukogu]], mis tegutses seal 1992. aastani. Pärast [[Sametlahutus|Tšehhoslovakkia lagunemist]], alates 1993. aastast, peab palees istungeid Tšehhi Saadikutekoda. Thunovský palác kanti 3. mail 1958 [[kultuurimälestis]]te nimekirja. 15. oktoobril 1992 jõustunud seadusega kuulutati kogu Tšehhi Rahvusnõukogu (praeguse Saadikutekoja) hoonetekompleks, sealhulgas Thunovský palác, [[rahvuslik kultuurimälestis|rahvuslikuks kultuurimälestiseks]].<ref name="Thun" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Thun">{{netiviide |pealkiri=Thunovský palác |väljaanne=Památkový katalog |url=https://pamatkovykatalog.cz/thunovsky-palac-12935551 |vaadatud=2026-09-14}}</ref> }} ==Kirjandus== *Petr Dvořáček, Martina Lustigová, Olga Šmejkalová, Kateřina Urbanová, Petr Valenta. ''Č. p. 176: Thunovský palác v proměnách staletí'', Praha: Kancelář Poslanecké sněmovny 2024, ISBN 978-80-907379-8-3. [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 3u0c0h78miniwblxomnxphelupbp3df Arutelu:Thunovský palee 1 721138 7234498 7234417 2026-09-15T12:38:00Z ~2026-49625-04 237532 7234498 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta. sm25wmabykamvfr36qishxegrmx2l05 7234499 7234498 2026-09-15T12:41:37Z Kapsas123 209254 7234499 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} 3x5eohib3fcv80o6y6zpksf0ls7u6cl 7234804 7234499 2026-09-15T22:59:50Z Sendrasendra 225202 7234804 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) s5l3pnx35h3zdczj3azsy0hk83wb8bl 7234816 7234804 2026-09-15T23:53:10Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Thunovský loss]] pealkirja [[Arutelu:Thunovský palee]] alla 7234804 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) s5l3pnx35h3zdczj3azsy0hk83wb8bl 7234936 7234816 2026-09-16T09:19:10Z Kuuskinen 33651 7234936 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) ::Mis see siis lõpuks tähendab? Et meie keelde panduna ongi lihtsalt "Thun"? Muidu lõpuks võime minna sellega Tšehhi Vikipeedia saatkonda (kui neil selline asi on), sest nad ilmselt seletaks seda meeleldi, et kuidas neil nimetamine töötab. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:19 (EEST) 19wbig1yw9i59b45hvvbywlntzcort6 7235014 7234936 2026-09-16T11:56:29Z ~2026-49625-04 237532 7235014 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) ::Mis see siis lõpuks tähendab? Et meie keelde panduna ongi lihtsalt "Thun"? Muidu lõpuks võime minna sellega Tšehhi Vikipeedia saatkonda (kui neil selline asi on), sest nad ilmselt seletaks seda meeleldi, et kuidas neil nimetamine töötab. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:19 (EEST) ::Lõppude lõpuks võiks algusse tagasi minna. Hästi lihtsate sõnadega: Kui hoone endise omaniku, kelle järgi maja on nime saanud, pärisnimi on Thun, mitte Thunovsky, siis võiks ka eesti keeles kasutada Thun'i ühekordset omastavat käänet. Thuni. Thuni palee. --[[Eri:Kaastöö/~2026-49625-04|~2026-49625-04]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49625-04|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:56 (EEST) g3gx27u5qu3mzn62ymaouw79x3act3w 7235015 7235014 2026-09-16T11:57:45Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7235015 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) ::Mis see siis lõpuks tähendab? Et meie keelde panduna ongi lihtsalt "Thun"? Muidu lõpuks võime minna sellega Tšehhi Vikipeedia saatkonda (kui neil selline asi on), sest nad ilmselt seletaks seda meeleldi, et kuidas neil nimetamine töötab. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:19 (EEST) :::Kui tõlkida, siis mitte Thun, vaid Thuni. Samamoodi nagu Václavist on saadud Václavsk [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:57 (EEST) ::Lõppude lõpuks võiks algusse tagasi minna. Hästi lihtsate sõnadega: Kui hoone endise omaniku, kelle järgi maja on nime saanud, pärisnimi on Thun, mitte Thunovsky, siis võiks ka eesti keeles kasutada Thun'i ühekordset omastavat käänet. Thuni. Thuni palee. --[[Eri:Kaastöö/~2026-49625-04|~2026-49625-04]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49625-04|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:56 (EEST) l3b6w811hz6musd0oj11fz1ekhep37a 7235016 7235015 2026-09-16T11:58:57Z Sendrasendra 225202 7235016 wikitext text/x-wiki Miks mitte [[Thuni palee]]? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 12:18 (EEST) :Loss vs palee osas ei oska tegelikult midagi kosta. "Thunovský" võtsin tšehhikeelsest Vikipeediast, sest mingeid tšehhikeelseid nimesid tehakse teistes keeltes enda jaoks sobivamaks. Juhul kui on hea põhjus muuta, võib ära muuta. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 14. september 2026, kell 21:02 (EEST) ::Minu meelest tuleks siin lähtuda pigem saksa keelest. Tšehhid ise nimetavad ka seda saksa keeles ''Palais Thun'', vt nt [https://web.archive.org/web/20180401003900/https://www.prague.eu/de/objekt/orte/3154/palais-thun-thunovsky-palac?back=1]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 14. september 2026, kell 23:35 (EEST) :::Kui Thunovský nimest rääkida, siis ma isiklikult lähtuks pigem tšehhikeelsest nimest kui saksakeelsest või mõnest teisest nimest. See asub Tšehhis ja riigikeelne nimi on "Thunovský" kui ma praegu just valesti aru pole saanud nende nimetamisest. "Loss" osas kipun nõustuma, et enamiku keelte sealhulgas tegelikult tšehhide nimi viitab, et see peaks olema pigem ikka palee kui loss. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 15. september 2026, kell 11:36 (EEST) :::Siis võiks ''palác'' ka tšehhi keeles olla. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) Äkki kodanik Thunovsky oligi lihtsalt Thun ja -sky tähendab lihtsalt omastavat käänet. Äkki võiks selle hüpoteesi kaalumisele võtta.{{allkirjata|~2026-49625-04|15. september 2026, kell 15:38}} :See on omadussõna, mis on moodustatud nimest Thun. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 01:59 (EEST) ::Mis see siis lõpuks tähendab? Et meie keelde panduna ongi lihtsalt "Thun"? Muidu lõpuks võime minna sellega Tšehhi Vikipeedia saatkonda (kui neil selline asi on), sest nad ilmselt seletaks seda meeleldi, et kuidas neil nimetamine töötab. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:19 (EEST) :::Kui tõlkida, siis mitte Thun, vaid Thuni. Samamoodi nagu Václavist on saadud Václavské. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:57 (EEST) ::Lõppude lõpuks võiks algusse tagasi minna. Hästi lihtsate sõnadega: Kui hoone endise omaniku, kelle järgi maja on nime saanud, pärisnimi on Thun, mitte Thunovsky, siis võiks ka eesti keeles kasutada Thun'i ühekordset omastavat käänet. Thuni. Thuni palee. --[[Eri:Kaastöö/~2026-49625-04|~2026-49625-04]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49625-04|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:56 (EEST) 98pqcc645qq6utq81rj6feq587bakx9 Ḩanīshi saared 0 721140 7234896 7233958 2026-09-16T08:35:12Z Sendrasendra 225202 7234896 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Ḩanīshi saared | pilt = ISS006-E-45506 - View of Yemen (cropped).jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Punane meri]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = [[Zuqar]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }} '''Ḩanīshi saared''' ([[araabia keel]]es جزر حنيش, ''juzur ḩanīsh''; [[tigrinja keel]]es ደሴታት ሓኒሽ, ''däsetat ḥaniš'') on [[saarestik]] [[Punane meri|Punases meres]]. See koosneb kolmest suuremast saarest ning neid ümbritsevatest laidudest ja rahnudest.<ref name="Britannica">{{Cite web |title=Ḥanīsh Islands |url=https://www.britannica.com/place/Hanish-Islands |access-date=2022-10-08 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> Kolm suuremat saart on põhjapoolne [[Zuqar]], lõunapoolne Suur-Anish ja nende vahel asuv märksa väiksem Väike-Anish. Suurem osa Haniši saarest kuulub [[Jeemen]]ile, mõned laiud andis [[Alaline Vahekohus]] pärast 1995. aasta [[Ḩanīshi saarte konflikt]]i [[Eritrea]]le. Nimi võib tulla kohalikust sõnast "''hanash''", mis tähendab "madu". ==Vaata ka== * [[Jeemeni saarte loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite book |editor-last=Loftie |editor-first=William John |title=Orient Line Guide |edition=6th |year=1901 |publisher=S. Low, Marston, Searle, & Rivington, Limited |url=https://books.google.com/books?id=dmnsHeXWpzwC&pg=PA123}} * {{cite news |last=al-Shara'i |first=Ali |title=الجزر اليمنية.. بين الأهمية الاستراتيجية والجيوبوليتكية (2) |trans-title=The Yemeni islands: Between strategic and geopolitical importance (2) |newspaper=26 September |date=11 February 2024 |language=ar |url=https://26sep.net/index.php/newspaper/26reports/73510-2-12}} [[Kategooria:India ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Jeemeni saared]] [[Kategooria:Eritrea geograafia]] 10um64fz4nwuu8en3llwc8djmf7wuia 7234897 7234896 2026-09-16T08:36:57Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ḥanīši saared]] pealkirja [[Ḩanīshi saared]] alla 7234896 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Ḩanīshi saared | pilt = ISS006-E-45506 - View of Yemen (cropped).jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Punane meri]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = [[Zuqar]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }} '''Ḩanīshi saared''' ([[araabia keel]]es جزر حنيش, ''juzur ḩanīsh''; [[tigrinja keel]]es ደሴታት ሓኒሽ, ''däsetat ḥaniš'') on [[saarestik]] [[Punane meri|Punases meres]]. See koosneb kolmest suuremast saarest ning neid ümbritsevatest laidudest ja rahnudest.<ref name="Britannica">{{Cite web |title=Ḥanīsh Islands |url=https://www.britannica.com/place/Hanish-Islands |access-date=2022-10-08 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> Kolm suuremat saart on põhjapoolne [[Zuqar]], lõunapoolne Suur-Anish ja nende vahel asuv märksa väiksem Väike-Anish. Suurem osa Haniši saarest kuulub [[Jeemen]]ile, mõned laiud andis [[Alaline Vahekohus]] pärast 1995. aasta [[Ḩanīshi saarte konflikt]]i [[Eritrea]]le. Nimi võib tulla kohalikust sõnast "''hanash''", mis tähendab "madu". ==Vaata ka== * [[Jeemeni saarte loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite book |editor-last=Loftie |editor-first=William John |title=Orient Line Guide |edition=6th |year=1901 |publisher=S. Low, Marston, Searle, & Rivington, Limited |url=https://books.google.com/books?id=dmnsHeXWpzwC&pg=PA123}} * {{cite news |last=al-Shara'i |first=Ali |title=الجزر اليمنية.. بين الأهمية الاستراتيجية والجيوبوليتكية (2) |trans-title=The Yemeni islands: Between strategic and geopolitical importance (2) |newspaper=26 September |date=11 February 2024 |language=ar |url=https://26sep.net/index.php/newspaper/26reports/73510-2-12}} [[Kategooria:India ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Jeemeni saared]] [[Kategooria:Eritrea geograafia]] 10um64fz4nwuu8en3llwc8djmf7wuia Dhubab 0 721145 7234923 7234076 2026-09-16T09:05:08Z Sendrasendra 225202 7234923 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Dhūbāb | nimi1_keel = | nimi1 = ذو باب | pilt_üldvaade = | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 4050 (2004) | laius = | pikkus = | asendikaart = Jeemen }} '''Dhūbāb''' ([[araabia keel]]es ذو باب) on [[linn]] [[Jeemen]]i [[Ta‘izzi kubernerkond|Ta‘izzi kubernerkonnas]] [[Punane meri|Punase mere]] rannikul. See on [[Dhūbābi ringkond|Dhūbābi ringkonna]] keskus. [[Jeemeni kodusõda (2015–)|Jeemeni kodusõja]] puhkemise järel vallutasid 2015. aasta märtsis linna [[Al-Ḩūthiyyūn]]i jõud, kuid valitsusväed vallutasid selle 2017. aasta algul tagasi. Taas läks ringkond huuthi mässuliste kätte 2026. aasta septembris. ==Allikad== * {{cite news |last=Ari |first=Lior Ben |date=2026-09-10 |title=Houthi blitz reaches Bab al-Mandab as rebels reportedly seize strategic Red Sea island |url=https://www.ynetnews.com/article/by11qq8efme |access-date=2026-09-10 |work=Ynet |language=en}} * {{cite book |author=General Staff, India |title=Routes in Arabia |year=1915 |location=Simla |chapter=Route No. 123: From Shaikh Sa'id to Mokha |url=https://www.qdl.qa/en/archive/81055/vdc_100023799991.0x00005d |via=Qatar Digital Library |access-date=11 September 2026}} * {{cite web |author=International Committee of the Red Cross |title=Yemen: Small Boats... Full-scale Wars |date=2020-12-15 |url=https://www.icrc.org/en/document/yemen-small-boats-full-scale-wars |access-date=11 September 2026 |ref={{sfnref|ICRC|2020}}}} * {{cite book |last1=Serjeant |first1=Robert Bertram |last2=Bidwell |first2=Robin Leonard |author2-link=Robin Leonard Bidwell |title=Arabian Studies |url=https://books.google.com/books?id=kAUJBvWtoskC&pg=PA29 |access-date=1 October 2011 |date=21 July 2005 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-01729-9}} [[Kategooria:Jeemeni linnad]] 07yh4z50pwizyngv1erwt3v50jwuu81 Tuleva 0 721152 7234911 7234002 2026-09-16T08:54:49Z ~2026-49882-35 237673 Infokasti lisatud fondide varade maht (Pensionikeskus ja Tuleva, seisuga september 2026) 7234911 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Tuleva | tüüp = [[Tulundusühistu]] | valdkonnad = [[Pensionifond]]ide valitsemine | asutamisaeg = 2. mai 2016 | peakorter = [[Tallinn]], Eesti | võtmeisikud = Tõnu Pekk (fondijuht) | tooted = II ja III samba pensionifondid, kogumisfond | vara = 1738 mln € fondides (september 2026)<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /><ref name="tkf-dok2" /> | tütarfirmad = Tuleva Fondid AS | võrguleht = [https://tuleva.ee tuleva.ee] }} '''Tuleva''' (ametlikult '''Tulundusühistu Tuleva''') on Eesti [[tulundusühistu]], mis valitseb talle kuuluva fondivalitseja Tuleva Fondid AS kaudu II ja III samba [[Pensionifond|pensionifonde]]. Ühistu asutati 2016. aastal, see kuulub oma liikmetele ning selle fondid on passiivselt juhitud [[Indeksfond|indeksfondid]].<ref name="yhistu2">[https://tuleva.ee/tulundusyhistu/ Tuleva Tulundusühistu]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Ajalugu == Tulundusühistu Tuleva kanti äriregistrisse 2. mail 2016.<ref name="register2">[https://ariregister.rik.ee/est/company/14041764/Tulundus%C3%BChistu-Tuleva Tulundusühistu Tuleva]. E-äriregister. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ühistu asutasid 2016. aasta kevadel 22 inimest, kes ei olnud rahul Eesti pensionifondide tootluse ja tasudega;<ref name="pm-2016a2">[https://majandus.postimees.ee/3891927/tuleva-sulgeb-esmaspaeva-ohtul-algkapitali-kogumise Tuleva sulgeb esmaspäeva õhtul algkapitali kogumise]. Postimees, 31.10.2016. Vaadatud 14.09.2026.</ref> asutajate seas olid fondivalitseja esimese juhatuse moodustanud [[Tõnu Pekk]] ja Priit Lepasepp ning ettevõtjad ja ühiskonnategelased, nagu [[Indrek Neivelt]], [[Taavet Hinrikus]], [[Kristo Käärmann]], Rain Rannu, [[Daniel Vaarik]], [[Sandor Liive]], [[Mall Hellam]], [[Jaak Roosaare]] ja [[Annika Uudelepp]].<ref>Ühistu loetleb 22 asutajat: Tõnu Pekk, Priit Lepasepp, Indrek Neivelt, Daniel Vaarik, Kristo Käärmann, Mall Hellam, Kirsti Pent, Indrek Kasela, Annika Uudelepp, Henrik Karmo, Taavi Lepmets, Taavet Hinrikus, Loit Linnupõld, Veljo Otsason, Rain Rannu, Sandor Liive, Heikko Mäe, Gerd Laub, Triinu Tombak, Kadi Lambot, Allan Kaldoja ja Jaak Roosaare. [https://tuleva.ee/tulundusyhistu/ Tuleva Tulundusühistu]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2016. aasta sügisel kogus ühistu liikmetelt fondivalitseja asutamiseks algkapitali; Postimees nimetas seda Eesti suurimaks ühisrahastusprojektiks ning oktoobri lõpuks oli ühistul üle 2900 liikme ja kogutud ligi 2,3 miljonit eurot.<ref name="pm-2016b2">[https://majandus.postimees.ee/3891783/pensioniuhistul-tuleva-on-koos-enamus-vajalikust-algkapitalist Pensioniühistul Tuleva on koos enamus vajalikust algkapitalist]. Postimees, 31.10.2016. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-2016a2" /> 27. märtsil 2017 andis [[Finantsinspektsioon]] Tuleva Fondid AS-ile kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevusloa; ettevõtte juhatusse kuulusid tollal Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp.<ref name="err-20172">[https://news.err.ee/586558/tuleva-cleared-to-operate-as-pension-fund-manager Tuleva cleared to operate as pension fund manager]. ERR News, 28.03.2017. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-luba2">[https://www.fi.ee/et/uudised/tuleva-fondid-sai-kohustusliku-pensionifondi-fondivalitseja-tegevusloa Tuleva Fondid sai kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevusloa]. Finantsinspektsioon, 27.03.2017. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ettevõte käivitas kaks II samba fondi: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi.<ref name="fi-register2">[https://www.fi.ee/en/investment-market/investment-and-pension-funds-0/investment-market/mandatory-pension-funds/tuleva-maailma-aktsiate-pensionifond Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond]. Finantsinspektsioon. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2019. aasta augustis sai Tuleva vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusloa<ref name="pm-20192">[https://majandus24.postimees.ee/6758580/tuleva-sai-kolmanda-pensionisamba-valitsemise-loa Tuleva sai kolmanda pensionisamba valitsemise loa]. Postimees, 21.08.2019. Vaadatud 14.09.2026.</ref> ja käivitas sama aasta oktoobris Tuleva III Samba Pensionifondi.<ref name="iii2">[https://tuleva.ee/uudised/tuleva-kaivitab-kolmanda-samba-pensionifondi/ Tuleva käivitab kolmanda samba pensionifondi]. Tuleva, 15.10.2019. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva andmetel ületas fondide maht 2024. aastaks miljardi euro piiri.<ref name="aruanne-20242">[https://tuleva.ee/analuusid/tuleva-2024-aasta-tegevusaruanne/ Tuleva 2024. aasta tegevusaruanne]. Tuleva, 2025. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2026. aasta juulis kirjutas Postimees, et Tuleva aktsiafond on kasvanud üle miljardi euro, jäädes Swedbanki suurimale pensionifondile napilt alla, ning et Tuleva võidab turuosa, kuigi ettevõte teenib tasudest konkurentidest vähem tulu.<ref name="pm-20262">[https://majandus.postimees.ee/8516984/tuleva-kasvatab-pensionifondiaris-turuosa Tuleva kasvatab pensionifondiäris turuosa]. Postimees, 29.07.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva 2025. aasta tegevusaruande järgi oli vahetustega Tuleva II samba fondidest lahkunud vara osakaal aastatel {{nowrap|2023–2025}} umbes 1% aastas või vähem, teistel Eesti fondivalitsejatel {{nowrap|2–8%}}.<ref name="aruanne-20252">[https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-2025-aasta-tegevusaruanne/ Tuleva 2025. aasta tegevusaruanne]. Tuleva, 28.01.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2026. aasta veebruaris käivitas Tuleva kõigile täisealistele avatud eurofondi (UCITS) Tuleva Täiendav Kogumisfond, mis järgib MSCI ACWI indeksit.<ref name="tkf2">[https://tuleva.ee/taiendav-kogumisfond/ Täiendav Kogumisfond]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Ühistu ja fondid == Tuleva kuulub oma liikmetele; ühistu andmetel oli neid 2025. aastal ligi 9000.<ref name="aruanne-20242" /> Liikmed saavad igal aastal liikmeboonust 0,05% oma Tuleva pensionifondides olevast varast; boonus kantakse liikmekapitali kontole.<ref name="boonus2">[https://tuleva.ee/liikmetele/mis-on-liikmeboonus/ Mis on liikmeboonus?]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Pensionikeskuse andmetel valitses Tuleva 2026. aasta septembris umbes 15% II samba pensionifondide varast (39 000 kogujat) ja umbes 42% III samba pensionifondide varast (74 000 kogujat); Tuleva III Samba Pensionifond oli Eesti suurim III samba fond ja Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond suuruselt teine II samba fond.<ref name="pk-ii2">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-paevastatistika/ Kogumispensioni päevastatistika]. Pensionikeskus, seisuga 11.09.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-iii2">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/iii-sammas/taiendava-kogumispensioni-statistika/ Täiendava kogumispensioni statistika]. Pensionikeskus, seisuga 10.09.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Fondide jooksvad tasud, 0,28% aastas, on Eesti pensionifondide madalaimate hulgas.<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /> Fondid on passiivselt juhitud: aktsiafondid järgivad MSCI ACWI indeksit ja võlakirjafond Bloombergi Global Aggregate'i ja Euro Aggregate'i võlakirjaindekseid.<ref name="volakirjad2">[https://tuleva.ee/tuleva-maailma-volakirjade-pensionifond/ Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ühistu põhimõte on alandada tasusid fondide mahu kasvades; tasusid on langetatud muu hulgas 2018., 2021., 2023., 2024. ja 2026. aastal.<ref name="tasud-alla2">[https://tuleva.ee/tasud-alla/ Tasud alla]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-20212">[https://majandus.postimees.ee/7183726/tuleva-langetab-pensionifondide-tasusid Tuleva langetab pensionifondide tasusid]. Postimees, 19.02.2021. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="miljard2">[https://tuleva.ee/analuusid/miljard-tais-ja-tuleva-tasud-langevad-taas/ Miljard täis ja Tuleva tasud langevad taas]. Tuleva, 14.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Rahandusministeeriumi 2024. aasta detsembri analüüs märkis, et erinevalt pankadele kuuluvatest fondivalitsejatest Tuleva fondid Eestisse ei investeeri, nagu passiivselt juhitud indeksfondid üldiselt.<ref name="fin-20242">[https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Pensionifondide%20tasude%20ja%20investeeringute%20analu%CC%88u%CC%88s_2024.pdf Pensionifondide tasude ja investeeringute analüüs 2024]. Rahandusministeerium, detsember 2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> {| class="wikitable" !Fond !Liik !Käivitatud !Võrdlusindeks !Maht, mln € (sept 2026)<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /><ref name="tkf-dok2">[https://tuleva.ee/tuleva-taiendav-kogumisfond-dokumendid/ Tuleva täiendava kogumisfondi dokumendid]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> |- |Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond |II sammas, aktsiad |2017 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |1134 |- |Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond |II sammas, võlakirjad |2017 |Bloomberg Global Aggregate ja Euro Aggregate | style="text-align:right" |11 |- |Tuleva III Samba Pensionifond |III sammas, aktsiad |2019 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |576 |- |Tuleva Täiendav Kogumisfond |eurofond (UCITS) |2026 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |17 |} Pensionikeskuse andmetel kasvas Tuleva pensionifondide maht 2017. aasta lõpu ligi 46 miljonilt eurolt 2024. aasta lõpuks 1,05 miljardi euroni ja 2026. aasta septembriks ligi 1,72 miljardi euroni.<ref name="pk-tuk752">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht/?f=77&date_from=01.01.2017&date_to=11.09.2026 Kogumispensioni fondide maht: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-tuk002">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht/?f=76&date_from=01.01.2017&date_to=11.09.2026 Kogumispensioni fondide maht: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-tuv1002">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/iii-sammas/taiendava-kogumispensioni-fondide-maht/?f=81&date_from=01.01.2019&date_to=11.09.2026 Täiendava kogumispensioni fondide maht: Tuleva III Samba Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref> {| class="wikitable" |+Tuleva pensionifondide maht aasta lõpus, miljonit eurot<ref name="pk-tuk752" /><ref name="pk-tuk002" /><ref name="pk-tuv1002" /> !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 !2023 !2024 !2025 !sept 2026 |- style="text-align:right" |46 |67 |143 |229 |380 |427 |669 |1055 |1381 |1721 |} == Finantsinspektsiooni trahv == 2024. aasta jaanuaris määras Finantsinspektsioon Tuleva Fondid AS-ile 100 000 euro suuruse trahvi 2023. aasta juulis avaldatud reklaamide eest, millel puudusid nõutud hoiatused ja mis inspektsiooni hinnangul jätsid mulje garanteeritud tootlusest.<ref name="pm-trahv2">[https://majandus.postimees.ee/7939634/finantsinspektsioon-trahvis-tuleva-fonde-100-000-euroga Finantsinspektsioon trahvis Tuleva Fonde 100 000 euroga]. Postimees, 16.01.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-trahv2">[https://www.fi.ee/en/news/finantsinspektsioon-fined-tuleva-fondid-100000-euros Finantsinspektsioon fined Tuleva Fondid AS 100,000 euros]. Finantsinspektsioon, 2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva vaidlustas otsuse.<ref name="pm-vastus2">[https://majandus.postimees.ee/7939804/tuleva-juht-100-000-eurosest-trahvist-riigiametile-jai-mulje-et-me-lubame-garanteeritud-tootlust Tuleva juht 100 000-eurosest trahvist: riigiametile jäi mulje, et me lubame garanteeritud tootlust]. Postimees, 16.01.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Harju Maakohus leidis 18. novembri 2024 otsuses, et reklaaminõudeid oli rikutud, kuid hindas Tuleva süü väikeseks, arvestas mitmeid karistust kergendavaid asjaolusid ja vähendas trahvi 17 500 eurole.<ref name="kohus2">[https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=386600418 Harju Maakohtu otsus väärteoasjas 4-24-446, 18.11.2024]. Riigi Teataja. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-kohus2">[https://www.fi.ee/et/uudised/kohtuotsus-finantsinspektsioonil-oli-oigus-trahvida-tuleva-fondid-i-reklaaminouete-eiramise-eest Kohtuotsus: Finantsinspektsioonil oli õigus trahvida Tuleva Fondid AS-i reklaaminõuete eiramise eest]. Finantsinspektsioon, 19.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-kohus2">[https://majandus.postimees.ee/8138078/kohus-otsustas-tuleva-rikkus-reklaamireegleid-aga-trahvisumma-jai-kovasti-vaiksemaks Kohus otsustas: Tuleva rikkus reklaamireegleid, aga trahvisumma jäi kõvasti väiksemaks]. Postimees, 19.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Finantsinspektsioon kaebas otsuse edasi Riigikohtusse, kes jättis kaebuse 4. veebruaril 2025 menetlusse võtmata, misjärel maakohtu otsus jõustus.<ref name="kohus2" /><ref name="aastaaruanne-20252">[https://tuleva.ee/aruanded/ Tuleva Fondid AS 2025. majandusaasta aruanne, lisa 15 „Tingimuslikud kohustised“]. Tuleva, 2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Märkused == {{viited|group=märkus}} == Viited == {{viited}} 7kgvq8d64365427b89wdkoj36eum40j 7234912 7234911 2026-09-16T08:55:52Z ~2026-49882-35 237673 Infokastis lingitud Tõnu Pekk 7234912 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Tuleva | tüüp = [[Tulundusühistu]] | valdkonnad = [[Pensionifond]]ide valitsemine | asutamisaeg = 2. mai 2016 | peakorter = [[Tallinn]], Eesti | võtmeisikud = [[Tõnu Pekk]] (fondijuht) | tooted = II ja III samba pensionifondid, kogumisfond | vara = 1738 mln € fondides (september 2026)<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /><ref name="tkf-dok2" /> | tütarfirmad = Tuleva Fondid AS | võrguleht = [https://tuleva.ee tuleva.ee] }} '''Tuleva''' (ametlikult '''Tulundusühistu Tuleva''') on Eesti [[tulundusühistu]], mis valitseb talle kuuluva fondivalitseja Tuleva Fondid AS kaudu II ja III samba [[Pensionifond|pensionifonde]]. Ühistu asutati 2016. aastal, see kuulub oma liikmetele ning selle fondid on passiivselt juhitud [[Indeksfond|indeksfondid]].<ref name="yhistu2">[https://tuleva.ee/tulundusyhistu/ Tuleva Tulundusühistu]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Ajalugu == Tulundusühistu Tuleva kanti äriregistrisse 2. mail 2016.<ref name="register2">[https://ariregister.rik.ee/est/company/14041764/Tulundus%C3%BChistu-Tuleva Tulundusühistu Tuleva]. E-äriregister. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ühistu asutasid 2016. aasta kevadel 22 inimest, kes ei olnud rahul Eesti pensionifondide tootluse ja tasudega;<ref name="pm-2016a2">[https://majandus.postimees.ee/3891927/tuleva-sulgeb-esmaspaeva-ohtul-algkapitali-kogumise Tuleva sulgeb esmaspäeva õhtul algkapitali kogumise]. Postimees, 31.10.2016. Vaadatud 14.09.2026.</ref> asutajate seas olid fondivalitseja esimese juhatuse moodustanud [[Tõnu Pekk]] ja Priit Lepasepp ning ettevõtjad ja ühiskonnategelased, nagu [[Indrek Neivelt]], [[Taavet Hinrikus]], [[Kristo Käärmann]], Rain Rannu, [[Daniel Vaarik]], [[Sandor Liive]], [[Mall Hellam]], [[Jaak Roosaare]] ja [[Annika Uudelepp]].<ref>Ühistu loetleb 22 asutajat: Tõnu Pekk, Priit Lepasepp, Indrek Neivelt, Daniel Vaarik, Kristo Käärmann, Mall Hellam, Kirsti Pent, Indrek Kasela, Annika Uudelepp, Henrik Karmo, Taavi Lepmets, Taavet Hinrikus, Loit Linnupõld, Veljo Otsason, Rain Rannu, Sandor Liive, Heikko Mäe, Gerd Laub, Triinu Tombak, Kadi Lambot, Allan Kaldoja ja Jaak Roosaare. [https://tuleva.ee/tulundusyhistu/ Tuleva Tulundusühistu]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2016. aasta sügisel kogus ühistu liikmetelt fondivalitseja asutamiseks algkapitali; Postimees nimetas seda Eesti suurimaks ühisrahastusprojektiks ning oktoobri lõpuks oli ühistul üle 2900 liikme ja kogutud ligi 2,3 miljonit eurot.<ref name="pm-2016b2">[https://majandus.postimees.ee/3891783/pensioniuhistul-tuleva-on-koos-enamus-vajalikust-algkapitalist Pensioniühistul Tuleva on koos enamus vajalikust algkapitalist]. Postimees, 31.10.2016. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-2016a2" /> 27. märtsil 2017 andis [[Finantsinspektsioon]] Tuleva Fondid AS-ile kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevusloa; ettevõtte juhatusse kuulusid tollal Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp.<ref name="err-20172">[https://news.err.ee/586558/tuleva-cleared-to-operate-as-pension-fund-manager Tuleva cleared to operate as pension fund manager]. ERR News, 28.03.2017. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-luba2">[https://www.fi.ee/et/uudised/tuleva-fondid-sai-kohustusliku-pensionifondi-fondivalitseja-tegevusloa Tuleva Fondid sai kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevusloa]. Finantsinspektsioon, 27.03.2017. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ettevõte käivitas kaks II samba fondi: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi.<ref name="fi-register2">[https://www.fi.ee/en/investment-market/investment-and-pension-funds-0/investment-market/mandatory-pension-funds/tuleva-maailma-aktsiate-pensionifond Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond]. Finantsinspektsioon. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2019. aasta augustis sai Tuleva vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusloa<ref name="pm-20192">[https://majandus24.postimees.ee/6758580/tuleva-sai-kolmanda-pensionisamba-valitsemise-loa Tuleva sai kolmanda pensionisamba valitsemise loa]. Postimees, 21.08.2019. Vaadatud 14.09.2026.</ref> ja käivitas sama aasta oktoobris Tuleva III Samba Pensionifondi.<ref name="iii2">[https://tuleva.ee/uudised/tuleva-kaivitab-kolmanda-samba-pensionifondi/ Tuleva käivitab kolmanda samba pensionifondi]. Tuleva, 15.10.2019. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva andmetel ületas fondide maht 2024. aastaks miljardi euro piiri.<ref name="aruanne-20242">[https://tuleva.ee/analuusid/tuleva-2024-aasta-tegevusaruanne/ Tuleva 2024. aasta tegevusaruanne]. Tuleva, 2025. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2026. aasta juulis kirjutas Postimees, et Tuleva aktsiafond on kasvanud üle miljardi euro, jäädes Swedbanki suurimale pensionifondile napilt alla, ning et Tuleva võidab turuosa, kuigi ettevõte teenib tasudest konkurentidest vähem tulu.<ref name="pm-20262">[https://majandus.postimees.ee/8516984/tuleva-kasvatab-pensionifondiaris-turuosa Tuleva kasvatab pensionifondiäris turuosa]. Postimees, 29.07.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva 2025. aasta tegevusaruande järgi oli vahetustega Tuleva II samba fondidest lahkunud vara osakaal aastatel {{nowrap|2023–2025}} umbes 1% aastas või vähem, teistel Eesti fondivalitsejatel {{nowrap|2–8%}}.<ref name="aruanne-20252">[https://tuleva.ee/liikmetele/tuleva-2025-aasta-tegevusaruanne/ Tuleva 2025. aasta tegevusaruanne]. Tuleva, 28.01.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> 2026. aasta veebruaris käivitas Tuleva kõigile täisealistele avatud eurofondi (UCITS) Tuleva Täiendav Kogumisfond, mis järgib MSCI ACWI indeksit.<ref name="tkf2">[https://tuleva.ee/taiendav-kogumisfond/ Täiendav Kogumisfond]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Ühistu ja fondid == Tuleva kuulub oma liikmetele; ühistu andmetel oli neid 2025. aastal ligi 9000.<ref name="aruanne-20242" /> Liikmed saavad igal aastal liikmeboonust 0,05% oma Tuleva pensionifondides olevast varast; boonus kantakse liikmekapitali kontole.<ref name="boonus2">[https://tuleva.ee/liikmetele/mis-on-liikmeboonus/ Mis on liikmeboonus?]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Pensionikeskuse andmetel valitses Tuleva 2026. aasta septembris umbes 15% II samba pensionifondide varast (39 000 kogujat) ja umbes 42% III samba pensionifondide varast (74 000 kogujat); Tuleva III Samba Pensionifond oli Eesti suurim III samba fond ja Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond suuruselt teine II samba fond.<ref name="pk-ii2">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-paevastatistika/ Kogumispensioni päevastatistika]. Pensionikeskus, seisuga 11.09.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-iii2">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/iii-sammas/taiendava-kogumispensioni-statistika/ Täiendava kogumispensioni statistika]. Pensionikeskus, seisuga 10.09.2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Fondide jooksvad tasud, 0,28% aastas, on Eesti pensionifondide madalaimate hulgas.<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /> Fondid on passiivselt juhitud: aktsiafondid järgivad MSCI ACWI indeksit ja võlakirjafond Bloombergi Global Aggregate'i ja Euro Aggregate'i võlakirjaindekseid.<ref name="volakirjad2">[https://tuleva.ee/tuleva-maailma-volakirjade-pensionifond/ Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Ühistu põhimõte on alandada tasusid fondide mahu kasvades; tasusid on langetatud muu hulgas 2018., 2021., 2023., 2024. ja 2026. aastal.<ref name="tasud-alla2">[https://tuleva.ee/tasud-alla/ Tasud alla]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-20212">[https://majandus.postimees.ee/7183726/tuleva-langetab-pensionifondide-tasusid Tuleva langetab pensionifondide tasusid]. Postimees, 19.02.2021. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="miljard2">[https://tuleva.ee/analuusid/miljard-tais-ja-tuleva-tasud-langevad-taas/ Miljard täis ja Tuleva tasud langevad taas]. Tuleva, 14.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Rahandusministeeriumi 2024. aasta detsembri analüüs märkis, et erinevalt pankadele kuuluvatest fondivalitsejatest Tuleva fondid Eestisse ei investeeri, nagu passiivselt juhitud indeksfondid üldiselt.<ref name="fin-20242">[https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Pensionifondide%20tasude%20ja%20investeeringute%20analu%CC%88u%CC%88s_2024.pdf Pensionifondide tasude ja investeeringute analüüs 2024]. Rahandusministeerium, detsember 2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> {| class="wikitable" !Fond !Liik !Käivitatud !Võrdlusindeks !Maht, mln € (sept 2026)<ref name="pk-ii2" /><ref name="pk-iii2" /><ref name="tkf-dok2">[https://tuleva.ee/tuleva-taiendav-kogumisfond-dokumendid/ Tuleva täiendava kogumisfondi dokumendid]. Tuleva. Vaadatud 14.09.2026.</ref> |- |Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond |II sammas, aktsiad |2017 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |1134 |- |Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond |II sammas, võlakirjad |2017 |Bloomberg Global Aggregate ja Euro Aggregate | style="text-align:right" |11 |- |Tuleva III Samba Pensionifond |III sammas, aktsiad |2019 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |576 |- |Tuleva Täiendav Kogumisfond |eurofond (UCITS) |2026 |MSCI ACWI | style="text-align:right" |17 |} Pensionikeskuse andmetel kasvas Tuleva pensionifondide maht 2017. aasta lõpu ligi 46 miljonilt eurolt 2024. aasta lõpuks 1,05 miljardi euroni ja 2026. aasta septembriks ligi 1,72 miljardi euroni.<ref name="pk-tuk752">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht/?f=77&date_from=01.01.2017&date_to=11.09.2026 Kogumispensioni fondide maht: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-tuk002">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht/?f=76&date_from=01.01.2017&date_to=11.09.2026 Kogumispensioni fondide maht: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pk-tuv1002">[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/iii-sammas/taiendava-kogumispensioni-fondide-maht/?f=81&date_from=01.01.2019&date_to=11.09.2026 Täiendava kogumispensioni fondide maht: Tuleva III Samba Pensionifond]. Pensionikeskus. Vaadatud 14.09.2026.</ref> {| class="wikitable" |+Tuleva pensionifondide maht aasta lõpus, miljonit eurot<ref name="pk-tuk752" /><ref name="pk-tuk002" /><ref name="pk-tuv1002" /> !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 !2023 !2024 !2025 !sept 2026 |- style="text-align:right" |46 |67 |143 |229 |380 |427 |669 |1055 |1381 |1721 |} == Finantsinspektsiooni trahv == 2024. aasta jaanuaris määras Finantsinspektsioon Tuleva Fondid AS-ile 100 000 euro suuruse trahvi 2023. aasta juulis avaldatud reklaamide eest, millel puudusid nõutud hoiatused ja mis inspektsiooni hinnangul jätsid mulje garanteeritud tootlusest.<ref name="pm-trahv2">[https://majandus.postimees.ee/7939634/finantsinspektsioon-trahvis-tuleva-fonde-100-000-euroga Finantsinspektsioon trahvis Tuleva Fonde 100 000 euroga]. Postimees, 16.01.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-trahv2">[https://www.fi.ee/en/news/finantsinspektsioon-fined-tuleva-fondid-100000-euros Finantsinspektsioon fined Tuleva Fondid AS 100,000 euros]. Finantsinspektsioon, 2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Tuleva vaidlustas otsuse.<ref name="pm-vastus2">[https://majandus.postimees.ee/7939804/tuleva-juht-100-000-eurosest-trahvist-riigiametile-jai-mulje-et-me-lubame-garanteeritud-tootlust Tuleva juht 100 000-eurosest trahvist: riigiametile jäi mulje, et me lubame garanteeritud tootlust]. Postimees, 16.01.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Harju Maakohus leidis 18. novembri 2024 otsuses, et reklaaminõudeid oli rikutud, kuid hindas Tuleva süü väikeseks, arvestas mitmeid karistust kergendavaid asjaolusid ja vähendas trahvi 17 500 eurole.<ref name="kohus2">[https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=386600418 Harju Maakohtu otsus väärteoasjas 4-24-446, 18.11.2024]. Riigi Teataja. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="fi-kohus2">[https://www.fi.ee/et/uudised/kohtuotsus-finantsinspektsioonil-oli-oigus-trahvida-tuleva-fondid-i-reklaaminouete-eiramise-eest Kohtuotsus: Finantsinspektsioonil oli õigus trahvida Tuleva Fondid AS-i reklaaminõuete eiramise eest]. Finantsinspektsioon, 19.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref><ref name="pm-kohus2">[https://majandus.postimees.ee/8138078/kohus-otsustas-tuleva-rikkus-reklaamireegleid-aga-trahvisumma-jai-kovasti-vaiksemaks Kohus otsustas: Tuleva rikkus reklaamireegleid, aga trahvisumma jäi kõvasti väiksemaks]. Postimees, 19.11.2024. Vaadatud 14.09.2026.</ref> Finantsinspektsioon kaebas otsuse edasi Riigikohtusse, kes jättis kaebuse 4. veebruaril 2025 menetlusse võtmata, misjärel maakohtu otsus jõustus.<ref name="kohus2" /><ref name="aastaaruanne-20252">[https://tuleva.ee/aruanded/ Tuleva Fondid AS 2025. majandusaasta aruanne, lisa 15 „Tingimuslikud kohustised“]. Tuleva, 2026. Vaadatud 14.09.2026.</ref> == Märkused == {{viited|group=märkus}} == Viited == {{viited}} c3zov2falv3h5qg0wmepwws6f7614rt Arutelu:Georg von Güldenschantz 1 721196 7234871 7234486 2026-09-16T07:19:42Z Neptuunium 58653 7234871 wikitext text/x-wiki {{ping|Kapa1964}}: muidu igati oluline ja tänuväärne kaastöö, aga juhin tähelepanu, et Vikipeedia ei ole algupäraste uurimuste avaldamise koht. Algallikatega tööd tehes tuleks seda tähele panna. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. september 2026, kell 21:16 (EEST) :Tänan! Palun täpsusta, milliseid konkreetseid väiteid või lõike artiklis pead algupäraseks uurimuseks. Suur osa täiendustest põhineb küll arhiivi- ja algallikatel, kuid artiklis olen püüdnud esitada neist üksnes otseselt allikatega tõendatavaid fakte, mitte teha uusi tõlgendusi või järeldusi. [[Kasutaja:Kapa1964|Kapa1964]] ([[Kasutaja arutelu:Kapa1964|arutelu]]) 15. september 2026, kell 07:06 (EEST) :: Mul pole tegelikult praegu konkreetset etteheidet (muidu v-o nt "Seega möödus vähemalt osa Georgi lapsepõlvest Viljandis,", mille ma juba välja võtsin), lisasin selle pigem ettevaatavalt (mitte kriitikana), kuivõrd sa algallikate kasutamise kohe artikli alul välja tõid.<br :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. september 2026, kell 10:52 (EEST) :::Tänud! Töö peaks selleks korraks valmis olema. Kui märkad artiklis veel midagi, mis vajaks täpsustamist või parandamist, anna palun märku. --[[Kasutaja:Kapa1964|Kapa1964]] ([[Kasutaja arutelu:Kapa1964|arutelu]]) 15. september 2026, kell 14:37 (EEST) :::: Vana kalendri kuupäevad tuleks tuua sulgudes, ukj on standardlahendus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. september 2026, kell 10:19 (EEST) nb1xujg3j2yy3511mkhgeaf0ilyj8hl 7234877 7234871 2026-09-16T07:43:46Z Neptuunium 58653 7234877 wikitext text/x-wiki {{ping|Kapa1964}}: muidu igati oluline ja tänuväärne kaastöö, aga juhin tähelepanu, et Vikipeedia ei ole algupäraste uurimuste avaldamise koht. Algallikatega tööd tehes tuleks seda tähele panna. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. september 2026, kell 21:16 (EEST) :Tänan! Palun täpsusta, milliseid konkreetseid väiteid või lõike artiklis pead algupäraseks uurimuseks. Suur osa täiendustest põhineb küll arhiivi- ja algallikatel, kuid artiklis olen püüdnud esitada neist üksnes otseselt allikatega tõendatavaid fakte, mitte teha uusi tõlgendusi või järeldusi. [[Kasutaja:Kapa1964|Kapa1964]] ([[Kasutaja arutelu:Kapa1964|arutelu]]) 15. september 2026, kell 07:06 (EEST) :: Mul pole tegelikult praegu konkreetset etteheidet (muidu v-o nt "Seega möödus vähemalt osa Georgi lapsepõlvest Viljandis,", mille ma juba välja võtsin), lisasin selle pigem ettevaatavalt (mitte kriitikana), kuivõrd sa algallikate kasutamise kohe artikli alul välja tõid.<br :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. september 2026, kell 10:52 (EEST) :::Tänud! Töö peaks selleks korraks valmis olema. Kui märkad artiklis veel midagi, mis vajaks täpsustamist või parandamist, anna palun märku. --[[Kasutaja:Kapa1964|Kapa1964]] ([[Kasutaja arutelu:Kapa1964|arutelu]]) 15. september 2026, kell 14:37 (EEST) :::: Mõned märkused siiski veel: :::: * Vana kalendri kuupäevad tuleks tuua sulgudes, ukj on standardlahendus ja vaikekuju ka ajaloolistes artiklites. :::: * Teistesse vikidesse yldjuhul siselinke ei tehta. :::: * Artikli struktuur võiks ka kuidagi selgem olla: kas ta karjäär sõjaväelasena ja ametnikuna oli kattuv? Kui ei, siis koloniaaltegevus peaks olema selgelt eraldi ptk. "Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega" ei ole kah kuigi hea pealkiri ja see peatykk peaks olema vastavalt, kas sõjaväeteenistuse või ametnikukarjääri peatyki all. Arvan, et seda pole eraldi alapeatykiks vaja teha, kuivõrd need "seosed" näikse suhteliselt marginaalsed. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. september 2026, kell 10:43 (EEST) e28qti4avh3jkoi0v7nrjiw7cetiexr Tõnu Karu 0 721207 7234606 7234419 2026-09-15T18:10:24Z Juhan242 213253 /* */ 7234606 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Karu''' ([[22. mai]] [[1948]] – [[13. september]] [[2026]]) oli eesti füüüsik ja puuetega inimeste õiguste üks esimesi eestkõnelejaid Eestis.<ref>[https://teadus.postimees.ee/8545903/in-memoriam-lahkus-inimene-kelle-jaoks-ei-saa-ei-olnud-mingi-vastus-tonu-karu-22-05-1948-13-09-2026 In memoriam]</ref> Ta lõpetas aastal [[1966]] kuldmedaliga [[Keila Keskkool]]i<ref>https://keilakool.ee/kool/ajalugu/</ref> ja [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsik-optikuna. Ta töötas pikka aega [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]], sealhulgas asedirektorina. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Karu, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2026]] mltdl16cwvjrq3i4v4blv4bjeqshqsz 7234611 7234606 2026-09-15T18:23:51Z LeeMarx 59920 7234611 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Tõnu Karu | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1948|5|22}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|9|13|1948|5|22}} | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = füüsik-optik | tegevusala = [[füüsik]], puuetega inimeste õiguste eestkõneleja | töökoht = [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] | organisatsioon = [[Eriolümpia Eesti Ühendus]] | erakond = | abikaasa = | lapsed = | autasud = [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]] (1999) }} '''Tõnu Karu''' ([[22. mai]] [[1948]] – [[13. september]] [[2026]]) oli eesti [[füüsik]], teadustöötaja ning puuetega inimeste õiguste, rehabilitatsiooni ja ligipääsetavuse üks varasemaid eestkõnelejaid Eestis.<ref name="Postimees">{{Netiviide |url=https://teadus.postimees.ee/8545903/in-memoriam-lahkus-inimene-kelle-jaoks-ei-saa-ei-olnud-mingi-vastus-tonu-karu-22-05-1948-13-09-2026 |pealkiri=In memoriam: lahkus inimene, kelle jaoks „ei saa“ ei olnud mingi vastus. Tõnu Karu 22.05.1948–13.09.2026 |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=14. september 2026 |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Ta töötas muu hulgas [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] (KBFI), sealhulgas instituudi asedirektorina, ning ühendas oma teadus- ja tehnikaalase tegevuse puuetega inimeste igapäevaelu parandamisega.<ref name="Postimees" /><ref name="RI1988">{{Netiviide |url=https://www.dinf.ne.jp/doc/english/Us_Eu/conf/z00007/z0000708.html |pealkiri=Design and Use of Appropriate Technology |autor=Tonu Karu |väljaanne=16th World Congress of Rehabilitation International |aeg=1988 |vaadatud=15. september 2026 |keel=en}}</ref> Karu oli üks [[Eriolümpia Eesti Ühendus|Eesti Eriolümpia]] asutamisega seotud inimestest ning organisatsiooni esimene patroon aastatel 1989–1997.<ref name="EOajalugu">{{Netiviide |url=https://eeo.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Eriolümpia Eesti Ühendus |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Puuetega inimeste heaks tehtud töö eest pälvis ta 1997. aastal [[Avatud Eesti Fond]]i Koosmeele auhinna ning 1999. aastal [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi]].<ref name="Koosmeel">{{Netiviide |url=https://oef.org.ee/teoksil/koosmeele-auhind |pealkiri=Koosmeele auhind |väljaanne=[[Avatud Eesti Fond]] |vaadatud=15. september 2026}}</ref><ref name="PunaneRist">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77085 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=2. veebruar 1999 |vaadatud=15. september 2026}}</ref> ==Haridus== Tõnu Karu lõpetas 1966. aastal kuldmedaliga [[Keila Keskkool]]i.<ref name="Keila">{{Netiviide |url=https://keilakool.ee/kool/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Keila Kool |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Keila Kooli ajalooülevaates on ta märgitud 1966. aasta kuldmedaliga lõpetajate hulka.<ref name="Keila" /> Kõrghariduse omandas Karu [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas füüsik-optikuna.<ref name="Postimees" /> Juba tema hilisemas tegevuses põimusid füüsika, tehnoloogia ja praktiliste tehniliste lahenduste kasutamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel.<ref name="RI1988" /> ==Teadus- ja tehnoloogiaalane tegevus== Karu töötas pikka aega [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]], kus oli muu hulgas asedirektor.<ref name="Postimees" /> KBFI töötajana tegeles ta lisaks tavapärasele teadus- ja korraldustööle tehnoloogia rakendamisega valdkondades, mis puudutasid puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ja rehabilitatsiooni.<ref name="RI1988" /> 1988. aastal osales Karu [[Rehabilitation International]]i 16. maailmakongressil ettekandega „Design and Use of Appropriate Technology“ („Sobiva tehnoloogia loomine ja kasutamine“).<ref name="RI1988" /> Ettekandes käsitles ta tehniliste abivahendite väljatöötamist, puuetega inimeste iseseisvat elu toetava tehnoloogia arendamist ning vajadust siduda teaduslik uurimistöö puuetega inimeste tegelike vajadustega.<ref name="RI1988" /> Karu kirjeldas oma ettekandes, et Eestis oli 1980. aastatel hakatud kasutama teadusasutuste teadmisi ja tehnikavõimalusi puuetega inimestele mõeldud abivahendite arendamiseks.<ref name="RI1988" /> Tema sõnul oli Tallinnas 1982. aastal loodud Nõukogude Liidu esimene tehniliste abivahendite info- ja näidiskeskus ning Eestis oli samal ajal alustatud ka avalike hoonete takistusteta projekteerimise põhimõtete väljatöötamist.<ref name="RI1988" /> Karu rõhutas rahvusvahelise teadmistevahetuse, puuetega inimeste endi kogemuste ning teadlaste, inseneride ja disainerite koostöö tähtsust.<ref name="RI1988" /> ===Osalemine Eesti arvutiajaloos=== Karu oli seotud ka personaalarvutite varase kasutuselevõtuga Eestis. 1980. aastate alguses soovis Tartu Riikliku Ülikooli programmeerimisõppejõud [[Anne Villems]] hankida ülikoolile lääneriikides toodetud [[Apple II]] arvuteid.<ref name="Apple">{{Netiviide |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/1980-tartu-apple/ |pealkiri=1980ndad Tartu. Anne Villemsi Apple'id |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Villems valmistas ülikoolis ette vajalikud dokumendid ning KBFI-s töötanud Tõnu Karu ja [[Riivo Sinijärv]] esindasid projekti Eesti NSV plaanikomitees, kust taotleti välisvaluutat arvutite ostmiseks.<ref name="Apple" /> Projekt kiideti heaks ja Tartusse saabus kolm Apple II arvutit, millest moodustati ülikoolis kolme arvutiga arvutiklass.<ref name="Apple" /> Seda on käsitletud ühe episoodina personaalarvutite varases jõudmises Eesti kõrgkooliõppesse.<ref name="Apple" /> ==Tegevus puuetega inimeste õiguste ja rehabilitatsiooni alal== Karu hakkas puuetega inimeste olukorra, rehabilitatsiooni ja tehniliste abivahenditega süstemaatiliselt tegelema ajal, mil puuetega inimeste ühiskondlik kaasatus oli Nõukogude Eestis vähene ning ligipääsetavusele pöörati vähe tähelepanu.<ref name="Postimees" /><ref name="Sinuga">{{Netiviide |url=https://ajakiri.epikoda.ee/media/pages/ajakirja-pdf/2022/fe37439c5b-1681146553/sinuga_talvenumber_2022.pdf |pealkiri=Aastad ja inimesed: invaliidid koduseinte vahel raudse eesriide taga |autor=Eha Leppik |väljaanne=Sinuga |aeg=detsember 2022 |lehekülg=46 |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Tema tegevus keskendus muu hulgas tehniliste abivahendite kättesaadavusele, füüsilise keskkonna ligipääsetavusele, rahvusvaheliste rehabilitatsioonialaste kontaktide loomisele ning puuetega inimeste võimalusele osaleda ühiskonnaelus võimalikult iseseisvalt.<ref name="RI1988" /> Karu käsitles tehnoloogiat mitte ainult meditsiinilise abivahendina, vaid vahendina, mis võimaldab puudega inimesel õppida, töötada, suhelda ja iseseisvamalt elada.<ref name="RI1988" /> Tema 1988. aasta rahvusvahelises ettekandes märgiti, et puuetega inimeste organisatsioonid olid hakanud ise moodustama väikseid ettevõtteid tehniliste abivahendite valmistamiseks ning ka puuetega inimesed ise töötasid välja igapäevaelu hõlbustavaid lahendusi.<ref name="RI1988" /> Karu hinnangul oli teadlaste ja vabatahtlike ülesanne aidata neid ideid edasi arendada, tootmisse viia ning korraldada kasutajatele vajalikku väljaõpet ja hooldust.<ref name="RI1988" /> Ta pidas oluliseks ka rahvusvahelist koostööd, sest Nõukogude Liidu spetsialistide kontaktid maailma rehabilitatsiooniorganisatsioonidega olid piiratud.<ref name="RI1988" /> Karu tõi esile [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ja Rehabilitation Internationali kaudu Eestisse jõudnud teadmiste ning uute lähenemisviiside tähtsuse.<ref name="RI1988" /> ===1989. aasta rahvusvahelised üritused Tallinnas=== 1989. aasta augustis toimus Tallinnas kaks puuetega inimeste poliitika ja rehabilitatsiooni seisukohalt olulist rahvusvahelist üritust: 14.–22. augustini ÜRO puuetega inimeste küsimusi käsitlenud nõupidamine ning 22.–26. augustini Rehabilitation Internationali kongress.<ref name="Sinuga" /> Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaandes „Sinuga“ avaldatud Eha Leppiku meenutuste järgi tegeles Karu nende ürituste tehniliste küsimustega.<ref name="Sinuga" /> Kongress tõi Tallinna mitmest riigist ratastoolikasutajaid, kuid linnas ei olnud toona Leppiku meenutuse järgi ühtegi neile sobivat tualettruumi.<ref name="Sinuga" /> Karu eestvedamisel kohandati ratastoolikasutajatele sobivad tualetid [[Hotell Olümpia|hotellis Olümpia]] ja Tallinna Lastepolikliinikus, kus kongress toimus.<ref name="Sinuga" /> Leppik on nimetanud neid Eesti esimesteks invatualettideks.<ref name="Sinuga" /> Juhtum näitas praktiliselt probleeme, millega puuetega inimesed ligipääsmatus linnakeskkonnas kokku puutusid, ning rahvusvaheliste ürituste järel hakati puuetega inimeste tegelikku olukorda Eestis senisest põhjalikumalt analüüsima.<ref name="Sinuga" /> ==Eesti Eriolümpia== Karu oli seotud [[Eriolümpia Eesti Ühendus|Eesti Eriolümpia]] kujunemisega.<ref name="EOteene">{{Netiviide |url=https://eeo.ee/wp-content/uploads/2020/12/pdf-1.pdf |pealkiri=EO Eesti Ühendus teenetemärgid |väljaanne=Eriolümpia Eesti Ühendus |vaadatud=15. september 2026}}</ref> Eesti Eriolümpia asutati 1989. aastal ning sama aasta oktoobris võeti Eesti organisatsioon rahvusvahelise [[Special Olympics]]i liikmeks.<ref name="EOajalugu" /> Karu oli aastatel 1989–1997 Eesti Eriolümpia esimene patroon.<ref name="EOajalugu" /> Eriolümpia Eesti Ühendus on teda nimetanud üheks organisatsiooni asutajaliikmeks ja algusaastate entusiastiks.<ref name="EOteene" /> 2019. aastal, Eesti eriolümpialiikumise 30. aastapäeval, anti Karule Eriolümpia Eesti Ühenduse kullatud teenetemärk.<ref name="EOteene" /> Ta kuulus esimeste inimeste hulka, kellele ühendus selle tunnustuse andis.<ref name="EOteene" /> ==Tunnustus== 1997. aastal pälvis Tõnu Karu [[Avatud Eesti Fond]]i esmakordselt välja antud Koosmeele auhinna puuetega inimeste heaks tehtud töö eest.<ref name="Koosmeel" /> Auhinna eesmärk oli tunnustada inimesi ja organisatsioone, kes olid aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele ja ühiskonna eri rühmade vastastikusele mõistmisele.<ref name="Koosmeel" /> 1999. aastal autasustas president [[Lennart Meri]] Karu [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga]].<ref name="PunaneRist" /> Riiklike autasude andmise otsuses nimetati Karu tegevusalaks „taastusravi korraldaja Euroopas“.<ref name="PunaneRist" /> 2019. aastal sai ta Eriolümpia Eesti Ühenduse kullatud teenetemärgi kui üks Eesti eriolümpialiikumise asutajaliikmeid ja algusaastate eestvedajaid.<ref name="EOteene" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Karu, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 7d5nj6k9fr7chs7s0oxi9vxp5dfanbs Khamīs Mushayţ 0 721212 7234939 7234398 2026-09-16T09:24:10Z Sendrasendra 225202 7234939 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Khamīs Mushayţ | nimi1_keel = | nimi1 = خميس مشيط | pilt_üldvaade = Khamis Mushayt.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 535 065 (linnas) <br/> 1 353 000 (linnapiirkonnas) <br/> (2022) | laius = | pikkus = | asendikaart = Saudi Araabia }} '''Khamīs Mushayţ''' ([[araabia keel]]es خميس مشيط; ka '''Khamis Mushait''') on [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[‘Asīri provints]]is, provintsi keskusest [[Abhā]]st idas ning riigi pealinnast [[Ar-Riyāḑ]]ist 884 km kaugusel edelas. See on [[Shahran]]i hõimu pealinn. Aastal 2022 elas [[Khamīs Mushayţi linnastu]]s ligi 1,35 miljonit inimest ning see oli Ar-Riyādi, [[Jiddah]]', [[Meka]] ja [[Mediina]] järel [[Saudi Araabia linnade loend|riigi suuruselt viies linn]]. Linn on tuntud elava kaubanduse ning seal asuva õhuväebaasi pärast. ==Vaata ka== * [[Al-Mushayt]] [[Kategooria:Saudi Araabia linnad]] 7n2c0vpakk6dqlcl9z9ncnghh3jjx6a 7234942 7234939 2026-09-16T09:24:58Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ḫamīs Mušayṭ]] pealkirja [[Khamīs Mushayţ]] alla 7234939 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Khamīs Mushayţ | nimi1_keel = | nimi1 = خميس مشيط | pilt_üldvaade = Khamis Mushayt.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 535 065 (linnas) <br/> 1 353 000 (linnapiirkonnas) <br/> (2022) | laius = | pikkus = | asendikaart = Saudi Araabia }} '''Khamīs Mushayţ''' ([[araabia keel]]es خميس مشيط; ka '''Khamis Mushait''') on [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[‘Asīri provints]]is, provintsi keskusest [[Abhā]]st idas ning riigi pealinnast [[Ar-Riyāḑ]]ist 884 km kaugusel edelas. See on [[Shahran]]i hõimu pealinn. Aastal 2022 elas [[Khamīs Mushayţi linnastu]]s ligi 1,35 miljonit inimest ning see oli Ar-Riyādi, [[Jiddah]]', [[Meka]] ja [[Mediina]] järel [[Saudi Araabia linnade loend|riigi suuruselt viies linn]]. Linn on tuntud elava kaubanduse ning seal asuva õhuväebaasi pärast. ==Vaata ka== * [[Al-Mushayt]] [[Kategooria:Saudi Araabia linnad]] 7n2c0vpakk6dqlcl9z9ncnghh3jjx6a Viru radarijaam 0 721215 7234526 7234453 2026-09-15T14:27:26Z Funktsionalism-modernism 231916 link 7234526 wikitext text/x-wiki '''Viru radarijaam''' on [[Ida-Virumaa]]l [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Kalina]]s asuv [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] [[Õhuseiredivisjon]]i (ÕSD) radaripost, milles paikneb kaugmaaradar [[Thales]] [[Ground Master 400|Ground Master 403 Alpha]]. 2025. aasta novembris avatud radaripost paikneb 130 meetri kõrguse [[aherainemägi|aherainemäe]] tipus.<ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608931574/kohalikud-elanikud-soovivad-ohuseireradari-kohta-rohkem-infot |pealkiri=Kohalikud elanikud soovivad õhuseireradari kohta rohkem infot |autor=Rene Kundla |aeg=30. märts 2023 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Ajalugu == 2020. aastal kirjutas [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], et eeldavalt 2024. aastal avab Kaitsevägi "Lääne-Virumaa lõunaosas" uue radariposti, mis võimaldab [[Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]]l kuni [[Iisaku]]-[[Jõhvi]] jooneni rajada uusi kõrguspiiranguta [[elektrituulik]]uid. Varasemalt oli nendel aladel üle 150-meetriste tuulikute rajamine riigikaitselistel põhjustel keelatud.<ref name="ERR4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1022329/pool-ida-virumaast-jaaks-tuulikutele-lukku-ka-parast-taiendava-radari-paigaldamist |pealkiri=Pool Ida-Virumaast jääks tuulikutele lukku ka pärast täiendava radari paigaldamist |aeg=9. jaanuar 2020 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2022. aasta veebruaris teatas [[Eesti kaitseministeerium|Kaitseministeerium]], et 2024. aasta lõpuks püstitatakse "Jõhvist lõuna pool" asuvale aherainemäele uus õhuseireradar. ERR-i andmetel oli selle asukohaks valitud Alutaguse vallas paiknev endise [[Viru kaevandus|Viru põlevkivikaevanduse]] territoorium. Uue radarijaama avamist põhjendatigi Eesti õhuruumi seirava eelhoiatussüsteeemi arendamisega ning lisaks viidati tuuleparkide laiendamise võimalusele. Paigaldamise järel pidi senine [[Lääne-Virumaa]]l [[Kellavere radarijaam]]as asuv [[Lockheed-Martin TPS-77]] läbima uuenduskuuri ning teisaldatama [[Ämari lennubaas]]i. Ministeerium teatas ka teise uue õhuseireradari hankimisest, mis pidi paigaldatama 2025. aastal avalikustamata asukohta. Radarijaamade rajamise prognoositavaks maksumuseks hinnati umbes 70 miljonit eurot.<ref name="ERR3">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608495227/kaitseministeeriumi-uus-radar-tuleb-aherainemae-otsa |pealkiri=Kaitseministeeriumi uus radar tuleb aherainemäe otsa |autor=Rene Kundla |aeg=10. veebruar 2022 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2023. aasta märtsis teatas ERR, et radarijaam peaks tööd alustama 2024. aasta lõpus ning et parasjagu on käimas jaama eelhoiatussüsteemi projekteerimine ja läbirääkimised radarisüsteemi tarnijatega.<ref name="ERR2" /> Sama aasta juunis allkirjastas [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]] [[Pariisi õhušõu]]l Thalesega radarite ostulepingu, prognoosikohaselt oli Virumaale mõeldud radari tarneajaks 2024. aasta. Thalese esindaja sõnul oli hävituslennukite ja taktikaliste droonide tuvastamiseks mõeldud radari töökaugus 515 kilomeetrit. Lisaks olevat sel võime tuvastada madalal lendavaid sihtmärke ja ligemale kolmemeetrise tiivaulatusega aeglaselt lendavaid droone.<ref name="ERR1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609012997/eesti-ostab-kaks-ohuseireradarit-mis-voimaldavad-rajada-uusi-tuuleparke |pealkiri=Eesti ostab kaks õhuseireradarit, mis võimaldavad rajada uusi tuuleparke |autor=Joakim Klementi |aeg=20. juuni 2023 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2024. aasta septembri lõpul oli jaama välisehitus lõpufaasis, parasjagu paigaldati radarikuplit ning teostati sisetöid. Jaama põhihoone pidi valmima aasta lõpuks ja radar ise paigaldatama 2025. aasta esimeses pooles. Tööde viibimist planeeritust hilisemaks põhjendati tarnete venimisega.<ref name="ERR6">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609469932/viru-radarijaam-on-saamas-kupli-alla |pealkiri=Viru radarijaam on saamas kupli alla |autor=Rene Kundla |aeg=24. september 2024 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8101671/ida-virumaale-endise-kaevanduse-mae-otsa-rajatav-radarijaam-sai-kupli-peale |pealkiri=Ida-Virumaale endise kaevanduse mäe otsa rajatav radarijaam sai kupli peale |aeg=23. september 2024 |autor=Erik Gamzejev |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Põhjarannik (ajaleht)|Põhjarannik]]}}</ref> Taristu rajamine lõpetati 2025. aasta juunis ning siis alustati radari paigaldamist. Radarikompleks alustas ametlikult tööd sama aasta 25. novembril, süsteemide elueaks prognoositi koos plaaniliste uuendustega 30 aastat. Kokku läks jaama rajamine maksma üle 30 miljoni euro.<ref name="ERR5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609867159/viru-radarikompleks-hakkas-taisvoimsusel-toole |pealkiri=Viru radarikompleks hakkas täisvõimsusel tööle |autor=Rene Kundla |aeg=25. november 2025 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[Kellavere radarijaam]] [[Lääne-Virumaa]]l * [[Kõpu radarijaam]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Kevin Volter (26. november 2025). ''[https://virumaateataja.postimees.ee/8368004/galerii-ja-video-viru-radaripostis-hakati-taevalaotust-seirama GALERII JA VIDEO ⟩ Viru radaripostis hakati taevalaotust seirama]''. [[Virumaa Teataja]]. [[Kategooria:Alutaguse vald]] [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Radar]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] 14x3j4t4tm6c5qu0md3zzysp9shx257 7234951 7234526 2026-09-16T09:33:53Z Kuriuss 38125 7234951 wikitext text/x-wiki '''Viru radarijaam''' on [[Ida-Virumaa]]l [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Kalina]]s asuv [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] [[Õhuseiredivisjon]]i (ÕSD) radaripost, milles paikneb kaugmaaradar [[Thales]] [[Ground Master 400|Ground Master 403 Alpha]]. 2025. aasta novembris avatud radaripost paikneb 130 meetri kõrguse [[aherainemägi|aherainemäe]] tipus.<ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608931574/kohalikud-elanikud-soovivad-ohuseireradari-kohta-rohkem-infot |pealkiri=Kohalikud elanikud soovivad õhuseireradari kohta rohkem infot |autor=Rene Kundla |aeg=30. märts 2023 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Ajalugu == 2020. aastal kirjutas [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], et eeldavalt 2024. aastal avab Kaitsevägi "Lääne-Virumaa lõunaosas" uue radariposti, mis võimaldab [[Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]]l kuni [[Iisaku]]-[[Jõhvi]] jooneni rajada uusi kõrguspiiranguta [[elektrituulik]]uid. Varem oli nendel aladel üle 150 meetri kõrguste tuulikute rajamine riigikaitselistel põhjustel keelatud.<ref name="ERR4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1022329/pool-ida-virumaast-jaaks-tuulikutele-lukku-ka-parast-taiendava-radari-paigaldamist |pealkiri=Pool Ida-Virumaast jääks tuulikutele lukku ka pärast täiendava radari paigaldamist |aeg=9. jaanuar 2020 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2022. aasta veebruaris teatas [[Eesti kaitseministeerium|Kaitseministeerium]], et 2024. aasta lõpuks püstitatakse "Jõhvist lõuna pool" asuvale aherainemäele uus õhuseireradar. ERR-i andmetel oli selle asukohaks valitud Alutaguse vallas paiknev endise [[Viru kaevandus|Viru põlevkivikaevanduse]] territoorium. Uue radarijaama avamist põhjendatigi Eesti õhuruumi seirava eelhoiatussüsteeemi arendamisega ning lisaks viidati tuuleparkide laiendamise võimalusele. Paigaldamise järel pidi senine [[Lääne-Virumaa]]l [[Kellavere radarijaam]]as asuv [[Lockheed-Martin TPS-77]] läbima uuenduskuuri ning teisaldatama [[Ämari lennubaas]]i. Ministeerium teatas ka teise uue õhuseireradari hankimisest, mis pidi paigaldatama 2025. aastal avalikustamata asukohta. Radarijaamade rajamise prognoositavaks maksumuseks hinnati umbes 70 miljonit eurot.<ref name="ERR3">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608495227/kaitseministeeriumi-uus-radar-tuleb-aherainemae-otsa |pealkiri=Kaitseministeeriumi uus radar tuleb aherainemäe otsa |autor=Rene Kundla |aeg=10. veebruar 2022 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2023. aasta märtsis teatas ERR, et radarijaam peaks tööd alustama 2024. aasta lõpus ning et parasjagu on käimas jaama eelhoiatussüsteemi projekteerimine ja läbirääkimised radarisüsteemi tarnijatega.<ref name="ERR2" /> Sama aasta juunis allkirjastas [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]] [[Pariisi õhušõu]]l Thalesega radarite ostulepingu, prognoosikohaselt oli Virumaale mõeldud radari tarneajaks 2024. aasta. Thalese esindaja sõnul oli hävituslennukite ja taktikaliste droonide tuvastamiseks mõeldud radari töökaugus 515 kilomeetrit. Lisaks olevat sel võime tuvastada madalal lendavaid sihtmärke ja ligemale kolmemeetrise tiivaulatusega aeglaselt lendavaid droone.<ref name="ERR1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609012997/eesti-ostab-kaks-ohuseireradarit-mis-voimaldavad-rajada-uusi-tuuleparke |pealkiri=Eesti ostab kaks õhuseireradarit, mis võimaldavad rajada uusi tuuleparke |autor=Joakim Klementi |aeg=20. juuni 2023 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> 2024. aasta septembri lõpul oli jaama välisehitus lõpufaasis, parasjagu paigaldati radarikuplit ning teostati sisetöid. Jaama põhihoone pidi valmima aasta lõpuks ja radar ise paigaldatama 2025. aasta esimeses pooles. Tööde viibimist planeeritust hilisemaks põhjendati tarnete venimisega.<ref name="ERR6">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609469932/viru-radarijaam-on-saamas-kupli-alla |pealkiri=Viru radarijaam on saamas kupli alla |autor=Rene Kundla |aeg=24. september 2024 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8101671/ida-virumaale-endise-kaevanduse-mae-otsa-rajatav-radarijaam-sai-kupli-peale |pealkiri=Ida-Virumaale endise kaevanduse mäe otsa rajatav radarijaam sai kupli peale |aeg=23. september 2024 |autor=Erik Gamzejev |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[Põhjarannik (ajaleht)|Põhjarannik]]}}</ref> Taristu valmis 2025. aasta juunis ning siis alustati radari paigaldamist. Radarikompleks alustas ametlikult tööd sama aasta 25. novembril, süsteemide elueaks prognoositi koos plaaniliste uuendustega 30 aastat. Kokku läks jaama rajamine maksma üle 30 miljoni euro.<ref name="ERR5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609867159/viru-radarikompleks-hakkas-taisvoimsusel-toole |pealkiri=Viru radarikompleks hakkas täisvõimsusel tööle |autor=Rene Kundla |aeg=25. november 2025 |kasutatud=15. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[Kellavere radarijaam]] [[Lääne-Virumaa]]l * [[Kõpu radarijaam]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Kevin Volter. ''[https://virumaateataja.postimees.ee/8368004/galerii-ja-video-viru-radaripostis-hakati-taevalaotust-seirama GALERII JA VIDEO ⟩ Viru radaripostis hakati taevalaotust seirama]''. [[Virumaa Teataja]], 26. november 2025 [[Kategooria:Alutaguse vald]] [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Radar]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] cmvmfbc2i3qo9onkqvoa8zzukob9rp5 Islandi soontaimede loend 0 721218 7234510 2026-09-15T13:14:14Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: '''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** '...' 7234510 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> # ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> # ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> # ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> # ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> # ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> 06ibfdzp1nji97n7w1846z8jg0f0wf6 7234536 7234510 2026-09-15T15:04:17Z Sendrasendra 225202 7234536 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> hg6d8yfckhy7jz0o6iilvznaftssgfe 7234571 7234536 2026-09-15T17:16:04Z Sendrasendra 225202 7234571 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} c6swmcspsnwxfp1ty0jwu5yqd2j78ci 7234838 7234571 2026-09-16T02:53:40Z Sendrasendra 225202 7234838 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ogaiofiibejqtolvfwt4koqpxl6orxq 7234839 7234838 2026-09-16T03:35:08Z Sendrasendra 225202 7234839 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] * ''[[Papaver radicatum]]'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''radicatum'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''stefanssonii'' ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''steindorssonianum'' * ''Paris quadrifolia'' <small>L.</small>, [[harilik ussilakk]] * ''Parnassia palustris'' <small>L.</small>, [[harilik ädalalill]] * ''[[Pedicularis flammea]]'' <small>L.</small> * ''Persicaria amphibia'' <small>(L.) Gray</small>, [[maa-kirburohi]] * ''Persicaria lapathifolia'' <small>(L.) Delarbre</small>, [[kähar kirburohi]] (kähar kirbutatar) ** ''Persicaria lapathifolia'' subsp. ''lapathifolia'' <small>(L.) Gray</small> * ''Persicaria maculosa'' <small>Gray</small>, harilik kirburohi (harilik kirbutatar) ** ''Persicaria maculosa'' subsp. ''maculosa'' <small>Gray</small> * ''Phegopteris connectilis'' <small>(Michx.) Watt</small>, [[harilik metssõnajalg]] (mets-soosõnajalg, ahtalehine sõnajalg) * ''[[Phippsia algida]]'' <small>(Solander) R. Br.</small> * ''[[Phleum alpinum]]'' <small>L.</small> * ''Phleum pratense'' <small>L.</small>, põldtimut (harilik timut) ** ''Phleum pratense'' subsp. ''pratense'' <small>L.</small> * ''Phyllodoce caerulea'' <small>(L.) Bab.</small>, [[sinine kivikanarbik]] * ''Picea engelmannii'' subsp. engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small>, [[Engelmanni kuusk]] ** ''Picea engelmannii'' subsp. ''engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small> * ''[[Picea glauca]]'' <small>(Moench) Voss</small> * ''Picea pungens'' <small>Engelm.</small>, [[hõbekuusk]] * ''Picea sitchensis'' <small>(Bong.) Carrière</small>, [[sitka kuusk]] * ''Pilosella ×floribunda'' <small>(Wimm. & Grab.) Fr.</small>, # ''[[Pinguicula vulgaris]]'' <small>L.</small>, [[õiekas karutubakas]] (õiekas hunditubakas) * ''Pinus cembra'' <small>L.</small>, [[alpi seedermänd]] (euroopa seedermänd) {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} tvs4hmiz1kqhocjizps8471bfoxxj1t 7234841 7234839 2026-09-16T03:41:45Z Sendrasendra 225202 7234841 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] * ''[[Papaver radicatum]]'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''radicatum'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''stefanssonii'' ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''steindorssonianum'' * ''Paris quadrifolia'' <small>L.</small>, [[harilik ussilakk]] * ''Parnassia palustris'' <small>L.</small>, [[harilik ädalalill]] * ''[[Pedicularis flammea]]'' <small>L.</small> * ''Persicaria amphibia'' <small>(L.) Gray</small>, [[maa-kirburohi]] * ''Persicaria lapathifolia'' <small>(L.) Delarbre</small>, [[kähar kirburohi]] (kähar kirbutatar) ** ''Persicaria lapathifolia'' subsp. ''lapathifolia'' <small>(L.) Gray</small> * ''Persicaria maculosa'' <small>Gray</small>, harilik kirburohi (harilik kirbutatar) ** ''Persicaria maculosa'' subsp. ''maculosa'' <small>Gray</small> * ''Phegopteris connectilis'' <small>(Michx.) Watt</small>, [[harilik metssõnajalg]] (mets-soosõnajalg, ahtalehine sõnajalg) * ''[[Phippsia algida]]'' <small>(Solander) R. Br.</small> * ''[[Phleum alpinum]]'' <small>L.</small> * ''Phleum pratense'' <small>L.</small>, põldtimut (harilik timut) ** ''Phleum pratense'' subsp. ''pratense'' <small>L.</small> * ''Phyllodoce caerulea'' <small>(L.) Bab.</small>, [[sinine kivikanarbik]] * ''Picea engelmannii'' subsp. engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small>, [[Engelmanni kuusk]] ** ''Picea engelmannii'' subsp. ''engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small> * ''[[Picea glauca]]'' <small>(Moench) Voss</small> * ''Picea pungens'' <small>Engelm.</small>, [[hõbekuusk]] * ''Picea sitchensis'' <small>(Bong.) Carrière</small>, [[sitka kuusk]] * ''Pilosella ×floribunda'' <small>(Wimm. & Grab.) Fr.</small>, [[sõiekas karutubaka]] (õiekas hunditubakas) * ''Pinguicula vulgaris'' <small>L.</small>, harilik võipätakas * ''Pinus cembra'' <small>L.</small>, [[alpi seedermänd]] (euroopa seedermänd) {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} 0iu5z8l8ngvzpc0vo4yv8sx18oezsbk Tšehhi parlament 0 721219 7234513 2026-09-15T13:18:13Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi parlament | omakeelne_nimi = Parlament České republiky | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Czech Republic.svg | embleemiallkiri = Tšehhi Vabariigi vapp | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]]<br>[[Tšehhi Senat|Senat]] | asutatud...' 7234513 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi parlament | omakeelne_nimi = Parlament České republiky | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Czech Republic.svg | embleemiallkiri = Tšehhi Vabariigi vapp | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]]<br>[[Tšehhi Senat|Senat]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Saadikutekoja president | juht_nimi = [[Tomio Okamura]] | juht_partei = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]] | juht_valimised = 5. november 2025 | juht2_nimetus = Senati president | juht2_nimi = [[Miloš Vystrčil]] | juht2_partei = [[Kodanike Demokraatlik Partei|ODS]] | juht2_valimised = 20. jaanuar 2020 | kohti = 281<br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|81 senaatorit}} <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|200 saadikut}} | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Thunovský palác, Sněmovní 05.JPG | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Thunovský loss]] | koosolekute_saal2 = Malá Strana Valdštejnská zahrada a sala terrena 2.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = [[Valdštejnský palee]] | veebileht = | märkused = }} '''Tšehhi Vabariigi parlament''' ([[tšehhi keel]]es ''Parlament České republiky'') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] seadusandlik organ.<ref name="Institutions" /> Parlament on kahekojaline ning selle alamkoda on [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]] ja ülemkoda [[Tšehhi Senat|Senat]], mis mõlemad valitakse otsevalimistega.<ref name="Senate" /> Saadikutekojas on 200 saadikut ning Senatis 81 senaatorit. Saadikutekoda peab oma istungeid [[Thunovský loss]]is ja Senat koguneb [[Valdštejnský palee]]s, mis mõlemad asuvad [[Praha]] [[Malá Strana]] linnaosas. Põhiseaduse artikkel 15 sätestab selle nimetusena "parlament". Parlament teostab parlamentaarsetele süsteemidele omaseid pädevusi: see menetleb ja võtab vastu seaduseelnõusid, sel on õigus põhiseadust muuta ja ta ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid; vajaduse korral kuulutab välja sõja ning kiidab heaks välisriikide relvajõudude viibimise Tšehhi Vabariigis või [[Tšehhi relvajõud|Tšehhi relvajõudude]] saatmise välismaale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Institutions">{{netiviide |pealkiri=Institutions |väljaanne=Czechia |url=https://www.czechia.eu/institutions-and-bodies/ |vaadatud=2026-09-15}}</ref> <ref name="Senate">{{netiviide |pealkiri=Information about the Senate of the Parliament of the Czech Republic |väljaanne=Senate |url=https://www.senat.cz/informace/pro_verejnost/infocentrum/infocentrum_informace_o_senatu-eng.php |vaadatud=2026-09-15}}</ref> }} 7kl923e61s4t64fhxa0p40hofni7ze8 7234515 7234513 2026-09-15T13:20:15Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Tšehhi]]; +[[Kategooria:Parlamendid]] 7234515 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi parlament | omakeelne_nimi = Parlament České republiky | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Czech Republic.svg | embleemiallkiri = Tšehhi Vabariigi vapp | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]]<br>[[Tšehhi Senat|Senat]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Saadikutekoja president | juht_nimi = [[Tomio Okamura]] | juht_partei = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]] | juht_valimised = 5. november 2025 | juht2_nimetus = Senati president | juht2_nimi = [[Miloš Vystrčil]] | juht2_partei = [[Kodanike Demokraatlik Partei|ODS]] | juht2_valimised = 20. jaanuar 2020 | kohti = 281<br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|81 senaatorit}} <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|200 saadikut}} | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Thunovský palác, Sněmovní 05.JPG | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Thunovský loss]] | koosolekute_saal2 = Malá Strana Valdštejnská zahrada a sala terrena 2.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = [[Valdštejnský palee]] | veebileht = | märkused = }} '''Tšehhi Vabariigi parlament''' ([[tšehhi keel]]es ''Parlament České republiky'') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] seadusandlik organ.<ref name="Institutions" /> Parlament on kahekojaline ning selle alamkoda on [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]] ja ülemkoda [[Tšehhi Senat|Senat]], mis mõlemad valitakse otsevalimistega.<ref name="Senate" /> Saadikutekojas on 200 saadikut ning Senatis 81 senaatorit. Saadikutekoda peab oma istungeid [[Thunovský loss]]is ja Senat koguneb [[Valdštejnský palee]]s, mis mõlemad asuvad [[Praha]] [[Malá Strana]] linnaosas. Põhiseaduse artikkel 15 sätestab selle nimetusena "parlament". Parlament teostab parlamentaarsetele süsteemidele omaseid pädevusi: see menetleb ja võtab vastu seaduseelnõusid, sel on õigus põhiseadust muuta ja ta ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid; vajaduse korral kuulutab välja sõja ning kiidab heaks välisriikide relvajõudude viibimise Tšehhi Vabariigis või [[Tšehhi relvajõud|Tšehhi relvajõudude]] saatmise välismaale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Institutions">{{netiviide |pealkiri=Institutions |väljaanne=Czechia |url=https://www.czechia.eu/institutions-and-bodies/ |vaadatud=2026-09-15}}</ref> <ref name="Senate">{{netiviide |pealkiri=Information about the Senate of the Parliament of the Czech Republic |väljaanne=Senate |url=https://www.senat.cz/informace/pro_verejnost/infocentrum/infocentrum_informace_o_senatu-eng.php |vaadatud=2026-09-15}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi]] [[Kategooria:Parlamendid]] l9gqml7fq3s87yllznaverxc8o4vqey 7234516 7234515 2026-09-15T13:21:01Z Kuuskinen 33651 7234516 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi parlament | omakeelne_nimi = Parlament České republiky | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Czech Republic.svg | embleemiallkiri = Tšehhi Vabariigi vapp | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]]<br>[[Tšehhi Senat|Senat]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Saadikutekoja president | juht_nimi = [[Tomio Okamura]] | juht_partei = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]] | juht_valimised = 5. november 2025 | juht2_nimetus = Senati president | juht2_nimi = [[Miloš Vystrčil]] | juht2_partei = [[Kodanike Demokraatlik Partei|ODS]] | juht2_valimised = 20. jaanuar 2020 | kohti = 281<br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|81 senaatorit}} <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|200 saadikut}} | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Thunovský palác, Sněmovní 05.JPG | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Thunovský loss]] | koosolekute_saal2 = Malá Strana Valdštejnská zahrada a sala terrena 2.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = [[Valdštejnský palee]] | veebileht = | märkused = }} '''Tšehhi Vabariigi parlament''' ([[tšehhi keel]]es ''Parlament České republiky'') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] seadusandlik organ.<ref name="Institutions" /> Parlament on kahekojaline ning selle alamkoda on [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]] ja ülemkoda [[Tšehhi Senat|Senat]], mis mõlemad valitakse otsevalimistega.<ref name="Senate" /> Saadikutekojas on 200 saadikut ning Senatis 81 senaatorit. Saadikutekoda peab oma istungeid [[Thunovský loss]]is ja Senat koguneb [[Valdštejnský palee]]s, mis mõlemad asuvad [[Praha]] [[Malá Strana]] linnaosas. Põhiseaduse artikkel 15 sätestab selle nimetusena "parlament". Parlament teostab parlamentaarsetele süsteemidele omaseid pädevusi: see menetleb ja võtab vastu seaduseelnõusid, sel on õigus [[Tšehhi põhiseadus|põhiseadust]] muuta ja ta ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid; vajaduse korral kuulutab välja sõja ning kiidab heaks välisriikide relvajõudude viibimise Tšehhi Vabariigis või [[Tšehhi relvajõud|Tšehhi relvajõudude]] saatmise välismaale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Institutions">{{netiviide |pealkiri=Institutions |väljaanne=Czechia |url=https://www.czechia.eu/institutions-and-bodies/ |vaadatud=2026-09-15}}</ref> <ref name="Senate">{{netiviide |pealkiri=Information about the Senate of the Parliament of the Czech Republic |väljaanne=Senate |url=https://www.senat.cz/informace/pro_verejnost/infocentrum/infocentrum_informace_o_senatu-eng.php |vaadatud=2026-09-15}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi]] [[Kategooria:Parlamendid]] 86s9fqau87mgblorrc2pe3uh9jmll07 7234927 7234516 2026-09-16T09:10:57Z Kuuskinen 33651 7234927 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tšehhi parlament | omakeelne_nimi = Parlament České republiky | kooseis = | embleem = Coat of arms of the Czech Republic.svg | embleemiallkiri = Tšehhi Vabariigi vapp | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]]<br>[[Tšehhi Senat|Senat]] | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Saadikutekoja president | juht_nimi = [[Tomio Okamura]] | juht_partei = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]] | juht_valimised = 5. november 2025 | juht2_nimetus = Senati president | juht2_nimi = [[Miloš Vystrčil]] | juht2_partei = [[Kodanike Demokraatlik Partei|ODS]] | juht2_valimised = 20. jaanuar 2020 | kohti = 281<br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|81 senaatorit}} <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|200 saadikut}} | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Thunovský palác, Sněmovní 05.JPG | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Thunovský loss]] | koosolekute_saal2 = Malá Strana Valdštejnská zahrada a sala terrena 2.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = [[Valdštejnský palee]] | veebileht = | märkused = }} '''Tšehhi Vabariigi parlament''' ([[tšehhi keel]]es ''Parlament České republiky'') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] seadusandlik organ.<ref name="Institutions" /> Parlament on kahekojaline ning selle alamkoda on [[Tšehhi Saadikutekoda|Saadikutekoda]] ja ülemkoda [[Tšehhi Senat|Senat]], mis mõlemad valitakse otsevalimistega.<ref name="Senate" /> Saadikutekojas on 200 saadikut ning Senatis 81 senaatorit. Saadikutekoda peab oma istungeid [[Thunovský palee]]s ja Senat koguneb [[Valdštejnský palee]]s, mis mõlemad asuvad [[Praha]] [[Malá Strana]] linnaosas. Põhiseaduse artikkel 15 sätestab selle nimetusena "parlament". Parlament teostab parlamentaarsetele süsteemidele omaseid pädevusi: see menetleb ja võtab vastu seaduseelnõusid, sel on õigus [[Tšehhi põhiseadus|põhiseadust]] muuta ja ta ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid; vajaduse korral kuulutab välja sõja ning kiidab heaks välisriikide relvajõudude viibimise Tšehhi Vabariigis või [[Tšehhi relvajõud|Tšehhi relvajõudude]] saatmise välismaale. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Institutions">{{netiviide |pealkiri=Institutions |väljaanne=Czechia |url=https://www.czechia.eu/institutions-and-bodies/ |vaadatud=2026-09-15}}</ref> <ref name="Senate">{{netiviide |pealkiri=Information about the Senate of the Parliament of the Czech Republic |väljaanne=Senate |url=https://www.senat.cz/informace/pro_verejnost/infocentrum/infocentrum_informace_o_senatu-eng.php |vaadatud=2026-09-15}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi]] [[Kategooria:Parlamendid]] h38x5ro2t2zxt6rw5lcsiuvr4y1eaoc 2006. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 721220 7234540 2026-09-15T15:35:51Z Angmar Brekker 94578 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2006 | kuupäevad = | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 12 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2005. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2005]] | järgmine = [[2007. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2007]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2006''' oli 59. korda toimunud karikavõistlused Ee...' 7234540 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2006 | kuupäevad = | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 12 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2005. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2005]] | järgmine = [[2007. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2007]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2006''' oli 59. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 21. novembril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 10 detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 12 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. ==Võistkonnad== 2007. aastal osales karikavõistlustel 12 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi ja 6 esiliigaklubi). ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2006. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Aeroc Rakvere]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Tartu Pere Leib]]<br>Premium 7</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]<br>Sylvester II<br>Liider/Välk 494<br>UPEX LS<br>TTÜ SK</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Võru VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.38018 |long=28.17569 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>Narva SK Energia/IS</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Aeroc Rakvere]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Cargohunters/Tallinna Kalev]] |[[Tallinn]] |[[Kalevi spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]] |- |[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Tartu Pere Leib]] |[[Tartu]] |[[A. Le Coq spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Barrus Võru VK|Võru VK]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Liider/Välk 494]] |[[Tallinn]] |[[Laagri spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kalev Lepp]] |- |[[Narva SK Energia/IS]] |[[Narva]] |[[Narva Spordikooli Energia spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Bogdanov]] |- |[[VK Premium 7|Premium 7]] |[[Tartu]] |[[Turu tn spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Sylvester II VK|Sylvester II]] |[[Tallinn]] |[[Pirita Majandusgümnaasium]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |- |[[TTÜ SK]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Harry Rumm]] |- |[[UPEX LS]] |[[Tallinn]] |[[Eesti Näitused Spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Margus Niinemägi]] |} ==Turniiritabel== {{Turniiritabel16 ||[[Tartu Pere Leib]]||| ||'''Sylvester II'''|'''2'''|Narva SK Energia/IS|0 ||'''[[Aeroc Rakvere]]'''|'''2'''|UPEX LS|0 ||[[Barrus Võru VK|Võru VK]]||| ||[[Selver Tallinn]]||| ||'''[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]]'''|'''2'''|TTÜ VK|0 ||Liider/Välk 494|0|'''Premium 7'''|'''2''' ||[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]||| ||'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''2'''|Sylvester II|0 ||'''[[Aeroc Rakvere]]'''|'''2'''|[[Barrus Võru VK|Võru VK]]|0 ||'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2'''|[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]]|0 ||'''Premium 7'''|'''2'''|[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]|0 |9. dets – [[Tartu]]|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''3'''|[[Aeroc Rakvere]]|0 |9. dets – [[Tartu]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|Premium 7|1 |10. dets – [[Tartu]]|[[Tartu Pere Leib]]|2|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3''' |RD1=1/8 finaalseeria |RD2=Veerandfinaalseeria |3rdplace=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=28f0b864598a1291557bed248a998d4e&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti karikavõistlused 2006 Tulemused]</small> ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Tartu Pere Leib]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Aeroc Rakvere]] |- |style="text-align:left"|[[VK Premium 7|Premium 7]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Cargohunters/Tallinna Kalev]] |- |style="text-align:left"|[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[Sylvester II VK|Sylvester II]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Võru VK]] |- |rowspan="4"|9 |style="text-align:left"|[[Liider/Välk 494]] |- |style="text-align:left"|[[Narva SK Energia/IS]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ SK]] |- |style="text-align:left"|[[UPEX LS]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2006 |- |'''[[Selver Tallinn]]'''<br>(teine tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Asko Esna]], [[Tsvetan Hristov]], [[Toni Kankaanpää]], [[Ardo Kreek]], [[Veiko Lember]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Andris Õunpuu]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Kristjan Sikaste]], [[Sander Steinberg]], [[Markus Tammaru]], [[Konstantin Tšernilovski]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2006. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} rv00m212jvzr2ss07w3w23njcgbsdcv 7234829 7234540 2026-09-16T01:24:54Z Kruusamägi 1530 7234829 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2006 | kuupäevad = | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 12 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2005. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2005]] | järgmine = [[2007. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2007]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2006''' oli 59. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 21. novembril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 10. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 12 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. ==Võistkonnad== 2006. aastal osales karikavõistlustel 12 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi ja 6 esiliigaklubi). ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2006. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Aeroc Rakvere]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Tartu Pere Leib]]<br>Premium 7</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]<br>Sylvester II<br>Liider/Välk 494<br>UPEX LS<br>TTÜ SK</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Võru VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.38018 |long=28.17569 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>Narva SK Energia/IS</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Aeroc Rakvere]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Cargohunters/Tallinna Kalev]] |[[Tallinn]] |[[Kalevi spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]] |- |[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Tartu Pere Leib]] |[[Tartu]] |[[A. Le Coq spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Barrus Võru VK|Võru VK]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Liider/Välk 494]] |[[Tallinn]] |[[Laagri spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kalev Lepp]] |- |[[Narva SK Energia/IS]] |[[Narva]] |[[Narva Spordikooli Energia spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Bogdanov]] |- |[[VK Premium 7|Premium 7]] |[[Tartu]] |[[Turu tn spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Sylvester II VK|Sylvester II]] |[[Tallinn]] |[[Pirita Majandusgümnaasium]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |- |[[TTÜ SK]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Harry Rumm]] |- |[[UPEX LS]] |[[Tallinn]] |[[Eesti Näitused Spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Margus Niinemägi]] |} ==Turniiritabel== {{Turniiritabel16 ||[[Tartu Pere Leib]]||| ||'''Sylvester II'''|'''2'''|Narva SK Energia/IS|0 ||'''[[Aeroc Rakvere]]'''|'''2'''|UPEX LS|0 ||[[Barrus Võru VK|Võru VK]]||| ||[[Selver Tallinn]]||| ||'''[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]]'''|'''2'''|TTÜ VK|0 ||Liider/Välk 494|0|'''Premium 7'''|'''2''' ||[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]||| ||'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''2'''|Sylvester II|0 ||'''[[Aeroc Rakvere]]'''|'''2'''|[[Barrus Võru VK|Võru VK]]|0 ||'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2'''|[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]]|0 ||'''Premium 7'''|'''2'''|[[Cargohunters/Tallinna Kalev]]|0 |9. dets – [[Tartu]]|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''3'''|[[Aeroc Rakvere]]|0 |9. dets – [[Tartu]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|Premium 7|1 |10. dets – [[Tartu]]|[[Tartu Pere Leib]]|2|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3''' |RD1=1/8 finaalseeria |RD2=Veerandfinaalseeria |3rdplace=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=28f0b864598a1291557bed248a998d4e&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti karikavõistlused 2006 Tulemused]</small> ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Tartu Pere Leib]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Aeroc Rakvere]] |- |style="text-align:left"|[[VK Premium 7|Premium 7]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Cargohunters/Tallinna Kalev]] |- |style="text-align:left"|[[Pärnu VK|Falck Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[Sylvester II VK|Sylvester II]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Võru VK]] |- |rowspan="4"|9 |style="text-align:left"|[[Liider/Välk 494]] |- |style="text-align:left"|[[Narva SK Energia/IS]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ SK]] |- |style="text-align:left"|[[UPEX LS]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2006 |- |'''[[Selver Tallinn]]'''<br>(teine tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Asko Esna]], [[Tsvetan Hristov]], [[Toni Kankaanpää]], [[Ardo Kreek]], [[Veiko Lember]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Andris Õunpuu]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Kristjan Sikaste]], [[Sander Steinberg]], [[Markus Tammaru]], [[Konstantin Tšernilovski]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2006. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 3ampv9aarmwxyyin2o6fk75746j60ia Adhesiivne kapsuliit 0 721221 7234574 2026-09-15T17:23:50Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Külmunud õla sündroom]] 7234574 wikitext text/x-wiki #suuna [[külmunud õla sündroom]] 0f3iaiwt2gltlqf7dbox4xj6fk4cuka Naiste korvpalli maailmameistrivõistlused 0 721222 7234577 2026-09-15T17:35:42Z Kalle 51 Uus lehekülg: ''''FIBA naiste korvpalli maailmameistrivõistlused''' ([[inglise keel|ing. k]] ''FIBA Women's Basketball World Cup'') on rahvusvaheline naiste koondiste [[Korvpall|korvpalliturniir]], mis toimub iga nelja aasta tagant. Turniiri korraldaja on [[Rahvusvaheline Korvpalliliit]] (FIBA). Esimene turniir peeti 1953. aastal [[Tšiili]]s, kolm aastat pärast meeste esimest [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlust]]. Suure osa oma varasest ajaloost ei toimunud s...' 7234577 wikitext text/x-wiki '''FIBA naiste korvpalli maailmameistrivõistlused''' ([[inglise keel|ing. k]] ''FIBA Women's Basketball World Cup'') on rahvusvaheline naiste koondiste [[Korvpall|korvpalliturniir]], mis toimub iga nelja aasta tagant. Turniiri korraldaja on [[Rahvusvaheline Korvpalliliit]] (FIBA). Esimene turniir peeti 1953. aastal [[Tšiili]]s, kolm aastat pärast meeste esimest [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlust]]. Suure osa oma varasest ajaloost ei toimunud see meeste meistrivõistlustega samal aastal ning kindel nelja-aastane tsükkel kehtestati alles 1967. aastal. Pärast 1983. aasta turniiri muutis FIBA ​​ajakava nii, et naiste turniir toimuks paarisarvulistel aastatel, mil ei toimu olümpiamänge – sama muudatus oli meeste turniiri puhul tehtud juba 1970. aastal. Varem kandis turniir nime FIBA maailmameistrivõistlused ​​naistele (*FIBA World Championship for Women*), kuid nimi muudeti varsti pärast 2014. aasta turniiri.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/news/spain-submits-candidature-to-host-2018-fiba-womens-basketball-world-cup Spain submits candidature to host 2018 FIBA Women's Basketball World Cup] www.fiba.basketball 31 October 2014</ref>) Aastatel 1986–2014 toimus turniir samal aastal meeste FIBA ​​korvpalli maailmameistrivõistlustega, ehkki erinevates riikides. Pärast mõlema meistrivõistluse 2014. aasta turniire viidi meeste võistlus üle uuele nelja-aastasele tsüklile (viimati 2019. aastal), et vältida kattumist [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|meeste jalgpalli maailmameistrivõistlustega]]; naiste maailmameistrivõistlused jäid aga samasse nelja-aastasesse tsüklisse, toimudes samadel aastatel meeste jalgpalli maailmameistrivõistlustega, kusjuures finaalturniir peetakse mõni kuu pärast jalgpalli MM-i.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/news/FIBA-Mainini-calendar-system-of-competition-and-3x3-our-biggest-priorities "Mainini: calendar, system of competition and 3x3 our biggest priorities"] www.fiba.basketball 20 April 2012.</ref>) 2022. aasta FIBA ​​naiste korvpalli maailmameistrivõistlused toimusid [[Austraalia]]s [[Sydney]]s. 2026. aasta FIBA ​​naiste korvpalli maailmameistrivõistlused toimusid [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Korvpalli maailmameistrivõistlused|*]] mtjiz4qw5w3gxp83d1x2fxpwa8zfmhu 7234830 7234577 2026-09-16T01:28:24Z Kruusamägi 1530 7234830 wikitext text/x-wiki '''FIBA naiste korvpalli maailmameistrivõistlused''' ([[inglise keel|inglise]] ''FIBA Women's Basketball World Cup'') on rahvusvaheline naiste koondiste [[Korvpall|korvpalliturniir]], mis toimub iga nelja aasta tagant. Turniiri korraldaja on [[Rahvusvaheline Korvpalliliit]] (FIBA). Esimene turniir peeti 1953. aastal [[Tšiili]]s, kolm aastat pärast meeste esimest [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlust]]. Suure osa oma varasest ajaloost ei toimunud see meeste meistrivõistlustega samal aastal ning kindel nelja-aastane tsükkel kehtestati alles 1967. aastal. Pärast 1983. aasta turniiri muutis FIBA ​​ajakava nii, et naiste turniir toimuks paarisarvulistel aastatel, mil ei toimu olümpiamänge – sama muudatus oli meeste turniiri puhul tehtud juba 1970. aastal. Varem kandis turniir nime FIBA maailmameistrivõistlused naistele (FIBA World Championship for Women), kuid nimi muudeti varsti pärast 2014. aasta turniiri.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/news/spain-submits-candidature-to-host-2018-fiba-womens-basketball-world-cup Spain submits candidature to host 2018 FIBA Women's Basketball World Cup] www.fiba.basketball 31 October 2014</ref> Aastatel 1986–2014 toimus turniir samal aastal meeste FIBA korvpalli maailmameistrivõistlustega, ehkki erinevates riikides. Pärast mõlema meistrivõistluse 2014. aasta turniire viidi meeste võistlus üle uuele nelja-aastasele tsüklile (viimati 2019. aastal), et vältida kattumist [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|meeste jalgpalli maailmameistrivõistlustega]]; naiste maailmameistrivõistlused jäid aga samasse nelja-aastasesse tsüklisse, toimudes samadel aastatel meeste jalgpalli maailmameistrivõistlustega, kusjuures finaalturniir peetakse mõni kuu pärast jalgpalli MM-i.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/news/FIBA-Mainini-calendar-system-of-competition-and-3x3-our-biggest-priorities "Mainini: calendar, system of competition and 3x3 our biggest priorities"] www.fiba.basketball 20 April 2012.</ref> 2022. aasta FIBA naiste korvpalli maailmameistrivõistlused toimusid [[Austraalia]]s [[Sydney]]s. 2026. aasta FIBA naiste korvpalli maailmameistrivõistlused toimusid [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Korvpalli maailmameistrivõistlused|*]] 2fs4lfy9nz70esr4q0uatod7yilybpq Adrià Pedrosa 0 721223 7234578 2026-09-15T17:36:36Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Adrià Pedrosa 2019 (cropped).jpg|pisi|Adrià Pedrosa 2019. aastal Espanyoli mängijana]] '''Adrià Giner Pedrosa''' (sündinud [[13. mai]]l [[1998]] [[Barcelona]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Rayo Vallecano]], kuhu ta on laenatud [[Sevilla FC|Sevillast]]. Pedrosa mängis noorteklassides [[UE Castelldefels|Castelldefelsi]] ja [[CF Gavà|Gavà]] ridades ning liitus 2014. aastal RCD Espanyol|Espanyoli...' 7234578 wikitext text/x-wiki [[File:Adrià Pedrosa 2019 (cropped).jpg|pisi|Adrià Pedrosa 2019. aastal Espanyoli mängijana]] '''Adrià Giner Pedrosa''' (sündinud [[13. mai]]l [[1998]] [[Barcelona]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Rayo Vallecano]], kuhu ta on laenatud [[Sevilla FC|Sevillast]]. Pedrosa mängis noorteklassides [[UE Castelldefels|Castelldefelsi]] ja [[CF Gavà|Gavà]] ridades ning liitus 2014. aastal [[RCD Espanyol|Espanyoli]] noortesüsteemiga. Espanyoli reservmeeskonnas debüteeris ta 16. aprillil 2017 Hispaania tugevuselt kolmanda liiga mängus Mallorca B vastu. Esimese värava täiskasvanute jalgpallis lõi ta sama aasta 10. septembril 3:2 võidumängus [[UE Sant Andreu|Sant Andreu]] vastu. Espanyoli esindusmeeskonnas debüteeris Pedrosa 1. novembril 2018 Hispaania karikamängus [[Cádiz CF|Cádizi]] vastu. [[La Liga]]s debüteeris ta 16. detsembril 2018 mängus [[Real Betis]]e vastu. Esimese värava Hispaania kõrgliigas lõi ta 13. aprillil 2019 2:1 võidumängus [[Deportivo Alavés]]i vastu. Hooajal 2020/21 võitis ta Espanyoliga Hispaania esiliiga ja tõusis tagasi kõrgliigasse. 2023. aasta juulis liitus Pedrosa vabaagendina [[Sevilla FC|Sevillaga]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://sevillafc.es/actualidad/noticias/fichaje-pedrosa-2023|title=El lateral zurdo Adrià Pedrosa, nuevo jugador del Sevilla FC|publisher=Sevilla FC|language=es|date=1 July 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Kahe esimese hooaja jooksul mängis ta Sevilla eest regulaarselt ning pidas klubis enne esimest laenuleminekut kokku 75 ametlikku kohtumist, milles lõi kolm väravat ja andis viis väravasöötu. 2024. aasta septembris läks Pedrosa hooajaks laenule [[Elche CF]]-i. Laenuleping sisaldas võimalust tema mängijaõigused püsivalt omandada.<ref>{{cite web|url=https://sevillafc.es/en/actualidad/noticias/agreement-reached-with-elche-cf-fof-the-loan-with-an-option-to-buy-for-adria-pedrosa|title=Agreement reached with Elche CF for the loan with an option to buy for Adrià Pedrosa|publisher=Sevilla FC|language=en|date=1 September 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Ta pidas Elche eest kõigis võistlussarjades 30 kohtumist, lõi ühe värava ja andis kaks väravasöötu. 2025. aasta augustis läks Pedrosa hooajaks laenule [[Rayo Vallecano]]sse.<ref>{{cite web|url=https://sevillafc.es/actualidad/noticias/agreement-with-rayo-vallecano-for-the-loan-of-adria-pedrosa|title=Agreement with Rayo Vallecano for the loan of Adrià Pedrosa|publisher=Sevilla FC|language=en|date=27 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Rayo eest debüteeris ta 2026. aasta septembris liigamängus [[FC Barcelona]] vastu. Aastatel 2019–2021 mängis Pedrosa Hispaania U21-koondises, mille eest pidas üheksa kohtumist ja lõi kaks väravat. == Saavutused == ;[[RCD Espanyol|Espanyol]] *[[Segunda División|Hispaania esiliiga]]: 2020/21 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bdfutbol.com/en/j/j20603.html Adrià Pedrosa BDFutbolis] {{JÄRJESTA:Pedrosa, Adrià}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:RCD Espanyoli jalgpallurid]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Elche CF mängijad]] [[Kategooria:Rayo Vallecano mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] n7ork9mkg6lguwa9g6lhtqoo8j6gzkp Arutelu:Tšehhi parlament 1 721224 7234579 2026-09-15T17:37:21Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Miks mitte Waldsteini palee? Ja miks üks on loss ja teine palee? --~~~~' 7234579 wikitext text/x-wiki Miks mitte Waldsteini palee? Ja miks üks on loss ja teine palee? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. september 2026, kell 20:37 (EEST) qqmxigo1owmp1qitmp3g28mwrex5auw 7234926 7234579 2026-09-16T09:10:37Z Kuuskinen 33651 /* */ Vastus 7234926 wikitext text/x-wiki Miks mitte Waldsteini palee? Ja miks üks on loss ja teine palee? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. september 2026, kell 20:37 (EEST) :Jällegi, võtsin tšehhikeelse nime. Samal põhjusel on meil artikkel "[[Václavi väljak]]", mitte Wenceslasi väljak. Lossi ja palee osas oli lihtsalt ennetav käitumine, sest ma aimasin, et Thunovsky muutub lähiajal samuti paleeks, seega panin esialgu nii. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:10 (EEST) nvw84yknx4o8s3f2m5pdkryoqw60kd4 7234976 7234926 2026-09-16T10:09:38Z Sendrasendra 225202 7234976 wikitext text/x-wiki Miks mitte Waldsteini palee? Ja miks üks on loss ja teine palee? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. september 2026, kell 20:37 (EEST) :Jällegi, võtsin tšehhikeelse nime. Samal põhjusel on meil artikkel "[[Václavi väljak]]", mitte Wenceslasi väljak. Lossi ja palee osas oli lihtsalt ennetav käitumine, sest ma aimasin, et Thunovsky muutub lähiajal samuti paleeks, seega panin esialgu nii. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:10 (EEST) ::Seda nimetatakse ka Wallensteini paleeks, ENE 1. väljaandes on ka nii. htjvnq92lrmcy2ceut127e56t47lf6h 7234990 7234976 2026-09-16T10:30:39Z Sendrasendra 225202 7234990 wikitext text/x-wiki Miks mitte Waldsteini palee? Ja miks üks on loss ja teine palee? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 15. september 2026, kell 20:37 (EEST) :Jällegi, võtsin tšehhikeelse nime. Samal põhjusel on meil artikkel "[[Václavi väljak]]", mitte Wenceslasi väljak. Lossi ja palee osas oli lihtsalt ennetav käitumine, sest ma aimasin, et Thunovsky muutub lähiajal samuti paleeks, seega panin esialgu nii. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:10 (EEST) ::Seda nimetatakse ka Wallensteini paleeks, ENE 1. väljaandes on ka nii. ::Väljaku nimega siin küll võrrelda ei saa. Kui Sa oleksid väljakuga samamoodi teinud nagu paleega, siis oleks ju Václavské väljak. Ja Thun on tšehhi keeles ka Thun. ::EKI soovitab aadressikohtade puhul jätta nii nimi kui ka liiginimi tõlkimata. See nähtavasti ei kehti, kui on juurdunud tõlketraditsioon. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 13:30 (EEST) 6wkpxsg5wio3gnezupwyrylhvklvc2d 2007. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 0 721228 7234591 2026-09-15T17:43:32Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2007. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 7234591 wikitext text/x-wiki #suuna [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] lzjx6aoqc9rzgh4nn693ubyqnlov6s5 2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 0 721229 7234593 2026-09-15T17:43:51Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 7234593 wikitext text/x-wiki #suuna [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] fu9mgdtz6u71f7jzpa3ifze3i4pybex 2011. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 0 721230 7234595 2026-09-15T17:44:01Z Sjur 66496 Sjur teisaldas lehekülje [[2011. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] ümbersuunamise [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] asemele: Tühistatud 7234595 wikitext text/x-wiki #suuna [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] rlek5zg8o9b5nchssknl6lefhnanwap Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 14 721231 7234598 2026-09-15T17:48:47Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]]' 7234598 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] 9xfaqgqbab4dp04q29ex08exbcys8q0 Florian Lejeune 0 721232 7234599 2026-09-15T17:49:39Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Florian_lejeune.jpg|pisi|Florian Lejeune 2011. aastal Prantsusmaa U20-koondises]] '''Florian Grégoire Claude Lejeune''' (sündinud [[20. mai]]l [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Rayo Vallecano]]. Lejeune mängis noorteklassides mitmes Prantsusmaa klubis ning alustas täiskasvanute jalgpalli 2008. aastal [[RCO Agde]]'is. 2009. aastal siirdus ta Prantsusmaa esiliigaklubisse Istres FC...' 7234599 wikitext text/x-wiki [[File:Florian_lejeune.jpg|pisi|Florian Lejeune 2011. aastal Prantsusmaa U20-koondises]] '''Florian Grégoire Claude Lejeune''' (sündinud [[20. mai]]l [[1991]] [[Pariis]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[Rayo Vallecano]]. Lejeune mängis noorteklassides mitmes Prantsusmaa klubis ning alustas täiskasvanute jalgpalli 2008. aastal [[RCO Agde]]'is. 2009. aastal siirdus ta Prantsusmaa esiliigaklubisse [[Istres FC|Istres]], mille eest mängis kahe hooaja jooksul 42 liigamängu. 2011. aasta juulis siirdus Lejeune Hispaaniasse [[Villarreal CF|Villarreali]]. Esialgu mängis ta klubi reservmeeskonnas, kuid debüteeris Hispaania kõrgliigas 6. novembril 2011 0:0 viigimängus [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. 2013. aasta jaanuaris läks ta laenule Prantsusmaa klubisse [[Stade Brestois 29]]. 2014. aasta juulis liitus Lejeune Hispaania esiliigaklubiga [[Girona FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/noticias/florian-lejeune-nuevo-fichaje-del-girona|title=Florian Lejeune y Aday Benítez, nuevos fichajes del Girona|publisher=La Liga|language=es|date=16 July 2014|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta liigas viis väravat ning Girona jõudis kõrgliigasse tõusmise üleminekumängudele. 2015. aasta augustis omandas Lejeune mängijaõigused [[Manchester City FC|Manchester City]], kuid ta laenati kohe veel üheks hooajaks Gironasse tagasi. Hooajal 2015/16 mängis ta koos üleminekumängudega 41 kohtumist, lõi kolm väravat ja valiti Hispaania esiliiga hooaja parimaks kaitsjaks.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/florian-lejeune-named-best-defender-in-laliga-123-201516|title=Florian Lejeune named Best Defender in LaLiga 1 2 3 2015/16|publisher=La Liga|language=en|date=24 October 2016|access-date=15 September 2026}}</ref> 2016. aasta juunis siirdus Lejeune Hispaania kõrgliigaklubisse [[SD Eibar]]. Ta mängis hooajal 2016/17 liigas 34 kohtumist ja lõi ühe värava. 2017. aasta juulis siirdus Lejeune Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/magpies-complete-lejeune-signing|title=Magpies complete Lejeune signing|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=4 July 2017|access-date=15 September 2026}}</ref> Tema Newcastle'i-perioodi segasid rasked põlvevigastused. 21. jaanuaril 2020 lõi ta [[Everton FC|Evertoni]] vastu lisajal oma kaks esimest väravat Newcastle'i eest ning aitas klubil tulla 0:2 kaotusseisust 2:2 viigini. Kokku mängis ta Newcastle'i eest kõigis võistlussarjades 46 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/lejeune-makes-permanent-move-to-alaves|title=Lejeune makes permanent move to Alavés|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=22 July 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2020/21 mängis Lejeune laenul [[Deportivo Alavés]]es ning 2021. aasta juulis omandas Alavés tema mängijaõigused.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/lejeune-makes-permanent-move-to-alaves|title=Lejeune makes permanent move to Alavés|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=22 July 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> 2022. aasta juulis läks Lejeune hooajaks laenule [[Rayo Vallecano]]sse.<ref>{{cite web|url=https://www.rayovallecano.es/noticias/florian-lejeune-nuevo-jugador-del-rayo-vallecano|title=Florian Lejeune nuevo jugador del Rayo Vallecano|publisher=Rayo Vallecano|language=es|date=29 July 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> 2023. aasta juulis omandas Rayo tema mängijaõigused ning sõlmis temaga 2027. aasta juunini kehtiva lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.rayovallecano.es/noticias/lejeune-nuevo-refuerzo-para-el-rayo-vallecano|title=Lejeune, nuevo refuerzo para el Rayo Vallecano|publisher=Rayo Vallecano|language=es|date=28 July 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 jõudis Lejeune Rayoga [[UEFA Konverentsiliiga]] finaali, kus kaotati [[Crystal Palace FC|Crystal Palace'ile]] 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaconferenceleague/news/029c-1e9ad66c8169-aaecb38941a7-1000/|title=2025/26 Conference League: All the results|publisher=UEFA|language=en|date=27 May 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta mais pikendas ta Rayoga lepingut hooaja 2027/28 lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://www.rayovallecano.es/noticias/acuerdo-para-la-renovacion-de-florian-lejeune|title=Acuerdo para la renovación de Florian Lejeune|publisher=Rayo Vallecano|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> Aastatel 2010–2011 mängis Lejeune Prantsusmaa U20-koondises seitse kohtumist ja lõi ühe värava. Ta kuulus koondisse [[2011. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2011. aasta U20 maailmameistrivõistlustel]], kus mängis kahes kohtumises.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/9330-lejeune-florian/fiche.html|title=Florian Lejeune|publisher=Fédération Française de Football|language=fr|access-date=15 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Rayo Vallecano]] *[[UEFA Konverentsiliiga]]: teine koht 2025/26 ;Individuaalsed *[[Segunda División|Hispaania esiliiga]] parim kaitsja: 2015/16<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/florian-lejeune-named-best-defender-in-laliga-123-201516|title=Florian Lejeune named Best Defender in LaLiga 1 2 3 2015/16|publisher=La Liga|language=en|date=24 October 2016|access-date=15 September 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.rayovallecano.es/jugadores/lejeune Profiil Rayo Vallecano kodulehel] *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/9330-lejeune-florian/fiche.html Profiil Prantsusmaa Jalgpalliliidu kodulehel] {{JÄRJESTA:Lejeune, Florian}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Villarreal CF mängijad]] [[Kategooria:Stade Brestois 29 mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:SD Eibari mängijad]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:Deportivo Alavési mängijad]] [[Kategooria:Rayo Vallecano mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] tp3254yxr2x8f7x50r9695ryxumy1gv Quilindschy Hartman 0 721233 7234602 2026-09-15T18:03:28Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Burnley Players 29112025 (7) (Quilindschy Hartman).jpg|pisi|Quilindschy Hartman 2025. aastal [[Burnley FC|Burnley]] mängijana]] '''Quilindschy Hartman''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2001]] [[Zwijndrecht]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[RCD Espanyol]], kuhu ta on laenatud Inglismaa klubist [[Burnley FC]], ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es. Hartman mängis noorteklassides VVGZ-is ja Ex...' 7234602 wikitext text/x-wiki [[File:Burnley Players 29112025 (7) (Quilindschy Hartman).jpg|pisi|Quilindschy Hartman 2025. aastal [[Burnley FC|Burnley]] mängijana]] '''Quilindschy Hartman''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2001]] [[Zwijndrecht]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[vasakkaitsja]]na Hispaania kõrgliigaklubis [[RCD Espanyol]], kuhu ta on laenatud Inglismaa klubist [[Burnley FC]], ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es. Hartman mängis noorteklassides VVGZ-is ja [[Excelsior Rotterdam|Excelsioris]] ning liitus 2010. aastal [[Feyenoord]]i noortesüsteemiga. 2020. aastal sõlmis ta Feyenoordiga oma esimese profilepingu. Klubi esindusmeeskonnas ja Hollandi kõrgliigas debüteeris ta 21. augustil 2022 1:0 võidumängus [[RKC Waalwijk]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.feyenoord.nl/nieuws/nieuwsoverzicht/feyenoord-koestert-drie-punten-in-waalwijk---210822|title=Feyenoord koestert drie punten in Waalwijk|publisher=Feyenoord|language=nl|date=21 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava Feyenoordi eest lõi ta sama aasta 10. novembril 1:0 võidumängus [[SC Cambuur|Cambuuri]] vastu. Hooajal 2022/23 sai Hartmanist Feyenoordi põhikoosseisu püsiliige ning ta tuli klubiga Hollandi meistriks. Järgmisel hooajal debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s. 2024. aasta märtsis sai ta [[FC Utrecht|Utrechti]] vastu raske põlvevigastuse, mille tõttu jäi ülejäänud hooajast eemale. Feyenoord võitis hooajal 2023/24 Hollandi karika. Hartman naasis väljakule kümnekuulise vigastuspausi järel 2. veebruaril 2025 mängus [[Amsterdami Ajax]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.feyenoord.com/nl/news/quilindschy-hartman-naar-premier-league-club-burnley-fc-260625|title=Quilindschy Hartman naar Premier League-club Burnley FC|publisher=Feyenoord|language=nl|date=26 June 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juunis siirdus Hartman Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Burnley FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4326760/burnley-sign-defensive-duo-hartman-and-tuanzebe|title=Burnley sign defensive duo Hartman and Tuanzebe|publisher=Premier League|language=en|date=26 June 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta 16. augustil 2025 mängus [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu. 26. oktoobril andis ta 3:2 võidumängus [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderersi]] vastu kaks väravasöötu ning sai esimeseks Burnley mängijaks, kes on Inglismaa kõrgliigas andnud väravasöödu kolmes järjestikuses võõrsilmängus.<ref>{{cite web |url=https://www.vi.nl/nieuws/succestandem-hartman-flemming-slaat-tweemaal-toe-bournemouth-naar-plek-twee |title=Succestandem Hartman-Flemming slaat tweemaal toe, Bournemouth naar plek twee |publisher=Voetbal International |language=nl |date=26 October 2025 |access-date=15 November 2025}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis ta Burnley eest Inglismaa kõrgliigas 21 kohtumist. 2026. aasta juulis läks Hartman hooajaks laenule Hispaania kõrgliigaklubisse [[RCD Espanyol]].<ref>{{cite web|url=https://www.rcdespanyol.com/en/new/quilindschy-hartman-becomes-second-summer-signing/20434|title=Quilindschy Hartman becomes second summer signing|publisher=RCD Espanyol|language=en|date=7 July 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2023. aastal mängis Hartman Hollandi U21-koondises ning kuulus koondisse sama aasta [[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused|U21 Euroopa meistrivõistlustel]]. [[Hollandi jalgpallikoondis]]es debüteeris ta 13. oktoobril 2023 [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Hartman lõi samas kohtumises ka oma esimese koondisevärava, kuid Holland kaotas 1:2.<ref>{{cite web|url=https://www.onsoranje.nl/teams/185184/speler/27162|title=Quilindschy Hartman|publisher=OnsOranje|language=nl|access-date=15 September 2026}}</ref> Põlvevigastuse tõttu jäi ta [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustelt]] eemale. Koondisse naasis Hartman 9. oktoobril 2025 MM-valikmängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/quilindschy-hartman/nationalmannschaft/spieler/514285/verein/3379/plus/0 Quilindschy Hartman - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Feyenoord]] *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2022–2023|2022/23]] *[[KNVB beker|Hollandi karikas]]: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.rcdespanyol.com/en/new/quilindschy-hartman-becomes-second-summer-signing/20434 Quilindschy Hartman Espanyoli kodulehel] {{JÄRJESTA:Hartman, Quilindschy}} [[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:RCD Espanyoli jalgpallurid]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] tvofxf29gnck29uqkkccxpup4j6wjpe Matias Fernandez-Pardo 0 721234 7234605 2026-09-15T18:10:06Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Pardo asselosc 2425 (cropped).jpg|pisi|Matias Fernandez-Pardo 2024. aastal [[Lille OSC|Lille]]'i mängijana]] '''Matias Fernandez-Pardo''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[2005]] [[Brüssel]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või ründajana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC|Newcastle United]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es. Fernandez-Pardo sündis Belgias Hispaania ja Itaalia päritolu perekonnas. Ta alustas jalgpallurikarj...' 7234605 wikitext text/x-wiki [[File:Pardo asselosc 2425 (cropped).jpg|pisi|Matias Fernandez-Pardo 2024. aastal [[Lille OSC|Lille]]'i mängijana]] '''Matias Fernandez-Pardo''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[2005]] [[Brüssel]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või ründajana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC|Newcastle United]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es. Fernandez-Pardo sündis Belgias Hispaania ja Itaalia päritolu perekonnas. Ta alustas jalgpallurikarjääri [[RSC Anderlecht]]i noortesüsteemis ja mängis seejärel [[KV Mechelen]]is. 2014. aastal, üheksa-aastaselt, liitus ta Prantsusmaa klubi [[Lille OSC]] noortesüsteemiga. Kuue aasta pärast naasis ta Belgiasse ja liitus [[KAA Gent]]i noortesüsteemiga.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Genti esindusmeeskonnas debüteeris Fernandez-Pardo 9. märtsil 2023 [[UEFA Konverentsiliiga]] kaheksandikfinaali mängus [[İstanbul Başakşehir FK|İstanbul Başakşehiri]] vastu. Belgia kõrgliigas debüteeris ta sama aasta aprillis mängus Seraingi vastu. Hooajal 2023/24 sai temast Genti põhimeeskonna regulaarne liige ning ta lõi 16 liigamängus kaheksa väravat. Eriti edukas oli ta Euroopa kohtade väljamängimisel, kus lõi kümne mänguga seitse väravat ja andis kaks väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis naasis Fernandez-Pardo [[Lille OSC|Lille'i]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/actualites/2024-08-30/le-prometteur-attaquant-belge-matias-fernandez-pardo-est-un-dogue|title=Le prometteur attaquant belge, Matias Fernandez-Pardo est un Dogue|publisher=Lille OSC|language=fr|date=30 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 13. septembril 2024 [[AS Saint-Étienne]]'i vastu ning mõni päev hiljem mängis esimest korda [[UEFA Meistrite Liiga]]s. Esimese värava Lille'i eest lõi ta 10. novembril 2024 2:2 viigimängus [[OGC Nice]]'i vastu. Sama kuu eest valiti ta Prantsusmaa kõrgliiga parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://lepetitlillois.com/2024/11/30/cest-sur-il-marquera-encore-des-buts-matias-fernandez-pardo-losc-elu-pepite-du-mois-de-novembre-en-ligue-1/|title=« C'est sûr, il marquera encore des buts », Matias Fernandez-Pardo (LOSC) élu « Pépite du Mois » de novembre en Ligue 1|website=Le Petit Lillois|language=fr|date=30 November 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Fernandez-Pardo Prantsusmaa kõrgliigas kaheksa väravat ja aitas Lille'il jõuda liigas kolmandaks ning kvalifitseeruda [[UEFA Meistrite Liiga]]sse. Kahe hooaja jooksul pidas ta Lille'i eest kõigis võistlussarjades 71 kohtumist ja lõi 12 väravat.<ref>{{cite web|url=https://losc.fr/en/node/19453|title=Matias Fernandez-Pardo transféré à Newcastle United FC|publisher=Lille OSC|language=fr|date=1 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris siirdus Fernandez-Pardo Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]], kellega sõlmis pikaajalise lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/newcastle-united-sign-matias-fernandez-pardo|title=Newcastle United sign Matias Fernandez-Pardo|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=1 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Klubi eest debüteeris ta 5. septembril 2026 2:2 viigimängus [[AFC Bournemouth]]i vastu, sekkudes teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/bournemouth-h-match-report-202627|title=Newcastle United 2 AFC Bournemouth 2|publisher=Newcastle United F.C.|language=en|date=5 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Fernandez-Pardo esindas noortekoondiste tasemel Belgiat U15-, U17-, U18- ja U19-koondises. Hispaania päritolu isa tõttu oli tal õigus esindada ka Hispaaniat ning 2025. aasta veebruaris kiitis FIFA heaks tema taotluse hakata rahvusvahelises jalgpallis esindama Hispaaniat. Märtsis kutsuti ta Hispaania U21-koondisse, kuid ta ei mänginud Hispaania eest üheski kohtumises. 2026. aasta mais otsustas Fernandez-Pardo taas Belgia kasuks. Kuna ta ei olnud Hispaania koondiste eest mänginud, sai ta taotleda FIFA-lt koondiseõiguse tagasiviimist Belgiale; FIFA kinnitas muudatuse 14. mail 2026.<ref>{{cite web|url=https://www.belganewsagency.eu/red-devils-matias-fernandez-pardo-opts-for-the-belgian-national-team|title=Red Devils: Matias Fernandez-Pardo opts for the Belgian national team|publisher=Belga News Agency|language=en|date=12 May 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Belgia jalgpallikoondis]]es debüteeris Fernandez-Pardo 2. juunil 2026 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu, mille Belgia võitis 2:0. Ta kuulus Belgia koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning pääses vahetusest väljakule kõigis kolmes alagrupimängus – [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptuse]], [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] ja [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu. Belgia jõudis turniiril veerandfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/articles/all-world-cup-squad-announcements|title=All FIFA World Cup 2026 squad announcements|publisher=FIFA|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/matias-fernandez-pardo/nationalmannschaft/spieler/724129/verein/3382/plus/0 Matias Fernandez-Pardo - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Ligue 1]] kuu parim noormängija: november 2024 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/matias-fernandez-pardo-profile Profiil Newcastle Unitedi kodulehel] {{Newcastle Unitedi mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}} {{JÄRJESTA:Fernandez-Pardo, Matias}} [[Kategooria:Belgia jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 791ze6y3mnsm4zv84q8fchba8hvwbym Maduka Okoye 0 721235 7234623 2026-09-15T18:36:14Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Okoye 2026.jpg|pisi|Maduka Okoye 2026. aastal]] '''Maduka Emilio Okoye''' (sündinud [[28. august]]il [[1999]] [[Düsseldorf]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Okoye sündis Düsseldorfis Nigeeria päritolu [[igblod|igbo]] isale ja sakslannast emale. Ta alustas jalgpallurikarjääri Düsseldorfis ning mängis noorteklass...' 7234623 wikitext text/x-wiki [[File:Okoye 2026.jpg|pisi|Maduka Okoye 2026. aastal]] '''Maduka Emilio Okoye''' (sündinud [[28. august]]il [[1999]] [[Düsseldorf]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Okoye sündis Düsseldorfis Nigeeria päritolu [[igblod|igbo]] isale ja sakslannast emale. Ta alustas jalgpallurikarjääri Düsseldorfis ning mängis noorteklassides muu hulgas [[Mönchengladbachi Borussia]] ja [[Leverkuseni Bayer]]i süsteemis. Aastatel 2009–2017 kuulus ta Leverkuseni Bayeri noortesüsteemi ning naasis seejärel [[Fortuna Düsseldorf]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Fortuna Düsseldorfi reservmeeskonnas debüteeris Okoye 14. oktoobril 2017 Saksamaa tugevuselt neljanda liiga mängus [[Wuppertaler SV]] vastu. Hooajal 2018/19 sai temast reservmeeskonna põhiväravavaht. 2020. aasta juulis siirdus Okoye Hollandi kõrgliigaklubisse [[Sparta Rotterdam]]. Hooajal 2020/21 hoidis ta 28 liigamängus värava puhtana kümnel korral ning valiti Sparta hooaja parimaks mängijaks. 2021. aasta augustis pikendas ta klubiga lepingut 2025. aastani. 2021. aasta novembris teatas Inglismaa klubi [[Watford FC]], et on sõlminud Okoyega viie ja poole aasta pikkuse lepingu. Üleminek jõustus 2022. aasta jaanuaris, kuid Okoye jäi hooaja lõpuni laenule Sparta Rotterdami. Watfordi eest debüteeris ta 23. augustil 2022 [[EFL Cup]]i mängus [[Milton Keynes Dons]]i vastu. Watfordi meeskonnas mängis ta pärast seda veel ainult 7. jaanuaril 2023 Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumises [[Reading FC|Readingi]] vastu.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64167860 "Reading 2-0 Watford: Royals earn comfortable win over Hornets"]. bbc.com. 7.1.2023. Vaadatud 15.9.2026</ref> 2023. aasta augustis siirdus Okoye Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis esialgu nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Klubi eest debüteeris ta 1. novembril 2023 Itaalia karikamängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. Hooaja jooksul sai temast Udinese põhiväravavaht ning ta aitas klubil Itaalia kõrgliigasse püsima jääda. 2024. aasta augustis pikendas Okoye Udinesega lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-and-udinese-together-until-2028|title=Okoye and Udinese together until 2028|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=20 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis määras Itaalia Jalgpalliliidu föderaalkohus Okoyele kahekuulise võistluskeelu seoses 2024. aasta mänguga [[Rooma Lazio|Lazio]] vastu. Kohus leidis, et ta oli rikkunud üldist ausa käitumise põhimõtet, kuid vabastas ta spordipettuse ja mängutulemusega manipuleerimise süüdistustest.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/Apps/WebObjects/Udinese.woa/wa/viewSection?id=83904&lang=eng|title=Club statement|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=22 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Okoye sai esimese kutse [[Nigeeria jalgpallikoondis]]esse 2019. aastal. A-koondises debüteeris ta 13. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu, kui sekkus vigastada saanud [[Francis Uzoho]] asemel vahetusest. Mäng lõppes 1:1. Ta kuulus Nigeeria koondisse [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/total-africa-cup-of-nations/news/eguavoen-announces-nigeria-final-totalenergies-afcon-squad|title=Eguavoen announces Nigeria final TotalEnergies AFCON squad|publisher=CAF|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis naasis Okoye pärast pikemat pausi Nigeeria koondise väravasse ning mängis 2:1 võidumängus [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-returns-to-nigeria-team|title=Okoye returns to Nigeria team|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=28 March 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Sama aasta juunis mängis ta koondise eest sõprusmängudes [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] ja [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/maduka-okoye/nationalmannschaft/spieler/340353/verein/3444/plus/0 Maduka Okoye - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Eredivisie]] kuu sümboolne koosseis: märts 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.udinese.it/squadre/prima-squadra/portieri/maduka-okoye Profiil Udinese kodulehel] * [https://madukaokoye.com/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Okoye, Maduka}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] nlj689lec27nibpzi97hxbbclvemy0h 7235000 7234623 2026-09-16T11:07:51Z Sendrasendra 225202 7235000 wikitext text/x-wiki [[File:Okoye 2026.jpg|pisi|Maduka Okoye 2026. aastal]] '''Maduka Emilio Okoye''' (sündinud [[28. august]]il [[1999]] [[Düsseldorf]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Okoye sündis Düsseldorfis Nigeeria päritolu [[ibod|ibo]] rahvusest isale ja sakslannast emale. Ta alustas jalgpallurikarjääri Düsseldorfis ning mängis noorteklassides muu hulgas [[Mönchengladbachi Borussia]] ja [[Leverkuseni Bayer]]i süsteemis. Aastatel 2009–2017 kuulus ta Leverkuseni Bayeri noortesüsteemi ning naasis seejärel [[Fortuna Düsseldorf]]i.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Fortuna Düsseldorfi reservmeeskonnas debüteeris Okoye 14. oktoobril 2017 Saksamaa tugevuselt neljanda liiga mängus [[Wuppertaler SV]] vastu. Hooajal 2018/19 sai temast reservmeeskonna põhiväravavaht. 2020. aasta juulis siirdus Okoye Hollandi kõrgliigaklubisse [[Sparta Rotterdam]]. Hooajal 2020/21 hoidis ta 28 liigamängus värava puhtana kümnel korral ning valiti Sparta hooaja parimaks mängijaks. 2021. aasta augustis pikendas ta klubiga lepingut 2025. aastani. 2021. aasta novembris teatas Inglismaa klubi [[Watford FC]], et on sõlminud Okoyega viie ja poole aasta pikkuse lepingu. Üleminek jõustus 2022. aasta jaanuaris, kuid Okoye jäi hooaja lõpuni laenule Sparta Rotterdami. Watfordi eest debüteeris ta 23. augustil 2022 [[EFL Cup]]i mängus [[Milton Keynes Dons]]i vastu. Watfordi meeskonnas mängis ta pärast seda veel ainult 7. jaanuaril 2023 Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumises [[Reading FC|Readingi]] vastu.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64167860 "Reading 2-0 Watford: Royals earn comfortable win over Hornets"]. bbc.com. 7.1.2023. Vaadatud 15.9.2026</ref> 2023. aasta augustis siirdus Okoye Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis esialgu nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/maduka-okoye-joins-udinese|title=Maduka Okoye joins Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=24 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Klubi eest debüteeris ta 1. novembril 2023 Itaalia karikamängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu. Hooaja jooksul sai temast Udinese põhiväravavaht ning ta aitas klubil Itaalia kõrgliigasse püsima jääda. 2024. aasta augustis pikendas Okoye Udinesega lepingut 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-and-udinese-together-until-2028|title=Okoye and Udinese together until 2028|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=20 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis määras Itaalia Jalgpalliliidu föderaalkohus Okoyele kahekuulise võistluskeelu seoses 2024. aasta mänguga [[Rooma Lazio|Lazio]] vastu. Kohus leidis, et ta oli rikkunud üldist ausa käitumise põhimõtet, kuid vabastas ta spordipettuse ja mängutulemusega manipuleerimise süüdistustest.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/Apps/WebObjects/Udinese.woa/wa/viewSection?id=83904&lang=eng|title=Club statement|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=22 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Okoye sai esimese kutse [[Nigeeria jalgpallikoondis]]esse 2019. aastal. A-koondises debüteeris ta 13. oktoobril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu, kui sekkus vigastada saanud [[Francis Uzoho]] asemel vahetusest. Mäng lõppes 1:1. Ta kuulus Nigeeria koondisse [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/total-africa-cup-of-nations/news/eguavoen-announces-nigeria-final-totalenergies-afcon-squad|title=Eguavoen announces Nigeria final TotalEnergies AFCON squad|publisher=CAF|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis naasis Okoye pärast pikemat pausi Nigeeria koondise väravasse ning mängis 2:1 võidumängus [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/okoye-returns-to-nigeria-team|title=Okoye returns to Nigeria team|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=28 March 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Sama aasta juunis mängis ta koondise eest sõprusmängudes [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] ja [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/maduka-okoye/nationalmannschaft/spieler/340353/verein/3444/plus/0 Maduka Okoye - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Eredivisie]] kuu sümboolne koosseis: märts 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.udinese.it/squadre/prima-squadra/portieri/maduka-okoye Profiil Udinese kodulehel] * [https://madukaokoye.com/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Okoye, Maduka}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] pxzg8j4n37c0whwt1svit2jg8v6k83v Pio Esposito 0 721236 7234632 2026-09-15T18:42:56Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Francesco Pio Esposito a La Spezia (cropped).jpg|pisi|Pio Esposito (2025)]] '''Francesco Pio Esposito''' (sündinud [[28. juuni]]l [[2005]] [[Castellammare di Stabia]]s), tuntud peamiselt kui '''Pio Esposito''', on [[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[Milano Internazionale]] ja [[Itaalia jalgpallikoondis]]es. Esposito alustas jalgpallurikarjääri [[Brescia Calcio|Brescia]] noortesüsteemis. 2014. aastal, üheksa-aastaselt, l...' 7234632 wikitext text/x-wiki [[File:Francesco Pio Esposito a La Spezia (cropped).jpg|pisi|Pio Esposito (2025)]] '''Francesco Pio Esposito''' (sündinud [[28. juuni]]l [[2005]] [[Castellammare di Stabia]]s), tuntud peamiselt kui '''Pio Esposito''', on [[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Itaalia kõrgliigaklubis [[Milano Internazionale]] ja [[Itaalia jalgpallikoondis]]es. Esposito alustas jalgpallurikarjääri [[Brescia Calcio|Brescia]] noortesüsteemis. 2014. aastal, üheksa-aastaselt, liitus ta koos oma vendadega [[Milano Internazionale]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/en/teams/first-team/player/francesco-pio-esposito|title=Pio Esposito|publisher=FC Internazionale Milano|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Interi noortemeeskondades mängis ta muu hulgas hilisema esindusmeeskonna peatreeneri [[Cristian Chivu]] käe all. 2023. aasta augustis läks Esposito laenule Itaalia esiliigaklubisse [[Spezia Calcio]].<ref>{{cite web|url=https://www.speziacalcio.com/it/news/ufficiale-francesco-pio-esposito-un-nuovo-calciatore-dello-spezia.25047.html|title=Ufficiale: Francesco Pio Esposito è un nuovo calciatore dello Spezia|publisher=Spezia Calcio|language=it|date=1 August 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Profijalgpallis debüteeris ta 14. augustil 2023 Itaalia karikamängus [[Venezia FC|Venezia]] vastu. 2024. aasta suvel pikendati tema laenulepingut veel ühe hooaja võrra. Hooajal 2024/25 lõi Esposito Spezia eest kõigis võistlussarjades 40 mänguga 19 väravat ja aitas klubil jõuda [[Serie B]] üleminekumängude finaali.<ref>{{cite web|url=https://www.speziacalcio.com/en/news/pio-esposito-named-2024-2025-aquilotto-reale.27291.html|title=Pio Esposito named 2024-2025 Aquilotto Reale|publisher=Spezia Calcio|language=en|date=4 June 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta suvel naasis Esposito Interi põhimeeskonda. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 21. juunil 2025 [[FIFA klubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistluste]] mängus [[Urawa Red Diamonds]]i vastu, vahetades teisel poolajal välja oma venna [[Sebastiano Esposito]].<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/en/news/debut-pio-eposito-brothers-inter-urawa-fifa-club-world-cup-2025|title=Francesco Pio Esposito's debut for Inter|publisher=FC Internazionale Milano|language=en|date=21 June 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Viis päeva hiljem lõi ta 2:0 võidumängus [[Club Atlético River Plate|River Plate'i]] vastu oma esimese värava Interi eest. Itaalia kõrgliigas debüteeris Esposito 30. augustil 2025 mängus [[Udinese Calcio|Udinese]] vastu. Esimese Serie A värava lõi ta 27. septembril 2:0 võidumängus [[Cagliari Calcio|Cagliari]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/en/news/cagliari-inter-serie-a-2025-2026|title=Lautaro paves the way, Pio shines. Cagliari 0-2 Inter|publisher=FC Internazionale Milano|language=en|date=27 September 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Samal hooajal debüteeris ta ka [[UEFA Meistrite Liiga]]s ning lõi oma esimese värava võistlussarjas [[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise]]'i vastu. Hooajal 2025/26 pidas ta Interi eest kõigis võistlussarjades 48 kohtumist, lõi kümme väravat ja andis kuus väravasöötu ning võitis klubiga Itaalia meistrivõistlused ja Itaalia karika.<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/en/news/pio-esposito-story-renewal-inter-2032|title=Pio 2032: a Nerazzurro story|publisher=FC Internazionale Milano|language=en|date=6 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembris pikendas ta Interiga lepingut 2032. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/en/news/renewal-pio-esposito-inter-2032|title=Inter and Pio Esposito together until 2032|publisher=FC Internazionale Milano|language=en|date=6 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Esposito on mänginud Itaalia U17-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. 2023. aastal tuli ta Itaalia U19-koondisega Euroopa meistriks ning kuulus samal aastal Itaalia U20-koondisse, mis saavutas [[2023. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|U20 maailmameistrivõistlustel]] teise koha. 2024. aasta septembris lõi ta Itaalia U21-koondise 7:0 võidumängus San Marino vastu neli väravat. [[Itaalia jalgpallikoondis]]es debüteeris Esposito 5. septembril 2025 MM-valikmängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, kui sekkus 5:0 võidumängus 84. minutil vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.figc.it/en/national-teams/news/italy-hit-five-on-gattuso-s-debut-as-head-coach|title=Italy hit five on Gattuso’s debut as head coach|publisher=Federazione Italiana Giuoco Calcio|language=en|date=5 September 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese A-koondise värava lõi ta 11. oktoobril 2025 Tallinnas Eesti vastu, kui Itaalia võitis 3:1.<ref>[https://www.transfermarkt.com/pio-esposito/nationalmannschaft/spieler/930781/verein/3376/plus/0 Pio Esposito - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> Esposito vanemad vennad [[Salvatore Esposito|Salvatore]] ja [[Sebastiano Esposito|Sebastiano]] on samuti elukutselised jalgpallurid. == Saavutused == ;[[Milano Internazionale]] *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2025–2026|2025/26]] *[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: 2025/26 ;Itaalia U19 *[[UEFA U-19 Euroopa meistrivõistlused|U19 Euroopa meistrivõistlused]]: 2023 ;Itaalia U20 *[[FIFA U-20 World Cup|U20 maailmameistrivõistlused]]: teine koht 2023 ;Individuaalsed *[[Serie B]] aasta jalgpallur: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.inter.it/en/teams/first-team/player/francesco-pio-esposito Profiil Milano Internazionale kodulehel] {{JÄRJESTA:Esposito, Pio}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Spezia Calcio mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 3uxz343wlm1d2ur6sd6d55cy47vajpo Francesco Pio Esposito 0 721237 7234634 2026-09-15T18:46:38Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Pio Esposito]] 7234634 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pio Esposito]] 5so5wi3igbhh6q9ztqj84aaulh4rqq0 Maduka Emilio Okoye 0 721238 7234635 2026-09-15T18:48:32Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Maduka Okoye]] 7234635 wikitext text/x-wiki #suuna [[Maduka Okoye]] m9womooyynr42yjv4or5bjebz9vvbxo Rodrigo Riquelme 0 721239 7234638 2026-09-15T18:53:08Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Rodrigo Riquelme 2020.png|pisi|Rodrigo Riquelme (2020)]] '''Rodrigo Riquelme Reche''' (sündinud [[2. aprill]]il [[2000]] [[Madrid]]is), tuntud ka kui '''Roro''', on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsja või ründava poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Riquelme mängis noorena [[Real Zaragoza]] ja [[Rayo Vallecano]] noortesüsteemides. 2010. aastal, kümneaastaselt, liitus ta Madridi A...' 7234638 wikitext text/x-wiki [[File:Rodrigo Riquelme 2020.png|pisi|Rodrigo Riquelme (2020)]] '''Rodrigo Riquelme Reche''' (sündinud [[2. aprill]]il [[2000]] [[Madrid]]is), tuntud ka kui '''Roro''', on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsja või ründava poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Riquelme mängis noorena [[Real Zaragoza]] ja [[Rayo Vallecano]] noortesüsteemides. 2010. aastal, kümneaastaselt, liitus ta [[Madridi Atlético]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/rodrigo-riquelme-makes-first-team-debut|title=Rodrigo Riquelme makes first team debut|publisher=Club Atlético de Madrid|language=en|date=1 September 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> Atlético reservmeeskonnas debüteeris ta 16. märtsil 2019 Hispaania tugevuselt kolmanda liiga mängus [[SD Ponferradina]] vastu. Atlético esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris ta 1. septembril 2019, kui sekkus vahetusest 3:2 võidumängus [[SD Eibar]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/rodrigo-riquelme-makes-first-team-debut|title=Rodrigo Riquelme makes first team debut|publisher=Club Atlético de Madrid|language=en|date=1 September 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> 2020. aasta oktoobris läks Riquelme üheks hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[AFC Bournemouth]].<ref>{{cite web|url=https://www.afcb.co.uk/news/club-news/riquelme-joins-the-cherries/|title=Riquelme joins the Cherries|publisher=AFC Bournemouth|language=en|date=1 October 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Bournemouthi eest 31. oktoobril 2020 liigamängus [[Derby County FC|Derby County]] vastu. 2021. aasta augustis läks Riquelme hooajaks laenule Hispaania esiliigaklubisse [[CD Mirandés]].<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-mirandes-para-la-cesion-de-riquelme|title=Acuerdo con el Mirandés para la cesión de Riquelme|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=30 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi ta Hispaania esiliigas 36 mänguga seitse väravat ja andis 12 väravasöötu, millega oli liiga parim väravasöötude andja.<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-girona-para-la-cesion-de-rodrigo-riquelme|title=Riquelme renueva hasta 2028 y jugará cedido en el Girona|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=1 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> 2022. aasta augustis pikendas Riquelme Atléticoga lepingut 2028. aastani ja läks hooajaks laenule kõrgliigaklubisse [[Girona FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-girona-para-la-cesion-de-rodrigo-riquelme|title=Riquelme renueva hasta 2028 y jugará cedido en el Girona|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=1 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Girona eest pidas ta La Ligas 34 kohtumist ja lõi neli väravat. 2023. aasta suvel naasis Riquelme Atléticosse ja sai järgneval kahel hooajal esindusmeeskonnas regulaarselt mänguaega. Hooajal 2023/24 tegutses ta muu hulgas vasaku äärekaitsjana ning lõi kõigis võistlussarjades neli väravat ja andis viis väravasöötu. 2024. aasta jaanuaris lõi ta värava [[Copa del Rey]] kaheksandikfinaalis [[Madridi Real]]i vastu. Atlético esindusmeeskonna eest pidas Riquelme kokku 75 ametlikku kohtumist, milles lõi viis väravat ja andis seitse väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-real-betis-para-el-traspaso-de-riquelme|title=Acuerdo con el Real Betis para el traspaso de Riquelme|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=4 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis siirdus Riquelme [[Real Betis]]esse, kellega sõlmis viieaastase lepingu 2030. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/primer-equipo/el-real-betis-y-el-atletico-de-madrid-llegan-a-un-acuerdo-para-el-traspaso-de-rodrigo-riquelme-31515|title=El Real Betis y el Atlético de Madrid llegan a un acuerdo para el traspaso de Rodrigo Riquelme|publisher=Real Betis Balompié|language=es|date=4 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Oma esimesel hooajal Betisis paistis ta silma muu hulgas Hispaania karikasarjas. Esimese ringi 7:1 võidumängus Atlético Palma del Río vastu lõi ta kaks väravat,<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/actualidad/el-real-betis-elimina-al-atletico-palma-del-rio-1-7-31850|title=El Real Betis elimina al Atlético Palma del Río (1-7)|publisher=Real Betis Balompié|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> järgmises ringis lõi ta 4:1 võidumängus Torrent CF-i vastu kübaratriki.<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/primer-equipo/el-real-betis-se-impone-al-torrent-cf-y-avanza-a-la-siguiente-ronda-copera-1-4-31955|title=El Real Betis se impone al Torrent CF y avanza a la siguiente ronda copera (1-4)|publisher=Real Betis Balompié|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> Riquelme on mänginud Hispaania U21-koondises. Ta kuulus koondisse [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta Euroopa U21 meistrivõistlustel]], kus Hispaania jõudis finaali. Finaalis kaotati Inglismaale 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/match/2036152--england-vs-spain/|title=England vs Spain|publisher=UEFA|language=en|date=8 July 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Hispaania jalgpallikoondis]]es debüteeris Riquelme 16. novembril 2023 EM-valikmängus [[Küprose jalgpallikoondis|Küprose]] vastu, kui Hispaania võitis 3:1.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/en/noticias/twelve-players-have-made-their-spain-debut-this-year|title=Twelve players have made their Spain debut this year|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=en|date=16 November 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem mängis ta ka 3:1 võidumängus [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. Need on jäänud tema ainsateks mängudeks Hispaania A-koondises.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/rodrigo-riquelme|title=Rodrigo Riquelme|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;Hispaania U21 *[[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused|U21 Euroopa meistrivõistlused]]: teine koht 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.realbetisbalompie.es/primer-equipo/jugador/rodrigo-riquelme-426986 Profiil Real Betise kodulehel] {{Real Betise mängijad}} {{JÄRJESTA:Riquelme, Rodrigo}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:Real Betise mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 0xbqcasqbxt4tgpulh1nir6a0hf94o1 7234639 7234638 2026-09-15T18:53:45Z Raamaturott 56450 7234639 wikitext text/x-wiki [[File:Rodrigo Riquelme 2020.png|pisi|Rodrigo Riquelme (2020)]] '''Rodrigo Riquelme Reche''' (sündinud [[2. aprill]]il [[2000]] [[Madrid]]is), tuntud ka kui '''Roro''', on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsja või ründava poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Real Betis]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Riquelme mängis noorena [[Real Zaragoza]] ja [[Rayo Vallecano]] noortesüsteemides. 2010. aastal, kümneaastaselt, liitus ta [[Madridi Atlético]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/rodrigo-riquelme-makes-first-team-debut|title=Rodrigo Riquelme makes first team debut|publisher=Club Atlético de Madrid|language=en|date=1 September 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> Atlético reservmeeskonnas debüteeris ta 16. märtsil 2019 Hispaania tugevuselt kolmanda liiga mängus [[SD Ponferradina]] vastu. Atlético esindusmeeskonnas ja [[La Liga]]s debüteeris ta 1. septembril 2019, kui sekkus vahetusest 3:2 võidumängus [[SD Eibar]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://en.atleticodemadrid.com/noticias/rodrigo-riquelme-makes-first-team-debut|title=Rodrigo Riquelme makes first team debut|publisher=Club Atlético de Madrid|language=en|date=1 September 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> 2020. aasta oktoobris läks Riquelme üheks hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[AFC Bournemouth]].<ref>{{cite web|url=https://www.afcb.co.uk/news/club-news/riquelme-joins-the-cherries/|title=Riquelme joins the Cherries|publisher=AFC Bournemouth|language=en|date=1 October 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Bournemouthi eest 31. oktoobril 2020 liigamängus [[Derby County FC|Derby County]] vastu. 2021. aasta augustis läks Riquelme hooajaks laenule Hispaania esiliigaklubisse [[CD Mirandés]].<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-mirandes-para-la-cesion-de-riquelme|title=Acuerdo con el Mirandés para la cesión de Riquelme|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=30 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi ta Hispaania esiliigas 36 mänguga seitse väravat ja andis 12 väravasöötu, millega oli liiga parim väravasöötude andja.<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-girona-para-la-cesion-de-rodrigo-riquelme|title=Riquelme renueva hasta 2028 y jugará cedido en el Girona|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=1 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> 2022. aasta augustis pikendas Riquelme Atléticoga lepingut 2028. aastani ja läks hooajaks laenule kõrgliigaklubisse [[Girona FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-girona-para-la-cesion-de-rodrigo-riquelme|title=Riquelme renueva hasta 2028 y jugará cedido en el Girona|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=1 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Girona eest pidas ta La Ligas 34 kohtumist ja lõi neli väravat. 2023. aasta suvel naasis Riquelme Atléticosse ja sai järgneval kahel hooajal esindusmeeskonnas regulaarselt mänguaega. Hooajal 2023/24 tegutses ta muu hulgas vasaku äärekaitsjana ning lõi kõigis võistlussarjades neli väravat ja andis viis väravasöötu. 2024. aasta jaanuaris lõi ta värava [[Copa del Rey]] kaheksandikfinaalis [[Madridi Real]]i vastu. Atlético esindusmeeskonna eest pidas Riquelme kokku 75 ametlikku kohtumist, milles lõi viis väravat ja andis seitse väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.atleticodemadrid.com/noticias/acuerdo-con-el-real-betis-para-el-traspaso-de-riquelme|title=Acuerdo con el Real Betis para el traspaso de Riquelme|publisher=Club Atlético de Madrid|language=es|date=4 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta juulis siirdus Riquelme [[Real Betis]]esse, kellega sõlmis viieaastase lepingu 2030. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/primer-equipo/el-real-betis-y-el-atletico-de-madrid-llegan-a-un-acuerdo-para-el-traspaso-de-rodrigo-riquelme-31515|title=El Real Betis y el Atlético de Madrid llegan a un acuerdo para el traspaso de Rodrigo Riquelme|publisher=Real Betis Balompié|language=es|date=4 July 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Oma esimesel hooajal Betisis paistis ta silma muu hulgas Hispaania karikasarjas. Esimese ringi 7:1 võidumängus Atlético Palma del Río vastu lõi ta kaks väravat,<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/actualidad/el-real-betis-elimina-al-atletico-palma-del-rio-1-7-31850|title=El Real Betis elimina al Atlético Palma del Río (1-7)|publisher=Real Betis Balompié|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> järgmises ringis lõi ta 4:1 võidumängus Torrent CF-i vastu kübaratriki.<ref>{{cite web|url=https://www.realbetisbalompie.es/noticias/primer-equipo/el-real-betis-se-impone-al-torrent-cf-y-avanza-a-la-siguiente-ronda-copera-1-4-31955|title=El Real Betis se impone al Torrent CF y avanza a la siguiente ronda copera (1-4)|publisher=Real Betis Balompié|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> Riquelme on mänginud Hispaania U21-koondises. Ta kuulus koondisse [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta Euroopa U21 meistrivõistlustel]], kus Hispaania jõudis finaali. Finaalis kaotati Inglismaale 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/under21/match/2036152--england-vs-spain/|title=England vs Spain|publisher=UEFA|language=en|date=8 July 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Hispaania jalgpallikoondis]]es debüteeris Riquelme 16. novembril 2023 EM-valikmängus [[Küprose jalgpallikoondis|Küprose]] vastu, kui Hispaania võitis 3:1.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/en/noticias/twelve-players-have-made-their-spain-debut-this-year|title=Twelve players have made their Spain debut this year|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=en|date=16 November 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem mängis ta ka 3:1 võidumängus [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. Need on jäänud tema ainsateks mängudeks Hispaania A-koondises.<ref>{{cite web|url=https://rfef.es/es/selecciones/jugadores/rodrigo-riquelme|title=Rodrigo Riquelme|publisher=Real Federación Española de Fútbol|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;Hispaania U21 *[[UEFA U-21 Euroopa meistrivõistlused|U21 Euroopa meistrivõistlused]]: teine koht 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.realbetisbalompie.es/primer-equipo/jugador/rodrigo-riquelme-426986 Profiil Real Betise kodulehel] {{Real Betise mängijad}} {{JÄRJESTA:Riquelme, Rodrigo}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] c546ae1rfsjh7p5kizrbfj1meym2fxq Mërgim Vojvoda 0 721240 7234644 2026-09-15T19:04:54Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Lens - Torino FC (02-08-2023) 25.jpg|pisi|Mërgim Vojvoda (2023)]] '''Mërgim Vojvoda''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1995]] [[Hof]]is, [[Saksamaa]]l)<ref>{{cite web|url=https://www.fc-carlzeiss-jena.de/fileadmin/downloads/anpfiff/1516_18.pdf|title=Traumziel Chelsea: Heute im Interview: Mergim Vojvoda|publisher=FC Carl Zeiss Jena|language=de|page=28|access-date=15 September 2026}}</ref> on [[Kosovo]] [[jalgpallur]], kes mängib äärekaitsja või kaitsva poolkaitsj...' 7234644 wikitext text/x-wiki [[File:Lens - Torino FC (02-08-2023) 25.jpg|pisi|Mërgim Vojvoda (2023)]] '''Mërgim Vojvoda''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1995]] [[Hof]]is, [[Saksamaa]]l)<ref>{{cite web|url=https://www.fc-carlzeiss-jena.de/fileadmin/downloads/anpfiff/1516_18.pdf|title=Traumziel Chelsea: Heute im Interview: Mergim Vojvoda|publisher=FC Carl Zeiss Jena|language=de|page=28|access-date=15 September 2026}}</ref> on [[Kosovo]] [[jalgpallur]], kes mängib äärekaitsja või kaitsva poolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]] ja [[Kosovo jalgpallikoondis]]es. Vojvoda kasvas üles Belgias ning mängis noorena JS Pierreuse'i, CSJ Grivegnée ja [[MVV Maastricht]]i noortesüsteemides. 2011. aastal, 16-aastaselt, liitus ta [[Standard Liège]]'i noorteakadeemiaga. 2014. aasta augustis läks ta hooajaks laenule Belgia esiliigaklubisse [[Sint-Truidense VV|Sint-Truidense]]. Profijalgpallis debüteeris ta 8. novembril 2014 liigamängus Roeselare vastu. Sint-Truidense võitis hooajal 2014/15 Belgia esiliiga ja tõusis kõrgliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-mergim|title=Welcome, Mergim!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=18 July 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2015/16 mängis Vojvoda laenul Saksamaa tugevuselt neljanda liiga klubis [[FC Carl Zeiss Jena]], mille eest pidas liigas 24 kohtumist. Seejärel siirdus ta Belgia kõrgliigaklubisse [[Royal Excel Mouscron]]. Kolme hooaja jooksul pidas ta Mouscroni eest kõigis võistlussarjades 103 kohtumist ja lõi kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://standard.be/fr/news/mergim-vojvoda-revient-chez-les-rouches|title=Mergim VOJVODA revient chez les Rouches|publisher=Standard de Liège|language=fr|date=27 May 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> 2019. aasta mais naasis Vojvoda Standard Liège'i.<ref>{{cite web|url=https://standard.be/fr/news/mergim-vojvoda-revient-chez-les-rouches|title=Mergim VOJVODA revient chez les Rouches|publisher=Standard de Liège|language=fr|date=27 May 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 pidas ta Standardi eest Belgia kõrgliigas 25 kohtumist ja lõi ühe värava ning mängis klubiga ka [[UEFA Euroopa Liiga]]s. 2020. aasta augustis siirdus Vojvoda Itaalia kõrgliigaklubisse [[Torino FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/news/27/08/2020/vojvoda-al-toro_24601|title=Vojvoda al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=27 August 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Torino eest 3. mail 2021, kui tema värav tõi klubile 1:0 võidu [[Parma Calcio 1913|Parma]] üle. Nelja ja poole hooaja jooksul pidas Vojvoda Torino eest kõigis võistlussarjades 135 kohtumist ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-mergim|title=Welcome, Mergim!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=18 July 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta veebruaris siirdus Vojvoda [[Como 1907]]-sse, kellega sõlmis lepingu 2028. aastani.<ref>{{cite web|url=https://comofootball.com/en/como-1907-announces-the-signing-of-mergim-vojvoda/|title=Como 1907 Announces the Signing of Mërgim Vojvoda|publisher=Como 1907|language=en|date=3 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Como eest pidas ta kõigis võistlussarjades 45 kohtumist, lõi kolm väravat ja andis viis väravasöötu. Hooajal 2025/26 oli ta klubi asekapten ning aitas Comol jõuda esimest korda klubi ajaloos [[UEFA Meistrite Liiga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://comofootball.com/en/mergim-vojvoda-completes-permanent-move-to-udinese/|title=Mërgim Vojvoda Completes Permanent Move to Udinese|publisher=Como 1907|language=en|date=18 July 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta juulis siirdus Vojvoda [[Udinese Calcio|Udinesesse]]. Ta sõlmis klubiga kaheaastase lepingu 2028. aasta juunini, mida on võimalik pikendada veel ühe hooaja võrra.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-mergim|title=Welcome, Mergim!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=18 July 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Vojvoda esindas aastatel 2014–2016 Albaania U21-koondist. 2016. aastal otsustas ta edaspidi esindada Kosovot ning sama aasta novembris andis [[FIFA]] talle selleks loa. [[Kosovo jalgpallikoondis]]es debüteeris ta 11. juunil 2017 MM-valikmängus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta 7. septembril 2019 EM-valikmängus [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu, aidates Kosovo 2:1 võidule. Vojvoda on Kosovo koondise kõigi aegade enim mänge pidanud jalgpallur. 2026. aasta juuni seisuga oli ta pidanud Kosovo eest 75 kohtumist ja löönud kolm väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/mergim-vojvoda/nationalmannschaft/spieler/336125/verein/53982/plus/0 Mërgim Vojvoda - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Sint-Truidense *[[Belgia jalgpalli esiliiga|Belgia esiliiga]]: 2014/15 ;Carl Zeiss Jena *Thüringeni karikas: 2015/16 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.udinese.it/news/squad/welcome-mergim Mërgim Vojvoda] Udinese kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/mergim-vojvoda/profil/spieler/336125 Mërgim Vojvoda] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Vojvoda, Mërgim}} [[Kategooria:Kosovo jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] tldsym1fqz161pkf4cyzqw6sym2uwtd Jurgen Ekkelenkamp 0 721241 7234654 2026-09-15T19:11:56Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Ekkelenkamp2022.jpg|pisi|Jurgen Ekkelenkamp (2022)]] '''Jurgen Peter Ekkelenkamp''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2000]] [[Zeist]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]]. Ekkelenkamp alustas jalgpallurikarjääri [[Almere City FC|Almere City]] noortesüsteemis. 2013. aasta suvel, 13-aastaselt, liitus ta [[AFC Ajax]]i noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha...' 7234654 wikitext text/x-wiki [[File:Ekkelenkamp2022.jpg|pisi|Jurgen Ekkelenkamp (2022)]] '''Jurgen Peter Ekkelenkamp''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2000]] [[Zeist]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]]. Ekkelenkamp alustas jalgpallurikarjääri [[Almere City FC|Almere City]] noortesüsteemis. 2013. aasta suvel, 13-aastaselt, liitus ta [[AFC Ajax]]i noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Ajaxi esindusmeeskonnas ja [[Eredivisie]]s debüteeris ta 19. aprillil 2018, kui sekkus vahetusest 4:1 võidumängus [[VVV-Venlo]] vastu. Hooajal 2018/19 debüteeris Ekkelenkamp ka [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kui sekkus 10. aprillil 2019 vahetusest veerandfinaali avamängus [[Torino Juventus|Juventuse]] vastu. Ajaxi esindusmeeskonna eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 40 kohtumist ja lõi kuus väravat. Klubiga tuli ta kaks korda Hollandi meistriks ja võitis kahel korral Hollandi karika.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> 2021. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Hertha BSC]], kellega sõlmis lepingu 2025. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/en/news/2021/08/transfer-jurgen-ekkelenkamp-2122|title=Jurgen Ekkelenkamp joins Hertha BSC|publisher=Hertha BSC|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Bundesliga]]s debüteeris ta 17. septembril 2021 mängus [[SpVgg Greuther Fürth]]i vastu. Vahetusest sekkunud Ekkelenkamp lõi vaid umbes minut hiljem oma esimese värava Hertha eest ning aitas meeskonna 2:1 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/hertha-berlin-greuther-furth-live-line-ups-stats-boateng-piatek-green-17294|title=Dream debut for Jurgen Ekkelenkamp as Hertha Berlin defeat Greuther Fürth|publisher=Bundesliga|language=en|date=17 September 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi ta 21 Bundesliga kohtumises kolm väravat. 2022. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Belgia kõrgliigaklubisse [[Royal Antwerp FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://royalantwerpfc.be/nieuws/jurgenekkelenkamp|title=Jurgen Ekkelenkamp is a RED!|publisher=Royal Antwerp FC|language=nl|date=7 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Belgia kõrgliigas 33 mänguga kuus väravat ning võitis klubiga nii Belgia meistrivõistlused kui ka Belgia karika. Antwerp tuli 2023. aastal Belgia meistriks esimest korda 66 aasta jooksul.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/65805961|title=Royal Antwerp win first Belgian title in 66 years after Toby Alderweireld's stoppage-time equaliser|publisher=BBC Sport|language=en|date=4 June 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Belgia karikafinaalis mängis Ekkelenkamp algkoosseisus ning teenis avapoolajal penalti, millest [[Vincent Janssen]] viis Antwerpi juhtima. Antwerp alistas [[KV Mechelen]]i 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2023/04/30/bekerfinale-voetbal/|title=Antwerp wint met 0-2 van KV Mechelen en pakt de Beker van België|publisher=VRT NWS|language=nl|date=30 April 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 mängis Ekkelenkamp Antwerpiga ka [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril. Belgia kõrgliigas lõi ta sel hooajal 39 mänguga viis väravat. 2024. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-jurgen|title=Welcome, Jurgen!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=6 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Udinese eest 25. septembril 2024 Itaalia karikamängus [[US Salernitana 1919|Salernitana]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-we-needed-to-react-and-we-did|title=Ekkelenkamp: “We needed to react and we did”|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=25 September 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese [[Serie A]] värava lõi ta 9. veebruaril 2025, kui tema kauglöök kindlustas Udinesele 1:1 viigi [[SSC Napoli|Napoli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-stunner-earns-point-away-to-leaders|title=Ekkelenkamp stunner earns point away to leaders|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=9 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Nädal hiljem lõi ta 3:0 võidumängus [[Empoli FC|Empoli]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-v-empoli-3-0|title=Udinese v Empoli 3-0|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=16 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 kuulus Ekkelenkamp Udinese põhikoosseisu ning lõi Serie A-s viis väravat. 14. detsembril 2025 lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus Napoli vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-1-0-napoli|title=Udinese 1-0 Napoli|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=14 December 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta mais sai ta vasaku jala pindluumurru, kuid naasis uue hooaja alguseks mängukõlblikuks.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-injury-update|title=Ekkelenkamp injury update|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=8 May 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2026/27 kannab ta Udineses särginumbrit 32.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-squad-numbers-for-202627-season|title=Udinese squad numbers for 2026/27 season|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=11 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Ekkelenkamp on mänginud Madalmaade U15-, U16-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. U21-koondise eest pidas ta 22 kohtumist ja lõi seitse väravat. Ta kuulus Madalmaade koondisse nii [[2021. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2021.]] kui ka [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta U21 Euroopa meistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.onsoranje.nl/toernooien/4271/selectie/185185/speler/18658|title=Jurgen Ekkelenkamp|publisher=OnsOranje|language=nl|access-date=15 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/nationalmannschaft/spieler/361068/verein/11944/plus/0 Jurgen Ekkelenkamp - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Jong Ajax *[[Eerste Divisie]]: 2017/18 ;[[AFC Ajax]] *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018/19]], [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020/21]] *[[KNVB karikas|Hollandi karikas]]: 2018/19, 2020/21 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2019 ;[[Royal Antwerp FC]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meistrivõistlused]]: 2022/23 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2022/23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/profil/spieler/361068 Jurgen Ekkelenkamp] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Ekkelenkamp, Jurgen}} [[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] gdqfuer9ytrmzbz1nua8xy64lkx5azr 7234703 7234654 2026-09-15T20:16:08Z Kruusamägi 1530 7234703 wikitext text/x-wiki [[File:Ekkelenkamp2022.jpg|pisi|Jurgen Ekkelenkamp (2022)]] '''Jurgen Peter Ekkelenkamp''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2000]] [[Zeist]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]]. Ekkelenkamp alustas jalgpallurikarjääri [[Almere City FC|Almere City]] noortesüsteemis. 2013. aasta suvel, 13-aastaselt, liitus ta [[AFC Ajax]]i noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Ajaxi esindusmeeskonnas ja [[Eredivisie]]s debüteeris ta 19. aprillil 2018, kui sekkus vahetusest 4:1 võidumängus [[VVV-Venlo]] vastu. Hooajal 2018/19 debüteeris Ekkelenkamp ka [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kui sekkus 10. aprillil 2019 vahetusest veerandfinaali avamängus [[Torino Juventus|Juventuse]] vastu. Ajaxi esindusmeeskonna eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 40 kohtumist ja lõi kuus väravat. Klubiga tuli ta kaks korda Hollandi meistriks ja võitis kahel korral Hollandi karika.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> 2021. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Hertha BSC]], kellega sõlmis lepingu 2025. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/en/news/2021/08/transfer-jurgen-ekkelenkamp-2122|title=Jurgen Ekkelenkamp joins Hertha BSC|publisher=Hertha BSC|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Bundesliga]]s debüteeris ta 17. septembril 2021 mängus [[SpVgg Greuther Fürth]]i vastu. Vahetusest sekkunud Ekkelenkamp lõi vaid umbes minut hiljem oma esimese värava Hertha eest ning aitas meeskonna 2:1 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/hertha-berlin-greuther-furth-live-line-ups-stats-boateng-piatek-green-17294|title=Dream debut for Jurgen Ekkelenkamp as Hertha Berlin defeat Greuther Fürth|publisher=Bundesliga|language=en|date=17 September 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi ta 21 Bundesliga kohtumises kolm väravat. 2022. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Belgia kõrgliigaklubisse [[Royal Antwerp FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://royalantwerpfc.be/nieuws/jurgenekkelenkamp|title=Jurgen Ekkelenkamp is a RED!|publisher=Royal Antwerp FC|language=nl|date=7 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Belgia kõrgliigas 33 mänguga kuus väravat ning võitis klubiga nii Belgia meistrivõistlused kui ka Belgia karika. Antwerp tuli 2023. aastal Belgia meistriks esimest korda 66 aasta jooksul.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/65805961|title=Royal Antwerp win first Belgian title in 66 years after Toby Alderweireld's stoppage-time equaliser|publisher=BBC Sport|language=en|date=4 June 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Belgia karikafinaalis mängis Ekkelenkamp algkoosseisus ning teenis avapoolajal penalti, millest [[Vincent Janssen]] viis Antwerpi juhtima. Antwerp alistas [[KV Mechelen]]i 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2023/04/30/bekerfinale-voetbal/|title=Antwerp wint met 0-2 van KV Mechelen en pakt de Beker van België|publisher=VRT NWS|language=nl|date=30 April 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 mängis Ekkelenkamp Antwerpiga ka [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril. Belgia kõrgliigas lõi ta sel hooajal 39 mänguga viis väravat. 2024. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-jurgen|title=Welcome, Jurgen!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=6 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Udinese eest 25. septembril 2024 Itaalia karikamängus [[US Salernitana 1919|Salernitana]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-we-needed-to-react-and-we-did|title=Ekkelenkamp: “We needed to react and we did”|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=25 September 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese [[Serie A]] värava lõi ta 9. veebruaril 2025, kui tema kauglöök kindlustas Udinesele 1:1 viigi [[SSC Napoli|Napoli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-stunner-earns-point-away-to-leaders|title=Ekkelenkamp stunner earns point away to leaders|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=9 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Nädal hiljem lõi ta 3:0 võidumängus [[Empoli FC|Empoli]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-v-empoli-3-0|title=Udinese v Empoli 3-0|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=16 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 kuulus Ekkelenkamp Udinese põhikoosseisu ning lõi Serie A-s viis väravat. 14. detsembril 2025 lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus Napoli vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-1-0-napoli|title=Udinese 1-0 Napoli|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=14 December 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta mais sai ta vasaku jala pindluumurru, kuid naasis uue hooaja alguseks mängukõlblikuna.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-injury-update|title=Ekkelenkamp injury update|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=8 May 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2026/27 kannab ta Udineses särginumbrit 32.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-squad-numbers-for-202627-season|title=Udinese squad numbers for 2026/27 season|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=11 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Ekkelenkamp on mänginud Madalmaade U15-, U16-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. U21-koondise eest pidas ta 22 kohtumist ja lõi seitse väravat. Ta kuulus Madalmaade koondisse nii [[2021. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2021.]] kui ka [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta U21 Euroopa meistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.onsoranje.nl/toernooien/4271/selectie/185185/speler/18658|title=Jurgen Ekkelenkamp|publisher=OnsOranje|language=nl|access-date=15 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/nationalmannschaft/spieler/361068/verein/11944/plus/0 Jurgen Ekkelenkamp - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Jong Ajax *[[Eerste Divisie]]: 2017/18 ;[[AFC Ajax]] *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018/19]], [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020/21]] *[[KNVB karikas|Hollandi karikas]]: 2018/19, 2020/21 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2019 ;[[Royal Antwerp FC]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meistrivõistlused]]: 2022/23 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2022/23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/profil/spieler/361068 Jurgen Ekkelenkamp] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Ekkelenkamp, Jurgen}} [[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 1icl3dkh6xdk1gcy07hu7r2g8xw7aj8 7234883 7234703 2026-09-16T08:19:16Z Raamaturott 56450 7234883 wikitext text/x-wiki [[File:Ekkelenkamp2022.jpg|pisi|Jurgen Ekkelenkamp (2022)]] '''Jurgen Peter Ekkelenkamp''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2000]] [[Zeist]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio]]. Ekkelenkamp alustas jalgpallurikarjääri [[Almere City FC|Almere City]] noortesüsteemis. 2013. aasta suvel, 13-aastaselt, liitus ta [[AFC Ajax]]i noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Ajaxi esindusmeeskonnas ja [[Eredivisie]]s debüteeris ta 19. aprillil 2018, kui sekkus vahetusest 4:1 võidumängus [[VVV-Venlo]] vastu. Hooajal 2018/19 debüteeris Ekkelenkamp ka [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kui sekkus 10. aprillil 2019 vahetusest veerandfinaali avamängus [[Torino Juventus|Juventuse]] vastu. Ajaxi esindusmeeskonna eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 40 kohtumist ja lõi kuus väravat. Klubiga tuli ta kaks korda Hollandi meistriks ja võitis kahel korral Hollandi karika.<ref>{{cite web|url=https://english.ajax.nl/articles/ajax-and-hertha-bsc-reach-agreement-for-jurgen-ekkelenkamp/|title=Ajax and Hertha BSC reach agreement for Jurgen Ekkelenkamp|publisher=AFC Ajax|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> 2021. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Hertha BSC]], kellega sõlmis lepingu 2025. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/en/news/2021/08/transfer-jurgen-ekkelenkamp-2122|title=Jurgen Ekkelenkamp joins Hertha BSC|publisher=Hertha BSC|language=en|date=27 August 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Bundesliga]]s debüteeris ta 17. septembril 2021 mängus [[SpVgg Greuther Fürth]]i vastu. Vahetusest sekkunud Ekkelenkamp lõi vaid umbes minut hiljem oma esimese värava Hertha eest ning aitas meeskonna 2:1 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/hertha-berlin-greuther-furth-live-line-ups-stats-boateng-piatek-green-17294|title=Dream debut for Jurgen Ekkelenkamp as Hertha Berlin defeat Greuther Fürth|publisher=Bundesliga|language=en|date=17 September 2021|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 lõi ta 21 Bundesliga kohtumises kolm väravat. 2022. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Belgia kõrgliigaklubisse [[Royal Antwerp FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://royalantwerpfc.be/nieuws/jurgenekkelenkamp|title=Jurgen Ekkelenkamp is a RED!|publisher=Royal Antwerp FC|language=nl|date=7 August 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Belgia kõrgliigas 33 mänguga kuus väravat ning võitis klubiga nii Belgia meistrivõistlused kui ka Belgia karika. Antwerp tuli 2023. aastal Belgia meistriks esimest korda 66 aasta jooksul.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/65805961|title=Royal Antwerp win first Belgian title in 66 years after Toby Alderweireld's stoppage-time equaliser|publisher=BBC Sport|language=en|date=4 June 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Belgia karikafinaalis mängis Ekkelenkamp algkoosseisus ning teenis avapoolajal penalti, millest [[Vincent Janssen]] viis Antwerpi juhtima. Antwerp alistas [[KV Mechelen]]i 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2023/04/30/bekerfinale-voetbal/|title=Antwerp wint met 0-2 van KV Mechelen en pakt de Beker van België|publisher=VRT NWS|language=nl|date=30 April 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 mängis Ekkelenkamp Antwerpiga ka [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril. Belgia kõrgliigas lõi ta sel hooajal 39 mänguga viis väravat. 2024. aasta augustis siirdus Ekkelenkamp Itaalia kõrgliigaklubisse [[Udinese Calcio]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/welcome-jurgen|title=Welcome, Jurgen!|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=6 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Udinese eest 25. septembril 2024 Itaalia karikamängus [[US Salernitana 1919|Salernitana]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-we-needed-to-react-and-we-did|title=Ekkelenkamp: “We needed to react and we did”|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=25 September 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese [[Serie A]] värava lõi ta 9. veebruaril 2025, kui tema kauglöök kindlustas Udinesele 1:1 viigi [[SSC Napoli|Napoli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-stunner-earns-point-away-to-leaders|title=Ekkelenkamp stunner earns point away to leaders|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=9 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Nädal hiljem lõi ta 3:0 võidumängus [[Empoli FC|Empoli]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-v-empoli-3-0|title=Udinese v Empoli 3-0|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=16 February 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 kuulus Ekkelenkamp Udinese põhikoosseisu ning lõi Serie A-s viis väravat. 14. detsembril 2025 lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus Napoli vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-1-0-napoli|title=Udinese 1-0 Napoli|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=14 December 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta mais sai ta vasaku jala pindluumurru, kuid naasis uue hooaja alguseks mängukõlblikuna.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/ekkelenkamp-injury-update|title=Ekkelenkamp injury update|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=8 May 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2026/27 kannab ta Udineses särginumbrit 32.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/udinese-squad-numbers-for-202627-season|title=Udinese squad numbers for 2026/27 season|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=11 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Ekkelenkamp on mänginud Hollandi U15-, U16-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. U21-koondise eest pidas ta 22 kohtumist ja lõi seitse väravat. Ta kuulus Hollandi koondisse nii [[2021. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2021.]] kui ka [[2023. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused|2023. aasta U21 Euroopa meistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.onsoranje.nl/toernooien/4271/selectie/185185/speler/18658|title=Jurgen Ekkelenkamp|publisher=OnsOranje|language=nl|access-date=15 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/nationalmannschaft/spieler/361068/verein/11944/plus/0 Jurgen Ekkelenkamp - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Jong Ajax *[[Eerste Divisie]]: 2017/18 ;[[AFC Ajax]] *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018/19]], [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020/21]] *[[KNVB karikas|Hollandi karikas]]: 2018/19, 2020/21 *[[Johan Cruijff Schaal]]: 2019 ;[[Royal Antwerp FC]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meistrivõistlused]]: 2022/23 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2022/23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/jurgen-ekkelenkamp/profil/spieler/361068 Jurgen Ekkelenkamp] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Ekkelenkamp, Jurgen}} [[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 54u276p988vfoelqtb059rtaqob68hv Tommy Conway 0 721242 7234669 2026-09-15T19:27:06Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Tommy Conway 16082025 (1) (cropped).jpg|pisi|Tommy Conway (2025)]] '''Tommy Daniel John Conway''' (sündinud [[6. august]]il [[2002]] [[Taunton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Middlesbrough FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Conway liitus [[Bristol City FC]] noorteakadeemiaga seitsmeaastaselt. Esimese kogemuse täiskasvanute jalgpallis sai ta hooajal 2019/20, kui mängis laenul Ingl...' 7234669 wikitext text/x-wiki [[File:Tommy Conway 16082025 (1) (cropped).jpg|pisi|Tommy Conway (2025)]] '''Tommy Daniel John Conway''' (sündinud [[6. august]]il [[2002]] [[Taunton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Middlesbrough FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Conway liitus [[Bristol City FC]] noorteakadeemiaga seitsmeaastaselt. Esimese kogemuse täiskasvanute jalgpallis sai ta hooajal 2019/20, kui mängis laenul Inglismaa tugevuselt seitsmenda liiga klubis [[Yate Town F.C.|Yate Town]]. 2020. aasta oktoobris läks ta laenule [[National League South]]i klubisse [[Bath City FC|Bath City]].<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonnas debüteeris Conway 5. aprillil 2021 Inglismaa esiliigamängus [[Coventry City FC|Coventry City]] vastu. Esimese värava lõi ta 1. mail 2021 1:4 kaotusmängus [[Millwall FC|Millwalli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja 2022/23 alguses sai Conway Bristol City põhimeeskonnas püsiva koha. 2022. aasta augustis lõi ta Inglismaa esiliigas neli väravat ning valiti [[English Football League]]'i kuu parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/news/2022/september/tommy-conway-augusts-young-player-of-the-month-on-creative-celebrations-generational-gaps-and-derby-day/|title=Tommy Conway: August’s Young Player of the Month on creative celebrations, generational gaps, and derby day|publisher=English Football League|language=en|date=12 September 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 lõi ta kõigis võistlussarjades 12 väravat. Ka hooajal 2023/24 lõi Conway kõigis võistlussarjades 12 väravat. [[FA Cup]]i kolmandas ringis lõi ta värava nii 1:1 viigimängus [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu kui ka korduskohtumises, mille Bristol City võitis tema väravast 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja lõpus valiti ta Bristol City aasta parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bristolcitysupporters.org/end-of-season-awards-2023-24/|title=End of Season Awards 2023/24|publisher=Bristol City Supporters Club & Trust|language=en|date=6 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonna eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 92 kohtumist ja lõi 25 väravat. 2024. aasta augustis siirdus Conway [[Middlesbrough FC|Middlesbrough'sse]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cd1x5kpww3do|title=Middlesbrough sign Bristol City striker Conway|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Middlesbrough' eest 24. augustil 2024, realiseerides 2:2 viigimängus [[Portsmouth FC|Portsmouthi]] vastu 90. minutil penalti.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cx29pyn7vqgt|title=Middlesbrough 2-2 Portsmouth: Late Tommy Conway penalty secures point for Boro|publisher=BBC Sport|language=en|date=24 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Middlesbrough' eest Inglismaa esiliigas 36 mänguga 13 väravat ning oli klubi suurim väravakütt.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Conway Inglismaa esiliigas taas 13 väravat ja andis viis väravasöötu. Middlesbrough lõpetas põhihooaja viiendal kohal ja jõudis kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele, kus kaotas poolfinaalis [[Southampton FC|Southamptonile]]. Conway mängis mõlemas poolfinaalkohtumises.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/746a92c5/matchlogs/2025-2026/summary|title=Tommy Conway Match Logs 2025-2026|publisher=FBref|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Conway sündis Inglismaal, kuid sai oma Šotimaalt pärit vanaisa kaudu õiguse esindada Šotimaad. 2022. aasta septembris kutsuti ta esimest korda Šotimaa U21-koondisse. U21-koondise eest pidas ta kokku seitse mängu ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Šotimaa jalgpallikoondis]]esse kutsuti Conway esimest korda 2024. aasta juunis. A-koondises debüteeris ta 7. juunil 2024 sõprusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu, kui sekkus 2:2 lõppenud kohtumises teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/news/euro-bound-scotland-draw-in-final-pre-tournament-friendly|title=EURO-bound Scotland draw in final pre-tournament friendly|publisher=Scottish Football Association|language=en|date=7 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Ta arvati ka Šotimaa koosseisu [[2024. aasta jalgpalli Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteks]], kuid turniiril väljakule ei pääsenud. 2026. aasta septembri seisuga oli Conway pidanud Šotimaa A-koondises kaheksa kohtumist.<ref>[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/nationalmannschaft/spieler/801426 Tommy Conway - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[English Football League]]'i kuu parim noormängija: august 2022 *[[Bristol City]] aasta parim noormängija: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bcfc.co.uk/player/tommy-conway/ Profiil Bristol City FC kodulehel] *[https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway Profiil Šotimaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/profil/spieler/801426 Tommy Conway] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Conway, Tommy}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Middlesbrough FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] jlp9rurb3rmll7x33ccwpgkb8qe0jsw 7234670 7234669 2026-09-15T19:28:22Z Raamaturott 56450 7234670 wikitext text/x-wiki [[File:Tommy Conway 16082025 (1) (cropped).jpg|pisi|Tommy Conway (2025)]] '''Tommy Daniel John Conway''' (sündinud [[6. august]]il [[2002]] [[Taunton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Middlesbrough FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Conway liitus [[Bristol City FC]] noorteakadeemiaga seitsmeaastaselt. Esimese kogemuse täiskasvanute jalgpallis sai ta hooajal 2019/20, kui mängis laenul Inglismaa tugevuselt seitsmenda liiga klubis [[Yate Town F.C.|Yate Town]]. 2020. aasta oktoobris läks ta laenule [[National League South]]i klubisse [[Bath City FC|Bath City]].<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonnas debüteeris Conway 5. aprillil 2021 Inglismaa esiliigamängus [[Coventry City FC|Coventry City]] vastu. Esimese värava lõi ta 1. mail 2021 1:4 kaotusmängus [[Millwall FC|Millwalli]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja 2022/23 alguses sai Conway Bristol City põhimeeskonnas püsiva koha. 2022. aasta augustis lõi ta Inglismaa esiliigas neli väravat ning valiti [[English Football League]]'i kuu parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/news/2022/september/tommy-conway-augusts-young-player-of-the-month-on-creative-celebrations-generational-gaps-and-derby-day/|title=Tommy Conway: August’s Young Player of the Month on creative celebrations, generational gaps, and derby day|publisher=English Football League|language=en|date=12 September 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 lõi ta kõigis võistlussarjades 12 väravat. Ka hooajal 2023/24 lõi Conway kõigis võistlussarjades 12 väravat. [[FA Cup]]i kolmandas ringis lõi ta värava nii 1:1 viigimängus [[West Ham United FC|West Ham Unitedi]] vastu kui ka korduskohtumises, mille Bristol City võitis tema väravast 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooaja lõpus valiti ta Bristol City aasta parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bristolcitysupporters.org/end-of-season-awards-2023-24/|title=End of Season Awards 2023/24|publisher=Bristol City Supporters Club & Trust|language=en|date=6 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Bristol City esindusmeeskonna eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 92 kohtumist ja lõi 25 väravat. 2024. aasta augustis siirdus Conway [[Middlesbrough FC|Middlesbrough'sse]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cd1x5kpww3do|title=Middlesbrough sign Bristol City striker Conway|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Middlesbrough' eest 24. augustil 2024, realiseerides 2:2 viigimängus [[Portsmouth FC|Portsmouthi]] vastu 90. minutil penalti.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cx29pyn7vqgt|title=Middlesbrough 2-2 Portsmouth: Late Tommy Conway penalty secures point for Boro|publisher=BBC Sport|language=en|date=24 August 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Middlesbrough' eest Inglismaa esiliigas 36 mänguga 13 väravat ning oli klubi suurim väravakütt.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi Conway Inglismaa esiliigas taas 13 väravat ja andis viis väravasöötu. Middlesbrough lõpetas põhihooaja viiendal kohal ja jõudis kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele, kus kaotas poolfinaalis [[Southampton FC|Southamptonile]]. Conway mängis mõlemas poolfinaalkohtumises.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/746a92c5/matchlogs/2025-2026/summary|title=Tommy Conway Match Logs 2025-2026|publisher=FBref|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Conway sündis Inglismaal, kuid sai oma Šotimaalt pärit vanaisa kaudu õiguse esindada Šotimaad. 2022. aasta septembris kutsuti ta esimest korda Šotimaa U21-koondisse. U21-koondise eest pidas ta kokku seitse mängu ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway|title=Tommy Conway|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> [[Šotimaa jalgpallikoondis]]esse kutsuti Conway esimest korda 2024. aasta juunis. A-koondises debüteeris ta 7. juunil 2024 sõprusmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu, kui sekkus 2:2 lõppenud kohtumises teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/news/euro-bound-scotland-draw-in-final-pre-tournament-friendly|title=EURO-bound Scotland draw in final pre-tournament friendly|publisher=Scottish Football Association|language=en|date=7 June 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Ta arvati ka Šotimaa koosseisu [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteks]], kuid turniiril väljakule ei pääsenud. 2026. aasta septembri seisuga oli Conway pidanud Šotimaa A-koondises kaheksa kohtumist.<ref>[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/nationalmannschaft/spieler/801426 Tommy Conway - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[English Football League]]'i kuu parim noormängija: august 2022 *[[Bristol City]] aasta parim noormängija: 2023/24 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bcfc.co.uk/player/tommy-conway/ Profiil Bristol City FC kodulehel] *[https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/tommy-conway Profiil Šotimaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/tommy-conway/profil/spieler/801426 Tommy Conway] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Conway, Tommy}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Middlesbrough FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] balsn6jnjvy9nb270i0khdfehxbo37i Lyndon Dykes 0 721243 7234676 2026-09-15T19:36:20Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Lyndon Dykes Scotland v Bolivia 6 June 2026-65.jpg|pisi|Lyndon Dykes (2026)]] '''Lyndon John Dykes''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1995]] [[Gold Coast]]is) on [[Austraalia]]s sündinud [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Inglismaa esiliigaklubis [[Millwall FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Dykes sündis ja kasvas üles Austraalias Šotimaalt [[Dumfries]]ist pärit vanemate peres. Noorena mängis ta lisaks jalgpallile ka [[ragbi]]t...' 7234676 wikitext text/x-wiki [[File:Lyndon Dykes Scotland v Bolivia 6 June 2026-65.jpg|pisi|Lyndon Dykes (2026)]] '''Lyndon John Dykes''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1995]] [[Gold Coast]]is) on [[Austraalia]]s sündinud [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Inglismaa esiliigaklubis [[Millwall FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Dykes sündis ja kasvas üles Austraalias Šotimaalt [[Dumfries]]ist pärit vanemate peres. Noorena mängis ta lisaks jalgpallile ka [[ragbi]]t. Jalgpallis mängis ta Austraalias Mudgeeraba ja Merrimaci noortemeeskondades ning hiljem Redlands Unitedi, Gold Coast City ja Surfers Paradise Apollo eest.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/53818699|title=Lyndon Dykes: What will QPR be getting from Australian-born striker?|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 August 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> 2014. aastal mängis Dykes lühikest aega Šotimaa klubi [[Queen of the South FC|Queen of the South]] U20-meeskonnas, kuid naasis seejärel Austraaliasse. 2016. aasta juunis liitus ta uuesti Queen of the Southiga. Esindusmeeskonnas debüteeris ta järgmisel kuul ning esimese värava lõi ta Šotimaa liigakarikas [[Hibernian FC|Hiberniani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Kolme hooaja jooksul pidas ta Queen of the Southi eest Šotimaa esiliigas 100 kohtumist ja lõi 11 väravat. 2019. aasta jaanuaris sõlmis Dykes lepingu Šotimaa kõrgliigaklubiga [[Livingston FC]], kuid jäi hooaja lõpuni laenule Queen of the Southi.<ref>{{cite web|url=https://livingstonfc.co.uk/second-new-face-of-the-day/|title=Second new face of the day|publisher=Livingston FC|language=en|date=30 January 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> Livingstoni eest debüteeris ta 2019. aasta juulis Šotimaa liigakarikamängus [[Falkirk FC|Falkirki]] vastu ning lõi kohe ka värava. 2019. aasta oktoobris lõi ta värava 2:0 võidumängus [[Celtic FC|Celticu]] vastu ja sama aasta detsembris kübaratriki 4:0 võidumängus [[Ross County]] üle. Hooajal 2019/20 lõi Dykes Livingstoni eest kõigis võistlussarjades 33 mänguga 12 väravat. 2020. aasta augustis siirdus Dykes Inglismaa esiliigaklubisse [[Queens Park Rangers FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Üleminekusumma jäi avaldamata, kuid see oli Livingstoni ajaloo suurim mängija müügist saadud summa.<ref>{{cite web|url=https://livingstonfc.co.uk/lyndon-dykes-signs-for-queens-park-rangers/|title=Lyndon Dykes signs for Queens Park Rangers|publisher=Livingston FC|language=en|date=19 August 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> QPR-i eest debüteeris ta 12. septembril 2020 [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu ning lõi penaltist ka värava. Esimesel hooajal lõi ta Inglismaa esiliigas 12 väravat ja oli klubi suurim väravakütt. 2021. aasta aprillis lõi ta kuue mänguga kuus väravat ning valiti QPR-i kuu parimaks mängijaks. 2023. aasta juunis pikendas Dykes QPR-iga lepingut 2026. aastani. Kokku pidas ta nelja aasta jooksul klubi eest kõigis võistlussarjades 165 kohtumist ja lõi 37 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis siirdus Dykes Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Birmingham City FC]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Hooajal 2024/25 tuli ta Birminghamiga [[League One]]'i meistriks ning klubi tõusis tagasi Inglismaa esiliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cj3xr53g0z5o|title=Birmingham win League One title after Wrexham draw|publisher=BBC Sport|language=en|date=12 April 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Birmingham City eest pidas Dykes kõigis võistlussarjades 55 kohtumist ja lõi seitse väravat. 2026. aasta jaanuaris siirdus Dykes [[Charlton Athletic FC|Charlton Athleticusse]], kellega sõlmis lepingu hooaja lõpuni. Ta lõi Charltoni eest Inglismaa esiliigas 20 mänguga kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta augustis liitus Dykes [[Millwall FC|Millwalliga]], sõlmides klubiga üheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cgq5zxvjve9o|title=Millwall sign Scotland's Dykes on one-year deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=6 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesed väravad Millwalli eest lõi ta 5. septembril, kui tegi 4:0 võidumängus [[Bolton Wanderers FC|Bolton Wanderersi]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/c83v4p6dz6wrt|title=Millwall 4-0 Bolton Wanderers: Late Dykes double seals Lions win over Bolton|publisher=BBC Sport|language=en|date=5 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Austraalias sündinud Dykes sai oma vanemate kaudu esindada Šotimaad ning otsustas 2020. aastal mängida [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. A-koondises debüteeris ta 4. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta kolm päeva hiljem 2:1 võidumängus [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Dykes kuulus Šotimaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ning mängis kõigis kolmes alagrupimängus. 2021. aasta MM-valikturniiril lõi ta värava neljas järjestikuses koondisemängus, olles esimene Šotimaa jalgpallur pärast 1969. aastat, kes selleni jõudis. [[ UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustest]] jäi ta turniiri eel saadud vigastuse tõttu eemale. 2026. aastal kuulus Dykes Šotimaa koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], kus ta osales kahes kohtumises. 2026. aasta septembri seisuga oli ta pidanud Šotimaa A-koondises 53 kohtumist ja löönud kümme väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/lyndon-dykes/nationalmannschaft/spieler/347138/verein_id/3380 Lyndon Dykes - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Birmingham City FC]] *[[League One]]: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/ Profiil Šotimaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/lyndon-dykes/profil/spieler/347138 Lyndon Dykes] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2020 Šotimaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Dykes, Lyndon}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Charlton Athletic FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Millwall FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 0ge5u9vul9idyati4go9kq2c7ij0gox 7234677 7234676 2026-09-15T19:37:25Z Raamaturott 56450 7234677 wikitext text/x-wiki [[File:Lyndon Dykes Scotland v Bolivia 6 June 2026-65.jpg|pisi|Lyndon Dykes (2026)]] '''Lyndon John Dykes''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1995]] [[Gold Coast]]is) on [[Austraalia]]s sündinud [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Inglismaa esiliigaklubis [[Millwall FC]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Dykes sündis ja kasvas üles Austraalias Šotimaalt [[Dumfries]]ist pärit vanemate peres. Noorena mängis ta lisaks jalgpallile ka [[ragbi]]t, [[korvpall]]i ja [[Austraalia jalgpall]]i. Jalgpallis mängis ta Austraalias Mudgeeraba ja Merrimaci noortemeeskondades ning hiljem Redlands Unitedi, Gold Coast City ja Surfers Paradise Apollo eest.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/53818699|title=Lyndon Dykes: What will QPR be getting from Australian-born striker?|publisher=BBC Sport|language=en|date=19 August 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> 2014. aastal mängis Dykes lühikest aega Šotimaa klubi [[Queen of the South FC|Queen of the South]] U20-meeskonnas, kuid naasis seejärel Austraaliasse. 2016. aasta juunis liitus ta uuesti Queen of the Southiga. Esindusmeeskonnas debüteeris ta järgmisel kuul ning esimese värava lõi ta Šotimaa liigakarikas [[Hibernian FC|Hiberniani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Kolme hooaja jooksul pidas ta Queen of the Southi eest Šotimaa esiliigas 100 kohtumist ja lõi 11 väravat. 2019. aasta jaanuaris sõlmis Dykes lepingu Šotimaa kõrgliigaklubiga [[Livingston FC]], kuid jäi hooaja lõpuni laenule Queen of the Southi.<ref>{{cite web|url=https://livingstonfc.co.uk/second-new-face-of-the-day/|title=Second new face of the day|publisher=Livingston FC|language=en|date=30 January 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> Livingstoni eest debüteeris ta 2019. aasta juulis Šotimaa liigakarikamängus [[Falkirk FC|Falkirki]] vastu ning lõi kohe ka värava. 2019. aasta oktoobris lõi ta värava 2:0 võidumängus [[Celtic FC|Celticu]] vastu ja sama aasta detsembris kübaratriki 4:0 võidumängus [[Ross County]] üle. Hooajal 2019/20 lõi Dykes Livingstoni eest kõigis võistlussarjades 33 mänguga 12 väravat. 2020. aasta augustis siirdus Dykes Inglismaa esiliigaklubisse [[Queens Park Rangers FC]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu. Üleminekusumma jäi avaldamata, kuid see oli Livingstoni ajaloo suurim mängija müügist saadud summa.<ref>{{cite web|url=https://livingstonfc.co.uk/lyndon-dykes-signs-for-queens-park-rangers/|title=Lyndon Dykes signs for Queens Park Rangers|publisher=Livingston FC|language=en|date=19 August 2020|access-date=15 September 2026}}</ref> QPR-i eest debüteeris ta 12. septembril 2020 [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu ning lõi penaltist ka värava. Esimesel hooajal lõi ta Inglismaa esiliigas 12 väravat ja oli klubi suurim väravakütt. 2021. aasta aprillis lõi ta kuue mänguga kuus väravat ning valiti QPR-i kuu parimaks mängijaks. 2023. aasta juunis pikendas Dykes QPR-iga lepingut 2026. aastani. Kokku pidas ta nelja aasta jooksul klubi eest kõigis võistlussarjades 165 kohtumist ja lõi 37 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis siirdus Dykes Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Birmingham City FC]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Hooajal 2024/25 tuli ta Birminghamiga [[League One]]'i meistriks ning klubi tõusis tagasi Inglismaa esiliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cj3xr53g0z5o|title=Birmingham win League One title after Wrexham draw|publisher=BBC Sport|language=en|date=12 April 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Birmingham City eest pidas Dykes kõigis võistlussarjades 55 kohtumist ja lõi seitse väravat. 2026. aasta jaanuaris siirdus Dykes [[Charlton Athletic FC|Charlton Athleticusse]], kellega sõlmis lepingu hooaja lõpuni. Ta lõi Charltoni eest Inglismaa esiliigas 20 mänguga kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> 2026. aasta augustis liitus Dykes [[Millwall FC|Millwalliga]], sõlmides klubiga üheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cgq5zxvjve9o|title=Millwall sign Scotland's Dykes on one-year deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=6 August 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimesed väravad Millwalli eest lõi ta 5. septembril, kui tegi 4:0 võidumängus [[Bolton Wanderers FC|Bolton Wanderersi]] vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/c83v4p6dz6wrt|title=Millwall 4-0 Bolton Wanderers: Late Dykes double seals Lions win over Bolton|publisher=BBC Sport|language=en|date=5 September 2026|access-date=15 September 2026}}</ref> Austraalias sündinud Dykes sai oma vanemate kaudu esindada Šotimaad ning otsustas 2020. aastal mängida [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. A-koondises debüteeris ta 4. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta kolm päeva hiljem 2:1 võidumängus [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/|title=Lyndon Dykes|publisher=Scottish Football Association|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Dykes kuulus Šotimaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ning mängis kõigis kolmes alagrupimängus. 2021. aasta MM-valikturniiril lõi ta värava neljas järjestikuses koondisemängus, olles esimene Šotimaa jalgpallur pärast 1969. aastat, kes selleni jõudis. [[ UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustest]] jäi ta turniiri eel saadud vigastuse tõttu eemale. 2026. aastal kuulus Dykes Šotimaa koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], kus ta osales kahes kohtumises. 2026. aasta septembri seisuga oli ta pidanud Šotimaa A-koondises 53 kohtumist ja löönud kümme väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/lyndon-dykes/nationalmannschaft/spieler/347138/verein_id/3380 Lyndon Dykes - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 15.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Birmingham City FC]] *[[League One]]: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.scottishfa.co.uk/en/teams/mens-team/lyndon-dykes/ Profiil Šotimaa jalgpalliliidu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/lyndon-dykes/profil/spieler/347138 Lyndon Dykes] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2020 Šotimaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Dykes, Lyndon}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Charlton Athletic FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Millwall FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] kfc7nn2fnw2qchkpj123krauyy77dbk Mall:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 10 721244 7234683 2026-09-15T19:50:28Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi = Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus | pilt = [[Pilt:Athletics pictogram.svg|30px|link=Portaal:Kergejõustik]] | päis = [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] | loend1 = <div> [[1964. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Varssavi 1964]] • [[1966. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Odessa 1966]] • [[1968. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Leipzig 1968]] • 1970. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|P...' 7234683 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus | pilt = [[Pilt:Athletics pictogram.svg|30px|link=Portaal:Kergejõustik]] | päis = [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] | loend1 = <div> [[1964. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Varssavi 1964]] • [[1966. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Odessa 1966]] • [[1968. aasta Euroopa Juunioride Mängud|Leipzig 1968]] • [[1970. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Pariis 1970]] • [[1973. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Duisburg 1973]] • [[1975. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Ateena 1975]] • [[1977. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Donetsk 1977]] • [[1979. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 1979]] • [[1981. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Utrecht 1981]] • [[1983. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Schwechat 1983]] • [[1985. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Cottbus 1985]] • [[1987. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Birmingham 1987]] • [[1989. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Varaždin 1989]] • [[1991. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Thessaloniki 1991]] • [[1993. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|San Sebastián 1993]] • [[1995. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Nyíregyháza 1995]] • [[1997. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Ljubljana 1997]] • [[1999. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Riia 1999]] • [[2001. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Grosseto 2001]] • [[2003. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Tampere 2003]] • [[2005. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Kaunas 2005]] • [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Hengelo 2007]] • [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Novi Sad 2009]] • [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2011]] • [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Rieti 2013]] • [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Eskilstuna 2015]] • [[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Grosseto 2017]] • [[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Borås 2019]] • [[2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2021]] • [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Jeruusalemm 2023]] • [[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Tampere 2025]] • ''[[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2027]]'' </div> | kategooria = Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> 5j8d9n9a3yz1e5af3zpczo9rmxv0viz Vikipeedia:Kas teadsid/39 (2026) 4 721245 7234684 2026-09-15T19:51:56Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:PIA02222 Neptune Clouds on the Dark Spot.jpg|right|150px|Neptuun (Voyager 2 1989. aasta foto)]] *[[23. september|23. septembril]] 180 aastat tagasi avastati '''[[Neptuun]]''' (pildil), millele nime valis [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]]. *[[24. september|24. septembril]] saab 40-aastaseks [[laulja]] '''[[Birgit Varjun]]'''. *[[25. september|25. septembril]] saab 30-aastaseks [[võrkpall]]ur '''[[Karli Allik]]'''. *[[26. september|26. septembril]] 175 aastat tagasi...' 7234684 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PIA02222 Neptune Clouds on the Dark Spot.jpg|right|150px|Neptuun (Voyager 2 1989. aasta foto)]] *[[23. september|23. septembril]] 180 aastat tagasi avastati '''[[Neptuun]]''' (pildil), millele nime valis [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]]. *[[24. september|24. septembril]] saab 40-aastaseks [[laulja]] '''[[Birgit Varjun]]'''. *[[25. september|25. septembril]] saab 30-aastaseks [[võrkpall]]ur '''[[Karli Allik]]'''. *[[26. september|26. septembril]] 175 aastat tagasi sündis [[helilooja]] ja [[pedagoog]] '''[[Friedrich August Saebelmann]]''', kelle tuntuim teos on "[[Kaunimad laulud]]". *26. septembril 100 aastat tagasi sündis [[filoloogia|filoloog]] ja entsüklopedist '''[[Astrid Kurismaa]]''', esimene [[uuskreeka keel]]est [[eesti keel]]de [[tõlkija]]. *[[27. september|27. septembril]] 125 aastat tagasi sündis '''[[Artur Verte]]''', esimene [[hüdrogeoloogia]] haridusega spetsialist Eestis. fq7eywovmu1v69h3v4grjlvmazzgkgg Federico Redondo 0 721246 7234697 2026-09-15T20:00:07Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Federico Redondo NE Revolution Inter Miami 7.9.25-049 (cropped).jpg|pisi|Federico Redondo (2025)]] '''Federico Redondo Solari''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[2003]] [[Madrid]]is) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Elche CF]]. Redondo liitus kümneaastaselt [[Argentinos Juniors]]i noortesüsteemiga. Tema isa [[Fernando Redondo]] alustas omal ajal profikarjääri samas klubis. Argentinos Juniorsi esindusme...' 7234697 wikitext text/x-wiki [[File:Federico Redondo NE Revolution Inter Miami 7.9.25-049 (cropped).jpg|pisi|Federico Redondo (2025)]] '''Federico Redondo Solari''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[2003]] [[Madrid]]is) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Elche CF]]. Redondo liitus kümneaastaselt [[Argentinos Juniors]]i noortesüsteemiga. Tema isa [[Fernando Redondo]] alustas omal ajal profikarjääri samas klubis. Argentinos Juniorsi esindusmeeskonnas debüteeris Federico Redondo 11. juulil 2022 Argentina kõrgliiga mängus [[Club Atlético Tigre|Tigre]] vastu, kui sekkus 2:1 võidumängus vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://argentinosjuniors.com.ar/noticias/futbol/sigue-el-invicto-en-casa/|title=Sigue el invicto en casa|publisher=Argentinos Juniors|language=es|date=12 July 2022|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Redondo Argentinos Juniorsi põhimeeskonna eest 25. aprillil 2023 liigamängus [[Club de Gimnasia y Esgrima La Plata|Gimnasia y Esgrima La Plata]] vastu. See oli tema 29. kohtumine klubi esindusmeeskonnas.<ref>{{cite web|url=https://argentinosjuniors.com.ar/noticias/futbol/cayo-ante-el-lobo/|title=Cayó ante el Lobo|publisher=Argentinos Juniors|language=es|date=25 April 2023|access-date=15 September 2026}}</ref> Argentinos Juniorsi eest pidas ta kõigis võistlussarjades kokku 58 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis kaks väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/inter-miami-cf-signs-argentine-midfielder-federico-redondo|title=Inter Miami CF Signs Argentine Midfielder Federico Redondo|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=23 February 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta veebruaris siirdus Redondo [[Major League Soccer]]i klubisse [[Inter Miami CF]]. Ta sõlmis klubiga lepingu 2027. aasta hooaja lõpuni koos võimalusega seda veel ühe aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/inter-miami-cf-signs-argentine-midfielder-federico-redondo|title=Inter Miami CF Signs Argentine Midfielder Federico Redondo|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=23 February 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Inter Miamis mängis ta teiste seas koos [[Lionel Messi]], [[Luis Suárez]]e, [[Sergio Busquets]]i ja [[Jordi Alba]]ga. Esimesed väravad Inter Miami eest lõi Redondo 17. juulil 2024, kui tegi 3:1 võidumängus [[Toronto FC]] vastu kaks väravat ja andis lisaks ühe väravasöödu. Oma esituse eest valiti ta MLS-i vooru sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/federico-redondo-and-diego-gomez-named-to-mls-team-of-the-matchday|title=Federico Redondo and Diego Gómez Named to MLS Team of the Matchday|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=19 July 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> Hooajal 2024 võitis Inter Miami MLS-i põhihooaja parimale klubile antava [[Supporters' Shield]]i, kogudes põhihooajal rekordilised 74 punkti. 2025. aasta aprillis lõi Redondo värava [[CONCACAF Champions Cup]]i veerandfinaali korduskohtumises [[Los Angeles FC]] vastu. Inter Miami võitis kohtumise 3:1 ja pääses esimest korda klubi ajaloos võistlussarja poolfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/match-recap-inter-miami-cf-completes-thrilling-comeback-against-lafc-to-advance-to-champions-cup-semifinals|title=Inter Miami CF Completes Thrilling Comeback Against LAFC to Advance to Champions Cup Semifinals|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=9 April 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Samal aastal mängis ta Inter Miamiga ka [[FIFA klubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]], kus klubi jõudis kaheksandikfinaali. Inter Miami eest pidas Redondo kõigis võistlussarjades kokku 60 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/inter-miami-cf-transfers-midfielder-federico-redondo-to-spanish-laliga-side-elche-cf|title=Inter Miami CF Transfers Midfielder Federico Redondo to Spanish LaLiga Side Elche CF|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=14 August 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis naasis Redondo sünniriiki Hispaaniasse ning siirdus kõrgliigaklubisse [[Elche CF]]. Ta sõlmis Elchega viieaastase lepingu 2030. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.elchecf.es/noticias/fede-redondo-vision-y-elegancia-para-el-elche-cf|title=Fede Redondo, visión y elegancia para el Elche CF|publisher=Elche CF|language=es|date=14 August 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Elche eest 29. oktoobril 2025, kui vormistas [[Copa del Rey|Hispaania karikasarja]] mängus UD Los Garresi vastu 4:0 võidu.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/es-GB/partido/temporada-2025-2026-copa-del-rey-ud-los-garres-elche-cf-3|title=UD Los Garres 0-4 Elche CF|publisher=LaLiga|language=es|date=29 October 2025|access-date=15 September 2026}}</ref> Redondo on mänginud Argentina U20- ja U23-koondises. Ta kuulus Argentina koondisse [[2023. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2023. aasta U20 maailmameistrivõistlustel]], kus mängis neljas kohtumises. Argentina jõudis turniiril kaheksandikfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.intermiamicf.com/news/inter-miami-cf-signs-argentine-midfielder-federico-redondo|title=Inter Miami CF Signs Argentine Midfielder Federico Redondo|publisher=Inter Miami CF|language=en|date=23 February 2024|access-date=15 September 2026}}</ref> 2024. aasta alguses kuulus ta Argentina U23-koondisse Lõuna-Ameerika olümpia valikturniiril. Redondo mängis turniiril kuues kohtumises ja lõi värava 3:3 viigimängus Paraguay vastu. Argentina saavutas turniiril teise koha ning kvalifitseerus Pariisi olümpiamängudele.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/olympicgames/articles/argentina-paraguay-qualify-paris-2024-brazil-miss-out|title=Argentina, Paraguay qualify, Brazil miss out|publisher=FIFA|language=en|access-date=15 September 2026}}</ref> Redondo arvati ka Argentina koondisse [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudeks]]. Argentina jõudis veerandfinaali, kus kaotas Prantsusmaale 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.afa.com.ar/s/posts/uno-por-uno-asi-esta-conformado-el-plantel-y-delegacion-que-ira-en-busca-de-la-medalla-en-paris-2024|title=Uno por uno: así está conformado el plantel y delegación que irá en busca de la medalla en París 2024|publisher=Asociación del Fútbol Argentino|language=es|access-date=15 September 2026}}</ref> Redondo pärineb tuntud jalgpalliperekonnast. Tema isa on endine Argentina koondise, [[Madridi Real]]i ja [[AC Milan]]i poolkaitsja [[Fernando Redondo]]. Federico vanem vend Fernando Redondo Solari on samuti mänginud profijalgpalli. Tema ema Natalia Solari on endise Argentina koondislase ja jalgpallitreeneri [[Jorge Solari]] tütar. Tema ema nõbude hulka kuuluvad endised jalgpallurid [[Santiago Solari]], Esteban Solari ja David Solari.<ref>{{cite web|url=https://www.infobae.com/deportes-2/2019/03/02/el-clan-solari-una-de-las-familias-mas-futboleras-del-mundo/|title=El "Clan Solari", una de las familias más futboleras del mundo|publisher=Infobae|language=es|date=2 March 2019|access-date=15 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Inter Miami CF]] *[[Supporters' Shield]]: 2024 ;Argentina U23 *Lõuna-Ameerika olümpia valikturniir: teine koht 2024 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.elchecf.es/jugadores/f-redondo Profiil Elche CF-i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/federico-redondo/profil/spieler/909758 Federico Redondo] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Redondo, Federico}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Elche CF mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] bmuxcgtws88b8qrl6aiaso2kp631iy7 Federico Redondo Solari 0 721247 7234708 2026-09-15T20:32:09Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Federico Redondo]] 7234708 wikitext text/x-wiki #suuna [[Federico Redondo]] 8clkmo5g7gtyn9q9r99l7jw8f9a9sth Lyndon John Dykes 0 721248 7234710 2026-09-15T20:33:46Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Lyndon Dykes]] 7234710 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lyndon Dykes]] smvgzfhppenn4z4xm2kal922ytfbgas Tommy Daniel John Conway 0 721249 7234711 2026-09-15T20:35:42Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Tommy Conway]] 7234711 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tommy Conway]] hz1fc567st6klcixizjjoe07k8pdx3t Jurgen Peter Ekkelenkamp 0 721250 7234712 2026-09-15T20:37:26Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jurgen Ekkelenkamp]] 7234712 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jurgen Ekkelenkamp]] qf1nakb0wubwmh1esryi2t47idc8i9f Rodrigo Riquelme Reche 0 721251 7234715 2026-09-15T20:40:27Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Rodrigo Riquelme]] 7234715 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rodrigo Riquelme]] 1ys78tci6zrd8csr0hrchvs0dowxbcw 2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 721252 7234741 2026-09-15T20:58:48Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rieti | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Raul Guidobaldi staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio Raul Guidobaldi, Rieti - 02.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1010 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] | Järgmine = [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]] }} '''2013. a...' 7234741 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rieti | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Raul Guidobaldi staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio Raul Guidobaldi, Rieti - 02.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1010 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] | Järgmine = [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]] }} '''2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[18. juuli|18.]]–[[21. juuli]]ni [[Itaalia]]s [[Rieti]]s [[Raul Guidobaldi staadion]]il. Need olid 22. [[Juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlused toimusid Itaalias teist korda. Eestit esindas 11 sportlast. Kuulitõukaja [[Kätlin Piirimäe]] võitis pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Itaalia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 6 || 5 || 20 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 8 || 7 || 6 || 21 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 2 || 6 || 12 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 3 || 4 || 1 || 8 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 3 || 4 || 9 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 2 || 3 || 7 |- |-style="background:#ccccff;" | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 4 || 3 || 8 |- | rowspan=2|9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=2|13. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=3|18. ||align=left| {{PisiLipp|Armeenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Island}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=3|23. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 26. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=2|27. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28 || 44 || 45 || 43 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2013. aasta spordis|Euroopa U20]] q8cc61je8cx95685guz56ikh1b0s2xh 7234743 7234741 2026-09-15T20:59:03Z Sjur 66496 7234743 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rieti | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Raul Guidobaldi staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio Raul Guidobaldi, Rieti - 02.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1010 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]] | Järgmine = [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]] }} '''2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[18. juuli|18.]]–[[21. juuli]]ni [[Itaalia]]s [[Rieti]]s [[Raul Guidobaldi staadion]]il. Need olid 22. [[juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlused toimusid Itaalias teist korda. Eestit esindas 11 sportlast. Kuulitõukaja [[Kätlin Piirimäe]] võitis pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Itaalia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 6 || 5 || 20 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || 8 || 7 || 6 || 21 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 2 || 6 || 12 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 3 || 4 || 1 || 8 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 3 || 4 || 9 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 2 || 3 || 7 |- |-style="background:#ccccff;" | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 4 || 3 || 8 |- | rowspan=2|9. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=2|13. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=3|18. ||align=left| {{PisiLipp|Armeenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Island}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=3|23. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 26. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=2|27. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28 || 44 || 45 || 43 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2013. aasta spordis|Euroopa U20]] qvf9d93u72prfswmvwsxkwxsmfgn10g Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik 0 721253 7234745 2026-09-15T20:59:46Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] '''Saint-Saturnini kirik''' (Saint-Saturnin, ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi t...' 7234745 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] '''Saint-Saturnini kirik''' (Saint-Saturnin, ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi teise poole [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]]. Kirik on kolmelööviline. Kooriruum lõpeb suure keskse ümarapsiidiga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna kooriümbriskäik. Transeptil on kaks apsiidi ja seal asub ka krüpt.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Mallay algse projekti järgi 1850. aastal. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] 6nbzd3atio7ydubbxxdisejduoutyld 7234756 7234745 2026-09-15T21:07:18Z Evlper 104506 7234756 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (Saint-Saturnin, ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi teise poole [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]]. Kirik on kolmelööviline. Kooriruum lõpeb suure keskse ümarapsiidiga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna kooriümbriskäik. Transeptil on kaks apsiidi ja seal asub ka krüpt.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Mallay algse projekti järgi 1850. aastal. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] onze89c9su6rb62ulu56ty4dm4274ft 7234772 7234756 2026-09-15T21:19:57Z Evlper 104506 7234772 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi teise poole [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]]. Kirik on kolmelööviline. Kooriruum lõpeb suure keskse ümarapsiidiga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna kooriümbriskäik. Transeptil on kaks apsiidi ja seal asub ka krüpt.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Mallay algse projekti järgi 1850. aastal. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] jl830d09eql4vq6hbz0i67sqjnc7cb3 7234775 7234772 2026-09-15T21:23:03Z Evlper 104506 7234775 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi teise poole [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]]. Kirik on kolmelööviline. Kooriruum lõpeb suure keskse ümarapsiidiga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna kooriümbriskäik. Transeptil on kaks apsiidi ja seal asub ka krüpt.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] m68sb8spgk6woh7ueq6zkdj9zqichxi 7234777 7234775 2026-09-15T21:24:18Z Evlper 104506 7234777 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, 12. sajandi teise poole [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse märtri ja pühakuna<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolmelööviline. Kooriruum lõpeb suure keskse ümarapsiidiga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna kooriümbriskäik. Transeptil on kaks apsiidi ja seal asub ka krüpt.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] 6c9125b1yxlk7bqatub78d3d987kwnc 7234783 7234777 2026-09-15T21:26:52Z Evlper 104506 7234783 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. Transeptil on apsiid kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] 1s4mizbadjtzbf4zgqfn7lihux1g5td 7234791 7234783 2026-09-15T21:57:20Z Kruusamägi 1530 7234791 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle liitumiskohas Veyre'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] kuue tähtsaima kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. Transeptil on apsiid kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] iqbbvap535oiap7jcwij013r956o6o3 Umar Kremljov 0 721254 7234761 2026-09-15T21:11:06Z Trummiglehn 175900 Alustasin artiklit 7234761 wikitext text/x-wiki '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündis 1. novembril 1982 Serpuhhovis, Moskva oblastis, Venemaal) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas Ukraina liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi Gazpromi IBA ainsaks sponsoriks. Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel kui ka 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel.<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023  </ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president Donald Trumpi poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>Kaarel Kressa "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt tadžikk. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Tal on süüdimõistvad kohtuotsused väljapressimise (2004) ja rünnaku (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2010. aastate keskel alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades agentuuri "Patriot". Töötas koos Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise Vladimir Putiniga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga "Öised Hundid", kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2017. aastast Venemaa Poksiliidu peasekretär. 2018. aasta novembris valiti Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> cb0r6d6f0v1abo2bowhzyrp552s603u 7234794 7234761 2026-09-15T22:09:52Z Kruusamägi 1530 7234794 wikitext text/x-wiki '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündis [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, Venemaal) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka |neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>Kaarel Kressa "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Tal on süüdimõistvad kohtuotsused väljapressimise (2004) ja rünnaku (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2010. aastate keskel alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades agentuuri "Patriot". Töötas koos Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise Vladimir Putiniga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga "Öised Hundid", kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2017. aastast Venemaa Poksiliidu peasekretär. 2018. aasta novembris valiti Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> == Viited == {{Viited}} bkowaj6jn8k0l36397b8tg8s39cqu34 7234795 7234794 2026-09-15T22:15:22Z Kruusamägi 1530 7234795 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündis [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, Venemaal) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>Kaarel Kressa "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Tal on süüdimõistvad kohtuotsused väljapressimise (2004) ja rünnaku (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2010. aastate keskel alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades agentuuri "Patriot". Töötas koos Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2017. aastast Venemaa Poksiliidu peasekretär. 2018. aasta novembris valiti Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sündinud 1982]] m4rhamgacvcu8sx2fxe4n3xogm7anak 7234882 7234795 2026-09-16T08:16:18Z Velirand 67997 7234882 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, Venemaal) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>Kaarel Kressa "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Tal on süüdimõistvad kohtuotsused väljapressimise (2004) ja rünnaku (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2010. aastate keskel alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades agentuuri "Patriot". Töötas koos Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2017. aastast Venemaa Poksiliidu peasekretär. 2018. aasta novembris valiti Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sündinud 1982]] 1t14t87e7n07ghcrkm8lgmhfhjutt0y 7234985 7234882 2026-09-16T10:19:05Z Velirand 67997 + kategooria 7234985 wikitext text/x-wiki [[Fail:TX3A0355.jpg|pisi|Umar Kremljov 2017. aastal]] '''Umar Nazarovitš Kremljov''' (''Ума́р Наза́рович Кремлёв;'' pärisnimi Lutfullojev (''Лутфуллоев''); sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1982]] [[Serpuhhov]]is, [[Moskva oblast]]is, Venemaal) on Venemaa ja rahvusvaheline spordiametnik. Ta on [[Rahvusvaheline Poksiliit|Rahvusvahelise Poksiliidu]] (IBA) president (alates 12. detsembrist 2020) viies IBA tegevuse Venemaale, peatas [[Ukraina]] liikmelisuse IBA-s ja tegi Venemaa riikliku energiagigandi [[Gazprom]]i IBA ainsaks sponsoriks. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas IBA akrediteeringu ja võttis kontrolli poksivõistluste üle nii [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta Pariisi olümpiamängudel]] kui ka neile eelnevatel [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]].<ref>Ken Thor Abrams "Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis Putini sõbra üle parda. Venelane kukkus märatsema" ''DelfiSport.'' 22.06.2023</ref> Ta on tuntust kogunud, kui USA president [[Donald Trump]]i poja Donald Trump jr. pulmade sponsor.<ref>Kaarel Kressa "Trumpi poja sponsor Umar Kremljov on Vene jõustruktuuridega tihedalt seotud „endine“ kriminaal" ''Delfi.'' 15.09.2026</ref> == Elulugu == Tema sünninimi on Umar Lutfullojev, rahvuselt [[tadžikid|tadžikk]]. Nooruses tegeles aktiivselt poksiga tuntud poksitreener Aleksei Galejevi käe all, kuid lahkus poksimisest 19-aastaselt. Lõpetas Moskva Riikliku Kommunaalteenuste ja Ehituse Akadeemia. 2004–2015 tegeles ettevõtlusega: takso-, ehitus-, turva- ja toitlustussektoris.<ref>"Умар Кремлёв. Биография и деятельность президента Международной ассоциации бокса" ''Весъма.'' 17.02.2022</ref> Tal on süüdimõistvad kohtuotsused väljapressimise (2004) ja rünnaku (2007) eest.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2009–2012 Strateegilise Arengu ja Moderniseerimise Keskuse president. 2010. aastal muutis ta oma perekonnanime Kremljoviks. 2010. aastate keskel alustas ta oma karjääri poksipromootorina, asutades agentuuri "Patriot". Töötas koos Fjodor ja Dmitri Tšudinovi, ameeriklase Roy Jones juuniori (korraldas tema kohtumise [[Vladimir Putin]]iga okupeeritud Krimmis), Mihhail Alojani ja teistega. 2013. aastal liitus kurikuulsa mootorrattaklubiga [[Ööhundid]], kus kohtus Venemaa oluliste inimestega (klubi üritusi väisas Putin isiklikult), hiljem lahkus klubist.<ref>https://web.archive.org/web/20240804114707/https://www.proekt.media/guide/kremlev-rubezhnoy-fso/</ref> 2017. aastast Venemaa Poksiliidu peasekretär. 2018. aasta novembris valiti Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) täitevkomiteesse. 2019. aasta veebruarist IBA turunduskomisjoni esimees ja sama aasta novembrist IBA arendus-, investeerimis- ja turunduskomisjoni esimees. 2019. aasta veebruaris valiti Euroopa Poksiföderatsiooni (EUBC) esimeseks asepresidendiks. 12. detsembrist 2020 IBA president.<ref>"Биография нового президента Международной ассоциации бокса Умара Кремлева" ''Тасс'' 12.12.2020 https://web.archive.org/web/20211021031534/https://tass.ru/sport/10242187</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kremljov, Umar}} [[Kategooria:Sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 9i0h0yyqrhzb0p4g74aogr6fhtfs9dk Arutelu:Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda 1 721255 7234780 2026-09-15T21:25:40Z ~2026-40402-33 233726 Uus lehekülg: 'Lingid Juhan Jaska ega Aleksander Tamm ei vii tõenäoliselt kumbki koja liikmele. Olgu see siin ajutiselt ära märgitud. ~~~~' 7234780 wikitext text/x-wiki Lingid Juhan Jaska ega Aleksander Tamm ei vii tõenäoliselt kumbki koja liikmele. Olgu see siin ajutiselt ära märgitud. [[Eri:Kaastöö/~2026-40402-33|~2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-40402-33|arutelu]]) 16. september 2026, kell 00:25 (EEST) d1xgleuef1rq3skim4aayea3r9o89y1 2013. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus 0 721256 7234803 2026-09-15T22:58:17Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] 7234803 wikitext text/x-wiki #suuna[[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] 7y4mk6xkpfyz7jtwtyfqnrocqml6qpd Thunovský loss 0 721257 7234815 2026-09-15T23:53:10Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Thunovský loss]] pealkirja [[Thunovský palee]] alla 7234815 wikitext text/x-wiki #suuna [[Thunovský palee]] cnozaydwuz5u7gwi7q8cxgwiyzj520i Arutelu:Thunovský loss 1 721258 7234817 2026-09-15T23:53:10Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Thunovský loss]] pealkirja [[Arutelu:Thunovský palee]] alla 7234817 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Thunovský palee]] 6sr1sc4lq3a59y195ahmn8hvq02q6qv Auvergne'i romaanika 0 721259 7234876 2026-09-16T07:43:15Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane romaani ehitiste, eriti kirikute paikkondlik stiil, mis valitses 11. ja 12. sajandil. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud painevad peamiselt Alam-Auvergne'is. Kümmekond kirikut, nn "églises majeures" 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses Clermont-Ferrandis...' 7234876 wikitext text/x-wiki '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane romaani ehitiste, eriti kirikute paikkondlik stiil, mis valitses 11. ja 12. sajandil. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud painevad peamiselt Alam-Auvergne'is. Kümmekond kirikut, nn "églises majeures" 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses Clermont-Ferrandist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaduma läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse kellatorni juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna kabelipärg (puudub Saint-Saturnini kirikul) ja kabelitest kõrgem kooriümbriskäik, veel kõrgem kooriruum, nelitise ja transepti kõrgendus ''massif barlong'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas reliikviaid austavate usklike ja palverändurite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse frontooniga viilule; frontooni ääristab rullikfriis ja kroonib antefiksina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku ja mitmevärvilise kivimosaiikdekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu vulkaaniline tuff, andesiitlaava, hele arkoosliivakivi või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv karniis, mida toetavad raidkaunistustega konsoolid ja mida kaunistab täringfriis (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiikrosettidest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste niššidega, millest igaühes on kolm väikest sammast. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad nelitiskupli toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt arkaadid, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi kiilkive (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: kõlgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või ketasfriisiga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad petikkaarte kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord pikihoonel ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul silindervõlviga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: petikarkaad viilkaarega keskel ja ümarkaartega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa kujukapiteelidega sammast; need kannavad kõrgendatud ümarkaari, mille kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult polükroomne, nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port * Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik * Orcivali Notre-Dame'i basiilika * Saint-Nectaire'i kirik * Saint-Saturnini kirik === Osaliselt säilinud kirikud === Alam-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik, Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik, kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * Mozaci kloostrikirik, mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * Chauriati Saint-Julieni kirik, mille idaosa asendati gooti ehitisega. * Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik, mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * Riomi Saint-Amable'i basiilika, mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] iybr13jy3vabv4phmi38b71ngrysrdv 7234880 7234876 2026-09-16T07:55:25Z Evlper 104506 7234880 wikitext text/x-wiki '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud painevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Kümmekond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik, Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik, kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * Mozaci kloostrikirik, mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * Chauriati Saint-Julieni kirik, mille idaosa asendati gooti ehitisega. * Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik, mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * Riomi Saint-Amable'i basiilika, mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 0p37vcq5ipz7bxbg8i2zymocg7qsjjb 7234913 7234880 2026-09-16T09:01:04Z Evlper 104506 7234913 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Kümmekond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik, Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik, kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * Mozaci kloostrikirik, mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * Chauriati Saint-Julieni kirik, mille idaosa asendati gooti ehitisega. * Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik, mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * Riomi Saint-Amable'i basiilika, mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] pvbiyyj1d6b4trks05vjfsrc07glpe7 7234915 7234913 2026-09-16T09:01:40Z Evlper 104506 7234915 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Kümmekond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="180"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik, Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik, kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * Mozaci kloostrikirik, mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * Chauriati Saint-Julieni kirik, mille idaosa asendati gooti ehitisega. * Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik, mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * Riomi Saint-Amable'i basiilika, mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] nm5aog6mkh2asrpjn4gqu549mi7wieq 7234917 7234915 2026-09-16T09:02:30Z Evlper 104506 /* Üldised tunnusjooned */ 7234917 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Kümmekond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik, Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik, kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * Mozaci kloostrikirik, mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * Chauriati Saint-Julieni kirik, mille idaosa asendati gooti ehitisega. * Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik, mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * Riomi Saint-Amable'i basiilika, mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 9nylwyg3obgbh22f209s99wsvb1q0xa 7234922 7234917 2026-09-16T09:04:32Z Evlper 104506 /* Osaliselt säilinud kirikud */ 7234922 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Kümmekond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergene'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 11inb0vxr9fl4t0m3qnnkx74iyna4ly 7234979 7234922 2026-09-16T10:13:47Z Evlper 104506 7234979 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Tosinkond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergne'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele arkoos[[liivakivi]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] sn6cq7ayxu0d4a39c12d4a2p90cgxuh 7234986 7234979 2026-09-16T10:20:03Z Evlper 104506 /* Üldised tunnusjooned */ 7234986 wikitext text/x-wiki [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival-2867.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Basilique du Port, Clermont-Ferrand, Puy de Dôme 05.jpg|thumb|Clermont-Ferrandi Notre-Dame du Port, ]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Tosinkond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergne'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele [[arkoos]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * Saint-Nectaire'i kirik * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] spj5rs4m5nkxflgkgr4cfuzkisfumy7 Pultkatus 0 721260 7234884 2026-09-16T08:24:49Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Pultowa trecha.png|thumb|Pultkatus]] '''Pultkatus''' on katus, millel on üks kaldpind<ref>[https://eekg.ee/katused/ Katused. - Eesti ehituse ja kinnisvara grupp]</ref>. Pultkatuse kalle rõhtpinna suhtes on suurem kui 1:10, väiksema kaldega on [[lamekatus]]. Katusekalle on olenevalt piirkonna kliimast sageli määratletud ka riiklikes ehitusnormides - nii on suurema vihma- või lumesaju aladel nõutud järsem kalle. Põhjamaades eelistatakse kaldkatuseid, põhjus...' 7234884 wikitext text/x-wiki [[File:Pultowa trecha.png|thumb|Pultkatus]] '''Pultkatus''' on katus, millel on üks kaldpind<ref>[https://eekg.ee/katused/ Katused. - Eesti ehituse ja kinnisvara grupp]</ref>. Pultkatuse kalle rõhtpinna suhtes on suurem kui 1:10, väiksema kaldega on [[lamekatus]]. Katusekalle on olenevalt piirkonna kliimast sageli määratletud ka riiklikes ehitusnormides - nii on suurema vihma- või lumesaju aladel nõutud järsem kalle. Põhjamaades eelistatakse kaldkatuseid, põhjusel et vihmavesi ja lumi saab loomulikult katuselt maha libiseda.<ref>[https://www.bmigroup.com/ee/kaldkatused/ Kaldkatused. BMI Group]</ref> Kõik materjalid kõigi katusekalletega ei sobi: profiilplekk vajab vähemalt 10º, betoonkivi 14º, savikivi 22º ning bituumensindel 15º katusekallet.<ref>[https://www.bmigroup.com/ee/kaldkatused/ Kaldkatused. BMI Group]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Katus]] ie89f72bhmhfvdgemyx1ykz0wun2lm9 7234891 7234884 2026-09-16T08:30:17Z Evlper 104506 7234891 wikitext text/x-wiki [[File:Pultowa trecha.png|thumb|Pultkatus]] '''Pultkatus''' on katus, millel on üks kaldpind<ref>[https://eekg.ee/katused/ Katused. - Eesti ehituse ja kinnisvara grupp]</ref>. Pultkatuse [[katusekalle|kalle]] rõhtpinna suhtes on suurem kui 1:10, väiksema kaldega on [[lamekatus]]. Katusekalle on olenevalt piirkonna kliimast sageli määratletud ka riiklikes ehitusnormides - nii on suurema vihma- või lumesaju aladel nõutud järsem kalle. Põhjamaades eelistatakse kaldkatuseid, põhjusel et vihmavesi ja lumi saab loomulikult katuselt maha libiseda.<ref>[https://www.bmigroup.com/ee/kaldkatused/ Kaldkatused. BMI Group]</ref> Kõik materjalid kõigi katusekalletega ei sobi: profiilplekk vajab vähemalt 10º, betoonkivi 14º, savikivi 22º ning bituumensindel 15º katusekallet.<ref>[https://www.bmigroup.com/ee/kaldkatused/ Kaldkatused. BMI Group]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Katus]] 6icmbkye58m834m35wo19rg5tfk85ob Kaldkatus 0 721261 7234889 2026-09-16T08:28:21Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Pultkatus]] 7234889 wikitext text/x-wiki #suuna[[pultkatus]] s1d10cs9hnoh8msmi8xyaalrnlb2f61 Toni Martínez 0 721262 7234890 2026-09-16T08:28:34Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Toni Martinez 2015 SBS Cup (cropped).jpg|pisi|Toni Martínez (2015)]] '''Antonio Martínez López''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1997]] [[Murcia]]s), tuntud peamiselt kui '''Toni Martínez''', on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Hispaania kõrgliigaklubis [[Deportivo Alavés]]. Martínez sündis Murcia linnas Barrio del Progreso linnaosas. Ta alustas jalgpallurikarjääri kohaliku klubi El Progreso noortesüsteemis ja mängis seejärel Real Mur...' 7234890 wikitext text/x-wiki [[File:Toni Martinez 2015 SBS Cup (cropped).jpg|pisi|Toni Martínez (2015)]] '''Antonio Martínez López''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1997]] [[Murcia]]s), tuntud peamiselt kui '''Toni Martínez''', on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Hispaania kõrgliigaklubis [[Deportivo Alavés]]. Martínez sündis Murcia linnas Barrio del Progreso linnaosas. Ta alustas jalgpallurikarjääri kohaliku klubi El Progreso noortesüsteemis ja mängis seejärel [[Real Murcia]] noortemeeskonnas. 2013. aastal, 16-aastaselt, liitus ta [[Valencia CF]]-i noorteakadeemiaga. Sama aasta 8. detsembril debüteeris ta Valencia reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas ja lõi ka värava. Kolme hooaja jooksul pidas ta Valencia reservmeeskonna eest 16 liigakohtumist ja lõi kaks väravat. Valencia noortemeeskonnaga mängis ta ka [[UEFA Noorteliiga]]s.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/36113462|title=Toni Martinez: West Ham sign teenage Valencia striker|publisher=BBC Sport|language=en|date=22 April 2016|access-date=16 September 2026}}</ref> 2016. aasta aprillis sõlmis Martínez kolmeaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[West Ham United FC]], millega liitus ametlikult sama aasta 1. juulil. Esialgu mängis ta klubi noortemeeskonnas. 2017. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Oxford United FC]]. Oxfordi eest debüteeris ta 28. jaanuaril 2017 [[FA Cup]]i neljanda ringi mängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ja lõi kohtumise viimase värava, aidates Oxfordi 3:0 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.oufc.co.uk/news/2017/january/report-oxford-united-3-newcastle-united-0|title=REPORT Oxford United 3 Newcastle United 0|publisher=Oxford United FC|language=en|date=28 January 2017|access-date=16 September 2026}}</ref> Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas lõi ta Oxfordi eest 15 mänguga ühe värava. West Ham Unitedi esindusmeeskonnas debüteeris Martínez 7. jaanuaril 2018 FA Cupi kolmanda ringi mängus [[Shrewsbury Town FC|Shrewsbury Towni]] vastu, kui sekkus 0:0 lõppenud kohtumises vahetusest. Inglismaa kõrgliigas ta West Hami eest mänguaega ei saanud. 2018. aasta veebruaris läks Martínez laenule Hispaania esiliigaklubisse [[Real Valladolid]], mille eest lõi kümnes liigamängus ühe värava. Hooaja lõpus tõusis Valladolid kõrgliigasse. Hooaja 2018/19 esimesel poolel mängis Martínez laenul Hispaania esiliigaklubis [[CF Rayo Majadahonda]] ja teisel poolel [[CD Lugo]]s. Mõlema klubi eest lõi ta värava juba oma esimeses liigamängus. 2019. aasta juulis siirdus Martínez Portugali kõrgliigaklubisse [[FC Famalicão]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Portugali kõrgliigas debüteeris ta 10. augustil 2019 võidumängus [[C.D. Santa Clara|Santa Clara]] vastu ning lõi samas kohtumises oma esimese liigavärava. Hooajal 2019/20 lõi ta Famalicão eest kõigis võistlussarjades 39 mänguga 14 väravat, neist kümme Portugali kõrgliigas. Portugali karikasarjas jõudis Famalicão poolfinaali, kus kaotas kahe mängu kokkuvõttes [[Lissaboni Benfica]]le 3:4. 2020. aasta oktoobris siirdus Martínez [[FC Porto]]sse, kellega sõlmis viieaastase lepingu. Esimese värava lõi ta Porto eest 21. novembril 2020 Portugali karikamängus GD Fabrili vastu. Portugali kõrgliigas lõi ta esimese värava 3. jaanuaril 2021 3:0 võidumängus Moreirense vastu. Sama hooaja detsembris võitis ta Portoga Portugali superkarika. 2021. aasta augustis lõi Martínez mõlemad Porto väravad 2:1 võidumängus oma endise koduklubi Famalicão vastu. Sama kuu eest valiti ta Portugali kõrgliiga parimaks ründajaks. 17. veebruaril 2022 lõi ta mõlemad Porto väravad [[UEFA Euroopa Liiga]] väljalangemismängude avakohtumises [[Rooma Lazio]] vastu, aidates klubi 2:1 võidule.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/match/temporada-2021-2022-europa-league-oporto-ss-lazio-7|title=Oporto vs SS Lazio|publisher=LaLiga|language=en|date=17 February 2022|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 võitis Martínez Portoga Portugali meistrivõistlused ja Portugali karika. Hooajal 2022/23 lõi Martínez kõigis võistlussarjades 50 mänguga 13 väravat. Ta võitis Portoga Portugali karika, liigakarika ja superkarika. Portugali karika võitis ta ka hooajal 2023/24. Nelja aasta jooksul pidas Martínez Porto esindusmeeskonna eest kõigis võistlussarjades kokku 140 kohtumist, lõi 32 väravat ja andis seitse väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.fcporto.pt/pt/noticias/20240827-pt-toni-martinez-transferido-para-o-alaves|title=Toni Martínez transferido para o Alavés|publisher=FC Porto|language=pt|date=27 August 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> 2024. aasta augustis naasis Martínez Hispaaniasse ja siirdus kõrgliigaklubisse [[Deportivo Alavés]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu 2028. aastani.<ref>{{cite web|url=https://deportivoalaves.com/noticias/toni-martinez-experiencia-y-pegada-para-la-delantera-albiazul|title=Toni Martínez, experiencia y pegada para la delantera albiazul|publisher=Deportivo Alavés|language=es|date=27 August 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Alavési eest ja Hispaania kõrgliigas debüteeris ta 28. augustil 2024 mängus [[Real Sociedad]]i vastu. Teisel poolajal vahetusest sekkunud Martínez lõi 77. minutil võiduvärava, millega Alavés alistas vastase 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/videos/toni-martinez-decanta-para-el-alaves-el-derbi-ante-la-real-sociedad|title=Toni Martínez decanta para el Alavés el derbi ante la Real Sociedad|publisher=LaLiga|language=es|date=28 August 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal lõi ta Hispaania kõrgliigas 28 mänguga neli väravat. Hooajal 2025/26 lõi Martínez Alavési eest kõigis võistlussarjades 18 väravat, neist 14 Hispaania kõrgliigas ja neli Hispaania karikasarjas. Ta oli klubi suurim väravakütt. 22. mail 2026 lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus [[Real Oviedo]] vastu, millega Alavés kindlustas püsimajäämise kõrgliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/futbol/alaves/20260814/1004214275/toni-martinez.html|title=Toni Martínez, mucho más que gol|publisher=Mundo Deportivo|language=es|date=14 August 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> Martínez on mänginud Hispaania U17-, U18- ja U19-koondises. U17-koondises debüteeris ta 22. jaanuaril 2014 mängus Itaalia vastu. Kokku pidas ta U17-koondises neli, U18-koondises kaks ja U19-koondises kaks kohtumist. Hispaania A-koondises ei ole ta mänginud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/toni-martinez/nationalmannschaft/spieler/302371 Toni Martínez - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 16.9.2026.</ref> Martínezi noorem vend Chechu Martínez on samuti jalgpallur. Ta on kuulunud muu hulgas Madridi Reali noortesüsteemi ning mänginud Hispaania tugevuselt kolmanda liiga klubis [[SD Tarazona]]. Toni Martínezil on kaks last.<ref>{{cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/futbol/alaves/20250829/1002522345/toni-martinez-goles-sirven-ayudan-equipo.html|title=Toni Martínez: "Los goles no sirven para nada si no ayudan al equipo"|publisher=Mundo Deportivo|language=es|date=29 August 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[FC Porto]] *[[Primeira Liga|Portugali meistrivõistlused]]: [[Primeira Liga hooaeg 2021–2022|2021/22]] *[[Taça de Portugal|Portugali karikas]]: 2021/22, 2022/23, 2023/24 *[[Taça da Liga|Portugali liigakarikas]]: 2022/23 *[[Supertaça Cândido de Oliveira|Portugali superkarikas]]: 2020, 2022, 2024 ;Individuaalsed *Portugali kõrgliiga kuu parim ründaja: august 2021 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.laliga.com/jugador/t-martinez Profiil La Liga kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/toni-martinez/profil/spieler/302371 Toni Martínez] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Martínez, Toni}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Deportivo Alavési mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] e5dfazbz28fdlupn0pr840yawvwiz9x Ḥanīši saared 0 721263 7234898 2026-09-16T08:36:57Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ḥanīši saared]] pealkirja [[Ḩanīshi saared]] alla 7234898 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ḩanīshi saared]] 6rjsv61dvcitr61ywmy80441ijb1ng1 Arutelu:Ḩanīshi saared 1 721264 7234907 2026-09-16T08:48:34Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Artiklis [[Zuqar]] ei arvata Zuqarit nende hulka. Konflikti nimetatakse seal teistmoodi. --~~~~' 7234907 wikitext text/x-wiki Artiklis [[Zuqar]] ei arvata Zuqarit nende hulka. Konflikti nimetatakse seal teistmoodi. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 11:48 (EEST) kqfzou0zyklwbe65aak7qp0gxsj1ovf Balti õhuseiresüsteem 0 721265 7234909 2026-09-16T08:49:56Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Balti õhuseiresüsteem]] ümbersuunamise [[BALTNET]] asemele: õige nimekuju 7234909 wikitext text/x-wiki #suuna [[BALTNET]] jg2hi4citb1675g0u1h2qh6h9ap2a0q Arda Güler 0 721266 7234910 2026-09-16T08:51:30Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Arda Güler 2025 (cropped).jpg|pisi|Arda Güler (2025)]] '''Arda Güler''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[2005]] [[Ankara]]s) on [[Türgi]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või äärepoolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Real]] ja [[Türgi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Güler sündis ja kasvas üles Ankaras. Tema vanemad on Ümit ja Serap Güler. Jalgpalli vastu tekkis tal huvi juba varases lapsepõlves, kui ta mängis sag...' 7234910 wikitext text/x-wiki [[File:Arda Güler 2025 (cropped).jpg|pisi|Arda Güler (2025)]] '''Arda Güler''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[2005]] [[Ankara]]s) on [[Türgi]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või äärepoolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Real]] ja [[Türgi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Güler sündis ja kasvas üles Ankaras. Tema vanemad on Ümit ja Serap Güler. Jalgpalli vastu tekkis tal huvi juba varases lapsepõlves, kui ta mängis sageli koos isaga. Tema isa oli Istanbuli klubi [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] poolehoidja. Üheksa-aastaselt soovitas kooli kehalise kasvatuse õpetaja Güleril liituda Ankara klubi [[Gençlerbirliği SK|Gençlerbirliği]] noorteakadeemiaga. 2019. aasta veebruaris, 13-aastaselt, siirdus ta Fenerbahçe noorteakadeemiasse.<ref>{{cite web|url=https://www.aa.com.tr/tr/futbol/arda-guler-turk-futbolunun-yeni-nesline-ornek-olmak-istiyor/3561419|title=Arda Güler, Türk futbolunun yeni nesline örnek olmak istiyor|publisher=Anadolu Ajansı|language=tr|access-date=16 September 2026}}</ref> 2021. aasta jaanuaris sõlmis Güler Fenerbahçega oma esimese profilepingu. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 19. augustil 2021, kui sekkus 16-aastaselt vahetusest [[UEFA Euroopa Liiga]] kvalifikatsioonimängus Soome klubi [[Helsingi JK]] vastu. Türgi kõrgliigas debüteeris ta kolm päeva hiljem 2:0 võidumängus [[Antalyaspor]]i vastu, andes väravasöödu [[Miha Zajc]]i tabamusele.<ref>{{cite web|url=https://beinsports.com.tr/haber/kisa-surede-cok-is-yapti-iste-ardanin-kariyerinin-kilometre-taslari|title=Kısa sürede çok iş yaptı: İşte Arda'nın kariyerinin kilometre taşları|publisher=beIN SPORTS Türkiye|language=tr|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Güler Fenerbahçe põhimeeskonnas 13. märtsil 2022, kui aitas klubi 5:2 võidule [[Alanyaspor]]i üle. Ta oli sel ajal 17-aastane ja temast sai Fenerbahçe ajaloo noorim Türgi kõrgliigas värava löönud jalgpallur. Esimesel hooajal lõi ta Türgi kõrgliigas 12 mänguga kolm väravat. Hooajal 2022/23 sai Güler Fenerbahçe esindusmeeskonnas rohkem mänguaega ning lõi Türgi kõrgliigas 20 kohtumisega neli väravat. Samal hooajal debüteeris ta ka [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril ja lõi oma esimese eurosarjavärava [[Kiievi Dinamo]] vastu. 2023. aasta juunis võitis ta Fenerbahçega Türgi karika. Finaalis alistati [[İstanbul Başakşehir]] 2:0 ning Güler andis väravasöödu kohtumise esimesele tabamusele ja valiti finaali parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/latest-news/arda-guler-becomes-a-real-madrid-player|title=Arda Güler becomes a Real Madrid player|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=6 July 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> 2023. aasta juulis siirdus Güler Hispaania kõrgliigaklubisse [[Madridi Real]], kellega sõlmis kuueaastase lepingu. Üleminekusumma oli 20 miljonit eurot, millele võisid lisanduda kuni kümne miljoni euro suurused boonused.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/latest-news/arda-guler-becomes-a-real-madrid-player|title=Arda Güler becomes a Real Madrid player|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=6 July 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> Vigastuste tõttu lükkus Güleri debüüt Madridi Reali esindusmeeskonnas edasi 2024. aasta jaanuarini. Esimest korda mängis ta klubi eest 6. jaanuaril 2024 [[Copa del Rey|Hispaania karikasarja]] kohtumises [[Arandina CF]]-i vastu, kuuludes algkoosseisu ja mängides 58 minutit.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/personalities/arda-guler-debuta-con-el-real-madrid-06-01-2024|title=Arda Güler makes Real Madrid debut|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=6 January 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi Güler Madridi Reali eest 10. märtsil 2024, kui vormistas [[Celta de Vigo]] vastu 4:0 võidu.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/reports/cronica-real-madrid-celta-de-vigo-10-03-2024|title=League leaders amongst the goals against Celta at the Bernabéu|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=10 March 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Sama aasta 26. aprillil lõi ta kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus [[Real Sociedad]]i vastu. 19. mail lõi ta 4:4 viigimängus [[Villarreal CF|Villarreali]] vastu kaks väravat. Oma esimesel hooajal Hispaanias lõi ta kümne liigamänguga kuus väravat ning võitis Madridi Realiga Hispaania meistrivõistlused, Hispaania superkarika ja [[UEFA Meistrite Liiga]]. Meistrite Liigas ta sel hooajal väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/latest-news/arda-guler-cumple-21-anos-25-02-2026|title=Arda Güler turns 21 years old|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=25 February 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 pidas Güler Madridi Reali eest kõigis võistlussarjades 49 kohtumist ja lõi kuus väravat. Hispaania kõrgliigas lõi ta 28 mänguga kolm väravat. 2024. aasta detsembris valiti ta Hispaania kõrgliiga kuu parimaks alla 23-aastaseks jalgpalluriks.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-GB/news/arda-guler-the-best-u-23-player-in-laliga-ea-sports-for-december|title=Arda Güler, the Best U-23 Player in LALIGA EA SPORTS for December|publisher=LaLiga|language=en|date=23 December 2024|access-date=16 September 2026}}</ref> Samal hooajal lõi ta Madridi Reali eest värava ka [[2025. aasta FIFA klubide maailmameistrivõistlused|2025. aasta klubide maailmameistrivõistlustel]], kus klubi jõudis poolfinaali. Hooajal 2025/26 sai Güler Madridi Reali põhimeeskonnas senisest rohkem mänguaega. Kõigis võistlussarjades lõi ta kuus väravat ja andis 14 väravasöötu. Hispaania kõrgliigas lõi ta neli väravat. 2025. aasta septembris valiti ta teist korda Hispaania kõrgliiga kuu parimaks alla 23-aastaseks jalgpalluriks.<ref>{{cite web|url=https://www.laliga.com/en-ES/news/arda-guler-laliga-ea-sports-u23-player-of-the-month-for-september-25-26|title=Arda Güler, LALIGA EA SPORTS U23 Player of the Month for September 25/26|publisher=LaLiga|language=en|date=30 September 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Meistrite Liigas pidas Güler hooajal 2025/26 14 kohtumist, lõi kaks väravat ja andis neli väravasöötu. Mõlemad väravad lõi ta veerandfinaali korduskohtumises [[Müncheni Bayern]]i vastu. Hooaja lõpus valis [[UEFA]] ta Meistrite Liiga hooaja läbimurdemängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/02a5-20c1d7fb37f4-fef965f9503b-1000/|title=Arda Güler named 2025/26 UEFA Champions League Revelation of the Season|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Güler on mänginud Türgi U17-koondises, mille eest pidas kümme kohtumist ja lõi neli väravat. [[Türgi jalgpallikoondis]]es debüteeris ta 19. novembril 2022 [[sõprusmäng]]us [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu. Esimese A-koondise värava lõi ta 19. juunil 2023 EM-valikmängus [[Walesi jalgpallikoondis|Walesi]] vastu. Türgi võitis kohtumise 2:0. Güler oli sel ajal 18 aastat ja 114 päeva vana ning temast sai Türgi koondise ajaloo noorim väravalööja.<ref>{{cite web|url=https://www.realmadrid.com/en-US/news/football/first-team/latest-news/arda-guler-becomes-a-real-madrid-player|title=Arda Güler becomes a Real Madrid player|publisher=Real Madrid CF|language=en|date=6 July 2023|access-date=16 September 2026}}</ref> Güler kuulus Türgi koondisse [[2024. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Alagrupiturniiri avamängus lõi ta värava 3:1 võidumängus [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. 19 aasta ja 114 päeva vanuselt sai temast Euroopa meistrivõistluste ajaloo noorim mängija, kes on oma debüütkohtumises värava löönud.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028f-1b61cc9835db-185592165f27-1000--uefa-euro-2024-at-a-glance/|title=UEFA EURO 2024 at a glance|publisher=UEFA|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> Kaheksandikfinaalis andis ta väravasöödu [[Merih Demiral]]i tabamusele, kui Türgi alistas Austria 2:1. Veerandfinaalis kaotas Türgi Hollandile 1:2. 2026. aastal aitas Güler Türgi koondisel kvalifitseeruda [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]]. Finaalturniiril mängis ta kõigis kolmes Türgi alagrupikohtumises. Türgi kaotas [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraaliale]] 0:2 ja [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguayle]] 0:1 ning võitis viimases mängus [[USA jalgpallikoondis|USA]]-d 3:2. Kohtumises USA vastu lõi Güler Türgi esimese värava ja valiti mängu parimaks mängijaks. Türgi langes konkurentsist alagrupiturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/articles/turkiye-usa-match-report-highlights|title=Türkiye edge US in thriller to go out on a high|publisher=FIFA|language=en|date=26 June 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Güler pidanud Türgi A-koondises 33 kohtumist ja löönud seitse väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/arda-guler/nationalmannschaft/spieler/861410/verein_id/9568 Arda Güler - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 16.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Fenerbahçe SK]] *[[Türkiye Kupası|Türgi karikas]]: 2022/23 ;[[Madridi Real]] *[[La Liga|Hispaania meistrivõistlused]]: [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]] *[[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2024 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2023–2024|2023/24]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2024 *[[FIFA Intercontinental Cup|FIFA kontinentidevaheline karikas]]: 2024 ;Individuaalsed *Türgi karikafinaali parim mängija: 2023 *Hispaania kõrgliiga kuu parim alla 23-aastane mängija: detsember 2024, september 2025 *UEFA Meistrite Liiga hooaja läbimurdemängija: [[UEFA Meistrite Liiga 2025–2026|2025/26]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.realmadrid.com/en-US/football/first-team/players/arda-guler Profiil Madridi Reali kodulehel] *[https://www.laliga.com/en-GB/player/arda-guler Profiil La Liga kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/arda-guler/profil/spieler/861410 Arda Güler] Transfermarkti lehel {{Madridi Reali mängijad}} {{UEFA Euro 2024 Türgi koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Türgi koondis}} {{JÄRJESTA:Güler, Arda}} [[Kategooria:Türgi jalgpallurid]] [[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 1v61it0pk3p2j6ifj6p1mmio09c0jqn Thuni palee 0 721267 7234933 2026-09-16T09:16:12Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Thunovský palee]] 7234933 wikitext text/x-wiki #suuna [[Thunovský palee]] cnozaydwuz5u7gwi7q8cxgwiyzj520i Jacob Murphy 0 721268 7234938 2026-09-16T09:24:05Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Premier League Newcastle-Arsenal 2023-05-07 29 (cropped Jacob Murphy).jpg|pisi|Jacob Murphy (2023)]] '''Jacob Kai Murphy''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1995]] [[Wembley]]s, [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC]]. Murphy sündis Londonis Wembley linnaosas, kuid tema vanemad on pärit Kirde-Inglismaalt. Ta kasvas üles Newcastle Unitedi poolehoidjana. Koos kaksikvenna Josh...' 7234938 wikitext text/x-wiki [[File:Premier League Newcastle-Arsenal 2023-05-07 29 (cropped Jacob Murphy).jpg|pisi|Jacob Murphy (2023)]] '''Jacob Kai Murphy''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1995]] [[Wembley]]s, [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolkaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Newcastle United FC]]. Murphy sündis Londonis Wembley linnaosas, kuid tema vanemad on pärit Kirde-Inglismaalt. Ta kasvas üles Newcastle Unitedi poolehoidjana. Koos kaksikvenna [[Josh Murphy]]ga alustas ta jalgpallurikarjääri [[Norwich City FC]] noortesüsteemis, millega vennad liitusid 2006. aastal. 2011. aastal arvati nad klubi noorteakadeemiasse. Hooajal 2012/13 võitis Murphy Norwichi noortemeeskonnaga [[FA Youth Cup]]i. Finaalis alistati kahe mängu kokkuvõttes [[Chelsea FC|Chelsea]] 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/jacob-murphy|title=Jacob Murphy|publisher=Newcastle United FC|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> 2013. aasta jaanuaris sõlmis Murphy Norwichiga oma esimese profilepingu. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 4. jaanuaril 2014 [[FA Cup]]i kolmanda ringi mängus [[Fulham FC|Fulhami]] vastu, kui sekkus teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/jacob-murphy|title=Jacob Murphy|publisher=Newcastle United FC|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> 2014. aasta veebruaris läks Murphy laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Swindon Town FC]]. Sama aasta märtsis liitus ta laenulepingu alusel tugevuselt neljanda liiga klubiga [[Southend United FC]], mille eest lõi seitsme liigamänguga ühe värava.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/26775727|title=Norwich City's Jacob Murphy joins Southend United|publisher=BBC Sport|language=en|date=27 March 2014|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2014/15 mängis Murphy laenul kolmes klubis. Hooaja esimesel poolel lõi ta Inglismaa esiliigaklubi [[Blackpool FC]] eest üheksas liigamängus kaks väravat. Seejärel mängis ta lühikest aega [[Scunthorpe United FC|Scunthorpe Unitedis]] ning lõpetas hooaja [[Colchester United FC|Colchester Unitedis]], mille eest lõi 11 liigamänguga neli väravat. 2015. aasta augustis läks Murphy hooajaks laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Coventry City FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/33943395|title=Jacob Murphy: Coventry City sign Norwich City striker on loan|publisher=BBC Sport|language=en|date=14 August 2015|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2015/16 lõi ta Coventry eest 40 liigamänguga üheksa väravat. 2015. aasta novembris lõi ta kaks väravat 3:1 võidumängus oma endise koduklubi Colchester Unitedi vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/34753732|title=Colchester United 1-3 Coventry City|publisher=BBC Sport|language=en|date=14 November 2015|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2016/17 sai Murphy Norwich City esindusmeeskonnas püsiva koha. Ta lõi Inglismaa esiliigas 37 mänguga üheksa väravat ning kõigis võistlussarjades kokku kümme väravat. Muu hulgas lõi ta värava mõlemas liigakohtumises Newcastle Unitedi vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/magpies-confirm-murphy-signing|title=Magpies confirm Murphy signing|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=19 July 2017|access-date=16 September 2026}}</ref> 2017. aasta juulis siirdus Murphy [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedisse]]. Üleminekusumma oli ligikaudu kümme miljonit naelsterlingit, millele võisid lisanduda kuni kahe miljoni naelsterlingi suurused boonused.<ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/football/news/11678/10954145/jacob-murphy-joins-newcastle-from-norwich|title=Jacob Murphy joins Newcastle from Norwich|publisher=Sky Sports|language=en|date=19 July 2017|access-date=16 September 2026}}</ref> Newcastle'i esindusmeeskonnas debüteeris ta 20. augustil 2017 Inglismaa kõrgliigamängus [[Huddersfield Town AFC|Huddersfield Towni]] vastu. Esimese värava lõi ta Newcastle'i eest 20. jaanuaril 2018, kui tema 67. minuti tabamus jäi klubi ainsaks väravaks 1:3 kaotusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/590381/match-summary|title=Man City 3-1 Newcastle|publisher=Premier League|language=en|date=20 January 2018|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2017/18 mängis ta Inglismaa kõrgliigas 25 kohtumises. 2019. aasta jaanuaris läks Murphy hooaja lõpuni laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[West Bromwich Albion FC]], mille eest lõi 13 liigamänguga kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/47071573|title=West Brom: Jefferson Montero, Jacob Murphy and Stefan Johansen join on loan|publisher=BBC Sport|language=en|date=31 January 2019|access-date=16 September 2026}}</ref> Sama aasta augustis läks ta hooajaks laenule [[Sheffield Wednesday FC|Sheffield Wednesdaysse]].<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/murphy-completes-owls-loan-move|title=Murphy completes Owls loan move|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=8 August 2019|access-date=16 September 2026}}</ref> Esimese värava lõi ta Sheffield Wednesday eest juba oma debüütmängus 10. augustil 2019, kui aitas klubi 2:0 võidule [[Barnsley FC|Barnsley]] üle. Hooajal 2019/20 lõi ta Inglismaa esiliigas 39 mänguga üheksa väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/loan-watch-murphy-nets-and-woodman-saves-penalty|title=Loan Watch: Murphy nets and Woodman saves penalty|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=12 August 2019|access-date=16 September 2026}}</ref> 2020. aasta suvel naasis Murphy Newcastle Unitedisse ning sai järgnevatel hooaegadel klubi põhimeeskonnas üha enam mänguaega. Hooajal 2020/21 lõi ta Inglismaa kõrgliigas kaks väravat ning hooajal 2021/22 ühe värava. Hooajal 2022/23 lõi Murphy Inglismaa kõrgliigas 36 mänguga neli väravat. Newcastle lõpetas meistrivõistlused neljandal kohal ja kvalifitseerus [[UEFA Meistrite Liiga]]sse. Sama hooaja Inglismaa liigakarikavõistlustel jõudis Newcastle finaali, kus kaotas [[Manchester United FC|Manchester Unitedile]] 0:2. Murphy sekkus finaalis vahetusest. Hooajal 2023/24 debüteeris Murphy UEFA Meistrite Liigas. Esimest korda mängis ta võistlussarjas 19. septembril 2023, kui Newcastle viigistas võõrsil [[AC Milan]]iga 0:0. Inglismaa kõrgliigas lõi ta sel hooajal 21 mänguga kolm väravat ja andis kaheksa väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4078866|title=Who are the best budget midfielders for 2024/25 Fantasy?|publisher=Premier League|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 lõi Murphy Inglismaa kõrgliigas 35 mänguga kaheksa väravat ja andis 12 väravasöötu. Väravasöötude arvestuses edestas teda liigas ainult [[Mohamed Salah]], kes andis 18 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4298728|title=Salah equals Premier League record for goal involvements|publisher=Premier League|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> Newcastle'i fännid valisid Murphy 2025. aasta aprillis klubi kuu parimaks mängijaks. Sama kuu kuue mängu jooksul lõi ta kolm väravat ja andis kolm väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/murphy-voted-mens-sela-player-of-the-month-for-april|title=Murphy voted men's Sela Player of the Month for April|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=2 May 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> 16. märtsil 2025 võitis Murphy Newcastle'iga Inglismaa liigakarika. Finaalis alistati [[Liverpool FC|Liverpool]] 2:1 ning Murphy kuulus Newcastle'i algkoosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/team-news-magpies-unchanged-for-carabao-cup-final|title=Team news: Magpies unchanged for Carabao Cup final|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=16 March 2025|access-date=16 September 2026}}</ref> Newcastle võitis sellega esimese kodumaise karika pärast 1955. aastat. Inglismaa kõrgliigas lõpetas klubi hooaja viiendal kohal ja kvalifitseerus taas Meistrite Liigasse. Hooajal 2025/26 lõi Murphy oma esimese värava UEFA Meistrite Liigas. 18. veebruaril 2026 lõi ta 72. minutil Newcastle'i kuuenda värava väljalangemismängude avakohtumises Aserbaidžaani klubi [[Qarabağ FK]] vastu. Newcastle võitis kohtumise 6:1.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/qarabag-a-uefa-champions-league-25-26-report|title=Qarabağ FK 1 Newcastle United 6|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=18 February 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem pidas ta Newcastle'i eest oma 250. kohtumise.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/jacob-murphy-reflects-on-first-champions-league-goal-ahead-of-qarabag-second-leg|title=Jacob Murphy reflects on first Champions League goal and milestone outing ahead of Qarabağ|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=23 February 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis kandis Murphy esimest korda Newcastle'i kaptenipaela alates kohtumise algusest, kui klubi alistas Inglismaa kõrgliigas võõrsil [[Chelsea FC|Chelsea]] 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/news/jacob-murphy-on-barcelona-were-ready-to-go-there-and-give-them-a-war|title=Jacob Murphy on Barcelona: We're ready to go there and give them a war|publisher=Newcastle United FC|language=en|date=17 March 2026|access-date=16 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Murphy Newcastle'i eest kõigis võistlussarjades 46 kohtumist ning osales otseselt üheksa värava sünnis.<ref>{{cite web|url=https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/jacob-murphy|title=Jacob Murphy|publisher=Newcastle United FC|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> Murphy on mänginud Inglismaa U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. U18-koondises debüteeris ta 24. oktoobril 2012 võidumängus Itaalia vastu. U19-koondises debüteeris ta sama aasta novembris Soome vastu. 2014. aastal mängis ta esimest korda Inglismaa U20-koondises. 2017. aastal arvati Murphy Inglismaa U21-koondisse. Ta kuulus koondisse [[2017. aasta Euroopa U-21 jalgpallimeistrivõistlused jalgpallis|2017. aasta Euroopa U21 meistrivõistlustel]]. Alagrupiturniiri viimases mängus Poola vastu lõi ta 69. minutil Inglismaa teise värava ning aitas koondise 3:0 võidule. Inglismaa jõudis poolfinaali, kus kaotas Saksamaale penaltiseerias.<ref>{{cite web|url=https://pzpn.pl/en/national-teams/youth-national-teams/u-21-team/news/2017-06-22/polish-national-u21-team-lost-with-england|title=Polish National U21 Team lost with England|publisher=Polish Football Association|language=en|date=22 June 2017|access-date=16 September 2026}}</ref> Murphy pidas Inglismaa U21-koondises kuus kohtumist ja lõi ühe värava. Inglismaa A-koondises ei ole ta mänginud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jacob-murphy/nationalmannschaft/spieler/199527/verein/9565/plus/0 Jacob Murphy - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 16.9.2026.</ref> Murphy kaksikvend [[Josh Murphy]] on samuti elukutseline jalgpallur. Vennad mängisid koos Norwich City noortesüsteemis ning võitsid 2013. aastal FA Youth Cupi. Murphyde onu Tommy Parkin on endine jalgpallur, kes mängis muu hulgas [[Ipswich Town FC|Ipswich Townis]]. Jacob Murphy on ema poolt Iiri ja isa poolt Nigeeria päritolu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cvg7gk8xwyno|title=Jacob Murphy: Newcastle winger on twin bond, Wembley and England hope|publisher=BBC Sport|language=en|access-date=16 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Norwich City FC]] *[[FA Youth Cup]]: 2012/13 ;[[Newcastle United FC]] *[[EFL Cup|Inglismaa liigakarikas]]: 2024/25; finalist 2022/23 ;Individuaalsed *Newcastle Unitedi kuu parim mängija: aprill 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.newcastleunited.com/en/teams/mens-team/jacob-murphy Profiil Newcastle Unitedi kodulehel] *[https://www.premierleague.com/en/players/114243/jacob-murphy/overview Profiil Premier League'i kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/jacob-murphy/profil/spieler/199527 Jacob Murphy] Transfermarkti lehel {{Newcastle Unitedi mängijad}} {{JÄRJESTA:Murphy, Jacob}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swindon Town FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackpool FC mängijad]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Sheffield Wednesday FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] scwjpu02g4hib21uhhaii8c5t5sjscx Ḫamīs Mušayṭ 0 721269 7234943 2026-09-16T09:24:58Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Ḫamīs Mušayṭ]] pealkirja [[Khamīs Mushayţ]] alla 7234943 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khamīs Mushayţ]] c5oczsq4lehrppzbsjlg2vhq5qqx8ny Arutelu:Tšehhi Saadikutekoda 1 721271 7234964 2026-09-16T09:51:16Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'EE 15. köite järgi see on Esindatekoda, sellepärast peaks minu meelest meil ka niimoodi olema. --~~~~' 7234964 wikitext text/x-wiki EE 15. köite järgi see on Esindatekoda, sellepärast peaks minu meelest meil ka niimoodi olema. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 12:51 (EEST) ttldojzhljazuqrjmdtdwmucs1fjje9 Esindajatekoda (Tšehhi) 0 721272 7234965 2026-09-16T09:53:41Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Tšehhi Saadikutekoda]] 7234965 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tšehhi Saadikutekoda]] kpbx7luw34eqjnnknuji22ef9j73faj Kõrgendatud ümarkaar 0 721273 7234980 2026-09-16T10:15:04Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Ümarkaar]] 7234980 wikitext text/x-wiki #suuna[[ümarkaar]] j4eamn9aohi1jejwckk54ymugvxp02p Kasutaja:Neptuunium/BALTNET 2 721274 7234987 2026-09-16T10:26:57Z Neptuunium 58653 mustand 7234987 wikitext text/x-wiki {{Asendikaart+ | Baltimaad | relief = 1 | ujuvjoondus=paremal | laius=360 | kohad= {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Ämari lennubaas|Ämari]]'''|lat=59.262222 |long=24.218611 |paigutus=parem|punkt=Green pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Levalõpme radaripost|Levalõpme]]</small>|lat=58.616667 |long= 23.25 |paigutus=parem|punkt=Purple pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Tõikamäe radaripost|Tõikamäe]]</small>|lat=58.05 |long=26.5 |paigutus=parem|punkt=Purple pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Kellavere radaripost|Kellavere]]</small>|lat= 59.078889 |long= 26.530556 |paigutus=right|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Lielvārde õhuväebaas|Lielvārde]]'''|lat= 56.778333 |long= 24.853333 |paigutus=parem|punkt=Green pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small></small>|lat= 56.778333 |long= 24.74 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Audriņi]]</small>|lat= 56.583333 |long= 27.233333 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Ventspils|Čalas]]</small>|lat= 57.357778 |long= 21.544167 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Karmėlava]]</small>|lat= 54.972222 |long= 24.066667 |paigutus=parem|punkt=Red pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Prienai|Antaveršis]]</small>|lat= 54.633333 |long= 23.941667 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Šilutė|Degučiai]]</small>|lat= 55.35 |long= 21.483333 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt=<small>[[Ignalina|Ceikiškės]]</small>|lat= 55.35 |long= 26.166667 |paigutus=parem|punkt=Orange pog.svg}} {{Asendikaart~ | Baltimaad | taust = white |silt='''[[Šiauliai rahvusvaheline lennujaam|Šiauliai]]'''|lat= 55.893889 |long= 23.394722 |paigutus=vasak|punkt=Blue pog.svg}} |seletus=BALTNET-i kaart 2018. aasta seisuga: <br/> [[File:Green pog.svg|10px]] Õhuväebaas juhtimis- ja teatamiskeskusega [[File:Blue pog.svg|10px]] Õhuväebaas <br/> [[File:Red pog.svg|10px]] RASCC [[File:Purple pog.svg|10px]] [[Ground Master 400|GM 403]]-ga radarijaam [[File:Orange pog.svg|10px]] [[AN/TPS-77]]-ga radarijaam}} '''BALTNET''', ingliskeelse täisnimega '''Baltic Air Surveillance Network and Control System''' ('Balti õhuseirevõrk ja juhtimissüsteem'), on [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine [[õhuseire]]- ja juhtimissüsteem, mis tegeleb [[Balti regiooni õhuruum|Baltikumi õhuruumi]] [[lennuliiklus]]e tuvastamine, vaatluse ja juhtimisega.<ref name="Mil">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/baltnet-i-projekt/ |pealkiri=BALTNET-i projekt |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |kasutatud=16. september 2026}}</Ref> Süsteem käivitati 2000. aasta juunikuus.<ref name="KAMIN">{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/pressiteade-nr-45-kaitseminister-juri-luik-baltneti-susteemi-piirkondliku-ohuseire |pealkiri=PRESSITEADE nr 45 Kaitseminister Jüri Luik BALTNETi süsteemi Piirkondliku Õhuseire Koordinatsioonikeskuse avamisel |aeg=9. aprill 2003 |kasutatud=16. september 2026 |väljaandja=[[Eesti kaitseministeerium]]i strateegilise kommunikatsiooni osakond}}</ref> Pärast Balti riikide ühinemist [[NATO]]-ga 2004. aastal integreeriti BALTNET alliansi laiemasse [[õhukaitsesüsteem]]i [[NATINAMDS]]. Selle osana sai BALTNET-i ülesanneteks ka [[lennujuhtimine|lennujuhtimise]] ja [[õhuturbeoperatsioon]]ide taktikaline juhtimise.<ref name="Mil" /> == Ajalugu == Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe, mis koostati 2. märtsil 2007 Wiesbadenis === Liitumine NATO õhukaitsesüsteemiga === Pärast Balti riikide liitumist NATO-ga liideti BALTNET NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATIENDAS, ''NATO Integrated Extended Air Defence System, NATO integreeritud õhukaitse süsteem''). Liitumistseremoonia toimus Leedus RASCC-is 7. aprillil 2004.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1407483/balti-ohuseire-liitub-nato-ohukaitsesusteemiga |pealkiri=Balti õhuseire liitub NATO õhukaitsesüsteemiga |aeg=7. aprill 2004 |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> === Arendamiskokkulepe === Kolme riigi parlamendid ratifitseerisid lepingu 2007. aasta oktoobris.<ref name="ERR2" /> süsteemi keskjuhtimine toimus [[Leedu]]s [[Karmelava]]s [[Piirkondlik Õhuseire Koordinatsioonikeskus|Piirkondlikus Õhuseire Koordinatsioonikeskuses]] (RASCC), mida mehitasid kõigi kolme riigi tegevväelased. Seal töödeldi kolmest riigist laekuvat radariinfot ning koordineeriti seirevahendite vaateväljas olevate õhusõidukite tuvastamist ja infovahetust kolmandate osapooltega. Igas riigis asus kohalik juhtimis- ja seirekeskus, mille ülesandeks oli riikliku õhuruumi jälgimine, selles paiknevate õhusõidukide tuvastamisel osalemine ning süsteemis kombineeritud andmete kohalik kuvamine. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus asus [[Ämari õhubaas]]is.<ref name="Mil" /><ref name="KAMIN" /> === Keskjuhtimisega struktuuri ümberkorraldamine === "BALTNET-i struktuuri muudatus ja Karmelava mitmeriigilise kontrolli- ja ettekandekeskuse sulgemise otsus tehti 2018. aasta 24. mail toimunud kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumisel Klaipedas."<ref name="ERR3" /> 24. oktoobril 2019 allkirjastasid Balti riikide kaitseministrid [[Brüssel]]is NATO kohtumisel BALTNET-i uuendatud kokkulepe, millega korraldati ümber süsteemi keskjuhtimine ja struktuur. Kui varem toimus keskjuhtimine Leedus RASCC-is, siis uuendatud lepingu kohaselt RASCC suleti ning juhtroll roteeruma kohalike riiklike keskuste vahel.<ref name="ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/995946/baltimaade-kaitseministrid-allkirjastasid-baltnet-i-uuendatud-kokkuleppe |pealkiri=Baltimaade kaitseministrid allkirjastasid BALTNET-i uuendatud kokkuleppe |aeg=25. oktoober 2019 |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Eesti valitsus andis lepingule heakskiidu 2020. aasta jaanuaris ning Riigikogu ratifitseeris lepingu sama aasta aprillis.<ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1027060/government-give-go-ahead-to-baltnet-nato-air-security-ratification |pealkiri=Government give go-ahead to BALTNET NATO air security ratification |aeg=23. jaanuar 2020 |kasutatud=16. september 2026 |keel=inglise |väljaanne=[[ERR]]}}</ref><ref name="Riigikogu1">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-ratifitseeris-balti-riikide-ohuseirealast-kaitsekoostood-puudutava-kokkuleppe/ |pealkiri=Riigikogu ratifitseeris Balti riikide õhuseirealast kaitsekoostööd puudutava kokkuleppe |autor=Liisa Johanna Lukk |väljaandja=[[Riigikogu]] pressiteenistus |aeg=22. aprill 2020 |kasutatud=16. september 2026}}</ref> 2020. aasta jaanuaris avati Tallinnas uus Eesti riikliku õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse (CRC) hoone.<ref name="ERR3">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1022726/tallinnas-avati-uus-ohuoperatsioonide-juhtimiskeskus |pealkiri=Tallinnas avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskus |aeg=10. jaanuar 2020 |autor=Vahur Lauri |kasutatud=16. september 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === BALTNET-i üldist korraldust ja juhtimist korraldatakse riikideüleselt kolmel tasandil: Ministrite Komitee (MC), Sõjaline Komitee (MilC) ja {{kas|Sõjalise Koostöö Grupp}} (MCG).<ref name="RT" /> MC koosneb kolme riigi kaitseministritest või nende esindajatest ja tegeleb BALTNET-i kõrgeima poliitilise juhtimise ja järelvalvega tegeleb. Lisaks poliitiliste suuniste andmisele kinnitatakse seal süsteemi üldine paigutus ja lahendatakse MilC-s tekkinud vaidluseid. MilC koosneb riikide relvajõudude juhatajatest või nende esindajatest ja tegeleb BALTNET-i sõjalise juhtimisega. Samuti antakse MC-le süsteemi puudutavat poliitilisi ja arenduslikke soovitusi ning sõjalist nõu. MC-s kinnitatakse ka süsteemi operantsioonikavandid ja muud tegevusdokumendid.<ref name="RT" /> MCG koosneb õhuväe ülematest või nende esindajatest ning kooskõlastab ja juhib BALTNET-i tegevust, andes samuti MilC-le erinevate probleemide lahendamiseks abi. Nii MilC kui MCG juurde võidakse vajadusel luua töörühmasid.<ref name="RT" /> === Koosseis === BALTNET on osa [[NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteem]]ist (NATINAMDS).<ref name="Mil" /> BALTNET-i kuulub riiklikku kontrolli- ja ettekandekeskust (''Control and Reporting Centre'', CRC), mis teostavad ööpäevaringselt oma riigi territooriumil õhuseiret ja sihtavad vajadusel hävitajaid. Keskused jagavad omavahel õhupilti, radariandmeid, lennuplaaniteavet ning maa-õhk-maa raadiovõimekust. Kõigis kolmes riigis toimuvate relvajuhtimisoperatsioonide eest konkreetne roteeruv juhtimiskeskus (''Control and Reporting Centre in Charge'', CRCiC), millele määratakse roteeruv varuüksus (''Control and Reporting Centre in Back-Up'', CRCiB).<ref name="RT">[Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/et/akt/206052020002]. </ref><ref name="ERR3" /> Eesti CRC asub [[Tallinn]]as.<ref name="ERR3" /> Riiklike taktikaliste üksustena kuuluvab BALTNET-i radaripostid (RP), mis asuvad iga riigi territooriumil. == Viited == {{Viited}} [[:Kategooria:Baltimaad]] [[:Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[:Kategooria:Läti sõjandus]] [[:Kategooria:Leedu sõjandus]] 4bb6a3nokk474evnic8lokqzmhmwnj9 Kasutaja:KABELIMATSID/liivakast 2 721275 7234988 2026-09-16T10:30:15Z KABELIMATSID 237414 Uus lehekülg: ''''Alessia Mia Teresa Russo ('''sündinud 8. veebruaril 1999 [[Inglismaa|Inglismaal]], Maidstone'is) on jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Women's Super League]]'i klubis [[Arsenal WFC|Arsenal]] ja [[Inglismaa naiste jalgpallikoondis|Inglismaa naiste jalgpallikoondises]]. == Klubikarjäär == Aastal 2007 astus Russo [[Charlton Athletic FCW|Charlton Athleticu]] akadeemiasse ja sealt edasi liikus ta 2010. aastal [[Chelsea FC Women|Chelsea]] akadeemi...' 7234988 wikitext text/x-wiki '''Alessia Mia Teresa Russo ('''sündinud 8. veebruaril 1999 [[Inglismaa|Inglismaal]], Maidstone'is) on jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Women's Super League]]'i klubis [[Arsenal WFC|Arsenal]] ja [[Inglismaa naiste jalgpallikoondis|Inglismaa naiste jalgpallikoondises]]. == Klubikarjäär == Aastal 2007 astus Russo [[Charlton Athletic FCW|Charlton Athleticu]] akadeemiasse ja sealt edasi liikus ta 2010. aastal [[Chelsea FC Women|Chelsea]] akadeemiasse. Seal mängis ta seitse aastat, mille jooksul mängis ka ühe mängu esindusnaiskonna eest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Alessia Russo - Women's Soccer |url=https://goheels.com/sports/womens-soccer/roster/alessia-russo/16159 |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=University of North Carolina Athletics |keel=en}}</ref> 2017. aasta jaanuaris liikus Russo tolleaegsesse [[Women's Super League 2]] klubisse [[Brighton & Hove Albion WFC|Brighton & Hove Albion]]. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VAVEL.com |kuupäev=2017-01-24 |pealkiri=Brighton & Hove Albion Women add four new signings ahead of the Spring Series |url=https://www.vavel.com/en/football/2017/01/24/womens-football/746479-brighton-transfer-round-up-the-seagulls-add-four-new-signings-ahead-of-the-spring-series.html |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=VAVEL |väljaandja=VAVEL.com |keel=en}}</ref> 2017. aasta sügisel kolis Russo [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]], kus alustas õpinguid [[Põhja-Carolina Ülikool Chapel Hillis|Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis]] ja mängis nende ülikoolitiimi [[North Carolina Tar Heels]] eest. Seal võitis Russo oma tiimiga kaks t507wg46c7c85vxw7py093h491vrof3 Jacob Kai Murphy 0 721276 7234989 2026-09-16T10:30:34Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jacob Murphy]] 7234989 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jacob Murphy]] pekog8awjtfuveswijzct273af0h9ba Arutelu:Muruõhutaja 1 721277 7235012 2026-09-16T11:50:24Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Siin on linke reklaamisaitidele. --~~~~' 7235012 wikitext text/x-wiki Siin on linke reklaamisaitidele. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 14:50 (EEST) 8bz4kpa9zy38itu9gewffdhf3s0bsct